Taristuministri määruse "Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ info@kliimaministeerium.ee / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

19.03.2025 nr 1-4/25/1350

Taristuministri määruse "Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Taristuministri määruse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister taristuministri ülesannetes

Lisad: 1. Määruse eelnõu koos lisaga

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Põhiõiguste harta kontroll-leht

4. TAT riskihindamise tabel

Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed, Riigi Tugiteenuste

Keskus ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon

Eerika Purgel, 626 0709

eerika.purgel@kliimaministeerium.ee

Taristuministri …. määruse nr …

„Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021 –

2027 “

Lisa

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Kohaliku omavalitsuse

üksus

Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 80%

Anija vald 80%

Antsla vald 80%

Elva vald 80%

Haapsalu linn 80%

Haljala vald 74%

Harku vald 62%

Hiiumaa vald 60%

Häädemeeste vald 80%

Järva vald 80%

Jõelähtme vald 70%

Jõgeva vald 80%

Jõhvi vald 80%

Kadrina vald 80%

Kambja vald 80%

Kanepi vald 80%

Kastre vald 80%

Kehtna vald 80%

Keila linn 72%

Kihnu vald 80%

Kiili vald 76%

Kohila vald 80%

Kohtla-Järve linn 80%

Kose vald 80%

Kuusalu vald 80%

Loksa linn 80%

Luunja vald 80%

Lääne-Harju vald 80%

Lääne-Nigula vald 80%

Lääneranna vald 80%

Lüganuse vald 80%

Maardu linn 78%

Muhu vald 66%

Mulgi vald 80%

Mustvee vald 80%

Märjamaa vald 80%

Narva linn 80%

Narva-Jõesuu linn 80%

Nõo vald 80%

Otepää vald 80%

Paide linn 80%

Peipsiääre vald 80%

Pärnu linn 80%

Põhja-Pärnumaa vald 80%

Põhja-Sakala vald 80%

Põltsamaa vald 80%

Põlva vald 80%

Raasiku vald 80%

Rae vald 69%

Rakvere linn 80%

Rakvere vald 80%

Rapla vald 80%

Ruhnu vald 80%

Räpina vald 80%

Rõuge vald 80%

Saarde vald 80%

Saaremaa vald 80%

Saku vald 74%

Saue vald 72%

Setomaa vald 80%

Sillamäe linn 80%

Tallinna linn 60%

Tapa vald 80%

Tartu linn 78%

Tartu vald 80%

Toila vald 80%

Tori vald 80%

Tõrva vald 80%

Türi vald 80%

Valga vald 80%

Viimsi vald 60%

Viljandi linn 80%

Viljandi vald 80%

Vinni vald 80%

Viru-Nigula vald 80%

Vormsi vald 80%

Väike-Maarja vald 80%

Võru linn 80%

Võru vald 80%

Taristuministri määruse „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri määrusega „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse

andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamiseks.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna olmejäätmete

valdkonna juht Katrin Koppel (e-post katrin.koppel@kliimaministeerium.ee, tel 626 0700),

ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Toomas Luhse (e-post

toomas.luhse@kliimaministeerium.ee, tel 605 4315) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post eerika.purgel@kliimaministeerium.ee, tel 626 0709). Riigiabi

reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk

(e-post rene.lauk@kliimaministeerium.ee, tel 626 2948). Eelnõu ja seletuskirja toimetas

Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Moonika Kuusk (moonika.kuusk@justdigi.ee).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 24 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

6. Toetuse maksmine ja kasutamine

7. Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätteid.

Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada.

Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab

saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia

programmi „Elukeskkond ja ringmajandus“ meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse

„Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

2

Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse

korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.14 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine“.

Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja

metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni 31.05.2022 kinnitatud ning 12.04.2023 ja 16.05.2024 muudetud „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõuete täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse paragrahvis 14.

Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonnavaldkonna

arengukava (KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava

valdkonna strateegiline arengudokument (antud juhul „Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning

„Eesti 2035“ sihi toetamine.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku

strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,

energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja

välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse,

jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas.

Ruumiandmed ja maakorralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud

(valdkondadeülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal

uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel „Eesti 2035“ riigi

eelarvestrateegia 2025–2028 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 3 lõigetes

3 ja 4 ning panustamist hinnatakse määruse § 14 punktis 5) ja rakenduskavas toodud

erieesmärgist ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“

(panustamist hinnatakse määruse § 14 punktis 1). „Eesti 2035“ arengukava koostamisse kaasati

laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise

strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskavakohaseid

sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Tegevus aitab kaasa ka Riigikogu 05.04.2017 otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“

eesmärkide saavutamisele, mille punkti 5 kohaselt seotakse majanduskasv lahti esmase tooraine

3

kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu

eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmehierarhiast lähtudes

jätkatakse jäätmetekke vähendamist ja tõhustatakse jäätmete liigiti kogumist. Soodustatakse

uudsete, sealhulgas ressursside taaskasutamisel, jagamisel ja rentimisel põhinevate ärimudelite

kasutuselevõttu. Tegevus panustab riigi eelarvestrateegia 2025–2028 elukeskkonna ja

ringmajanduse programmi eesmärki „ringmajanduse poliitika“, mille kohaselt on valdkonna

kitsaskoht jäätmete ringlusse võtmise jätkuvalt madal määr. 2022. aasta seisuga on

olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist 30,3% ning 2027. aasta sihttase

on 55%. 2022. aasta seisuga on ringleva materjali määr 16% ning 2027. aasta sihttase on 21%.

Toetuse andmise tingimused on kooskõlas eelnimetatud strateegiatega ning aitavad saavutada

eelnimetatud eesmärke. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–

2028“ strateegiliste eesmärkidega ning aitavad neid ellu viia, eelkõige panustatakse jäätmekava

erieesmärki 3.2, „ohutu materjaliringluse suurendamine“. Samuti aitavad tegevused kaasa

riiklike sihtmäärade saavutamisele. Eelkõige on riigil probleemid olmejäätmete, sh

pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmisega. Ohutul materjaliringlusel on oma roll

ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete ringlussevõtt on üks oluline

komponent kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele

kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal nende

jätkusuutliku ning kliimamõjusid ja elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda

tõhustab loodusressursside kasutamist ja vähendab jäätmete teket.

Lõikes 5 sätestatakse, et käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi1. Toetust makstakse

Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 alusel.

Paragrahvis 2 tuuakse välja määruses toodud terminid.

Punktides täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda

rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme eesmärkidesse.

Punktis 1 selgitatakse, et abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja

kuludokument tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulu aluseks olev tegevus peab olema

kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja käesoleva määrusega.

Punktis 2 selgitatakse, et abikõlblikkuse periood on ajavahemik, kui projekti toetatavad

tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud

kulud tekivad.

Punktis 3 selgitatakse, et „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. Põhimõte tähendab, et toetatavad tegevused ei või oluliselt kahjustada

ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek

ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058

4

Punktis 4 toodud kliimakindluse tagamist hinnatakse ning asjakohane analüüs esitatakse

vajaduse korral koos taotlusega. Kliimakindlus tuleb tagada taristule, mille eluiga on vähemalt

viis aastat. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse § 10 lõike

1 punktist 111 ning esitada ühendmääruse lisas 3 sätestatud andmekoosseis. Kliimakindlust ei

ole vaja hinnata konteinerite, kompostrite ja sõidukite soetamise korral.

Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete

käitlussüsteemid. Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad

uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist.

Punktis 5 selgitatakse, et projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud

ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Punktis 6 selgitatakse, et projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate

abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma. Projekti kogumaksumus on välja toodud

taotluses ja toetuse andmise otsuses.

Punktis 7 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tallinna regiooni all Tallinna linna,

Maardu linna, Harku valda, Saue valda, Saku valda, Kiili valda, Rae valda, Jõelähtme valda,

Viimsi valda.

Punktis 8 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tartu regiooni all Tartu linna

haldusüksusena.

Punktis 9 nimetatud jäätmemudel on Keskkonnaagentuuri arendatav jäätmete liigiti kogumise

taristu ja kogumislahenduste mudel, mis võimaldab igal kohalikul omavalitsusel (edaspidi

KOV) luua jäätmete liigiti kogumise lahenduse, mis tagab piisava olmejäätmete liigiti kogumise

taseme. Näiteks on mudeliga võimalik hinnata, millistelt kinnistutelt tuleb koguda

pakendijäätmeid tekkekohalt, kus on otstarbekas ühiskonteinerite või avalike konteinerite

kasutamine, kui palju peaks omavalitsuses olema jäätmejaamasid või väiksemaid jäätmete

kogumispunkte, milliseid muid kogumislahendusi on soovituslik kasutada (nt kogumisringid).

Määruse alusel toetuse andmise alus on see, et taristu, millele toetust soovitakse, peab olema

osa vastava KOVi terviklikust kogumistaristust, mille rakendamine tagab mudeli kohaselt

arvutuslikult selles omavalitsuses vähemalt 2030. aasta olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu

saavutamise ja riiklikul tasemel 2030. aasta ringlussevõtu sihtmäära saavutamise sellest KOVist

kogutud jäätmete puhul.

Taristu, millele toetust taotletakse, peab olema kooskõlas ja ei tohi olla vastuolus arendatava

mudeliga. Toetuse andmise eeltingimus on see, et toetatav tegevus peab panustama jäätmete

liigiti kogumisse ja teisese toorme kasutusse. Näiteks ei saa toetust taotleda vaid

segaolmejäätmete kogumismahutitele või kogu valla avalike paberi- ja

kartongijäätmekonteinerite jaoks, kui mudelis loodud lahenduste kohaselt ei taga see KOVi

tasemel liigiti kogumise sihtarvu saavutamist (sihtarv kehtestatakse jäätmereformi käigus,

2030. aastal on see eelnõu kohaselt 70%). Näiteks saab toetust taotleda kodumajapidamiste ja

korteriühistute tarbeks mõeldud erinevate jäätmete kogumismahutitele, mis on mõeldud nende

jäätmete tekkekohalt kogumiseks ning mis mudelis loodud lahenduse kohaselt tagavad

vähemalt 70% olmejäätmete liigiti kogumise. Sealjuures võib KOV esitada taotluse tervikliku

taristu ühe konkreetse osa rajamiseks (nt ainult jäätmejaama rajamiseks või ainult paberi- ja

kartongikonteinerite soetamiseks vms).

5

Paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sätestavad toetuse andmise eesmärgi ning toetuse oodatavad

tulemused.

Uute ärimudelite rakendamise jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab jäätmete

liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa

jäätmekäitlussüsteemi, sh digilahenduste kasutamise eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on

riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur

vajadus olmejäätmete (sh bio- ja pakendijäätmed) käitluskohtade, konteinerite, kompostrite ja

muude nutikate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei suudeta.

Kavas ei ole toetada sellise taristu soetamist, mille kulud on seaduse alusel juba

taaskasutusorganisatsioonide või pakendiettevõtjate enda kanda (laiendatud tootjavastutuse

süsteem). Tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumislahenduste toetamisel on oluline vahet

teha, millised kulud peab kandma tootja ja millised jäätmetekitaja, sest toetust antakse vaid sel

juhul, kui neid kulusid ei pea kandma tootjad.

Pakendijäätmete kogumine on üldjuhul tootjavastutusorganisatsioonide ülesanne, kes on

selleks omavalitsustesse paigaldanud avalike pakendikonteinerite võrgustiku. Kohalik

omavalitsus võib pakendijäätmete kogumise korraldada ka tekkekohalt (JäätS § 31 lõige 5).

Sellisel juhul ei pea kogumisvahendite kulusid kandma tootjavastutusorganisatsioonid

(jäätmete raamdirektiivi artikkel 8a punkt 4c). Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise

korraldus peab sellisel juhul olema kirjeldatud KOVi jäätmekavas (JäätS § 42 lõike 3 punkt 14)

ja sätestatud jäätmehoolduseeskirjas (§ 71 lõike 2 punkt 11). Jäätmereformi eelnõu2 näeb ette,

et olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumine toimub korraldatud jäätmeveo

käigus. Tiheasustusalal ja korteriühistute puhul korraldatakse eelnõu kohaselt pakendijäätmete

kogumine nende tekkekohas, mujal võib selleks kasutada ka kogumispunkte. Pakendijäätmete

kogumisvahendeid ei loeta eelnõu seletuskirja kohaselt taaskasutusorganisatsioonide kantavaks

kuluks.

Lisaks on muid olulisi jäätmevooge (sh tekstiil, plast, metall, paber ja kartong, klaas, puit,

suurjäätmed, ohtlikud jäätmed), mis vajavad ühtset kogumissüsteemi. Samuti tuleb parandada

kohalike omavalitsuste suutlikkust erinevate liigiti kogumise lahenduste väljatöötamisel ning

rakendamisel, sh ohtlike jäätmete liigiti kogumist kogumispunktide ja kogumisringide kaudu.

Riiklik prioriteet on välja arendada täielik jäätmekäitlustaristu.

Jäätmete liigiti kogumine on jäätmete ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise eeldus.

Jäätmete liigiti kogumise tõhustamine aitab kaasa riigile seatud jäätmete ringlussevõtu

sihtarvude saavutamisele nii olmejäätmete, pakendijäätmete, patareide ja akude, elektri- ja

elektroonikaseadmete kui ka ehitus- ja lammutusjäätmete puhul (vt täpsemalt „Riigi

jäätmekava 2023–2028“, tabel 143). Jäätmete liigiti kogumist tõhustab ka teadmine, et jäätmed

võetakse edaspidi ringlusse. Esmatähtis on biojäätmete eraldi kogumine. Tekkekohalähedane

biojäätmete käitlusvõimekus loob jäätmejaamas võimaluse informeerida külastajaid

biojäätmete olulisusest ja nende liigiti kogumise kasust. See aitab motiveerida inimesi

biojäätmeid korrektselt koguma ning aitab suurendada biojäätmete liigiti kogumise võimekust.

Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse, et toetatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja

aidatakse hoida Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

2 Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on leitav Kliimaministeeriumi

dokumendiregistrist: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=bb42d9b3-7cbb-4704-9a6d-

9c0616937507. 3 „Riigi jäätmekava 2023–2028“, kättesaadav aadressil: https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava.

6

heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtteid. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht ja

näitajad, millele määruses kirjeldatud toetatavad tegevused kaasa aitavad.

Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja alamsihti „Eesti majandus on tugev ja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“. Eesmärk on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine Eesti majandus, milles kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha

omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkonna suund on, et see kutsuks töötama, ettevõtteid

asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi,

millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

Määruse nõuetele vastavad projektid aitavad hoida „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja aitavad

kaasa sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

saavutamisele moel, mis toetab keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka

tasakaalustatud regionaalset arengut ning ligipääsetavust. Seda tehakse järgmiste näitajate abil:

1) ringleva materjali määr;

2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele

väljaspool Harjumaad;

3) ligipääsetavuse näitaja.

Võrdsete võimaluste tagamisse panustab meede kaudselt eelkõige jäätmetaristu arendamisel,

nt võimalikud uued töökohad, ning võttes arvesse erinevate elanike gruppide (nt vanemaealised,

eri rahvusest või erivajadusega inimesed) vajadusi parema jäätmekäitluse korraldamiseks ja

tagades kõigile elanikele juurdepääsu jäätmete liigiti kogumise infrastruktuurile.

Soolise võrdõiguslikkuse tagamisse panustab meede kaudselt, st toetatavate tegevuste puhul

ei kohelda kedagi ebavõrdselt.

Ligipääsetavuse tagamiseks järgitakse jäätmetaristu kavandamisel universaalse disaini ja

kaasava disaini põhimõtteid. Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri korrastamisel

arvestatakse ligipääsetavuse põhimõtet ning kavandatakse ligipääs kõigile elanikkonna

gruppidele (sh eakad ja puuetega inimesed). Sealhulgas on oluline, et ligipääsetavad oleksid

rajatud jäätmejaamad ja jäätmete kogumispunktid ning uued digitaalsed lahendused.

Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse ligipääs edastatavale

informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue)

inimestele nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas. Toetatavate tegevuste panust jälgitakse

mõõdikuga „Ligipääsetavuse näitaja“.

Regionaalarengu toetamiseks arvestatakse kohalike omavalitsuste toetamisel erinevat

toetusmäära (toodud määruse lisas). Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse

toetusteks väljaspool Tallinna ja Tartu regioone ning hinnatakse asjakohastel juhtudel näitajaga

„Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja puhul on

kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32% ja 35% vahele,

samal ajal kui Harjumaal on see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb

püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Osa toetusi suunatakse ka

Harjumaale, need projektid selles näitajas ei kajastu.

Kliima ja keskkonnahoidu panustatakse jäätmemajanduse korraldamise toetamise abil.

Toetuse andmise eesmärk on rakendada Eestis ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel.

7

Jäätmetaristu korrastamisel jäätmemudeli abil tekib võimalus tulevikus optimeerida muu hulgas

jäätmete vedu, et vältida ülemäärast transporti ja sellega kaasnevat heidet. Toetuse kasutamine

aitab vähendada jäätmete ladestamist ning teisese toorme kasutamist suurendada ehk aitab

kaasa materjaliringlusele. Projekt panustab „Eesti 2035“ „Säästva arengu riikliku strateegia“

näitajasse „ringleva materjali määr“. Näitaja on ka valitsuse tegevusprogrammi mõõdik, mis

näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses.

Info näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas

põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26).

Lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava

tulemusnäitajatesse panustamist tabelis 1 ja 2 toodud andmete järgi. Näitajate sisu ja aruandluse

tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

väljundnäitaja

nimetus ja mõõtühik

Algtase

ja

aasta

2024

vahesiht-

tase

2029

sihttase

Selgitav teave

Investeeringud jäätmete

liigiti kogumise

rajatistesse (eurodes)

Ei

kohaldu

15 500

000

51 504

662

Investeeringute kogumaht

jäätmete liigiti kogumise rajatiste

toetamiseks (st toetus +

omafinantseering). Näitaja

täitmist raporteeritakse jooksvalt

vastavalt kulude tegemisele

SFOSi maksete info alusel.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad

Perioodi 2021–

2027

rakenduskava

tulemusnäitaja

nimetus ja

mõõtühik, kood

Alg-

tase

Aasta 2024

vahesiht-

tase

2029

siht-

tase

Selgitav teave

Liigiti kogutud

jäätmed (tonni

aastas)

0 2021 ei kohaldu 45

000

Liigiti kogutud jäätmete

täiendav aastane kogus

tonnides, mis tuleneb

investeeringutest toetatud

projektide raames

jäätmete liigiti kogumise

rajatistesse. Toetuse saaja

raporteerib saavutustaset

üks aasta pärast projekti

lõppemist tegelikele

mõõdetud andmetele

tuginedes (järelaruanne).

8

Arvestatakse, et Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 on

programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise valdkonna 067

(Kodumajapidamisjäätmete käitlus: vältimis-, vähendus-, sorteerimis-, korduskasutus- ja

ringlussevõtumeetmed) järgi.

Lõikes 7 tuuakse välja toetuse andmisel projekti täiendavad spetsiifilised näitajad. Toetuse

andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad § 5 lõikes 1 vastavas punktis nimetatud

tegevuste arv, tüüp ja liigiti kogutud jäätmete kogus jäätmeliigi kaupa (nt metallid, plastid,

klaas, puit, biojäätmed, paber ja papp, suurjäätmed, ohtlikud jäätmed, ravimid, tekstiil ja

elektroonikaseadmed, muud olmejäätmed).

Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus) ning rakendusasutus

Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Paragrahvis 5 sätestatakse toetatavad tegevused ja neile kehtivad erisused. Toetatavate

tegevuste määramise alus on eelkõige ELi jäätmedirektiivi, pakendidirektiivi ja

elektroonikaromude direktiivi kohased jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu kohustused.

Direktiivide nõuded on üle võetud jäätmeseaduse ja pakendiseadusega ning eesmärgid on

seatud „Riigi jäätmekavaga 2023–2028“.

Vastavalt jäätmeseadusele on omavalitsuse ülesanne korraldada jäätmete liigiti kogumist (§ 31,

§ 66 lõige 2), kehtestada omavalitsuse territooriumil jäätmete liigiti kogumise tingimused

(§ 71) ning kavandada jäätmete liigiti kogumise arendamist (§ 42 lõige 3).

Toetust antakse tegevustele, mis aitavad edendada jäätmete liigiti kogumist ning seeläbi

suurendada teisese toorme kasutamist. Toetatavad tegevused on eelkõige seotud „Riigi

jäätmekava 2023–2028“ rakenduskavas toodud tegevusega „Jäätmete liigiti kogumise

lahenduste ühtlustamine ja liigiti kogumise hõlbustamine läbi standardiseeritud infrastruktuuri

pakettide välja töötamise ja toetamise“.

Määruse § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 alusel toetatavate tegevuste elluviimiseks soetatud taristut

kasutatakse avalike ülesannete täitmiseks, mitte majandustegevuseks (vt täpsemalt riigiabi

analüüsist).

Määruse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel toetatav tegevus on majandustegevus ning selleks võib anda

riigiabi ja vähese tähtsusega abi.

Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse tegevused, mida toetatakse liigiti kogutud jäätmete

võimekuse suurendamiseks.

Toetust antakse järgnevateks tegevusteks:

1) jäätmete liigiti kogumise vahendite soetamiseks (nt elanike tarbeks konteinerite, nende

lisade (nt filterkaaned), süvamahutite, kompostrite soetamine), mis on vajalikud

keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 2 lõikes 3 loetletud jäätmete liigiti

kogumiseks. Toetust antakse ka selliste tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete (nt

pakendijäätmed, elektroonikajäätmed) kogumisvahendite soetamiseks, millega seotud kulude

kandmine ei ole tootjate kohustus. Toetust ei anta selliste kogumisvahendite soetamiseks, mis

on mõeldud vaid segaolmejäätmete kogumiseks. Toetust ei anta ka näiteks prügimaja

rajamiseks või konteineritele kõva kattega aluse rajamiseks, kuhu paigutatakse olemasolevad

konteinerid, kuna see tegevus ei suurenda otseselt jäätmete liigiti kogumist. Kui

kogumisvahendite soetamisega koos on põhjendatud ka jäätmemaja, -aediku või kõvakattega

platsi rajamine, siis kuulub nende rajamine toetatava tegevuse hulka. Jäätmemajad, -aedikud

9

ning kõvakattega platsid liigituvad taristu mõiste alla ning need vajavad ühendmääruse

paragrahvi 10 lõike 1 punkti 111 kohast kliimakindluse hindamist. Nimetatud tegevuste puhul

tuleb esitada ühendmääruse lisa 3 B-osas sätestatud andmekoosseis;

2) liigiti kogutud jäätmete kogumisringide läbiviimiseks vajalike vahendite soetamiseks.

Toetatakse nii korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete kogumiseks mõeldud veokeid ja

mobiilseid kogumispunkte4 (nt ohtlike jäätmete või suurjäätmete kogumiseks mõeldud veok,

pop-up-kogumismajad või teisaldatavad kogumismajad) kui ka korraldatud jäätmeveoks

kasutatavaid veokeid (sh erilahendusega veokid, mis võimaldavad üleantavaid jäätmeid

kaaluda või tühjendada elanike mitmesektsioonilisi konteinereid), mida kasutatakse ise, kui

seadus seda võimaldab, või antakse jäätmejaama operaatori või jäätmevedaja kasutusse.

Soetatavates veokites ei tohi kasutada fossiilkütuseid. Toetust ei anta selliste vahendite

soetamiseks, mis on mõeldud vaid segaolmejäätmete kogumiseks. Toetust antakse veokite

soetamiseks juhul, kui sellega suurendatakse jäätmete liigiti kogumist;

3) liigiti kogutud jäätmete kogumispunktide rajamiseks ja täiendamiseks.

Toetatakse avalike või kindlale kasutajate grupile mõeldud liigiti kogutud jäätmete

kogumispunktide rajamist ja täiendamist (nt kogumispunktidesse uute liigiti kogutud jäätmete

kogumismahutite soetamine). Uue kogumispunkti puhul on toetatav ka selle jaoks kõvakattega

platsi või varjualuse rajamine. Olemasoleva kogumispunkti jaoks kõvakattega platsi, varjualuse

rajamine või turvalisust (valvekaamerad, võrkaed) suurendavad tegevused on toetatavad vaid

juhul, kui selle tulemusena suureneb jäätmete liigiti kogumine. Kogumisplatsi rajamisel tuleb

hinnata, kas selle asukoht on kliimakindel (näiteks ei asu see üleujutusalal). Nimetatud

tegevuste puhul tuleb esitada ühendmääruse lisa 3 B-osas sätestatud andmekoosseis;

4) jäätmejaamade rajamine, laiendamine, rekonstrueerimine.

Toetatakse nt uute jäätmejaamade rajamist, projekteerimist, olemasolevate jäätmejaamade

rekonstrueerimist, autokaalu, pressi ja mahutite soetamist, jäätmete vastuvõtuks või

hoiustamiseks varjualuse rajamist või korduskasutuseks või korduskasutuse ettevalmistamiseks

mõeldud jäätmete vastuvõtu ja väljapaneku ala. Selle tegevuse raames ei toetata jäätmejaama

administratiivhoone rekonstrueerimist, parandustöökoja rajamist, jäätmejaama käitamise

haldus- või püsikulusid. Olemasoleva jäätmejaama laiendamine või rekonstrueerimine on

toetatav, kui selle tegevuse tulemusena suureneb jäätmete liigiti kogumine. Uute

jäätmejaamade rajamisel tuleb arvesse võtta olemasolevaid omavalitsuste jäätmejaamasid. Kui

võrgustik on piisavalt tihe, siis tuleb eelistada uue jäätmejaama rajamisele olemasolevate KOVi

jäätmejaamade ristkasutust (KOVide-vaheliste kokkulepete alusel võimaldatakse jäätmete

äraandmist teise KOVi elanikele). Jäätmejaamade optimaalse tihedusega võrgustikku ja uue

jäätmejaama rajamise põhjendatust hinnatakse jäätmemudeli alusel, kus võetakse arvesse

olemasolevaid jäätmejaamasid, nendes käideldavate jäätmete maksimaalseid koguseid ning

teeninduspiirkonda jäävate elanike arvu ja jäätmete kogust, mille nad eeldatavasti tekitavad.

Ringluskeskuse rajamisel, kus paralleelselt tegeletakse nii liigiti kogutud jäätmete vastuvõtmise

kui ka korduskasutuseks ettevalmistamisega, toetatakse vaid seda ruumilist osa, mis otseselt

suurendab jäätmete liigiti kogumist.

Selles punktis toodud tegevuseks toetuse taotlemisel on vajalik kliimakindluse analüüs

ühendmääruse lisa 3 B-osa järgi;

5) biojäätmete kompostimisvõimekuse loomine.

Toetatakse biojäätmete ringlussevõtuks käitlusrajatise (nt kompostimisväljaku) rajamist või

olemasoleva parendamist või seadme soetamist, tagades, et biojäätmete käitlus sertifitseeritakse

vastavalt keskkonnaministri 08.04.2013 määrusele nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti

tootmise nõuded“. Selle tegevuse raames ei toetata jäätmejaama administratiivhoone

rekonstrueerimist, biojäätmete käitluse või jäätmejaama käitamise haldus- või püsikulusid.

4 Näide Stockholmi piirkonnas kasutusel olevatest pop-up kogumispunktidest, millega kogutakse liigiti kogutud

jäätmeid ja korduskasutuseks sobilikke esemeid kindla aja jooksul igas eelnevalt kokkulepitud

kogumispunktis: https://www.stockholmvattenochavfall.se/popup.

10

Toetatavateks tegevusteks on näiteks kõvakattega platsi rajamine ja nõrgvee kogumissüsteemi

rajamine. Samuti toetatakse erinevate seadmete soetamist, mis on vajalikud

kompostimisprotsessi tegemiseks, näiteks toetatakse trummelkompostri, jäätmete

eelpurustusseadme, aunapööraja, sõelumistehnika ja komposti kvaliteedi mõõtmise seadmete

soetamist. Toetuse tulemusel suureneb liigiti kogumine ja toodetakse komposti. Selles punktis

toodud tegevuseks toetuse taotlemisel on vajalik kliimakindluse analüüs ühendmääruse lisa 3

B-osa järgi;

6) digitaalsed ja nutikad lahendused, mis toetavad jäätmete liigiti kogumist (nt

digilahendused, mis võimaldavad suuremas mahus või pikema aja jooksul liigiti kogutud

jäätmeid üle anda, ennetada kogumismahutite risustamist valede jäätmetega või motiveerivad

jäätmeid liigiti koguma, sh isikutuvastusega konteinerid, mehitamata jäätmejaama automaatne

isikutuvastus, kaalumise ja arveldamise süsteem, kaalupõhine kogumissüsteem, mahuti

täituvuse sensorid); selle tegevuse raames ei toetata jäätmevaldajate registri arendamist, KOVi

tarbeks veebilehe või infosüsteemi loomist või arendamist.

Lõike 2 punktis 1 nimetatud mudeldatud lahendus peab tagama 70% liigiti kogumise. Projekti

lahendus ei pea tagama täies ulatuses 70% liigiti kogumist, kuid peab olema osa mudeldatud

lahendusest, mis tagab 70% ulatuses liigiti kogumise. Toetatav tegevus peab aitama kaasa

jäätmete liigiti kogumisele ning vastav selgitus tuuakse ära taotluse juures. Taristu, millele

toetust taotletakse, peab olema kooskõlas jäätmemudelis mudeldatud liigiti kogumise taristuga.

Kohalik omavalitsus saab kohalike tingimustega sobiva taristu ise jäätmemudeli abil

mudeldada. Valitud lahendus peab omavalitsuses arvutuslikult (seda teeb mudel) summaarselt

tagama vähemalt 70% olmejäätmete liigiti kogumise KOVis, mis riiklikul tasemel panustab

2030. aasta ringlussevõtu sihtmäära saavutamisse. Taotluse juures tuuakse ära valitud

lahenduse kirjeldus. Tegevus, millele toetust taotletakse, on kooskõlas jäätmemudeliga, kui see

on mudelis kujundatud tervikliku lahenduse osa.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab omavalitsuse jäätmekava olema kooskõlas „Riigi jäätmekavaga

2023–2028“. See tähendab, et omavalitsuse jäätmekava peab olema vastavalt jäätmeseaduse

§-le 43 ajakohastatud ning selles on käsitletud ka neid tegevusi, mille vastutajaks või

kaastäitjaks on riigi jäätmekava rakenduskavas märgitud kohalik omavalitsus. Juhul, kui

omavalitsus on leidnud, et tema jäätmekava ajakohastamine pärast „Riigi jäätmekava 2023–

2028“ kinnitamist ei ole vajalik, kuna eeltoodud tegevused on juba KOVi jäätmekavas

käsitletud, on vajalik vastava kinnituse esitamine.

Lõike 2 punkti 3 kohaselt peavad lõike 1 punktis 1 tegevuse planeerimisel jäätmete liigiti

kogumise vahendid, mida kasutatakse korraldatud jäätmeveos, olema sätestatud kohaliku

omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Kavandatav tegevus peab olema kooskõlas

omavalitsuses kehtiva jäätmehoolduseeskirjaga hiljemalt taotluse rahuldamise otsuse tegemise

ajaks.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse

kehtiva jäätmekavaga.

Lõike 2 punkti 5 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel, kelle tarbeks toetust taotletakse taotluse

rahuldamise ajaks olema kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping (nt Kihnu, Ruhnu ja

Vormsi vallad, kus vastavalt jäätmeseaduse § 135 lõikele 2 korraldatud jäätmeveo korraldamine

pole nõutud).

Lõikes 3 sätestatakse, et toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele ELi ja riiklikele

keskkonnaalastele õigusaktidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 9 kohaselt peab toetatav tegevus olema kooskõlas kehtivate keskkonnaalaste

õigusaktidega.

Lõikes 4 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse

11

(852/2020) artikli 17 tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see

„ei kahjusta oluliselt“ (ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses

sätestatud keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson &

Ko. Analüüsis toodi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH

printsiibiga.

Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline

kahjustamine. Selleks, et määrus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav

tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui

see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne

mõju kliimamuutuste leevendamisele, pigem on mõju positiivne. Toetatavad tegevused ei

põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet, vaid aitavad seda vähendada. Toetatakse jäätmete

liigiti kogumise taseme tõstmist ja materjaliringluse suurenemist. Seeläbi hoitakse ära

kasvuhoonegaaside heide, mis tekiks uute materjalide tootmisel. Jäätmemudeli alusel

kavandatud jäätmete liigiti kogumise taristu võimaldab ennetada liigsete veoringide

korraldamist;

2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist,

kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel

puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele. Toetatavate tegevuste elluviimisel

arvestatakse võimaliku muutuva kliimaga, sh ekstreemsed ilmaolud, üleujutused, sademed,

kuumus ja põud. Kaudne mõju seisneb selles, et tänu korraldatud jäätmekäitlusele ning selle

tulemusena väiksemale ressursivajadusele väheneb mõju keskkonnale ja sellest tingituna ka

võimalik mõju kliimamuutuste tekkele;

3) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee ja

mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna-

ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head

keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem on

neil positiivne mõju, sest tänu ringmajandusele väheneb ka veekasutus. Tegemist on

keskkonnaeesmärkide (jäätmete ringlussevõtt) saavutamiseks antava toetusega. Jäätmete liigiti

kogumise taristu arendamine aitab vähendada mereprügi teket, jäätmete ringlussevõtt panustab

kaudselt vee ja mereressursside kaitsele, aidates ennetada jäätmete kaudu reostuse sattumist

veekogudesse ning pinna- ja põhjavette;

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt

ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel või

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline

kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Määruse tegevustel on

positiivne mõju. Ei kahjusta, kuna meede ja määruse alusel antav toetus on otseselt seotud

ringmajanduse edendamisega. Meetme tegevuste abil paraneb jäätmete liigiti kogumine, mis

on efektiivse jäätmete ringlussevõtu eeldus;

5) saastuse vältimine ja tõrje: tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see

suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Määruse raames

toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki. Tegevused jäätmete liigiti kogumiseks ning

ringlusesse võtmise toetamiseks aitavad saastust vältida. Kuna toetatakse tegevusi, mis loovad

mugavad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks, siis väheneb võimalus, et jäätmete kaudu

satuvad saasteained õhku, vette või pinnasesse;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja

ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

12

seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust. Toetatavad projektid pole seotud kaitsealadega ega mõjuta neid. Määruse raames

toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Kaudselt panustatakse ökosüsteemide

kaitsesse sellega, et tänu jäätmete ringlusse võtmisele väheneb surve uute loodusressursside

järele, mille hankimine võib kahjustada elurikkust ja elupaiku.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta

oluliselt“ analüüsi.

Lõikes 5 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL)

2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat,

tagada kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu

vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse

energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate

kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse

eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse

vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda

ühendmääruse lisa 3 andmekoosseisust. Kliimakindluse tagamise hinnang

taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, esitatakse rakendusüksuse

kehtestatud juhendi kohaselt.

Lõike 6 kohaselt § 5 lõike 1 punktide 1–4 ja 6 alusel toetatavate tegevuste rahastamisel ei anta

riigiabi. Rakendusüksus kontrollib taotluse menetlemise käigus, kas toetus on Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 mõistes riigiabi toetuse saajale või mõnele teisele

lõppkasusaajale. Kui toetus vastab riigiabi tunnustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

107 mõistes, jäetakse taotlus vastavas osas rahuldamata.

Lõike 7 kohaselt võib § 5 lõike 1 punkti 5 alusel toetatava tegevuse rahastamisel abi anda

riigiabi ja vähese tähtsusega abina.

Paragrahvi 6 lõiked 1–12 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat ja vähese tähtsusega abi

andmist. Riigiabi antakse meetmes komisjoni määruse 651/2014 (EL) (edaspidi ÜGEM)

artiklite 14 ja 47 alusel.

ÜGEMi artikli 14 keskne nõue on, et tegemist peab olema investeeringuga materiaalsesse või

mittemateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu mõistele ÜGEMi

artikli 2 punkti 49 kohaselt. Alginvesteeringu liigid on tootmisvõimsuse suurendamine,

toodangu mitmekesistamine, tootmise täielik ümberkorraldamine, uue ettevõtte rajamine.

Üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 3 kohaselt rahastatakse suurettevõtja puhul ainult

uut majandustegevust tekitavat alginvesteeringut, nagu see on defineeritud üldise grupierandi

määruse artiklites 50 ja 51.

ÜGEMi artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele üleminekuks sama artikli

lõike 2 punkti b järgi (arvestades kehtestatava määruse piiranguid). ÜGEMi artikli 47 lõige 4

sätestab, et abi ei tohi vabastada jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega

kohustustest, mis on seotud nende jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu

või riikliku õiguse alusel, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest,

mida võib pidada ettevõtja tavakuludeks. ÜGEMi artikli 47 lõige 5 sätestab, et abi ei tohi

soodustada jäätmeteket ega suurendada ressursikasutust. ÜGEMi artikli 47 lõige 6 sätestab, et

abi ei saa kogu liidus juba kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringud, mis

on seotud tehnoloogiaga. Nimetatud nõudele vastavuse kohta peab taotleja esitama

rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhise järgi põhjendatud selgituse, tõendades kasutatava

13

tehnoloogia erinevust Euroopa Liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavast. ÜGEMi artikli

47 lõike 7 kohaselt on abikõlblikud kulud täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse

kindlaks, võrreldes projekti investeeringu kogukulusid vähem keskkonnasõbraliku projekti või

tegevuse kuludega, kasutades sama lõike punktides a) kuni c) toodud meetodeid. Selle

informatsiooni esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi. Abi ei tohi

anda, kui investeeringud tehakse selleks, et järgida liidu normatiive, mis on juba vastu võetud

ja jõustunud. Abi võib anda investeeringute tegemiseks, et järgida liidu normatiive, mis on vastu

võetud, aga ei ole veel jõustunud, kui investeering tehakse ja viiakse lõpule vähemalt 18 kuud

enne normatiivi jõustumist. Põhjenduse selle nõude täitmise kohta esitab taotleja

rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi.

Paragrahvis 7 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja kehtestatavas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud

kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kui projekti

kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning

taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20

lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus

taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelnõu § 11 lõike 2 punkti 8 järgi.

Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5, mis

saavutavad sellised tulemused, nagu on kirjeldatud eelnõu §-s 3, ja mis jäävad §-s 9 sätestatud

piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on välja toodud

abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt on abikõlblik käesoleva määruse § 5 lõikes 1 toodud tegevuste

elluviimisega seotud otsesed kulud, sh projekteerimine. Projekti ettevalmistamiseks vajalikud

projekteerimistööd on abikõlblikud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast (§ 8 lg 1).

Lõike 2 punkti 2 kohaselt on abikõlblik ka kliimakindluse analüüsi koostamise kulu.

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate kasvuhoonegaaside

heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs

koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisast

3.

Lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et abikõlblikud on teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on

vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“. Teavitamisnõuete täitmise kohta erinevate tegevuste puhul leiab

näiteid KIKi kodulehe soovituslikust juhendist.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt on projektijuhtimise kulu abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5%

ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

Lõike 2 punkti 5 kohaselt on regionaalabi andmisel abikõlblikud kulud need, mis on seotud

alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või

immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4,

6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi.

Lõike 2 punkti 6 kohaselt on ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku

toetamiseks antava investeeringuteks ettenähtud abi andmisel kulud abikõlblikud üldise

grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi.

Lõike 2 punkti 7 kohaselt on otsene personalikulu abikõlblik vastavalt ühendmääruse §-le 16

kuni 15% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

14

Lõikes 3 määratakse, et abikõlblikud on kulud kindlasummalise makse alusel kuni

200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral. Kogusumma arvutab rakendusüksus

eelarveprojekti alusel. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse (§ 11 lõike 2 punkt 8).

Hinnavõrdluse tegemiseks on vaja võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt

pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikku

taasesitamist võimaldaval viisil. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate

hinnapakkumiste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna

ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega.

Pakkumuste võtmise protsess peab olema selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks tuleb

anda piisavalt aega ning taotleja peab tehtud päringud dokumenteerima, et tagada kontrolljälje

olemasolu (sh võimalike auditite raames). Kindlasummalise makse suuruse määrab

rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti

eelarvest.

Lõikes 4 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud.

Paragrahv 8 sätestab määruse raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detailid.

Lõikes 1 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse

esitamisele järgnev päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. See tähendab, et kõik

projekti tegevused ja ka kulud peavad jääma abikõlblikkuse perioodi. Erandina on abikõlblik

periood pikem, kui projektis on olnud vajalik eelnevalt hinnata kliimakindlust või teha

projekteerimine ja selleks soovitakse toetust saada.

Lõikes 2 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. See

tähendab, et projekti tegevused ja kulud on abikõlblikud maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui

projekt eeldab kliimakindluse hindamist või projekti koostamist ja see tehakse enne taotluse

esitamist, on abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud.

Lõikes 3 selgitatakse, et toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib

rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. See tähendab, et

abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi.

Paragrahvi 9 lõigetes 1–10 sätestatakse määrusega antava taotlusvooru eelarve kehtestamise

detailid, toetuse piirsumma ja osakaal.

Lõikes 1 sätestatakse minimaalne ja maksimaalne toetus taotleja kohta. Taotleja taotluste arv ei

ole piiratud.

Lõikes 4 sätestatakse toetuse määr ja osakaal kohalikele omavalitsustele. Toetuse määr on

kuni 80%. Toetuse osakaal on vastavalt määruse lisale 60–80% projekti abikõlblikest kuludest,

arvestades ka regionaalarenguga seotud aspekte. Tegemist on maksimaalse toetuse

osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal

ja vahendid. Määruse lisas määratakse toetuse maksimaalne osakaal eraldi igale kohaliku

omavalitsuse üksusele.

Kohaliku omavalitsuse üksus on finantsjuhtimise seaduse kohaselt sõltuv üksus

raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva

mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult

avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt

üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse

üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta

põhitegevuse tuludest.

Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel võeti arvesse erinevusi

kohalike omavalitsuste tulukuses. Kohaliku omavalitsuse tulukuse määr on tuletatud

2024. aasta tasandusfondi jaotamisel kasutatud andmetest, jagades arvestusliku tulu ja tulu-

kulu tasanduseks saadud toetuse (v.a ühinemise kompensatsioon) arvestusliku

kuluvajadusega. Kohalike omavalitsuste tulukus jääb vahemikku 97–166% võrreldes

arvestusliku kuluvajadusega. Kui omavalitsuse tulukus on 100% või vähem, on tema

15

toetusmäär 80%. Omavalitsusel, kelle tulukus on vähemalt 120%, on toetusmäär

maksimaalselt 60%. Vahepealse tulukusega omavalitsuste toetusmäär jääb vahemikku 60–

80%. Erandina on kõikide väikesaareliste omavalitsuste toetusmäär 80% hoolimata tulukusest.

Antud analüüsi on teostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Tabel 1. Meetme „Ringmajanduse korraldamine“ eelarve

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering

Kogu-

maksumus

Ringmajanduse

korraldamine

Ringmajandus-

põhiste tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi

ja toorme

hankimisega

seotud kahjude

vähendamise

toetamine ning

vastavate

erialaekspertide

koolitus; tööstus-

ja

teenindussektori,

sh VKEde energia-

ja ressursitõhususe

suurendamine ja

auditite toetamine;

jäätmetekke ja

pakendamise

vältimine ja

vähendamine,

toodete

korduskasutuse

edendamine;

jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine;

ringlussevõtu

võime

suurendamine ja

ohutu

materjaliringluse

tagamine.

111 028 963 2 122 758 118 500 000 231 651 721

Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.14, rahastatud tegevuste

detailne hinnanguline jagunemine on lisatud allpool tabelis 4. Toetuse kasutamise arvestuslik

keskmine toetusprotsent oleks määruse alusel kuni 70%.

Tabel 2. Sekkumise nr 21.2.4.14 eelarve kasutamise plaan

16

Rakenduskavaga kooskõlas

olevad sekkumised

ELi toetuse

eelarve

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine

(sekkumise number on

21.2.4.14) 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TATi käskkiri (riigi poolt

vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TATi avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent keskselt

47,93. ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu

protsent on 52,0707368647527. Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev

planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetusprotsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises

sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas).

Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse

vajadus on alljärgnev.

Tabel 3. Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse osa eelarve jaotus

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise toetamine

ning vastavate

erialaekspertide koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

Lisaraha (sekkumisest

21.2.4.15) 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941

b) TAT käskkiri

pärandmõjud (toorme-

allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

Lisaraha (sekkumisest

21.2.4.15) 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470

c) TAT määrus avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh

VKEde energia- ja

ressursitõhususe tõstmine

ja auditite toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

17

a) TAT määrus –

ressursiaudit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus –

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja

pakendamise vältimine ja

vähendamine, toodete

korduskasutuse

edendamine (määrus)

(sekkumise number on

21.2.4.13) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri (riigi poolt

vajaliku taristu

arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu

materjaliringluse tagamine

(avatud taotlemine,

määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.

Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõikes 1 selgitatakse, kes võivad toetust taotlema tulla. Taotlejaks võib lisaks omavalitsusele

endale olla ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud omavalitsusüksuste

koostöövorm. Need koostöövormid võimaldavad kindla ülesande täitmiseks volitada teist linna

või valda, omavalitsusliitu ja muid omavalitsuste ühendusi moodustama selleks ühisametit

või -asutust.

Lõikes 2 tuuakse välja, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-le 3.

Lõikes 3 tuuakse välja, et taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele infost, mis mõjutab

toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult

asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas

vastab taotlus määruse nõuetele.

Paragrahvi 11 lõigetes 1 kuni 4 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele.

Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning

vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

Lõikes 2 selgitatakse, milliseid lisaandmeid ja -dokumente peab taotlus sisaldama peale

ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavate dokumentide ning

ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnituste. Taotlus peab vastama määruse tingimustele,

mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus

peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud andmeid ja dokumente.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta

oluliselt“. Kinnitus tuleb esitada rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, juhend avaldatakse

taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb esitada kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu

kohta ja tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse

kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele

18

laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata

jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning

finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul

viisil. Kui kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus panustab investeeringuprojekti

omafinantseeringusse või abikõlbmatute kulude katmisse, on taotlejal ja partneril selliste

kulude tasumise suutlikkus, kui peale ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatud nõuete on täidetud

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja

kohaliku omavalitsuse üksusel ja temast sõltuval üksusel on vahendid sama seaduse

§ 341 lõigete 2 ja 3 kohaselt.

Lõike 2 punkti 12 kohaselt tuleb esitada kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute

puhul (näiteks hoone), mille kestvus on vähemalt viis aastat. Hinnang esitatakse

rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb ühendmääruse lisal 3.

Lõike 2 punkti 15 kohaselt peab taotleja arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki

asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja

kohaldumisel arvestada korraldusasutuse veebilehel toodud keskkonnanõuetega. Taotleja

kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni

2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Enne

kinnituse andmist tutvub taotleja „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud

taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab

e-toetuse keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi.

Lõike 2 punkti 17 kohaselt tuleb esitada selgitused, kuidas projekt on kooskõlas

jäätmemudeliga.

Näiteks § 5 lõike 1 punkti 1 tegevuse taotluse puhul esitab taotleja jäätmehaldussüsteemis

mudeldatud väljavõtte, millega saavutatakse kohalikus omavalitsuses 70% liigiti kogumise

tase. Jäätmehaldussüsteemis mudeldatud lahendus näitab kohalikus omavalitsuses vajalike

jäätmekonteinerite koguarvu. Kohalik omavalitsus peab võrdlema mudeldatud väljavõtet

olemasoleva olukorraga, st kohaliku omavalitsuse jäätmevaldajate registriväljavõttega, ning

esitab asjakohased selgitused olemasolevate jäätmekonteinerite ja jäätmekonteinerite vajaduse

kohta. Kogu jäätmemudelis mudeldatud lahendust ei pea taotluses esitatud projektiga täies

mahus ellu viima.

Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuste seosed jäätmehaldussüsteemi

mudeliga esitatakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teostatavusuuringu raames. Näiteks

võimaldab mudel olemasolevate jäätmejaamade asukohtade ja võimekuse abil leida uuele

jaamale optimaalse asukoha või hinnata olemasoleva jaama laiendamise vajadust.

Lõike 2 punkti 18 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projektis ei võeta toetusega soetatud liigiti

kogumise vahendite üleandmisel elanikelt suuremat tasu kui omaosaluse suurus.

Lõike 2 punkti 20 kohaselt tuleb esitada viide kõigi nende omavalitsuste sõlmitud korraldatud

jäätmeveo hankelepingutele riigihangete registris, kelle tarbeks toetust taotletakse.

Lõike 2 punkti 21 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et kohaliku omavalitsuse, kelle nimel toetust

taotletakse, jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri on aja- ja asjakohased. Ajakohane

omavalitsuse jäätmekava on kooskõlas riigisiseste nõuetega ja „Riigi jäätmekavaga 2023–

2028“.

Lõike 2 punkti 22 kohaselt tuleb edastada veebilink kohaliku omavalitsuse jäätmekavale ja

jäätmehoolduseeskirjale.

19

Lõike 2 punkti 23 kohaselt tuleb esitada selgitused, kuidas on planeeritav tegevus kooskõlas

jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjaga. Selgituses tuuakse ära, kuidas jäätmekavas on

planeeritud ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nende konkreetsete jäätmeliikide kogumine,

mille jaoks taristu toetust taotletakse.

Lõike 2 punktis 24 sätestatakse, et tuleb esitada kinnitus, et kohalikul omavalitsusel, kelle nimel

toetust taotletakse, on kehtiv korraldatud jäätmeveo hankeleping.

Lõike 2 punktis 25 sätestatakse, et kui toetust taotletakse määruse § 5 lõike 1 punktis 4 või 5

nimetatud tegevuseks, tuleb esitada projekti teostatavusuuring, mis on koostatud vastavalt

rakendusüksuse kehtestatud juhendile ning mis ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui üks

aasta.

Paragrahvis 11 loetletud kinnitused esitatakse kas vastava märke tegemisega taotlusvormil või

mõnel juhul eraldi allkirjastatud dokumendiga (sel juhul on dokumendi esitamise nõue

taotlusvormil ära toodud).

Lõikes 3 selgitatakse, et lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad

olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt

ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel. Et teha hinnavõrdlus

kindlasummalise makse kehtestamiseks, on vaja kirjalikult taasesitataval vormil võrreldavaid

hinnapakkumusi üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust

koos küsitud pakkumuste infoga. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate

hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna

ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Ühe

ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks

pakkumuste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on

selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle

dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames).

Lõikes 4 selgitatakse, et taotluses peab olema täpselt ja põhjalikult kirjeldatud, kuidas on

avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagatud

ligipääsetavus erivajadustega inimestele, samuti kuidas on avalikkusele edastatav info

ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi.

Paragrahvi 12 lõikes 1 selgitatakse, et toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus käskkirjaga

ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva

paragrahvi lõikele 3, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata

toetusteks tootmisüksustesse väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. Käskkirjas võib

rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja

taotlejate vahel. Käesolev regulatsioon võimaldab toetust paindlikumalt suunata erinevatele

tegevustele ja taotlejatele. Lähtutakse nii riiklikest prioriteetidest kui ka turu nõudlusest.

Lõikes 3 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata Tallinna ja Tartu regioonidest

välja. See nõue kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2024–2028 ülesande

„Analüüs ja ettepanekud „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste

suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ alusel. Ülesanne tuleneb Vabariigi

Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5 „Tugevdame Euroopa

Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet“.

Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja

20

kasutamiseks, eesmärgiga suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete

puhul vähemalt 40% toetustest Tallinna ja Tartu regioonidest välja. Rakendusüksus jälgib ja

tagab, et see nõue on täidetud. Kui 40% eelarvest ammendub, avatakse ka Tallinna ja Tartu

regiooni eelarve väljaspool seda regiooni taotlevatele ettevõtetele. Juhul, kui projekt on

regioonide vaheline, hõlmates nii Tallinna või Tartu regiooni kui ka väljaspool neid asuvaid

piirkondi, arvestatakse selle projekti toetuse eelarve väljaspool Tallinna ja Tartu regiooni

suunatuks.

Lõikes 4 selgitatakse, et rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja

sihtrühmale suunatud avalikus kanalis (sõltub avatava taotlusvooru tegevustest). Taotlusvooru

peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud

avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või

rakendusasutuse käskkirja alusel.

Lõikes 5 selgitatakse, et projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme

§-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise

käskkirjas.

Lõikes 6 selgitatakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11

sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste

esitamise päevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

Lõikes 7 selgitatakse, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele

vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemisest.

Lõikes 8 selgitatakse, et rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja

partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja.

Lõige 9 sätestab, et rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja

partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui

esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist,

muutmist või dokumentide lisamist.

Lõikes 10 selgitatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus

põhjendatud juhtudel pikendada. Senine praktika eelmistel rahastusperioodidel on näidanud, et

potentsiaalselt toetatavad projektid on keeruka iseloomuga ning menetlused võivad vajada

korduvaid lisapäringuid, mistõttu on menetlusaja pikendamine põhjendatud.

Lõikes 11 selgitatakse, et rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui

on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded.

Paragrahvis 13 sätestatakse valikukomisjoniga seotud tegevused. Rakendusüksus moodustab

nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks

ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni.

Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku.

Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et taotlejatel ei oleks võimalik neid

mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul ka tagantjärele, et tagada võimalus samade

ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides.

21

Paragrahvis 14 sätestatakse projektide valikukriteeriumid ja -metoodika.

Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses

kajastatud projekti rahastab rakendusüksus ja toetuse taotlus rahuldatakse osaliselt või täielikult

üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt neile

nõuetele vastab.

Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus alljärgnevatest valikukriteeriumidest.

1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omama

mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele.

Toetuse andmise tingimused on kooskõlas riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkidega,

eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.2 ohutu materjaliringluse suurendamine. Riigi

jäätmekavas on ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärkide kirjeldamise juures toodud

välja, et jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote

valmistamiseks. Toetatavad tegevused panustavad riiklike sihtmäärade saavutamisse. Ohutul

materjaliringlusel on mh oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäätmete

ringlussevõtt on üks olulistest komponentidest kasvuhoonegaaside heite vähendamisel.

Eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside

väärindamist, tagades samal ajal nende jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid

arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada

jäätmete teket.

Valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik

asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki, milleks

on suurendada jäätmete liigiti kogumist või biojäätmete ringlussevõttu. Toetatavate tegevuste

väljatöötamisel on eelnimetatud kriteeriume arvestatud. Toetuse taotleja kinnitab projekti

kooskõla riigi jäätmekava eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme

eesmärkide saavutamisele.

2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud

tegevused vastavad toetuse määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi

raames hinnatakse, kas:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus;

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. See

tähendab, et projekti tegevused peavad olema teostatavad ja jätkusuutlikud ning

rakendusüksusel tuleb vastavat asjaolu kontrollida. Kriteeriumi kontrollimisel lähtutakse

taotlusvormis esitatud infost või taotleja § 11 lõike 2 punkti 25 alusel koostatud

teostatavusuuringust. Nende alusel tuvastatakse, kas projekti organisatsiooniline ülesehitus,

taotleja infrastruktuur, projekti tehniline lahendus, õiguslikud eeldused, sisendvoogude tagatus

ja nõudlus projekti väljundi järele on piisavad, et projekti saab lugeda teostatavaks ja

jätkusuutlikuks. Rakendusüksus võib lisaks nõuda huvikirjade esitamist sisendvoogude

tagatuse ja projektiväljundi nõudluse tõendamiseks. Huvikirja puhul on tegemist

nõudlusanalüüsi kinnitava ja täiendava elemendiga. Huvikirjast nähtuvad võimaliku partneri

käsitletavad konkreetsed mahud ning see annab rakendusüksusele kindlust, et turul on

potentsiaalsete materjalide järele nõudlus;

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust ning muid võimalikke faktilisi asjaolusid (näiteks teistest õigusaktidest tulenevad

kohustused, loamenetlused ning planeeringud jne).

22

3. Tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse,

kas:

1) ette nähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema

põhjendatud ja kavandatavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks);

2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on

tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud, planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on suuteline rahastama

projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on samuti saada info kindlasummalise makse

kehtestamiseks eelarveprojekti alusel.

4. Tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekt ellu viia. Kontrollitakse,

kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti

elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh

taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud).

5. Taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja

aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis,

kui taotluses toodud toetatavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik

panustada § 3 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud

sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga.

Paragrahvi 15 lõigetes 1–8 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotlus jäetakse

rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale

tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; rakendusüksusel tekib

kahtlus toetuse eesmärgipärases kasutamises, kui rakendusüksus tuvastab, et toetust taotletakse

majandustegevuseks riigiabi tähenduses selleks mitte ettenähtud tegevuste puhul ja muudel

juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud

toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad.

Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevad toetuse saaja õigused, kohustused ja

tingimused. Punkti 5 kohaldatakse mh kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse

maksete suurusi ja tingimusi.

Lõikes 3 sätestatakse, et taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse

lahutamatu lisa.

Lõikes 4 sätestatakse, et rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale

kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse

rahuldamise otsuses projekti tulemus ja toetuse summa.

Lõikes 6 sätestatakse, et kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus

taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates,

lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud infost.

Lõikes 7 sätestatakse, et kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti

tegevuste kavandatud mahus elluviimine.

Lõikes 8 sätestatakse, et projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt

või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded

ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumidele.

23

Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3

nimetatud juhtudel.

Lõige 2 sätestab, et kui taotlusest ei kõrvaldata rakendusüksuse osutatud puudust selleks

määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust

hindamata.

Lõikes 3 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses.

Lõikes 4 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlejale edastatakse.

Paragrahv 17 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või

kõrvaltingimusega.

Lõike 1 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et

projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja

nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada.

Lõikes 3 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See

toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi.

Lõikes 4 sätestatakse, et taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse

saajal ja partneril õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise

või täitmise tuvastanud toetuse saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik

rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi.

Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta.

Lõikes 2 loetletakse juhud, kui toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse

rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12 lõike 6

kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse

perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga hoolikas.

Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema.

Paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

protsessi.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õiguseid ja kohustusi.

Paragrahv 20 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt infot ja

selgitusi projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt.

Lõige 2 sätestab, et toetuse saaja ja partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud

kohustusi ja muu hulgas:

• punkti 1 kohaselt tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade

ja kooskõlastuste olemasolu;

• punkt 2 sätestab, et ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on toetuse saaja

kohustatud võimaldama viibida audiitoril ja kontrollijal projektiga seotud ruumides ja

territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist

ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

24

• punkti 3 kohaselt tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja projektis

märgitud tulemuse saavutamise;

• punkti 4 kohaselt säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) §-s 18 sätestatu kohaselt;

• punkti 5 kohaselt tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse;

• punkti 6 kohaselt tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul

lõppmakse tegemisest;

• punkti 7 kohaselt tagab, et kinnistul, kuhu jäätmete liigiti kogumise vahendeid antakse,

on nende kasutamine nõuetekohaselt võimalik ning on tagatud vastav juhendamine;

• punkti 8 kohaselt tagab toetuse abil soetatud ja elanikele eraldatud kogumisvahendite

kandmise jäätmevaldajate registrisse;

• punkti 9 kohaselt tagab, et projekti tegevustega alustatakse kuue kuu jooksul taotluse

rahuldamisest;

• punkti 10 kohaselt tagab, et toetuse abil soetatud liigiti kogumisvahendid on varustatud

üle-eestilise liigiti kogumise piltsüsteemiga5;

• punkt 11 sätestab, et toetuse saaja võib eraldada kodumajapidamises kasutatava mahuti

vaid kinnistule, mis on liidetud korraldatud jäätmeveoga ja kus on olemas

rahvastikuregistri andmete kohane elukoht vähemalt ühel isikul, ning konteineri saanud

majapidamised tuleb kohe liita vastava jäätmeliigi tarbeks regulaarse

jäätmeveoteenusega;

• punkt 12 sätestab, et liigiti kogumise vahendid võib üle anda toetuse saaja kohaliku

omavalitsuse elanikule, kes kinnitab toetuse saajale kirjalikult, et kasutab saadud

kogumisvahendit sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat. Vahendi üleandmisel elanikule

ei tohi küsida suuremat tasu kui omaosaluse suurus. Omaosaluse suuruse määramisel

võib rakendada ainult konkreetse vahendi maksumust, mitte teisi tegevusi, mida projekt

või pakkumine sisaldas. Juhul kui toetuse taotlus sisaldab mitut tegevust või vahendit,

siis esitab taotleja rakendusüksusele asjakohased selgitused, millest nähtub omaosaluse

suuruse kujunemine.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse saaja ja partner teeb hanked järgmiste nõuete kohaselt:

• punkti 1 kohaselt teeb toetuse saaja riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11

sätestatud nõuete kohaselt;

• punkti 2 kohaselt sätestab rakendusüksus vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses

kohustuse esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke

alusdokumentide või ostudokumentide kavandi ja lepingu projekti või selle muudatuse

rakendusüksusele eelkontrolli. Rakendusüksus avaldab dokumentide kohta arvamuse

20 tööpäeva jooksul;

• punkti 3 kohaselt esitab toetuse saaja üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral

rakendusüksusele hanke- või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja

lepingu e-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole

kättesaadavad riigihangete registrist;

5 Üle-eestiline liigiti kogumise piltsüsteem https://liigitikogumine.ee/et.

25

• punkti 4 kohaselt esitab toetuse saaja enne lepingu muutmist rakendusüksusele

ülevaatamiseks muudatuse kavandi, mille kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20

tööpäeva jooksul.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse saaja ja partner tagavad projekti elluviimise käigus soetatud ja

rajatud vara kasutamise taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat pärast projektile

lõppmakse tegemist.

Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse saaja ja partner peavad viivitamata teatama rakendusüksusele

projekti elluviimise ajal ja lõikes 4 toodud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis

võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse

saaja ja partneri võimet täita taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse

saaja ja partneri kohustusi.

Lõikes 6 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL)

2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat,

tagada kliimakindlus ning rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga

kohanemiseks.

Lõikes 7 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused

on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060

artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”.

Lõikes 8 sätestatakse, et toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projektiga kavandatud,

elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta vähemalt igal aastal 15. jaanuariks ja 15.

juuliks.

Lõikes 9 sätestatakse, et projektiga seotud tegevustes tuleb tagada ligipääsetavus projekti

tulemustele, tegevustes osalemiseks ja avalikkusele edastatavale informatsioonile ka liikumis-,

nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste jaoks. Ligipääsetavus tuleb tagada nii

füüsilistele kui ka digitaalsetele lahendustele. Taotleja selgitab taotluses, kuidas ligipääsetavus

tagatakse. Ligipääsetavuse tagamine eramajade kogumismahutite puhul ei ole nõutud.

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes

kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet.

Lõpparuandes esitatakse § 3 lõikes 6 nimetatud näitaja ja lõikes 7 nimetatud näitajad vastavalt

tegevusvaldkonnale jäätmemudeli prognoosi ja jäätmejaamades kogutud andmete alusel.

Taristuinvesteeringute puhul esitab toetuse saaja selgitused, milliseid kliimamõjude

leevendusmeetmeid projektis rakendati.

Järelaruannetes raporteerib toetuse saaja § 3 lõikes 6 ning lõike 7 punktis 1 ja punktis 11

nimetatud näitajate saavutustaset e-toetuse keskkonnas rakendusüksuse etteantud järelaruande

vormil vähemalt esimesel ja viiendal aastal pärast projekti lõppemist aastate lõikes, kuid mitte

kauem kui viis aastat, tuginedes § 5 punkti 1 lõike 4 ja lõike 5 tegevuste korral tegelikele

mõõdetud andmetele ja ülejäänud juhtudel jäätmemudelile.

Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi.

Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja

vaideid.

Paragrahv 23 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahv 24 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada

enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

26

sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande

alusel.

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

5. Määruse mõjud

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. ELi

2021.–2027. aasta vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja

teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse jõustumisega rahastatakse jäätmete liigiti

kogumise infrastruktuuri. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal

hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate

sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta see otseselt

valitsussektori eelarvepositsiooni.

5.1. Määruse üldine mõju

Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast

tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes,

mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud

riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Jäätmete liigiti kogumise ja teisese toorme osakaalu

suurendamine on ringmajanduse korraldamise ning riigi konkurentsivõime ja keskkonnaga

arvestamise seisukohalt määrava tähtsusega. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete

rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast

ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist.

5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Vähendatakse imporditava toorme kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb

ressursisõltumatus teisese toorme kasutuse suurendamise kaudu.

5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Meetmest tehtud investeeringute tulemusena väheneb esmase toorme ammutamisega kaasnev

mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad ka vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, suurendada keskkonnahoidu, kasutada ressursse tõhusamalt,

edendada ringmajandust ning saavutada rohepööret laiemalt.

5.4. Mõju majandusele

ELi vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse

vähendamiseks. Meetme tulemusel parandatakse kohalike omavalitsuste võimalusi teha

investeeringuid jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri ehk teiseste ressursside tõhusamaks

kogumiseks. Selle abil suureneb ka ressursside lisandväärtus, sh Eesti ressursitootlikkus.

5.5. Mõju regionaalarengule

27

Kuna meetme tegevuse käigus suureneb liigiti kogutud jäätmete hulk ja biojäätmete

ringlussevõtt, avaldub eeldatav kaudne positiivne mõju regionaalarengule jätkusuutlikumate

ettevõtete näol, kes kasutavad teisest tooret ja kohalikku elu üleval aitavad hoida. Toetatava

sihtgrupi põhjal võib oodata toetuse suuremat koondumist tööstuspiirkondadesse. Võib eeldada,

et piirkonnad, kus on vähem elanikke ja seega tekib vähem jäätmeid, on huvi toetuste vastu

väiksem. Jäätmete liigiti kogumise tõhustamine ja biojäätmete ringlussevõtt aitab kaasa Eesti

majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest, ning

suureneb teisese toorme pakkumine. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamist tagatakse sättega,

mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse

väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmete,

Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadetakse

arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile.