Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.5-1.1/178-2 |
Registreeritud | 08.03.2024 |
Sünkroonitud | 25.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
Toimik | 1.5-1.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Teie: 22.01.2024 nr 1.5-1.1/178-1 Meie: 8.03.2024 nr 9.2-1.1/24/382-2
Vastus Eesti Puuetega Inimeste Koja
pöördumisele
Austatud Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad
Täname Teid pöördumise eest. Vastuseks Teie pöördumises kõrg- ja kutseharidusasutustele
ligipääsetavuse kohta tõstatatud probleemide ja väljatoodud ettepanekute osas peame vajalikuks
selgitada, et riiklikul tasandil on nii kutse- kui kõrghariduse õpingute toetuseks loodud mitmed
õppetoetused ning stipendiumid, mida taotledes saavad nägemispuudega inimesed oma hariduse
omandamisega kaasnevaid lisakulusid katta.
Üliõpilastel on võimalus oma õpingutega seotud kulude katmiseks taotleda vajaduspõhist
õppetoetust või vajaduspõhist eritoetust. Nii vajaduspõhine õppetoetus kui ka vajaduspõhine
eritoetus on mõeldud vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengite kõrghariduse
omandamisega kaasnevate lisakulude katmiseks. Vajaduspõhise õppetoetuse määramisel võetakse
aluseks üliõpilase keskmine sissetulek õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaastal.
Arvesse läheb nii üliõpilase enda kui tema perekonnaliikmete tulumaksuga maksustatav tulu.
Käesoleval õppeaastal vajaduspõhise õppetoetuse toetusmäärad kahekordistusid, milleks on 150
eurot (üliõpilase keskmine kuusissetulek pereliikme kohta jääb vahemikku 381,26 - 762,5 eurot),
270 eurot (üliõpilase keskmine kuusissetulek pereliikme kohta jääb vahemikku 190,64 - 381,25
eurot) või 440 eurot (üliõpilase keskmine kuusissetulek pereliikme kohta on kuni 190,63 eurot)
kuus. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile üliõpilastele, kes jäid vajaduspõhisest
õppetoetusest ilma. Vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot kuus. Siinkohal on aga oluline
meeles pidada, et üliõpilasel ei ole õigust ühtaegu saada nii vajaduspõhist õppetoetust kui ka
vajaduspõhist eritoetust. Informatsiooni vajaduspõhise eritoetuse kohta saab otse õppeasutusest.
Rohkem infot vajaduspõhise õppetoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse kohta leiate Haridus- ja
Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) veebilehelt.
Kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes õppival õppijal on õigus taotleda 5
õppekuuks kaks korda aastas põhitoetust. Esimese aasta õppijal on see võimalus vaid 1 kord
õppeaastas. Põhitoetuse määramisel lähtub kutseõppeasutus õppekorralduseeskirjas sätestatud
toetuste määramise ja maksmise tingimustest ja korrast, mille alusel moodustatakse tähtajaliselt
esitatud taotlustest paremusjärjestus. Paremusjärjestuse moodustamisel lähtub kutseõppeasutus
nõutavast õppemahu täitmisest ja õpilase õppeedukusest. Põhitoetus määratakse õpilastele vastavalt
õpilaste paremusjärjestusele. Põhitoetuse suurus on 60 eurot kuus. Rohkem infot põhitoetuse kohta
leiate HTMi veebilehelt. Õppija, kelle õpingute jätkamine majandusliku olukorra tõttu on
takistatud, saab taotleda ka eritoetust, mille taotlemise tingimused ja kord on kehtestatud
kutseõppeasutuse nõukogu poolt ning täpsemat infot saab uurida koolist.
Lisaks erinevatele õppetoetustele toetab riik erivajadusega üliõpilaste kõrghariduse omandamist
erivajadusega üliõpilase stipendiumi kaudu. Stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja
2 (2)
raskusastmest ning jääb vahemikku 60–510 eurot kuus. Rohkem infot erivajadusega üliõpilaste
stipendiumi kohta leiab Haridus- ja Noorteameti veebilehelt.
Toetamaks erivajadustega üliõpilaste õpirännet, on võimalik taotleda lisatoetust Erasmus+ õpirände
programmist. Täiendav toetus on mõeldud üliõpilastele, kelle füüsiline, vaimne või tervislik seisund
ei võimalda neil osaleda õpirändes ilma täiendava rahalise toetuseta. Taotlemine käib läbi kõrgkooli.
Kõrgkool esitab üliõpilase taotluse Erasmus+ Agentuurile enne õpirände algust, vastutades koos
üliõpilasega andmete õigsuse eest. Rohkem infot Erasmus+ õpirände ja taotlustingimuste kohta
leiab Erasmus + agentuuri veebilehelt.
Lisaks toetustele ja stipendiumitele on üliõpilasel, kellele on määratud kehtiv raske või sügav puue
või kes on puudega lapse vanem või hooldaja, õigus taotleda õppekulude hüvitamisest vabastust nii
täis- kui ka osakoormusel õppides. Õppetasu maksmisest vabastamist saab taotleda kaks korda
aastas, esitades vastav taotlus koos dokumentidega otse õppeasutusele.
Kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes õppivale õppijale hüvitatakse
transpordikulud, mille kohta leiab enam infot siit.
Lisaks ülaltoodule, soovitame nägemispuudega õpilasel kindlasti pöörduda ka õppeasutuse poole
ning uurida nende poolt pakutavaid võimalusi. Juhime tähelepanu sellele, et kõrgkoolide ja
kutseõppeasutuste ning HTM-i vahel sõlmitud halduslepingutest tulenevalt on õppeasutustel
kohustus toetada erivajadustega õpilasi õppetöös, õppevahendite hankimisel ning sobiva
õppekeskkonna loomisel. Samuti on koolid kohustatud väärtustama õppeprotsessis õppija
individuaalset ja sotsiaalset arengut toetatavat õpikäsitlust ning võimaldama paindlikku
õppekorraldust. Seetõttu soovitame nägemispuudega üliõpilastel pöörduda otse õppeasutuse poole,
et kokkuleppel kooli, õpetajate ja õppejõududega kohandada neile pakutavat õpet vastavalt nende
vajadustele.
Alates käesolevast aastast on Haridus- ja Teadusministeeriumi käivitunud Euroopa Sotsiaalfondi
toel tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“, mille eesmärk on järgneva 6 aasta
jooksul toetada erinevate ühistegevuste kaudu kõrgkoolide õpetamissuutlikkust ja -paindlikkust.
Kõrghariduse kvaliteedi parendamisel pööratakse tähelepanu ka puudega üliõpilaste
hakkamasaamisele kõrghariduses ning võimalik on planeerida vastavateemalisi koolitusi
kõrgkoolide töötajatele. Tegevuse raames on plaanis korraldada erinevaid koolitusi kõrgkoolide
õppejõududele õpetamisalaste oskuste arendamiseks sh erinevate õppijate vajadustest ja
võimekustest lähtuvat koolitused. Näiteks erivajadustega üliõpilaste nõustajatele suunatud
koolitused, mis keskenduvad erivajaduse spetsiifikast lähtuvalt õppijaga arvestamisele, õppele
ligipääsule, sobiva õpikeskkonna kohandamisele, erinevatele tasanditel juhendite väljatöötamisele
jne.
Käesolevasse aastasse on kavandatud uuring, mille käigus analüüsitakse kutseõppe tasemeõppe
õppekavasid, leidmaks võimalusi paindlikuks õppe pakkumiseks tuge vajavatele õppijatele sh
nägemispuudega õppijatele ning leida võimalusi laiendada tuge vajavate õppijate võimalusi
kutseharidust omandada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Haidak
osakonnajuhataja
Hemminki Otstavel 735 3015, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Pöördumine | 22.01.2024 | 64 | 1.5-1.1/178-1 | Sissetulev kiri | som | Eesti Puuetega Inimeste Koda |