Arvamus riigi eriplaneeringu algatamise taotluse kohta

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Teie 27.01.2025 nr 13-3/165-2

Meie 14.03.2025 nr 7-15/25/400-10

Arvamus riigi eriplaneeringu algatamise taotluse

kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) teavitas Kliimaministeeriumit, et Fermi

Energia AS esitas 14.01.2025 taotluse algatada riigi eriplaneering (REP) 600 MW elektrilise

võimsusega tuumaelektrijaama rajamiseks (edaspidi taotlus). Eesmärk on koostada REP, et valida

asukoht ning kavandada Eestisse väikese moodulreaktori tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam

nimivõimsusega 600 MW, mis koosneb kahest tuumareaktorist (2x300 MW).

MKM esitas taotluse kohta küsimused, millele palutakse vastuseid Kliimaministeeriumi ning

valitsemisala asutuste pädevusvaldkonnast lähtuvalt. Küsitav teave on vajalik REP-i algatamise

või algatamata jätmise üle otsustamiseks. Kliimaministeerium edastas MKM-i 27.01.2025 kirja nr

13-3/165-2 infoks järgmistele eeldatavalt puudutatud ning huvitatud haldusala asutustele ja

ühingutele: AS ALARA, Eesti Geoloogiateenistus, Elering AS, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee MTÜ, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Transpordiamet. Samuti oli asutustel ja ühendustel võimalik esitada

Kliimaministeeriumile arvamus MKM-i kirjas toodud küsimustele või markeerida küsimuste

kontekstis tähelepanu vajavad olulised asjaolud. Arvamused laekusid Keskkonnaagentuurilt,

Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ja Elering AS-ilt ning need on lisatud käesolevale kirjale.

Lisaks edastasid Eesti Geoloogiateenistus ja Keskkonnaamet kirjad, mis on tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks (vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktide 17 ja 8 alusel)

ning need edastatakse MKM-ile eraldi kirjadega. Võimalike täiendavate küsimuste korral

soovitame võtta ühendust vastavate haldusala arvamuse koostanud kontaktidega.

Järgnevalt on esitatud Kliimaministeeriumi ja haldusala seisukohad (lisas) MKM-i kirjas toodud

küsimustele.

Riigi eriplaneeringu objekt

MKM palus Kliimaministeeriumi arvamust, kas taotluses kirjeldatud tuumaelektrijaama asukoha

valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

Kliimaministeerium on seisukohal, et kavandatav tegevus on väga mastaapne projekt, mille puhul

on tuvastatav suur riiklik ja rahvusvaheline huvi.

Tuumaenergia võimaliku kasutuselevõtu analüüsimiseks kutsuti Vabariigi Valitsuse

kabinetinõupidamise 5. novembri 2020. a. otsusega kokku riiklik tuumaenergia töörühm (TET),

tuumaenergia kasutuselevõttu arutati olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK

„Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“) 18. aprilli 2024. a. täiskogu

istungil ning Riigikogu võttis TET lõpparuandele tuginedes 12. juunil 2024. a. vastu otsuse

“Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine”. TET lõpparuande kohaselt toetaks

tuumaenergia kasutuselevõtt 2050. a kliimaeesmärkide täitmise ja varustuskindluse tagamise

eesmärke ning pakuks stabiilset elektritootmist. Juhitava tootmisvõimsuse vajadus koosneb nii

kiirelt (st sekundite kuni minutitega) reageerivast sagedusreservi vajadusest kui ka n-ö

baasvõimsusest, mis võib olla aeglasema reageerimisajaga (näiteks tundidega). Sagedusreserve

saab pakkuda eeskätt gaasielektrijaamad, mõningal määral ka salvestus ja tarbimise juhtimine.

Baaskoormuse pakkumiseks sobiks aga tehnoloogiliselt ka tuumaelektrijaam. Elektrisüsteemis

peaks olema pidevalt tagatud 1200 MW, mis oleks võimeline töötama päevi ja nädalaid järjest,

ning sellest 1200 MW omakorda ca 50% peab olema kiirelt käivituv (st käivitusajaga kuni 12,5

minutit).

Ülevaade riiklikest strateegiadokumentidest, milles on käsitletud tuumaelektrijaama vastavust ja

seoseid riiklike strateegiadokumentide eesmärkidega, on toodud taotluses. Kliimaministeeriumi

hinnangul on taotluses viidatud riiklikud strateegiadokumendid asjakohased. Eraldi juhime

tähelepanu, et ka Riigikogu 12. juuni 2024. a. otsus rõhutab, et Energiamajanduse arengukavas

aastani 2035 tuleb käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia

varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.

Suur rahvusvaheline huvi väljendub näiteks asjaolus, et REP-i elluviimisega võib eeldatavalt

kaasneda oluline keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene (hõlmates kogu tuumaelektrijaama

elutsükli). Seega tuleb tuumaelektrijaama kavandamisel kaasata eeldatavalt mõjutatud riigid ning

arvestada nii piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) kui selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollis toodud nõuetega eeldatavalt mõjutatud riikide

menetlustesse kaasamise kohta.

Riigi eriplaneeringu planeeringuala

MKM palus Kliimaministeeriumi arvamust, kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane

kavandatava tuumaelektrijaama ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks.

Tuumaenergia töörühma tellimisel valmis 2023. a alguses tuumaelektrijaama potentsiaalsete

asukohtade ruumianalüüs, mille kohaselt on tuumaelektrijaama rajamiseks 15 potentsiaalset

piirkonda, muude hulgas Toila (k.a Lüganuse ja Viru-Nigula vallas) ning Kunda (osaliselt Viru-

Nigula vallas). Taotluses esitatud planeeringuala ettepanek on kooskõlas riigi poolt tellitud

esialgse ruumianalüüsiga.

Siiski juhib Kliimaministeerium tähelepanu järgnevale Keskkonnaameti kirjas toodud asjaolule:

“REP-i planeeringuala ja tuumaelektrijaama asukohtade valikul tuleb arvestada, et REP-i

algatamise taotluse joonisel 13 (alaptk-s 5.3) kujutatud alale jääb rangelt kaitstava liigi

püsielupaik. Tegemist on looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 alusel moodustatud püsielupaigaga,

mida kaitstakse sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Alal on keelatud majandustegevus ja uute ehitiste

püstitamine (LKS § 30 lg 2 p 1 ja p 3) ning püsielupaigas on piiratud inimeste viibimine. Hetkel

teadaoleva informatsiooni alusel võib taotluses kirjeldatud ulatusega arendustegevus põhjustada

olulist ebasoodsat mõju liigile ja püsielupaigale, mistõttu Viru-Nigula arendusala arendamine võib

osutuda küsitavaks.”.

Täiendavalt toome välja, et Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1

Haljala-Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Planeeringu koostamise eesmärk on luua TEN-T

üldvõrgustiku nõuetele vastavad teeliikluse ja -transpordi tingimused. Kavandatava

tuumaelektrijaama REP-i ning Haljala-Kukruse vahelise teelõigu REP-i planeeringualad kattuvad

Lüganuse vallas. Palume tuumaelektrijaama REP-i koostamisel arvestada juba algatatud REP-iga.

Lisaks, Lüganuse vallas kattub kavandatava tuumaelektrijaama rajamiseks sobiv ala Aseri

fosforiidimaardla ja Moldova kruusamaardlaga (sealhulgas Moldova kruusakarjääriga). Seega

tuleb edasises menetluses arvestada eelpool toodud maardlate ja planeeringuala kattumisega ning

lisaks Kliimaministeeriumile kaasata planeerimismenetlusse ka Eesti Geoloogiateenistus. Palume

tuumaelektrijaama territooriumi ja sellega seotud taristu planeerimisel võimalusel vältida

kattumist maardlatega (maapõueseadus § 15).

Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused

MKM palus Kliimaministeeriumi arvamust, kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et

taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik.

Kliimaministeeriumi pädevusvaldkonnast lähtuvalt ei esine asjaolusid, millele tuginedes on ilmne,

et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik. Teadaolevalt ei ole REP-i

algatamata jätmiseks ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust.

Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja keskkonnaload

Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada, on tarvis läbi viia

asjakohased uuringud. MKM palus Kliimaministeeriumil nimetada planeeringu koostamiseks ja

KSH läbiviimiseks vajalikud uuringud koos uuringute tegemiseks vajalike keskkonnalubadega.

Samuti küsiti ettepanekuid keskkonnaseireks, mis võiks olla vajalik enne planeerimistegevuse

algatamist.

Kliimaministeeriumi hinnangul on taotluses toodud REP-i koostamiseks vajalikud uuringud (nii

juba teostatud kui kavandatavad) asjakohased ning rahvusvaheliste standarditega kooskõlas. Siiski

märgime, et planeerimismenetluse käigus ning tuumaspetsiifilise õigusliku ja regulatiivse

raamistiku täienemisel tuleb arvestada võimalike lisauuringute vajadusega.

Juhime tähelepanu, et teatud lisas 16 toodud uuringute puhul (nt „Veeressursside kasutamise

uuring“; „Madal- ja keskaktiivsete jäätmete hoidla rajamise KMH. Kõrgetasemelised jäätmed?“)

on edasise menetluse käigus vaja täpsustada uuringute sisu ja eesmärki. Teeme ettepaneku

uuringute kava täiendada „Jaama mõju keskkonnale“ osas lisades kavatsuse uurida mõju

põhjaveele (sealhulgas ka jäätmehoidlate rajamise ja kasutamise mõju põhjaveele). Uuringu sisu

kirjeldus võiks olla näiteks järgnev: „Teha hüdrogeoloogilised uuringud, kuidas

tuumaelektrijaama ehitamise, kasutamisega ja jäätmete ladestusega seotud tegevused mõjutavad

piirkonnas levivate põhjaveekogumite seisundeid, kehtestatud põhjaveevaru ja looduslikke

ressursse. Hüdrogeoloogilise mudelite abil modelleerida võimalik radionukliidide levimine

põhjavees madal-, keskmise ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ladustamispaikade korral, sealhulgas

sügavgeoloogilise lõppladestuspaiga korral. Hinnata mõju põhjaveele kogu tuumaelektrijaama ja

jäätmehoidlate kasutusaja jooksul ning kas jäätmete hoidlaid on võimalik Eestisse rajada nii, et

need lahendused ei ohustaks põhjavett kogu ladustamise ajal.“.

Taotluse punktis 4.5.2. „Veeliitumised“ on selgitatud, et potentsiaalne liitumisvõimalus (vesi,

kanal, sadevesi) Viru-Nigulas on ettevõttega OÜ Kunda Vesi ja Lüganuse vallas ettevõttega Järve

Biopuhastus OÜ. Seetõttu palume mõjude hindamisel anda hinnang, kui palju vett ja mis otstarbel

kasutamiseks on vaja ning kas jätkub OÜ Kunda Vesi ja Järve Biopuhastus OÜ põhjaveevarust.

Samuti palume anda hinnang, millistes tuumaelektrijaama protsessides ja millises koguses on

kasutatav asulareoveepuhastis puhastatud reovesi ning millistele täiendavatele nõuetele peaks see

vastama.

Põhjaveeseirega tuleb alustada vähemalt üks aasta enne ehitamist. Seire eesmärk on põhjavee

keemilise koostise taustataseme ja põhjaveetaseme seiramine veekihtides, mida tuumaelektrijaama

(sealhulgas jäätmete ladustuskohtade) ehitamine mõjutab. Hüdrogeoloogiliste uuringute

(sealhulgas põhjaveeseire) tegijal peab olema majandustegevuse registris hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusluba. Puuraukude ja –kaevude projekteerimise ning ehitamise ettevõtetel peab olema

vastav hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nende tööde tegemiseks.

Juhul, kui jahutusvesi võetakse rannikuveest, tuleb jahutusvee mõju hindamiseks

veeökosüsteemile mõjutatavas veekogus teha kindlaks veekogumi füüsikalised, keemilised,

bioloogilised ja hüdromorfoloogilised näitajad, nende sesoonne muutlikkus ning

hüdrodünaamilised parameetrid (lainetus, hoovus). Saadavate andmete alusel saab mudeldada

jahutusvee mõju veeökosüsteemile ja mõjutatud veekogumi seisundile.

Tuleb arvestada, et Kunda linnas on mere veetaseme tõusu poolt põhjustatud üleujutusoht.

Kliimaministeeriumil on olemas teatud detailsusega informatsioon. Juhul, kui planeeritavate

ehitiste ja rajatiste asukohad jäävad üleujutusohu piirkonda, on mõistlik sellise tähtsuse ja mõjuga

objekti puhul üleujutuse võimalikud stsenaariumid läbi analüüsida. Samuti tuleb arvestada

võimalike kliimamuutuste stsenaariumitega ja nende mõjudega (nt veetaseme tõus). Üleujutusoht

ei takista tuumaelektrijaama rajamist, aga see võib ehitamiseks seada täiendavaid tingimusi.

Lüganuse vallas asub planeeringuala piirkonnas, kus meres paikneb mitmeid uppunud sõjalaevu

nagu M-37, T-30 ja T-22. Need vrakid sisaldavad märkimisväärses koguses raskekütust,

potentsiaalselt kokku enam kui 300 tonni. Võimalikud kütuselekked vrakkidest võivad kujutada

ohtu nii merekeskkonnale kui tuumaelektrijaama jahutussüsteemidele. Seetõttu tuleks meres teha

täiendav uuring planeeritava veehaarde asukohas, et tuvastada vrakkide või lõhkemata laskemoona

esinemist. Tuleb arvestada, et reostuse tekkimisel ei ole võimalik seda kõrvaldada ilma riigi

sekkumiseta. Kavandatav tegevus ei tohi halvendada merekeskkonna seisundit ega takistada

meresõiduohutust.

REP-i algatamise korral tuleb välja selgitada tuumaelektrijaama ehitamise ning selle töö

tagamiseks ja teenindamiseks vajaliku transporditaristu majandamise ja transpordi korraldusega

kaasnevad tingimused, sealhulgas kaasnevad erinõuded (kui need lisanduvad võrreldes tavapärase

transpordi ühenduste tagamise olukorraga). Samuti tuleb planeerimismenetluse käigus analüüsida,

kas ja milline mõju esineb lennundusvaldkonnale (st mõjud lennuliiklusele ja maismaataristule)

ning õhuruumi teistele kasutajatele, sealhulgas kas ja millistel tingimustel on vaja õhuruumi

kasutamist (nt ohutuskaalutlustel ja turvalisuse eesmärgil) piirata.

Kõnealuse küsimuse kontekstis juhime eraldi tähelepanu Keskkonnaameti kirjas välja toodud

põhjalikele selgitustele (kiirgus; looduskaitse väärtused; jahutusvesi, mõju veekeskkonnale ja

elustikule; kliima).

Riigi eriplaneeringu algatamise tingimused

Juhul, kui taotluse kohase REP-i koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, palus

MKM Kliimaministeeriumil seatavaid tingimusi põhjendada. Samuti paluti pädevusvaldkonnast

lähtuvalt markeerida kõik riskid, mida planeeringu ja KSH algatamine võib kaasa tuua.

Kliimaministeerium on seisukohal, et tuumaelektrijaama REP-i saab algatada ja REP-i I etapi

(asukoha eelvaliku) läbi viia praeguses õigusruumis, st REP-i koostamise algatamine ei eelda

tuumaenergia- ja ohutuse seaduse (TEOS) olemasolu. REP-i algatamine on kooskõlas ka

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutusstandarditega: standardid IAEA SSG-35

(Site Survey and Site Selection for Nuclear Installations) ja IAEA SSR-1 (Site Evaluation for

Nuclear Installations) annavad juhised tuumaelektrijaama ala valikuks ning asukoha hindamiseks.

IAEA juhendite kohaselt tuleb tuumaelektrijaama ja sellega seotud rajatiste sobivaima

asukohavaliku protsess läbi viia esmalt strateegilisel tasemel (st kohaldub planeerimisseaduse

REP-i I etapp). Seejärel tuleb tuumaelektrijaama ja sellega seotud rajatiste kavandamiseks

koostada detailne lahendus (st kohaldub planeerimisseaduse REP-i II etapp), millega pannakse

paika täpne ehitusõigus, toimimiseks vajalike tehnorajatiste asukoht ja hinnatakse kaasnevat mõju

detailses täpsusastmes. Selleks, et läbi viia REP II etapp, peab olema vastu võetud TEOS ning

asutatud valdkonna eest vastutav sõltumatu regulaator. Regulaatoril on õigus nõuda

lisauuringuid/analüüse, kehtestada alale eritingimusi või põhjendatud juhul protsess peatada (nt

ilmnenud ohutusprobleemide või keskkonnamõju tõttu).

Täiendavalt juhime tähelepanu, et arvestades REP-iga kavandatava tuumaelektrijaamaga seotud

teemade tundlikkust ja sellega kaasnevaid võimalikke julgeolekuohte, palume protsessi kõikides

edasistes etappides aegsasti kaasata ka Siseministeerium ning Kaitseministeerium. Selliselt

tagatakse julgeolekuasutuste õigeaegne reageerimine.

Taotluses sisalduva teabe piisavus

Juhul, kui Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole taotlus piisav selle nõuete- ja asjakohasuse

hindamiseks, palus MKM anda teada asjaoludest, millega tuleb taotlust täiendada.

Kliimaministeeriumi hinnangul on taotluse sisu piisav selle nõuete- ja asjakohasuse hindamiseks.

Kliimaministeeriumi kontaktisikud

MKM palus Kliimaministeeriumil taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks

nimetada Kliimaministeeriumi kontaktisiku.

Kliimaministeerium nimetab järgmised kontaktisikud: Marily Jaska (kiirguse ja tuumaohutuse

valdkonna juht, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond, 626 2982,

[email protected]) ning Rainer Persidski (keskkonnamõju hindamise

valdkonna juht, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond, 626 2973,

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender Jürgen Ligi

kliimaminister rahandusminister taristuministri ülesannetes

Lisad: Elering AS-i, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti ja Transpordiameti arvamused

Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Transpordiamet,

Elering AS

Agne Aruväli, 626 2968, [email protected]

Annika Mikomägi, 626 2899, [email protected]

Ayrton Hüüs, 5858 9646, [email protected]

Harry Kuivkaev, 626 2964, [email protected]

Julia Bergštein, 511 9431, [email protected]

Kersti Türk, 626 2809, [email protected]

Liina Ordlik, 625 1143, [email protected]

Margit Tennokene, 626 2889, [email protected]

Marily Jaska, 626 2982, [email protected]

Olav Ojala, 626 2919, [email protected]

Rainer Persidski, 626 2973, [email protected]

Raul Kurrista, 626 2999, [email protected]

Reet Laos, 625 6344, [email protected]

Regina Hermandi, 625 6479, [email protected]

Taivo Linnamägi, 639 7607, [email protected]

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

ANTTI TOOMING Teie 31.01.2025 nr 7-15/25/400-2

Kliimaministeerium

[email protected] Meie 18.02.2025 nr 6-6/25/206-2

Riigi eriplaneeringu taotluse kohta arvamuse küsimine Olete edastanud Keskkonnaagentuurile (KAURile) arvamuse avaldamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 27.01.2025 kirja nr 13-3/165-2 Fermi Energia AS riigi

eriplaneeringu (REP) algatamise taotluse kohta. Nende eesmärgiks on koostada riigi

eriplaneering, et valida asukoht ning kavandada Eestisse VMR (väikese moodulreaktori)

tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam nimivõimsusega 600 MW, mis koosneb kahest

tuumareaktorist (2x300MW).

Oma kirjaga soovite vastuseid asutuste pädevusvaldkonnast lähtuvalt. Teave on vajalik REPi

algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks.

Fermi Energia ASi taotluses välja toodud loetelu kõige olulisematest planeeringu koostamiseks

vajalikest töödest ja uuringutest katab looduskeskkonna valdkonnad, kus võib

tuumaelektrijaama rajamine omada potentsiaalset mõju. Planeeringu asukoha variantide

läheduses asuvad riikliku keskkonnaseire programmi kuuluvad seirejaamad ja -kohad,

sealhulgas seismilise seire, kiirgusseire, välisõhu kvaliteedi ning sademete seire, mereseire,

pinnaveeseire, elustiku mitmekesisuse ja hüdroloogilise seire pikaajalised seirepunktid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimisel soovitame nende olemasolu

arvesse võtta ning kasutada nende seirete aegridasid, et tagada teaduspõhine ja pikaajaliste

andmetega toetatud analüüs.

Juhime tähelepanu, et uuringute vajadus tuleneb näiteks jahutussüsteemi valikust. Kui

jahutamiseks kasutatakse vett, saab see olla kas siseveekogude magevesi või merevesi.

Magevee kasutamisel tuleb uurida veevõtu mõju selle asukoha pinna- ja põhjaveesüsteemidele,

vaadeldes piirkonna pinnaveekogude valgalasid ja põhjavee vastavaid veehaardeid. Uuringute

kestus on ligikaudu aasta, mille käigus analüüsitakse, kas on piirkonnas saadaval veeressurssi

nii palju, et selle kasutamine ei mõjutaks veekogude seisundit.

Jahutusvee/heitvee osas peaks uurima jahutus/heitvee temperatuuri mõjusid kas suublaks

olevale pinnaveekogule või merele. Kui kasutada olemasolevat teadmist tuumajaamade

jahutusvee mõjudest Läänemere-äärsetes riikides, võib uuringute kestus olla ligikaudu aasta.

Lisaks anname teada, et Kirde-Eestisse, Vinni valda, Palasi külla (Tudu metskond 3,

katastritunnus: 90005:001:0080) planeeritava KAURi meteoroloogilise seire radari ja Fermi

Energia ASi planeeritava tuumajaama asukohtade vahel tõenäoliselt konflikti ei teki. Kuigi

kumbki asukoht pole hetkel veel kinnitatud, siis lähimad planeeritavad asukohad jäävad

2 (2)

teineteisest vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusele. Planeeritava tuumajaama hoonete

kõrgused pole meile teada, aga kui need tulevad mõnekümne meetri kõrgused, siis sellise

vahemaa peale ei tohiks need radari tööd segada.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Maarja Pariis [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 31.01.2025 nr 7-15/25/400-2

Meie 14.02.2025 nr 6-2/25/2121-2

Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis 27.01.2025 kirjaga nr 13-3/165-2

Kliimaministeeriumile arvamuse avaldamiseks Fermi Energia AS-i riigi eriplaneeringu (REP)

algatamise taotluse. Eesmärk on koostada REP, et valida asukoht ning kavandada Eestisse VMR

(väikese moodulreaktori) tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam nimivõimsusega 600 MW, mis

koosneb kahest tuumareaktorist (2×300 MW).

MKM-i kiri sisaldab küsimusi, millele palutakse vastuseid Kliimaministeeriumi ning valitsemisala

asutuste pädevusvaldkonnast lähtuvalt. Küsitav teave on vajalik REP-i algatamise või algatamata

jätmise üle otsustamiseks. Sellest tulenevalt edastasite MKM-i kirja Keskkonnaametile, et saada

Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast tulenevalt sisendit MKM-i kirjas esitatud küsimustele

vastamiseks.

Keskkonnaamet on tutvunud edastatud materjalidega ning märgib järgmist:

Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud tuumaelektrijaama asukoha valiku või toimimise vastu esineb

suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul tuvastatav, siis

palun põhjendage, milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes strateegiadokumentides

on huvi väljendatud.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP

koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi

transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide

väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lg-s 2 on täpsustatud, mis ehitiste

korral REP koostatakse.

Lähtudes eelnevast tuleb REP koostada eelkõige juhul, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha

valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Keskkonnaamet leiab, et

kavandatava tegevuse puhul on tuvastatud suur riiklik huvi. Sellest annab tunnistust tuumaenergia

töörühma loomine 2021. a, töörühm ei tuvastanud oma töö lõpparuandes „Tuumaenergia

kasutuselevõtmise võimalused Eestis“1 tuumaenergia kasutuselevõttu välistavaid asjaolusid. Riigikogu

toetas 12.06.2024 otsusega „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“2 Eestis tuumaenergia

kasutuselevõtu ettevalmistamist.

Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava tuumaelektrijaama

ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Kui leiate, et planeeringuala peaks olema

1 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne, kättesaadav: Tuumaenergia töörühma lõpparuanne.pdf 2 Kättesaadav: Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine–Riigi Teataja

2 (5)

taotluses näidatust erinev, siis palun põhjendage enda arvamust ja esitage joonis(ed) sobiva

planeeringuala piiriga.

REP-i algatamise taotluse alaptk-s 5.3 on näidatud kavandatava tuumaelektrijaama planeeringuala

ettepanek koos võimalike tuumaelektrijaama asukohtadega. Planeeringuala hõlmab Ida-Viru maakonnas

asuvat Lüganuse valda ja Lääne-Viru maakonnas asuvat Viru-Nigula valda.

REP-i planeeringuala ja tuumaelektrijaama asukohtade valikul tuleb arvestada, et REP-i algatamise

taotluse joonisel 13 (alaptk-s 5.3) kujutatud alale jääb rangelt kaitstava liigi püsielupaik. Tegemist on

looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 alusel moodustatud püsielupaigaga, mida kaitstakse

sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Alal on keelatud majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine (LKS § 30

lg 2 p 1 ja p 3) ning püsielupaigas on piiratud inimeste viibimine. Hetkel teadaoleva informatsiooni

alusel võib taotluses kirjeldatud ulatusega arendustegevus põhjustada olulist ebasoodsat mõju liigile ja

püsielupaigale, mistõttu Viru-Nigula arendusala arendamine võib osutuda küsitavaks.

Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava

planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga

kavandatava elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palun põhjendage enda seisukohta. Kui Teie

valitsemisalast lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev

põhjus või muu seaduses nimetamata põhjus, siis palun selgitage enda seisukohta.

Keskkonnaametile ei ole teada asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et algatatava planeeringu

elluviimine ei ole võimalik. Siiski võib Viru-Nigula arendusala arendamine osutuda küsitavaks, vt ka

vastust küsimusele 2.

Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH algatada,

siis:

1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun

põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus;

2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne

planeerimistegevuse algatamist (nt täiendavate algandmete kogumine, vms). Palun selgitage

seire eesmärki ja vajalikkust;

3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks?

Siinjuures soovime juhtida tähelepanu järgnevale:

Kiirgus:

Vajalike uuringute (sh modelleerimised) määratlemisel on lähtutud IAEA ohutusstandardite seeriasse

kuuluvas ohutusjuhendis SSG-35 „Site Survey and Site Selection for Nuclear Installations“ kirjeldatud

metodoloogiast.

Asukoha valikul tuleb tagada, et riskid tuumarajatise ohutusele, inimeste tervisele ning keskkonnale

oleksid nii madalad kui mõistlikul viisil on võimalik saavutada ning kavandatav tegevus vastab

õigusaktide nõuetele.

1) Tuumajaama radioloogilise mõju hindamiseks nii inimeste kui keskkonnakaitse seisukohast on

vajalik teostada asukoha valiku faasis modelleerimised, mille käigus hinnatakse radioloogilist mõju

inimestele (dooside hindamine) ja keskkonnale nii tuumajaama tavalisel opereerimisel kui

tuumaõnnetuste korral. Modelleerimisel tuleb hinnata mõju erinevate kiiritusradade kaudu ning

nende olulisust: radionukliidide kandumist nii atmosfääris kui pinna- ja põhjavee kaudu ning

jõudmist toiduainetesse. Algandmete täpsustamiseks võivad olla vajalikud täiendavad

meteoroloogilised ja/või hüdroloogilised uuringud.

Arvesse tuleb võtta nii rahvastiku tihedust kui jaotumist tuumajaama läheduses, sealhulgas

õnnetusteks valmisoleku kontekstis eri tähelepanu vajavate objektide paiknemist nagu haiglad,

laste- ja hoolekandeasutused; evakueerimisteed ja selleks vajalik infrastruktuur. Hinnata tuleb ka

3 (5)

võimaliku õnnetuse mõju maakasutusele, arvestada põllumajandusmaade lähedust ja ulatust.

Vastavate lähteandmete täpsustamist võib käsitleda uuringuna.

Radioloogilise mõju hindamise käigus, asukohtade võrdleval hindamisel, tuleb arvesse võtta

väliseid tegureid, mis võivad mõjutada tuumajaama ohutust. Nii looduslikke, näiteks üleujutused,

kui võimalikke õnnetusi lähedastel tööstusobjektidel.

2) Keskkonna radioloogilise seirega, mille eesmärk on lähteolukorra iseloomustamine, et hilisema

seire käigus oleks võimalik tuvastada tuumajaama opereerimisega kaasnevaid või õnnetusest

tingitud muutusi, tuleb alustada hiljemalt pärast asukoha valikut. Kuna oluline on kogutavate

andmete aegrea kujunemine, võib kaaluda esmase keskkonna radioloogilise seire alustamist juba

enne lõpliku asukoha valikut. Seirekava täpsustatakse vastavalt planeerimisprotsessi edenemisele.

Looduskeskkonna kiirgusseire lähteolukorra iseloomustamine ei mõjutaks küll asukoha valikut,

kuna looduskiirguses Eestis ei esine anomaaliaid, mis võiksid asukoha valiku seisukohast tähendust

omada.

Keskkonna kiirgusseireks ei ole keskkonnaluba vajalik.

Looduskaitse väärtused:

Viru-Nigula valla potentsiaalne asukoht:

Vt ka vastust küsimusele 2. REP-i algatamise taotluse joonisel 13 (alaptk-s 5.3) kujutatud alale jääb

rangelt kaitstava liigi püsielupaik. Tegemist on LKS § 50 lg 2 alusel moodustatud püsielupaigaga, mida

kaitstakse sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Alal on keelatud majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine

(LKS § 30 lg 2 p 1 ja p 3) ning püsielupaigas on piiratud inimeste viibimine. Hetkel teadaoleva

informatsiooni alusel võib taotluses kirjeldatud ulatusega arendustegevus põhjustada olulist ebasoodsat

mõju liigile ja püsielupaigale. Joonisel 13 kujutatud ala lähedusse jäävad ka Letipea merikotka

püsielupaik (KLO3002715) ja Mahu merikotka püsielupaik (KLO3002020 ja KLO3001436). REP-i ja

KSH koostamisse tuleb kaasata kotkastele spetsialiseerunud ornitoloog, vajalikud on merikotka

elupaigakasutuse uuringud.

Joonisel 13 kujutatud arendusala ulatub ka Letipea maastikukaitseala (KLO1000516) Letipea

sihtkaitsevööndisse (KLO1100667). Letipea maastikukaitseala kuulub Letipea loodusala

(RAH0000652) koosseisus üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 14.12.2017 määruse nr 180 „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 11 p-le 3 on Letipea

maastikukaitseala sihtkaitsevööndis uue ehitise püstitamine keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja

nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd. Oluline

ebasoodne mõju kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb välistada.

Joonisel 13 kujutatud asukohast ida- ja lääne poole jäävad rändlindudele olulised koondumisalad (Toolse

linnuala ja Letipea maastikukaitseala, sh Letipea poolsaar). Kõrgepinge õhuliinid põhjustavad ohtu

linnustikule, sh nii rändlinnustikule kui merikotkastele. REP-i ja KSH koostamise käigus on vajalik

hinnata uute õhuliinide poolt põhjustatavat riski linnustikule.

Lüganuse valla potentsiaalne asukoht:

Joonisel 13 kujutatud alale jäävad kaitstavatest aladest Aa mõisa park (KLO1200438) ja Aa männik

(KLO1200202). Tegemist on kaitsealadega, kus kehtib LKS-s sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse

03.03.2006 määruses nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ sätestatud

erisustega.

Mõlemas piirkonnas leidub teisigi teadaolevaid kaitsealuste liikide (linnud, nahkhiired, taimed,

samblikud) leiukohti. Tuleb arvestada LKS § 55 sätestatud isendi kaitse nõuetega. Oluline ebasoodne

mõju kaitsealustele liikidele tuleb välistada. Sõltuvalt täpsemast lahendusest võivad osutuda vajalikuks

kaitstavate liikide elupaiku käsitlevad uuringud.

4 (5)

Jahutusvesi, mõju veekeskkonnale ja elustikule:

REP-i algatamise taotluses ei ole konkreetselt välja toodud veevõtukoht, võimalikud kogused ega

milliseid veekogusid jahutusvee kasutamine mõjutab. REP-i koostamisel ja KSH läbiviimisel tuleb aga

arvestada, et joonisel 13 kujutatud Viru-Nigula asukoha lähistel asub merre suubuv Kunda jõgi. Kunda

jõgi on kaitstav Kunda jõe hoiualana (KLO2000063), hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku Sirtsi

loodusala (RAH0000540) osana. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide

– hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise

jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Tegemist on ka ühe olulisema nn lõhilaste veekoguga

(keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“ § 2 p 33), kuhu suubub arvukalt kalasid kudema. Seega tuleb REP-i koostamisel ja

KSH läbiviimisel kavandada meetmed, et nii liikide ega elupaiga seisund ei halveneks. Eelkõige

veevõtmise ning jahutusvee juhtimisel tagasi merre. Viimase puhul eelkõige lõhe aspektis, kuna enne

jõgedesse kudema rändamist koonduvad lõhed suudmealadele.

Joonisel 13 kujutatud Toila/Lüganuse piirkonna lähistele jääb Purtse jõgi, millel ei ole looduskaitselisi

piirangud, kuid ka sinna suundub kudema lõhilasi. Jõe olukord on aastatega parenenud, kuna alates

2019. aastast on veekogus teostatud erinevaid parendustöid (sh kudealade taastamist).

REP-i koostamisel ja KSH läbiviimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata jahutusvee keemilistele ja

füüsilistele omadustele (sh soojuse eraldumine vette) ning vee-elustikule nii jahutusevee juhtimisel kui

veevõtul (juhul, kui võetakse pinnavett). Vee elustiku osas tuleb arvestada nii lõhe aspekti kui ka

võimalikku mõju mere vee-elustikule jahutusvee suunamisel. REP-i koostamisse ja KSH läbiviimisse

kaasata pädevad ihtüoloogi(d). Ühtlasi märgime, et jahutusveesüsteem võib olla ka nö kinnine/suletud

ehk REP-i ja KSH koostamisel tasuks kaaluda ka seda varianti.

Mõlema joonisel 13 kujutatud asukohaga külgnevad või läheduses paiknevad merealad on määratletud

rahvusvaheliselt tähtsate linnualadena – IBA aladena. Antud alade LKS-i kohane kaitsevajadus ei ole

käesoleval ajal selge, Keskkonnaamet hindab nende alade looduskaitse alla võtmise otstarbekust.

Läänepoolse ala mereala asub Soome lahe keskosa IBA-ala ja Uhtju IBA-ala vahel ja idapoolsest alast

u 100 m kaugusel kaldast on Soome lahe idaosa IBA-ala piir. Mõlemad alad on olulised aulide ja

vaeraste (tõmmu- ja must-) peatumiskohad, kus nende arvukused ületavad rahvusvahelisi piirmäärasid.

REP-i koostamisel ja KSH läbiviimisel tuleb tagada, et jahutusvee juhtimine merre (ja ka muud

tegevused) ei kahjustaks IBA alade linnukaitselisi väärtusi.

Kliima:

REP-i koostamise ja KSH läbiviimise käigus tuleb mh hinnata kliimamõju, hinnang peab katma järgmisi

aspekte:

1) kavandatava tegevuse kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;

2) kavandatava tegevuse kooskõla 2050. aastaks seatud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

3) hinnata kvantitatiivselt mõju KHG heitele ja kuidas see on kooskõlas riiklike ja kohaliku

omavalitsuse seatud KHG heite vähendamise ja/või sidumise eesmärkidega;

4) kui on asjakohane, tuua parim võimalik tehnoloogia võimalikeks KHG heite vähendamise

meetmeteks;

5) hinnata mõju kliimamuutustega kohanemise vaatest (kuidas mõju vältida, minimeerida; milliseid

võimalikke riske üksikasjalikumalt käsitleda; millised kliimamuutustega seotud eesmärgid ja

tegevused tuleb lõimida planeerimisdokumenti, milliste kliimamuutustega seotud eesmärkide ja

tegevustega arvestatakse).

Uuringute loetelu ning maht täpsustatakse REP-i lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel.

Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult

teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Samuti palun markeerige kõik riskid,

mida planeeringu ja KSH algatamine Teie pädevusest lähtudes võib kaasa tuua.

5 (5)

Keskkonnaameti hinnangul ei esine hetkel selliseid tingimusi. REP-i ja KSH koostamisega seotud

probleemid tuleb välja selgitada ning lahendada protsessi käigus. Läbi tuleb viia kõik vajalikud

uuringud, et REP-i eesmärke saavutada ja teha otsus, kas ja mis tingimustel on võimalik REP kehtestada.

Küsimus 6. Kui MKM-le taotleja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav taotluse

nõuete- ja asjakohasuse hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie

hinnangul täiendada tuleb. Põhjendage lisainfo küsimise vajadust.

Keskkonnaameti hinnangul vastab REP-i algatamise taotlus regionaalministri 04.10.2023 määrusele nr

66 „Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“.

Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi või ameti

seisukohti esindav kontaktisik.

Keskkonnaamet peab vajalikuks enda kaasamist REP-i ja KSH protsessi, ameti kontaktisiku(d)

nimetame edaspidise protsessi käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Alar Polt 5303 5703 (kiirgus)

[email protected]

Triin Mägi 5691 6554 (vesi)

[email protected]

Märt Öövel 5306 8315 (looduskasutus)

[email protected]

Lauri Saapar 527 3872 (looduskasutus)

[email protected]

Triin Amos 5629 6403 (looduskaitse planeerimine)

[email protected]

Kerli Pettai 5302 2467 (vee-elustik)

[email protected]

Lii Allas 5886 1746 (kliima)

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn, Harju maakond

Teie 31.01.2025 nr 7-15/25/400-2

Meie 16.02.2025 nr 7.2-2/25/1832-2

Arvamuse andmine riigi eriplaneeringu

taotluse kohta

Olete esitanud meile arvamuse avaldamiseks Fermi Energia AS riigi eriplaneeringu algatamise

taotluse. Eesmärk on koostada riigi eriplaneering, et valida asukoht ning kavandada Eestisse

väikese moodulreaktori tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam nimivõimsusega 600 MW, mis

koosneb kahest tuumareaktorist (2x300MW).

Meil ei ole vastuväiteid eriplaneeringu algatamisele. Küll aga märgime, et kaks nädalat

materjalidega tutvumiseks ja tagasiside andmiseks on sedavõrd kaaluka ettevõtmise puhul liiga

vähe. Sellest tulenevalt palume järgmisi tähelepanekuid võtta lõpetamata loeteluna.

1. Tuumaelektrijaama planeeringuala kattub Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korralduse nr 97

alusel algatatud riigi eriplaneeringu alaga riigitee nr 1 Tallinna–Narva tee 2+2 ristlõikega

maantee rajamiseks Haljala–Kukruse lõigul. Seejuures asub üks võimalikest

tuumaelektrijaama asukohtadest riigitee nr 1 kahe alternatiivse trassivariandi alal. Riigitee nr

1 kuulub üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) üldvõrku ning peab vastama

kehtestatud liiklusohutuse ja -korralduse nõuetele ehk pole välistatud, et tänane riigitee nr 1

suhtes soodne asukoht muutub riigitee eriplaneeringu elluviimisel ebasoodsaks oluliselt

pikeneva juurdepääsutee tõttu.

2. Vajalik on võimalikult varakult täpsustada tuumaelektrijaama juurdepääsetavuse üldised ja

spetsiifilised vajadused.

2.1 Eelvalikualad paiknevad valdavalt madala hooldustasemega ja pigem väikese

kandevõimega (kruusa, pinnatud kruusa kattega) riigiteede läheduses. Kui peaks ilmnema

vajadus seisunditaseme tõstmiseks ja/või kandevõime parandamiseks (sh erivedudeks),

siis tuleb aegsasti täpsustada teede rekonstrueerimise rahastamist. Samuti ootame

eriplaneeringu elluviijalt väiksema kandevõimega riigiteede seisundinõuete tagamist

intensiivse ehitusperioodi ajal (nt maa-ainese veod konkreetsest karjäärist mööda

kruusakattega riigiteed) ja katete taastamist vedude lõppedes.

2.2 Spetsiifiliste vajaduste seas väärivad täpsustamist eriveoste põhimõtted (marsruudid,

riigiteedele ajutiste laienduste ja/või ristmike rajamine jms), vajadus riigitee asukoha

muutmiseks, riigiteede kasutusele ajutiselt või alaliselt kehtestatavad piirangud. Aa

piirkonna kõrvalmaanteedel esineb talvel perioode, mil need on kõrgete tuisulume vaalude

tõttu pikemat aega läbimatud. Kui tuumaelektrijaamale on vaja tagada ööpäevaringne

juurdepääs, siis tasub võtta arvesse lumetõrjemeetmeid (nt tee muldkeha tõstmine,

2 (2)

lumetõkete rajamine jms). Näiteks lumetõkkeheki rajamine on suhteliselt ruumimahukas

kitsendus külgnevale maakasutusele, kuna need rajatakse teeservast paarikümne meetri

kaugusele.

3. Madala liiklussagedusega kõrvalmaanteede transpordimaa on kitsas, mahutades napilt tee ja

selle toimimiseks vajalikud muud rajatised (nt kraavid). Tihti on transpordimaale juba

paigaldatud riiklikes huvides näiteks ELA sidekaablid. Tuumaelektrijaama tehnovõrkudega

varustamisel pigem ei tasu riigitee alusele maale uute teega rööpselt kulgevate tehnovõrkude

rajamisega arvestada. Kui sellele puuduvad alternatiivid, siis palume võtta meiega võimalikult

varakult ühendust: näiteks Eesti – Läti neljanda elektriühenduse eriplaneeringu üks

trassialternatiiv on Muhumaal kavandatud riigitee nr 21154 maale ning teistele osapooltele tuli

mõningase üllatusena, et üheksa kaabli paigaldamine teemaale eeldab kõnealuse pinnatud

kruusatee täielikku rekonstrueerimist 6 km ulatuses.

Oleme valmis täpsustama ülaltoodud asjaolusid või andma täiendavat infot näiteks Teamsi

koosolekul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

54501752, [email protected]