| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-1/25/4488-1 |
| Registreeritud | 20.03.2025 |
| Sünkroonitud | 21.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-1 Riigitee ristmike kooskõlastamise ja ehitamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tallinna Transpordiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Transpordiamet |
| Vastutaja | Merike Joonsaar (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658
HARKU VALLAVALITSUS
PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND
Tallinna Transpordiamet
kuupäev digiallkirjas nr 12-1/508-6
Lähteseisukoha küsimine Harkujärve külas Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158
maaüksuste detailplaneeringu algatamise taotlusele
Harku Vallavalitsusele on esitatud taotlus algatada detailplaneeringu koostamine Harkujärve külas
Paldiski mnt 156 (katastritunnus 19814:001:0367) ja Paldiski mnt 158 (katastritunnus
19814:001:0366) maaüksustel.
Paldiski mnt 156 maaüksus, suurusega 5327 m2 on maatulundusmaa sihtotstarbega, maaüksus on
hoonestamata. Tegemist on riigi omandis oleva maaga.
Paldiski mnt 158 maaüksus, suurusega 20240 m2 on maatulundusmaa sihtotstarbega, maaüksus on
hoonestamata.
Maaüksuste kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid ning teekaitsevöönd.
Juurdepääs planeeritavale alale on Tallinna linna omandis olevalt Paldiski maanteelt.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused olemasoleva 100%
maatulundusmaa sihtotstarbe muutmiseks 100% ärimaa sihtotstarbeks või 70% ärimaa ja 30%
tootmismaa liitsihtotstarbeks ning ehitusõiguse määramiseks äri- ja/või tootmishoonete
püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks hoonestava Paldiski mnt 158
katastriüksuse tehnovõrkudega varustamise ja liikluskorralduse kavandamine ja
keskkonnatingimuste määramine, mistõttu on detailplaneeringusse kaasatud riigi omandis olev
Paldiski mnt 156 katastriüksus.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-
väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus ärimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Eeltoodust lähtuvalt palume lähteseisukohti Harkujärve külas Paldiski mnt 156 (katastritunnus
19814:001:0367) ja Paldiski mnt 158 (katastritunnus 19814:001:0366) maaüksustele algatatavale
detailplaneeringule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Ott-Rätsepp
Planeerimis- ja ehitusosakonna
juhataja
Lisad: 1) Seletuskiri
2) Eskiisjoonis
Laine Vain
planeeringute spetsialist
[email protected], 5887 2860
Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658
HARKU VALLAVALITSUS
PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND
Tallinna Transpordiamet
kuupäev digiallkirjas nr 12-1/508-6
Lähteseisukoha küsimine Harkujärve külas Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158
maaüksuste detailplaneeringu algatamise taotlusele
Harku Vallavalitsusele on esitatud taotlus algatada detailplaneeringu koostamine Harkujärve külas
Paldiski mnt 156 (katastritunnus 19814:001:0367) ja Paldiski mnt 158 (katastritunnus
19814:001:0366) maaüksustel.
Paldiski mnt 156 maaüksus, suurusega 5327 m2 on maatulundusmaa sihtotstarbega, maaüksus on
hoonestamata. Tegemist on riigi omandis oleva maaga.
Paldiski mnt 158 maaüksus, suurusega 20240 m2 on maatulundusmaa sihtotstarbega, maaüksus on
hoonestamata.
Maaüksuste kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid ning teekaitsevöönd.
Juurdepääs planeeritavale alale on Tallinna linna omandis olevalt Paldiski maanteelt.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused olemasoleva 100%
maatulundusmaa sihtotstarbe muutmiseks 100% ärimaa sihtotstarbeks või 70% ärimaa ja 30%
tootmismaa liitsihtotstarbeks ning ehitusõiguse määramiseks äri- ja/või tootmishoonete
püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks hoonestava Paldiski mnt 158
katastriüksuse tehnovõrkudega varustamise ja liikluskorralduse kavandamine ja
keskkonnatingimuste määramine, mistõttu on detailplaneeringusse kaasatud riigi omandis olev
Paldiski mnt 156 katastriüksus.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-
väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb maaüksus ärimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Eeltoodust lähtuvalt palume lähteseisukohti Harkujärve külas Paldiski mnt 156 (katastritunnus
19814:001:0367) ja Paldiski mnt 158 (katastritunnus 19814:001:0366) maaüksustele algatatavale
detailplaneeringule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Ott-Rätsepp
Planeerimis- ja ehitusosakonna
juhataja
Lisad: 1) Seletuskiri
2) Eskiisjoonis
Laine Vain
planeeringute spetsialist
[email protected], 5887 2860
6.0
1 20240 m2
4/-1 3 16,0 m
100%Ä või
70%Ä ja 30%T 9100, sh 1)7300 m2 2)1800 m2 6.0
7.0 35.
9
6.0
6.0
10.0
10.0
10.06.0
2 5327 m2
- -- 100% L
-
784 017
6 P ALD
ISKI M AANTEE
62.4
P 30 kohta
11.5
7300m2
1800m2
400 m2
2.4
3.1 11.
0
PLA NEERITA
VA ALA
LÕ IKE ASUKOHT
26.2
OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTUS OLEMASOLEV KÕRGEPINGEKAABEL
OLEMASOLEV KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGEPINGELIIN
OLEMASOLEV SIDEKAABEL MITTETÖÖTAV SIDEKAABEL
PLANEERITAV HOONESTUSALA
PERSPEKTIIVNE HOONESTUSALA
DETAILPLANEERINGU ALA PIIR LEPPEMÄRGID
KATASTRIÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE
TEE KAITSEVÖÖND KÕRGEPINGEÕHULIINI KAITSEVÖÖND SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA
PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE) - 1.etapp
PROJEKTEERITID KERGLIIKLUSTEE
LIKVIDEERITAV OBJEKT PLANEERITAV HALJASTUSEGA ALA
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE KRUNDILE
PLANEERITAV KRAAV
PLANEERITUD SÕIDUTEE
PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE
PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE) - 2.etapp
65.0
16 .0
abs 27.0
3.7
SÕIDUTEE
TE EM
AA -A
LA P
IIR
3.0 7.011.02.5
abs 11.0
abs 14.7 abs 13.8
36.0
TE EM
AA -A
LA P
IIR
JALGTEE
HARKU VALD, HARKUJÄRVE KÜLA, PALDISKI MNT 156 JA PALDISKI MNT 158 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEELNE ESKIIS
PÕHIJOONIS
XX X% X Xm²X X/XX
XXXX m² KRUNDI SIHTOTSTARVE KRUNDI PINDALA
HOONETE ARV KRUNDIL
HOONETE EHITISEALUNE PIND HOONETE KORRUSELISUS HOONETE KÕRGUS
POS. NR PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS
PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED
Pos nr Aadressi
ettepanek
Planeeritud krundi
pindala (m²)
Planeeritud krundi
sihtotstarve % (vast.kat.liigile)
Planeeritud krundi sihtotstarve %
(vast. DP liigile)
Hoonete suurim ehitisealune pind (m²)
Lubatud suurim
hoonete arv krundil
Lubatud suurim hoone
korruselisus maapealne/ maa-alune
Lubatud hoonete suurim brutopind (m2)
Lubatud suurim
hoonete kõrgus, m
KITSENDUSED ssv* - servituudi seadmise vajadusega ala
1 Paldiski mnt 158 20240 100% Ä
või 70% Ä ja 30% T
ÄV/TT/TL 9100, sh
1.etapp 7300 2.etapp 1800*
kuni 3 4/-1 13650, sh
1.etapp 10950 2.etapp 2700*
kuni 16 - Paldiski maantee kaitsevööndi ulatus 10m äärmise sõiduraja servast - ssv* olemasolevale kõrgepinge õhuliinile kaitsevöönd (koridori laius 25+25m) ulatuses võrguvaldaja kasuks;
Detailplaneeringu alusel on krundi kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“): ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonete maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenindus- ja tootmisettevõtted, nt kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal) TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus-hoonemaa, laoplatsi maa) TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise, põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa)
MÄRKUSED: Paldiski maantee võimalik liikluskorraldus on põhijoonisele märgitud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellitud Paldiski mnt (Paldiski mnt 116a - linna piir) rekonstrueerimisprojektile (Roadplan OÜ töö 20100, 2022)
* 2.etapi ehitusõigus on võimalik rakendada kõrgpingeõhuliini demonteerimise järel.
PARKIMISKOHTADE ARVUTUS hoonestuse kasutusotatarve/
brutopind EVS normatiiv normatiivne parkimiskohtade arv
ärihoone 13650 m2
või
ärihoone / 10950 m2 tootmishoone / 2700 m2
1/90
või
1/90 1/250
152
või
122 11
sh 1.etapp
ärihoone 10950 m2
või
ärihoone / 7665 m2 tootmishoone / 3285 m2
1/90
või
1/90 1/250
122
või
85 13
PLANEERINGUALA RISTLÕIGE
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 1
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. Käesoleva detailplaneeringu eskiisi koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega:
Planeerimisseadus Ehitusseadustik Maakatastriseadus Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus Asjaõigusseadus
Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise
alused“ Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Siseministri 18.082.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesi- salduse piirväärtused “
Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Eesti standardisari EVS 812, sh
- Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Eesti standard EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”
Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoone- tes“
Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnapla-
neerimine“
Rahandusministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneering 2030+“ Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneering Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslik-
ke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“ Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrus nr 15 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
aastateks 2021-2032“ Harku vallavolikogu 29.03.2018 määrus nr 8 „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas" Harku Vallavolikogu 25.02.2016 määrus nr 7 „Harku valla jäätmehoolduseeskiri“ Harku Vallavolikogu 27.11.2014 määrus nr 23 „Harku valla heakorra eeskiri"
võrgu- ja ressursivaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused muud õigusaktid ja nendele tuginevad eritingimused
Detailplaneeringu eskiisi koostamiseks tehtud uuringud:
Paldiski mnt 158, Harju maakond, Harku vald, Harkujärve küla topo-geodeetiline uuring (Geodeesia24 OÜ töö nr 8578-23; 15.12.2023).
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNA- TINGIMUSTE ANALÜÜS JA PLANEERINGU EESMÄRK. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis käsitletav ala paikneb Harku vallas Harkujärve külas Harku järvest edelasuunas, 8 Tallinn – Paldiski tee ja 1980062 Karjääri tee ning 11182 Järvekalda tee vahelisel alal. Lähimad tõmbekeskused, Harkujärve küla keskus paikneb linnulennul ca 900m kaugusel loodesuunas, Tallinna kesklinn ca 9km kirdesuunas, Harku valla keskus Tabasalu alevik paikneb ca 4km loodesuunas.
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 2
8 Tallinn - Paldiski tee tagab kiire ühenduse 11 Tallinna ringteega, mis omakorda võimaldab kiiret pääsu teistele põhi- maanteedele. Lähimad autobussipeatused paiknevad Tallinna linna Kortermaa tänava ääres. Planeeringuala paikneb olemasolevas elamu- ja äripiirkonnas. Paldiski mnt 158 ja Paldiski mnt 156 katastriüksuste lähipiirkonnas paiknevad järgmiste kehtivate detailplaneeringutega alad:
Harku Vallavolikogu 01.09.2005 otsusega nr 88 kehtestatud „Harkujärve külas Argo 9 maaüksuse de- tailplaneering“ (muudetud Harku Vallavalitsuse 11.07.2023 korralduse nr 427 Detailplaneeringut täpsus- tavad projekteerimistingimused kinnistute sihtotstarvete osakaalu täpsustamiseks aadressidel Harkujär- ve küla Roo tee 2, Roo tee 4, Roo tee 6, Roo tee 8 ja Roo tee 10 (täpsemalt suurendatakse elamumaa sihtotstarbe osakaalu 50%-lt 95%-ni ja vähendatakse ärimaa sihtotstarvet 50%-lt 5%-ni);
Harku Vallavolikogu 17.12.2009 otsusega nr 116 kehtestatud „Järvekalda tee 1, Roo 1, Roo 3, Roo 5, Roo 7, Roo 9 ja Argo 8 maaüksuste ning lähiala detailplaneering“, milles kavandati 4 ärimaa sihtotstar- bega krunti, igale krundile 1 hoone (kõrgus kuni 12m, kuni 2 korrust) püstitamise ehitusõigus.
Lähipiirkonnas paiknevale Paldiski mnt 162 katastriüksusele on selle kinnistu omanik taotlenud detailplaneeringu alga- tamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vastavus Harku valla üldplaneeringule.
Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu kohaselt paiknevad Paldiski mnt 158 ja Paldiski mnt 156 katastriüksused detailplaneeringu kohustusega ärimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Planeerimisseaduse § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja p (2) kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaasta- te ehitustegevuse alus. Harkujärve külas paikneva Paldiski mnt 158 katastriüksuse detailplaneeringu koostamise täpsem eesmärk on välja selgi- tada võimalused olemasoleva 100% maatulundusmaa sihtotstarbe muutmiseks 100% ärimaa sihtotstarbeks või 70% ärimaa ja 30% tootmismaa liitsihtotstarbeks ning ehitusõiguse määramiseks äri- ja/või tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks hoonestava Paldiski mnt 158 katastriüksuse tehnovõrkudega varus- tamise ja liikluskorralduse kavandamine ja keskkonnatingimuste määramine, mistõttu on detailplaneeringusse kaasatud riigi omandis olev Paldiski mnt 156 katastriüksus. Planeeritava ala suurus on ca 2,6 ha. Käesolev detailplaneeringu eskiis ei sisalda Harku valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. LÄHTEOLUKORD. 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis käsitletav ala paikneb Harku vallas Harkujärve külas, arendamisjärgus oleva ela- mute grupi lõunanaabruses. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus.
lähiaadress katastriüksuse tunnus pindala sihtotstarve 1 Paldiski mnt 158 19814:001:0366 20240 m2 100% maatulundusmaa 2 Paldiski mnt 156 19814:001:0367 5327 m2 100% maatulundusmaa
Riikliku ehitisregistri andmetel Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksustel hoonestus puudub. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste planeeringuala piirneb: - põhja- ja kirdesuunast Veduri kergliiklustee L1 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (19801:001:3081 - munitsipaalomand); -läänesuunast Paldiski mnt 154 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega 19814:001:0369; - ida-kagusuunast Paldiski maantee L2 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0368 - munitsi- paalomand); - lõunakaarest Paldiski maantee T122 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (78406:604:0740 - munitsi- paalomand), Paldiski mnt 160 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0055 - erao- mand);
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 3
- läänesuunast Paldiski mnt 162 hoonestatud 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0157 - eraomand), Karjääri tee 2 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0171 - eraomand), Karjääri tee 4 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (19801:012:0067 - eraomand), Karjääri tee 4a 100% sihtotstarbeta maa katastriüksusega (19801:001:3901 – munitsipaalomand); - loodesuunast Veduri põik 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (19801:001:2571 - munitsipaalo- mand), Veduri põik 7 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0129 - eraomand), - põhjasuunast Veduri tee 6a 100% sihtotstarbeta maa katastriüksusega (19801:001:3878 - riigiomand); 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud.
Juurdepääs Paldiski mnt 158 katastriüksusele on mahasõiduga Tallinna linna administratiivpiires paiknevalt Paldiski maanteelt. 3.5. Olemasolev tehnovarustus.
Detailplaneeringualal liitumised tehnovõrkudega puuduvad. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond.
Paldiski mnt 158 katastriüksus on keeruka reljeefiga ala, kus maapind tõuseb astmelisena kolmel tasapinnal lääne suu- nas; paapinna kõrgus on vahemikus abs 8.22 – 16.00. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on Paldiski mnt 158 katastriüksuse alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (2023a) paikneb Paldiski mnt 158 katastriük- sus väga kõrge radooniriskiga pinnasega (250 – 500 kBq/m3) alal. 3.7. Kehtivad kitsendused:
o Paldiski maantee (Tallinna linna tänav) kaitsevöönd 10m äärmise sõiduraja servast, o Harku-Veskimetsa kõrgepinge õhuliinid (valdaja - Elering AS), mille kaitsevööndi koridori laius on 50m,
Lõunaosa paikneb harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum 4. PLANEERIMISLAHENDUS. 4.1. Harku valla üldplaneeringu kohased üldtingimused.
Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu kohaselt paiknevad Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksused ärimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu seletuskirja p-1 2.3 Tootmis- maa, tootmis- ja äri segafunktsiooniga maa kohaselt mõeldakse tootmismaadena tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordi- koormusest tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maad, samuti tehnorajatiste maad, mille puhul tuleb arvestada tootmis- protsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana, lubatakse kõikidele tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsioo- ni kavandamine (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina). Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu seletuskirja p 3.6 Nõuded tootmis- ja sadamaehitiste planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja tootmismaade jagamisele alapunkti „Tingimused de- tailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunktsioo- niga aladel“ kohaselt täpsustatakse krundi kasutamise sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund detailplaneeringus (kas äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa või tehnorajatiste maa). Tootmisalade mitmekülgse arengu tagamiseks on tootmis- maa juhtotstarbega aladele lubatud rajada ka kaubandus-, teenindus- ja büroohooneid v.a kaubanduskeskused (mitmete poodide ja teenindusasutustega avalikkusele suunatud hooned). 4.2. Krundijaotuskava.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis Paldiski mnt 158 20240,0 m² suuruse katastriüksuse piiri ja pindala muutmist ei ole ette nähtud; kavandatud on olemasoleva 100% maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine 100% ärimaa või 70% äri- maa ja 30% tootmismaa liitsihtotstarbeks krundi mitmekülgse ja paindliku kasutamise võimaldamiseks. Konkreetne sih- totstarvete osakaal määrata hoonete ehitusprojekti staadiumis vastavalt hoonestuse kasutusotstarvete liikide protsendile. Maakatastriseaduse § 181. Katastriüksuse sihtotstarbed kohased maa sihtotstarbed on
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 4
- ärimaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga Ä) on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas hulgikaubandusehitiste maa, toitlustu- sehitiste maa, teenindusehitiste, büroo- või administratiivehitiste maa, muu äriotstarbel kasutatav maa.
- tootmismaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga T) on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on toot- mis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa, toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa, muu tootmisotstarbel kasutatav maa.
- transpordimaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga L) on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohu- tuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga;
Paldiski mnt 156 5327 m² suuruse katastriüksuse piiri ja pindala muutmist ei ole ette nähtud; kavandatud on olemasole- va 100% maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine 100% transpordimaaks. 4.3. Krundi ehitusõigus ja kitsendused.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Paldiski mnt 158 krundile kavandatud hoonete ehitusõigus järgmiselt: Krunt pos nr 1, aadress Paldiski mnt 158
- krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu järgi: ÄV/TT/TL - hoonete suurim ehitisealune pind: 9100 m2, sh
1.etapp kuni 7300 m2 2.etapp kuni 1800 m2 *
- lubatud suurim hoonete arv: kuni 3 - lubatud suurim hoonete korruselisus: kuni 4 maapealset ja 1 maa-alune korrus - hoonete suurim brutopind: 13650 m2, sh
1.etapp kuni 10950 m2 2.etapp kuni 2700 m2 *
- lubatud suurim hoonete kõrgus: kuni 16 m
Kitsendused: Paldiski maantee kaitsevööndi ulatus 10m äärmise sõiduraja servast servituudi seadmise vajadus:
- olemasolevale kõrgepinge õhuliinile kaitsevööndi (koriori laius 25+25m) ulatuses võrguvaldaja ka- suks
* 2.etapi ehitusõigus on võimalik realiseerida kõrgepingeõhuliini demonteerimise järel. Detailplaneeringu alusel on kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppe- märgid 2013“): ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonete maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenindus- ja tootmisettevõtted, nt kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal) TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstus- rajatise, põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa) TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus- hoonemaa, laoplatsi maa) LT – tee ja tänava maa (tee ja koos tee koosseisu kuuluva parkla, puhkekoha, ühissõiduki peatumiseks ette nähtud ala ja tee ohutus-signalisatsiooni, turva, side ja valgustus või energiarajatiste maad; tänava, tänava kinnistu koosseisu kuu- luva parkla ja bensiinijaama, ohutussignalisatsiooni, turva, side, valgustus või energiarajatiste maad ja trammitee maa; Käesolevas detailplaneeringus ei ole ette nähtud siseministeeriumi poolt välja antud soovituslikes leppemärkides „Ruu- milise planeerimise leppemärgid 2013“ märgitud kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, st suure külastajate arvuga hoonestusega krundi kasutusotstarvet (Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 lühend - ÄK). Käesolevas detailplaneeringus määratud hoonete ehitisealune pind on vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 Ehitisealune pind:
(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 5
1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
Paldiski mnt 156 katastriüksusele hoonete ehitusõigust ei ole kavandatud. 4.4. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted.
Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsuse nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“ kohaselt võib tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel krundist hoonestada kuni 70%. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Paldiski mnt 158 20240,0 m² suurusele katastriüksusele hoonestusala ja hoo- nete paiknemise määramisel arvestatud olemasoleva maa erinevate tasapindadega, kehtivate kitsendustega, kinnistu omaniku soovidega, hoonestuse sobivusega asumiruumi, normatiivsete tuleohutuskujadega jms. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis määratud hoonete ehitiselane pind kuni 7300 m2 (1.etapp) moodustab Paldiski mnt 158 katastriüksuse pindalast (20240,0 m2) ca 36%. Peale kõrgepinge õhuliini demonteerimist on võimalik realiseerida planeeringus kavandatud 2.etapi hoonestus, mille lubatud suurim ehitisealune pind on kuni 1800 m2. 1. ja 2. etapi hoone- te ehitisealune pind kokku on 9100 m2, mis moodustab Paldiski mnt 158 20240,0 m² suurusest katastriüksuse pindalast ca 45%. Korrastatud tervikliku asumiruumi tekkimise eesmärgil on planeeritud hoonestusalale ette nähtud hoonete põhimahud paigutada risti/paralleelselt planeeritava teega. Planeeritud ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned, kaasa arvatud kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga kuni 5 m kõr- gused hooned. 4.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded.
Kavandatud hoonete arhitektuur eeldab antud piirkonnas asjalikkust ja soliidsust, kuid vältimaks üksluisust, tuleb miljööle kasuks vaoshoitud mängulisus ning uudsete arhitektuuri- ja ehitusvõtete kasutamine nt aknarütmides, fassaadiliigendus- tes, viimistlusmaterjalide kombineerimisel jms. Hoonete katusekalde vahemik on lubatud vahemikus 0o - 30o. Väiksemad hooneosad võivad olla suurema kaldega, kuid ühe hoone kohta ei tohi kasutada rohkem kui kolme erinevat katusekallet. Välisviimistlusmaterjalina kasutada tootmis/ärihoonetele iseloomulikke sobivaid fassaadimaterjale (nt metall, kivi, betoon, krohv, klaas). Vältida tuleb liiga kirevaid fassaadide kujundusi, sh intensiivseid värvitoone, vältida plastik-katteid. Hoone eskiislahendus koos tehnoloogilise kirjelduse ja asendiplaani lahendusega kooskõlastada Harku vallaarhitektiga. 4.5.1. Piirded.
Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastike määrav ja tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja p-i 3.14 Piirete rajamiseks esitatavad nõuded kohaselt peavad kõik piirdeaiad asuma tee- katte servast minimaalselt 2 m kaugusel, et tagada lume koristamise võimalused. Piirdeaedade rajamisel peab arvesta- ma ümbritsevat looduslikku olustiku (nt metsa ala või avatud põlluala). Teemaplaneeringuga on keelatud üle 1,5 m kõr- guste kivi- ja puitaedade rajamine. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine v.a piirded, mis on vajalikud müra- tõkke eesmärgil või vajalikud tööstusterritooriumi piiramiseks. Lubatud on nii puidust, metallist kui ka kivist piirdeid või nende kombinatsioon. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Paldiski mnt 158 katastriüksuse piirile kavandatud rajada läbipaistev piire kõr- gusega kuni 2,0 m (kõrgem kui 1,5m krundipiire on vajalik kuritegevuse ennetamiseks ja ligipääsu raskendamiseks), üldjuhul läbipaistev metallvõrk või -paneelpiire metallpostidel. Piirde paiknemine ja täpsem kujundus esitada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus, eskiislahendus kooskõlastada omavalitsuse arhitektiga. 4.6. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus.
Juurdepääs on Paldiski mnt 158 katastriüksusele on kavandatud Paldiski maanteelt maha pöörava projekteeritud teelt.
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 6
Käesoleva eskiisi põhijoonisele on Paldiski maantee võimalik liikluskorraldus märgitud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitud Paldiski mnt (Paldiski mnt 116a - linnapiir) rekonstrueerimisprojekti lahendusele. Hoonete rajamist Paldiski maantee 10 m ulatusega teekaitsevööndisse ei ole kavandatud. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20m2 ja alla 5m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Kuna konkreetsel juhtumil ei ole tegemist laialdase tootmisalaga, mis paikneb linna äärealal (planeeringuala paikneb Tallinna linna piiril), siis on planeeritava hoonestatava krundi parkimiskohtade arvutamisel lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelites 9.1 Eesti linnade ehitiste (Linnakeskus klass II – IV; asutused, tööstusettevõte ja ladu) parkimisnormatiivist. Parkimiskohtade kontrollarvutus:
sh 1.etapp Märkus: Käesolevas detailplaneeringu eskiisis ei ole kavandatud ärihoonet, mille all mõeldakse parkimisnormatiivis vii- datud asutusete hoonele (büroohoone). Ette ei ole nähtud siseministeeriumi poolt välja antud soovituslikes leppemärkides „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ märgitud kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, st suure külastajate arvuga hoonestusega krundi kasutusotstarvet (lühend - ÄK). Parkimine on ette nähtud omal krundil, üldkasutatavaid parklaid ei ole kavandatud. Parkimiskohtade täpne vajadus ja lahendus tulenevalt hoonete kasutusotstarbest määrata hoonete ehitusprojektides 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Paldiski mnt 158 katastriüksusele ette nähtud haljastuse osakaal vähemalt 20% ulatuses krundi pindalast 20240,0 m2, st 4048 m2. Kavandatud rohealast suurem osa on kavandatud Paldiski mnt 158 krundi läänekaare poolsele alale, mis ühtlasi oleks puhveralaks olemasolevatele elamukruntidele. Kõrghaljastuse rajamisel arvestada elektriõhuliini kaitsevööndi ja teiste tehnovõrkude kaitsevööndite ulatustega, pinnase iseärasustega ja kasutada seal looduslikult sobivaid liike, millised ümbruskonnas juba kasvavad. Täpne haljastuse la- hendus, sh puittaimestiku liigiline koosseis ja krundi heakorra osa tuleb lahendada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus. Teed ja parkimisalad peavad olema tolmuvaba kattega (nt asfaltkate, tänavakivi, graniitkillustik jms). Pärast ehitustegevuse lõpetamist või peatamist tuleb tagada krundi heakord, milleks anda täpsemad nõuded ehituspro- jektis. Heakorra tagamine krundil on krundi omaniku kohustus. Jäätmed. Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Harku valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Hoonestataval krundil peab olema lahendatud eri liiki jäätmete konteinerite asukoht, soovituslikult hoone mahus või eraldi rajatises (varikatuse- ga jäätmekonteinerite hoidla - rajatis). Prügikonteinerite asukoht kavandada hoone(te) ehitusprojekti(de)s. 4.8. Vertikaalplaneerimine.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on kavandatud planeeritud hoonest edelasuunda jääva paekiviastangu piikamine ca 10,0 m … 26,2 m kaugusele krundi pos nr 1 edelapiirist saavutamaks krundil suuremat ühetasapinnalist ala.
Pos nr Hoonestuse kasutussotstarve / brutopind Normatiiv Normatiivne parkimiskohtade arv
1
ärihoone 13650 m2
või
ärihoone / 10950 m2 tootmishoone / 2700 m2
1/90
või
1/90 1/250
152
või
122 11
Pos nr
Hoonestuse otstarve / bru- topind
Normatiiv Normatiivne parkimiskohtade arv
1
ärihoone 10950 m2
või
ärihoone / 7665 m2 tootmishoone / 3285 m2
1/90
või
1/90 1/250
122
või
85 13
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 7
Paldiski mnt 158 katastriüksuse vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sademevee kogumist ja es- mast puhastamist hoonestatava krundi piires. Vertikaalplaneerimislahendusega tuleb vältida vihma- ja pinnasevee juhtimist naaberalale. Vertikaalplaneerimise detaillahendused esitada hoone(te) ehitusprojektides. 4.9. Tuleohutusabinõud.
Käesoleva detailplaneeringu eskiisi koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.082.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Eesti standarditega EVS 812- 6:2012+A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”. Hoonestuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest asjakohastest tuleohutusnormatiividest. Planeeringuala iga konkreetse hoone tuleohuklass TP3, TP2 või TP1 määrata selle ehitusprojektis vastavalt hoone suurusele, kasutusotstarbele, tehnoloogiale, kehtivale seadusandlusele, normdokumentidele jms. Hooned on lubatud püstitada ainult detailplaneeringu põhijoonisel märgitud hoonestusala piiresse. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele. Juhul kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega – lahendada hoone(te) ehitusprojekti(de)s. Hoonete sisesed tuletõrjeveevarustuse lahendused ja kustutusvee hulga arvutused esitada ehitusprojekti mahus. Hoonete projekteerimisel arvestada ehitistele piisava juurdepääsu tagamisega päästemeeskonnale ja –tehnikale. Päästetehnikaga juurdepääsu võimalusi, päästetehnika üldised andmed on kajastatud standardis EVS 812- 7:2008/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Päästetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest. Hoonete ehitusprojektid tuleb täiendavalt kooskõlastada Päästeametiga. Vt ka seletuskiri p 5.1. Tuletõrje veevarustus. 5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS TÖÖTATAKSE VÄLJA EDASISE PLANEERIMISE KÄIGUS. 6. KESKKONNAKAITSETINGIMUSED DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEL. Logistiliselt soodsa paiknemisega Tallinna linna piiril, põhimaantee naabruses, Harku valla üldplaneeringus määratud ärimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal, on Paldiski mnt 158 katastriüksusele kavandatav äriotstarbeline hoonestus (nt laod, väikese külastatavusega hulgikaubanduspinnad ja/või erinevad teeninduspinnad), millele võib lisanduda vähesel määral väiketootmispindasid) sobiv ja asjakohane. Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu seletuskirja p 3.6 Nõuded tootmis- ja sadamaehitiste planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja tootmismaade jagamisele alajaotuses „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunkt- siooniga aladel“ on esitatud nõue: juhul kui tootmismaa arendamine toob endaga kaasa hoonest väljuvat olulist negatiiv- set keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Käesoleval ajal ega lähitulevikus ei ole ette näha (väike)tootmistegevusega kaasnevat hoonest väljuvat olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeritud äri- ja/või tootmistegevus peab vastama Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. Tootmis- või äritegevusega ei tohi kaasneda olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Planeeringualal võtta kasutusele meetmed põhjavee kaitseks. Selleks mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid või saastunud vett kraavidesse või haljasaladele. Kuna Paldiski mnt 158 katastriüksuse läänekaare naabruses paiknevad olemasolevad hoonestatud elamumaa sihtots- tarbega katastriüksused, siis äri- ja/või tootmistegevusest tulenevate mõjude leevendamiseks on ette nähtud Paldiski mnt 158 katastriüksuse läänealale kõrghaljastusega puhverala rajamine. Lisaks on võimaliku müra kandumine takistatud elamumaa kruntide ja Paldiski mnt 158 krundi maapinna suhteliselt suurest kõrguste vahest: elamumaad on ca 4m kõr- gemal.
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 8
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on tehtud ettepanek, et Paldiski mnt 158 krundi hoonestamiseks tuleb omavalitsusele esitada hoonestuse eskiis, mille koosseisus on kavandatava tootmistegevuse spetsiifika ja tehnoloogia kirjeldus ning hinnang tootmistegevusest tulenevate võimalike keskkonnahäiringute kohta, et oleks võimalik otsustada keskkonnamõjude hindamise vajadus. Harku valla eesmärgiks on eelistada keskkonnasõbraliku tootmistegevuse arendamist. Tootmisega seotud ehitiste pla- neerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et tootmistegevusega kaasneda võiv keskkonnamõju jääks kinnisasja või mitme külgneva tootmismaa puhul tootmismaa territooriumi piiresse. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole lubatud tegevust, mis kuuluks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- teemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Planeeringualal on lubatud tootmistegevused, mis arvestavad keskkonnakaitseliste piirangutega ning millega kavanda- misel ei kaasne keskkonnamõju hindamise nõuet, sh:
• büroopinnad, koos laondustegevusega; • toiduainete pakendamine, laomajandus k.a külmladu; • ehitusmaterjali ladustamine, tootmistegevus vähese müra ja tolmuvaba, seadmete ja toodete komplek-
teerimine (metall, puit, klaas, plastmass, elektritooted, KV seadmed, santehnika); • kergetööstus (õmblus, mööbel, puusepatooted); • trükindus, paljundustööd; • paber- ja papptaara koostamine; • reklaamitooted; • aparaadiehitus, elektroonika, laboriseadmete koostamine; • seadmete ja transportvahendite remont, hooldus, laenutus ja müük; • teadustegevus, õppetöö; • väikelaevade ehitus, va plastikust väikelaevad; • mänguasjade, muusikariistadega seotud tegevus jms.
Kui planeeringualal kavandatakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 nimetatud tegevust, siis tuleb kinnistu omanikul omavalitsusele esitada põhjendused eeldatava keskkonnamõju olulisuse kohta, mille alusel saab omavalitsus analüüsida keskkonnamõjude ulatust ning otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikku- se üle. Kui kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lg lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; 2) maavara kaevandamine või kaevise rikastamine, maavara geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või kaevandatud maa korrastamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmekäitlus; 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; 15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) reovee ja setete käitlemine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Ala välisvalgustuse negatiivset mõju vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid ümbritseva- tel teedel. Enne krundile hoonestuse ehitusloa taotlemist selgitada välja keskkonnalubade taotlemise vajadus, nt - välisõhu saasteluba. Atmosfääriõhu kaitse seadus (15.06.2016), mis sätestab saasteainete heitkogused ja ka- sutatavate seadmete võimsused, millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav.
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 9
- jäätmeluba. Tegevused, milleks on vajalik jäätmeluba, on sätestatud Jäätmeseaduse § 75 lõikes 2. Tegevusvaldkonnad, mille puhul on vajalik jäätmeluba jäätmete tekitamiseks, on välja toodud Jäätmeseaduse § 75 lõikes 1. Vabariigi Valitsuse 26.04.2004 määrus nr 122 „Jäätmete tekitamiseks jäätmelubade vajavate tegevusvaldkondade tegevuse täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta“ sätestab jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmis-mahtu iseloomustavate näitajate arvväärtused, millest väiksema arvväärtusega tegevuste juures ei nõuta jäätmeluba. Teatud juhtudel ei ole jäätmete käitlemiseks jäätmeluba vaja ning tegevuseks piisab jäätmekäitleja registreerimisõiendist. Tegevused, mille puhul piisab jäätmekäitleja registreerimisõiendist, on välja toodud Jäätmeseaduse § 74 lõikes 1 ning Keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätme-te, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. - veeluba. Veeseaduse § 187 määratleb, millistel juhtude peab taotlema veeloa. Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäät- med ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Jäätmete (sorteeritud) kogumine lahendada vastavuses jäät- meseaduses ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetega. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlusele lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Liigiti kogutud sobilikud ehitusjäätmed võib taaskasutada kohapeal kinnistute heakorrastamisel või täitmisel, järgides õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Näiteks võib kasutada kohapeal saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete se- gu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms). Värvimata või muul moel keemiliselt töötlemata puitmaterjali võib kasutada kohapeal ehitusmaterjalina või küttematerjalina või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 4.10. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks:
Ehitusprojekti koostamisel arvestada järgmiste asjakohaste seadusete ja normdokumentidega, muu hulgas: Ehitusseadustik Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise
kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Eesti standardisari EVS 812 (või uuem), sh
- Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded” - Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustusEesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine“
Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoone- tes“.
Ehitusprojekt koostada Ehitusseadustiku mõistes pädeva isiku poolt. Hoone ehitusprojektis anda täpsed fassaadide lahendused. Hoone ehitusprojektis esitada krundipiirete täpne lahendus. Hoone(te) eskiislahendus(ed) koos asendiplaani ja haljastuskavaga kooskõlastada Harku Vallavalitsuse arhi-
tektiga.
Hoone(te) soojavarustuse lahendus esitada hoone(te) ehitusprojekti(de)s. Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Siseministri 18.082.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähis-
tamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Eesti standarditega EVS 812-6:2012+A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagami-
ne projekteerimise ja ehitamise käigus” Hoone(te) ehitusprojekti(de)s määrata tulekustutusevee mahuti paiknemine, vajalik veemahutavaus ja mahuteid
varustavate veetorude täpne asukoht. Hoone sisemise tulekustutusvee vooluhulk arvutada eelprojektis (vajadusel). Hoone(te) ehitusprojekt(id) kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega.
Ehitusprojekti(de) koostamisel arvestada majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kait- sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 10
Ehitusprojektis tuleb vertikaalplaneerimine lahendada viisil, mis võimaldab sademevee kogumist ja esmast pu- hastamist krundi piires seadusest tulenevate nõuete kohaselt. Immutada on lubatud vaid katustelt ärajuhitavat sademevett. Reostusohtlik sademevesi tuleb enne ühisvõrku juhtimist puhastada lokaalsetes õli- ja liivapüüduri- tes. Täpne lahendus anda ehitusprojektis.
Krundi haljastusprojekt, millega lahendada ka võimalikud väikevormid ja haljastuse liigiline koosseis, koostada ja esitada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus.
7. PLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA JA VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE Planeeringus kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehi- tuslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vasta- valt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: 1) katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt käesolevas detailplaneeringus kehtestatud maakasutuse otstarbe- le; 2) detailplaneeringus määratud servituudilepingute sõlmimine; Juhul, kui planeeritud tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms.
6.0
1 20240 m2
4/-1 3 16,0 m
100%Ä või
70%Ä ja 30%T 9100, sh 1)7300 m2 2)1800 m2 6.0
7.0 35.
9
6.0
6.0
10.0
10.0
10.06.0
2 5327 m2
- -- 100% L
-
784 017
6 P ALD
ISKI M AANTEE
62.4
P 30 kohta
11.5
7300m2
1800m2
400 m2
2.4
3.1 11.
0
PLA NEERITA
VA ALA
LÕ IKE ASUKOHT
26.2
OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTUS OLEMASOLEV KÕRGEPINGEKAABEL
OLEMASOLEV KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGEPINGELIIN
OLEMASOLEV SIDEKAABEL MITTETÖÖTAV SIDEKAABEL
PLANEERITAV HOONESTUSALA
PERSPEKTIIVNE HOONESTUSALA
DETAILPLANEERINGU ALA PIIR LEPPEMÄRGID
KATASTRIÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE
TEE KAITSEVÖÖND KÕRGEPINGEÕHULIINI KAITSEVÖÖND SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA
PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE) - 1.etapp
PROJEKTEERITID KERGLIIKLUSTEE
LIKVIDEERITAV OBJEKT PLANEERITAV HALJASTUSEGA ALA
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE KRUNDILE
PLANEERITAV KRAAV
PLANEERITUD SÕIDUTEE
PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE
PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE) - 2.etapp
65.0
16 .0
abs 27.0
3.7
SÕIDUTEE
TE EM
AA -A
LA P
IIR
3.0 7.011.02.5
abs 11.0
abs 14.7 abs 13.8
36.0
TE EM
AA -A
LA P
IIR
JALGTEE
HARKU VALD, HARKUJÄRVE KÜLA, PALDISKI MNT 156 JA PALDISKI MNT 158 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEELNE ESKIIS
PÕHIJOONIS
XX X% X Xm²X X/XX
XXXX m² KRUNDI SIHTOTSTARVE KRUNDI PINDALA
HOONETE ARV KRUNDIL
HOONETE EHITISEALUNE PIND HOONETE KORRUSELISUS HOONETE KÕRGUS
POS. NR PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS
PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED
Pos nr Aadressi
ettepanek
Planeeritud krundi
pindala (m²)
Planeeritud krundi
sihtotstarve % (vast.kat.liigile)
Planeeritud krundi sihtotstarve %
(vast. DP liigile)
Hoonete suurim ehitisealune pind (m²)
Lubatud suurim
hoonete arv krundil
Lubatud suurim hoone
korruselisus maapealne/ maa-alune
Lubatud hoonete suurim brutopind (m2)
Lubatud suurim
hoonete kõrgus, m
KITSENDUSED ssv* - servituudi seadmise vajadusega ala
1 Paldiski mnt 158 20240 100% Ä
või 70% Ä ja 30% T
ÄV/TT/TL 9100, sh
1.etapp 7300 2.etapp 1800*
kuni 3 4/-1 13650, sh
1.etapp 10950 2.etapp 2700*
kuni 16 - Paldiski maantee kaitsevööndi ulatus 10m äärmise sõiduraja servast - ssv* olemasolevale kõrgepinge õhuliinile kaitsevöönd (koridori laius 25+25m) ulatuses võrguvaldaja kasuks;
Detailplaneeringu alusel on krundi kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“): ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonete maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenindus- ja tootmisettevõtted, nt kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal) TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus-hoonemaa, laoplatsi maa) TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise, põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa)
MÄRKUSED: Paldiski maantee võimalik liikluskorraldus on põhijoonisele märgitud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellitud Paldiski mnt (Paldiski mnt 116a - linna piir) rekonstrueerimisprojektile (Roadplan OÜ töö 20100, 2022)
* 2.etapi ehitusõigus on võimalik rakendada kõrgpingeõhuliini demonteerimise järel.
PARKIMISKOHTADE ARVUTUS hoonestuse kasutusotatarve/
brutopind EVS normatiiv normatiivne parkimiskohtade arv
ärihoone 13650 m2
või
ärihoone / 10950 m2 tootmishoone / 2700 m2
1/90
või
1/90 1/250
152
või
122 11
sh 1.etapp
ärihoone 10950 m2
või
ärihoone / 7665 m2 tootmishoone / 3285 m2
1/90
või
1/90 1/250
122
või
85 13
PLANEERINGUALA RISTLÕIGE
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 1
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. Käesoleva detailplaneeringu eskiisi koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega:
Planeerimisseadus Ehitusseadustik Maakatastriseadus Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus Asjaõigusseadus
Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise
alused“ Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Siseministri 18.082.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesi- salduse piirväärtused “
Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Eesti standardisari EVS 812, sh
- Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Eesti standard EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”
Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoone- tes“
Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnapla-
neerimine“
Rahandusministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneering 2030+“ Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneering Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslik-
ke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“ Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrus nr 15 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
aastateks 2021-2032“ Harku vallavolikogu 29.03.2018 määrus nr 8 „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas" Harku Vallavolikogu 25.02.2016 määrus nr 7 „Harku valla jäätmehoolduseeskiri“ Harku Vallavolikogu 27.11.2014 määrus nr 23 „Harku valla heakorra eeskiri"
võrgu- ja ressursivaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused muud õigusaktid ja nendele tuginevad eritingimused
Detailplaneeringu eskiisi koostamiseks tehtud uuringud:
Paldiski mnt 158, Harju maakond, Harku vald, Harkujärve küla topo-geodeetiline uuring (Geodeesia24 OÜ töö nr 8578-23; 15.12.2023).
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNA- TINGIMUSTE ANALÜÜS JA PLANEERINGU EESMÄRK. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis käsitletav ala paikneb Harku vallas Harkujärve külas Harku järvest edelasuunas, 8 Tallinn – Paldiski tee ja 1980062 Karjääri tee ning 11182 Järvekalda tee vahelisel alal. Lähimad tõmbekeskused, Harkujärve küla keskus paikneb linnulennul ca 900m kaugusel loodesuunas, Tallinna kesklinn ca 9km kirdesuunas, Harku valla keskus Tabasalu alevik paikneb ca 4km loodesuunas.
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 2
8 Tallinn - Paldiski tee tagab kiire ühenduse 11 Tallinna ringteega, mis omakorda võimaldab kiiret pääsu teistele põhi- maanteedele. Lähimad autobussipeatused paiknevad Tallinna linna Kortermaa tänava ääres. Planeeringuala paikneb olemasolevas elamu- ja äripiirkonnas. Paldiski mnt 158 ja Paldiski mnt 156 katastriüksuste lähipiirkonnas paiknevad järgmiste kehtivate detailplaneeringutega alad:
Harku Vallavolikogu 01.09.2005 otsusega nr 88 kehtestatud „Harkujärve külas Argo 9 maaüksuse de- tailplaneering“ (muudetud Harku Vallavalitsuse 11.07.2023 korralduse nr 427 Detailplaneeringut täpsus- tavad projekteerimistingimused kinnistute sihtotstarvete osakaalu täpsustamiseks aadressidel Harkujär- ve küla Roo tee 2, Roo tee 4, Roo tee 6, Roo tee 8 ja Roo tee 10 (täpsemalt suurendatakse elamumaa sihtotstarbe osakaalu 50%-lt 95%-ni ja vähendatakse ärimaa sihtotstarvet 50%-lt 5%-ni);
Harku Vallavolikogu 17.12.2009 otsusega nr 116 kehtestatud „Järvekalda tee 1, Roo 1, Roo 3, Roo 5, Roo 7, Roo 9 ja Argo 8 maaüksuste ning lähiala detailplaneering“, milles kavandati 4 ärimaa sihtotstar- bega krunti, igale krundile 1 hoone (kõrgus kuni 12m, kuni 2 korrust) püstitamise ehitusõigus.
Lähipiirkonnas paiknevale Paldiski mnt 162 katastriüksusele on selle kinnistu omanik taotlenud detailplaneeringu alga- tamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vastavus Harku valla üldplaneeringule.
Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu kohaselt paiknevad Paldiski mnt 158 ja Paldiski mnt 156 katastriüksused detailplaneeringu kohustusega ärimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Planeerimisseaduse § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja p (2) kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaasta- te ehitustegevuse alus. Harkujärve külas paikneva Paldiski mnt 158 katastriüksuse detailplaneeringu koostamise täpsem eesmärk on välja selgi- tada võimalused olemasoleva 100% maatulundusmaa sihtotstarbe muutmiseks 100% ärimaa sihtotstarbeks või 70% ärimaa ja 30% tootmismaa liitsihtotstarbeks ning ehitusõiguse määramiseks äri- ja/või tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks hoonestava Paldiski mnt 158 katastriüksuse tehnovõrkudega varus- tamise ja liikluskorralduse kavandamine ja keskkonnatingimuste määramine, mistõttu on detailplaneeringusse kaasatud riigi omandis olev Paldiski mnt 156 katastriüksus. Planeeritava ala suurus on ca 2,6 ha. Käesolev detailplaneeringu eskiis ei sisalda Harku valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. LÄHTEOLUKORD. 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis käsitletav ala paikneb Harku vallas Harkujärve külas, arendamisjärgus oleva ela- mute grupi lõunanaabruses. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus.
lähiaadress katastriüksuse tunnus pindala sihtotstarve 1 Paldiski mnt 158 19814:001:0366 20240 m2 100% maatulundusmaa 2 Paldiski mnt 156 19814:001:0367 5327 m2 100% maatulundusmaa
Riikliku ehitisregistri andmetel Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksustel hoonestus puudub. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste planeeringuala piirneb: - põhja- ja kirdesuunast Veduri kergliiklustee L1 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (19801:001:3081 - munitsipaalomand); -läänesuunast Paldiski mnt 154 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega 19814:001:0369; - ida-kagusuunast Paldiski maantee L2 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0368 - munitsi- paalomand); - lõunakaarest Paldiski maantee T122 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (78406:604:0740 - munitsi- paalomand), Paldiski mnt 160 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0055 - erao- mand);
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 3
- läänesuunast Paldiski mnt 162 hoonestatud 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0157 - eraomand), Karjääri tee 2 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0171 - eraomand), Karjääri tee 4 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (19801:012:0067 - eraomand), Karjääri tee 4a 100% sihtotstarbeta maa katastriüksusega (19801:001:3901 – munitsipaalomand); - loodesuunast Veduri põik 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (19801:001:2571 - munitsipaalo- mand), Veduri põik 7 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (19814:001:0129 - eraomand), - põhjasuunast Veduri tee 6a 100% sihtotstarbeta maa katastriüksusega (19801:001:3878 - riigiomand); 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud.
Juurdepääs Paldiski mnt 158 katastriüksusele on mahasõiduga Tallinna linna administratiivpiires paiknevalt Paldiski maanteelt. 3.5. Olemasolev tehnovarustus.
Detailplaneeringualal liitumised tehnovõrkudega puuduvad. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond.
Paldiski mnt 158 katastriüksus on keeruka reljeefiga ala, kus maapind tõuseb astmelisena kolmel tasapinnal lääne suu- nas; paapinna kõrgus on vahemikus abs 8.22 – 16.00. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on Paldiski mnt 158 katastriüksuse alal põhjavesi nõrgalt kaitstud. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (2023a) paikneb Paldiski mnt 158 katastriük- sus väga kõrge radooniriskiga pinnasega (250 – 500 kBq/m3) alal. 3.7. Kehtivad kitsendused:
o Paldiski maantee (Tallinna linna tänav) kaitsevöönd 10m äärmise sõiduraja servast, o Harku-Veskimetsa kõrgepinge õhuliinid (valdaja - Elering AS), mille kaitsevööndi koridori laius on 50m,
Lõunaosa paikneb harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum 4. PLANEERIMISLAHENDUS. 4.1. Harku valla üldplaneeringu kohased üldtingimused.
Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu kohaselt paiknevad Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksused ärimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu seletuskirja p-1 2.3 Tootmis- maa, tootmis- ja äri segafunktsiooniga maa kohaselt mõeldakse tootmismaadena tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordi- koormusest tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maad, samuti tehnorajatiste maad, mille puhul tuleb arvestada tootmis- protsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana, lubatakse kõikidele tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsioo- ni kavandamine (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina). Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu seletuskirja p 3.6 Nõuded tootmis- ja sadamaehitiste planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja tootmismaade jagamisele alapunkti „Tingimused de- tailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunktsioo- niga aladel“ kohaselt täpsustatakse krundi kasutamise sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund detailplaneeringus (kas äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa või tehnorajatiste maa). Tootmisalade mitmekülgse arengu tagamiseks on tootmis- maa juhtotstarbega aladele lubatud rajada ka kaubandus-, teenindus- ja büroohooneid v.a kaubanduskeskused (mitmete poodide ja teenindusasutustega avalikkusele suunatud hooned). 4.2. Krundijaotuskava.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis Paldiski mnt 158 20240,0 m² suuruse katastriüksuse piiri ja pindala muutmist ei ole ette nähtud; kavandatud on olemasoleva 100% maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine 100% ärimaa või 70% äri- maa ja 30% tootmismaa liitsihtotstarbeks krundi mitmekülgse ja paindliku kasutamise võimaldamiseks. Konkreetne sih- totstarvete osakaal määrata hoonete ehitusprojekti staadiumis vastavalt hoonestuse kasutusotstarvete liikide protsendile. Maakatastriseaduse § 181. Katastriüksuse sihtotstarbed kohased maa sihtotstarbed on
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 4
- ärimaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga Ä) on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas hulgikaubandusehitiste maa, toitlustu- sehitiste maa, teenindusehitiste, büroo- või administratiivehitiste maa, muu äriotstarbel kasutatav maa.
- tootmismaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga T) on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on toot- mis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa, toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa, muu tootmisotstarbel kasutatav maa.
- transpordimaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga L) on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohu- tuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga;
Paldiski mnt 156 5327 m² suuruse katastriüksuse piiri ja pindala muutmist ei ole ette nähtud; kavandatud on olemasole- va 100% maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine 100% transpordimaaks. 4.3. Krundi ehitusõigus ja kitsendused.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Paldiski mnt 158 krundile kavandatud hoonete ehitusõigus järgmiselt: Krunt pos nr 1, aadress Paldiski mnt 158
- krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringu järgi: ÄV/TT/TL - hoonete suurim ehitisealune pind: 9100 m2, sh
1.etapp kuni 7300 m2 2.etapp kuni 1800 m2 *
- lubatud suurim hoonete arv: kuni 3 - lubatud suurim hoonete korruselisus: kuni 4 maapealset ja 1 maa-alune korrus - hoonete suurim brutopind: 13650 m2, sh
1.etapp kuni 10950 m2 2.etapp kuni 2700 m2 *
- lubatud suurim hoonete kõrgus: kuni 16 m
Kitsendused: Paldiski maantee kaitsevööndi ulatus 10m äärmise sõiduraja servast servituudi seadmise vajadus:
- olemasolevale kõrgepinge õhuliinile kaitsevööndi (koriori laius 25+25m) ulatuses võrguvaldaja ka- suks
* 2.etapi ehitusõigus on võimalik realiseerida kõrgepingeõhuliini demonteerimise järel. Detailplaneeringu alusel on kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppe- märgid 2013“): ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonete maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenindus- ja tootmisettevõtted, nt kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal) TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstus- rajatise, põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa) TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus- hoonemaa, laoplatsi maa) LT – tee ja tänava maa (tee ja koos tee koosseisu kuuluva parkla, puhkekoha, ühissõiduki peatumiseks ette nähtud ala ja tee ohutus-signalisatsiooni, turva, side ja valgustus või energiarajatiste maad; tänava, tänava kinnistu koosseisu kuu- luva parkla ja bensiinijaama, ohutussignalisatsiooni, turva, side, valgustus või energiarajatiste maad ja trammitee maa; Käesolevas detailplaneeringus ei ole ette nähtud siseministeeriumi poolt välja antud soovituslikes leppemärkides „Ruu- milise planeerimise leppemärgid 2013“ märgitud kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, st suure külastajate arvuga hoonestusega krundi kasutusotstarvet (Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 lühend - ÄK). Käesolevas detailplaneeringus määratud hoonete ehitisealune pind on vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 Ehitisealune pind:
(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 5
1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
Paldiski mnt 156 katastriüksusele hoonete ehitusõigust ei ole kavandatud. 4.4. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted.
Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsuse nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“ kohaselt võib tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel krundist hoonestada kuni 70%. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Paldiski mnt 158 20240,0 m² suurusele katastriüksusele hoonestusala ja hoo- nete paiknemise määramisel arvestatud olemasoleva maa erinevate tasapindadega, kehtivate kitsendustega, kinnistu omaniku soovidega, hoonestuse sobivusega asumiruumi, normatiivsete tuleohutuskujadega jms. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis määratud hoonete ehitiselane pind kuni 7300 m2 (1.etapp) moodustab Paldiski mnt 158 katastriüksuse pindalast (20240,0 m2) ca 36%. Peale kõrgepinge õhuliini demonteerimist on võimalik realiseerida planeeringus kavandatud 2.etapi hoonestus, mille lubatud suurim ehitisealune pind on kuni 1800 m2. 1. ja 2. etapi hoone- te ehitisealune pind kokku on 9100 m2, mis moodustab Paldiski mnt 158 20240,0 m² suurusest katastriüksuse pindalast ca 45%. Korrastatud tervikliku asumiruumi tekkimise eesmärgil on planeeritud hoonestusalale ette nähtud hoonete põhimahud paigutada risti/paralleelselt planeeritava teega. Planeeritud ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned, kaasa arvatud kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga kuni 5 m kõr- gused hooned. 4.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded.
Kavandatud hoonete arhitektuur eeldab antud piirkonnas asjalikkust ja soliidsust, kuid vältimaks üksluisust, tuleb miljööle kasuks vaoshoitud mängulisus ning uudsete arhitektuuri- ja ehitusvõtete kasutamine nt aknarütmides, fassaadiliigendus- tes, viimistlusmaterjalide kombineerimisel jms. Hoonete katusekalde vahemik on lubatud vahemikus 0o - 30o. Väiksemad hooneosad võivad olla suurema kaldega, kuid ühe hoone kohta ei tohi kasutada rohkem kui kolme erinevat katusekallet. Välisviimistlusmaterjalina kasutada tootmis/ärihoonetele iseloomulikke sobivaid fassaadimaterjale (nt metall, kivi, betoon, krohv, klaas). Vältida tuleb liiga kirevaid fassaadide kujundusi, sh intensiivseid värvitoone, vältida plastik-katteid. Hoone eskiislahendus koos tehnoloogilise kirjelduse ja asendiplaani lahendusega kooskõlastada Harku vallaarhitektiga. 4.5.1. Piirded.
Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastike määrav ja tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja p-i 3.14 Piirete rajamiseks esitatavad nõuded kohaselt peavad kõik piirdeaiad asuma tee- katte servast minimaalselt 2 m kaugusel, et tagada lume koristamise võimalused. Piirdeaedade rajamisel peab arvesta- ma ümbritsevat looduslikku olustiku (nt metsa ala või avatud põlluala). Teemaplaneeringuga on keelatud üle 1,5 m kõr- guste kivi- ja puitaedade rajamine. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine v.a piirded, mis on vajalikud müra- tõkke eesmärgil või vajalikud tööstusterritooriumi piiramiseks. Lubatud on nii puidust, metallist kui ka kivist piirdeid või nende kombinatsioon. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Paldiski mnt 158 katastriüksuse piirile kavandatud rajada läbipaistev piire kõr- gusega kuni 2,0 m (kõrgem kui 1,5m krundipiire on vajalik kuritegevuse ennetamiseks ja ligipääsu raskendamiseks), üldjuhul läbipaistev metallvõrk või -paneelpiire metallpostidel. Piirde paiknemine ja täpsem kujundus esitada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus, eskiislahendus kooskõlastada omavalitsuse arhitektiga. 4.6. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus.
Juurdepääs on Paldiski mnt 158 katastriüksusele on kavandatud Paldiski maanteelt maha pöörava projekteeritud teelt.
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 6
Käesoleva eskiisi põhijoonisele on Paldiski maantee võimalik liikluskorraldus märgitud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitud Paldiski mnt (Paldiski mnt 116a - linnapiir) rekonstrueerimisprojekti lahendusele. Hoonete rajamist Paldiski maantee 10 m ulatusega teekaitsevööndisse ei ole kavandatud. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20m2 ja alla 5m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Kuna konkreetsel juhtumil ei ole tegemist laialdase tootmisalaga, mis paikneb linna äärealal (planeeringuala paikneb Tallinna linna piiril), siis on planeeritava hoonestatava krundi parkimiskohtade arvutamisel lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelites 9.1 Eesti linnade ehitiste (Linnakeskus klass II – IV; asutused, tööstusettevõte ja ladu) parkimisnormatiivist. Parkimiskohtade kontrollarvutus:
sh 1.etapp Märkus: Käesolevas detailplaneeringu eskiisis ei ole kavandatud ärihoonet, mille all mõeldakse parkimisnormatiivis vii- datud asutusete hoonele (büroohoone). Ette ei ole nähtud siseministeeriumi poolt välja antud soovituslikes leppemärkides „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ märgitud kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, st suure külastajate arvuga hoonestusega krundi kasutusotstarvet (lühend - ÄK). Parkimine on ette nähtud omal krundil, üldkasutatavaid parklaid ei ole kavandatud. Parkimiskohtade täpne vajadus ja lahendus tulenevalt hoonete kasutusotstarbest määrata hoonete ehitusprojektides 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Paldiski mnt 158 katastriüksusele ette nähtud haljastuse osakaal vähemalt 20% ulatuses krundi pindalast 20240,0 m2, st 4048 m2. Kavandatud rohealast suurem osa on kavandatud Paldiski mnt 158 krundi läänekaare poolsele alale, mis ühtlasi oleks puhveralaks olemasolevatele elamukruntidele. Kõrghaljastuse rajamisel arvestada elektriõhuliini kaitsevööndi ja teiste tehnovõrkude kaitsevööndite ulatustega, pinnase iseärasustega ja kasutada seal looduslikult sobivaid liike, millised ümbruskonnas juba kasvavad. Täpne haljastuse la- hendus, sh puittaimestiku liigiline koosseis ja krundi heakorra osa tuleb lahendada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus. Teed ja parkimisalad peavad olema tolmuvaba kattega (nt asfaltkate, tänavakivi, graniitkillustik jms). Pärast ehitustegevuse lõpetamist või peatamist tuleb tagada krundi heakord, milleks anda täpsemad nõuded ehituspro- jektis. Heakorra tagamine krundil on krundi omaniku kohustus. Jäätmed. Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Harku valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Hoonestataval krundil peab olema lahendatud eri liiki jäätmete konteinerite asukoht, soovituslikult hoone mahus või eraldi rajatises (varikatuse- ga jäätmekonteinerite hoidla - rajatis). Prügikonteinerite asukoht kavandada hoone(te) ehitusprojekti(de)s. 4.8. Vertikaalplaneerimine.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on kavandatud planeeritud hoonest edelasuunda jääva paekiviastangu piikamine ca 10,0 m … 26,2 m kaugusele krundi pos nr 1 edelapiirist saavutamaks krundil suuremat ühetasapinnalist ala.
Pos nr Hoonestuse kasutussotstarve / brutopind Normatiiv Normatiivne parkimiskohtade arv
1
ärihoone 13650 m2
või
ärihoone / 10950 m2 tootmishoone / 2700 m2
1/90
või
1/90 1/250
152
või
122 11
Pos nr
Hoonestuse otstarve / bru- topind
Normatiiv Normatiivne parkimiskohtade arv
1
ärihoone 10950 m2
või
ärihoone / 7665 m2 tootmishoone / 3285 m2
1/90
või
1/90 1/250
122
või
85 13
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 7
Paldiski mnt 158 katastriüksuse vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sademevee kogumist ja es- mast puhastamist hoonestatava krundi piires. Vertikaalplaneerimislahendusega tuleb vältida vihma- ja pinnasevee juhtimist naaberalale. Vertikaalplaneerimise detaillahendused esitada hoone(te) ehitusprojektides. 4.9. Tuleohutusabinõud.
Käesoleva detailplaneeringu eskiisi koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.082.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Eesti standarditega EVS 812- 6:2012+A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”. Hoonestuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest asjakohastest tuleohutusnormatiividest. Planeeringuala iga konkreetse hoone tuleohuklass TP3, TP2 või TP1 määrata selle ehitusprojektis vastavalt hoone suurusele, kasutusotstarbele, tehnoloogiale, kehtivale seadusandlusele, normdokumentidele jms. Hooned on lubatud püstitada ainult detailplaneeringu põhijoonisel märgitud hoonestusala piiresse. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele. Juhul kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega – lahendada hoone(te) ehitusprojekti(de)s. Hoonete sisesed tuletõrjeveevarustuse lahendused ja kustutusvee hulga arvutused esitada ehitusprojekti mahus. Hoonete projekteerimisel arvestada ehitistele piisava juurdepääsu tagamisega päästemeeskonnale ja –tehnikale. Päästetehnikaga juurdepääsu võimalusi, päästetehnika üldised andmed on kajastatud standardis EVS 812- 7:2008/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Päästetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest. Hoonete ehitusprojektid tuleb täiendavalt kooskõlastada Päästeametiga. Vt ka seletuskiri p 5.1. Tuletõrje veevarustus. 5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS TÖÖTATAKSE VÄLJA EDASISE PLANEERIMISE KÄIGUS. 6. KESKKONNAKAITSETINGIMUSED DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEL. Logistiliselt soodsa paiknemisega Tallinna linna piiril, põhimaantee naabruses, Harku valla üldplaneeringus määratud ärimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal, on Paldiski mnt 158 katastriüksusele kavandatav äriotstarbeline hoonestus (nt laod, väikese külastatavusega hulgikaubanduspinnad ja/või erinevad teeninduspinnad), millele võib lisanduda vähesel määral väiketootmispindasid) sobiv ja asjakohane. Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu seletuskirja p 3.6 Nõuded tootmis- ja sadamaehitiste planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja tootmismaade jagamisele alajaotuses „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks tootmismaadel ning tootmis- ja äri segafunkt- siooniga aladel“ on esitatud nõue: juhul kui tootmismaa arendamine toob endaga kaasa hoonest väljuvat olulist negatiiv- set keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Käesoleval ajal ega lähitulevikus ei ole ette näha (väike)tootmistegevusega kaasnevat hoonest väljuvat olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeritud äri- ja/või tootmistegevus peab vastama Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. Tootmis- või äritegevusega ei tohi kaasneda olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Planeeringualal võtta kasutusele meetmed põhjavee kaitseks. Selleks mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid või saastunud vett kraavidesse või haljasaladele. Kuna Paldiski mnt 158 katastriüksuse läänekaare naabruses paiknevad olemasolevad hoonestatud elamumaa sihtots- tarbega katastriüksused, siis äri- ja/või tootmistegevusest tulenevate mõjude leevendamiseks on ette nähtud Paldiski mnt 158 katastriüksuse läänealale kõrghaljastusega puhverala rajamine. Lisaks on võimaliku müra kandumine takistatud elamumaa kruntide ja Paldiski mnt 158 krundi maapinna suhteliselt suurest kõrguste vahest: elamumaad on ca 4m kõr- gemal.
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 8
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on tehtud ettepanek, et Paldiski mnt 158 krundi hoonestamiseks tuleb omavalitsusele esitada hoonestuse eskiis, mille koosseisus on kavandatava tootmistegevuse spetsiifika ja tehnoloogia kirjeldus ning hinnang tootmistegevusest tulenevate võimalike keskkonnahäiringute kohta, et oleks võimalik otsustada keskkonnamõjude hindamise vajadus. Harku valla eesmärgiks on eelistada keskkonnasõbraliku tootmistegevuse arendamist. Tootmisega seotud ehitiste pla- neerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et tootmistegevusega kaasneda võiv keskkonnamõju jääks kinnisasja või mitme külgneva tootmismaa puhul tootmismaa territooriumi piiresse. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole lubatud tegevust, mis kuuluks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- teemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Planeeringualal on lubatud tootmistegevused, mis arvestavad keskkonnakaitseliste piirangutega ning millega kavanda- misel ei kaasne keskkonnamõju hindamise nõuet, sh:
• büroopinnad, koos laondustegevusega; • toiduainete pakendamine, laomajandus k.a külmladu; • ehitusmaterjali ladustamine, tootmistegevus vähese müra ja tolmuvaba, seadmete ja toodete komplek-
teerimine (metall, puit, klaas, plastmass, elektritooted, KV seadmed, santehnika); • kergetööstus (õmblus, mööbel, puusepatooted); • trükindus, paljundustööd; • paber- ja papptaara koostamine; • reklaamitooted; • aparaadiehitus, elektroonika, laboriseadmete koostamine; • seadmete ja transportvahendite remont, hooldus, laenutus ja müük; • teadustegevus, õppetöö; • väikelaevade ehitus, va plastikust väikelaevad; • mänguasjade, muusikariistadega seotud tegevus jms.
Kui planeeringualal kavandatakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 nimetatud tegevust, siis tuleb kinnistu omanikul omavalitsusele esitada põhjendused eeldatava keskkonnamõju olulisuse kohta, mille alusel saab omavalitsus analüüsida keskkonnamõjude ulatust ning otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikku- se üle. Kui kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lg lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; 2) maavara kaevandamine või kaevise rikastamine, maavara geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või kaevandatud maa korrastamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmekäitlus; 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; 15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) reovee ja setete käitlemine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Ala välisvalgustuse negatiivset mõju vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid ümbritseva- tel teedel. Enne krundile hoonestuse ehitusloa taotlemist selgitada välja keskkonnalubade taotlemise vajadus, nt - välisõhu saasteluba. Atmosfääriõhu kaitse seadus (15.06.2016), mis sätestab saasteainete heitkogused ja ka- sutatavate seadmete võimsused, millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav.
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 9
- jäätmeluba. Tegevused, milleks on vajalik jäätmeluba, on sätestatud Jäätmeseaduse § 75 lõikes 2. Tegevusvaldkonnad, mille puhul on vajalik jäätmeluba jäätmete tekitamiseks, on välja toodud Jäätmeseaduse § 75 lõikes 1. Vabariigi Valitsuse 26.04.2004 määrus nr 122 „Jäätmete tekitamiseks jäätmelubade vajavate tegevusvaldkondade tegevuse täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta“ sätestab jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmis-mahtu iseloomustavate näitajate arvväärtused, millest väiksema arvväärtusega tegevuste juures ei nõuta jäätmeluba. Teatud juhtudel ei ole jäätmete käitlemiseks jäätmeluba vaja ning tegevuseks piisab jäätmekäitleja registreerimisõiendist. Tegevused, mille puhul piisab jäätmekäitleja registreerimisõiendist, on välja toodud Jäätmeseaduse § 74 lõikes 1 ning Keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätme-te, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. - veeluba. Veeseaduse § 187 määratleb, millistel juhtude peab taotlema veeloa. Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäät- med ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Jäätmete (sorteeritud) kogumine lahendada vastavuses jäät- meseaduses ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetega. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlusele lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Liigiti kogutud sobilikud ehitusjäätmed võib taaskasutada kohapeal kinnistute heakorrastamisel või täitmisel, järgides õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Näiteks võib kasutada kohapeal saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete se- gu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms). Värvimata või muul moel keemiliselt töötlemata puitmaterjali võib kasutada kohapeal ehitusmaterjalina või küttematerjalina või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 4.10. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks:
Ehitusprojekti koostamisel arvestada järgmiste asjakohaste seadusete ja normdokumentidega, muu hulgas: Ehitusseadustik Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise
kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Eesti standardisari EVS 812 (või uuem), sh
- Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded” - Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustusEesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine“
Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoone- tes“.
Ehitusprojekt koostada Ehitusseadustiku mõistes pädeva isiku poolt. Hoone ehitusprojektis anda täpsed fassaadide lahendused. Hoone ehitusprojektis esitada krundipiirete täpne lahendus. Hoone(te) eskiislahendus(ed) koos asendiplaani ja haljastuskavaga kooskõlastada Harku Vallavalitsuse arhi-
tektiga.
Hoone(te) soojavarustuse lahendus esitada hoone(te) ehitusprojekti(de)s. Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Siseministri 18.082.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähis-
tamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Eesti standarditega EVS 812-6:2012+A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagami-
ne projekteerimise ja ehitamise käigus” Hoone(te) ehitusprojekti(de)s määrata tulekustutusevee mahuti paiknemine, vajalik veemahutavaus ja mahuteid
varustavate veetorude täpne asukoht. Hoone sisemise tulekustutusvee vooluhulk arvutada eelprojektis (vajadusel). Hoone(te) ehitusprojekt(id) kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega.
Ehitusprojekti(de) koostamisel arvestada majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kait- sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
Harkujärve küla Harku vald, Harjumaa
Paldiski mnt 156 ja Paldiski mnt 158 katastriüksuste detailplaneering
ESKIIS
Casa Planeeringud OÜ 10
Ehitusprojektis tuleb vertikaalplaneerimine lahendada viisil, mis võimaldab sademevee kogumist ja esmast pu- hastamist krundi piires seadusest tulenevate nõuete kohaselt. Immutada on lubatud vaid katustelt ärajuhitavat sademevett. Reostusohtlik sademevesi tuleb enne ühisvõrku juhtimist puhastada lokaalsetes õli- ja liivapüüduri- tes. Täpne lahendus anda ehitusprojektis.
Krundi haljastusprojekt, millega lahendada ka võimalikud väikevormid ja haljastuse liigiline koosseis, koostada ja esitada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus.
7. PLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA JA VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE Planeeringus kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehi- tuslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vasta- valt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: 1) katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt käesolevas detailplaneeringus kehtestatud maakasutuse otstarbe- le; 2) detailplaneeringus määratud servituudilepingute sõlmimine; Juhul, kui planeeritud tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms.