Vastus

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Päästeamet

[email protected]

Kuupäev allkirjas nr 6-1/170-5

Meremõisa kaua Merihobu tee 16 katastriüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 ja 2 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 nr 133 määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 lõikele 7 kooskõlastamiseks Merihobu tee 16 katastriüksuse detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 19.11.2024 korraldusega nr 725.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

abivallavanem

Lisa: 1. Seletuskiri

2. Põhijoonis

3. Tehnovõrkude joonis

Sama kiri :Muinsuskaitseamet

Ado Pallase

[email protected]

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731

Töö nr: DP18-24

HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD,

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Plan ID 477 Keila-Joa mõisa pargi (reg nr 9470) kaitsevöönd

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Mikriveski OÜ

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Tartu 2025

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 6 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6 8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 9

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 9 8.2. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 9 8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 9 8.4. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................10 8.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................11 8.6. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................11 8.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................12

8.7.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................12 8.7.2. Kanalisatsioon ........................................................................................................13 8.7.3. Sademevesi ............................................................................................................13 8.7.4. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................13 8.7.5. Soojavarustus .........................................................................................................14 8.7.6. Sidevarustus ...........................................................................................................14

8.8. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................14 8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................15 8.10. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................16 8.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................17 8.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................17 8.13. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .........................................17

JOONISED 1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................19 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed……………………….…………..20 3. Olemasolev olukord .....................................................................................................21 4. Planeeringu põhijoonis ................................................................................................22 5. Tehnovõrkude joonis..……………………………………...………………………………...23

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Mikriveski OÜ.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Lääne-Harju Vallavalitsuse 19.11.2024.a. korraldus

nr 725 Meremõisa külas Merihobu tee 16 katastriüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Lääne-Harju Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Mikriveski OÜ.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringu eesmärk on Merihobu tee 16 elamumaal ehitusõiguse ja -tingimuste

määramine, tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste abinõude ning vajalike

kitsenduste määramine.

Planeeringuala suurus on 3168 m².

Keila valla üldplaneeringu kaardil jääb Merihobu tee 16 maaüksus väikeelamumaa

juhtotstarbega piirkonda. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Keila valla üldplaneeringuga.

Planeeritav Merihobu tee 16 maaüksus jääb Keila Vallavalitsuse 03.11.2004 korraldusega nr

1164 kehtestatud Keila-Joa I ja Keila-Joa III puhkeala detailplaneeringu alale (Maa-ameti

PlanID 477). Merihobu tee 16 elamukrundile on kehtiva detailplaneeringuga antud

ehitusõiguse põhjal võimalik ehitada elamu ja üks abihoone ehitisealuse pindalaga kokku 316

m². Detailplaneeringu algatamisega soovitakse muuta hoonestusala seoses puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatuse vähenemisega. Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist

muutub Keila-Joa I ja Keila-Joa III puhkeala detailplaneering kattuvas planeeringuala ulatuses

ehk Merihobu tee 16 katastriüksuse osas kehtetuks.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

• nimi- Merihobu tee 16 (katastriüksuse tunnus 29501:007:0949);

• maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

• pindala- 3168 m².

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Keila valla üldplaneering (kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr

259/1005);

• Harju maakonnaplaneering 2030+;

• Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrus nr 16 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 kinnitamine;

• Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu

29.05.2018 määrusega nr 11);

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

• Geodeesia24 OÜ (litsentsid: 751 MA, EEG000265) poolt 06.08.2024.a. koostatud

geodeetiline alusplaan, töö number 9515-24.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Meremõisa külas ja hõlmab

Merihobu tee 16 maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1

Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Merihobu tee 16 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Merihobu tee 16

maaüksusel puudub olemasolev hoonestus.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Merihobu tee 16 katastriüksus piirneb loodest Hobu teega (teeregistri nr 2959060) ja läänest

Merihobu teega (teeregistri nr 2959070). Planeeringualani sõiduteed välja ehitatud ei ole.

5.3 Haljastus ja maastik

Maa-ameti andmetel on maaüksuse pinnast 2167 m² metsamaa, 272 m² on looduslik rohumaa

ja 729 m²on muu maa. Üle krundi kulgeb lõunast põhjasuunas sademeveekraav koos

truupidega.

Planeeringuala on üsna reljeefne, kõige kõrgemad alad (ilma kraavi arvestamata) jäävad

krundi lääne- ja kaguossa ning madalaim ala krundi põhjatippu (kõrguste vahe ca 2,5 m).

Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal vahemikku 5.53 (põhjas kraavis) ja

8.26 meetrit (läänes).

Planeeringuala asub Maa-ameti 1:50 000 põhjavee kaitstuse kaardi alusel keskmiselt kaitstud

põhjaveega alal. Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmete alusel jääb planeeringuala kõrge

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

radooni (Rn) sisaldusega alale. Planeeringuala jääb 50-100 kBq/m3 interpoleeritud alale ning

hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Läbi Merihobu tee 16 maaüksuse põhjaosa kulgevad madalpinge elektrikaablid ja sidekaabel.

Läbi planeeringuala idaosa piiri äärse ala kulgeb madalpinge elektrikaabel. Merihobu tee 16

maaüksuse edelanurga juures tänava maa-alal paikneb elektriliitumuskilp.

5.5 Kitsendused

Hobu tee 10 kinnistul (kü tunnus 29501:007:0987) paikneb puurkaev numbriga PRK0000662,

mille 30 m raadiusega sanitaarkaitseala ulatub planeeringualale.

Tee maa ja Hobu tee 7 krundi piiril asub reoveepumpla, mille kuja 20 m ulatub planeeringualal.

Planeeringualast idasuunas asub kinnismälestis (registri nr 9470) Keila-Joa mõisa park,

mille 50 meetri laiune mälestise kaitsevöönd ulatub planeeringualale. Mälestise kaitsevööndi

eesmärk on muuhulgas tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning

selle vaadeldavus, kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS § 14

lg 2). Kuna ruumiline olukord ei muutu, siis Muinsuskaitseamet ei nõua detailplaneeringu

muinsuskaitselisi eritingimusi.

MuKS § 58 on käsitletud kehtivad nõuded kinnismälestise kaitsevööndis. Mälestise

kaitsevööndis on ilma Muinsuskaitseameti kooskõlastamata keelatud ehitamine ja

Muinsuskaitseametit ette teavitamata kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase

teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka mälestise kaitsevööndis ning

väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §

60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Planeeringualale ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on piki kaabelliini kulgev ala,

mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Planeeringualale ulatub sideehitise kaitsevööndi, mille ulatus on mõlemale poole sideehitist on

maismaal 1 meeter.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkruntide kohta on ära

toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Lääne-Harju vald on Harju maakonna lääneosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks

on Paldiski linn, Karjaküla alevik, Keila-Joa alevik, Klooga alevik, Rummu alevik, Vasalemma

alevik ja Ämari alevik. Planeeringuala paikneb Lääne-Harju valla kirdeosas, Meremõisa küla

tiheasustusalal.

Vahetuslähedusse jääb Keila-Joa mõisa park, mis asub Keila jõe mõlemal kaldal. Tallinna linn

asub planeeringualast ca 34 km, Tabasalu alevik ca 23 km, Keila linn ca 15 km ja Paldiski linn

ca 22 km kaugusel.

Lähim bussipeatus (Kungla) asub planeeringualast põhjasuunas ca 550 m kaugusel. Lähim

kool Laulasmaa Kool koos lasteaiaga jääb planeeringualast 4,7 km kaugusele. Lähim kauplus

jääb Keila-Joa alevikku planeeritavast alast 2,1 km kaugusele. Laulasmaa külas asuvad veel

kauplused, restoranid, kohvik, spa, apteek ja tankla.

Planeeringualast idasuunda jääb Natura 2000 ala Türisalu loodusala (RAH0000448) ja

kaitsealune park Keila-Joa mõisa park (KLO1200572).

Merihobu tee 16 elamumaa piirneb põhjas ja läänes Puhkeala transpordimaa (kü tunnus

29501:007:0994) katastriüksusega, idas Hobu tee 10 (kü tunnus 29501:007:0987) tootmismaa

ja Keila metskond 264 (kü tunnus 29501:007:1878) maatulundusmaa ning lõunas Merihobu

tee 14 (kü tunnus 29501:007:0952) elamumaa katastriüksustega.

Planeeringuala ümbritsevad elamumaa kruntide suurused on varieeruvad, jäädes vahemikku

1571 m2 – 15684 m2. Planeeringualaga piirneb Keila joa mõisa pargiala suurusega 53970 m²

(Keila metskond 264, maatulundusmaa 100%). Keila jõgi jääb planeeringualast idasuunda ca

200 m kaugusele. Planeeringualast lõuna suunas ca 170 m kaugusele jääb Keila-Joa mõisa

kalmistu. Meri jääb linnulennult Merihobu tee 16 krundist 550 m kaugusele.

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on madalakaldelise katusega

ühe ja kahekorruselised hooned, mille katuse kalle jääb vahemikku 1-30 kraadi. Hoonete

välisviimistluses on kasutatud puitu ja krohvi. Olemasolevate hoonete katusematerjaliks on

valdavalt plekk või rullmaterjalid.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeritud tegevus sobitub põhimõtteliselt kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale

maakasutuslikule situatsioonile ning strateegilistele planeerimisdokumentidele.

Detailplaneering on kooskõlas planeeringualal kehtiva endise Keila valla üldplaneeringuga,

mille põhijoonisel jääb Merihobu tee 16 maaüksus väikeelamumaa juhtotstarbega alale (vt ÜP

põhijoonise väljavõte lk 7).

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Joonis 1. Planeeringualal kehtiv endise Keila valla üldplaneeringu põhijoonise väljavõte

Planeeringuala asub looduskaunis kohas, kuhu elamute rajamine on atraktiivne.

Detailplaneeringu realiseerimisel võetakse kasutusse seni tühjana seisnud krunt.

Planeeritav Merihobu tee 16 maaüksus jääb Keila Vallavalitsuse 03.11.2004 korraldusega nr

1164 kehtestatud Keila-Joa I ja Keila-Joa III puhkeala detailplaneeringu alale. Varemkoostatud

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

detailplaneeringuga jagati ala 90-ks krundiks, millest 75 krunti moodustavad elamumaa

krundid (keskmine suurus 4500 m²). Lisaks moodustati kolm üldmaa, 10 tootmismaa krunti ja

üks transpordimaa krunt. Üksikelamumaa krundile on lubatud ehitada kaks kuni 2-korruselist

hoonet (elamu ja abihoone), materjalidest eelistada kohapealseid ehitusmaterjale (puit, paas,

tsement. Mitte liialdada klaasi ja betooniga. Merihobu tee 16 elamukrundile on kehtiva

detailplaneeringuga antud ehitusõiguse põhjal võimalik ehitada elamu ja üks abihoone

ehitisealuse pindalaga kokku 316 m².

Detailplaneeringu algatamisega soovitakse muuta hoonestusala seoses puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatuse vähenemisega. Kuna krundile oli juba varasema detailplaneeringuga

kavandatud elamu ja abihoone ehitamine, siis ruumiline olukord ei muutu. Samas oli

kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala varem kehtinud sanitaarkaitseala

tõttu liiga väike, mistõttu krundi ehitusõiguse realiseerimine oli piiratud. Detailplaneeringuga

muudetakse krundil hoonestusala suuremaks, mistõttu paranevad krundile ehitamise

tingimused. Hoonestusala suurendamine on proportsioonis lähipiirkonna hoonestusalade

määramise põhimõtetega.

Planeeringu realiseerimisel võetakse kasutusele tühjalt seisnud katastriüksus, mis parandab

piirkonna turvalisust. Uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv

mõjutab positiivselt majandust. Käesolev detailplaneering ei kahjusta avalikku huvi ega too

kaasa soovimatuid keskkonnamõjusid.

Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, Merihobu tee

ääres. Võimalik on ka ühistranspordi kasutus, kuna lähim bussipeatus paikneb

planeeringualast põhjasuunas 550 m kaugusel. Elamukrundi veega varustamine ja

kanalisatsioon on planeeritud keskkonda hoidvalt ühistorustike baasil. Tühjalt seisnud krundi

kasutuselevõtt toetab säästva arengu põhimõtteid, kuna aitab tagada tõhusamat

infrastruktuurikasutust, mis omamorda vähendab keskkonnakoormust ja ressursside tarbimist.

Kompaktsemates piirkondades on võimalik pakkuda paremaid ja tihedamaid

ühistranspordivõimalusi, mis toetab omakorda keskkonnasõbralikku liikumist ning parandab

kohaliku elukeskkonna kvaliteeti.

Planeeringu realiseerimine võimaldab kasutusele võtta kvaliteetse elamumaa potentsiaaliga

maaüksuse, mis on kokkuvõttes positiivne mõju ka majandusele. Maksujõulise elanikkonna

kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste

pakkumiseks.

Planeeringuala ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Planeeritud ehitustegevus ei lõika läbi

rohelise võrgustiku koridore. Kinnistul olev väärtuslik kõrghaljastus säilib maksimaalselt.

Kavandatud tegevusega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist, tagatud on

juurdepääs avalikult teelt. Hoonete paigutamisel on silmas peetud olemasolevat hoonestust.

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega ja kooskõlas

kehtiva Keila valla üldplaneeringuga. Esteetilise miljöö tagamiseks on hoonete arhitektuursete

tingimuste määramisel silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid ning nende

sobivust ümbritsevasse keskkonda. Määratud arhitektuurinõuete järgi püstitatud hoonestus

muudab ümbruse ilmekamaks.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.

8.2. Kruntide ehitusõigus

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete

püstitamine keelatud. Hoonestusalade piires on lubatud ka tee, parkla ja haljasalade

kavandamine. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritava elamu soovituslik asukoht

hoonestusalas.

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus. Planeeritud krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis.

Merihobu tee 16 krundile võib ehitada 1 elamu ja kuni 1 abihoone, mis sisaldab nii

ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m kõrge)

kohustuslikke hooneid.

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

Merihobu tee 16 krundi ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

• 11101 üksikelamu;

• 12744 elamu abihoone.

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hoonete projekteerimisel Merihobu tee 16 krundile arvestada joonisel nr 4 Planeeringu

põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline

liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

• Hoonete arhitektuurne lahendus peab kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse

põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Järgida tuleb kohalikke hoonestus- ja

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

ehitustavasid. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv ja

olemasolevat keskkonda väärtustav.

• Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning

esinduslikud.

• Krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning

sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. Abihooned ja nende välisviimistlus peab

sobima elamutega.

• Päikesepaneelide kasutamisel sulandada need arhitektuursesse terviklahendusse.

Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest

või fassaadist.

Keelatud on:

• Imiteerivad materjalid (nt kiviimitatsiooniga fassaadiplaat, plastiklaudis jms) ja

ümarpalk. Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi.

• Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures

naturaalseid ja looduslähedasi toone.

Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Katuseharja kulgemise suund Vaba.

Katuse tüüp Viil-, kald- ja lamekatus.

Katusekatte lubatud materjalid Katusekivi, -plekk, tsementkiudplaat, lamekatustel ka rullmaterjalid.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal.

8.4. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Merihobu tee 16 krundile on planeeritud juurdepääs Merihobu teelt. Joonisel nr 4 Planeeringu

põhijoonis on esitatud varemkehtestatud planeeringuga kavandatud tee lahendus ja

kergliiklustee põhimõtteline asukoht.

Joonisel 4 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee.

Krundile on lubatud rajada üks juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht

lahendatakse projekteerimise käigus.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, tee maa-alal parkimine on keelatud. Krundi

minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt

3 parkimiskohta. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

8.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala loode- ja lõunapiiri äärne kitsas ala ning idaosa on kaetud puistuga.

Katastriüksuse läänepoolses keskosas kasvab üksik lehtpuu.

Väärtuslik kõrghaljastus säilitada maksimaalses võimalikus mahus. Planeeringualal

tuleb teostada valikuline kujundusraie, mille käigus väheväärtuslikud puud ja põõsad

eemaldatakse ning säilitatakse eluterved puud ja põõsad ning vajadusel tekitatakse kasvuala

uutele istutatavatele puudele ja madalhaljastusele. Likvideerida ohtlikud, kahjustunud ja

ehitustsoonis paiknevad puud. Likvideeritav kõrghaljastus tuleb lahendada hoone

ehitusprojekti koosseisus.

Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamiseks tuleb tagada järgmised tingimused:

✓ säilitatavad puud ei tohi jääda pinnaveega täituvatesse umblohkudesse;

✓ puutüvesid ega juurekava ei tohi vigastada ehitustegevuse käigus;

✓ pinnast ei tohi tõsta kõrgemale kui puu juurekaela kõrgus;

✓ puid ei soovitata jätta kasvama lähemale kui 5 meetrit hoonest.

Haljastuse rajamisel antud planeeringualale arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse

keskkonda ja mullastikku. Krundi lisahaljastamisel kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid

ja põõsaid. Haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. (Kõrghaljastuseks

nimetatakse puittaime, mille rinnadiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on vähemalt

0,08 m.)

Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei

tohi tehnovõrkude peale ja selle kaitsevööndisse/ servituudialadele istutada kõrghaljastust.

Piirete osas järgitakse alal varemkehtestatud Keila-Joa I ja Keila-Joa III puhkeala

detailplaneeringuala nõuded, kus piirdeaia rajamine krundi piirile ei ole lubatud. Merihobu tee

16 krundi piirile piirdeaia ehitamine ei ole lubatud, aga krundi piir tuleb looduses visuaalselt

markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info). Piiramiseks on lubatud

kasutada hekki.

8.6. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ [RT I, 23.02.2021, 6 -

jõust. 01.03.2021].

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Lokaalne vee- ja

kanalisatsioonilahendus krundil on keelatud.

8.7.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Piirkonnas on välja ehitatud ühisveevärgi torustik, torustike omanikuks on MTÜ Meremõisa.

Merihobu tee 16 krundi veevarustus on lahendatud tänaval paikneva ühisveetorustiku baasil,

ühendus on ette nähtud tänaval paiknevast liitumispunktist. Krundile oma (joogivee)kaevu

rajamine ei ole lubatud. Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,5 m³/d.

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“.

Skeem 1. Lähima tuletõrjehüdrandi (nr 1, VID 6399) asukoht

Vastavalt määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 kohaselt peab veevõtukoht

üldjuhul paiknema ehitisest päästetehnika ohutuse tagamiseks vähemalt 30 m kaugusel ja

paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga

sõidetavaid teid. Lähim nõuetele vastav (10 l/s) tuletõrjehüdrant (nr 1, VID 6399) jääb Merihobu

tee 16 krundist ca 80 m kaugusele Merihobu tee 1 krundi kagupiiri äärde ristmikule (vt

täpsemalt skeem 1 lk 12).

8.7.2. Kanalisatsioon

Piirkonnas on ühiskanalisatsiooni torustik välja ehitatud, nende omanikuks on MTÜ

Meremõisa. Merihobu tee 16 krundi reovesi on ette nähtud juhtida tänaval paiknevasse

ühiskanalisatsioonitorustikku. Ühendus on ette nähtud tänaval paiknevast liitumispunktist.

Lokaalsete kanalisatsioonilahenduste kasutamine on keelatud. Planeeritav arvutuslik

maksimaalne veetarbimine on 0,5 m³/d.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,5 m³/d.

8.7.3. Sademevesi

Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Vajadusel on lubatud

reljeefi korrigeerida hoonet ümbritsevatel aladel, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks

tagatud sademevee äravool. Krundi maapinda ei või tõsta selliselt, et sademevesi juhitakse

või valguks naaberkrundile. Sademevesi immutatakse krundi siseselt ja/või juhitakse

piirnevasse kraavi. Sademevee immutamiseks kasutada looduslähedasi immutusviise. Katuse

sademevesi on soovitav koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse Planeeringu

realiseerimisega ei tohi kaasneda naaberkruntidele täiendavaid liigvee probleeme. Tagada

tuleb transiitvee läbivool kraavis. Merihobu tee 16 krundil oleva kraavi asukohta on lubatud

muuta vastavalt projekteeritud hoonete, parkla jms asukohtadele. Kraavi ei ole lubatud

likvideerida, tagada tuleb transiitvee läbivool kraavis. Olemasolev säiliv kraav koos

truupidega on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

8.7.4. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 487637.

Detailplaneeringuala toide on tagatud olemasoleva alajaama Meremõisa-3:(Rae) baasil.

Krundi elektrivarustus on ette nähtud olemasolevast 0,4 kV liitumiskilbist LK192190, mis asub

krundi edelanurgas tänava maa-alal. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette

nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma

vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.

Olemasoleva sõidutee ääres on tänavavalgustus. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse

edasise projekteerimise käigus.

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

8.7.5. Soojavarustus

Planeeringualal paiknevate hoonete kütmine lahendada krundil lokaalselt. Soovitav on

kasutada süsteeme, mis oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad.

Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või

tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maapinnale paigaldatavate

päikesepaneelide kasutamine on keelatud). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu

laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

8.7.6. Sidevarustus

Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 39428362.

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud sidekanalisatsioon/

multitoru ühendus Telia sidevõrgu kaevust (sidekaev MER-086) hoone sisevõrgu

ühendus(jaotus)kohani. Kogu rajatav sidetrass peab olema elektriliselt tuvastatav.

Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid, sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alla.

8.8. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja

järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste

realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,

kultuuripärandit või vara.

Planeeritaval krundil pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus lahendatakse

vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse

kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele

eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed on soovitav komposteerida omal krundil kinnises

kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Lääne-Harju valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Konteiner(id) varjestada variseina või haljastuse abil nii, et need jääks

märkamatuks.

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate

tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal

ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegselt tuleb tagada, et

müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise

meetodid, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri

04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid määratud norme“.

Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmete alusel paikneb Merihobu tee 16 maaüksus kõrge

radooni (Rn) sisaldusega alal, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati

võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Soovituslik on enne

projekteerimist teostada ala pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada pinnase

radoonisisaldust. Lubatud on kasutada ka kõrvalkruntide varemkoostatud radooniuuringut.

Juhul kui uuringut ei teostata või uuring kinnitab kõrgendatud radoonitaset, tuleb hoonete

projekteerimisel ja ehitamisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad meetmed.

Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19

„Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse

viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud

veehaarde sanitaarkaitsealal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala välispiirist.

8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Kuna krundile oli juba varasemalt planeeritud elamu ja abihoone ehitamine, siis ruumiline

olukord ei muutu. Samas oli varemkehtestatud detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala

suhteliselt väike, mistõttu krundi ehitusõiguse realiseerimine oli piiratud. Detailplaneeringuga

muudetakse krundil hoonestusala suuremaks, mistõttu paranevad krundile ehitamise

tingimused. Planeeringu realiseerimisel võetakse kasutusele tühjalt seisnud katastriüksus, mis

parandab piirkonna turvalisust. Uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu

kasv mõjutab positiivselt majandust. Merihobu tee 16 krundile hoonete ehitamisega koos on

vajalik jätkata varemplaneeritud juurdepääsutee väljaehitamist, mistõttu paranevad ka

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

kohalikele elanike liiklemistingimusi. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning

seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju

majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualast idasuunas asub kinnismälestis Keila-Joa mõisa park (reg nr 9470), mille

kaitsevöönd ulatub planeeringualale. Kuna krundile oli juba varasemalt planeeritud elamu ja

abihoone ehitamine, siis ruumiline olukord ei muutu, mistõttu ei ole planeeringulahenduse

realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas

piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud

piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju

kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda

uute elanike lisandumine. Samas ei muuda planeeringulahendus väljakujunenud

asustusstruktuuri. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil

lähiümbruse elanikele, mõningase suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik

mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei

põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8.10. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks.

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudi

seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude joonis.

Detailplaneeringualal on vajadus seada järgmised servituudid:

• Üle Merihobu tee 16 põhja- ja idaosa kulgevatele madalpinge elektrikaablitele

võrguvaldaja kasuks.

• Üle Merihobu tee 16 põhjaosa kulgevale sidekaablile võrguvaldaja kasuks.

8.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

• teeala korrashoid;

• võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

• krundisisese juurdepääsutee ja parkimisala valgustatus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

8.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.

8.13. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

• Planeeringuga ei kaasne Lääne-Harju Vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava

tee ja tehnovõrkude väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.

• Huvitatud isik on kohustatud tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud

servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse.

• Planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt

seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste

väljaehitamise tagab ja vastavad kulud kannab planeeringust huvitatud isik.

MEREMÕISA KÜLAS MERIHOBU TEE 16 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

• Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne

omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

krundisisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

• Ühendused tehnovõrkudega projekteerib ja rajab piirkonna huvitatud isik kokkuleppel

tehnovõrke valdava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb

krundi igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab

kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

• Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, PÕÕSAS, VÕSA

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 30 m (vt märkused pkt 3)

OLEMASOLEV/SÄILIV KRAAV (vt märkused pkt 5)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE (asukoht orienteeruv)

OLEMASOLEV HOONE (orienteeruv asukoht)

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

KEILA-JOA MÕISA PARK KAITSEALA PIIR (LOODUSKAITSE KLO1200572) KINNISMÄLESTIS KEILA-JOA MÕISA PARK nr 9470

TÜRISALU LOODUSALA, NATURA 2000 ALA EE0010123

VAREMPLANEERITUD TEE (kantud joonisele vastavalt kehtestatud DP lahendusele)

KINNISMÄLESTIS KEILA-JOA MÕISA PARK KAITSEVÖÖND 50 m VAREMPLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE (kantud joonisele vastavalt kehtestatud DP lahendusele)

OLEMASOLEVA REOVEEPUMPLA KUJA 20 m (vt märkused pkt 4)

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

EPk 100% 31610,0m/5,0m

2K,-1/1K,-1 2

(1/1)

MERIHOBU TEE 16

M erihobu tee

Hob u

te e

Türisalu loodusala (NATURA ALA EE0010123)

Keila-Joa mõisa park (kinnismälestis nr 9470)

(kaitsealune park, V - Maastikukaitseala, piiranguvöönd KLO1200572)

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 4 5

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

veebr.2025

PLANEERINGU PÕHIJOONIS Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Mikriveski OÜ

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ (Litsentsid: 751 MA, EEG000265) poolt, 06.08.2024.a, töö nr 9515-24. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid on informatiivse tähendusega. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 06.08.2024.

2. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

3. Hobu tee 10 kinnistul (29501:007:0987) paikneb puurkaev numbriga PRK0000662 (https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1911530352). Vastavalt Keskkonnaregistrile on Hobu tee 10 kinnistul paikneva puuraugu sanitaarkaitseala ulatus 30 m (alus Veeseadus § 149 lg 1 pkt 2).

4. Pumpla kuja on määratud vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1. Reovee vooluhulk on üle 10 m³/d.

5. Merihobu tee 16 krundil oleva kraavi asukohta on lubatud muuta vastavalt projekteeritud hoonete, parkla jms asukohtadele. Kraavi ei ole lubatud likvideerida, tagada tuleb transiitvee läbivool kraavis.

6. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Meremõisa külas Merihobu tee 16 katastriüksuse detailplaneering

Merihobu tee 16 katastriüksuse detailplaneering Meremõisa külas

DP-18-24

Krundi aadress

Krundi pindala

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

Merihobu tee 16 3168 m²

Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

Elamul kuni 10,0 m, abihoonetel kuni 5,0 m316 m²

2 hoonet (1 elamu + 1 abihoone)

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve

Elamumaa 100%

Hoonete lubatud

korruselisus

Elamul kuni 2 korrust, abihoonetel 1 korrus.

1-30°

Lubatud katusekalle

Üksikelamu maa EP 100%

SIHTOTSTARVE % DP LIIKIDES HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PINDALA

MAX KÕRGUS MEETRITES (elamu/abihoone)

SUURIM KORRUSELISUS (elamu/abihoone) maapealne, maaalune korrus

KRUNDI AADRESS

HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL (elamu/abihoone)

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 30 m (vt märkused pkt 2)

KEILA-JOA MÕISA PARK KAITSEALA PIIR (LOODUSKAITSE KLO1200572) KINNISMÄLESTIS KEILA-JOA MÕISA PARK

(reg. nr 9470)

KINNISMÄLESTIS KEILA-JOA MÕISA PARK KAITSEVÖÖND 50 m

OLEMASOLEVA KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL (KASUTUSEST VÄLJAS)

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV VÕRKPIIRE

OLEMASOLEVA REOVEEPUMPLA KUJA 20 m (vt märkused pkt 3)

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PUISTU, PÕÕSAS, VÕSA

OLEMASOLEV/SÄILIV KRAAV (vt märkused pkt 5)

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖND 1 m

OLEMASOLEV HOONE (orienteeruv asukoht)

TÜRISALU LOODUSALA, NATURA 2000 ALA EE0010123

VAREMPLANEERITUD TEE (kantud joonisele vastavalt kehtestatud DP lahendusele)

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD SIDEKAABEL

OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP

OLEMASOLEV PUURKAEV NR PRK0000662

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

M erihobu tee

Hob u

te e

Türisalu loodusala (NATURA ALA EE0010123)

Keila-Joa mõisa park (kinnismälestis nr 9470)

(kaitsealune park, V - Maastikukaitseala, piiranguvöönd KLO1200572)

M erihobu tee

LIITUMISPUNKT OLEMASOLEV

SIDEKAEV MER-086

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 5 5

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

veebr.2025

TEHNOVÕRKUDE JOONIS Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Mikriveski OÜ

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ (Litsentsid: 751 MA, EEG000265) poolt, 06.08.2024.a, töö nr 9515-24. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid on informatiivse tähendusega. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 06.08.2024.

2. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

3. Hobu tee 10 kinnistul (29501:007:0987) paikneb puurkaev numbriga PRK0000662 (https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1911530352). Vastavalt Keskkonnaregistrile on Hobu tee 10 kinnistul paikneva puuraugu sanitaarkaitseala ulatus 30 m (alus Veeseadus § 149 lg 1 pkt 2).

4. Pumpla kuja on määratud vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1. Reovee vooluhulk on üle 10 m³/d.

5. Merihobu tee 16 krundil oleva kraavi asukohta on lubatud muuta vastavalt projekteeritud hoonete, parkla jms asukohtadele. Kraavi ei ole lubatud likvideerida, tagada tuleb transiitvee läbivool kraavis.

6. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Meremõisa külas Merihobu tee 16 katastriüksuse detailplaneering

Merihobu tee 16 katastriüksuse detailplaneering Meremõisa külas

DP-18-24

VÄLJAVÕTE M 1:1000

Põhja päästekeskus / Erika 3 / 10416 Tallinn / 628 7500 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 07.03.2025 nr 6-1/170-5

Meie: 21.03.2025 nr 7.2-3.1/1353-1

Detailplaneeringu tuleohutusosa

kooskõlastamine

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse

ohutusjärelevalve büroo inspektor Arvo Kuuse Terav Kera OÜ poolt koostatud „Meremõisa

küla Merihobu tee 16 katastriüksuse detailplaneeringu“ tuleohutusosa.

Kooskõlastatud detailplaneeringu manuses on allkirjastatud dokumendid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Kuuse

Ohutusjärelevalve büroo inspektor

Põhja päästekeskus

Arvo Kuuse

+372 5366 6387

[email protected]