Pärnumaa Lääneranna vald Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu algatamiseks seisukohtade ja ettepanekute küsimine

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Detailplaneeringu algatamisel seisukohtade ja ettepanekute küsimine (Virtsu

Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneering)

Lääneranna Vallavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist Lääneranna vallas

Virtsu alevikus Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksustel (tunnus 19502:003:0058 ja

19502:003:0222). Detailplaneeringu eesmärgiks on Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuste

jagamine kuni viieks (5) elamumaa ja ärimaa ning üheks (1) transpordimaa sihtotstarbega

krundiks, kruntide sihtotstarbe, hoonestusala, juurdepääsu ja taristu lahendamine ning

ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Hanila valla üldplaneeringu

põhilahendust, kavandatakse kruntide lubatud minimaalsuuruse vähendamist.

Detailplaneeringu algatamisel ei ole kavas algatada keskkonnamõju strateegilist

hindamist, mille osas on koostatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lisana

vastav eelhinnang. Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana on koostatud

detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

ning planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus Virtsu

aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu, KSH eelhinnangu ning

detailplaneeringu lähteseisukohad seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks.

Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja

ettepanekud detailplaneeringu algatamise keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise eelnõu ja selle lisade kohta hiljemalt 21. aprillil 2025. Tulenevalt

planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud

tähtajaks esitanud, siis loetakse, et ta ei soovi ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Källe

planeeringute spetsialist

56655521, [email protected]

Menetlusse kaasatavad asutused

Meie 20.03.2025 nr 2025/8-1/340-1

2

Lisad:

1. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu

2. Detailplaneeringu lähteseisukohad

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. Detailplaneeringu eskiis (10.03.2025 versioon)

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Detailplaneeringu algatamisel seisukohtade ja ettepanekute küsimine (Virtsu

Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneering)

Lääneranna Vallavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist Lääneranna vallas

Virtsu alevikus Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksustel (tunnus 19502:003:0058 ja

19502:003:0222). Detailplaneeringu eesmärgiks on Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuste

jagamine kuni viieks (5) elamumaa ja ärimaa ning üheks (1) transpordimaa sihtotstarbega

krundiks, kruntide sihtotstarbe, hoonestusala, juurdepääsu ja taristu lahendamine ning

ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Hanila valla üldplaneeringu

põhilahendust, kavandatakse kruntide lubatud minimaalsuuruse vähendamist.

Detailplaneeringu algatamisel ei ole kavas algatada keskkonnamõju strateegilist

hindamist, mille osas on koostatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lisana

vastav eelhinnang. Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana on koostatud

detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

ning planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus Virtsu

aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu, KSH eelhinnangu ning

detailplaneeringu lähteseisukohad seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks.

Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja

ettepanekud detailplaneeringu algatamise keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise eelnõu ja selle lisade kohta hiljemalt 21. aprillil 2025. Tulenevalt

planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud

tähtajaks esitanud, siis loetakse, et ta ei soovi ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Källe

planeeringute spetsialist

56655521, [email protected]

Menetlusse kaasatavad asutused

Meie 20.03.2025 nr 2025/8-1/340-1

2

Lisad:

1. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu

2. Detailplaneeringu lähteseisukohad

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. Detailplaneeringu eskiis (10.03.2025 versioon)

1

6.9

5.05.0

4.0 4.0

5.0

5.0

5.0

4.0 5.0

5.0

5.0

4.0 4.0

4.0

4.0

2.1

2.3

2.0

7.5

PUHKEALA

TELKIMISALA

PUHKEALA

TELKIMISALA

Mähe-Kaasiku tee 44 11911 Tallinn Tel. 55634150

[email protected]

679 1259 1231 4197 3886 3434

Koostaja: OÜ A&L Arhitektuuribüroo Reg nr: 10743305

Telefon: (+372) 556 34 150

Aadress: Mähe-Kaasiku tee 44, 11911 Tallinn

E-post: [email protected]

Kontaktisik: Kateliina Tõnurist

Huvitatud isik :Aleksander Tomas Vassiljev Telefon: +(372) 55949299

Aadress: Türi tn 10d - 204, 11313 Tallinn

E-Post: [email protected]

TALLINNA MNT 15b JA 17 KINNISTUTE

DETAILPLANEERINGU ESKIIS

Töö nr. 01-24

Projektijuht: Kateliina Tõnurist

Märts TALLINN 2025

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

2/18

SISUKORD

1 . SELETUSKIRI................................................................................................................................................ 3

1.1. DETAILPLANEERINGUKOOSTAMISE EESMÄRK................................................................................ 3

1.2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS............................................................................. 3

1.2.1. Olemasolev tehnovarustus ja kehtivad kitsendused........................................................................... 5

1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS .................... 6

1.4. PLANEERITAVA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ............................................................................ 6

1.5. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS.................................................................................. 9

1.6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS .................................................... 9

1.6.1. Planeeritavate kruntide ehitusõigus ................................................................................................... 9

1.6.2. Arhitektuursed nõuded ........................................................................................................... 11

1.6.3. Liikluskorraldus, parkimine ja haljastus .......................................................................... 11

1.7. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS KEHTIVALE HANILA VALLA

ÜLDPLANEERINGULE ................................................................................................................................ 12

1.8. PLANEERITAVA MAA-ALA TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................ 15

2 . JOONISED .................................................................................................................................................... 16

2.1. Planeeringu situatsiooniskeem ...................................................................................................... 16

2.2. Planeeringu eskiisi põhijoonis ........................................................................................................ 17

2.3. Planeeringu kontaktvööndianalüüsi skeem................................................................................ 18

Koostasid: Kateliina Tõnurist

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

3/18

1 . SELETUSKIRI

1.1. DETAILPLANEERINGUKOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu eskiislahendus hõlmab Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu

alevis asuvaid Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistuid. Planeeritava maa-ala suurus on ca 1,47 ha.

Detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jagamine ning ehitusõiguse määramine.

Lisaks kavandatakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu eskiisi koostamisel on arvestatud maaomaniku soovidega ja

lähipiirkonna hoonestusega.

1.2. PLANEERITAVAMAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeringuala paikneb Lääneranna vallas Virtsu alevikus tiheasustusalal, kus on

olemas juba väljakujunenud elukeskkond, teedevõrk ja tehnovõrkudega varustatus.

Planeeritav ala ise hõlmab 3085 m2 suurusega Tallinna mnt 15b 100% ärimaa

kinnistut (19502:003:0058) ja 11601 m2 suurusega Tallinna mnt 17 100% elamumaa

kinnistut (19502:003:0222).

Ala piirneb lõunast Tallinna maantee transpordimaaga ( 19502:003:1090), läänest

Tallinna mnt 15 ärimaaga (19502:003:0070), Tallinna mnt 15a elamumaaga

(19502:003:0057) ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee L1 transpordimaaga

(43001:001:0551), idast Tallinna mnt 21 elamumaaga (19502:003:0260) ja Tallinna mnt 21a

maatulundusmaaga (19501:001:0471) ja põhjast Väinamerega.

Kinnistule pääs on Tallinna maanteelt läbides mõne meetri ulatuses Risti-Virtsu-

Kuivastu-Kuressaare tee L1 väikest teelõiku.

Planeeritaval alal paikneb rekonstrueeritav 1940 aastal kasutusele võetud viilkatusega

pooleteistkordne elamu ning kaks renoveerimist vajavat abihoonet. Hoonetekompleksile

koostas KBT Ehitusprojekt OÜ 2016 aasta oktoobris ümberehitamise eelprojekti, töö nr

216625. Projektiga nähti ette elamu ümberehitust ning kasutamist kodukohvikuna.

Kinnistut läbib edela-kirde suunaliselt pinnastee, mis on juurepääsuks mereäärsele

riigile kuuluvaleTallinna mnt 21a maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule.

Planeeritava ala Tallinna maantee poolsel osal kasvab kõrghaljastus, merepoolne ala

on lauge, kaetud heinamaaga, kadakate gruppidega ning merega piirneval alal on kõrkjad.

Maastikku ja taimestikku on kujutatud droonifotodel ( foto 1 ja 2).

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

4/18

Foto 1

Foto 2

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

5/18

1.2.1. Olemasolev tehnovarustus ja kehtivad kitsendused

Piirkond on varustatud tehnovõrkudega. Tallinna mnt 17 kinnistu piiril on olemas

liitumispunkt üldvee, kanali ja elektri jaoks. Planeeringu tehnovõrkudega varustamine

lahendatakse detailplaneeringu staadiumis vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Planeeringualal on järgmised kitsendused:

 Riigimaantee kaitsevöönd 50 m ( koostamisel olev Lääneranna üldplaneering näeb ette

Virtsu alevikus riigimaantee kaitsevööndi ulatuse vähendamist)

 Kinnistu piirneb mere poolt Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusalaga.

 Kõrgepingeeletripaigaldis kaitsevööndiga 10+10 m

 Elektriliin kaitsevööndiga 2+2 m

 Sideehitis kaitsevööndiga 1+1m

 Ranna veekaitsevöönd 20 m kaldajoone 1m kõrgusväärtusest

 Ranna ehituskeeluvöönd on 50 m kaldajoone 1m kõrgusväärtusest

 Korduv üleujutusala on maapinna 1m kõrgusjoonel

Esitatud on väljavõte maa-ameti kitsenduste kaardilt.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

6/18

1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Tallinna mnt 15b ja Tallinna mnt 17 kinnistute jagamisel moodustatakse eraldi viis

elamu- ja/ või ärimaa krunti ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt juurdepääsutee ning

kommunikatsioonide rajamiseks. Sellisel viisil võetakse olemasoleva infrastruktuuriga ala

efektiivsemalt kasutusele. Alakasutuses oleva maa-ala kasutusele võtmisega tihendatakse

Virtsu aleviku sisestruktuuri, hoitakse selle kompaktsust ning soodustatakse ettevõtluse

arendamist. Luuakse kaasaegne elamu- ja ettevõtluskeskkond arendades turismi.

1.4. PLANEERITAVA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Planeeritav ala jääb Virtsu aleviku läänepoolsesse osase Virtsu sadama lähistele.

Naabruses on nii äri- kui ka elamumaa kinnistuid, enamus on hoonestatud. Hooned on

valdavalt 1-2 korrusega üksikelamud ja abihooned, sadama pool on ka kaubandushooned.

Hoonestus on valdavalt viilkatustega 2 korruselised hooned, mis on püstitatud

varasemal perioodil. Esindatud on ka lamekatustega või siis madalama katusekalletega

hooneid. Need on kas kaubandushooned või viimastel aastatel püstitatud elamud ( nt Tallinna

mnt 27 eramu).

Hoonestusviis on lahtine.

Tallinna maantee ääres võib hoomata ehitusjoont, kuid eelkõige on majad vaid

eelistatult ehitatud kinnistute tee poolsele osale ilma kindla ehitusjooneta.

Esindatud on eri suurusega kinnistud. Väiksemad kinnistud paiknevad valdavalt

Tallinna maantee ääres ning on suuruselt vahemikus 1000 m2 (Tallinna mnt 9) kuni 2000 m2.

Suuremad kinnistud on kas ärimaad ärihoonetega või siis merepoolsed maad.

Kinnistutel on enamasti lisaks põhihoonele veel 1-3 abihoonet ning kinnistute

täisehitusprotsent jääb vahemikku 6 – 23 %. Tihedam hoonestus ongi just väiksematel

kinnistutel.

Piirkonna hoonestust iseloomustavad fotod 3, 4, 5 ja 6.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

7/18

Foto 3. Tallinna mnt 15 ärihoone

Foto 4. Tallinna mnt 13 kauplusehoone

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

8/18

Foto 5: Tallinna mnt 15b rekonstrueeritav elamu ja abihoone

Foto 6: Tallinna mnt 27 elamu ja abihoone

Planeeritavast alast lääne suunas ca 30 m kaugusele jääb Virtsu sadama ala, kus asub

ka bussipeatus ja ca 40 m kaugusel paikneb Coop kauplus.

Virtsu algkool ja lasteaed paiknevad 1,8 km kaugusel.

Lääneranna gümnaasium, kus asub nii põhikool kui ka gümnaasium, paikneb 25 km

kaugusel Lihula linnas.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

9/18

1.5. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS

Planeeringuga kavandatakse kahe kinnistu liitmisel tekkiva maa jagamist kuueks

kinnistuks. Üks neist pos 1 on transpordimaa, millel paikneb juurdepääsutee loodavatele

kruntidele ja rajatakse tehnovõrgud. Ülejäänud viis krunti on elamumaa ja/ või ärimaa

sihtotstarbega. Kaks krunti pos 2 ja pos 3 piirnevad Tallinna maanteega. Mõlemale kinnistule

nähakse ette ka jalgsi pääs Tallinna maanteele.

Krundil Pos 1 paiknevad rekonstrueeritavad kodukohviku hoone ning kuur. Sellele

kinnistule säilib olemasolev juurdepääs Tallinna maanteelt ning lisatakse lisa pääs

planeeritavalt transpordimaalt.

Ülejäänud kruntidele pos 3, pos 4, pos 5 ja pos 6 on juurdepääs transpordivahendiga ja

jalgsi planeeritavalt transpordimaalt.

Krundil pos 3 on juba hoonestatud rekonstrueeritava abihoonega. Uushoonestuse

ettepanek lähtub olemasolevast kõrghaljastusest – kõrghaljastus paikneb Tallinna maantee

poolsel alal ning uushoonestus võiks ehitada asukohta, mis minimaalselt kahjustaks juba

olemasolevat haljastust.

Kruntimisel on silmas peetud, et piirkonnale omaselt on Tallinna maanteega piirnevad

krundid väiksemad ning merega piirnevad on pindalalt suuremad.

Kruntidele pos 5 ja pos 6 kavandatakse telkimisalad ja matkaautode peatumise- ja

parkimise kohad. Lahendus esitatakse detailplaneeringu staadiumis.

Kruntide pos 2 ja 5 lõplikud maasihtotstarbed täpsustatakse detailplaneeringu

staadiumis. Soov on antud kruntidel lubada ettevõtlus või osaliselt ettevõtlust.

Planeeritav ala paikneb riiklikul tasemel olulise üleujutusohuga seotud riskipiirkonnas

ning kehtivad üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused. Sellest tulenevalt nähakse

ette hoonestusalal hoonete ja rajatiste asukohas maapinna tõstmist.

1.6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA

EHITAMISEKS

1.6.1. Planeeritavate kruntide ehitusõigus

POS 1

 Krundi suurus 679 m2

 Krundi sihtotstarve 100% Transpordimaa

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

10/18

POS 2

 Krundi suurus 1259 m2

 Krundi sihtotstarve 50% Elamumaa / 50% Ärimaa ( täpsustatakse detailplaneeringu staadiumis)

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m.

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 25%

POS 3

 Krundi suurus 1231 m2

 Krundi sihtotstarve 100% Elamumaa

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m.

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 25%

POS 4

 Krundi suurus 4197 m2

 Krundi sihtotstarve 100% Elamumaa

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 7%

POS 5

 Krundi suurus 3886 m2

 Krundi sihtotstarve 50% Elamumaa / 50% Ärimaa ( täpsustatakse detailplaneeringu

staadiumis)

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu või ärihoone ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu või ärihoone kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 7%

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

11/18

POS 6

 Krundi suurus 3434 m2

 Krundi sihtotstarve 100% Ärimaa

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu või ärihoone ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu või ärihoone kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m.

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 8%

1.6.2. Arhitektuursed nõuded

Välisviimistlus: -kasutatakse looduslikke materjale – puit, krohv, klaas, kivi

Ehitusjoon: -puudub

Katusekalle: -katusekalle vaba

Katuseharja suund: -vaba

Piirded: -tänavapoolne piire puidust ning kinnistute vahelised piirded naabrite

omavahelisel kokkuleppel

-piiret võib kombineerida kivi või betooniga.

-piirete kõrgus kuni 1,5 m

Tehnosüsteemid - eelistada varjatud asukohta, päikesepaneelide puhul eelistada

integreeritud lahendust

1.6.3. Liikluskorraldus, parkimine ja haljastus

Juurdepääs planeeritavale alale on Tallinna maanteelt üle Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare tee L1 teelõiku. Pos 1 on ettenähtud juurdepääsuks loodavatele viiele krundile.

Elamumaa kruntidele on ette nähtud 3 sõiduautode parkimiskohta ning parkimiskohtade

rajamisel eelistada murukivi või teisi keskkonnasõbralikke lahendusi. Äri sihtotstarbega

kruntide parkimise lahendus täpsustatakse detailplaneeringu staadiumis.

Pos 5 ja pos 6 realiseerumisel ärimaana kavandatakse parkimiskohad matkaautole ja

telkimisplatsi kasutajatele. Lahendust kavandatakse detailplaneeringu staadiumis.

Kruntide haljastuses säilitatakse maksimaalselt looduslikku kooslust ning taimestikku.

Võib rajada juurde madalhaljastust, viljapuid ning kruntide vahelistele piiriäärsetele aladele

kõrghaljastust.

Planeeritaval alal olev pinnastee, mida seni on kasutatud juurdepääsuks Tallinna mnt 21a

kinnistule, likvideeritakse. Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääsu servituut Tallinna

mnt 21a kinnistule üle Pos 6 kinnistu põhja-lõuna suunaliselt kuni liinikoridorini ning edasi

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

12/18

kõrgepingeliinide juurest suunaga idasse kuni Tallinna mnt 21a kinnistuni. Sellisel viisil

saavutatakse kruntidel pos 5 ja 4 vajalik privaatsus ning koormatakse vähem tulevasi krunte.

1.6.4. Tuleohutusnõuded

Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass nähakse ette minimaalselt TP3.

Hoonestusalade määramisel (4 m hoonestatavate kinnistute vahelistest piiridest) on

arvestatud nõutavate tuleohutuskujadega). Pos 4 ja 5 hoonestusalad on viidud omavahelise

piirini ning hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab kinni pidada tuleohutusest ning tuleb

võtta kasutusele vastavad tuleohutust tagavad meetmed.

Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded peavad vastama siseministri 30.03.2017 määrusele

nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.

Välistulekustutusvesi nähakse ette planeeritavale alale rajatavast või lähikinnistutel

paiknevast/ rajatavast tuletõrje veevõtu kohast. Tuletõrje veevarustus esitatakse

detailplaneeringu staadiumis.

Tuletõrje veevarustus peab vastama EhS ja Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetele.

1.7. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS KEHTIVALE HANILA VALLA ÜLDPLANEERINGULE

Enne haldusreformi kuulus Virtsu alevik Hanila valla koosseisu.

Kehtivas Hanila valla üldplaneeringus on maakasutuse juhtotstarve elamumaa või

elamumaa reserv ning on lubatud elamumaal kõrvalsihtotstarve kuni 25% ulatuses ärimaaks

tingimusel, et see ei riku naabrusõigusi.

Virtsu aleviku tiheasustusega aladel on käesoleva üldplaneeringuga kehtestatud reserveeritud elamumaadel krundi suuruseks minimaalselt 2500 m2 ja ehitusaluseks pinnaks kuni 250 m2. Rajatavate uusehitiste puhul on lubatud korruselisus kuni 2 korrust. Lubatud hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet. Kahe korruseliste elamute puhul võib hoone kõrgus olla kuni 10 m.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg 3 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Hanila valla üldplaneeringus ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri. LKS § 35 lg 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda

ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Korduvalt üleujutatavateks aladeks ei loeta LKS kohaselt automaatselt kõikjal rannikul olevaid

alasid, vaid lähtutakse reaalsest olukorrast looduses.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

13/18

Järgnevalt on esitatud Hanila valla üldplaneeringust väljavõte.

Lääneranna vallavolikogu otsusega nr 90 on algatatud Lääneranna Valla

üldplaneering.

Koostamisel oleva Lääneranna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala Virtsu aleviku

tiheasustusalasse ning osaliselt on planeeritav ala segahoonestusalas (S), osaliselt elamualas

(E1) ning sadama alasse (LS).

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

14/18

Segahoonestusega ala (S) on mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid

teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala sh kaubandus- ja teenindushooned,

väiketootmine, äri- ja väikeettevõtlus, elamisfunktsioon, ühiskondlik funktsioon, rohealad.

Elamuala tiheasustusalal ja kompaktse iseloomuga külakeskuses (E1) on elamute ehitamiseks

mõeldud ala tiheasustusalal ja kompaktse iseloomuga külakeskuses. Võib sisaldada ka

elamupiirkondi teenindavaid rohealasid, mängu- ja spordiväljakuid, väikesemahulisi ja vähest

mõju omavaid ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms), millega

ei kaasne negatiivne mõju juhtotstarbe kohasele keskkonnale.

Sadama ala (reisi-, kala-, paadi-, kaubasadam) on veesõidukite sildumiseks

kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala koos sadama

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitistega.Toetavad otstarbed äri ja

tootmisfunktsioon.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

15/18

Virtsu alevik on riiklikul tasemel määratud oluline üleujutusohuga seotud

riskipiirkond. Riskipiirkonna sees on üldplaneeringus määratud üleujutusohuga ala, kus

kehtivad üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused. Virtsu aleviku üleujutusohuga

alaks on Virtsu alevikus 2,26 m samakõrgusjoon.

1.8. KEHTIVA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK. EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUDATUSE

ETTEPANEK

1.8.1. Kehtiva Hanila valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek

Detailplaneeringu lahendus on Hanila valla üldplaneeringut muutev.

Virtsu aleviku tiheasustusega aladel on üldplaneeringuga kehtestatud reserveeritud

elamumaadel krundi suuruseks minimaalselt 2500 m2 ja ehitusaluseks pinnaks kuni 250 m2.

Rajatavate uusehitiste puhul on lubatud korruselisus kuni 2 korrust. Lubatud hoonete arv

krundil on kuni 2 hoonet. Kahe korruseliste elamute puhul võib hoone kõrgus olla kuni 10 m.

Üldplaneeringu muudatused on järgnevad:

 detailplaneeringu eskiisis nähakse ette viis elamumaa krunti, milledest kahe

pindala on alla 2500 m2- vastavalt 1259 m2 ja 1231 m2;

 kõigile kruntidele nähakse ette ehitusalust pinda kuni 280 m2;

 kõikidele kruntidel on lubatud hoonete arv üks elamu / põhihoone ja kuni kolm

abihoonet.

Muudatused võimaldavad tihendada Virtsu aleviku tiheasustusalal elamuehitust ning

otstarbekamalt kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Muudatused on kooskõlas koostamisel

oleva Lääneranna valla üldplaneeringuga.

1.9. PLANEERITAVA MAA-ALA TEHNILISED NÄITAJAD

Planeeritava ala suurus 1,47 ha

Kavandatud kruntide arv 6

Koostas:

Kateliina Tõnurist

Märts 2025

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

16/18

2 . JOONISED

2.1. Planeeringu situatsiooniskeem

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

17/18

2.2. Planeeringu eskiisi põhijoonis

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

18/18

2.3. Planeeringu kontaktvööndianalüüsi skeem

EELNÕU

LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Lihula .... 2025 nr

Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Virtsu alevik, Tallinna mnt 15b ja 17)

Detailplaneeringust huvitatud isik esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks (Lääneranna valla dokumendiregister nr 2025/8-1/212-1 13.02.2025) Virtsu alevikus Tallinna mnt 15b (katastritunnus 19502:003:0058, sihtotstarve 100% ärimaa) ja 17 (19502:003:0222, sihtotstarve 100% elamumaa) katastriüksustel. Taotluse kohaselt detailplaneeringu eesmärk maa-ala jagamine 6 krundiks, sh 1 ärimaa, 4 elamumaa ja/või ärimaa, 1 transpordimaa krunt ning ehitusõiguse määramine.

Planeeringuala piirneb põhjas merega, idas hoonestamata maatulundusmaaga ja 1 hoonestatud elamukrundiga, lõunas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteega (Tallinna maantee), läänes hoonestatud 2 ärimaa ja 1 elamumaa sihtotstarbega krundiga. Planeeringuala on hoonestatud.

Kehtiva Hanila valla üldplaneeringu järgi on planeeritav ala juhtsihtotstarbeks elamumaa. Üldplaneeringus on planeeringualast läände jääva maa sihtotstarbeks on reserveeritud ärimaa, idapoole jääva maa sihtotstarbeks elamumaa. Üldplaneeringu seletuskirja p 5.2.1. „Territooriumite põhiotstarvete ja neile vastavad lubatud katastriüksuse sihtotstarvete liigid” järgi on üldplaneeringus määratletud elamumaa põhisihtotstarbega alal lubatud ärimaa sihtotstarbega katastriüksused.

Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 detailplaneerigu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, milleks on krundi miinimumsuuruse vähendamine. Planeeringuga ei kavandata üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtostarbe ulatuslikku või olulist muutmist ega hoonestuse kõrguspiirangute ületamist.

Virtsu aleviku tiheasustusega alal on üldplaneeringuga kehtestatud reserveeritud elamumaal krundi suuruseks minimaalselt 2500 m2 ja ehitusaluseks pinnaks kuni 250 m2, uusehitiste lubatud korruselisus kuni 2 korrust, lubatud hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet. Kahekorruseliste elamute puhul võib hoone kõrgus olla kuni 10 m. Üldplaneeringu taotluses nähakse planeeritaval alal ette 2 krunti, mille pindala on alla 2500 m2 (u 1230 - 1260 m2), 5 krundile kavandatakse ette ehitusalust pinda kuni 280 m2 ning lubatud hoonete arv on 1 põhihoone ja kuni 3 abihoonet. Esitatud muudatusettepanekud võimaldavad tihendada Virtsu tiheasustusalal hoonestust ning seeläbi otstarbekamalt kasutada.ära olemasolevat taristut. Üldplaneeringu muudatusettepaenkud on kooskõlas koostamisel oleva Lääneranna valla üldplaneeringuga, mis näeb Virtsu alevikus ette elamukrundi miinimumsuuruse 1000 m2 ja lubatud hoonete arvu elamukrundil 1 elamu ja kuni 3 abihoonet.

Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku ja rohevõrgustikku ning väljapool üldplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku. Planeeringuala

ei asu looduskaitsealal, hoiualal ega muinsuskaitsealal ning sellele ei jää teadaolevaid eelnimetatud kaitsealade kaitse-eesmärgiks olevaid liike ning ei asu teadaolevalt muinsuskaitse aluseid ega pärandkultuuri objekte.

Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutavalt Tallinna maanteelt (Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare riigitee).

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikest 1, mille järgi on detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub.

PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb PlanS §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist (KSH) hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajalik algatada Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, KSH eelhinnang esitati Keskkonnaametile ja teistele asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks.

Eelnõud täiendatakse

Kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõigetes 1-4 sätestatust.

Lääneranna Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isikuga sõlminud lepingu nr .... detailplaneeringu koostamise kulude kandmiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ning väljaehitamisega seotud kulude kandmiseks.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 2 ja lg 2 ja § 77 lg 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 Lääneranna Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu ülesandeks on Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuse (katastritunnus 19502:003:0058 ja 19502:003:0222) jagamine kuni viieks (5) elamumaa ja ärimaa ning üheks (1) transpordimaa sihtotstarbega krundiks, kruntide sihtotstarbe, hoonestusala, juurdepääsu ja taristu lahendamine ning ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Hanila valla üldplaneeringu põhilahendust, kavandatakse kruntide lubatud minimaalsuuruse vähendamist. Kruntide suurus ja paiknemine selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus.

3. Kinnitada otsusele lisatud planeeringuala asukohaskeem (lisa 1). Planeeritav ala ei ulatu merele, avalikule veekogule, Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu- ja loodusaladele ning Väinamere hoiualale.

4. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks lähtudes Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust. (lisa 2).

5. Kinnitada detailplaneeringu otsusele lisatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3):

6. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnisasjadel. Planeeringulahendus peab lähtuma üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust, olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avalike ja kaasatavate isikute huvidega. Detailplaneeringu koostamise ajal tuleb vajadusel läbi viia vajalikud uuringud ja analüüsid.

7. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord.

8. Detailplaneering koostada koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb, sh Päästeameti, Transpordiametiga, Keskkonnaametiga. Planeeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud.

9. Detailplaneeringu koostamise ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kulud kannab planeeringust huvitatud isik.

10. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Lääneranna vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste, tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või muude avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

11. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu eesmärk

muutub oluliselt koostamise käigus või Lääneranna valla eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.

12. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald, [email protected]).

13. Lääneranna Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla veebilehel ja ajalehtedes Pärnu Postimees ja Lääneranna Teataja. Teavitada otsusest Keskkonnaametit ning teisi asjaomaseid asutusi.

14. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald.

15. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

16. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Lk 1(16)

EELNÕU Lääneranna Vallavolikogu .... 2025 otsus nr ... Detailplaneeringu algatamine (Virtsu alevik, Tallinna mnt 15b ja 17) LISA 2

Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu („eelhinnang”) on koostanud Lääneranna Vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe 14.03.2025.

KSH eelhindamise koostamisel on aluseks võetud planeerimisseaduses (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadus (KeHJS), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“, kehtiv Hanila valla üldplaneering. Eelhinnangus on lähtutud koostaja erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Planeeringust huvitatud isik on esitanud Lääneranna Vallavalitsusele taotluse Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistuste detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamiseks. DP-ga tehakse ettepanek muuta planeeringuala osas kehtivat Hanila valla üldplaneeringu põhilahendust vähendades lubatud krundi miinimumsuurust.

PlanS § 124 lg 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Antud juhul ei ole tegemist Natura 2000 võrgustiku alal kavandatava tegevusega ning DP elluviimisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, millest tulenevalt ei ole teostatud põhjalikumat Natura eelhindamist.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb DP agataja Lääneranna Vallavolikogu, arvestades KSH algatamise või mittealgatamise otsuse eelnõu põhjal saadud asjaomaste asutuste seisukohti.

1. Kavandatava tegevuse ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuste (tunnus 19502:003:0058 pindala 3085 m2, 100% ärimaa ning 19502:003:0222, pindala 11601 m2, 100% elamumaa) hoonestuse laiendamine ning selleks planeeritava maa-ala jagamine kuni viieks (5) elamumaa ja ärimaa ning üheks (1) transpordimaa sihtotstarbega krundiks, kruntide sihtotstarbe, hoonestusala, juurdepääsu ja taristu lahendamine ning ehitusõiguse määramine. KSH eelhinnangu koostamisel lähtuti arhitektuuribüroo A&L Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud Tallinna mnt 31 detailplaneeringu eskiislahendusest (Lääneranna vald, Virtsu alevik Tallinna mnt 15 ja 17 kinnistuste detailplaneeringu eskiis. DP-2. 11.03.2025.a versioon, eelhinnangu lisa 1).

Lk 2(16)

Planeeringuala piirneb põhjas merega, idas hoonestamata maatulundusmaaga ja hoonestatud elamukrundiga, lõunas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteega (Tallinna maantee), läänes hoonestatud 2 ärimaa ja 1 elamumaa sihtotstarbega krundiga. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutavalt Tallinna maanteelt (Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee), planeeringualale ulatub Tallinna maantee tänava kaitsevöönd.

Planeeringuala on hoonestatud.

Planeeringuala asub üleujusalade Virtsu riskipiirkonnas.

Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku ja rohevõrgustikku ning väljapool üldplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku maakonnaplaneeringuga määratletud linnalise asustusega alal.

Joonis 1. Planeeringula asendiskeem. Alus: Maa- ja Ruumiamet, X-GIS 2.0. Maainfo kaart

Lk 3(16)

Planeeringuala ei asu looduskaitsealal ega hoiualal. Planeeringuala piirneb põhjaküljel Väinamere hoiualaga (registrikood KLO2000241), Natura 2000 Väinamere linnualaga (registrikood RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga (registrikood RAH0000605). Nimetatud alade kaitse-eesmärgiks olevaid liike ei ole Eesti Looduskaitse Infosüsteemi (EELIS) andmetel planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Planeeringuala merega piirnevale põhjaosale ulatub Natura elupaik, põhitüüp 1630*. DP ala asub piirkonnas, kus on inventeeritud II kategooria kaitsealuse loomaliigi põhja- nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik.

Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning selle ei asu teadaolevalt muinsuskaitse aluseid objekte ega kultuuriväärtusi ega pärandkultuuri objekte.

Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 detailplaneerigu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, milleks on krundi miinimumsuuruse vähendamine. Planeeringuga ei kavandata üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtostarbe ulatuslikku või olulist muutmist ega hoonestuse kõrguspiirangute ületamist.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi (2 hoonestatud krundi jagamine ja elamuehitus) ei Natura aladele ega nende piiridele ning ranna ehituskeeluvööndisse. Kavandatud tegevused ei avalda eeldatavalt ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ning eeldatavalt ei ohusta kaitsealuseid loodusobjekte ega Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ega terviklikkust.

2. KSH eelhinnangu vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt PlanS § 124 lg 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale ebasoodsat mõju ja PlanS § 142 nimetatud üldplaneeringut muutva DP koostamisel. KeHJS § 33 lg 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 sätestatud juhtudel (üldplaneeringu muutmine).

Antud juhul on tegemst üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna kuna soovitakse muuta üldplaneeringu põhilahendust vähendades lubatud krundi minimaalsuurust (PlanS § 142 lg 1 p 2).

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. KSH algatamise või mittealgatamise kaalumine ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega, enne otsuse tegemist on vajalik konsulteerida asjaomaste asutustega (PlanS § 124 lg 6). Eelhindamisel on konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg 6 on DP protsessis asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise korraldaja) Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet.

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Lk 4(16)

3.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+. Lääne maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70. Virtsu alevik asub Lääneranna vallas Pärnu maakonnas. Enne 2017.a haldusreformi oli asevik osa Lääne maakonna Hanila vallast. Haldusreformi tulemusel ühinesid Lääne maakonna Hanila ja Lihula vald ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla vallad Lääneranna vallaks asukohaga Pärnu maakonnas. Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke maakonnaplaneeringuga määratletud linnalise asustusega alal. DP ei ole vastuolus Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2. Hanila valla üldplaneering ja koostatav Lääneranna valla üldplaneering. Kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32. Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Virtsu aleviku tiheasustusalal, juhtsihtotstarve elamumaa. Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsustega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise, üldplaneering on koostamisel. Koostatava üldplaneeringu eelnõu järgi on planeeringuala juhtotstarve Tallinna mnt 17 osas elamumaa ning Tallinna mnt 15b osas segahoonestusega maa, v.a mõlema katastriüksuse ranna ehituskeeluvööndisse jääv osa, millele juhtotstarvet määratud ei ole. Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat Hanila valla üldplaneeringut muutev detailplaneering kuna soovitakse muuta üldplaneeringu põhilahendust vähendades krundi miinimumsuurust. 3.3. Detailplaneeringud. Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub. Planeeringuala piirneb läänes Virtsu Tallinna mnt 15a ja 15b detailplaneeringuga (väikeelamute ehitamine). Tallinna mnt 15b osas on nimetatud planeering tunnistatud kehtetuks Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2023 otsusega nr 156.

4. Mõjutatav keskkond

KSH eelhindamine teostatakse Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuste (tunnus 19502:003:0058 ja 19502:003:0222 ) osas, pindala kokku 1,4686 ha. Planeeringuala asub Virtsu tiheasustusalal ning piirneb lääne ja idaküljel hoonestatud ärimaa- ja elamukruntidega, põhjas merega ning lõunas Tallinna maanteega (Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee). Läheduses asub Virtsu sadam.

Lk 5(16)

Joonis 2. Planeeringula asukoht ja kitsendused. Maa- ja Ruumiamet X-GIS 2.0. Kitsenduste kaart

Planeeringuala on hoonestatud, alal paiknevad ehitisregistri andmeil Tallinna mnt 15b kämpingu teenindushoone (ehitisregistri kood 121409605) ning Tallinna mnt 17 elamu(ehitisregistri kood 120294570) ja saun (ehitisregistri kood 120294723).

Planeeringuala piirneb põhjas Väinamere hoiualaga (Läänemaa, registrikood KLO2000241), mis on Natura 2000 Väinamere linnuala ja Natura 2000 Väinamere loodusala. Natura 2000 alade puhul peab ebasoodne mõju olema välistatud (Vt ptk 5.2 Mõju Natura aladele, Natura eelhindamine).

Planeeringualale ulatuvad Läänemere veekaitsevöönd, ranna ehituskeelu- ning piiranguvöönd, riigimaantee kaitsevöönd. Planeeringualani ulatub Virtsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu, ala läbivad 10 kV ja 0,4 kV elektriliinid ning sidetaristu koos kaitsevöönditega.

Kultuurimälestiste riikliku registri järgi DP alal kinnismälestised ning pärandkultuuri objektid puuduvad.

Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.

5. Võimalikud keskkonnamõjud

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, milline ületaks keskkonnataluvust või põhjustaks kahju kultuuripärandile, inimese tervisele või varale.

5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Planeeritav ala piirneb Väinamere hoiualaga (Läänemaa KLO2000241). Väinamere hoiuala eesmärgiks on Väinamere ja seda ümbritseva rannikuala kaitsmine. Hoiuala koosneb nelja

Lk 6(16)

maakonna (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonna) osahoiualast. Läänemaa osahoiuala pindala on 67 166,8 ha, millest veeosa 63 532,4 ha.

Väinamere hoiuala Lääne maakonnas moodustati 2007. a (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 „Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” muutmine”; lisa 2). Hoiuala moodustati Lääne-Eestile tüüpiliste poollooduslike koosluste, samuti põliste metsaelupaikade ja rikkumata veerežiimiga madalsoo kaitseks. Kaitstakse 15 erinevat loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja mitmeid ohustatud ja haruldasi liike. Oluline on hoiualal rannikuga seotud saarele traditsiooniliselt iseloomulike poollooduslike koosluste ranna-, loo-, ja puisniitude, kadastike ja puiskarjamaade säilitamine.

Hoiualal kehtivad piirangud sätestab looduskaitseseadus. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja- loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle

Lk 7(16)

(Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Planeeringuala katastriüksustega piirnevas Läänemeres on registreeritud III kategooria kaitsealune kalaliik hink (Cobitis taenia), EELIS kood KLO9120954.

DP ala asub piirkonnas, kus on inventeeritud II kategooria kaitsealuse loomaliigi põhja- nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik. Lähtuvalt LKS § 48 lg 4-st rakendub piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse ja vastavalt § 55 lg 6-le on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendite püüdmine ja tahtlik häirimine. paljunemise, poegade kasvatamise ja talvitumise ning rände ajal. Nahkhiirte suvisel toitumis-ajal, öösel alates +10˚C temperatuurist, ei ole soovitav kasutada ehitustöödeks eredat valgust, mis võib häirida poegade kasvatamiseks toituvaid emasloomi.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele, siseriiklikult kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

5.2. Mõju Natura aladele, Natura eelhindamine

5.2.1. Mõju Natura aladele

Virtsu aleviku tihaasutuslalal asuv planeeringuala piirneb Väinamere hoiualaga. Väinamere hoiuala on rahvusvaheliste Natura 2000 aladena kaitse all Väinamere loodusalana (EE0040002, RAH0000605) ja Väinamere linnualana (EE0040001, RAH0000133). Planeeringuala merega piirnevale põhjaosale ulatub Natura elupaik, põhitüüp 1630*.

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Lk 8(16)

Joonis 5. Looduskaitselised piirangud. Maa- ja Ruumiamet X-GIS 2.0. Looduskaitse kaart

Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse- eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse- eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

DP-ga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

DP ala jääb väljapoole loodus- ja linnuala. DP-ga kavandatud tegevus seisneb juba hoonestatud elamumaa ja ärimaa edasiarendamises u 100 – 120 m kaugusel veepiirist e merel asuvast loodus- ja linnualast.

Natura linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, EELIS andmebaasis puuduvad andmed linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta.

Rändlinnuliigid kavandatud tegevustega hõlmatavat ala peatuspaigana ei kasuta, kuna tegemist on hoonestatud tiheasustusalaga ning kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt lindude elu- ega toitumistingimusi. Rändlinnud peatuvad kaitsealal valdavalt kevadrände perioodil, toiduvarude kogumiseks ja pesitsusaladele rändamiseks. Inimtegevus võib häirida ja segada lindude toitumist ning pikendada energiavarude kogumiseks vajalikku aega, samas DP-ga ei kavandata tegevusi merel ega ranna ehituskeeluvööndis.

Ehitusaegselt ega opereerimisaegselt ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist ning mis ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega, siis on väga ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt.

Lk 9(16)

Välistatud on negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.

5.2.1. Natura eelhindamine

Natura-eelhindamine on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

5.2.1.1. Kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

DP-ga kavandatava tegevuse eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

5.2.1.2. Mõjuala ulatus

Planeeringuala ei kattu Väinamere loodusala ja Väinamere linnualaga, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku, kuid piirneb nendega. Linnu- ja loodusalal kaitstavad Natura liigid ei ole esindatud DP planeeringualal.

Natura 2000 võrgustiku aladel tegevusi ei kavandata ning DP elluviimisel puudub mõju Natura linnu- ja loodusalale. Tegevused on kavandatud väljapoole Natura elupaikasid.

DP-s kavandatud hoonestusalad asuvad väljapool ranna veekaitse- ja ehituskeeluvööndit, hoonestusalade piir asub u 100-120 m kaugusel veepiirist e 100-120 m Natura loodus- ja linnuala piirist. Hoonestusalad jäävad piirkonnas väljakujunenud ehitusjoonest maa poole.

Ehitusaegselt ega peale seda ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, mis ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega, siis on väga ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele. Eeltoodust tulenevalt ei viidud läbi põhjalikumat Natura eelhindamist.

5.2.1.3. Kavandatav tegevus

Kavandatav tegevus esitatud käesolevas KSH eelhinnangus eespool.

5.2.1.4. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 66 alusel Väinamere linnuala (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-

Lk 10(16)

part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 517 alusel Väinamere loodusala (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Lk 11(16)

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht.

5.2.1.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Kuna Natura 2000 ala on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. St, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on esitatud Tabel 1-s.

Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele.

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

EE0040001 Väinamere linnuala; EE0040002 Väinamere loodusala

Natura linnualal ja loodusalal inventeeritud liike DP alal ei teadaolevalt leidu. Planeeringuala piirneb põhjaküljel linnualaga ja loodusalaga, kuid kavandatavad tegevused ei ulatu Väinamere linnualale ega selle piirile. Tegevused on kavandatud u 100-120 m kaugusele maismaale linnu- ja loodusala piirist (veepiir) väljapoole ranna ehituskeeluvööndit (50m 1m samakõrgusjoonest maapoole). Mõju linnustikule ei avaldata. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura linnualale ning loodusalale. Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud

5.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Lk 12(16)

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse loodusvarasid (maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid jms), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta kavandatud tegevused nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Olemasoleva hoonestatud ala tihendamine koos olemasoleva taristu, sealhulgas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni, kasutamisega on säästva arengu põhimõtetega kooskõlas ning kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks. Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud DP puhul ei ole oodata jäätmete tekkimist mahus, mis ületab piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmevaldaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmed, peamisel olmejäätmed, tekivad hoonete kasutusajal, kuid ei ole oodata jäätmete teket olulisel määral.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.4. Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringualal puurkaevud puuduvad. Põhjavesi on planeeringualal ja selle ümbruses looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes.

Planeeritav hoonestus on võimalik ja kavas ühendada Virtsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni võrguga. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise viiside valikul tuleb arvestada asukohta ja konkreetseid olusid, sealhulgas planeeringula asumisega üleujutusala Virtsu riskipiirkonnas.

Planeeringualale kavandatud kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevesi immutada pinnasesse. Parklatest kogutav sadevesi peab olema nõuetekohaselt puhastatud.

DP realiseerimise ei ole kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.5. Jääkreostus

Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning teadaolevalt ei ole toimunud tootmisalast vms keskkonnaohtlikku tegevust ning eeldatavalt ei ole toimunud pinnase- või põhjavee reostust, mis piiraks detailplaneeringuga kavandatud tegevusi. 5.7. Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Lk 13(16)

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid lühiajalisi häiringuid. Ehitustegevuse ajal võib esineda ehitusmüra ja vibratsiooni, millised on lühemaajalised mööduv mõjud ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on rahuldav. Arvestades planeeritavat ehitus mahtu (kuni 3 täiendavat üksikelamut ja äriotstarbeline hoone), ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet kuna juurdepääsuks planeeringualale kasutatakse olemasolevat teede ja tänavate võrku.

Kavandatud uued hooned asuksid valdavalt Tallinna maanteest (riigi põhimaantee) kaugemal kui planeeringualal hetkel asuv elamu ja muud hooned.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringuga. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju eeldatavalt väheoluline.

Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole eeltoodust tulenevalt ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

Põhjaküljel piirneb planeeringuala merega, lõunas riigteega. Idas elamutega, läänes ärimaa kruntidega, sh kauplus (COOP Konsum). Kuna planeeringuala lääneküljel läheduses asub COOP jt ärikrundid, siis on soovitav DP lahenduses ette näha meetmed ärimaalt võimalike lähtuvate negatiivsete mõjude ennetamiseks tulevikus, näiteks piirdeaedade, hekkide ja kõrghaljastuse rajamine ning hoonete paigutus hoonestusaladel arvestades võimalike mõjude lähteallikate asukohti.

Planeeringuala piirneb Tallinna maanteega, maantee ja planeeringuala vahel asub kõnnitee. Kuna Tallinna maantee (Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee) näol tegemist on ühe riigi põhimaanteega, on soovitav jätta hoonestusalade ja Tallinna maantee vahele tänava kaitsevööndist (10 m teest) laiem kaitsevöönd ja kavandada haljastus hoonestusalade teepoolsesse külge.

5.8. Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju DP elluviimisega pole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimese tervisele või varale.

5.9. Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Uus hoonestus tuleb sobitada ümbritsevasse keskkonda. Planeeringus tuleb määrata arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobivuse traditsioonilisse Virtsu aleviku hoonestatud osa miljöösse. Tagada tuleb vaated merele.

5.10. Mõju kultuuriväärtustele

Lk 14(16)

Planeeringualal ja sellega piirneval maa-alal teadaolevalt muinsuskaitse aluseid objekte ja/või kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte ei asu.

Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3 kohaselt koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Vastavalt Kultuuriministri määruse 24.04.2019 nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ § 2 lg 3 ei pea eritingimusi Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.

5.11. Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.12. Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala vahetus läheduses teadaolevalt teised arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

5.13 Muud asjaolud

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Juhul kui planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud.

6. Ettepanek KSH algatamise või algatamata jätmise kohta Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi

Lk 15(16)

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2 (üldplaneeringu muutmine). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnanguga. Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud. Planeeringuala jääb väljapoole kaitstavaid alasid. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 6.1. detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne eeldatavalt tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, sh negatiivne mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 6.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja senisest maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kuni 3 uue elamu ja 1 ärihoone ehitamisega antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 6.3. planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitsealal, planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile; 6.4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit;

6.5. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 6.6. planeeritava tegevusega ei ole ette näha olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

6.7. olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele DP realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata.

6.8. Detaiplaneeringus on keskkonnatingimustega arvestamine igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. DP koosseisus saab vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid, sh kultuuripärandit mõjutada võivatele tegevustele.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse teeb kohalik omavalitsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

Lk 16(16)

allkirjastatud digitaalselt

Margus Källe

Lääneranna Vallavalitsus planeeringute spetsialist

1

EELNÕU Lääneranna Vallavolikogu .... 2025 otsus nr ... Detailplaneeringu algatamine (Virtsu alevik, Tallinna mnt 15b ja 17) LISA 3

Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Planeeringuala, olemasolev olukord

Planeeringualaks on Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b (katastritunnus 19502:003:0058, sihtotstarve 100% ärimaa) ja 17 (19502:003:0222, sihtotstarve 100% elamumaa). Planeeringuala piirneb põhjas merega, idas hoonestamata maatulundusmaaga ja 1 hoonestatud elamukrundiga, lõunas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteega (Tallinna maantee), läänes hoonestatud 2 ärimaa ja 1 elamumaa sihtotstarbega krundiga.

Planeeringuala on hoonestatud.

Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutavalt Tallinna maanteelt (Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare riigitee nr 10).

Planeeringuala asub üleujusalade Virtsu riskipiirkonnas.

Planeeringuala ei asu looduskaitsealal ega hoiualal. Planeeringuala piirneb põhjaküljel Väinamere hoiualaga (registrikood KLO2000241), Natura 2000 Väinamere linnualaga (registrikood RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga (registrikood RAH0000605). Nimetatud alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ja liike ei ole Eesti Looduskaitse Infosüsteemi (EELIS) andmetel planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Planeeringuala merega piirnevale põhjaosale ulatub Natura elupaik, põhitüüp 1630*. DP ala asub piirkonnas, kus on inventeeritud II kategooria kaitsealuse loomaliigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik.

Planeeringualal teadaolevalt muinsuskaitsealuseid objekte ja riigi kaitse all olevad kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei ole.

2. Kehtivad planeeringud

2.1. Lääne maakonna planeering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70). 2.1.1. Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke.

2.2. Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32).

2.3. Planeeringualaga piirneb Virtsu Tallinna mnt 15a ja 15b detailplaneering (tunnistatud Tallinna mnt 15b osas kehtetuks Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2023 otsusega nr 156).

3. Vastavus üldplaneeringule

3.1. Kehtiva Hanila valla üldplaneeringu järgi on planeeritav ala juhtsihtotstarbeks elamumaa. Üldplaneeringus on planeeringualast läände jääva maa sihtotstarbeks on reserveeritud ärimaa,

2

idapoole jääva maa sihtotstarbeks elamumaa. Üldplaneeringu seletuskirja p 5.2.1. „Territooriumite põhiotstarvete ja neile vastavad lubatud katastriüksuse sihtotstarvete liigid” järgi on üldplaneeringus määratletud elamumaa põhisihtotstarbega alal lubatud ärimaa sihtotstarbega katastriüksused.

3.2. Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 detailplaneerigu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, milleks on krundi minimaalsuuruse vähendamine.

4. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

4.1. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 125 lõikest 1, mille järgi on detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.

4.2. Detailplaneeringu ülesandeks on Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuse (katastritunnus 19502:003:0058 ja 19502:003:0222) jagamine kuni viieks (5) elamumaa ja ärimaa ning üheks (1) transpordimaa sihtotstarbega krundiks, kruntide sihtotstarbe, hoonestusala, juurdepääsu ja taristu lahendamine ning ehitusõiguse määramine. Kruntide suurus ja paiknemine selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus.

5. Detailplaneeringu koostamise ülesanded

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud asjakohaste ülesannete täitmine, kruntide ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine.

6. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks

6.1. Planeeringualal on lubatud kuni 6 krunti.

6.2. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnisasjadel. Planeeringulahendus peab lähtuma üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust, olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avalike ja kaasatavate isikute huvidega. Detailplaneeringu koostamise ajal tuleb vajadusel läbi viia vajalikud uuringud ja analüüsid.

6.3. Kavandatava hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma keskkonda. Lubatud hoonete kõrgus kuni 10 m maapinnast, lubatud kuni 2 korrust. Katuse harjajoon lahendada detailplaneeringuga, lubatud katusekalle 0 – 45º, eelistatud viilkatus. Välisviimistluses on eelistatud krohv, puit, looduslik kivi.

6.4. Planeerida hoonestusala ja ehitiste asukohad kompaktselt, olemasolevat taristut võimalikult kasutavalt ning keskkonda võimalikult vähe häirivana.

6.5. Liikluskorraldus. 6.5.1. Kavandada juurdepääs planeeringualale Tallinna maanteelt kasutades eelistatult olemasolevaid teelt mahasõitusid. 6.5.2. Hoonestusalade, hoonete, rajatiste, tehnovõrkude ja piirete asukohad valida selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus, tee hooldamine, sh lumetõrje. 6.5.3. Parkimine lahendada planeeringuala ja kruntide siseselt. 6.5.4. Tagada juurdepääs kallasrajale. 6.5.5. Tagada juurdepääs riigi omanduses olevale Tallinna mnt 21 katastriüksusele (19501:001:0471).

3

6.6. Võimalikult säilitada vaated merele planeeringualale kavandatavatelt kruntidelt. Võimalikult vältida merevaadete sulgemist planeeringuala naaberkinnisasjadelt.

6.7. Ühendada planeeringuala Virtsu aleviku ühisveevärgi ja -kanalistatsiooniga. Veevarustuse ja reovee käitluse lahendused planeerida vastavalt keskkonnakaitse nõuetele, näha ette meetmed põhjavee, pinnavee ja mere kaitseks. Arvestada, et planeeritav ala asub Virtsu üleujutusohuga alal.

6.8. Detailplaneeringu seletuskirjas ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevete ärajuhtimine hoonetest eelmale ei tohi kahjustada naaberkinnisasju. Lahendada sademevete kogumine, immutamine ja ärajuhtimine võimalikult planeeringuala siseselt. 6.8.1. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 6.8.2. Parklatest kogutav sadevesi peab olema nõuetekohaselt puhastatud. 6.8.3. Sadevee torustik ja kraavid kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks. 6.8.4. Juhul kui planeeritakse sademeveed suublasse juhtida, peab kavandatu vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (veeseadus (VeeS) § 129 lg 4 ja 5). Kui sademeveest vabanemiseks kasutatakse looduslähedasi lahendusi, nagu rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid ja muid lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, siis ei käsitleta seda sademevee suublasse juhtimisena VeeS-i tähenduses.

6.9. Määrata piirete asukohad ja ehitustingimused. Soovitav on kõrghaljastuses ja hekkides kasutada piirkonna looduses levinud taimi. Hekkide kõrgus ei ole piiratud.

6.10. Ehitiste, piirete, sh hekkide asukohad ja kaugus krundi piirist kavandada selliselt nende hilisem hooldus on võimalik kasutades ainult oma kinnisasja.

6.11. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed.

6.12. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh siseministri 30.03.2017. a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ningkord“.Sademevett võib koguda tuletõrjeveemahutite või -tiikide täitmiseks.

6.13. Planeeringuala asub üleujutusalade Virtsu riskipiirkonnas. Planeeringualast loodes Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigiteest (Tallinna mnt) mere poole asuv maa-ala on korduvalt mere poolt üleujutatav. Hoonestuse ja taristu planeerimisel arvestada võimalike kliimamuutustega, sh tormide ja üleujutuste sagenemine, merevee taseme tõus, sademevee koguste suurenemine. 6.13.1. Täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ning arvestada planeeringulahenduses üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal või selle ümbruses, näidata ennetavad ja leevendavad meetmed ning ehituslikud tingimused, et vältida üleujutustest tingitud kahju keskkonnale, ehitistele, inimeste tervisele. 6.13.2. Näha ette olemasolevate ning kavandatud ehitiste ja taristu rannalähedases vööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada.

4

6.13.3. Majandusliku kahju vältimiseks seada planeeringulahenduses uute põhihoonete esimese korruste põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m.

6.14. Mulla- ja kaevetööde tegemisel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. (Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1).

7. Vajalikud uuringud

7.1. Detailplaneering koostada soovitavalt mitte üle ühe aasta vanusele mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile, millele on kantud planeeringuala, sh kontaktvöönd.

7.2. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeeringu koostamise käigus.

8. Keskkonnamõju hindamine

8.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, selle algatamise kaalumine ning eelhinnangu koostamine ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 ja 2 mõistes, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus asjaomaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning ei kavandata KeHJS § 6 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” toodud tegevusi.

8.2. Planeeringuala piirneb Väinamere hoiuala (registrikood KLO2000241), Natura 2000 Väinamere linnuala (registrikood RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusala (registrikood RAH0000605). Juhul kui planeeringuga ette nähtavad ehitus ja rekonstrueerimistööd toimuvad kaitstavate loodusobjektide läheduses ning võivad eeldatavalt neile mõju avaldada, tuleb Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

9. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis

9.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.

9.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele ningrahandusministeeriumi detailplaneeringute nõustiku soovitustele (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

9.3. Detailplaneeringu koosseisus esitada lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline illustratsioon.

9.4. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

10. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

10.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb:

5

10.1.1. Päästeamet, 10.1.2. Transpordiamet, 10.1.3. Keskkonnaamet. Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus käsitlemisele tulevad.

10.2. Planeeringu koostamise menetlusse kaasatakse planeeringuala maaomanikud, planeeringuala naaberkinnisasjade (Tallinna mnt 15, 15a, 21a, 21, Mere pst 1, Jaama tn 3) omanikud ning Maa- ja Ruumiamet. Muud kaasatavad isikud, sealhulgas isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele.

10.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu. Tehnovõrkude valdajad: 10.3.1. Elektrilevi OÜ (Imatra Elekter AS, elekter), 10.3.2. Telia Eesti AS (side), 10.3.3. Matsalu Veevärk AS (ühisveevärk ja -kanalisatsioon).

10.4. Seadusest tulenevad kooskõlastused valitsusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.

11. Detailplaneeringu koostamise ajakava

Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse vajadusel detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise lepingu lisana. Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see on ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki pikaajalisi planeeringuvaidlusi.

12. Lõppsätted

11.1. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.

1

6.9

5.05.0

4.0 4.0

5.0

5.0

5.0

4.0 5.0

5.0

5.0

4.0 4.0

4.0

4.0

2.1

2.3

2.0

7.5

PUHKEALA

TELKIMISALA

PUHKEALA

TELKIMISALA

Mähe-Kaasiku tee 44 11911 Tallinn Tel. 55634150

[email protected]

679 1259 1231 4197 3886 3434

Koostaja: OÜ A&L Arhitektuuribüroo Reg nr: 10743305

Telefon: (+372) 556 34 150

Aadress: Mähe-Kaasiku tee 44, 11911 Tallinn

E-post: [email protected]

Kontaktisik: Kateliina Tõnurist

Huvitatud isik :Aleksander Tomas Vassiljev Telefon: +(372) 55949299

Aadress: Türi tn 10d - 204, 11313 Tallinn

E-Post: [email protected]

TALLINNA MNT 15b JA 17 KINNISTUTE

DETAILPLANEERINGU ESKIIS

Töö nr. 01-24

Projektijuht: Kateliina Tõnurist

Märts TALLINN 2025

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

2/18

SISUKORD

1 . SELETUSKIRI................................................................................................................................................ 3

1.1. DETAILPLANEERINGUKOOSTAMISE EESMÄRK................................................................................ 3

1.2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS............................................................................. 3

1.2.1. Olemasolev tehnovarustus ja kehtivad kitsendused........................................................................... 5

1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS .................... 6

1.4. PLANEERITAVA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ............................................................................ 6

1.5. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS.................................................................................. 9

1.6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS .................................................... 9

1.6.1. Planeeritavate kruntide ehitusõigus ................................................................................................... 9

1.6.2. Arhitektuursed nõuded ........................................................................................................... 11

1.6.3. Liikluskorraldus, parkimine ja haljastus .......................................................................... 11

1.7. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS KEHTIVALE HANILA VALLA

ÜLDPLANEERINGULE ................................................................................................................................ 12

1.8. PLANEERITAVA MAA-ALA TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................ 15

2 . JOONISED .................................................................................................................................................... 16

2.1. Planeeringu situatsiooniskeem ...................................................................................................... 16

2.2. Planeeringu eskiisi põhijoonis ........................................................................................................ 17

2.3. Planeeringu kontaktvööndianalüüsi skeem................................................................................ 18

Koostasid: Kateliina Tõnurist

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

3/18

1 . SELETUSKIRI

1.1. DETAILPLANEERINGUKOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu eskiislahendus hõlmab Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu

alevis asuvaid Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistuid. Planeeritava maa-ala suurus on ca 1,47 ha.

Detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jagamine ning ehitusõiguse määramine.

Lisaks kavandatakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu eskiisi koostamisel on arvestatud maaomaniku soovidega ja

lähipiirkonna hoonestusega.

1.2. PLANEERITAVAMAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeringuala paikneb Lääneranna vallas Virtsu alevikus tiheasustusalal, kus on

olemas juba väljakujunenud elukeskkond, teedevõrk ja tehnovõrkudega varustatus.

Planeeritav ala ise hõlmab 3085 m2 suurusega Tallinna mnt 15b 100% ärimaa

kinnistut (19502:003:0058) ja 11601 m2 suurusega Tallinna mnt 17 100% elamumaa

kinnistut (19502:003:0222).

Ala piirneb lõunast Tallinna maantee transpordimaaga ( 19502:003:1090), läänest

Tallinna mnt 15 ärimaaga (19502:003:0070), Tallinna mnt 15a elamumaaga

(19502:003:0057) ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee L1 transpordimaaga

(43001:001:0551), idast Tallinna mnt 21 elamumaaga (19502:003:0260) ja Tallinna mnt 21a

maatulundusmaaga (19501:001:0471) ja põhjast Väinamerega.

Kinnistule pääs on Tallinna maanteelt läbides mõne meetri ulatuses Risti-Virtsu-

Kuivastu-Kuressaare tee L1 väikest teelõiku.

Planeeritaval alal paikneb rekonstrueeritav 1940 aastal kasutusele võetud viilkatusega

pooleteistkordne elamu ning kaks renoveerimist vajavat abihoonet. Hoonetekompleksile

koostas KBT Ehitusprojekt OÜ 2016 aasta oktoobris ümberehitamise eelprojekti, töö nr

216625. Projektiga nähti ette elamu ümberehitust ning kasutamist kodukohvikuna.

Kinnistut läbib edela-kirde suunaliselt pinnastee, mis on juurepääsuks mereäärsele

riigile kuuluvaleTallinna mnt 21a maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule.

Planeeritava ala Tallinna maantee poolsel osal kasvab kõrghaljastus, merepoolne ala

on lauge, kaetud heinamaaga, kadakate gruppidega ning merega piirneval alal on kõrkjad.

Maastikku ja taimestikku on kujutatud droonifotodel ( foto 1 ja 2).

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

4/18

Foto 1

Foto 2

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

5/18

1.2.1. Olemasolev tehnovarustus ja kehtivad kitsendused

Piirkond on varustatud tehnovõrkudega. Tallinna mnt 17 kinnistu piiril on olemas

liitumispunkt üldvee, kanali ja elektri jaoks. Planeeringu tehnovõrkudega varustamine

lahendatakse detailplaneeringu staadiumis vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Planeeringualal on järgmised kitsendused:

 Riigimaantee kaitsevöönd 50 m ( koostamisel olev Lääneranna üldplaneering näeb ette

Virtsu alevikus riigimaantee kaitsevööndi ulatuse vähendamist)

 Kinnistu piirneb mere poolt Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusalaga.

 Kõrgepingeeletripaigaldis kaitsevööndiga 10+10 m

 Elektriliin kaitsevööndiga 2+2 m

 Sideehitis kaitsevööndiga 1+1m

 Ranna veekaitsevöönd 20 m kaldajoone 1m kõrgusväärtusest

 Ranna ehituskeeluvöönd on 50 m kaldajoone 1m kõrgusväärtusest

 Korduv üleujutusala on maapinna 1m kõrgusjoonel

Esitatud on väljavõte maa-ameti kitsenduste kaardilt.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

6/18

1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Tallinna mnt 15b ja Tallinna mnt 17 kinnistute jagamisel moodustatakse eraldi viis

elamu- ja/ või ärimaa krunti ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt juurdepääsutee ning

kommunikatsioonide rajamiseks. Sellisel viisil võetakse olemasoleva infrastruktuuriga ala

efektiivsemalt kasutusele. Alakasutuses oleva maa-ala kasutusele võtmisega tihendatakse

Virtsu aleviku sisestruktuuri, hoitakse selle kompaktsust ning soodustatakse ettevõtluse

arendamist. Luuakse kaasaegne elamu- ja ettevõtluskeskkond arendades turismi.

1.4. PLANEERITAVA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Planeeritav ala jääb Virtsu aleviku läänepoolsesse osase Virtsu sadama lähistele.

Naabruses on nii äri- kui ka elamumaa kinnistuid, enamus on hoonestatud. Hooned on

valdavalt 1-2 korrusega üksikelamud ja abihooned, sadama pool on ka kaubandushooned.

Hoonestus on valdavalt viilkatustega 2 korruselised hooned, mis on püstitatud

varasemal perioodil. Esindatud on ka lamekatustega või siis madalama katusekalletega

hooneid. Need on kas kaubandushooned või viimastel aastatel püstitatud elamud ( nt Tallinna

mnt 27 eramu).

Hoonestusviis on lahtine.

Tallinna maantee ääres võib hoomata ehitusjoont, kuid eelkõige on majad vaid

eelistatult ehitatud kinnistute tee poolsele osale ilma kindla ehitusjooneta.

Esindatud on eri suurusega kinnistud. Väiksemad kinnistud paiknevad valdavalt

Tallinna maantee ääres ning on suuruselt vahemikus 1000 m2 (Tallinna mnt 9) kuni 2000 m2.

Suuremad kinnistud on kas ärimaad ärihoonetega või siis merepoolsed maad.

Kinnistutel on enamasti lisaks põhihoonele veel 1-3 abihoonet ning kinnistute

täisehitusprotsent jääb vahemikku 6 – 23 %. Tihedam hoonestus ongi just väiksematel

kinnistutel.

Piirkonna hoonestust iseloomustavad fotod 3, 4, 5 ja 6.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

7/18

Foto 3. Tallinna mnt 15 ärihoone

Foto 4. Tallinna mnt 13 kauplusehoone

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

8/18

Foto 5: Tallinna mnt 15b rekonstrueeritav elamu ja abihoone

Foto 6: Tallinna mnt 27 elamu ja abihoone

Planeeritavast alast lääne suunas ca 30 m kaugusele jääb Virtsu sadama ala, kus asub

ka bussipeatus ja ca 40 m kaugusel paikneb Coop kauplus.

Virtsu algkool ja lasteaed paiknevad 1,8 km kaugusel.

Lääneranna gümnaasium, kus asub nii põhikool kui ka gümnaasium, paikneb 25 km

kaugusel Lihula linnas.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

9/18

1.5. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS

Planeeringuga kavandatakse kahe kinnistu liitmisel tekkiva maa jagamist kuueks

kinnistuks. Üks neist pos 1 on transpordimaa, millel paikneb juurdepääsutee loodavatele

kruntidele ja rajatakse tehnovõrgud. Ülejäänud viis krunti on elamumaa ja/ või ärimaa

sihtotstarbega. Kaks krunti pos 2 ja pos 3 piirnevad Tallinna maanteega. Mõlemale kinnistule

nähakse ette ka jalgsi pääs Tallinna maanteele.

Krundil Pos 1 paiknevad rekonstrueeritavad kodukohviku hoone ning kuur. Sellele

kinnistule säilib olemasolev juurdepääs Tallinna maanteelt ning lisatakse lisa pääs

planeeritavalt transpordimaalt.

Ülejäänud kruntidele pos 3, pos 4, pos 5 ja pos 6 on juurdepääs transpordivahendiga ja

jalgsi planeeritavalt transpordimaalt.

Krundil pos 3 on juba hoonestatud rekonstrueeritava abihoonega. Uushoonestuse

ettepanek lähtub olemasolevast kõrghaljastusest – kõrghaljastus paikneb Tallinna maantee

poolsel alal ning uushoonestus võiks ehitada asukohta, mis minimaalselt kahjustaks juba

olemasolevat haljastust.

Kruntimisel on silmas peetud, et piirkonnale omaselt on Tallinna maanteega piirnevad

krundid väiksemad ning merega piirnevad on pindalalt suuremad.

Kruntidele pos 5 ja pos 6 kavandatakse telkimisalad ja matkaautode peatumise- ja

parkimise kohad. Lahendus esitatakse detailplaneeringu staadiumis.

Kruntide pos 2 ja 5 lõplikud maasihtotstarbed täpsustatakse detailplaneeringu

staadiumis. Soov on antud kruntidel lubada ettevõtlus või osaliselt ettevõtlust.

Planeeritav ala paikneb riiklikul tasemel olulise üleujutusohuga seotud riskipiirkonnas

ning kehtivad üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused. Sellest tulenevalt nähakse

ette hoonestusalal hoonete ja rajatiste asukohas maapinna tõstmist.

1.6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA

EHITAMISEKS

1.6.1. Planeeritavate kruntide ehitusõigus

POS 1

 Krundi suurus 679 m2

 Krundi sihtotstarve 100% Transpordimaa

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

10/18

POS 2

 Krundi suurus 1259 m2

 Krundi sihtotstarve 50% Elamumaa / 50% Ärimaa ( täpsustatakse detailplaneeringu staadiumis)

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m.

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 25%

POS 3

 Krundi suurus 1231 m2

 Krundi sihtotstarve 100% Elamumaa

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m.

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 25%

POS 4

 Krundi suurus 4197 m2

 Krundi sihtotstarve 100% Elamumaa

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 7%

POS 5

 Krundi suurus 3886 m2

 Krundi sihtotstarve 50% Elamumaa / 50% Ärimaa ( täpsustatakse detailplaneeringu

staadiumis)

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu või ärihoone ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu või ärihoone kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 7%

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

11/18

POS 6

 Krundi suurus 3434 m2

 Krundi sihtotstarve 100% Ärimaa

 Ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise elamu või ärihoone ja kuni kolme 1-korruselise abihoone ehitamiseks

 Elamu või ärihoone kõrgus kuni 10 m ja abihoone kuni 6 m.

 Ehitusalune pind kuni 280 m2

 Täisehitusprotsent 8%

1.6.2. Arhitektuursed nõuded

Välisviimistlus: -kasutatakse looduslikke materjale – puit, krohv, klaas, kivi

Ehitusjoon: -puudub

Katusekalle: -katusekalle vaba

Katuseharja suund: -vaba

Piirded: -tänavapoolne piire puidust ning kinnistute vahelised piirded naabrite

omavahelisel kokkuleppel

-piiret võib kombineerida kivi või betooniga.

-piirete kõrgus kuni 1,5 m

Tehnosüsteemid - eelistada varjatud asukohta, päikesepaneelide puhul eelistada

integreeritud lahendust

1.6.3. Liikluskorraldus, parkimine ja haljastus

Juurdepääs planeeritavale alale on Tallinna maanteelt üle Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare tee L1 teelõiku. Pos 1 on ettenähtud juurdepääsuks loodavatele viiele krundile.

Elamumaa kruntidele on ette nähtud 3 sõiduautode parkimiskohta ning parkimiskohtade

rajamisel eelistada murukivi või teisi keskkonnasõbralikke lahendusi. Äri sihtotstarbega

kruntide parkimise lahendus täpsustatakse detailplaneeringu staadiumis.

Pos 5 ja pos 6 realiseerumisel ärimaana kavandatakse parkimiskohad matkaautole ja

telkimisplatsi kasutajatele. Lahendust kavandatakse detailplaneeringu staadiumis.

Kruntide haljastuses säilitatakse maksimaalselt looduslikku kooslust ning taimestikku.

Võib rajada juurde madalhaljastust, viljapuid ning kruntide vahelistele piiriäärsetele aladele

kõrghaljastust.

Planeeritaval alal olev pinnastee, mida seni on kasutatud juurdepääsuks Tallinna mnt 21a

kinnistule, likvideeritakse. Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääsu servituut Tallinna

mnt 21a kinnistule üle Pos 6 kinnistu põhja-lõuna suunaliselt kuni liinikoridorini ning edasi

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

12/18

kõrgepingeliinide juurest suunaga idasse kuni Tallinna mnt 21a kinnistuni. Sellisel viisil

saavutatakse kruntidel pos 5 ja 4 vajalik privaatsus ning koormatakse vähem tulevasi krunte.

1.6.4. Tuleohutusnõuded

Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass nähakse ette minimaalselt TP3.

Hoonestusalade määramisel (4 m hoonestatavate kinnistute vahelistest piiridest) on

arvestatud nõutavate tuleohutuskujadega). Pos 4 ja 5 hoonestusalad on viidud omavahelise

piirini ning hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab kinni pidada tuleohutusest ning tuleb

võtta kasutusele vastavad tuleohutust tagavad meetmed.

Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded peavad vastama siseministri 30.03.2017 määrusele

nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.

Välistulekustutusvesi nähakse ette planeeritavale alale rajatavast või lähikinnistutel

paiknevast/ rajatavast tuletõrje veevõtu kohast. Tuletõrje veevarustus esitatakse

detailplaneeringu staadiumis.

Tuletõrje veevarustus peab vastama EhS ja Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetele.

1.7. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS KEHTIVALE HANILA VALLA ÜLDPLANEERINGULE

Enne haldusreformi kuulus Virtsu alevik Hanila valla koosseisu.

Kehtivas Hanila valla üldplaneeringus on maakasutuse juhtotstarve elamumaa või

elamumaa reserv ning on lubatud elamumaal kõrvalsihtotstarve kuni 25% ulatuses ärimaaks

tingimusel, et see ei riku naabrusõigusi.

Virtsu aleviku tiheasustusega aladel on käesoleva üldplaneeringuga kehtestatud reserveeritud elamumaadel krundi suuruseks minimaalselt 2500 m2 ja ehitusaluseks pinnaks kuni 250 m2. Rajatavate uusehitiste puhul on lubatud korruselisus kuni 2 korrust. Lubatud hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet. Kahe korruseliste elamute puhul võib hoone kõrgus olla kuni 10 m.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg 3 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Hanila valla üldplaneeringus ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri. LKS § 35 lg 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda

ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Korduvalt üleujutatavateks aladeks ei loeta LKS kohaselt automaatselt kõikjal rannikul olevaid

alasid, vaid lähtutakse reaalsest olukorrast looduses.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

13/18

Järgnevalt on esitatud Hanila valla üldplaneeringust väljavõte.

Lääneranna vallavolikogu otsusega nr 90 on algatatud Lääneranna Valla

üldplaneering.

Koostamisel oleva Lääneranna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala Virtsu aleviku

tiheasustusalasse ning osaliselt on planeeritav ala segahoonestusalas (S), osaliselt elamualas

(E1) ning sadama alasse (LS).

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

14/18

Segahoonestusega ala (S) on mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid

teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala sh kaubandus- ja teenindushooned,

väiketootmine, äri- ja väikeettevõtlus, elamisfunktsioon, ühiskondlik funktsioon, rohealad.

Elamuala tiheasustusalal ja kompaktse iseloomuga külakeskuses (E1) on elamute ehitamiseks

mõeldud ala tiheasustusalal ja kompaktse iseloomuga külakeskuses. Võib sisaldada ka

elamupiirkondi teenindavaid rohealasid, mängu- ja spordiväljakuid, väikesemahulisi ja vähest

mõju omavaid ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms), millega

ei kaasne negatiivne mõju juhtotstarbe kohasele keskkonnale.

Sadama ala (reisi-, kala-, paadi-, kaubasadam) on veesõidukite sildumiseks

kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala koos sadama

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitistega.Toetavad otstarbed äri ja

tootmisfunktsioon.

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

15/18

Virtsu alevik on riiklikul tasemel määratud oluline üleujutusohuga seotud

riskipiirkond. Riskipiirkonna sees on üldplaneeringus määratud üleujutusohuga ala, kus

kehtivad üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused. Virtsu aleviku üleujutusohuga

alaks on Virtsu alevikus 2,26 m samakõrgusjoon.

1.8. KEHTIVA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK. EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUDATUSE

ETTEPANEK

1.8.1. Kehtiva Hanila valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek

Detailplaneeringu lahendus on Hanila valla üldplaneeringut muutev.

Virtsu aleviku tiheasustusega aladel on üldplaneeringuga kehtestatud reserveeritud

elamumaadel krundi suuruseks minimaalselt 2500 m2 ja ehitusaluseks pinnaks kuni 250 m2.

Rajatavate uusehitiste puhul on lubatud korruselisus kuni 2 korrust. Lubatud hoonete arv

krundil on kuni 2 hoonet. Kahe korruseliste elamute puhul võib hoone kõrgus olla kuni 10 m.

Üldplaneeringu muudatused on järgnevad:

 detailplaneeringu eskiisis nähakse ette viis elamumaa krunti, milledest kahe

pindala on alla 2500 m2- vastavalt 1259 m2 ja 1231 m2;

 kõigile kruntidele nähakse ette ehitusalust pinda kuni 280 m2;

 kõikidele kruntidel on lubatud hoonete arv üks elamu / põhihoone ja kuni kolm

abihoonet.

Muudatused võimaldavad tihendada Virtsu aleviku tiheasustusalal elamuehitust ning

otstarbekamalt kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Muudatused on kooskõlas koostamisel

oleva Lääneranna valla üldplaneeringuga.

1.9. PLANEERITAVA MAA-ALA TEHNILISED NÄITAJAD

Planeeritava ala suurus 1,47 ha

Kavandatud kruntide arv 6

Koostas:

Kateliina Tõnurist

Märts 2025

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

16/18

2 . JOONISED

2.1. Planeeringu situatsiooniskeem

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

17/18

2.2. Planeeringu eskiisi põhijoonis

A&L Arhitektuuribüroo OÜ Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiis Töö nr 01-24/ 2025

18/18

2.3. Planeeringu kontaktvööndianalüüsi skeem

EELNÕU

LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Lihula .... 2025 nr

Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Virtsu alevik, Tallinna mnt 15b ja 17)

Detailplaneeringust huvitatud isik esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks (Lääneranna valla dokumendiregister nr 2025/8-1/212-1 13.02.2025) Virtsu alevikus Tallinna mnt 15b (katastritunnus 19502:003:0058, sihtotstarve 100% ärimaa) ja 17 (19502:003:0222, sihtotstarve 100% elamumaa) katastriüksustel. Taotluse kohaselt detailplaneeringu eesmärk maa-ala jagamine 6 krundiks, sh 1 ärimaa, 4 elamumaa ja/või ärimaa, 1 transpordimaa krunt ning ehitusõiguse määramine.

Planeeringuala piirneb põhjas merega, idas hoonestamata maatulundusmaaga ja 1 hoonestatud elamukrundiga, lõunas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteega (Tallinna maantee), läänes hoonestatud 2 ärimaa ja 1 elamumaa sihtotstarbega krundiga. Planeeringuala on hoonestatud.

Kehtiva Hanila valla üldplaneeringu järgi on planeeritav ala juhtsihtotstarbeks elamumaa. Üldplaneeringus on planeeringualast läände jääva maa sihtotstarbeks on reserveeritud ärimaa, idapoole jääva maa sihtotstarbeks elamumaa. Üldplaneeringu seletuskirja p 5.2.1. „Territooriumite põhiotstarvete ja neile vastavad lubatud katastriüksuse sihtotstarvete liigid” järgi on üldplaneeringus määratletud elamumaa põhisihtotstarbega alal lubatud ärimaa sihtotstarbega katastriüksused.

Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 detailplaneerigu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, milleks on krundi miinimumsuuruse vähendamine. Planeeringuga ei kavandata üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtostarbe ulatuslikku või olulist muutmist ega hoonestuse kõrguspiirangute ületamist.

Virtsu aleviku tiheasustusega alal on üldplaneeringuga kehtestatud reserveeritud elamumaal krundi suuruseks minimaalselt 2500 m2 ja ehitusaluseks pinnaks kuni 250 m2, uusehitiste lubatud korruselisus kuni 2 korrust, lubatud hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet. Kahekorruseliste elamute puhul võib hoone kõrgus olla kuni 10 m. Üldplaneeringu taotluses nähakse planeeritaval alal ette 2 krunti, mille pindala on alla 2500 m2 (u 1230 - 1260 m2), 5 krundile kavandatakse ette ehitusalust pinda kuni 280 m2 ning lubatud hoonete arv on 1 põhihoone ja kuni 3 abihoonet. Esitatud muudatusettepanekud võimaldavad tihendada Virtsu tiheasustusalal hoonestust ning seeläbi otstarbekamalt kasutada.ära olemasolevat taristut. Üldplaneeringu muudatusettepaenkud on kooskõlas koostamisel oleva Lääneranna valla üldplaneeringuga, mis näeb Virtsu alevikus ette elamukrundi miinimumsuuruse 1000 m2 ja lubatud hoonete arvu elamukrundil 1 elamu ja kuni 3 abihoonet.

Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku ja rohevõrgustikku ning väljapool üldplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku. Planeeringuala

ei asu looduskaitsealal, hoiualal ega muinsuskaitsealal ning sellele ei jää teadaolevaid eelnimetatud kaitsealade kaitse-eesmärgiks olevaid liike ning ei asu teadaolevalt muinsuskaitse aluseid ega pärandkultuuri objekte.

Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutavalt Tallinna maanteelt (Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare riigitee).

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikest 1, mille järgi on detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub.

PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb PlanS §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist (KSH) hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajalik algatada Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, KSH eelhinnang esitati Keskkonnaametile ja teistele asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks.

Eelnõud täiendatakse

Kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõigetes 1-4 sätestatust.

Lääneranna Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isikuga sõlminud lepingu nr .... detailplaneeringu koostamise kulude kandmiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ning väljaehitamisega seotud kulude kandmiseks.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 2 ja lg 2 ja § 77 lg 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 Lääneranna Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu ülesandeks on Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuse (katastritunnus 19502:003:0058 ja 19502:003:0222) jagamine kuni viieks (5) elamumaa ja ärimaa ning üheks (1) transpordimaa sihtotstarbega krundiks, kruntide sihtotstarbe, hoonestusala, juurdepääsu ja taristu lahendamine ning ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Hanila valla üldplaneeringu põhilahendust, kavandatakse kruntide lubatud minimaalsuuruse vähendamist. Kruntide suurus ja paiknemine selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus.

3. Kinnitada otsusele lisatud planeeringuala asukohaskeem (lisa 1). Planeeritav ala ei ulatu merele, avalikule veekogule, Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu- ja loodusaladele ning Väinamere hoiualale.

4. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks lähtudes Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust. (lisa 2).

5. Kinnitada detailplaneeringu otsusele lisatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3):

6. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnisasjadel. Planeeringulahendus peab lähtuma üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust, olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avalike ja kaasatavate isikute huvidega. Detailplaneeringu koostamise ajal tuleb vajadusel läbi viia vajalikud uuringud ja analüüsid.

7. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord.

8. Detailplaneering koostada koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb, sh Päästeameti, Transpordiametiga, Keskkonnaametiga. Planeeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud.

9. Detailplaneeringu koostamise ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kulud kannab planeeringust huvitatud isik.

10. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Lääneranna vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste, tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või muude avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

11. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu eesmärk

muutub oluliselt koostamise käigus või Lääneranna valla eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.

12. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald, [email protected]).

13. Lääneranna Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla veebilehel ja ajalehtedes Pärnu Postimees ja Lääneranna Teataja. Teavitada otsusest Keskkonnaametit ning teisi asjaomaseid asutusi.

14. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald.

15. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

16. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Lk 1(16)

EELNÕU Lääneranna Vallavolikogu .... 2025 otsus nr ... Detailplaneeringu algatamine (Virtsu alevik, Tallinna mnt 15b ja 17) LISA 2

Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu („eelhinnang”) on koostanud Lääneranna Vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe 14.03.2025.

KSH eelhindamise koostamisel on aluseks võetud planeerimisseaduses (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadus (KeHJS), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“, kehtiv Hanila valla üldplaneering. Eelhinnangus on lähtutud koostaja erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Planeeringust huvitatud isik on esitanud Lääneranna Vallavalitsusele taotluse Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistuste detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamiseks. DP-ga tehakse ettepanek muuta planeeringuala osas kehtivat Hanila valla üldplaneeringu põhilahendust vähendades lubatud krundi miinimumsuurust.

PlanS § 124 lg 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Antud juhul ei ole tegemist Natura 2000 võrgustiku alal kavandatava tegevusega ning DP elluviimisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, millest tulenevalt ei ole teostatud põhjalikumat Natura eelhindamist.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb DP agataja Lääneranna Vallavolikogu, arvestades KSH algatamise või mittealgatamise otsuse eelnõu põhjal saadud asjaomaste asutuste seisukohti.

1. Kavandatava tegevuse ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuste (tunnus 19502:003:0058 pindala 3085 m2, 100% ärimaa ning 19502:003:0222, pindala 11601 m2, 100% elamumaa) hoonestuse laiendamine ning selleks planeeritava maa-ala jagamine kuni viieks (5) elamumaa ja ärimaa ning üheks (1) transpordimaa sihtotstarbega krundiks, kruntide sihtotstarbe, hoonestusala, juurdepääsu ja taristu lahendamine ning ehitusõiguse määramine. KSH eelhinnangu koostamisel lähtuti arhitektuuribüroo A&L Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud Tallinna mnt 31 detailplaneeringu eskiislahendusest (Lääneranna vald, Virtsu alevik Tallinna mnt 15 ja 17 kinnistuste detailplaneeringu eskiis. DP-2. 11.03.2025.a versioon, eelhinnangu lisa 1).

Lk 2(16)

Planeeringuala piirneb põhjas merega, idas hoonestamata maatulundusmaaga ja hoonestatud elamukrundiga, lõunas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteega (Tallinna maantee), läänes hoonestatud 2 ärimaa ja 1 elamumaa sihtotstarbega krundiga. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutavalt Tallinna maanteelt (Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee), planeeringualale ulatub Tallinna maantee tänava kaitsevöönd.

Planeeringuala on hoonestatud.

Planeeringuala asub üleujusalade Virtsu riskipiirkonnas.

Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku ja rohevõrgustikku ning väljapool üldplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku maakonnaplaneeringuga määratletud linnalise asustusega alal.

Joonis 1. Planeeringula asendiskeem. Alus: Maa- ja Ruumiamet, X-GIS 2.0. Maainfo kaart

Lk 3(16)

Planeeringuala ei asu looduskaitsealal ega hoiualal. Planeeringuala piirneb põhjaküljel Väinamere hoiualaga (registrikood KLO2000241), Natura 2000 Väinamere linnualaga (registrikood RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga (registrikood RAH0000605). Nimetatud alade kaitse-eesmärgiks olevaid liike ei ole Eesti Looduskaitse Infosüsteemi (EELIS) andmetel planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Planeeringuala merega piirnevale põhjaosale ulatub Natura elupaik, põhitüüp 1630*. DP ala asub piirkonnas, kus on inventeeritud II kategooria kaitsealuse loomaliigi põhja- nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik.

Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning selle ei asu teadaolevalt muinsuskaitse aluseid objekte ega kultuuriväärtusi ega pärandkultuuri objekte.

Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 detailplaneerigu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, milleks on krundi miinimumsuuruse vähendamine. Planeeringuga ei kavandata üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtostarbe ulatuslikku või olulist muutmist ega hoonestuse kõrguspiirangute ületamist.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi (2 hoonestatud krundi jagamine ja elamuehitus) ei Natura aladele ega nende piiridele ning ranna ehituskeeluvööndisse. Kavandatud tegevused ei avalda eeldatavalt ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ning eeldatavalt ei ohusta kaitsealuseid loodusobjekte ega Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ega terviklikkust.

2. KSH eelhinnangu vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt PlanS § 124 lg 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale ebasoodsat mõju ja PlanS § 142 nimetatud üldplaneeringut muutva DP koostamisel. KeHJS § 33 lg 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 sätestatud juhtudel (üldplaneeringu muutmine).

Antud juhul on tegemst üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna kuna soovitakse muuta üldplaneeringu põhilahendust vähendades lubatud krundi minimaalsuurust (PlanS § 142 lg 1 p 2).

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. KSH algatamise või mittealgatamise kaalumine ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega, enne otsuse tegemist on vajalik konsulteerida asjaomaste asutustega (PlanS § 124 lg 6). Eelhindamisel on konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg 6 on DP protsessis asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise korraldaja) Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet.

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Lk 4(16)

3.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+. Lääne maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70. Virtsu alevik asub Lääneranna vallas Pärnu maakonnas. Enne 2017.a haldusreformi oli asevik osa Lääne maakonna Hanila vallast. Haldusreformi tulemusel ühinesid Lääne maakonna Hanila ja Lihula vald ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla vallad Lääneranna vallaks asukohaga Pärnu maakonnas. Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke maakonnaplaneeringuga määratletud linnalise asustusega alal. DP ei ole vastuolus Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2. Hanila valla üldplaneering ja koostatav Lääneranna valla üldplaneering. Kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32. Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Virtsu aleviku tiheasustusalal, juhtsihtotstarve elamumaa. Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsustega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise, üldplaneering on koostamisel. Koostatava üldplaneeringu eelnõu järgi on planeeringuala juhtotstarve Tallinna mnt 17 osas elamumaa ning Tallinna mnt 15b osas segahoonestusega maa, v.a mõlema katastriüksuse ranna ehituskeeluvööndisse jääv osa, millele juhtotstarvet määratud ei ole. Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat Hanila valla üldplaneeringut muutev detailplaneering kuna soovitakse muuta üldplaneeringu põhilahendust vähendades krundi miinimumsuurust. 3.3. Detailplaneeringud. Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub. Planeeringuala piirneb läänes Virtsu Tallinna mnt 15a ja 15b detailplaneeringuga (väikeelamute ehitamine). Tallinna mnt 15b osas on nimetatud planeering tunnistatud kehtetuks Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2023 otsusega nr 156.

4. Mõjutatav keskkond

KSH eelhindamine teostatakse Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuste (tunnus 19502:003:0058 ja 19502:003:0222 ) osas, pindala kokku 1,4686 ha. Planeeringuala asub Virtsu tiheasustusalal ning piirneb lääne ja idaküljel hoonestatud ärimaa- ja elamukruntidega, põhjas merega ning lõunas Tallinna maanteega (Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee). Läheduses asub Virtsu sadam.

Lk 5(16)

Joonis 2. Planeeringula asukoht ja kitsendused. Maa- ja Ruumiamet X-GIS 2.0. Kitsenduste kaart

Planeeringuala on hoonestatud, alal paiknevad ehitisregistri andmeil Tallinna mnt 15b kämpingu teenindushoone (ehitisregistri kood 121409605) ning Tallinna mnt 17 elamu(ehitisregistri kood 120294570) ja saun (ehitisregistri kood 120294723).

Planeeringuala piirneb põhjas Väinamere hoiualaga (Läänemaa, registrikood KLO2000241), mis on Natura 2000 Väinamere linnuala ja Natura 2000 Väinamere loodusala. Natura 2000 alade puhul peab ebasoodne mõju olema välistatud (Vt ptk 5.2 Mõju Natura aladele, Natura eelhindamine).

Planeeringualale ulatuvad Läänemere veekaitsevöönd, ranna ehituskeelu- ning piiranguvöönd, riigimaantee kaitsevöönd. Planeeringualani ulatub Virtsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu, ala läbivad 10 kV ja 0,4 kV elektriliinid ning sidetaristu koos kaitsevöönditega.

Kultuurimälestiste riikliku registri järgi DP alal kinnismälestised ning pärandkultuuri objektid puuduvad.

Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.

5. Võimalikud keskkonnamõjud

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, milline ületaks keskkonnataluvust või põhjustaks kahju kultuuripärandile, inimese tervisele või varale.

5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Planeeritav ala piirneb Väinamere hoiualaga (Läänemaa KLO2000241). Väinamere hoiuala eesmärgiks on Väinamere ja seda ümbritseva rannikuala kaitsmine. Hoiuala koosneb nelja

Lk 6(16)

maakonna (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonna) osahoiualast. Läänemaa osahoiuala pindala on 67 166,8 ha, millest veeosa 63 532,4 ha.

Väinamere hoiuala Lääne maakonnas moodustati 2007. a (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 „Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” muutmine”; lisa 2). Hoiuala moodustati Lääne-Eestile tüüpiliste poollooduslike koosluste, samuti põliste metsaelupaikade ja rikkumata veerežiimiga madalsoo kaitseks. Kaitstakse 15 erinevat loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja mitmeid ohustatud ja haruldasi liike. Oluline on hoiualal rannikuga seotud saarele traditsiooniliselt iseloomulike poollooduslike koosluste ranna-, loo-, ja puisniitude, kadastike ja puiskarjamaade säilitamine.

Hoiualal kehtivad piirangud sätestab looduskaitseseadus. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja- loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle

Lk 7(16)

(Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Planeeringuala katastriüksustega piirnevas Läänemeres on registreeritud III kategooria kaitsealune kalaliik hink (Cobitis taenia), EELIS kood KLO9120954.

DP ala asub piirkonnas, kus on inventeeritud II kategooria kaitsealuse loomaliigi põhja- nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik. Lähtuvalt LKS § 48 lg 4-st rakendub piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse ja vastavalt § 55 lg 6-le on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendite püüdmine ja tahtlik häirimine. paljunemise, poegade kasvatamise ja talvitumise ning rände ajal. Nahkhiirte suvisel toitumis-ajal, öösel alates +10˚C temperatuurist, ei ole soovitav kasutada ehitustöödeks eredat valgust, mis võib häirida poegade kasvatamiseks toituvaid emasloomi.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele, siseriiklikult kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

5.2. Mõju Natura aladele, Natura eelhindamine

5.2.1. Mõju Natura aladele

Virtsu aleviku tihaasutuslalal asuv planeeringuala piirneb Väinamere hoiualaga. Väinamere hoiuala on rahvusvaheliste Natura 2000 aladena kaitse all Väinamere loodusalana (EE0040002, RAH0000605) ja Väinamere linnualana (EE0040001, RAH0000133). Planeeringuala merega piirnevale põhjaosale ulatub Natura elupaik, põhitüüp 1630*.

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Lk 8(16)

Joonis 5. Looduskaitselised piirangud. Maa- ja Ruumiamet X-GIS 2.0. Looduskaitse kaart

Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse- eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse- eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

DP-ga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

DP ala jääb väljapoole loodus- ja linnuala. DP-ga kavandatud tegevus seisneb juba hoonestatud elamumaa ja ärimaa edasiarendamises u 100 – 120 m kaugusel veepiirist e merel asuvast loodus- ja linnualast.

Natura linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, EELIS andmebaasis puuduvad andmed linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta.

Rändlinnuliigid kavandatud tegevustega hõlmatavat ala peatuspaigana ei kasuta, kuna tegemist on hoonestatud tiheasustusalaga ning kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt lindude elu- ega toitumistingimusi. Rändlinnud peatuvad kaitsealal valdavalt kevadrände perioodil, toiduvarude kogumiseks ja pesitsusaladele rändamiseks. Inimtegevus võib häirida ja segada lindude toitumist ning pikendada energiavarude kogumiseks vajalikku aega, samas DP-ga ei kavandata tegevusi merel ega ranna ehituskeeluvööndis.

Ehitusaegselt ega opereerimisaegselt ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist ning mis ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega, siis on väga ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt.

Lk 9(16)

Välistatud on negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.

5.2.1. Natura eelhindamine

Natura-eelhindamine on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

5.2.1.1. Kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

DP-ga kavandatava tegevuse eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

5.2.1.2. Mõjuala ulatus

Planeeringuala ei kattu Väinamere loodusala ja Väinamere linnualaga, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku, kuid piirneb nendega. Linnu- ja loodusalal kaitstavad Natura liigid ei ole esindatud DP planeeringualal.

Natura 2000 võrgustiku aladel tegevusi ei kavandata ning DP elluviimisel puudub mõju Natura linnu- ja loodusalale. Tegevused on kavandatud väljapoole Natura elupaikasid.

DP-s kavandatud hoonestusalad asuvad väljapool ranna veekaitse- ja ehituskeeluvööndit, hoonestusalade piir asub u 100-120 m kaugusel veepiirist e 100-120 m Natura loodus- ja linnuala piirist. Hoonestusalad jäävad piirkonnas väljakujunenud ehitusjoonest maa poole.

Ehitusaegselt ega peale seda ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, mis ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega, siis on väga ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele. Eeltoodust tulenevalt ei viidud läbi põhjalikumat Natura eelhindamist.

5.2.1.3. Kavandatav tegevus

Kavandatav tegevus esitatud käesolevas KSH eelhinnangus eespool.

5.2.1.4. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 66 alusel Väinamere linnuala (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-

Lk 10(16)

part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 517 alusel Väinamere loodusala (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Lk 11(16)

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht.

5.2.1.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Kuna Natura 2000 ala on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. St, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on esitatud Tabel 1-s.

Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele.

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

EE0040001 Väinamere linnuala; EE0040002 Väinamere loodusala

Natura linnualal ja loodusalal inventeeritud liike DP alal ei teadaolevalt leidu. Planeeringuala piirneb põhjaküljel linnualaga ja loodusalaga, kuid kavandatavad tegevused ei ulatu Väinamere linnualale ega selle piirile. Tegevused on kavandatud u 100-120 m kaugusele maismaale linnu- ja loodusala piirist (veepiir) väljapoole ranna ehituskeeluvööndit (50m 1m samakõrgusjoonest maapoole). Mõju linnustikule ei avaldata. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura linnualale ning loodusalale. Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud

5.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Lk 12(16)

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse loodusvarasid (maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid jms), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta kavandatud tegevused nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Olemasoleva hoonestatud ala tihendamine koos olemasoleva taristu, sealhulgas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni, kasutamisega on säästva arengu põhimõtetega kooskõlas ning kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks. Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud DP puhul ei ole oodata jäätmete tekkimist mahus, mis ületab piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmevaldaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmed, peamisel olmejäätmed, tekivad hoonete kasutusajal, kuid ei ole oodata jäätmete teket olulisel määral.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.4. Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringualal puurkaevud puuduvad. Põhjavesi on planeeringualal ja selle ümbruses looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes.

Planeeritav hoonestus on võimalik ja kavas ühendada Virtsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni võrguga. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise viiside valikul tuleb arvestada asukohta ja konkreetseid olusid, sealhulgas planeeringula asumisega üleujutusala Virtsu riskipiirkonnas.

Planeeringualale kavandatud kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevesi immutada pinnasesse. Parklatest kogutav sadevesi peab olema nõuetekohaselt puhastatud.

DP realiseerimise ei ole kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.5. Jääkreostus

Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning teadaolevalt ei ole toimunud tootmisalast vms keskkonnaohtlikku tegevust ning eeldatavalt ei ole toimunud pinnase- või põhjavee reostust, mis piiraks detailplaneeringuga kavandatud tegevusi. 5.7. Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Lk 13(16)

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid lühiajalisi häiringuid. Ehitustegevuse ajal võib esineda ehitusmüra ja vibratsiooni, millised on lühemaajalised mööduv mõjud ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on rahuldav. Arvestades planeeritavat ehitus mahtu (kuni 3 täiendavat üksikelamut ja äriotstarbeline hoone), ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet kuna juurdepääsuks planeeringualale kasutatakse olemasolevat teede ja tänavate võrku.

Kavandatud uued hooned asuksid valdavalt Tallinna maanteest (riigi põhimaantee) kaugemal kui planeeringualal hetkel asuv elamu ja muud hooned.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringuga. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju eeldatavalt väheoluline.

Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole eeltoodust tulenevalt ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

Põhjaküljel piirneb planeeringuala merega, lõunas riigteega. Idas elamutega, läänes ärimaa kruntidega, sh kauplus (COOP Konsum). Kuna planeeringuala lääneküljel läheduses asub COOP jt ärikrundid, siis on soovitav DP lahenduses ette näha meetmed ärimaalt võimalike lähtuvate negatiivsete mõjude ennetamiseks tulevikus, näiteks piirdeaedade, hekkide ja kõrghaljastuse rajamine ning hoonete paigutus hoonestusaladel arvestades võimalike mõjude lähteallikate asukohti.

Planeeringuala piirneb Tallinna maanteega, maantee ja planeeringuala vahel asub kõnnitee. Kuna Tallinna maantee (Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigitee) näol tegemist on ühe riigi põhimaanteega, on soovitav jätta hoonestusalade ja Tallinna maantee vahele tänava kaitsevööndist (10 m teest) laiem kaitsevöönd ja kavandada haljastus hoonestusalade teepoolsesse külge.

5.8. Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju DP elluviimisega pole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimese tervisele või varale.

5.9. Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Uus hoonestus tuleb sobitada ümbritsevasse keskkonda. Planeeringus tuleb määrata arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobivuse traditsioonilisse Virtsu aleviku hoonestatud osa miljöösse. Tagada tuleb vaated merele.

5.10. Mõju kultuuriväärtustele

Lk 14(16)

Planeeringualal ja sellega piirneval maa-alal teadaolevalt muinsuskaitse aluseid objekte ja/või kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte ei asu.

Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3 kohaselt koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Vastavalt Kultuuriministri määruse 24.04.2019 nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ § 2 lg 3 ei pea eritingimusi Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.

5.11. Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.12. Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala vahetus läheduses teadaolevalt teised arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

5.13 Muud asjaolud

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Juhul kui planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud.

6. Ettepanek KSH algatamise või algatamata jätmise kohta Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi

Lk 15(16)

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2 (üldplaneeringu muutmine). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnanguga. Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud. Planeeringuala jääb väljapoole kaitstavaid alasid. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 6.1. detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne eeldatavalt tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, sh negatiivne mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 6.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja senisest maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kuni 3 uue elamu ja 1 ärihoone ehitamisega antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 6.3. planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitsealal, planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile; 6.4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit;

6.5. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 6.6. planeeritava tegevusega ei ole ette näha olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

6.7. olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele DP realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata.

6.8. Detaiplaneeringus on keskkonnatingimustega arvestamine igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. DP koosseisus saab vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid, sh kultuuripärandit mõjutada võivatele tegevustele.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse teeb kohalik omavalitsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

Lk 16(16)

allkirjastatud digitaalselt

Margus Källe

Lääneranna Vallavalitsus planeeringute spetsialist

1

EELNÕU Lääneranna Vallavolikogu .... 2025 otsus nr ... Detailplaneeringu algatamine (Virtsu alevik, Tallinna mnt 15b ja 17) LISA 3

Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Planeeringuala, olemasolev olukord

Planeeringualaks on Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b (katastritunnus 19502:003:0058, sihtotstarve 100% ärimaa) ja 17 (19502:003:0222, sihtotstarve 100% elamumaa). Planeeringuala piirneb põhjas merega, idas hoonestamata maatulundusmaaga ja 1 hoonestatud elamukrundiga, lõunas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteega (Tallinna maantee), läänes hoonestatud 2 ärimaa ja 1 elamumaa sihtotstarbega krundiga.

Planeeringuala on hoonestatud.

Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutavalt Tallinna maanteelt (Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare riigitee nr 10).

Planeeringuala asub üleujusalade Virtsu riskipiirkonnas.

Planeeringuala ei asu looduskaitsealal ega hoiualal. Planeeringuala piirneb põhjaküljel Väinamere hoiualaga (registrikood KLO2000241), Natura 2000 Väinamere linnualaga (registrikood RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga (registrikood RAH0000605). Nimetatud alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ja liike ei ole Eesti Looduskaitse Infosüsteemi (EELIS) andmetel planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Planeeringuala merega piirnevale põhjaosale ulatub Natura elupaik, põhitüüp 1630*. DP ala asub piirkonnas, kus on inventeeritud II kategooria kaitsealuse loomaliigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik.

Planeeringualal teadaolevalt muinsuskaitsealuseid objekte ja riigi kaitse all olevad kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei ole.

2. Kehtivad planeeringud

2.1. Lääne maakonna planeering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70). 2.1.1. Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke.

2.2. Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32).

2.3. Planeeringualaga piirneb Virtsu Tallinna mnt 15a ja 15b detailplaneering (tunnistatud Tallinna mnt 15b osas kehtetuks Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2023 otsusega nr 156).

3. Vastavus üldplaneeringule

3.1. Kehtiva Hanila valla üldplaneeringu järgi on planeeritav ala juhtsihtotstarbeks elamumaa. Üldplaneeringus on planeeringualast läände jääva maa sihtotstarbeks on reserveeritud ärimaa,

2

idapoole jääva maa sihtotstarbeks elamumaa. Üldplaneeringu seletuskirja p 5.2.1. „Territooriumite põhiotstarvete ja neile vastavad lubatud katastriüksuse sihtotstarvete liigid” järgi on üldplaneeringus määratletud elamumaa põhisihtotstarbega alal lubatud ärimaa sihtotstarbega katastriüksused.

3.2. Virtsu Tallinna mnt 15b ja 17 detailplaneerigu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, milleks on krundi minimaalsuuruse vähendamine.

4. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

4.1. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 125 lõikest 1, mille järgi on detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.

4.2. Detailplaneeringu ülesandeks on Virtsu aleviku Tallinna mnt 15b ja 17 katastriüksuse (katastritunnus 19502:003:0058 ja 19502:003:0222) jagamine kuni viieks (5) elamumaa ja ärimaa ning üheks (1) transpordimaa sihtotstarbega krundiks, kruntide sihtotstarbe, hoonestusala, juurdepääsu ja taristu lahendamine ning ehitusõiguse määramine. Kruntide suurus ja paiknemine selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus.

5. Detailplaneeringu koostamise ülesanded

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud asjakohaste ülesannete täitmine, kruntide ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine.

6. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks

6.1. Planeeringualal on lubatud kuni 6 krunti.

6.2. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnisasjadel. Planeeringulahendus peab lähtuma üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust, olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avalike ja kaasatavate isikute huvidega. Detailplaneeringu koostamise ajal tuleb vajadusel läbi viia vajalikud uuringud ja analüüsid.

6.3. Kavandatava hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma keskkonda. Lubatud hoonete kõrgus kuni 10 m maapinnast, lubatud kuni 2 korrust. Katuse harjajoon lahendada detailplaneeringuga, lubatud katusekalle 0 – 45º, eelistatud viilkatus. Välisviimistluses on eelistatud krohv, puit, looduslik kivi.

6.4. Planeerida hoonestusala ja ehitiste asukohad kompaktselt, olemasolevat taristut võimalikult kasutavalt ning keskkonda võimalikult vähe häirivana.

6.5. Liikluskorraldus. 6.5.1. Kavandada juurdepääs planeeringualale Tallinna maanteelt kasutades eelistatult olemasolevaid teelt mahasõitusid. 6.5.2. Hoonestusalade, hoonete, rajatiste, tehnovõrkude ja piirete asukohad valida selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus, tee hooldamine, sh lumetõrje. 6.5.3. Parkimine lahendada planeeringuala ja kruntide siseselt. 6.5.4. Tagada juurdepääs kallasrajale. 6.5.5. Tagada juurdepääs riigi omanduses olevale Tallinna mnt 21 katastriüksusele (19501:001:0471).

3

6.6. Võimalikult säilitada vaated merele planeeringualale kavandatavatelt kruntidelt. Võimalikult vältida merevaadete sulgemist planeeringuala naaberkinnisasjadelt.

6.7. Ühendada planeeringuala Virtsu aleviku ühisveevärgi ja -kanalistatsiooniga. Veevarustuse ja reovee käitluse lahendused planeerida vastavalt keskkonnakaitse nõuetele, näha ette meetmed põhjavee, pinnavee ja mere kaitseks. Arvestada, et planeeritav ala asub Virtsu üleujutusohuga alal.

6.8. Detailplaneeringu seletuskirjas ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevete ärajuhtimine hoonetest eelmale ei tohi kahjustada naaberkinnisasju. Lahendada sademevete kogumine, immutamine ja ärajuhtimine võimalikult planeeringuala siseselt. 6.8.1. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 6.8.2. Parklatest kogutav sadevesi peab olema nõuetekohaselt puhastatud. 6.8.3. Sadevee torustik ja kraavid kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks. 6.8.4. Juhul kui planeeritakse sademeveed suublasse juhtida, peab kavandatu vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (veeseadus (VeeS) § 129 lg 4 ja 5). Kui sademeveest vabanemiseks kasutatakse looduslähedasi lahendusi, nagu rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid ja muid lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, siis ei käsitleta seda sademevee suublasse juhtimisena VeeS-i tähenduses.

6.9. Määrata piirete asukohad ja ehitustingimused. Soovitav on kõrghaljastuses ja hekkides kasutada piirkonna looduses levinud taimi. Hekkide kõrgus ei ole piiratud.

6.10. Ehitiste, piirete, sh hekkide asukohad ja kaugus krundi piirist kavandada selliselt nende hilisem hooldus on võimalik kasutades ainult oma kinnisasja.

6.11. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed.

6.12. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh siseministri 30.03.2017. a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ningkord“.Sademevett võib koguda tuletõrjeveemahutite või -tiikide täitmiseks.

6.13. Planeeringuala asub üleujutusalade Virtsu riskipiirkonnas. Planeeringualast loodes Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigiteest (Tallinna mnt) mere poole asuv maa-ala on korduvalt mere poolt üleujutatav. Hoonestuse ja taristu planeerimisel arvestada võimalike kliimamuutustega, sh tormide ja üleujutuste sagenemine, merevee taseme tõus, sademevee koguste suurenemine. 6.13.1. Täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ning arvestada planeeringulahenduses üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal või selle ümbruses, näidata ennetavad ja leevendavad meetmed ning ehituslikud tingimused, et vältida üleujutustest tingitud kahju keskkonnale, ehitistele, inimeste tervisele. 6.13.2. Näha ette olemasolevate ning kavandatud ehitiste ja taristu rannalähedases vööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada.

4

6.13.3. Majandusliku kahju vältimiseks seada planeeringulahenduses uute põhihoonete esimese korruste põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m.

6.14. Mulla- ja kaevetööde tegemisel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. (Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1).

7. Vajalikud uuringud

7.1. Detailplaneering koostada soovitavalt mitte üle ühe aasta vanusele mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile, millele on kantud planeeringuala, sh kontaktvöönd.

7.2. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeeringu koostamise käigus.

8. Keskkonnamõju hindamine

8.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, selle algatamise kaalumine ning eelhinnangu koostamine ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 ja 2 mõistes, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus asjaomaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning ei kavandata KeHJS § 6 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” toodud tegevusi.

8.2. Planeeringuala piirneb Väinamere hoiuala (registrikood KLO2000241), Natura 2000 Väinamere linnuala (registrikood RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusala (registrikood RAH0000605). Juhul kui planeeringuga ette nähtavad ehitus ja rekonstrueerimistööd toimuvad kaitstavate loodusobjektide läheduses ning võivad eeldatavalt neile mõju avaldada, tuleb Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

9. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis

9.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.

9.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele ningrahandusministeeriumi detailplaneeringute nõustiku soovitustele (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

9.3. Detailplaneeringu koosseisus esitada lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline illustratsioon.

9.4. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

10. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

10.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb:

5

10.1.1. Päästeamet, 10.1.2. Transpordiamet, 10.1.3. Keskkonnaamet. Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus käsitlemisele tulevad.

10.2. Planeeringu koostamise menetlusse kaasatakse planeeringuala maaomanikud, planeeringuala naaberkinnisasjade (Tallinna mnt 15, 15a, 21a, 21, Mere pst 1, Jaama tn 3) omanikud ning Maa- ja Ruumiamet. Muud kaasatavad isikud, sealhulgas isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele.

10.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu. Tehnovõrkude valdajad: 10.3.1. Elektrilevi OÜ (Imatra Elekter AS, elekter), 10.3.2. Telia Eesti AS (side), 10.3.3. Matsalu Veevärk AS (ühisveevärk ja -kanalisatsioon).

10.4. Seadusest tulenevad kooskõlastused valitsusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.

11. Detailplaneeringu koostamise ajakava

Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse vajadusel detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise lepingu lisana. Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see on ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki pikaajalisi planeeringuvaidlusi.

12. Lõppsätted

11.1. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.