Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Dokumendiregister	Riigi Tugiteenuste Keskus
Viit	11.1-1/25/649-1
Registreeritud	20.03.2025
Sünkroonitud	21.03.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025-
Sari	11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus
Toimik	11.1-1/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice

Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.pdf

Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise _.pdf

Kliimaministri määruse „Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva küttes_.pdf

Määruse nr 47 TERVIKTEKST_17.02.2025.docx

Standardiseeritud_ühikuhinna_analüüs_17.02.2025.docx

Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.pdf

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

20.03.2025 nr 1-4/25/1390

Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47

„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“muutmise määruse eelnõu koos

seletuskirja ja lisadega.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Määruse terviktekst koos nähtavate muudatustega

4. Standartiseeritud ühikuhinna analüüsi muutmine koos nähtavate sisuliste

muudatustega

Lisaadressaadid: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalministeerium,

Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Päästeamet

Arvamuse avaldamiseks: Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed, keskkonnavaldkonna arengukava

(KEVAD) eelnõu juhtkomisjon

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise _.pdf

EELNÕU

17.02.2025

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn … nr …

Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47

„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega

või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused ja

kord perioodil 2021–2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Kliimaministri 14.08.2023 määruses nr 47 tehakse järgmised muudatused:

1) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade“

tekstiosaga „olemasolev kütteseade“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Olemasolev kütteseade on käesoleva määruse tähenduses elamu kütmiseks kasutatav tahkel

kütusel põhinev lokaalne kütteseade.“;

3) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ahi, pellet- või halupuidukatel“ tekstiosaga „ahi,

pliit, pelleti- või halupuidukatel.“;

4) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ning ahju või pliidi

ehitamine;“;

5) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) moodulkorstna soetamine ja paigaldus või uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva

korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi

ehitamisel.“;

6) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemist

soojusvõrguni ning soojussõlme rajamist, liitumistasusid ja ehitusprojekti koostamisega seotud

kulusid.“;

7) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „abikõlblikud“ tekstiosaga „ehitusprojekti

koostamise kulu,“;

8) paragrahvi 6 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa

soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallika

liigina tahkekütus“;

9) paragrahvi 6 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „katla või“ tekstiosaga „tootja toodetud“ ning

tekstiosa „Tahkekütuse-kohtkütteseadmed“ tekstiosaga „ Nimetatud kütteseadmed“;

10) paragrahvi 6 lõige 15 sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid peavad olema energiatõhusad ja kasutamiseks ohutud

ning need peab olema ehitanud või paigaldanud asjakohast kutsetunnistust omav pottsepp.

Eeldatakse, et korstnasüsteemid, ahjud ning pliidid on energiatõhusad ja ohutud, kui nende

ehitamisel on järgitud standardit EVS-EN-15544, EVS-EN 15250 või muud samaväärset

dokumenti. Tootja toodetud kütteseadme peab paigaldama vastaval alal tegutsev ettevõte.“;

11) paragrahvi 6 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kohta kaugküttega liitumise“ tekstiosaga „ja

liitumisega seotud kulude“;

13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Toetuse suurus kindlasummalise maksena pliidi ehitamise või paigalduse korral määratakse

elamu kohta ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise

otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu kui ka toetuse maksimaalset suurust.“;

14) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „liitumise“ tekstiosaga „ja pliidi

ehitamise või paigalduse“;

16) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) ehitusprojekt, kui see on ehitusseadustiku kohaselt nõutav;“;

18) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) voorulise taotlemise korral elamu omaniku või ühise omandi korral elamu omanike

maksuandmete tõend, mis on koostatud Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas ning millelt

nähtub nimetatud isiku või isikute taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta maksustatav tulu;“;

19) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud ning projekti eelarve

kindlasummalise makse kasutamiseks.“;

20) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lõike 3 punktis 7 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse

lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel.“;

21) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlusvooru eelarve jaotuse toetatavate tegevuste kaupa ja taotlusvooru liigi (jooksev või

vooruline) kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.“;

22) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „tähtajaliste taotlusvoorude“ sõnadega „jooksva või

voorulise taotlemise“;

23) paragrahvi 14 lõike 10 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Voorulise taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg kuni

60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest.“;

24) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Jooksva taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg kuni

60 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud

juhtudel pikendada.“;

25) paragrahvi 15 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Voorulise taotlemise korral reastab rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele ning

valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlused asjakohasesse pingeritta taotleja eelmise

kalendriaasta maksustatava tulu või ühise omandi korral elamu omanike sissetulekute aritmeetilise

keskmise alusel väiksemast suuremani.“;

26) paragrahvi 21 täiendatakse lõiget 2 punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) hoiduma toetatavate tegevuste elluviimisel huvide konfliktist ühendmääruse § 11 lõike 4

punkti 4 tähenduses.“;

27) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Toetuse saaja peab säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027

§-s 18 sätestatu kohaselt.“;

28) paragrahvi 23 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud järgmised

dokumendid:

1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab sisalduma

tööde alustamise ja lõpetamise aeg;

2) fotod toetatud tegevustest;

3) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14, 15 ja

18 sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust;

4) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille sõlmimise

kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;

5) vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste elluviimist abikõlblikkuse

perioodil;

6) muud dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses.“;

29) paragrahvi 23 täiendatakse lõiketega 5 – 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul väljamaksetaotluse ja sellele lisatud

dokumentide nõuetele vastavust alates nende esitamisest.

(6) Rakendusüksusel on õigus väljamaksetaotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja

lisateavet väljamaksetaotluse ja selle lisades esitatud andmete kohta või väljamaksetaotluse

täiendamist või muutmist, kui esitatud väljamaksetaotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb

puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste

kõrvaldamiseks tähtaeg kuni kümme kalendripäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates.

Väljamaksetaotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender (allkirjastatud digitaalselt)

Kliimaminister Kristi Klaas

Rohereformi asekantsler kantsleri

ülesannetes

Kliimaministri määruse „Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva küttes_.pdf

Kliimaministri määruse „Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47

„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS) alusel ja kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti”

erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamine“ meetme 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus“ sekkumises elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamiseks.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse termineid, lisatakse toetatava tegevusena pliidi

soetamine koos paigaldusega ja ehitamine ning toetamine kindlasummalise maksena. Välja

jäetakse tingimus, et elamu peab olema ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari, ehitisregistris

olevate andmete täpsustus ning varasema toetuse tagasinõudmise otsuse olemasolu korral

toetuse saamisest välistuse tingimus. Toetatavate kulude hulka lisatakse kaugküttega

liitumisega seotud kulud. Samuti lisatakse võimalus avada toetuse andmiseks nii jooksev kui

vooruline taotlemine. Täpsustatakse menetlemise tähtaegu jooksva kui voorulise taotlemine

korral ning väljamakse taotluse esitamisel nõutavat dokumentatsiooni.

Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja

Heidi Koger (tel 626 2976, [email protected]), finantsosakonna

struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (tel 626 0709, [email protected])

ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eraisikute toetuste teenuseomanik Kersti Saar

(tel 5878 9679, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948,

[email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse peajurist

Ingrid Ajangu (tel 667 4142 [email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (tel 5322 9013,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 29 punktist.

Punktiga 1 asendatakse määruse tekstis läbivalt tekstiosa „olemasolev tahkel kütusel põhinev

kütteseade“ tekstiosaga „olemasolev kütteseade“ vastavas käändes. Muudatuse selgitus on

toodud punktis 2.

Punktiga 2 muudetakse § 2 lõiget 2, täpsustades terminit „olemasolev kütteseade“. Muudatuse

eesmärk on anda toetust suurema hulga tahket kütust kasutavate lokaalsete kütteseadmete

uuendamiseks. Kehtiva määruse kohaselt oli olemasolev kütteseade piiritletud katla ja ahjuga.

Pärast määruse jõustumist saab eemaldada või asendada mistahes tahket kütust kasutava ja

välisõhku saasteaineid heitva olemasoleva kütteseadme.

Punktidega 3 ja 4 täiendatakse määruse § 2 lõiget 3 ning § 5 lõike 3 punkti 4, lisades toetatavate

tahkel kütusel põhinevate lokaalsete kütteseadmete loetelusse „pliit“. Muudatuse eesmärk on

toetada elamute kütmiseks pliitide ehitamist ja paigaldamist, kuna määruse rakendamise ajal on

ilmnenud selle vastu suur huvi. Toetatav tegevus panustab strateegia „Eesti 2035“ pikaajalise

strateegilise sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, viies

Eestis ellu ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärke 11.6 „Vähendada 2030. aastaks linnade

negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning

olme- ja muude jäätmete käitlemisele“ ning 3.9 „Vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest

kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste

arvu“.

Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna

eesmärki ja mõõdikut „keskkonnatrendide indeks“, panustades eraldi näitajasse „taastuvenergia

osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muuhulgas

ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda

ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades

riskikäitumist. Toetatav tegevus aitab saavutada Euroopa puhta õhu paketi eesmärki vähendada

kavandatud meetmete abil aastaks 2030 õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40%

võrreldes aastaga 2005. Toetatav tegevus on üks õhusaaste vähendamise meetmest „Teatavate

õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030“.

Samuti parandatakse § 2 lõikes 3 trükiviga sõnas „pelletikatel“, lisades i-tähe.

Punktiga 5 muudetakse § 5 lõike 3 punkti 7 sõnastust, jättes välja tekstiosa „moodulahju,

kaminahju ja käsitööna valminud“, kuna see on üleliigne ja on kaetud ahju mõistega, ning

lisades teksti pliidi ehituse.

Punktidega 6, 7 ja 12 täiendatakse § 5 lõiget 4 ja § 6 lõiget 4, lisades ehitusprojekti koostamise

kulu abikõlblike kulude loetelusse, ning § 8 lõiget 3, lisades toetuse suurusele kindlasummalise

maksena kaugküttega liitumise korral liitumisega seotud kulud. Muudatuse eesmärk on toetada

kaugküttevõrguga liitumisel ka ehitusprojekti koostamise kulu, kuna see on oluline ja

kaugküttega liitumisega vältimatult kaasnev otsene kulu, mida praegu ei toetata.

Punktiga 8 muudetakse § 6 lõiget 8, jättes välja tingimuse, et toetuse saamiseks peab elamu

olema ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari, ning täpsustatakse kütteseadme kohta ehitisregistris

olevaid andmeid. Muudatuse eesmärk on toetuse laiendamine hiljem ehitatud elamutele, kuna

kütteseadme vanus ning seisukord ei ole elamu ehitamise ajaga seotud. Vanemal elamul võib

olla heas korras kütteseade ning uuemal elamul võib olla halvas seisukorras vältimatult

uuendamist vajav kütteseade. Toetatavad on elamu küttesüsteemi parendavad tegevused.

Samuti tekitasid ehitisregistris olevad andmed asjatut segadust. Kuna varasem täpsustus

„soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja

energiaallika liigina tahkekütus“ ei ole vajalikuks osutunud ning terminoloogia võib tulevikus

taas muutuda, jäetakse kütteseadmete kohta kehtestatud ehitisregistri andmete andmevälja

olemasolu nõue välja. See ei laienda ega kitsenda toetuse taotlemise võimalusi.

Punktiga 9 muudetakse § 6 lõike 13 sõnastust, asendades tekstiosa „katla või“ tekstiosaga

„tootja toodetud“ ning tekstiosa „Tahkekütuse-kohtkütteseadmed“ tekstiosaga „Nimetatud

kütteseadmed“. Muudatuste eesmärk on luua selgus kütteseadmete puhul, millele rakendatakse

A+ ja ökodisaini direktiivi nõudeid.

Punktiga 10 muudetakse ja täiendatakse § 6 lõike 15 sõnastust. Muudatuse eesmärk on tagada

olemasolevate nõuete samaväärne kehtimine lisanduvale toetatavale tegevusele ehk pliidi

ehitamisele. Ka pliidi peab ehitama pädev, kvalifitseeritud inimene ning toetatud projekti tulem

on ohutu ja ametlikult kasutatav.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõige 18. Toetuse andmise eesmärk tagatakse teiste

määruses seatud nõuete kaudu.

Punktiga 13 täiendatakse § 8 lõikega 31, lisades pliidi ehitamise või paigaldamise korral

kindlasummalise makse toetuse suuruse määramise põhimõte. Muudatuse eesmärk on toetuse

laiendamine pliidi paigaldamiseks või ehitamiseks ning kindlasummalise toetuse suuruse

sätestamine. Pliitide ehitusliku eripära tõttu võib tööde maht oluliselt varieeruda ning seetõttu

on toetusmeetme rakendamisel kohane eelistada kindlasummalist makset, mitte töötada välja

fikseeritud ühikuhinda.

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 4. Muudatusega jäetakse välja toetuse saamist

välistav tingimus, kui taotlemisele eelneva viie aasta jooksul on otsustatud toetus tagasi nõuda.

Muudatuse eesmärk on lõpetada toetuse andmise välistamine varasema tegevuse tõttu, kuna

varasema toetuse tagasinõudmise olemasolu kontrollimine on märkimisväärne

menetluskoormus rakendusüksusele. Samuti on tõenäoline, et varem eksinud füüsiline isik

edaspidi järgib sätestatud tingimusi. Seega on toetuse nõuete rikkumise risk väike ning saadav

kasu kaalub riskid üles.

Punktiga 15 muudetakse § 11 lõike 2 punkti 3, lisades, et ka pliidi ehitamise või paigaldamise

korral tuleb taotluses esitada eelarveprojekt, nagu nõutakse kaugküttega liitumise korral.

Muudatuse eesmärk on tagada taotluses vajalike andmete olemasolu, sest toetust arvestatakse

kindlasummalise maksena.

Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõike 2 punkt 4, seega jäetakse taotluses nõutavate

andmete hulgast välja elamu kütteseadme paigaldamise projekteerimise maksumus. Seda

seetõttu, et me projekteerimist ei toeta.

Punktiga 17 jäetakse § 11 lõike 3 punkti 2 taotluse lisadokumentide loetelust välja tehniline

kirjeldus ning sõnastatakse punkt ümber nii, et ehitusprojekti peab esitama siis, kui seda nõuab

ehitusseadustik. Muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust. Samade andmete korduv

küsimine ei ole vajalik ega mõistlik ning projekteerimise maksumuse küsimine kõigilt

taotlejatelt ei ole vajalik.

Punktidega 18 ja 21 sõnastatakse ümber § 11 lõike 3 punkt 6 ning § 12 lõige 1. Kehtiva korra

järgi saab toetuse andmist otsustada ainult voorulise taotlemise korral. Muudatuse eesmärk on

anda õiguslik alus avada taotlemine nii voorulise taotlemisena kui ka jooksva taotlemisena.

Paragrahvi 11 lõike 3 punkti 6 nõuet kohaldatakse ainult voorudes taotlemise korral, et

järjestada taotlused kehtiva korra kohaselt, ning jooksva taotlemise korral esitamise järjekorras.

Paindlikum toetuse andmine tagab meetme tõhusama rakendamise.

Jooksev taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlusi saab esitada kogu selleks ettenähtud

perioodi jooksul alates rakendusüksuse poolt teavitatud taotluste vastuvõtmise alustamisest

kuni taotluste vastuvõtmise peatamiseni. Vooruline taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlus

peab olema esitatud rakendusüksuse määratud kindlaks tähtajaks.

Punktidega 19 ja 20 täiendatakse § 11 lõiget 3 punktiga 7, lisades taotluse lisadokumentide

nimekirja võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud ning

projekti eelarve, ning täiendatakse § 11 lõikega 4, millega kirjeldatakse võrreldavate

hinnapakkumiste küsimise alused. Pliidi ehitamise või paigalduse toetuse suurus

kindlasummalise maksena määratakse ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve

põhjal.

Punktidega 22 ja 23 muudetakse § 13 lõiget 1, mille kohaselt antakse toetust jooksva või

voorulise avatud taotlemise kaudu, ning § 14 lõikes 10 sätestatakse menetluse tähtajad

voorulise taotlemise korral. Muudatuse eesmärk on tagada terminoloogiline selgus selles, et

tähtajalise taotlusvooru asemel kasutatakse edaspidi mõistet „vooruline taotlemine“, samuti

lisatakse jooksev taotlemine. Kehtivaid menetlustähtaegu kohaldatakse voorus taotlemise

korral.

Punktiga 24 lisatakse § 14 lõige 11, sätestades menetluse tähtajaks 60 tööpäeva taotluse

esitamisest jooksva taotlemise korral.

Punktiga 25 täiendatakse § 15 lõiget 4, sätestades voorulise taotlemise korral taotluste

järjestamine. Muudatuse eesmärk on voorulise taotlemise korral tagada kehtiva taotluste

järjestamise korra jätkuv kohaldamine ning jooksva taotlemise korral mitte kohaldada

§ 11 lõike 3 punkti 6 nõuet rahuldada kõik vastavaks tunnistatud taotlused eelarve täitumiseni

nende esitamise järjekorras.

Punktiga 26 täiendatakse§ 21 lõiget 2 punktiga 4 viies määrus kooskõlla ühendmäärusega.

Toetust makstakse lihtsustatud kulude alusel kas ühikuhinna või kindlasummalise maksena.

Nimetatud juhtudel on oluline, et toetuse saaja saavutab kokkulepitud tulemuse, mistõttu ei ole

ostumenetluse reeglite järgimine tervikuna nõutav. Lihtsustatud kulude rahastamise korral on

oluline kütteseadme ja/või (ehitus)teenuste tellimise puhul huvide konfliktist hoidumine.

Toetuse saamise aluseks olevaid dokumentide ja tõendite kõrval tuleb esitada ka dokumente,

mis tõendavad, et kütteseadme ja/või (ehitus)teenuste tellimisel on huvide konflikti välditud.

Seega peab toetuse saaja olema valmis esitama uurimisasutusele, näiteks Euroopa

Kontrollikojale, ostuga seotud dokumente, mille alusel on võimalik veenduda, et toetuse saaja

ei ole müüja või (ehitus)teenuseosutajaga seotud viisil, mis on käsitatav huvide konfliktina.

Esmased sellised tõendid on näiteks leping või arve, mille alusel tehakse kindlaks

tehingupooled. Üldpõhimõte, mille kohaselt toetuse saaja ei esita lihtsustatud kulude

kasutamisel rakendusüksusele kuludokumente ja rakendusüksus neid ei kontrolli, ei muutu.

Punktiga 27 täiendatakse§ 21 lõikega 3, sätestades toetuse saamise aluseks olevate dokumente

säilitamise kohustuse.

Punktiga 28 muudetakse ja täpsustakse § 23 lõikes 4 väljamaksetaotlusele lisatavate

dokumentide nimekirja. Leevendatakse nõudeid tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava

dokumentatsioonile. Välja jäetakse tahkel kütusel töötava kütteseadme passi, väljaspool

Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel seadme CE

sertifikaadi, garantiide ja pottsepa kutsetunnistuse numbri esitamise kohustus. Nende asemel

peab taotleja esitama dokumendi, mis kinnitab kütteseadme vastavust määruse § 6 lõigetes 11,

13, 14, 15 ja 18 sätestatud nõuetele. Selle muudatusega välditakse andmete korduvat küsimist

ning leevendatakse tööde tegemist tõendava dokumentatsiooni vormilisi nõudeid. Muudatuse

eesmärk on halduskoormuse vähendamine. Täpsustakse veel, et kaugküttega liitumisel ei tohi

sõlmida liitumist tõendatavat ostu-müügilepingut enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva.

See tagab, et taotlejal ei teki rahalisi kohustusi enne taotluse rahuldamise otsust.

Punktiga 29 lisatakse § 23 lõige 5, sätestades toetuse väljamaksetaotluse menetlemise tähtajad.

Rakendusüksus kontrollib dokumentide nõuetele vastavust 30 kalendripäeva jooksul

väljamaksetaotluse esitamisest arvates. Muudatuse eesmärk on kooskõlas hea halduse

põhimõtetega sätestada õigusaktist praegu eksikombel puuduvad väljamaksetaotluse

menetlemise tähtajad.

Punktiga 29 lisatakse veel ka § 23 lõige 6, sätestades õigus küsida toetuse väljamaksetaotluse

menetlemisel taotlejalt lisainfot. See on tavapärane praktika ehk rakendusüksusel on õigus

puuduste esinemisel küsida taotlejalt lisainfot. Muudatuse eesmärk on kooskõlas hea halduse

põhimõtetega sätestada õigusaktist praegu eksikombel puuduv väljamaksetaotluse

menetlemine.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas ELi

õigusega.

Määruse eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

4. Määruse mõju

Määrusega täiendatakse toetuse andmise võimalusi, edaspidi antakse toetusi kahel viisil: nii

voorudes kui ka jooksvalt. Muudatus toetab meetme eesmärkide täitmist. Positiivne mõju

majandusele tuleneb meetme mahu paremast kasutamisest ehk täiendavast majandusse

suunatud rahast. Määruse rakendamine toetab primaarenergia kasutuse vähendamist. Olulisim

mõju on edasine välisõhu saastamise vähendamine. Õhu paranenud kvaliteet tähendab

varasemast väiksemat kahjulikku tervisemõju ehk elanike paremat tervist.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile,

Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetele ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Päästeametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu saadetakse arvamuse

avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile.

Määruse nr 47 TERVIKTEKST_17.02.2025.docx

Väljaandja: Kliimaminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 18.11.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 15.11.2024, 11

Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027

Vastu võetud 14.08.2023 nr 47
RT I, 17.08.2023, 3
jõustumine 20.08.2023

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” § 41 lõikega 1.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus” sekkumises elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks.

(2) Toetust eraldatakse Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus” meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus” tegevuse „Õhukvaliteedi parendamine” tulemuste saavutamiseks.

(3) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

§ 2. Terminid

(1) Elamu käesoleva määruse tähenduses on ühe või mitme perekonna elamiseks ettenähtud hoone, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu. Samuti ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.

(2) Olemasolev tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on käesoleva määruse tähenduses elamu kütmiseks kasutatav tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseadeahi või katel, mille energiaallika liigiks on ehitisregistris märgitud tahkekütus.

(3) Toetatav tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on käesoleva määruse tähenduses elamu kütmiseks kasutatav ahi, pliit, pelleti- või halupuidukatel.

(4) Ahi käesoleva määruse tähenduses on nii kaminahi, moodulahi kui ka pottsepa ehitatud või paigaldatud ahi, millel on soojussalvestuse võimalus.

(5) Taastuvenergiaallikal põhinev kütteseade on käesoleva määruse tähenduses õhk-vesi soojuspump või maasoojuspump.

(6) Kütteseadme uuendamine on olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme käesolevas määruses nimetatud standardite ja energiatõhususklassi kohane ümberehitamine või olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme eemaldamine ja selle asemele uue tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamine või ehitamine.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, ning uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet (edaspidi kütteseade), mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus.

(2) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse.

(3) Lõikes 2 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel jälgitakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus”, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik” ja „keskkonnatrendide indeks”.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(4) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama rakenduskava väljundnäitajasse, milleks on paranenud küttesüsteemiga elamud.

(5) Meede panustab kliimamuutuste leevendamisse, vähendades seeläbi kasvuhoonegaaside heidet.

§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

(2) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse.

(2) Toetust antakse küttesüsteemi vahetamiseks ja uuendamiseks.

(3) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:
1) õhk-vesi soojuspumba soetamine koos paigaldamisega;
2) maasoojuspumba soetamine koos paigaldamisega;
3) pelleti- või halupuidukatla soetamine koos paigaldamisega;
4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ningja ahju või pliidi ehitamine;
5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]
6) põrandakütte soetamine ja paigaldamine uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]
7) moodulkorstna soetamine ja paigaldus või uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju või pliidi ehitamisel.

(4) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemist soojusvõrguni ning soojussõlme rajamist, ja liitumistasusid ja ehitusprojekti koostamisega seotud kulusid.

(5) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist 17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärke.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-de 15 ja 18 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud §-s 8 sätestatud piirmäärade ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kulude puhul on käibemaks abikõlblik.

(4) Kaugküttevõrguga liitumisega seotud kuluna on abikõlblikud ehitusprojekti koostamise kulu, kaevetööd, torustiku rajamine, kaugkütte trassiga ühendamine ning liitumistasud § 8 lõikes 3 sätestatu ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatu kohaselt ning § 5 lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud kulud.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(5) Kõik kulud peavad olema põhjendatud, projektiga vahetult seotud ning nõuetekohaselt dokumenteeritud.

(6) Kulusid tõendatakse ja hüvitatakse ainult §-s 8 esitatud fikseeritud hindade alusel kas ühikuhinnana või kindlasummalise maksena. Tegelike kulude alusel väljamakseid ei tehta.

(7) Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Projekteerija ja ehitaja peab olema ettevõtja, kes vastab ehitusseadustiku §-des 21–25 sätestatud nõuetele.

(8) Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ning kasutusele võetud. enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikaliigina tahkekütus. Ehitisregistrisse peab olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise aasta. Toetuse saamiseks peab ridaelamu, kahe korteriga elamu või kaksikelamu sektsioonil olema autonoomne küttesüsteem või peavad toetust taotlema kaasomanikud ühiselt.

(9) Toetuse saamiseks peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest tiheasustuspiirkondadest:
1) Tallinnas lõikes 10 nimetatud linnaosas;
2) Tartu;
3) Viljandi;
4) Pärnu;
5) Rakvere;
6) Kuressaare;
7) Valga;
8) Keila;
9) Võru;
10) Türi;
11) Jõhvi;
12) Saue;
13) Paide;
14) Tapa;
15) Jõgeva;
16) Kärdla;
17) Põltsamaa;
18) Elva;
19) Haapsalu;
20) Kiviõli;
21) Otepää;
22) Tõrva;
23) Karksi-Nuia;
24) Kilingi-Nõmme;
25) Sillamäe.

(10) Toetuse saamiseks Tallinnas peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest linnaosadest:
1) Pirita;
2) Nõmme;
3) Kesklinn;
4) Kristiine;
5) Põhja-Tallinn;
6) Haabersti.

(11) Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgisekohane kütmise sesoonne energiatõhususklass olema vähemalt A++.

(12) Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema ruumides reguleeritav, radiaatoritele ning elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid.

(13) Tahkel kütusel põhineva uue tootja toodetud katla või kütteseadme energiatõhususklass peab olema vähemalt A+. Nimetatud Tahkekütuse-kohtkütteseadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10–35), komisjoni määruse (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 1–19), ja komisjoni määruse (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 100–114), nõuetele.

(14) Tahkel kütusel põhinev küttesüsteem koos korstnasüsteemiga peab olema paigaldatud selliselt, et oleks tagatud tuleohutus. Eeldatakse, et tuleohutus on tagatud, kui küttesüsteem koos korstnasüsteemiga on paigaldatud järgides standardit EVS 812-3 või muud samaväärset dokumenti.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(15) Korstnasüsteemid, moodulahjud ja -kaminad, ning käsitööahjud ning pliidid peavad olema energiatõhusad ja kasutamiseks ohutud ning need peab olema ehitanud või paigaldanud asjakohast kutsetunnistust omav pottsepp. Eeldatakse, et korstnasüsteemid, moodulahjud ja -kaminad, ning käsitööahjud ning pliidid on energiatõhusad ja ohutud, kui nende ehitamisel on järgitud standardit EVS-EN-15544 , EVS-EN 15250 või muud samaväärset dokumenti. Tootja toodetud kütteseadme peab paigaldama vastaval alal tegutsev ettevõte.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(16) Kui toetust taotletakse § 5 lõike 3 punktides 1–3 või punktis 7 nimetatud tegevusteks, tuleb olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade uuendada või lõplikult eemaldada, välja arvatud juhul, kui muu õigusakt seda keelab. Kütteseade loetakse uuendatuks või lõplikult eemaldatuks ka juhul, kui selliseks tegevuseks on toetust taotletud ja tegevus viiakse ellu kõnealuse meetme varasemas voorus tehtud taotluse rahuldamise otsuse alusel. Eelmises lauses nimetatud juhul tehakse toetuse väljamakse § 5 lõike 3 punktides 1–3 või punktis 7 nimetatud tegevuse eest üksnes juhul, kui varasemas voorus esitatud taotluse rahuldamise otsuse alusel elluviidud tegevuse eest on toetus välja makstud.
[RT I, 15.11.2024, 9 – jõust. 18.11.2024, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 7.08.2024]]

(17) Kui elamus on enam kui üks tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade, kohaldub käesoleva paragrahvi lõikes 16 toodud nõue vaid ühele kütteseadmele.

(18) Kütteseadme soetamisel peab müüja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Kui tegemist on väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmega, peab sellel olema CE sertifikaat ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii.

(19) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud:
1) elektri- ja nõrkvoolusüsteemi töödega seotud kulu, välja arvatud toetatavate tegevustega otseselt seotud elektri- ja nõrkvoolusüsteemiga seotud kulu;
2) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööde kulu, sh majasisese soojaveetorustiku paigaldus;
3) kinnistu piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega, välja arvatud soojuspumba maakollektori ja kaugküttevõrgu paigaldamisega kaasneva pinnase taastamine, seotud kulu;
4) põrandakütte, radiaatorite ja korstna paigaldamisega seotud siseviimistluse kulu;
5) projektiga otseselt mitteseotud ja põhjendamatud kulud;
6) vana kütteseadme lammutamisega seonduvad tööd.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(20) Töödega ei või alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(21) Toetust antakse ainult investeeringuteks, mis ei hõlma fossiilkütuseid.

§ 7. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguseks loetakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäev ja periood lõpeb 12 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 31.12.2029.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(2) Rakendusüksusel on õigus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kaks korda kokku kuni 12 kuu võrra põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel, tingimusel, et ei ületata lõikes 1 nimetatud lõpptähtaega.

§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Tiheasustuspiirkondades määratakse toetuse osakaal lihtsustatud kuluhüvitamise viisil standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse hinnaastmestiku alusel. Toetuse jagamisel võetakse aluseks asustusüksuse, mitte omavalitsusüksuse piir.
Toetuse määrad on järgmised:
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

Tiheasustusala
Toetuse määr, %
Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe
Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa
Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva
70
Ülejäänud piirkonnad:
Tallinnas: Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn, Haabersti
Tartu
Viljandi
Rakvere
Kuressaare
Keila
Võru
Türi
Saue
Paide
Tapa
Kärdla
Elva
Haapsalu
Karksi-Nuia
Kilingi-Nõmme
Pärnu
50

(2) Ühikuhinna kogumaksumus on:
1) õhk-vesi soojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 9600 eurot elamu kohta;
2) maasoojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 14 100 eurot elamu kohta;
3) pelleti- või halupuidukatla soetamisel ja paigaldamisel 8900 eurot elamu kohta;
4) ahju soetamisel, paigaldamisel või ehitamisel 6400 eurot elamu kohta;
5) radiaatori soetamisel ja paigaldamisel 640 eurot radiaatori kohta;
6) põrandakütte ehitamisel ja paigaldamisel 30 eurot rajatava põrandakütte ruutmeetri kohta;
7) moodulkorstna soetamisel ja paigaldamisel on toetussumma 250 eurot meetri kohta ja renoveerimiseks korstnahülsi soetamisel ja paigaldamisel 100 eurot meetri kohta.

(3) Toetuse suurus kindlasummalise maksena kaugküttega liitumise korral määratakse elamu kohta kaugküttega liitumise ja liitumisega seotud kulude, torustiku ja soojussõlme rajamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu kui maksimummäära.

(31) Toetuse suurus kindlasummalise maksena pliidi ehitamise või paigalduse korral määratakse elamu kohta ehitamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu kui ka toetuse maksimaalset suurustmaksimummäära.

(4) Toetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot elamu kohta.

(5) Lõikes 4 nimetatud toetuse maksimaalset suurust kohaldatakse kaksikelamu või kahe korteriga elamu puhul sektsioonile või korterile, kui sektsioonil või korteril on autonoomne küttesüsteem.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotleja peab lisaks ühendmääruse §-s 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele:
1) toetuse taotleja peab olema füüsiline isik, kes on elamu omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus;
2) ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust ühistest omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest ühised omanikud.

(2) Kui elamu on füüsilise ja juriidilise isiku ühises omandis, saab füüsilisest isikust omanik taotleda toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(3) Lõikes 1 nimetatud volitust ei nõuta rida- ja kaksikelamu ning kahe korteriga elamu puhul, kui taotletava toetuse objektiks olev tehnosüsteem on taotleja ainukasutuses.

(4) Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud rakendusüksusega sõlmitud lepingu tingimusi või rakendusüksuse antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus.

§ 10. Taotleja kohustused

Toetuse taotleja on kohustatud ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuetele lisaks:
1) võimaldama paikvaatluse tegemist ning esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid väljamakseid;
2) kinnitama, et meetme raames toetust saanud tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, ning järgima keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse §-s 6;
3) vajaduse korral tegema erakorralise elektripaigaldise auditi majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele” § 13 kohaselt.
4)

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule ei tohi taotluses märgitud taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ületada käesoleva määruse §-s 8 sätestatud toetuse määra.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) andmed elamu kohta, milles tehtavateks tegevusteks toetust taotletakse;
3) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ning kaugküttega liitumise ja pliidi ehitamise või paigalduse korral eelarveprojekt;
4) elamu kütteseadme paigaldamise projekteerimise maksumus koos määruse § 8 kohase abikõlblike kulude liigendusega ja andmed projekteerija kohta;
5) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
6) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse lisadokumendid.

(3) Taotluse lisadokumendid on:
1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
2) ehitusprojekt, kui see on ehitusseadustiku kohaselt nõutav kohane ehitusprojekt või tehniline kirjeldus;
3) kaugkütteettevõtja väljastatud liitumispakkumine;
4) asjakohasel juhul eelarveprojekt rakendusüksuse ettenähtud vormil;
5) foto olemasolevast kütteseadmest;
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]
6) voorulise taotlemise korral elamu omaniku või ühise omandi korral elamu omanike maksuandmete tõend, mis on koostatud Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas ning millelt nähtub nimetatud isiku või isikute taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta maksustatav tulu;.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]
7) võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud ning projekti eelarve kindlasummalise makse kasutamiseks.

(4) Lõike 3 punktis 7 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu tulemusel.

4. peatükk
Toetuse taotlemine

§ 12. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve jaotuse toetatavate tegevuste kaupa ja taotlusvooru liigi (jooksev või vooruline) kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(2) Taotlusvooru avamise tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma veebilehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kümme tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

§ 13. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

(1) Toetust antakse tähtajaliste taotlusvoorude jooksva või voorulise taotlemise kaudu.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(2) Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva.

(3) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

(4) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, mis ei võimalda taotlusi esitada, ning tõrget ei kõrvaldata kahe tööpäeva jooksul tõrke ilmnemisest arvates, on rakendusüksusel õigus võtta tõrke kõrvaldamiseni kasutusele muu viis taotluste objektiivseks ja läbipaistvaks vastuvõtmiseks ja menetlemiseks, teavitades sellest oma kodulehel. E-toetuste süsteemi väliselt esitatud taotlused sisestab rakendusüksus e-toetuste keskkonda pärast tõrke kõrvaldamist.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

5. peatükk
Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse esitamine ja toimingud taotlusega

(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt.

(2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5.

(3) Rakendusüksus teeb taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisateabe küsimine;
4) taotluse täiendus- ja muudatusettepanekute tegemine;
5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, rahuldamata jätmise või kõrvaltingimusega otsuse tegemine.

(4) [Kehtetu - RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(5) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.

(6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.

(7) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.

(8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ja nimetatud puudust ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;
4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(9) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(10) Voorulise taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(11) Jooksva taotlemise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada.

§ 15. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumitele.

(2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest:
1) projekti kooskõla õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030 ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele;
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]
2) projekti põhjendatus;
3) projekti kuluefektiivsus;
4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” kliima- ja keskkonnavaldkonnas.

(3) Rakendusüksus tunnistab vastavaks projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitele.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(4) Voorulise taotlemise korral taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlused reastab rakendusüksus asjakohasesse pingeritta taotleja eelmise kalendriaasta maksustatava tulu või ühise omandi korral elamu omanike sissetulekute aritmeetilise keskmise alusel väiksemast suuremani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama maksustatava tulu korral eelistatakse piirkonda, kus PM2.5 sisaldus ületab lävikontsentratsiooni (> 6,5 µg/m³) ja õhusaastega kokkupuutuvate elanike arv on suurem Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine” järgi. Kui elamud on sama õhusaastega piirkonnas ja õhusaastega kokkupuutuvate elanike arv on sama, eelistatakse suurema köetava pinnaga elamut.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(5) Kui taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotluste kogueelarve ei ületa taotlusvooru eelarvet, siis lõikes 4 nimetatud pingerida ei koostata ja kõik vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.
[RT I, 15.11.2024, 9 – jõust. 18.11.2024]

§ 16. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega kas osaliselt või täielikult ühendmääruse § 8 lõikes 1 ja §-s 9 sätestatu kohaselt.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
3) kestvusnõude periood ja sellega seotud kohustused;
4) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused;
5) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;
6) projekti kooskõla õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele.
[RT I, 30.01.2024, 11 - jõust. 02.02.2024]

(3) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Taotleja mittenõustumisel taotluse muutmise ettepanekuga teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 18. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole taotletava toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatu kohaselt.

(4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

(5) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:
1) taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi;
2) toetust taotletakse osaliselt kuludele, mis ei ole abikõlblikud.

6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel:
1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatu kohaselt;
2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu kohaselt.

7. peatükk
Toetuse saaja õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muuhulgas:
1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
2) võimaldama rakendusüksuse volitatud isikul teha paikvaatlust toetatud tööde tegemise kontrollimiseks;
3) tagama, et projekti elluviimise tulemusena toetuse objektiks olevat elamut kasutatakse elamuna vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakset.
4) Toetuse saaja peab säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu kohaselt.

(3) Hoiduma toetatavate tegevuste elluviimisel huvide konfliktist ühendmääruse § 11 lõike 4 punkti 4 tähenduses.

8. peatükk
Aruannete esitamine

§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust.

(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd, tulemuste ja eesmärkide saavutamine);
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) fotod teavitusnõude täitmise kontrollimiseks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kohaselt;
5) kütteseadme uuendamisel kinnitus endise seadme eemaldamise kohta.

(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja info, kuidas panustati toetatud tegevustega strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

9. peatükk
Toetuse maksmise tingimused

§ 23. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse § 5 tegevusteks ühendmääruse § 28 lõigete 1 ja 2 alusel määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

(2) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid:
1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab sisalduma tööde alustamise ja lõpetamise aeg;
2) fotod toetatud tegevustest;
3) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14, 15 ja 18 sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust;
4) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;
5) vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste elluviimist abikõlblikkuse perioodil;
6)muud dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses .“;
(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid:
1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab sisalduma tööde alustamise ja lõpetamise aeg tegemiseks sõlmitud leping ning üleandmise-vastuvõtmise akt;
2) tahkekütusel töötava kütteseadme pass;
3) väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel seadme CE sertifikaat, vähemalt kaheaastane tootjagarantii seadmele ja vähemalt kaheaastane garantii seadme paigaldamistöödele;
24) fotod toetatud tegevustest;
5) ahju rekonstrueerimisel pottsepa kutsetunnistuse number;
35) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14, 15 ja 18 sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust;
46) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;
57) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses;
68) vajadusel korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste teostamist elluviimist abikõlblikkuse perioodil.

(5) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul väljamaksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust alates nende esitamisest.

(6) Rakendusüksusel on õigus väljamaksetaotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet väljamaksetaotluse ja selle lisades esitatud andmete kohta või väljamaksetaotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud väljamaksetaotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni kümme kalendripäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Väljamaksetaotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.

§ 24. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.

§ 26. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.

Standardiseeritud_ühikuhinna_analüüs_17.02.2025.docx

Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika elamute liitumiseks kaugküttevõrguga või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks

Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga on koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lg 1 alusel analüüsi, et arvestada välja standardiseeritud ühikuhind toetuse andmiseks. Metoodika kohaldub perioodi 2021–2027 meetmele nr 21.2.1.4, mis on aluseks kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT) lihtsustatud kuluhüvitamise viisi rakendamiseks. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

1.1 Sissejuhatus

Toetuse andmise eesmärk on tiheasustuspiirkondades lokaalse õhusaaste probleemi lahendamine ja kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse vähendamine. Meetme raames antakse toetust eraisikule elamute tahkel (puit, kivisüsi) kütusel põhineva kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks ja väljavahetamiseks. Toetatavad tegevused on järgmistes kulukategooriates.

(1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist:
1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega;
2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega;
3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega;
4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ningja ahju või pliidi ehitamine;
5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;
6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue küttesüsteemi paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;
7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju või pliidi ehitamisel.

(2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist soojusvõrguni ja soojussõlme rajamist, ja liitumistasusid ja ehitusprojekti koostamisega seotud kulusid.

Toetus ei ole riigiabi.
Eespool nimetatud tegevused on vajalikud selleks, et uuendada olemasolevaid kohtkütte seadmeid, millega paraneb elamute kütteseadmete kvaliteet, ja parandada õhu kvaliteeti. Tahkel kütusel põhinev kohtkütteseade oli eelmisel sajandil kõige levinum kütteallikas Eestis ning on praegugi paljudes majapidamistes primaarne kütteallikas. Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete analüüsi1 andmetel on enne 2010. aastat kasutusele võetud 184 000 üksikelamu hulgas, mille puhul on küttesüsteemi liik ehitisregistris märgitud, peamine kütteallikas ahiküte. Hoonete arvu alusel on ahiküte 71% üksikelamutest. Lokaalne keskküte (katel) on u 30 000 elamul, mis arvuliselt moodustab 16% üksikelamute kogumahust. Määruse kehtestamise hetkel oli toetatav kütteseade enne 2010. aastat ehitatud elamus. Edaspidi see piirang lõpetatakse. Muudatuse eesmärk on toetuse laiendamine hilisema ehitamise ajaga elamutele, kuna kütteseadme vanus ning seisukord ei ole elamu ehitamise ajaga seotud. Vanemal elamul võib olla heas korras kütteseade ning uuemal elamul võib olla halvas seisukorras vältimatult uuendamist vajav kütteseade. Toetatavad on elamu küttesüsteemi parendavad tegevused.

Üksikelamute kütteallikate jaotus hoonete arvu alusel.

Kuigi ahiküte on ehitisregistris märgitud kui üksikelamute peamine kütteallikas, on ahikütte osakaal ajas vähenenud. Pärast 2000. aastat on ahiküttest enam paigaldatud katlaid ja soojuspumpasid. Ehitisregistris ei kajastata ka kõiki hoonetes tehtud ümberehitustöid. Võib eeldada, et paljudes algselt ahiküttega üksikelamutes on kas ahiküte asendatud või on ahiküttele lisaks paigaldatud soojuspump või katel.
Võrreldes teiste tänapäevaste küttesüsteemidega on selliseid küttesüsteeme odav ehitada ning ülal pidada. Sellele vaatamata on kohtkütte piirkondades ahjude kütmisel väga suur mõju selle piirkonna inimeste tervisele ning õhu kvaliteedile. Peamised kohtküttest pärinevad saasteained, mille tasemed kütteperioodil märgatavalt tõusevad, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP).
Arvestades Eesti pikka kütteperioodi, mis kestab keskmiselt 6-7 kuud, on selliste saasteainete mõju inimeste tervisele märkimisväärne. Kõige enim mõjutatud on tihedalt asustatud piirkondade elanikud, kus elamute kütteallikaks on fossiil- või puitkütusel põhinev kohtkütteseade.
Väga suur roll õhu kvaliteedi paranemisel probleemsetes piirkondades oleks kaugküttele üleminek. Katlamajadel on põlemisprotsess paremini optimeeritud kui lokaalsetes kohtkütteseadmetes ning saasteained rohkem hajutatud. Paraku ei ole võimalik kõikidel elamutel kaugküttega liituda, kuna piirkonnas võib puududa vastav võrk või on piiratud selle võimalused kõiki soojaga varustada. Selleks, et ahiküttega majades vähendada saasteainete kontsentratsiooni õhus, on võimalik vahetada tahkel kütusel kütteseade uuema efektiivsema kütteseadme vastu.
Toetatav tegevus aitab saavutada ka „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna eesmärki ja mõõdikut „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muu hulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades riskikäitumist.
Meetme tegevuse „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ tulemusnäitaja on 182350 elamut. Elamutena on mõeldud elamut ehk üksikelamut, ridaelamut või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamut või ridaelamut, mis peab kasutusele võetud olema enne 2010. aasta 1. jaanuarit.
Arvestades võimalike taotlejate suurt hulka, on rahastamistaotluste hindamise töökoormuse vähendamiseks ainuvõimalik lahendus toetuse andmine standardiseeritud ühikhinna alusel (ühendmääruse § 19 lõike 1 kohaselt võib toetuse andmise tingimuste määruses (edaspidi TAT) näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 järgi ja kindlasummalise maksena).
Meetmest kuuluvad kulud hüvitamisele ainult lihtsustatud kuluhüvitamisviiside alusel ühendmääruse §-des 18–20 sätestatud põhimõtete kohaselt. Ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt.

1.2 Toetatav tegevus
Toetust antakse elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamiseks või uuendamiseks. Lisaks antakse toetust ka kaugküttevõrguga liitumiseks. Nõuded toetuse saamiseks on kehtestatud TAT-s.
(1) Toetatakse kütteseadme vahetamist ja uuendamist:
1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega;
2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega;
3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega;
4) kütteseadme uuendamisel ahju või pliidi soetamine koos paigaldamisega ningja ahju või pliidi ehitamine;
5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega liitumisel;
6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega liitumisel;
7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju või pliidi ehitamisel.

(2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist soojusvõrguni ja soojussõlme rajamist, ja liitumistasusid ja ehitusprojektiga seotud kulusid.

Taotlustele on TAT-s seatud järgmised piirangud:
• Elamu paikneb TATis märgitud tiheasustuspiirkonnas.
• Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgise kütmise sesoonne energiatõhususklass olema vähemalt A++.
• Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema igas ruumis reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandkütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid.
• Tahkel kütusel põhineva kohtkütteseadme vahetamisel peab uue tootja toodetud kohtkütteseadme energiatõhususklass olema vähemalt A+ ning see peab vastama ökodisaini direktiivi nõuetele. Tootja toodetud kütteseadme peab paigaldama vastaval alal tegutsev ettevõte.
• Põrandkütte paigaldamisel toetatakse ainult põrandkütte kollektorite (torustike) ja sellega seotud toruarmatuuri paigaldust. Põranda konstruktsioonidega seotud ehitustöid (betoonivalu, soojustamine jms) ning siseviimistlust ei toetata.
• Korstnasüsteemide ehitamisel, moodulahjude ja -kaminate paigaldusel ning käsitööna valminud ahjude või pliitide ehitamisel, mis peavad olema järgitud vastama standardi EVS-EN-15544, EVS-EN 15250 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuded. Need peab olema ehitanud ja paigaldanud vastava kutsetunnistusega pottsepp.
• Toetatakse olemasolevate ahjude asemel uute ahjude ehitamist või paigaldamist. Samuti toetatakse olemasolevate ahjude rekonstrueerimist, olemasoleva ahju standardiga EVS-EN15544 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi vastavusse viimine eeldab olemasoleva ahju suures mahus maha lõhkumist ja uuesti üles ehitamist, taaskasutades välispinnal kasutuskõlblikke detaile vanast ahjust. Olemasolevate ahjude remonti ei toetata.
• Kuna tahkel kütusel põhinev küttesüsteem peab vastama ka tuleohutuse standardile EVS 8123:2018 või mõnele muule samaväärsele rahvusvahelisele või Euroopa standardiorganisatsiooni standardile, tuleb vajaduse korral viia ka korstnasüsteem nõuetega vastavusse.
• Küttesüsteemi vahetamisel peab vana tahkel kütusel põhineva küttesüsteemi eemaldama või uuendama. Näiteks, kui elamus on vana ahi, siis pärast uue küttesüsteemi paigaldamist (üksikelamutes kõige sagedamini soojuspump) ehitatakse ka uus ahi. Kriisivalmiduse seisukohalt on alternatiivsete kütmisvõimaluste olemasolu väga oluline.

1.3 Toetuse saajad
Toetuse saajad on eraisikud. Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel (nt väljastatud ehitus- või kasutusluba või on võimalik tõendada muul viisil) ning kasutusele võetud enne 2010. aastat,. Selle kasutamise otstarbena peab ehitisregistrisse olema kantud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu. Nimetatud kasutusotstarbega ehitise või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikana tahke kütus.

1.4 Toetussumma kujundamine
Määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ raames toetatavad tegevused on olnud toetavad ka varasemate väikeelamute rekonstrueerimistoetuste voorude kaudu. Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel võeti arvesse KredExi varem rakendatud meetmest „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ toetuse taotlemisel taotlustega koos esitatud hinnapakkumised. Arvestades 2021. aasta lõpus ja 2022. aastal toimunud hinnatõusu, on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2022. aasta taotlusvoorus esitatud hinnapakkumistega. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. a võrreldes 2021. a keskmisega 17,8% (https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnad-kasvasid-eelmisel-aastal-178). Eelnevat arvesse võttes ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud, kuna see muudab oluliselt ühikuhindasid.

1.5 Taotluses ühikuhinna määratlemine ja info esitamine
TAT-s on sätestatud toetatavad tegevused, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest ning toetuse väljamaksmise tingimused. Rahastamistaotlus peab sisaldama selle tegevuse kirjeldust, milleks toetust soovitakse. Taotleja esitab koos taotlusega TAT-s nõutud dokumendid.
Taotlusele lisatud materjalide põhjal kontrollib rakendusüksus planeeritava ehitustöö mahtu, mille alusel määratakse ühikuhinna tabelist toetuse suurus.

1.5.1 Standardiseeritud ühikuhind
Standardiseeritud ühikuhind määratakse kütteseadme uuendamisega seotud kululiikidele, mille puhul on tehtavate tööde maht taotlejate puhul samalaadne. Standardiseeritud ühikuhind on määratud analüüsi punktis 1.2 kirjeldatud toetatavatele tegevustele.
(1) Toetatakse järgmiste kütteseadmete uuendamist ja vahetamist:
1) õhk-vesi soojuspumba soetamine koos paigaldusega;
2) maasoojuspumba soetamine koos paigaldusega;
3) pelleti- või halupuidukatla soetamine koos paigaldusega;
4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine;
5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;
6) põrandkütte soetamine ja paigaldus uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttevõrguga liitumisel;
7) moodulkorstna soetamine ja paigaldamine või uue korstnasüsteemi ehitamine või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel.

Toetuse suurus on planeeritud tiheasustuspiirkonna järgi ning see kehtestatakse kliimaministri määruses „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“.
Kulud on hüvitatavad ainult lihtsustatud kulumudeli alusel.
Kulumudel 2022. a hinnamääratluse alusel, võttes arvesse ajaperioodil 2022. a tehtud pakkumisi. Varasemate aastate pakkumiste arvestamine ei ole asjakohane, sest hindades on toimunud oluline muutus.
Hinnad sisaldavad käibemaksu, mis on toetuse saajale abikõlblik kulu, kuna eraisik ei ole käibemaksukohuslane, siis puudub isikul võimalus käibemaksu antud skeemis tagasi taotleda. Ühikuhind (unit cost) Kulukategooria element- Kütteseadme uuendamine
Lisainfo
Ühiku kogumaksumus, €
1.Õhk-vesi soojuspump

Sisaldab seadme, paigalduse, ühendamise kulu.
9 600
2.Maasoojuspump

Sisaldab seadme, paigalduse, ühendamise kulu.
14 100
3.Pelleti- või halupuidukatel
Sisaldab seadme, paigalduse, ühendamise kulu.
8900
4.Ahi
Ei erista ahju tüüpi (moodulahi, pottsepa valmistatud ahi), sisaldab nii uue valmisahju ostmist/olemasoleva uuendamist, paigaldamist kui uue ahju ehitamist pottsepa poolt
6400
5.Radiaatorid
Radiaatori, torustiku, armatuuri ja paigalduse kulu (1 tk maksumus) uue küttesüsteemi paigaldamisel või kaugküttega liitumisel
640
6. Põrandküte
Torustiku, armatuuri ja paigalduse kulu uue küttesüsteemi paigaldamisel või kaugküttega liitumisel (30 eurot rajatava põrandkütte ruutmeetri kohta)
30

7. Korstnasüsteemid
Moodulkorstna soetus ja paigaldus (1 jm maksumus)
250

Renoveerimiseks koos korstnahülsi paigaldusega (1 jm maksumus)
100

Toetuse määr on taotleja elamu järgi asuva tiheasustuspiirkonna järgi:
1) Tallinnas järgmistes linnaosades:
a) Pirita
b) Nõmme
c) Kesklinn
d) Kristiine
e) Põhja-Tallinn
f) Haabersti
2) Tartu
3) Viljandi
4) Pärnu
5) Rakvere
6) Kuressaare
7) Valga
8) Keila
9) Võru
10) Türi
11) Jõhvi
12) Saue
13) Paide
14) Tapa
15) Jõgeva
16) Kärdla
17) Põltsamaa
18) Elva
19) Haapsalu
20) Kiviõli
21) Otepää
22) Tõrva
23) Karksi-Nuia
24) Kilingi-Nõmme
25) Sillamäe

Võttes aluseks regionaalse arengu tegevuskava (RETK), on „Eesti 2035“ seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstab esile riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muu hulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste ja arengu muude vajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid piirkondade erinevusi esineb inimeste olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati.

Seetõttu suuname toetuse määra järgmiselt:
Tiheasustusala

Toetuse määr, %
Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe
Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa
Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva
70
Ülejäänud piirkonnad:
Tallinnas järgmises linnaosas:
a Pirita, b) Nõmme, c) Kesklinn, d) Kristiine, e) Põhja-Tallinn f) Haabersti
Tartu
Viljandi
Rakvere
Kuressaare
Keila
Võru
Türi
Saue
Paide
Tapa
Kärdla
Elva
Haapsalu
Karksi-Nuia
Kilingi-Nõmme
Pärnu
50

Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50%–70%, arvestades regionaalse erisusega. Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetusesaajate vahel, olenemata, milliseid toetatavaid tegevusi nad projektis teevad. Selleks on toetusmääraks seatud 50%–70% osakaal kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule võimaldab 50%–70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetmest toetatavate projektide elluviijaid on mõistlikult eeldades rohkem, kui neid oleks juhul, kui toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarvevahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid ei tule piisavalt), saame vajaduse korral toetusprotsenti muuta. Selles sekkumises antakse toetust määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses.

1.5.2. Kindlasummaline makse
Tegevuste, mille maht sõltub taotleja olemasoleva küttesüsteemi või hoone konstruktsioonide olukorrast, kulude hüvitamine toimub kindlasummalise makse alusel, kus aluseks võetakse eelarveprojekt, mis on esitatud kaugküttega liitumise korral saadud liitumispakkumisele, ja pliidi ehitamise korral vastavalt hinnapakkumistele:
kaugküttega liitumine ja soojussõlme rajamine
Kindlasummaline makse

Kaugküttega liitumine ja soojussõlme rajamine
Trassiga ühinemine, ehitusprojekti koostamise kulu, torustik, kaevetööd ja soojussõlme rajamine ja liitumistasud
Pliidi ehitamine või paigaldamine
Pliidi ehitamine või paigaldamine
Toetuse määr jaguneb sarnaselt punktis 1.5.1 kirjeldatuga.
Kaugküttega liitumise maksumus sõltub hoone ja kaugkütte torustiku vahelisest kaugusest ning hoone asetusest kaugküttetorustiku suhtes. Suure osa maksumusest moodustavad torustiku rajamiseks vajalikud kaevetööd. Kaevetööde mahu ja keerukuse mõttes on oluline, kas soojussõlme rajamiseks sobiv ruum asub hoone kaugküttetorustikule lähemal asuval küljel või tuleb torustik viia maja alt läbi.
Pliidi ehitamise maksumus sõltub hoone ja küttesüsteemi eripärast, ehitustööde keerukusest, ehitatava pliidi ehitusmahust, kasutatavast materjalist. Suur varieeruvus takistab õiglase ühikuhinna välja töötamist ning võib tekitada olukorra, kus ühel juhul on toetus ebaproportsionaalselt suur ning teisel juhul ebaproportsionaalselt väike. Kindlasummalise makse kohane toetamine toob kaasa samuti õiglasema konkurentsi turul ning tagab parema kvaliteedi.

1.6. Kulude hüvitamine ja maksetaotluste valideerimine
Maksete tegemine on seotud seatud eesmärkide täitmise kontrollimisega. Selleks esitab toetuse saaja taotluse väljamakseks tõendusdokumendid, mille põhjal rakendusüksus kontrollib saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt maksetaotluse koos projekti tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.
Rakendusüksusele esitatakse tõendus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta, märkides kokkulepitud ühiku (mis on eelarves algselt määratud) ja vastavalt sellele määratakse hüvitatav summa.
Eespool toodud kulud ei kuulu hüvitamisele tegelike kulude alusel.
Väljamaksetaotlusele tuleb lisada järgmised dokumendidTõendusdokumendid on TATis määratletud dokumendid, sh järgimised dokumendid standardiseeritud ühikuhinna tõendamiseks:
1) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument või selle koopia, milles peab sisalduma tööde alustamise ja lõpetamise aegtegemiseks sõlmitud leping ning üleandmise-vastuvõtmise akt;
2) tahkekütusel töötava kütteseadme pass;
3) väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel seadme CE sertifikaat, vähemalt kaheaastane tootjagarantii seadmele ja vähemalt kaheaastane garantii seadme paigaldamistöödele;
4) fotod toetatud tegevustest;
5) dokument, mis kinnitab kütteseadme käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 11, 13, 14, 15 ja 18 sätestatud asjakohastele nõuetele vastavust;
6) ahju rekonstrueerimisel pottsepa kutsetunnistuse number;
7) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping, mille sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast;
8) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses;
9) vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad toetatavate tegevuste elluviimist abikõlblikkuse perioodil.
Kindlasummalise makse saamiseks punktis 1.5.2 toodud kaugkütte liitumise tõenduseks esitatakse järgmised tõendusdokumendid, arvestades, et toetuse maksmise eelduseks kaugküttega liitumise korral on kaugküttega liitunud elamu, mida tõendatakse TAT-s nimetatud dokumentiga:
1) eelarveprojekt, millest nähtub kulude orienteeriv maksumus ja millelt määratakse toetusest hüvitatav määr;
2) sõlmitud leping(ud), sh liitumisleping. Kkaugkütte teenindaja ettevõtjaga sõlmitud liitumist tõendav ostu-müügilepingteenusleping, mille . Teenuslepingu sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Krundisisese kaugkütte rajamise kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata.
Kui ühikuhinna maksmise aluseks on tükk või jooksvates meetrites arvestus (nt korstnasüsteemi uuendamine), siis selle mahu määrab taotluses toetuse saaja.
Kindlasummalise makse saamiseks punktis 1.5.2 toodud pliidi ehitamise või paigaldamise tõenduseks esitatakse TAT § 23 lõikes 4 nimetatud dokumendid.
Vajaduse korral tehakse kohapealseid kontrolltoiminguid.

1.7 Standardiseeritud ühikuhinna korrigeerimine
Kulumudeli hinnad on põhistatud 2022. a algandmete keskmiste hindade alusel. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turuolukorrale, siis korrigeeritakse vajaduse korral hindu olemasolevate hindade põhjal, näiteks kui tarbijahinnaindeks on muutunud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) rohkem kui 20%. Lisaks on võimalik hindu korrigeerida rakendusüksuse infole tuginedes (nt arvestades turuosaliste tagasisidet analoogsetes skeemides).
Hinnad on määratud, tuginedes rakendusüksuse eelnevale statistikale analoogses meetmes „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“.
Kütteseadmete vahetuse maksumuse määramiseks on õhk-vesi soojuspumba ja maasoojuspumba paigalduse maksumuse määramise aluseks võetud 50 hinnapakkumist. Teiste ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste rahastamiseks ei ole meetmes „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ samas mahus taotlusi. Maksumuse määramiseks ülejäänud kulukategooriates kasutati esitatud taotlusi, et tagada võrdlevate hinnapakkumiste olemasolu.
Radiaatorite paigalduse maksumus on esitatud radiaatori kohta. Ühe radiaatori paigalduse maksumus on 640 €, mis sisaldab radiaatori, vajaliku torustiku, armatuuri ja paigaldustöö maksumust. Kui taotleja paigaldab näiteks ühe radiaatori, on toetussumma 320 €, kui viis radiaatorit, on toetussumma 1600 €.
Uue korstna paigalduse maksumus ja olemasoleva korstna renoveerimiseks korstnasse hülsi paigalduse maksumus on esitatud ühe korstna meetri kohta.

Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Failid

Digiallkirjad