Paldiski vesisalvesti vee sissevõtu ehitusloa taotluse KMH eelhinnang ja KMH algatamata jätmise otsus asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks

ATT00001.png

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame Teile dokumendi nr 16-6/19-2442-449.

Lugupidamisega

ATT00001.png

KMH eelhinnang.pdf

Paldiski vesisalvesti vee sissevõtu rajatiste rajamise keskkonnamõju

hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

02.01.2025

Sisukord

1. Üldine teave ....................................................................................................................... 3

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ....................................................................... 3

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 3

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 5

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 6

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................... 8

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused8

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 9

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 10

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 10

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ........................................................................................... 10

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 10

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 11

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 11

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise

või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................... 12

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ..................................................................... 13

1. Üldine teave

K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) esitas 2511271/00679 04.02.2025 Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2511271/00679, kus

rajatisteks on:

Paldiski PHEJ Vee sissevõturajatis (ülevoolukanaliga) (EHR kood 221476903)

Sademeveekanalisatsioon ja pumpla (EHR kood 221476910)

Sidekanalisatsioon (EHR kood 221476913)

Piirdeaed väravaga (EHR kood 221476917)

Juurdepääsutee koos tunneliga (EHR kood 221476939)

Salavat Julajevi tee (EHR kood 221477097)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1

kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust

ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 16 p 1.

Pumphüdro-akumulatsioonijaama (edaspidi PHAJ või vesisalvesti) keskkonnamõju on juba

hinnatud selle hoonestusloa taotluse („Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa

keskkonnamõju hindamine“ Skepast&Puhkim OÜ. Töö number 2017-0075) ning

ehitusprojekti raames (Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine“ Skepast&Puhkim OÜ. Töö number 2019-0068) ning hoonestusloa

muutmise taotluse on käigus on alustatud uus keskkonnamõju hindamine (edaspidi koostatav

KMH, „Paldiski vesisalvesti hoonestusloa muutmise keskkonnamõjude hindamine“

Skepast&Puhkim OÜ, Töö number: 24000113).

Eelhinnangu koostamise aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu,

kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning

otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Energiasalv Pakri OÜ arendajana (edaspidi ka arendaja) kavandab Paldiski linna rajada pump-

hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama, mis koosneb maa-alusest, kristalse aluspõhja kivimites

asuvast reservuaarist, seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning

maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama

koguvõimsuseks on kavandatud ligikaudu 500 MW. Vesisalvesti tööpõhimõte seisneb

merepõhja ja maa-aluse veehoidla kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia

ärakasutamises: elektrienergiat tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest veehoidlast ülemisse.

Kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge, toodetakse

elektrienergiat ja vett lastakse merest läbi turbiinide maa-alusesse reservuaari. Kui

elektrisüsteemi hind on madal, pumbatakse vesi ülemisse veehoidlasse ehk Paldiski lahte.

Sissevõturajatise veetee allosas olevas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis

vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel merest maa-alusesse reservuaari) või

pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Vesisalvesti veehaarde torustik ja väikesadama

ala on kavandatud Paldiski lahte, Pakri poolsaare ja Väike-Pakri saare vahelisele alale.

Veevõtutornidest liigub salvesti tööks vajalik merevesi mööda torusid maismaale

kavandatavatesse sissevõtu rajatistesse S. Julajevi tee 4 katastriüksusel (58001:002:0321).

Vesisalvesti koosneb mitmest omavahel ühendatud kompleksist. Salavat Julajevi tee 4

(58001:002:0321) katastriüksusel kaevatakse kaldale kõigepealt vajalik survebasseini süvis

kuni tasemeni -14 m merepinnast, süvise ehitamisel isoleeritakse see põhjaveest

diafragmaseintega või vaiseinaga ja kaetakse veekindlalt betooniga. Lisaks kavandatakse

katastriüksusele vee sissevõtu rajatistena opereerimisruum, ülevoolukanal ning juurdepääsutee

ja -tunnel. Vee sissevõturajatiste rajamisel tekib 50 – 60 000 m3 süvenduspinnast.

Survebasseini merepoolses küljes paikneb sissevõturajatise ja seal asuvate seadmete

opereerimiseks vajalikud ruumid. Muuhulgas paiknevad seal survebasseini merega ühendavate

torude sulgemisväravate mootorid, pumbad ja alajaama ruum trafodega. Seadmete hoolduseks

on ette nähtud ruum juurdepääs ka transpordiga, samal eesmärgil on katuse alla ette nähtud

paigutada sildkraana. Opereerimisruumi plaanilised mõõtmed on ca 15x40 m, alumise tasandi

(pumpade ruumi) põrand asub ca 13 m sügavusel maapinnast, põhitasandi põrand ca 9 m

sügavusel maapinnast.

Survebasseini merega ühendava ülevoolukanali konstruktsioonid ehitatakse monoliitsest

raudbetoonist. Kanali sisemine ristlõige on 2,0x4,0 (hxb) m, kanali kalle mere suunas ca 2%.

Suurem osa kanalist ehitatakse muldesse ja kaetakse sarnaselt ülejäänud rajatise katusega

paekiviklibuga. Merepoolses otsas moodustatakse monoliitsest raudbetoonist plaadi ja

tugiseinte abil plaaniliselt laienev avatud väljavoolu-delta, mille lõpus on kanali põhi jõudnud

keskmise merevee tasapinnale. Kanali suue kaetakse eemaldatava terasrestiga.

Opereerimisruumi põhitasapinnale transpordivahendiga juurdepääsuks rajatakse

juurdepääsutee. Juurdepääsutee ülemise otsa maapinna kõrgusmärk on +8.20, tee ülemine,

paekivisse süvistatav lõik süvistatakse maapinda lahtiste nõlvadega. Juurdepääsutee alumine

ots alates tee kõrgusmärgist +1.00 rajatakse tunnelina. Vahepealses osas tugevdatakse tee

süvendi külgseinad vastavalt vajadusele raudbetoonist tugimüüriga monoliitsest raudbetoonist

kattekihiga. Tunneli osa põhi, seinad ja lagi valatakse monoliitsest raudbetoonist veetihedust

parandava lisandiga. Tunneli lagi kavandatakse võlvlaena või tasapinnalise

raudbetoonplaadina.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14.09.2005

määrusega nr 15) kohaselt on Salavat Julajevi tee 4 katastriüksusega tegemist ettevõtluse

reservmaaga (BR+TR).

Vesisalvesti arendamiseks koostatud Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala

detailplaneeringuga (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 27.03.2019 otsusega nr 20) ranna-

ja kalda ehituskeeluvööndit maismaal ei vähendatud. Alal kehtib osaliselt Majaka tee 2 ja 2B

ning Salavat Julajevi tee detailplaneering. Salavat Julajevi tee 4 planeeritud maakasutuse

sihtotstarve on tootmismaa.

Koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringuga (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0069) on

kinnistu lähiaadressiga Salavat Julajevi tee 4 planeeritud osaliselt väikesadama maa-ala

juhtotstarbega ja osaliselt transpordimaa juhtotstarbega. Seega kehtib kinnistul ranna- ja kalda

ehituskeeluvöönd 50 m merepiirist ning veevõtutornide ühendustorud ja maismaal asuv

veehaarde rajatis on kavandatud osaliselt ehituskeeluvööndisse. Ranna või kalda kaitse eesmärk

on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku

mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine.

Looduskaitseseaduse kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3). Ehituskeeluvöönd ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga

kavandatud sadamaehitisele ega veeliiklusrajatisele. Koostatava Lääne-Harju valla

üldplaneeringuga on vee sissevõturajatise asukohta maismaal planeeritud väikesadama maa-

ala. Pärast üldplaneeringu kehtestamist ei laiene ehituskeeluvöönd maismaal asuvatele

sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Looduskaitseseaduse § 38 kohaselt on

ehituskeeluvööndi laius rannal linnas 50 meetrit. Sama paragrahvi lõige 5 punkti 8 alusel ei

laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -

rajatisele. See tähendab, et PHAJ teenindamiseks detailplaneeringuga kavandatud

tehnorajatistele ehituskeeluvöönd ei laiene.

Kavandatud tegevuse alaga piirneb Paldiski Peetri kindluse ja sellega piirnevate alade

detailplaneering, mis on osaliselt kehtiv ning kehtetuks tunnistatud Majaka tee 2 ja 2B ning

Salavat Julajevi tee detailplaneeringu alal. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritaval maa-

alal linna puhke- ja rekreatsiooniala väljaarendamine. Detailplaneeringuga jaotatakse ala

kruntideks, määratakse kruntide ehitusõigused, lahendatakse planeeringuala liiklus- ja

parkimiskorraldus, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, tehnorajatiste planeerimine ja

kaitsevööndite määramine.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik,

kasutamine

Vee sissevõtu rajatistes kasutatakse merevett, mis on ringluses, st et merevesi võetakse

energiasalvestisse sisse ja lastakse merre tagasi. Survebasseini ja teede ning teiste rajatiste

rajamiseks kaevatakse üles pinnas ning vee sissevõturajatiste rajamisel eemaldatakse 50 – 60

000 m3 süvenduspinnast. Alal olev madal- ja kõrghaljastus sellisel kujul kaob. Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ ja koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu kohaselt ei jää

vesisalvesti S. Julajevi tee 4 alal ning nende lähedusse rohevõrgustiku elemente (rohekoridore

ja rohevõrgustiku tuumalasid).

2.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel),

objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil

kasutatakse elektrit survebasseini eraldi ruumis asuvates pumpades, millega pumbatakse vesi

sissevõturajatisest survebasseini.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad

jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Ehitus- ja lammutusjäätmeid (edaspidi ehitusjäätmeid) käidelda vastavalt Lääne-Harju valla

kehtivale jäätmehoolduseeskirjale (https://www.riigiteataja.ee/akt/412062018056).

Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt tähistatud jäätmemahutitesse nende tekkekohal või

selle jaoks spetsiaalselt eraldatud alale, lähtudes jäätmete korduskasutuse, ringlussevõtu või

taaskasutuse võimalustest ning anda üle keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete

käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses

täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada

seadusega lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Kaeve- ja ehitustöödel kasutada korras tehnikat ja välistada maapinna või pinnase reostumine.

Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu

ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase

kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Võimalike

avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega ja töökorras

masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või

kütuste leket maapinnale. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide

eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või

mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja

Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Veehaarde lüüsi ja survebasseini planeeritav asukoht maismaal jääb täielikult A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõtte Palsteve OÜ eriti ohtlikku alasse. Käitiste ohualade ulatused

määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt hoiustatava kemikaalide

kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate kemikaalide nomenklatuur või

kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus. Ehitiste projekteerimisel ohtliku

ettevõtte ohualasse kehtivad kemikaaliseaduse kohased erinõuded. Ohtliku ettevõtte ohualasse

ehitise projekteerimisel tuleb ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Päästeametile.

Kemikaaliseaduses (KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab

raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning

mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on KemSis defineeritud

mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju

inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja

jooksul või teatud asjaolude korral). Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal

kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul

tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse

ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning

järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende

kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Mõiste

katastroof on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg 2 ning selle all mõistetakse eelkõige

inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga

sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. KMH

käsitlusalasse kuuluvatest tegevustest võikski esmajoones välja tuua ohtlikke kemikaale

käitlevad ettevõtted, samas tuleb asjakohasel juhul käsitleda suurõnnetuse või katastroofidega

seonduvat ka muudel juhtudel (nt üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad).

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav

keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Vesisalvesti veehaarde ja vee sissevõturajatiste asukoht on Paldiski Põhjasadama vahetus

läheduses, mis on väljakujunenud sadamapiirkond. Rajatiste kavandatav asukoht on peamiselt

lagendik, vähese haljastusega ja rannale avatud maa-ala. Juurdepääs Salavat Julajevi tee kaudu.

Katastriüksusel puudub käesoleval ajal hoonestus ja kommunikatsioonid. Kavandatava

vesisalvesti veehaarde rajatise alal ei ole registreeritud maardlaid ega mäeeraldisi. Lähim

registreeritud maardla on ca 3 km kaugusel asuv Leetse liivamaardla. S. Julajevi tee 4

katastriüksusel ei asu maaparandussüsteeme/maaparandusehitisi. Kuna S. Julajevi tee 4

katastriüksusel ja selle läheduses ei leidu maavarasid, ei ole arvele võetud maardlaid ega toimu

kaevandustegevust ning puuduvad maaparandusehitised, siis mõju maardlatele, maavaradele ja

maaparandusehitistele puudub. Kinnistu merepiiril on tegu osaliselt üleujutatava alaga.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Ala asub Balti klindi Ordoviitsiumi (pae) astangu ette jääval Alam-Ordoviitsiumi terrassil, mida

katab maarjas- ehk diktüoneemakilt (ka diktüoneemaargilliit ehk graptoliitargilliit). Valdaval

osal uuringualast kulgeb piki randa sirgjooneliselt kümnekonna meetrise rannariba taga Balti

klindi Ordoviitsiumi astang. Umbes 500 m enne Paldiski Põhjasadama muuli eemaldub veidi

madalamaks muutunud (kuni 12 m ümp) Ordoviitsiumi astang kuni poolsada meetrit merest.

Siin on paeastangusse murtud ja autode parkimisplatsiks kohandatud ca 250 m pikkune ja 100

m laiune plats. Platsi ääristaval kuni 6 m kõrgusel astangul paljandub Lasnamäe lademe

lubjakivi.

Kavandatavate vesisalvesti veehaarde rajatiste asukoht on kaitsmata põhjaveega alal. Põhjavee

looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

Veehaarde rajatistele lähim puurkaev asub ca 550 m kaugusel, tegemist on ühisveevärgi

puurkaevuga (reg kood PRK0000547) olmevee saamiseks (O-Cm, Cm-V põhjaveekihist),

sanitaarkaitsealaga 30 m.

Pakri poolsaarel on kolm (S-O, O-Ca ja Ca-V) põhjaveeladet, vastavalt 10–39 m, 39-84 m ja

84–160 m sügavuses. Kuna pinnakatte paksus on valdavalt alla 2 m ning Ordoviitsiumi

lubjakivid on ülemises osas lõhelised, siis on infiltratsioon kiire ja püsivat pinnasevee (põhjavee

ülemine, vabapinnaline kiht) horisonti alal ei esine. S. Julajevi tee katastriüksusel luuakse

kaldale kõigepealt torustiku rajamiseks vajalik survebasseini süvis kuni tasemeni -14 m

merepinnast, süvise ehitamisel isoleeritakse see põhjaveest diafragmaseintega või vaiseinaga ja

kaetakse veekindlalt betooniga. Ettevaatusabinõude järgimisel pole mõju põhjaveele ette näha.

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse

märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste,

merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000

võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Kavandatavatele vesisalvesti objektidele lähimad kaitstavad loodusobjektid on Pakri hoiuala

(KLO2000167) ja Pakri maastikukaitseala (KLO1000113). Pakri hoiuala (KLO2000167) jääb

S. Julajevi tee 4 katastriüksusest ja veevõtutorustiku maaletulekust umbes 500 m kaugusele.

Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) paikneb mitme lahustükina Pakri poolsaarel ja Pakri

saartel, jäädes kavandatavast tegevusest lähimas punktis umbes 400 m kaugusele. Pakri hoiuala

ja Pakri maastikukaitseala kuuluvad Natura 2000 võrgustiku Pakri linnuala (RAH0000632) ja

Pakri loodusala (RAH0000006) koosseisu, seega jäävad Natura alad 400 m kaugusele

plaanitavast tegevusest. Arvestades vee sissevõtu rajatiste lokaalset iseloomu, pole Natura 2000

võrgustiku alade mõju ette näha.

S. Julajevi tee 4 katastriüksuse piirist 10 m kaugusele jääb madala uniloog (Sisymbrium

supinum, II kaitsekategooria taimeliik) leiukoht ning 227 m kaugusele põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana, II kaitsekategooria linnuliik) elupaik. Kui ehitustegevusega jäädakse Salavat

Julajevi tee 4 katastriüksuse piiridesse, ei avaldu mõju madalale uniloogale. Põldtsiisitaja

peamisteks ohtudeks pesitsusalal on maastikustruktuuri muutused, st põldude pindala

suurenemine (kultuuride mitmekesisuse vähenemine tsiitsitaja territooriumi piires) ja

kõrghaljastuse vähenemine. Ilmselt on arvestatavaks ohuks ka muulaadne põllumajandusliku

toormise intensiivistumisest tulenev mõju, eriti väetiste ja pestitsiidide kasutamine. Väljaspool

pesitsusareaali on arvestatavaks ohuks jaht. Rajatavad veesissevõtu rajatised endaga selliseid

ohtusid kaasa ei too, seega pole ka põldtsiisitajale kavandatava tegevusega negatiivset mõju

ette näha.

Salavat Julajevi tee 4 (58001:002:0321) katastriüksusel asuv survebassein ja lüüs on

projekteeritud kinnismälestise Paldiski kindluse bastionid, muulid, vallikraav (registri nr 2760)

piiranguvööndisse. Paest monoliitselt välja raiutud bastionite (1067 x 747m) kindlust ümbritseb

peaaegu terves ulatuses lai ja sügav vallikraav, mis on samuti paest väljaraiutud. Algselt 5

bastioniga ala on ca 12 ha. Kõige idapoolsem bastion on seoses 5-kordse ühiselamuga pisut

tasandatud ning vallikraav kinni aetud. Kahe lõunapoolse bastioni vahel on ala, kuhu sajandi

algul rajati raudbetoonist kahurilaskealus. Lääne- ja põhjapoolsed bastionid on säilinud hästi.

Bastioni mulletele on kasvanud puud ja põõsad. Merekindluse bastione ümbritsev vallikraav on

valdavalt võsastunud. Rajatavad ehitised ei mõjuta kinnismälestise vaadelduvust, visuaalne

mõju puudub. Samas ei ole teada, kuidas mõjub Paldiski kindluse rajatistele vibratsioon, mis

tekib ehitustöödel, mistõttu peaks täiendavalt hindama tekkida võivat vibratsiooni ning selle

mõju kultuuripärandile. Koostatava KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat

ehitusaegset vibratsiooni ja modelleeritakse vibratsiooni mõjuala ulatus. Seoses vibratsiooni

võimaliku mõjuga Paldiski kindluse kompleksile on vaja vesisalvesti kavandamise käigus teha

koostööd Muinsuskaitseametiga, kes hindab vajadust muinsuskaitse eritingimuste

väljastamiseks (Muinsuskaitseamet § 50).

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandatavate vee sissevõtu rajatiste lähedusse jäävad peamiselt üldkasutatavad, sihtotstarbeta

tootmis- ja ärimaad. Tööde lähipiirkonda elamualasid ei jää. Tegevuse lähipiirkonnas

töötavatele või piirkonnas liikuvatele inimestele võib negatiivne mõju avalduda ehitus- ja

kasutusaegse müra ja vibratsiooni esinemise näol. Koostatava KMH käigus koostatakse müra

tekke ja leviku modelleerimine ning hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat ehitusaegset

vibratsiooni ja modelleeritakse vibratsiooni mõjuala ulatus. Muud mõju elanikkonnale ning

inimeste tervisele ja heaolule pole ette näha.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline

ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitustegevuse mõjuala piirneb peamiselt ehitustegevuse aluse maaga, vähesemal määral võib

piirkonnas liikuda rohkem veokeid ja ehituseks kasutatavaid masinaid, samuti võib teatud

määral ehitamise perioodil müra ja vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Kuna veesissevõtu

läheduses pole elamuid, on mõjutatav elanikkond vähene, peamiselt inimesed, kes piirkonnas

töötavad või liiguvad.

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus

Kavandatava tegevusega alustades piiratakse ala aiaga, siis on kõrvaliste isikute ligipääs

vesisalvesti taristule välistatud. Kasutusetapis piiratakse või tähistatakse alale sissepääs

hoiatussiltidega, kuna survebasseini katvale betoonplaadile ei tohi raske masinaga sõita.

Vette perspektiivselt rajatavad veevõtutornid tuleb ettevaatusabinõuna tähistada

navigatsioonimärkidega ja soovitavalt hoiatustahvliga rannal.

Inimese vara ohtu sattumist vesisalvesti vee sissevõtu rajatiste rajamisega näha ei ole.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha visuaalset reostust kinnismälestisele Paldiski kindluse

bastionid, muulid ja vallikraav.

Ehitustegevuse käigus võib esineda ajutist õhukvaliteedi halvenemist tolmu tõttu ning

ehitusmasinate tööga kaasneda müra ja vibratsioon. Mõju on lokaalne ja lühiajaline.

Vesisalvesti rajatiste tarbeks kaevamise ja ehitustöödega kaasneb veokite liikumine, mis

suurendab transpordivoogusid piirkonnas. Veokite liiklemisega teedel kaasneb müra.

Vesisalvesti käitamise ajal vibratsiooni, müra ja õhukvaliteedi halvenemist pole ette näha.

PHAJ rajamisel kaevatakse kaldale kõigepealt vajalik survebasseini süvis kuni tasemeni -14 m

merepinnast, süvise ehitamisel isoleeritakse see põhjaveest diafragmaseintega või vaiseinaga ja

kaetakse veekindlalt betooniga. Kuna puur- ja salvkaevusid kavandatava käitluskoha

territooriumil ei asu ning samuti ei ulatu kinnistule ühegi lähema kaevu

sanitaarkaitseala/hooldusala, siis ohtu joogivee kvaliteedile nende võimaliku reostamise läbi

näha ei ole.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Kavandatav tegevus avaldab tõenäoliselt koosmõju ülejäänud

energiasalvesti maa-aluste rajatiste ja vee sissevõturajatiste vahel, samuti survebasseini ja teiste

vee sissevõtu rajatiste ning meres muutunud lahenduste koosmõju tuleb täpsemalt hinnata

hetkel koostatavas KMH-s.

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad

seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmed, mis sobivad taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt

taaskasutamiseks. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb järgida jäätmeseaduses ning Tallinna

linna Jäätmehoolduseeskirjas toodut.

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

9. Vaja on läbi viia müra- ja vibratsiooniuuringud enne ehitamisega alustamist.

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Vaja

on läbi viia müra- ja vibratsiooniuuringud enne ehitamisega alustamist, et välistada negatiivne

vibratsiooni mõju Paldiski kindlusele ning lähedalasuvatele hoonetele ning müra mõju

inimestele. Kavandataval tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu

kvaliteedile, pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning maavarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Natura

2000 võrgustiku alasid ega kultuuripärandit ei mõjuta.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Skepast&Puhkim OÜ, Töö number: 24000140, „Keskkonnaloa taotlusega esitatav teave

KMH eelhinnangu andmiseks. Paldiski vesisalvesti vee sissevõtu rajatised“ 10.12.2024

• Paldiski linna üldplaneering. ENTEC AS. 2005. Töö nr 161.

• Lääne-Harju valla üldplaneering. Eelnõu seletuskiri. Töö number 2019-0069.

Skepast&Puhkim OÜ

• Paldiski linnas, Salavat Julajevi tee 2, Ranna 1, Ranna 2, Ranna 3 kinnistute

detailplaneering. OÜ Hendrikson & Ko. Töö nr 1671/12. 2017.

• Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneering.

Skepast&Puhkim OÜ. Töö number: 2017-0075.

• „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine“

KMH aruanne. Skepast&Puhkim OÜ. Töö number 2019-0068.

• „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine“

(KMH) Aruanne. Skepast&Puhkim OÜ. Töö number 2017-0075.

• Kultuurimälestiste register

• Keskkonnaportaal

• Lääne-Harju vallavalitsus. Selgituskiri detailplaneeringute rakendamisest. 03.03.2025

nr 6-2/398

• „Paldiski vesisalvesti hoonestusloa muutmise keskkonnamõjude hindamine“ KMH

Programm, Skepast&Puhkim OÜ, Töö number: 24000113.

KMH eelhinnangu otsus.pdf

EELNÕU

Paldiski energiasalvesti vee sissevõtu rajatiste rajamise keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Taotleja Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173) esitas 06.03.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2511271/00679, kus

rajatisteks on:

Paldiski PHEJ Vee sissevõturajatis (ülevoolukanaliga) (EHR kood 221476903)

Sademeveekanalisatsioon ja pumpla (EHR kood 221476910)

Sidekanalisatsioon (EHR kood 221476913)

Piirdeaed väravaga (EHR kood 221476917)

Juurdepääsutee koos tunneliga (EHR kood 221476939)

Salavat Julajevi tee (EHR kood 221477097).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1

kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust

ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 16 p 1.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja

enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist

küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks

eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatav tegevus on Paldiski linna pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama rajamine, mis

koosneb maa-alusest, kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist, seda maapinnaga ja

mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest

(juhtimiskeskus, alajaam jms). Vesisalvesti tööpõhimõte seisneb merepõhja ja maa-aluse

veehoidla kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises: elektrienergiat

tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest veehoidlast ülemisse. Kui elektrisüsteemis on

tootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge, toodetakse elektrienergiat ja vett lastakse

merest läbi turbiinide maa-alusesse reservuaari. Kui elektrisüsteemi hind on madal, pumbatakse

vesi ülemisse veehoidlasse ehk Paldiski lahte. Sissevõturajatise veetee allosas olevas

turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit

(vee liikumisel merest maa-alusesse reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi

merre. Vesisalvesti veehaarde torustik ja väikesadama ala on kavandatud Paldiski lahte, Pakri

poolsaare ja Väike-Pakri saare vahelisele alale. Veevõtutornidest liigub salvesti tööks vajalik

merevesi mööda torusid maismaale kavandatavatesse sissevõtu rajatistesse S. Julajevi tee 4

katastriüksusel (58001:002:0321).

Käesolev eelhinnang on tehtud vee sissevõtu rajatistele, mille moodustavad survebassein,

opereerimisruum, ülevoolukanal ning juurdepääsutee ja -tunnel. Vee sissevõturajatiste

rajamisel tekib 50 – 60 000 m3 süvenduspinnast.

EELNÕU

Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele, pinnasele, põhja-

ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, mis pole Natura 2000 aladel ega

kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Natura 2000 aladele mõju ei avaldu. Läbi

on vaja viia täiendavad müra- ja vibratsiooniuuringud enne ehitamist.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(Keskkonnaministri (KeM) määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus

21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks

lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.