| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-1/22/2085-2 |
| Registreeritud | 09.02.2022 |
| Sünkroonitud | 24.03.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-1/2022 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
2.92 ha
Transpordimaa 100%
79301:001:0589
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
11.13 ha
Ärimaa 25%
Maatulundusmaa 75%
79301:001:0925
Leetsi
3.49 ha
Maatulundusmaa 100%
83101:001:0237
Olmere
11.49 ha
Veekogude maa 45%
Maatulundusmaa 55%
83101:001:0168
Kärevere karjäär
18 608 m²
Üldkasutatav maa 100%
83101:001:0524
Paremkalda
16.82 ha
Transpordimaa 100%
83101:001:0018
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
35.12 ha
Maatulundusmaa 100%
83101:001:0231
Nepi
5 685 m²
Elamumaa 100%
83101:001:0001
Tammiku
5.00 ha
Transpordimaa 100%
83101:001:0169
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
576 m²
Maatulundusmaa 100%
83101:001:0127
Leetsi
5 696 m²
Elamumaa 100%
83101:001:0036
Silla 2 430 m²
Transpordimaa 100%
83101:001:0561
Nepi tee
459 m²
Sihtotstarbeta maa 100%
79301:001:0725
Sillaotsa
35.13
35.20
35.15
3 5. 26
3 5. 27
3 6. 34
36.80
35.99
35.42
35.90
34.92
36.45
35.78
35.01
34.47
34.24
34.38
34.59
34.74
33.85
34.02 32.76
32.93
33.64
34.98
34.08
34.79
34.94
36.34
35.74 35.86
34.15
33.70
32.46
32.57
33.60
33.53
33.45
32.99
33.75
33.92
33.73
33.63
34.00
34.09
33.95
33.55
32.62
33.5
32.59
32.92
34.38
37.05
37.28
37.08
36.99
3 6 .6 0
37.13
36.98
36.96
3 6 .8 5
36.48
36.79
37.26 36.90
36.96
36.81
36.71
36.87
36.63
36.46
36.47
36.68
36.45
36.47
3 6 .0 8
36.29
36.56
36.42
36.47 36.39
36.01
36.15
36.36
36.32
36.04
35.98
36.22
36.02
36.02
36.61
32.23
32.38
37.27
37.58
37.74
37.90
33.56
33.52
34.60
34.21
33.85
33.73 33.77
33.28
33.37
33.19
33.55
33.76
33.36
33.10
33.44
38.27
37.93
38.02
37.76
33.29
32.47
33.61
33.22
32.75
32.71
32.86
32.72
32.83
33.37
32.76 33.50
33.34
33.03
33.66
33.05
32.96
33.43
33.63 33.87
33.37
33.28
33.91
33.29
33.32
33.58
37.85
38.49
38.10
38.37
38.84
38.47
38.39
38.16
37.98
33.45
33.05
32.85
33.08
33.97 33.86
34.12
33.06
32.82
32.69
32.48
32.78
32.53
32.75
32.48
32.87
33.19
33.39 33.15 33.26
33.58
33.86
33.61
32.92
33.44
33.75
33.78
33.21
33.44
32.80
33.36
32.70
32.41
32.50
33.39
33.64
33.09
32.89
32.19
32.71
33.00
33.39
33.18
33.49 33.56
33.58
33.55
32.80
32.80 33.26
33.70 33.33
32.78
32.79 32.85
33.67
33.88
33.85
33.63 32.97
33.41
33.28
33.67
38.51
38.85
38.90
39.01 38.71
38.85
38.74
38.49
38.56
38.65
38.51
38.33
39.08
39.19
39.09
38.79
36.62
32.5
32.30
32.35
32.42
32.36
36.96
36.89
33.67
33.40
33.60
33.10
33.11
33.15
33.44
33.45
33.31
33.28
33.13
33.17
32.67
32.70
32.95
32.88
32.95
33.47
33.64
A
kr.
kr.
kr.
A
kr.
kr.
kr.
A
a s u k o h t o r i e n t e e r u v
A
kr.
3 3
33
3 3
34
36
3 5
3 4
3 3
3 3
3 3
34
3 3
33
3 3
3 4
3 3
vana maantee
kanal
Bussipeatus "Kärevere sild"
Bussipeatus "Kärevere sild"
A
A
A
A
A
A
32,62-32,38
33,66
36.49
3 6 .7
4
36.56
37.66
38.14
38.38
38.67
38.90
39.18
38.97
38.67
38.29
37.76
37.48
36.69
38.69
38.97
38.41
36.00
37.30
38.82
39.09
39.12
37.90
37.48
36.29
37.57 37.66
38.82
32.90
32.89
32.98
33.03
35.90
36.01
36.05
36.15
36.04
36.00
35.96
34.49
33.36
33.15
32.98
33.07
35.69
35.96
35.97
36.08
35.95 35.93
35.89
33.07
32.85
32.75
32.79
32.78
33.18
35.78
35.90
35.91
36.05
35.93 35.90
35.85
33.00
32.70
32.78
32.93
33.06
35.77
35.90
35.89
36.01
35.89
35.86
35.80
32.65
32.84
32.96
32.94
32.99
33.06
33.29
35.61
35.81
35.84
35.95
35.82
35.80
35.68
33.00
32.69
32.67
33.21
33.41
35.58
35.79
35.80
35.91
35.80
35.78
35.69
33.13
33.15
34.27
34.11
33.79
33.60
33.79
35.68
35.76
35.76
35.88
35.75 35.74
35.68
33.43
33.33
33.35
33.69
33.82
35.51
35.70
35.72
35.82
35.68
35.68
35.60
33.40
33.53
34.06
33.85
33.94
34.25
35.53
35.62
35.67
35.75
35.63
35.58
35.42
33.88
33.94
33.97
33.79
33.81
33.78
35.38
35.54
35.59
35.69
35.56
35.55
35.49
33.71
33.68
33.52
33.86
33.55
33.88
35.20
35.47
35.56
35.68
35.57
35.53
35.43
33.56
33.45
33.54
33.55
33.83
34.03
35.29
35.52 35.56
35.67
35.55
35.52
35.41
33.61
33.55
33.75
3 4 .0
5
3 3 .9
1
35 .5
7 3 5 .4
8
3 5 .2
7
3 3 .8
7
3 4 .3
5
34.37
33.92
33.44
35.68
35.56
35.56
33.25
35.56
35.49
35.37
33.32
33.19
33.59
33.40
33.13
3 3 .0
6
32.98
32.82
33.11
34.88
35.43 35.55
35.57
35.69
35.58
35.56
35.47
33.08
32.88
32.98
32.96
33.23
34.88
35.41
35.54
35.55
35.67
35.54
35.46
35.28
33.33
32.96
32.83
33.01
33.37
33.38
33.59
35.06
35.39
35.54
35.54
35.65
35.56
35.46
35.31
33.42
33.33
33.27
33.13
33.64
33.63
33.62
33.68
34.78
35.36
35.49
35.55
35.67
35.54
35.50
35.33
33.58
33.42
33.52
33.63
3 5 .5
1
3 5 .3
53 5 .14
3 3 .6
6
3 4 .3
6 3 4 .3
6
3 4 .2
3 3 4 .1 5
3 3 .7
5 3 4 .1 4
3 4 .0
3
3 3 .5
4
3 4 .3
1 3 3 .5
8
3 5 .0
0
3 5 .3
8
3 5 .1 5
3 5 .1 0
3 3 .5
0
33.63
33.46
33.69
34.61
35.29
35.47
35.54
35.67
35.57
35.5035.38
34.67
33.47
35.32
35.01
35.46
35.29
34.84
35.38
33.51
33.21
33.42
34.60
35.37
35.49
35.53
35.66
35.56
35.49
34.85
33.44
33.22
33.04
33.19
33.26
33.37
34.50
35.33
35.46
35.52
35.63
35.56
35.52
35.47
34.88
33.12
32.8 4
35.55
35.49
34.84
33.05
32.77
32.57
32.57
33.16
32.90
33.03
33.25
33.01
32.78 33.23
33.31
33.53 3 3 .5
5
3 2 .7
5
3 2 .8
63 3 .6
3
3 2 .6
4
3 3 .2
6
3 3 .3
0
3 2 .7
7
32.35
32.61
32.64
32.64
32.70
32.68 32.61
32.66
32.68
32.70
32.77
32.76
32.75
32.80
32.92
32.73
32.78
32.78
32.83
32.87
32.88
33.01
33.08
33.27
33.14
33.28
33.08
33.02
32.88
33.07
33.20
33.32
33.45
33.57
33.74
33.71
33.51
33.44 33.57
33.69
33.60
33.67
32.98
33.73
33.76
33.89
33.72
33.74
33.13
33.35
33.10
33.13
33.24
33.15
32.93
33.24
33.03
3 3 .1 3
3 2 .6
8
3 3 .0
5
3 3 .3
1 3 2 .5
7 3 2 .9
9
33.21
33.47
33.57
3 3 .5
6 3 3 .7
8
3 3 .7
7 3 3 .8
0 3 4 .0
1
3 3 .9
1 3 3 .9
6
3 4 .0
6 3 4 .0
4
3 4 .1 0
3 4 .1 3
3 4 .2
1 3 3 .8
4
3 3 .9
8 3 4 .0
6
3 4 .0
6
3 3 .9
7 3 3 .7
6
3 3 .8
2
3 3 .9
8 3 4 .0
0 3 3 .9
4
3 3 .5
8
33.51
33.15
32.78
33.51
33.55
33.6
33.68
33.69
33.29
32.95
33.08 33.03
33.13
33.03
32.84
33.19
33.16
33.31
33.35
34.12
33.95
33.8033.55
33.78 31.86
33.46
31.65
33.63
33.60
33.32
33.67
34.23
33.89
34.14
33.79
33.91
34.11
33.58
31.66
33.54
33.75
34.09
34.16
34.18
34.20
33.96
33.84
31.48
34.10
34.42
34.23
33.98
33.75
33.77
31.49
33.95
33.17
33.19
33.06
33.11
31.44
33.31
32.78
32.82
32.87
31.40
33.01
32.79
31.45
32.82
32.7532.84
3 2 .8
4
3 1 .3
0
3 2 .8
6
3 3 .13
3 2 .9
3
3 3 .8
1
3 3 .14
3 4 .3
9
3 3 .2
1
3 3 .2
6
3 4 .2
1
3 3 .0
7
32.83
33.47 33.47
33.56
33.19
32.93
32.97
32.91
H
TP
H
H
11
12
7
9
põld
põld
põld
põld
põld
põld
õu
põld
põld
lm637
lm641 "TÜKI"
"Kärevere looduskaitseala"
"Riigimets"
171
"Kärevere looduskaitseala"
kood 2102360010760, KÄREVERE
Maaparandusehitise reguleeriv võrk,
kood 2102360010760, KÄREVERE Maaparandusehitise reguleeriv võrk,
kood 2102360010760, KÄREVERE
Maaparandusehitise reguleeriv võrk,
kood 2103900020010, ILMATSALU I (TTP-393) Maaparandusehitise reguleeriv võrk,
10
9
kood 2102360010760, KÄREVERE
Maaparandusehitise reguleeriv võrk,
K
orient.
orient.
orient.
põld
värav
reklaam
reklaam
600 bet
35.45
35.74
35 .1 2
35 .1 3
36.80
3 4 .6 0
3 4 .6 7
34.23
3 4 .3 2
3 4 .4
1
34.04
33.91
3 4 .2 0
3 4 .2 4
3 3 .9 7
3 4 .0 1
3 3 .9 0
3 3 .9
2
33.72
3 3 .9
8
3 3 .9
0
3 3 .7
9
3 3 .9
8
3 3 .9 4
33.49
33.52 33 .8 8
33 .8 6
33.66
33.24
33 .8 8
33 .8 1
33 .9 5
33.81
32.15
32.13
33 .9 5
3 3 .9 6
33.91
3 3 .8 3
3 3 .7
8
3 3 .6 4
3 3 .6 1
3 3 .2 93 3 .2
2
3 3 .15
3 3 .2 2
3 3 .11
33.20 33.18
33.33
3 3 .2 1
3 3 .19
3 3 .10
3 3 .12
3 3 .13
33.16 33.34
3 3 .5
0
3 3 .5
3
3 3 .4
9
33.41
33.5 6
33.37 33.39
33.40
33.52
33.72 33.79
33.65
33.9 5
34.04
34 .15
3 4 .11
3 4 .0
6
3 4 .0
5
3 3 .9 0
33.74
3 3 .8 6
33.80
33.85
33.85
33.87
33.52
33.34
33.76
33.5633.56
33.52 33.17
3 3 .0
5 3 2 .9
1
33.0 1
32.82
32.97 3 2 .7 8
3 2 .8 7
32.96
3 3 .0 6
33.26
33.26
33.79
33.47
33.25
32.7 933.
24 33.09
33 .09
32.72
33. 22
32.9 4
33.32
33.11
33.27
33.18
33.47
33.42 32.88
32.99
33.10
32.79 32.86
33.24
33.32
33.59
33.58
33.97
34.00
34.05
34.10
34.08
33.87
33.38
33.34
32.59
33.22
33.77
33.36
33.32
33.39
33.68
34.15 34.25
34.23
34.02
33.76
33.51
33.67
32.98
33.24
33.05
33.31
33.51
34.22
33.60
33.26
33.66
33.35
34.26
34.68
35.28
34.37
33.66
33.41
34.09
34.00
33.98 33.72
33.82
33.98
34.17
34.02
34.06
34.02
33.75
33.63 33.42
33.26 33.09
33.0232.85
33.42 33.35
33.42
33.22
33.38
33.32
33.78
33.83
33.60
33.22
33.83
34.05
34.24
34.09
33.92
33.99
34.17
33.84
34.07
34.21
33.70
33.61
33.48
33.38
33.56
33.57
33.59
33.44
33.26
32.84 33.29
33.42
33.62
33.40
33.28
33.32
33.49
33.64
33.51
32.99
32.97
33.08
32.95
32.91
32.62
32.79
33.10
33.56
33.28
33.79
33.61
33.13
33.00
32.85
32.72
32.65
32.83
33.03
32.97
33.26
33.15
32.95
33.03
33.23
32.78 33.26
33.43
33.61
33.22
33.20
33.11
33.37
33.28
33.09
34.45 34.29
33.38
33.43
33.31
33.04
33.10 33.24 33.16
33.21
33.44
33.84
34.08
35.03
32 .73
33 .0 1
3 2 .9
9
32.33
33.28
3 3 .5 3
33 .0 7
33.06
33 .3 9
3 3 .9 2
34.05
34.03
3 4 .2
6
3 3 .9
6
33.59
33. 47
33 .4 0
3 2 .7
1 3 2 .7
1
k r
k r
k r
k r
kr
a s f
60 0
be t
33.90
33.17
33.42
30.92 31.0
7
30.99 31.02 30
.93
30 .9 5
31 .01
30.95
31.00 30. 97
30.95 30.99
30.98
31.01
30.98
30.95 30.9930.87
31.01
30.97
30.99
31.02 30.99
3 1.0
0
3 1.0
1
3 0 .9 8
30.96 30.96
30.95
30.96
30.98
30.99 30.96 31.02
31.02
31.02
31.03
32.49
32.62
32.60
33.24
32.47
32.47
32.44
32.40
32.97
32.53
32.38
32.52
32.50
32.47
32.56
32.53
32.48
32.65
32.65
32.53
32.66
33.25
33.20
32.54 32.72
32.55
32.51 32.77
33.07
33.00
32.78
32.97
33.14
33.02
33.11
33.22
33.14
32.88
32.88
32.68
32.79
32.57
32.47
32.64
32.66
32.70
32.76
32.83
32.81
32.72
32.90 32.86
32.98
32.70
32.63
32.58
32.44
32.55
3 2 .8 7
33.45
33.49
33.23
32.81
32.67
32.6970
32.62
32.70
32.52
32.65
32.43
32.59
32.54
32.47
32.57
32.60
32.47
32.60
32.55
32.39
32.55
32.71
32.52
32.64
32.91
32.57
32.73
32.48
32.49
32.54
32.70
32.58
32.52
32.73
33.0 0
32 .83
32.71
32 .6 3
32 .6 4
3 2 .5
2
3 2 .7
0
3 2 .7
8
32 .72
3 2 .9 6
32.62
3 2 .8 7
3 2 .7
9
3 2 .7 8
3 2 .7 8
3 2 .7
1
3 2 .6 5
32.72
33.08
33.14 33.20
33.24
33.34
33.22
32.69
32.71
32.54
32.53
32.64
32.68
32.57
32.53
32 .51
32. 47
32 .4 8
32 .4 6
32 .52
32 .48
32 .50
32 .4 8
3 2 .7 6
3 2 .8 6
32 .4 2
32 .4 5
32 .62
32 .57
pi nn
pinn
pinn
L a
m m i m
a d a ls o o
m u ld a d e (A
M ) p iir
E m a jõ e k a ld a 5
0 m e
h itu
s k e e lu
v ö ö n d
E m a jõ e k a ld a 1
0 0 m p iira
n g u v ö ö n d
Lee tsi j
ärve kal
da 1 00 m
pir ang
uvö önd
Lee tsi j
ärv e k
ald a 5
0 m eh itus
kee luvö
önd
Lee tsi jä
rve kald
a 10 m v
eek aitse
vöö nd
Lee tsi jä
rve kald
a ka lasr
aja 4 m ula tus
serpe ntin k
raav Järelp
uhast i:
4
4
4
4
47
4
4
50
4
1 0
4
20
4
4
7 1 5
12
4
4
7 2.5
6 2
4 0
50
A A
1
2
3
4
5
6
4 4
1 0
6 0
4 4
2 0
10
1 0
25
10
1 0
081YK05
Sidekaev
7
8
9
10
1 0
4
4
1 0
4
4
BUS
BUS
961a
961
961
961
11
12
Projektijuht
Jaana Veskimeister
Koostaja
Jaana Veskimeister
Kuupäev
Töö koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
tel 740 9800
3
26.01.2022
1:50019003512
Leetsi OÜ Ilmatsalu küla Tartu linn
DETAILPLANEERING
Leetsi maaüksuse
Põhimaantee nr 2 Talinn - Tartu - Võru - Luhamaa
1
N
S
Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega
LEPPEMÄRGID:
11.13 ha
Ärimaa 25%
Maatulundusmaa 75%
79301:001:0925
Leetsi
ala
Mänguväljaku
koos survestamiskaevuga
Tuletõrje veevõtukoht
H
H
H
EHITUSÕIGUSE TABEL:
H
3. Lubatud peamised välisviimistlusmaterjalid: krohv, betoon, tellis, klaas, metall, puitlaudis, fassaadiplaat (ka kombineeritult).
2. Lubatud katusekalle: 0...30°;
1. Katusetüüp: kaldkatus, tasakatus;
PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED KRUNDI NR 5 HOONETELE:
alajaam
Silla
Reov eepuh
asti v äljavo
ol Emajõkk e
välikohviku ala
Puhkeala/
PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED KRUNTIDE NR 2-4 JA 10 HOONETELE:
veeskamise ala
Olemasolev säiliv
parkla varjualuse all
Võimalik jalgrataste
parkla varjualuse all
Võimalik jalgrataste parkla varjualuse all
Võimalik jalgrataste
ümberpööramisala
Parkla/
Tartu 51004
Raekoja plats 8
OÜ Hendrikson & Ko
H
parkla varjualuse all
Võimalik jalgrataste
ja teenindusala
Manööverdus-
Varjualune
ala
Spordiväljaku Varjualune Pingid
kõrgus 34,7 + 0,8 m
Soovituslik maapinna
kõrgus 34,7 + 0,8 m
Soovituslik maapinna
kõrgus 34,7 + 0,8 m
Soovituslik maapinna kõrgus 34,7 + 0,8 m
Soovituslik maapinna
kõrgus 34,7 + 0,8 m
Soovituslik maapinna
kõrgus 34,7 + 0,8 m
Soovituslik maapinna
kõrgus 34,7 + 0,8 m
Soovituslik maapinna
kõrgus 34,7 + 0,5 m
Soovituslik maapinna
5,0
v e e to ru
re o v e e k a n a li s a ts io
o n i to ru
0,5
1,0
0,25
0,8
0,65
m a d a lp in
g e k a a b li d
s id e k a a b e l
Tänava põhimõtteline lõige A-A
k ru
n d ip ii r
k ru
n d ip ii r
3. Lubatud peamised välisviimistlusmaterjalid: klaas, krohv, laudvooder, tellis (ka kombineeritult).
2. Lubatud katusekalle: 15...45°;
1. Katusetüüp: kaldkatus (viil- või poolkelpkatus);
4. Elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku).
1,5
4,0
4,0
2,3
1,5 4. Varem projekteeritud teena on kajastatud
3. Madalpinge õhuliini alla ja kaitsevööndisse saab ehitada peale liini võimalikku likvideerimist.
Kärevere - Kardla km 170.0-174.4 geodeetilist alusplaani (OÜ Geoprojekt, 2017). Kõrgused on ümber arvutatud EH2000 süsteemi.
kantud 12.03.2021 seisuga. Maantee ja selle lähiala ulatuses on kasutatud projekti Tee nr 2 Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa lõik:
koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Katastriüksuse piirid ja andmed on joonisele
(töö nr 19G8314) ja veebruaris 2021 (töö nr 21G8611) koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani. Geodeetilise alusplaani
2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Metricus OÜ (litsents nr 758 MA, MTR reg nr EEG000258) poolt novembris 2019
1. Planeeringualaks on Leetsi maaüksus pindalaga 11,13 ha.
Märkused:
6. Planeeritud sademeveetorustiku võib osaliselt või täielikult asendada ka kraavidega.
on kajastatud perspektiivne lahendus arvestades Roadplan OÜ projekti nr 20085.
5. Planeeritud teede ja parklate laiust ning asukohta ja mahasõitude asukohti on projekteerimisel lubatud täpsustada. Krundil nr 1
OÜ Toner Projekt, töö nr 3/2017 kohane lahendus.
Matkarada/jalakäijate liikumistee
Haljastus (looduslik (põõsastik, heinamaa)/kujundatud (puud, põõsad murualal))
Parkla ala
Hoonestus (suurim lubatud ehitisealune pind)
ILLUSTREERIV LAHENDUS
Servituudi seadmise vajadus
Planeeritud kraav
Planeeritud sidekaabel
Planeeritud sademeveekanal.torustik (vt märkus 6)
Planeeritud reoveetorustik
Planeeritud veetorustik
Planeeritud elektri keskpinge maakaabelliin
Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin
Planeeritud elektrikilp (põhim.)
Planeeritud alajaam (põhim.)
ning 100 m raadius (põhim.)
Planeeritud tuletõrje veetorustik ja hüdrant
Planeeritud puurkaev 30 m sanitaarkaitsealaga
Planeeritud reoveepuhasti 25 m kujaga
Likvideeritav objekt
Projekteeritud põhimaantee kaitsevöönd 50 m
Ol.ol elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m / 1 m
Planeeritud kohustuslik puhverhaljastuse ala
Planeeritud tee (vt märkus 5)
Varem projekteeritud ulukite kaitseaed (vt märkus 4)
Varem projekteeritud tee (vt märkus 4)
Planeeritud juurdepääs krundile (põhim.)
Planeeritud hoonestusala (vt märkus 3)
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundipiir
Kärevere looduskaitseala piir
Maaparandusala
VEP ala
Kärevere maardla
Leetsi järve kallasrada 4m
Leetsi järve kalda veekaitsevöönd 10 m
Leetsi järve kalda ehituskeeluvöönd 50 m
Leetsi järve kalda piiranguvöönd 100 m
Emajõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m
Emajõe kalda piiranguvöönd 100 m
Lammi madalsoomuldade (AM) piir (Maa-ameti mullastiku kaart 01.10.2015)
Veekogu veepiir (ETAK, seisuga 09.04.2021)
Mõõdistusaegne veepiir
sihtotstarve ja pindala
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 19003512 Tartu 2021-2022
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Leetsi OÜ
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
V e rs
io o n 2
6 .0
1 .2
0 2 2 /// T
ö ö n
r 1 9
0 0
3 5 1
2
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
SISUKORD
A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 6
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................6 2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................................................8
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 10
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 10 3.2 Kruntide hoonestusala ..................................................................................................................... 11 3.3 Kruntide ehitusõigus ........................................................................................................................ 11 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 12 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 14 3.6 Haljastus ja heakord. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................ 15 3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 16 3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 17 3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................... 18 3.7.3 Soojavarustus ............................................................................................................................... 19 3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 19 3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 20 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................... 21 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 21 3.11 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 25 3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 25
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 29
C - JOONISED .......................................................................................................... 31
Digitaalselt esitatud joonised on eraldi failidena Joonis 1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed Joonis 2. Olemasolev olukord Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi ärihoonete ehitamiseks ning
supelranna rajamiseks.
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Tartu Linnavalitsuse 14.04.2020
korraldus nr 408 Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja
lähteseisukohtade kinnitamine ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine.
Alal kehtib Tähtvere Vallavolikogu 20.06.2005 otsusega nr 6-5 kehtestatud Leetsi maaüksuse detailplaneering, millega on määratud 7,4 ha suurusele maa-alale ehitusõigus motelli ja kämpingu ehitamiseks.
Tulenevalt põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 170,0-174,4 Kärevere-
Kardla lõigule 2+2 möödasõidualade ehituse eelprojektist , on muutunud Leetsi maaüksuse
detailplaneeringu elluviimine võimatuks ja tuleb koostada uus detailplaneering.
Planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub kehtiv detailplaneering käesoleva
detailplaneeringu kehtestamisega kehtetuks.
Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Metricus OÜ poolt novembris 2019
(töö nr 19G8314) ja veebruaris 2021 (töö nr 21G8611) koostatud maa-ala geodeetilist
alusplaani. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis, mõõtkava 1:500. Maantee ja selle lähiala ulatuses on kasutatud projekti
Põhimaantee nr 2 Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa km 170.0 - 174.4 Kärevere – Kardla lõik
geodeetilist alusplaani (OÜ Geoprojekt, 2017) , kus kõrgused on ümber arvutatud EH2000
süsteemi.
Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa km 170,0-174,4 Kärevere-Kardla lõik, möödasõidualade põhiprojekt (OÜ Toner
Projekt, töö nr 3/2017) ja Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3
asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse
ümbersõidu eelprojekt (Roadplan OÜ, töö nr 20085).
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat
teavet.
6 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs
Planeeringualaks on Leetsi maaüksus pindalaga 11,13 ha 1. Planeeringuala maaüksuse andmeid vt tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala maaüksuste andmed
Aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve
Leetsi 79301:001:0925 11.13 ha Maatulundusmaa 75%
Ärimaa 25%
Leetsi maaüksus on hoonestamata ja asub Ilmatsalu külas põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee ääres.
Maaüksusel asuvad kaks reklaamtahvlit peamise (läänepoolse) juurdepääsutee lähipiirkonnas maanteepoolsel küljel.
Olemasolevalt on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt Leetsi maaüksusele kaks mahasõitu, mis tagavad juurdepääsu ka naabermaaüksustele: krundi läänepoolselt alalt Olmere ja Kärevere karjääri (Leetsi järve äärsele alale) maaüksustele ning idapoolselt alalt Taraski, Uue-Taraski, Väike-Taraski, Kruusa ja Karjääri maaüksustele. Nimetatud tee on ühenduses ka Linnutee matkarajaga.
Läheduses asuvad Emajõgi ja Ilmatsalu jõgi, vahetus naabruses Leetsi järv (endise nimega Kärevere karjäär) ja endine kruusakarjäär.
Tartu linna üldplaneering 2040+ kajastab suunda muuta Leetsi järv avalikult kasutatavaks: Leetsi järve äärde (endine Kärevere karjäär) on kavandatud puhkekoht ja supelrand.
Leetsi järvel on head eeldused kujuneda puhkeotstarbeliseks veekoguks , kuid selle areng on seotud maardla olemasoluga. Leetsi järv jääb täielikult Kärevere kruusamaardla alale, kus maavaravaru ei ole ammendunud. Vajaduse ilmnemisel võidakse arvelolevas maardlas kaevandamist jätkata, mille tulemusena veekogu laieneb. Maa-amet2 on üldplaneeringu koostamise protsessis juhtinud tähelepanu, et supelranna loomisel on maardla alal lubatud ainult ajutise iseloomuga ehitised ja supelrand ei ole takistuseks kaevandamisloa andmisele.
Planeeringuala jääb küll väljapoole maardla ala (piirneb vahetult), kuid supelranna maa-ala kavandamisel peab selle elluviimisel arvestama võimaliku maavara jätkuva kaevandamisega.
Veespordivahenditega liigeldakse Leetsi järvel hooajaliselt aktiivselt. Järve põhjakaldal e on maanteelt mootorsõidukiga juurdepääs läbi Leetsi maaüksuse ning samas võimalus ka parkimiseks. Suplusala jääb idapoole, Kärevere karjääri maaüksusele.
Geoloogiliselt läbilõikelt on planeeringualal levinud peamiselt 0,5 -2 m paksuse turba ja muda kihiga kaetud veega küllastunud kruus, mille vähene kandevõime raskendab raskemate ehitiste rajamist3. Ala katavad peamiselt liigniisked mullad. Mullastiku kaardi väljavõte (maa- ameti kaardirakendusest) on nähtav skeemil 1.
1 Planeeringu koostamise algatamisel ei olnud korralduse lisaks oleval situatsiooniskeemil kujutatud planeeringuala piir ja
korralduses toodud planeeringuala pindala omavahel kooskõlas; lisaks ei olnud algatamisel arvestatud juba muutunud Leetsi
maaüksuse piiridega (osa maast oli võõrandatud Transpordiametile). Riigitee aluse maa-ala osas puudub vajadus selle
planeeringualasse haaramiseks, kuna alal on koostatud teede projektid ning käib ka tee ehitus. Sellest lähtuvalt on planeeringu
koostamise käigus täpsustatud planeeringuala piiri määrates selleks üksnes Leetsi maaüksuse. 2 Maa-ameti kiri 04.08.2020 nr 6-3/20/9696-2 3 OÜ Kobras, töö nr M 447, Leetsi maaüksuse detailplaneering (2005)
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 7
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti mullastiku
kaardirakendusest.
Planeeringuala asukoht on tähistatud punase
joonega.
Gleistunud eemaldatud muld – Txg Go Leostunud gleimuld Go1 Küllastunud turvastunud muld Kig - Gleistunud leetjas muld AG - Lammi-gleimuld Kg - Gleistunud rähkmuld
Põhjavesi on planeeringualal suhteliselt või keskmiselt kaitstud.
Planeeringualal asuvad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:
Emajõe kalda 50 m ehituskeeluvöönd (AM mullast alates); Emajõe kalda 100 m piiranguvöönd (AM mullast alates); Leetsi järve kalda 50 m ehituskeeluvöönd (veekogu veepiirist); Leetsi järve kalda 100 m piiranguvöönd (veekogu veepiirist); Leetsi järve kalda 10 m veekaitsevöönd (veekogu veepiirist); Avalikult kasutatava tee 50 m kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast) ; Leetsi maaüksuse idapoolsel osal paikneb maaparandussüsteemi ehitise Ilmatsalu
TTP-393 (kood 2103900020010/001) maa-ala; Planeeringuala kagunurka jääb vääriselupaik (keskkonnaregistri kood VEPL01301).
Maaüksusel ja selle vahetus läheduses ei asu kultuuri- ega ajaloomälestisi ning puuduvad kaitstavad loodusobjektid. Küll piirneb planeeringuala Kärevere looduskaitsealaga, mis on ka Natura loodusala.
Lähimad hoonestatud maaüksused on planeeringualast lääne- ja lõunasuunda jääv Olmere (kt 83101:001:0237) ning kagusse jääv Kruusa (kt 83101:001:0219). Olmere maaüksusel asub ehitisregistri andmetel elamu ja kolm abihoonet; Kruusa maaüksusel elamu. Kruusa maaüksusele on kehtiva planeeringu4 kohaselt ette nähtud täiendav hoonestus. Olmere maaüksusele jääva olemasoleva elamukompleksi õueala jääb planeeritud hoonestusest (krundil nr 10) ca 100 m kaugusele. Kruusa maaüksusele planeeritud hoonestus jääb käesoleva planeeringuga ette nähtud uushoonestusest (krundil nr 5) eeldatavalt ca 50 m kaugusele, kuigi hoonestusalade vahekaugus on 13,5 m.
Planeeringuala maapinna kõrgused jäävad vahemikku ca 32,6 – 35,4 m. Planeeringuala on periooditi üleujutatav: Emajõe maksimaalne veetase tõuseb absoluutkõrguseni 34 ,7 m 1% tõenäosusega (kord saja aasta jooksul) ning kõrguseni 34,3 m 5% tõenäosusega (kord 20 aasta jooksul).
Osaliselt on planeeringuala kaetud metsaga, osaliselt põõsastiku ja rohttaimedega. Planeeringualal kasvavast haljastusest domineerivad metsamaal kased ja männid, põõsastikuga kaetud aladel paju.
Planeeringuala piirneb põhjast põhimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. Piirnev lõik jääb koostatud projekti Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 170,0-174,4 Kärevere-Kardla lõik, möödasõidualade põhiprojekt alale. (OÜ Toner Projekt, töö nr 3/2017), mis tingib vajaduse kehtiva Leetsi maaüksuse detailplaneeringu muutmiseks. Käesoleva planeeringulahendusega arvestatakse koostatud projektiga, sh ka perspektiivse projektiga (OÜ Roadplan, töö nr 20085). Planeeringuala asukoht on nähtav joonisel nr 1, olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2.
4 Kruusa ja Karjääri maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu kohaselt on Kruusa maaüksus jagatud kaheks krundiks, millest
ühele on lubatud rajada puhkeotstarbest lähtuvalt kaks paadikuuri (sihtotstarve looduslik maa) ja teisele on määratud ehitusõigus
üksikelamu ning kolme abihoone ja nelja kuni 20 m² suuruse väikehoone ehitamiseks. Karjääri maaüksusele on sihtotstarveteks
määratud looduslik maa ja tehisveekogu maa.
8 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
2.2 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2018) ja Tartu linna üldplaneering 2040+ (2021).
Maakonnaplaneeringu kohaselt, vt skeem 2, jääb planeeringuala puhke-eeldustega alale. Planeeringuala ei kuulu rohelise võrgustiku toimimise tagamise alade hulka, kuid jääb osaliselt väärtuslikule maastikule Emajõe luhaalad R7.
Skeem 2. Väljavõte Tartu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest. Planeeringuala orienteeruv
asukoht on tähistatud punase ovaaliga.
Puhke-eeldustega ala on maakonnaplaneeringu kohaselt ala puhkealana kasutamiseks ja valitud kohtades puhke- ja virgestusaladeks kujundamiseks.
Maakonnaplaneeringus sätestatud puhkealade üldised kasutustingimused on järgmised:
Avaliku kasutatavuse tagamine;
Puhkamist välistavate või selleks eeldusi vähendavate ehitiste püstitamisest
hoidumine;
Maastikuhoolduse korraldamine; Puhkealade üldkasutatavate tugirajatistega (parkimiskohad, liikumisrajad, purded,
lõkkekohad, varjualused, juhised, viidad jm) varustamine sobivais kohtades;
Massiürituste korraldamisel ala taluvuskoormuse arvestamine;
Metsa majandamisel ja raiete kavandamisel puhkekasutusega arvestamine.
Väärtuslikkuse klassi järgi jääb Emajõe luhaalad R7 klassi P: probleemsed alad (maastikuliselt omanäolised ja eripärased alad, kus asustuse kahanemise, elanikkonna vananemise ja traditsioonilise maamajandustegevuse soikumise tõttu is eloomulik ilme taandub looduslike protsesside toimel või kõrge väärtusega maastikuobjektid on kesise maastikulise väärtusega ümbruses).
Maakonnaplaneeringus nähakse maastikuliste väärtuste säilimine järgmiselt (välja toodud asjakohased):
Maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmine ning harmoneeruvate
heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine (detailplaneeringute koostamisel) ;
Elanike traditsiooniliste kooskäimispaikade avaliku kasutuse tagami ne;
Veekogule avanevate vaatekoridoride ettenägemine;
Kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel avalikult teelt kaldani viivate
avalikult kasutatavate teemaade ette nägemine.
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 9
Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kohaselt (vt skeem 3) on Leetsi maaüksuse ulatuses määratud järgmised juhtotstarbed: ärihoone maa-ala (Ä); supelranna maa-ala (SR), puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala (PV), maalise asustuse maa-ala (MA) ja mets (MM).
Skeem 3. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kaardist. Planeeringuala on tähistatud musta
kontuuriga. Sinine toon tähistab ärihoone maa-ala, kollane supelranna maa-ala, pruun puhke-, spordi-
ja kultuurirajatise maa-ala, beež maalise asustuse maa-ala ja roheline metsa.
Leetsi maaüksusel määratud ärihoonete maa-alal on lubatud riigimaanteega seonduvate kaubandus- ja teenindusasutuste kavandamine, keelatud on laohoonete kavandamine. Maa- alal kehtivad ärihoone maa juhtfunktsiooni kohased üldtingimused.
Ärihoonete üldtingimused on järgmised:
Nii külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb kaaluda krundisisestele haljasaladele
puhkeala rajamist.
Kui krundile kavandatakse või rekonstrueeritakse ulatuslikku kõvakattega laoplatsi/
teenindusõue, peab halveneva mikrokliima kompenseerimiseks, sh soojussaarte
tekkimise riski maandamiseks rajama eraldushaljastuse põõsaste või
kõrghaljastusega. Võimaluse korral tuleb suuremad laoplatsid liigendada ja vähem
kasutatavad alad katta vett läbilaskvate pinnakattematerjalidega.
Kõrghaljastuse vähim osakaal krundi pinnast on 10%. Avalikkusele mõeldud tegevuse
korral (kaubandus- ja vabaajakeskused ning teenindusettevõtted) peavad välialad
olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust (istumisvõimalused) .
Supelranna või sellega võrdsustatud supluskoha maa-ala on avalikult kasutatav piirkond veekogu ääres inimeste puhkamiseks ja suplemise võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatistega nagu spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vetelpääste vaatlustornid, hüppetornid, teisaldatavate tualet tide alused, talisuplejate soojakud, liumäed, piknikupaviljonid, terrassid, riietevahetuskabiinid, välisvalgustus jms ; teenindavad parklad ja juurdepääsuteed veekogule. Üldplaneeringuga on lubatud teisaldatavate saunade aastaringse paigaldamise võimalus. Toetav otstarve puudub.
Puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala on maa-ala, mille piires on võimalik püstitada rajatisi, nagu seikluspark, laste mänguväljak, laululava, botaanikaaed, terviserajad,
10 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
velodroom, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak , liuväli, staadion, spordi otstarbeline sildumisala, kogunemiskoht (iseseisev jaanikuplats, kiigeplats, hiiekoht jne). Toetav otstarve (osakaal määramata) on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga teenindus- ja toitlustushoonete maa-ala juhul, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Detailplaneeringut koostamata on lubatud toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 10% ulatuses.
Metsa maa-ala on väljaspool puhke- ja kaitsemetsa valdavalt metsamaa kõlvikuna
maakatastrisse kantud maa-ala, mille otstarve kuulub säilitamisele. Üldplaneering sätestab
ka tingimused metsa maa-alal ehitamiseks, kuid kuna käesoleva detailplaneeringuga metsa
maa-ala osas ehitamist (v.a puurkaev ja võimalik veetöötlusseadmete ning/või pumpla hoone)
ei plaanita, vastavaid üldplaneeringus määratud tingimusi siinkohal välja ei tuua (ei ole
asjakohased).
Maalise asustuse maa-ala on väljapoole Tartu linna asustusüksust ja tiheasustusalasid, suuremaid tootmisalasid, säilitatavaid metsaalasid ning puhke- ja virgestusalasid, sh puhkemetsi jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Ala hõlmab endas nii metsa- kui põllumaid, aga ka teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega. Maa-alal on lubatud ehitada hajaasustuse põhimõttel elamuid, ärihoonet ja põllumajandushoonet või -rajatist. Toetav otstarve ja osakaal on määramata.
Maalise asustusega maa-alal tuleb uushoonestus kavandada olemasolevatest talukohtadest eemale, järgides lähipiirkonna hoonete tüüpilisi vahekauguseid, kuid reeglina mitte lähemale kui 100 m (kaugus õuealade vahel). Erandina võib uue hoonestuse kavandada olemasoleva hoonestuse kõrvale, kui kruntidel on ühine piir või õuealade vahele ei jää põllu- või metsamaad. Selliselt tekkivates hoonegruppides ei või olla rohkem kui 3 -4 elamut. Üldjuhul tohib ühel krundil olla üks üksikelamu ja kuni neli elamu abihoonet. Hoonete arhitektuurilahenduses on eelistatud viilkatused ja poolkelpkatused. Hoonete maht ja ehitisealune pind peavad järgima piirkonnas väljakujunenud näitajaid. Maksimaalne lubatud korruselisus on kaks (teine korrus viilkatuse aluse katusekorrusena). Kahe täiskorruse kavandamine ei ole üldjuhul lubatud. Lubatud täisehitus on 10%, sh 20 000<=5%. Miminaalseks krundi suuruseks on määratud 1 ha. Tekkivale krundile ehitamisel peab olema võimalik tagada hajaasustuse printsiipe, juurdepääsu. Igakordse kaalutluse alusel võib erandina lubada 0,5 ha kuni 1 ha suuruse krundi moodustamist, kui see on kooskõlas asumi eesmärgi, maakasutus- ja ehitustingimustega.
Üldplaneeringu kohaselt ei asu Leetsi maaüksusel väärtuslikku põllumajandusmaad, ala ei kuulu väärtusliku maastiku koosseisu ning ala ei ole ka rohevõrgustiku osa.
Planeeringulahenduse koostamisel arvestatakse üldisemates strateegilistes
planeerimisdokumentides määratud põhimõtteid. Planeeringulahendus on antud peatükis 3.
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Leetsi maaüksus 12 krundiks.
Moodustatud kruntide pindalad ja sihtotstarbed on toodud joonisel nr 3 ehitusõiguse tabelis.
Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 11
3.2 Kruntide hoonestusala
Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel
on lähtutud hoonestamise võimalusest arvestades kruntide vahelisi tuleohutuskujasid ja
vastavalt krundile järgmisi erisusi: krundil nr 4 kohustuslik u puhverhaljastuse rajamisega
krundi nr 5 poolsel küljel; krundil nr 5 Leetsi järve kalda ehituskeeluvööndiga (metsa alal
ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini) ; kruntidel nr 2-4 ja nr 9 vajaliku tehnovõrkude
koridoriga; krundil nr 10 Emajõe kalda ehituskeeluvööndiga.
Hoonestusalad kruntidel on antud suuremad kui vastava krundi hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni
projekteerimise käigus. Hoonete paigutusel ja mahu kavandamisel tuleb arvestada
normikohase parkimislahenduse ja (kõrg)haljastuse tagamisega ning vajadusel kraavide,
tiikide, vihmaaedade jmt rajamisega. Hoonestusalasse võib ehitada parklaid ja istutada puid
ning põõsaid.
Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on nä idatud joonisel nr 3.
3.3 Kruntide ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis .
Planeeritud on järgmised ehitise kasutamise otstarbed 5:
Kruntidel nr 1, 8, 11 ja 12: teed (21100, avalik kasutus);
Kruntidel nr 2-4 ja 10: majutus- ja toitlustushooned (12100), büroohooned (12200),
kaubandus- ja teenindushooned (12300), tööstus- ja laohooned6 (12500),
spordihooned (12650),
Krundil nr 5: üksikelamu (11101), elamu abihoone (12744);
Krundil nr 6: puurkaev (22228);
Krundil nr 7: spordi- ja puhkerajatised (24100, avalik kasutus);
Krundil nr 9: reoveepuhasti hoone (12741).
Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise
kasutamise otstarbeid, kui need sobivad planeeritud sihtotsta rvetega ja/või kui need on
vajalikud planeeritud tegevuse elluviimiseks/tööks (nt torujuhtmed, side- ja elektriliinid
(22000), teed (21100), tänavad (21120) jne).
Krundile nr 3 või 4 on lubatud rajada tanka, kui projekteerimisel teostatavad täiendavad
analüüsid seda toetavad ja arvestatakse üleujutusohuga, kavandades vajalikud
maapinnakõrgused ja lahendused ning välistades naabruse või pinnavee saastamise. Tankla
või maa-aluste kütusemahutite kavandamine üleujutatavale alale ei ole lubatud .
Kuigi krundile nr 5 on planeeritud ehitada üksikelamu abihoonetega, on krundi kasutamise
sihtotstarbeks määratud põllumajandus-, metsa- ja muu looduslik maa, mis vastab
katastriüksuse sihtotstarbele maatulundusmaa. Kuna planeeritud krundi suurusest
(12 520 m²) moodustab ehitusõigus (600 m²) alla 5%, siis arvestades maalist piirkonda ja
maakatastriseaduse § 18 lg 2 (katastriüksusele määratakse sihtotstarve viieprotsendise
täpsusega) ja § 182 lg 2 (katastriüksusele ei määrata maatulundusmaa sihtotstarbega
samaaegselt elamumaa sihtotstarvet), ei määrata planeeritud krundile üksikelamu maa
(katastriüksuse sihtostarbena elamumaa) sihtotstarvet.
5 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu 6 Lubatud ainult väiketootmine
12 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
Lisaks ehitusõiguses toodud hoonetele on kruntidel nr 2-5 ja 10 lubatud jäätmemaja,
jalgrataste varjualuste, kuni 20 m² suuruse ning kuni 5 m kõrguse
kõrvalhoonete/(puhke)rajatiste vm ehitusloakohustuseta ehitiste püstitamine.
Krundile nr 7 on lubatud ehitada supelrannale vajalikud rajatised: riietuskabiinid, pingid,
palliplatsid, mängu- ja spordirajatised, teisaldatavate tualettide alused, varjualused,
ujumissillad, vettehüppetornid, valgustid jmt; teenindavad parklad ja juurdepääsuteed
veekogule; teisaldatavad saunad.
Ehitusõiguses toodud hoonestusele lisaks võib kruntidel nr 6 ja 9 ehitada ka võimalikke vee-
ja kanalisatsiooniseadmete rajatisi.
Arvestades paiknemist põhimaantee ääres, on kruntidel 1-4 ja 9-10 lubatud välireklaamid
(vt täiendavalt ptk 3.5).
Ehitusõigusega lubatud hoonestus, sh võimalikud väikehooned ja rajatised (v.a tehnovõrgud
ja -rajatised ning teed) tuleb püstitada hoonestusala piirides.
Kuna planeeringu koostamise ajal ei ole täpsed võimalikud kasutamise otstarbed teada,
sõltub maksimaalse ehitusõiguse realiseerimise võimalikkus konkreetsest otstrabest ja
projektlahendusest, mis võimaldab arvestada üleujutusriskiga (tõstetava maapinna
ulatuslikkus).
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3.
Olemasolevad mahasõidud (vt ptk 2.1) kuuluvad seoses Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa km 170,0-174,4 Kärevere-Kardla lõik, möödasõidualade põhiprojekt ile (OÜ Toner
Projekt, töö nr 3/2017) likvideerimisele. Nimetatud projekti kohaselt nähakse ette uus
mahasõit riigiteelt ja kogujatee. Planeeritud kruntidele on ette nähtud uued juurdepääsud
projekteeritud kogujateelt. Projekteeritud kogujateelt supelranna maa-alale juurdepääsu
tagamiseks on eraldi moodustatud tänavamaa krunt nr 8 ja detailplaneeringu naaberaladele
juurdepääsude tagamiseks tänavamaa krundid nr 11 ja 12: krunt nr 11 tagab juurdepääsu
Paremkalda maaüksusele ja krunt nr 12 planeeritud krundile nr 5 (sh ühenduse matkarajaga)
ning naaberkatastriüksustele Taraski, Uue-Taraski, Väike-Taraski, Kruusa ja Karjääri (läbi
Kruusa maaüksuse). OÜ Toner Projekt poolt koostatud põhiprojektis nr 3/2017 oli kogujateelt
ette nähtud juurdepääsutee läbi planeeritud krundi nr 6 , kuid sooviga säilitada terviklik
metsamassiiv, on planeeringus ette nähtud nimetatud tee asendada k rundile nr 12 planeeritud
teega.
Planeeritud krundil nr 1 on lahendus näidatud arvestades Roadplan OÜ projekti nr 20085.
Juurdepääsude täpsed asukohad riigitee kogujateelt ja planeeritud teemaa kruntidelt
täpsustatakse projekteerimisel (planeeritud juurdepääsu tähistava krundipiiri sobivalt lõigult).
Kruntidele nr 1, 8, 11 ja 12 planeeritud teed on ette nähtud avaliku kasutusega.
Parkimine, sh jalgrattaparklad (v.a krundil nr 5) tuleb lahendada igal hoonestataval krundil
selle siseselt, arvestades kavandatavale otstarbele/-tarvetele vastavat normi (EVS 843:2016
Linnatänavad, parkimiskohtade laiused, arvestus jm) ja tegelikku vajadust. Minimeerimaks
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 13
kõvakatteliste alade hulka, mitte näha ette ülenormatiivset parkimist. Vajalikke alasid on
võimalik etapiviisilise ehitamise käigus lisada (võimaliku vajadusega arvestada
projekteerimisel).
Asfaldiga kaetavad pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed) peavad olema
minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad
kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusel e, mis aitab
immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket.
Krundisiseste teede ja parklate projekteerimisel tuleb tagada nõutud haljasala suurus (vt ptk
3.6) ja normikohane parkimiskohtade arv, sh arvestada, et krundi kõvakattega ala ei tohi olla
suurem kui haljastatav osa. Hoone mahust väljapoole kavandatavad jalgrattakohad näha
soovitatavalt ette varjualusega. Standardi kohase jalgrattakohtade vajaduse võib arvestada
summeerituna hoone mahus ja väljaspool hoonet asuvatega. Parkla projekteerimisel tuleb
arvestada ka nõuetekohase elektriautode laadimistaristu kavandamisega .
Avalikel tänavamaadel kruntidel nr 1 ja 8 ning riigitee alusel maal kogujatee ääres on sõidutee
äärde kavandatud ka kõnniteed. Kõnniteid ei ole ette nähtud kruntide nr 11 ja 12 koosseisus.
Paremkalda maaüksuseni on kergliiklus võimalik lahendada krundilt nr 1 . Arvestades Kruusa
ja Karjääri maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu lahendust (moodustatud üks
üksikelamumaa, üks loodusliku maa ja üks loodusliku maa/tehisveekogu maa krunt),
käesoleva planeeringuga moodusatud krundi nr 5 ehitusõigust (üksikelamumaa) ja
üldplaneeringuga Taraski, Uue-Taraski ja Väike-Taraski maaüksustele määratud
juhtotstarbeid (maalise asustuse maa-ala ja mets), säilib krundi nr 12 teenindusalal praegune
maaline asustus, kus liikluskoormus, seda nii sõiduki te kui kergliikluse näol, on äärmiselt
madal ega tingi eraldi kõnnitee rajamist. Kuigi kõnesolev tee jääb jätkuvalt ühendatuks
Linnutee matkarajaga, saavad jalakäijad ja ratturid liigelda sõidutee ääres ja ka seniseks
matkateeks oleval pinnasteel (Kruusa maaüksuse poolsel piiril). Kõnnitee rajamine tulevikus
selle vajaduse ilmnemisel ei ole keelatud (arvestades sh ka võimalusi selle rajamiseks).
Hoonestatavatel kruntidel (v.a krundid nr 5 ja 9) tuleb l iikumisteede ja juurdepääsude
kavandamisel tagada võimalused liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
Planeeritud kruntide nr 2-4 ja 10 sisesed jalgteed tuleb siduda avalike jalgteedega ning
krundile jäävate ehitistega (hoone(d), parkimisala(d) jmt) ja vajadusel (funktsioonide
sidumisel) krundile nr 7 jääva avaliku kasutusega alaga (supelranna maa-ala Leetsi järve
poolsel küljel). Krundisiseste teede sidumine ei ole nõutud krun tidel nr 5 ja 9.
Teelõigule krundil nr 12 tuleb ette näha liiklust rahustavad elemendid , jagatud ruum tuleb
tähistada, nt õuealana ning kiirust piirata, et liiklemine antud teel õigul oleks ohutu nii
jalgratturile kui ka jalakäijale.
Avalikelt juurdepääsuteedelt hooneni ja vajadusel ümber hoone peab olema tagatud
operatiivsõidukite ligipääs. Selleks võib ette näha ka vajaliku laiusega kõnniteed, mille
katendi konstruktsioon peab võimaldama nimetatud tehnika juurdepääsu.
Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada eristatavad, nt erinevad
pinnakatted (asfalt, sillutiskivi) ja/või katendi toonid. Parkimiskohtade ala lahendada murukivi
või sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha
ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul
määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid.
14 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Kruntide nr 2-5 ja 10 hoonestuse põhilised arhitektuurinõuded on esitatud joonisel nr 3.
Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonda sobiv ning
asukohta vääristav.
Hooned tuleb kavandada piirneva teega paralleelselt või risti. Projekteerimisel arvestada heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit .
Ehitamisel tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja ehitusmeetodeid.
Hoonestuse rajamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe
lahendusi ning taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia
kasutamist.
Projekteerimisel on seega lubatud ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi.
Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega
kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada
need hoone osade külge (katus, fassaad). Päikesepaneelid peavad jääma planeer itud
absoluutkõrguse mahtu. Piisava maa-ala suuruse korral (nõutud haljasala suurus paneelidest
vaba alana) on paneelid lubatud paigaldada ka maapinnale (v.a supelranna maa-alale).
Hoonete välispinnale kavandatavad muud tehnoseadmed (nt õhksoojuspumbad,
metallkorstnad, konditsioneerid, satelliidi -antennid jms) tuleb paigaldada avalikust
tänavaruumist mittevaadeldavasse asukohta. Seadmed peavad olema integreeritud hoone
arhitektuursesse lahendusse.
Kaubandushoonete laadimis- ja jäätmekäitlusalad peavad olema avalikust ruumist
mittenähtaval asukohal.
Reoveepuhastile (kui rajatakse hoonena) ja puurkaevu veetöötlusseadmete ning/või pumpla
hoonele nõudeid ei seata.
Ala jääb Ilmatsalu jõe valgalale, kuid on mõjutatud n ii Ilmatsalu jõe kui ka kaudselt Emajõe
üleujutustest. Tuginedes Emajõe hüdroloogilisele pikaajalisele andmete vaatlusreale tõuseb
planeeringualal Emajõe maksimaalne veetase absoluutkõrguseni 34,7 m 1% tõenäosusega
(kord saja aasta jooksul) ning kõrguseni 34,3 m 5% tõenäosusega (kord 20 aasta jooksul).
Üleujutusvee äravoolu antud piirkonnas takistab muuhulgas Kärevere sild, mis ületab Tallinn -
Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteed. Tõenäosuste info põhineb 2018. aastal koostatud tööle
Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning
leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel (Alkranel OÜ).
Arvestades ala üleujutusohuga, tuleb hoonete ja rajatiste (teed, puurkaevu lähiümbrus,
reoveepuhasti hoone ja/või selle ümbrus) maapind tõsta üleujutusalast kõrgemale. Hoonete
+/-0,00 ja reoveepuhasti alune ning puurkaevu lähiümbruse maapind peab minimaalselt
olema absoluutkõrgusel 34,7 m. Täpne kõrgus selgub projekteerimisel. Kinnise
sajuveesüsteemiga uusarenduste projekteerimisel tuleb arvestada 1% veetaseme
tõenäosusele juurde vähemalt 0,5 m (sh maapealsed rajatised) ning hoonete null tasandile
vähemalt 0,8 m ehk 0,5 m, millele lisatakse veel 0,3 m (soklik kõrgus), mis teeb kokku 0,8 m.
Kui sajuveesüsteemi projekteerimisel kontrollarvutused näitavad, et nimetatud kõrgusega ei
ole võimalik toimivat sajuveesüsteemi rajada (nt suur sajuvee vooluhulk), tuleb maapinna
kõrgust suurendada maapinna täitmise teel või muuta tegevuse lahendust/asetust. Samuti
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 15
tuleb suurendada hoonete sokli kõrgust, kui see on vajalik arhitektuursetel või
konstruktiivsetel kaalutlustel. Maapinna tõstmisel tuleb samas tagada lahendus, kus
sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja ei suureneks naabermaaüksustel üleujutusoht
(vt ka ptk 3.3 viimane lõik). Projektlahenduste koostamisel arvetada Alkranel OÜ tööga
Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning
leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel .
Alus-Geoloogia OÜ tehtud uuringu (2004) kohaselt on ala ehitusgeoloogilised tingimused
raskendatud. Nimetatud töös on välja toodud, et täitepinnase-, mulla- ja mudakihid ei ole
ehitusaluseks sobivad ja tuleb täies mahus eemaldada. Veeküllastunud kohev kruu s on
tundlik struktuuri rikkumise suhtes. Veetaset on soovitatav enne kaevetöid alandada ja
kaevata tuleb väga korralikult.
Hoonestatavatel aladel, sh teede ja parklate rajamiseks on vaja maapind mudast ja turbast
puhastada ning täitepinnasega täita. Keldrikorruste rajamine ei ole lubatud. Puurkaevu
rajamisel tuleb tagada, et puurkaevu lähiümbrus oleks ümbritsevast maapinnast kõrgemal,
välistamaks pinna- ja pinnasevee sattumist puurkaevu.
Planeeringu koostamise käigus ei ole läbi viidud täiendavaid uuringu id, mistõttu on
ehitustegevuse (hooned ja tehniline taristu) eelduseks ehitusgeoloogiliste tingimuste
täpsustamine ja nendega arvestamine. Samuti on ehitamise eelselt vaja täpsustada Emajõe
üleujutusala vööndis üleujutus-sagedus ja -piir.
Elektri madalpinge õhuliini alla ja selle kaitsevööndisse võib hooneid rajada üksnes pärast
liini võimalikku ümbertõstmist.
Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama, et võimalik tekkiv
vibratsioon ei kahjustaks naaberhooneid. Keelatud on rammvaiade kasutamine.
Liiklusvälised teabevahendid (nt välireklaamid jmt) tuleb kavandada riigiteest vähemalt 12 m kaugusele.
Võimalike jäätmemajade, väikeehitiste ja jalgrattaparkla-varjualuste asukoht ja arhitektuur ning haljastus lahendada koos vastava krundi ehitusprojektiga.
3.6 Haljastus ja heakord. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringualal kasvav väärtuslik haljastus (männik) jääb krundile nr 6, kuhu hoonestust (v.a
tehnorajatis(t)ena pumpla ja veetöötlusseadmete hoone) ei kavandata. Männimetsa alale on
planeeritud puurkaev, veetorustik, elektri madalpinge maakaabelliin ja puurkaevu
teenindustee. Puurkaevu asukoht on valitud, et selle teenindamiseks vajalikud rajatised oleks
võimalikult väikese ulatusega ja seeläbi likvideeritaks puid minimaalses mahus.
Kuna ülejäänud alal puudub väärtuslik kõrghaljastus, ei määrata nende likvideerimist või
säilitamiskohustust, st joonisel nr 3 ei kajastata likvideeritavaid puid üksikpuudena. Ehitus-
ja/või haljastus-kujundusprojekti alusel on lubatud hoonestuse, tehnovõrkude, teede ja
parkimisala rajamiseks ning supelranna maa-ala kujundamisele ette jäävad puud likvideerida.
Soovitav on siiski maksimaalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus (kui see on arvestades
maapinna muutuste teostamist võimalik), mis võrreldes istutatava haljastusega omab kohest
roheefekti. Samuti pakub kohene kõrghaljastus looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh
inimestele).
16 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete
sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest,
parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet
ja anda võimalus sademevee hajutamiseks; samuti on soovitatav projekteerimise käigu s näha
ette täiendavad asukohad varju andvale kõrghaljastusele (arvestada hoonestuse ja
tehnovõrkude kavandamisel).
Ärimaa kruntidel uushaljastuse rajamisel arvestada, et krundi kõvakattega ala pindala ei tohi
olla suurem kui krundi haljastatav osa. Vähemalt 30% maa-alast peab olema haljastatud ja
sellest vähemalt pool peab olema kompaktne haljasala. Haljastuse lahendus tuleb ette näha
mitmerindelisena, sh peab kõrghaljastuse osakaal olema vähemalt 10% krundi pindalast.
Kõrghaljastuse ala arvestada täiskasvanud puude liitunud võradena. Parkimisalad tuleb
haljastusega liigendada (puud-põõsad).
Olme- ja kontorihoonete juurde tuleb ette näha töötajatele ja klientidele n-ö rohelised
puhkenurgad. Avalikkusele mõeldud tegevuse korral (nt kaubandus- ja teenindusettevõtted)
peavad välialad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust
(istumisvõimalused).
Üldjuhul ei ole planeeringualale jäävate kruntide piiramine lubatud. Erandina on lubatud piirata vaid hoonetevaheline õueala ja reovee- ning puurkaevu rajatis vajalikus ulatuses. Samuti on lubatud haljas- või muu kujunduslik piire võimalike mänguväljakute jmt rajatiste ümber.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb kruntidele nr 2-5 ja 10 ette näha suletavad
kogumiskonteinerid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval
alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteinerid võib
paigutada ka jäätmemajja või varjualuse all. Jäätmemaja puhul arvestada, et selle asukoht
peab hoonestusest jääma vähemalt 8 m kaugusele.
Avaliku kasutusega supelranna maa-alale (krundil nr 7) näha ette prügikastid võimalike
kogunemiskohtade (nt pingid, tualetid, palliplatsid, mänguväljakud, järve äärne parkimisala
jmt) läheduses.
Krundile nr 7 tuleb koostada haljastus- ja kujundusprojekt (supelranna maa-ala osas).
Seoses üleujutusriskiga tuleb projekteerimise käigus vertikaalplaneerimisega tagada ehitiste ,
ohutus, seda nii planeeringu- kui naabermaaüksuste alal (vt ka ptk 3.5). Vertikaalplaneering
tuleb anda liigvee suunamisega veekogude suunas. Madalamatelt aladelt tuleb ette näha vee
ära juhtimine torustiku või kraavide ja truupidega. Planeeritud kruntidele tuleb vajadusel
kavandada tiigid, vihmaaiad vmt, mis võimaldaksid liigse vee kogumise. Tiigid tuleb ühendada
kraavide ja/või torustikega ja suunata järve. Vee valgumine naaberkruntidele
ja -maaüksustele peab olema välistatud. Kraavide lahenduse korral tuleb tagada vajalikes
kohtades jalakäijate ja sõidukite kraavist ülepääs.
3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3 võrguettevõtete poolt väljastatud
tehniliste tingimuste alusel (elekter, side) ja koostöös vee- ja kanalisatsioonilahenduse
projekteerijaga. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise
käigus tulenevalt hoonete otstarvetest, asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel
on lubatud planeeritud liitumispunkti asukohti muuta, kui need on põhjendatu d ja
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 17
kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega. Projekteerimisel arvestada
juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega.
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Piirkonnas puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning seda ei ole lähiajal ka ette nähtud.
Detailplaneeringuga on alale kavandatud lokaalne vee ja kanalisatsiooni lahendus.
Lahenduste kavandamisel on arvestatud, et Leetsi maaüksusel on põhjavesi suhteliselt või
keskmiselt kaitstud. Põhjaveehaarde projektikohaseks veevõtuks on eeldatud üle 10 ja alla
500 kuupmeetri ööpäevas.
Reoveepuhasti on planeeritud krundile nr 9. Puhastatud vesi juhitakse isevoolselt rajatavasse
looduslähedasse looklevasse serpentiinkraavi ja selle kaudu läbi Paremkalda maaüksu se
(kt 83101:001:0524, üldkasutatav maa 100%) eesvoolu, milleks on Emajõgi. Reoveepuhasti
väljavooluks Emajõkke on planeeritud kraav. Proovivõtt heitveest toimub puhasti juures
kraavilasul ja heitveelask toimub igal juhul veekogusse (ei ole vahet, kas kraav on üleujutatud
või mitte), mitte pinnasessse ning täiendavat keskkonnamõju see ei tekita. Kruntide nr 2-5 ja
10 reovesi on ette nähtud juhtida puhastisse.
Puurkaev on planeeritud krundile nr 6 juurdepääsutee poolsele küljele selliselt, et puurkaevu
30 m sanitaarkaitseala jääks krundi nr 6 alasse. Kruntide nr 2-5 ja 10 veeühendus on ette
nähtud planeeritud puurkaevust.
Puurkaevu eeldatav vooluhulk on ca 3-4 l/s, mistõttu tuleb suurema tarbimise korral
projekteerida II-astmeline pumpla. Eeldatavalt on piirkonna vee rauasisaldus üle normi ja sel
juhul tuleb ette näha ka veetöötlusseadmed (paigaldada hoonesse).
Planeeringualal ja lähipiirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon ning seda ei ole ka
piirkonnas ette nähtud. Planeeringuala sademeveekäitlus tuleb lahendada lokaalselt.
Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada kas looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu (kõvakat tega
aladelt kokku kogutud ja puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud vihmaaeda,
viibetiiki, imbkraavi vm) ja/või juhtida alalt kogutud ning puhastatud sademevesi ühistorustiku
või kraavituse kaudu kas Emajõkke ja/või Leetsi järve, võimalusel (kui maapinna kõrgusarvud
seda lubavad ja sellega nõustub Transpordiamet) maanteeäärsetesse kraavidesse .
Sademeveesüsteemi kavandamisel Leetsi järve tuleb arvestada, et sademeveelase ei tohi
põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust. Tankla rajamise korral krundil nr 3
tuleb välistada tankla sademevee Leetsi järve juhtimine või sattumine üleujutatavale alale .
Sõltumata sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on võimalikud, tuleb arvestada ja kasutada järgnevaid nõudeid:
Näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida
sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt kraavid, lohud jms, kus vesi
saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda) ;
Enne suublasse juhtimist rakendada vajadusel aeglustust (viibetiik, -mahuti vmt) ja
vesi puhastada;
Kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);
Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada.
Vajadusel võib rajada drenaaži (nt karavanautode parkla vmt korral).
18 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
Parklate sademevee puhastamiseks tuleb projektis ette näha sobivas asukohas I klassi liiva- ja õlipüüdur.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning planeeringuala
naabermaaüksustele on keelatud.
Eesvoolu juhitav reo-, sademe- ja heitvesi peab vastama kehtivatele piirväärtustele.
Üleujutusejärgse keskkonnaohu vältimiseks tuleb projekteerida infrastruktuurid (puhasti,
puurkaev, teed) üleujutuspiirist kõrgemale (vt ka pkt 3.5).
Projekteerimisel on lubatud reoveepuhasti, puurkaevu ja torustike/kraavide asukohti
täpsustada.
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 348954 (väljastatud 07.05.2020, kehtivad kuni 07.05.2022).
Detailplaneeringu alal koormuskeskmes (krundil nr 3) on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukohta võib projekteerimisel muuta arvestades juurdepääsutee asukohaga, st alajaam peab jääma tee äärde ja selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga ca 150 m kaugusel olemasolevast Silla alajaama (asub Silla maaüksusel, kt 83101:001:0036, vt joonis 3) toitefiidrist.
0,4 kV jaotus- ja liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele mitmekohalistena.
Projekteerimisel on lubatud kilpide asukohti täpsustada arvestusega, et need peavad olema
alati vabalt teenindatavad.
Uuest alajaamast on ette nähtud kruntidele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.
Elektritoide liitumispunktist objektide peajaotuskilpi tuleb ette näha maakaabliga.
Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab tarbija oma vajadustele vastava
liini.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana, sh alajaamale.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida
teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Olemasoleva elektri madalpinge õhuliini alla ja selle kaitsevööndisse võib hooneid rajada
pärast liini võimalikku ümbertõstmist (planeeringulahendusega ei kavandata võrgu
ümberehitust).
Planeeringualal tuleb välisvalgustus lahendada iga krundi põhiselt projekteerimise staadiumis.
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 19
3.7.3 Soojavarustus
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest
tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on
soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või
muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud
kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus .
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus
Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks AS Connecto E esti tehnilised tingimused TT1027TR (koostatud 04.05.2020, kehtivad kuni 04.05.2021).
Liitumispunktiks on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidekaev 081K116, milles jätkumuhv 081M44.
Ühenduse loomiseks tuleb ELA SA sidetrassile paigaldada pealt paigaldatav sidekaev
(Vesimentor). Kaevu tähis 081YK05. ELA SA’le kuuluva sidekaevu paigaldamine
Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Transpordiametiga. Juhul, kui
kaevu paigaldamine ELA SA sidetrassile ei ole võimalik, siis tuleb sidekaev paigaldada ELA
SA sidetrassi kõrvale ning olemasoleva multitoru ja paigaldatud sidekaevu vahele paigaldada
4-avaline multitoru.
Sidekaevus 081YK05 või selle kõrval katkestada ELA SA 4-avalise multitoru 2. mikrotoru
(oranž). Juhul, kui kaev on paigaldatud olemasoleva ELA SA multitoru kõrvale, siis ühendada
katkestatud oranži mikrotoruga paigaldatud 4 -avalise multitoru 2. mikrotoru (oranž) ja 4.
mikrotoru (pruun). Mikrotorud 1 (sinine) ja 3 (roheline) sulgeda hermeetiliselt. Tekkivate
torujätkude tähised on 081L08YH02YR01 ja 081L08YH02YR02.
Rajada sidetoru paigaldatud sidekaevuni 081YK05. Vähemalt 24-kiuline kaabel puhuda
sidekaevu 081K116 ja 081YK05 vahelise multitoru 2. mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis
081L08YH02. Kaevust 081YK05 puhuda kaabel edasi sihtkohta. Kaevu 081K116 jätta
kaablivaru 15 m ja kaevu 081YK05 kaablivaru 30 m. Tööde teostamine ELA SA sidevõrgus
võib toimuda vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja
juuresolekul.
Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le. ELA SA sidetrassile paigaldatud sidekaev, ELA SA mikrotorus, olemasoleva ELA SA multitoru ja ELA SA sidetrassi kõrvale paigaldatud sidekaevu vaheline multitoru (juhul, kui on paigaldatud) ja kaevudes 081K116 ja 081YK05 olev kaabel jääb kuuluma ELA SA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 081YK05 kaevusein. Väljapoole olemasolevat kasutusala jääv ELA SA sidetrass (sh sidekaev) seadustada ELA SA kasuks. Kaabli ühendamiseks jätkumuhvi 081M44 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT. Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis, kaabli- ja mikrotorustiku skeem edastada ELA SA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA -12 vahendusel. ELA SA elektroonilise sidevõrgu säilimiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada tehnilistes tingimustes toodud tüüpnõuetega.
20 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
3.8 Tuleohutus
Planeeritud ehitise kasutamise otstarvete alusel jääb hoonestus I kasutusviisi ( krunt nr 5) ning II, IV, V ja VI kasutusviisi (krundid 2-4 ja 10) alla. Hoonestuse minimaalseks tuleohutusklassiks on TP-3, kuid konkreetse hoone või selle osa tuleohutusklass tuleb määrata projekteerimise käigus (kui on teada täpsed näitajad) tulenevalt hoone või selle osa kasutusest, kõrgusest ja teistest näitajatest vastavalt kehtivatele nõuetele.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võim aldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Planeeritud hoonestusalad jäävad omavahel ja naaberhoonestusest normikohasele kaugusele.
Veevõtukoht peab üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada
päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest
mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Tankla kavandamisel tuleb tankla ehitada TP-1- või TP-2-klassi ehitisena. Minimaalseks
tuleohutusklassiks on planeeritud TP-2, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone
rajamist. Tankla arvestuslik tulekahju kestvus on 3 tundi. Tulekustutusvee arvestuslik
veevooluhulk on vähemalt 5 l/s.
Tuleohutuskujade määramisel peab olema tagatud, et tule levik tankla hoonelt või seadmelt naaberkinnistule või vastupidi peab olema takistatud aja jooksul, mis on vajalik päästemeeskonnale saabumiseks ja kustutustööde alustamiseks. Standardi kohased minimaalsed tankla seadmestiku (tankur, mahutite tuulutuspüstak) tuleohutuskujad naaberkinnistu hoonetele I, II, IV ja V kasutusviisi puhul on 30 m ning tänavatele 10 m.
Tankla rajamise korral peab projekteerimise ajaks (enne ehitusloa taotlust) olema läbi viidud
riskianalüüs, mille tulemustega tuleb projekteerimisel arvestada. Riskianalüüsi väljundiks
peab muu hulgas olema kavandatava käitise maksimaalne võimalik ohuala ning iga allüksuse
ohuala eraldi.
Tuletõrje lahendus on planeeritud kuivhüdrandi ja survestamiskaevu baasil. Leetsi järve äärde krundile nr 7 on planeeritud juurdepääsutee ja parkla alal ümberpööramisvõimalusega tuletõrjeveevõtukoht (kuivhüdrandi näol) koos survestamiskaevuga. Järve äärsest veevõtukohast on kavandatud tuletõrjevee torustik kruntidele juurdepääsuteede äärsetesse hüdrantidesse.
Juurdepääsud planeeritud hoonestatavatele kruntidele on tagatud avaliku kasutusega
põhimaanteelt nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lähtuvalt mahasõiduteelt ja planeeritud
avaliku kasutusega tänavamaadelt. Maantee poolsel küljel ei ole kruntidel piirete rajamine
lubatud, mistõttu on tagatud avatud juurdepääs mahasõiduteelt kruntidele.
Projekteerimisel ja realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega (mh lähtuda
ehitiste tegelike tuletõkkesektsioonidest ja põlemiskoormustest) , sh ehitisesisese
tuletõrjeveevärgi lahendamisel. Arvestada tuleb ka, et tagatud peab olema päästetehnika
juurdepääs hoone kõikidele külgedele, päästetehnika raskusega (min 25 t) , päästetehnika
laiusega (min 3.5 m) ja pööramisraadiusega (min 12 m).
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 21
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Projekteerimisel tuleb ette näha hoonetesse sissepääsude valgustatus (soovitav on kasutada n-ö sooja valgust). Vältida pimedaid nurki ja n-ö kangialuseid. Ärihoonete puhul eristada selgelt avalikud ja suletud territooriumid, et vältida soovimatute isikute sattumist mitte ette nähtud piirkondadesse. Vajadusel tähistada vastavad piirkonnad viitadega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Iga hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
Kuritegevuse riske vähendab ka kaupluse/teenindushoone ööpäevaringne kasutus. Projekteerimisel näha ette videovalve.
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt olulist keskkonnamõju kui järgitakse
planeeringus ette nähtud nõudeid ja kehtivaid õigusakte .
Eeldatavalt on tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud peamiselt ehitusaegsed, nende
ulatus piirneb valdavalt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on
väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide
tingimusi ning õigusaktide nõudeid, sh kõiki vajalikke nõudeid võimalike kütusemah utite
ohutuks käitlemiseks (juhul, kui projekteeritakse tankla).
Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas
koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate
ning sõidukite turvaline liikumine. Ehitamisel tuleb kasutada säästlikke töövõtteid ja
lahendusi.
Ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha
ette müraleevendavate meetmete rakendamine lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja
standarditest. Ehitusmüra puhul tuleb tähelepanu pöörata, et välisõhus levivad müratasemed
elamualadel ei ületaks ajavahemikul 21.00-07.00 asjakohase mürakategooria normtaset.
Impulssmüra põhjustavaid töid, nt lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell
07.00-19.00.
Tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vm masinad ja
vibratsiooniallikaid) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse
normatiividele. Seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldad a, hooldada või
kasutada sellisel viisil (sh ehitusest tulenevalt), et nende poolt tekitatud vibratsioon
(naaber)hoonetes vastaks kehtestatud piirväärtustele.
Kavandatav võimalik tankla kas krundil nr 3 või 4 ei kuulu eeldatavalt suurõnnetuse ohuga
ehitiste hulka. Võimaliku tankla mahutite mahud selguvad projekteerimise käigus. Tanklale
on ette nähtud koostada riskianalüüs (vt ptk 3.8) , mille käigus tuleb välja selgitada täpsed
asjaolud. Tankla rajamisel peavad kütusemahutid ja tankurid jääma väljaspoole Leetsi järve
kalda piiranguvööndit ja üleujutusala.
Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei jää planeeringualale kaitstavaid
loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Planeeringuala piirneb
Kärevere looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO 1000600), mis on ühtlasi Natura
2000 võrgustikku kuuluv ala Kärevere linnu-ja loodusalana (keskkonnaregistri kood
EE0080371).
22 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
Kärevere looduskaitseala kaitse-eesmärgid on erinevate elupaigatüüpide (jõed ja ojad (3260),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230),
vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo -lehtmetsad
(9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0)) ja kaitsealuste liikide isendite (harilik hink (Cobitis
taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), tõugjas (Aspius
aspius), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas
(Euphydryas maturna)) elupaikade kaitse ning Natura linnuala, mille kaitseeesmärgid on
erinevate kaitsealuste liikide isendite (väike-konnakotkas (Aquila pomarina), rabahani (Anser
fabalis), must-toonekurg (Ciconia nigra), rohunepp (Gallinago media) ja merikotkas
(Haliaeetus albicilla)) elupaikade kaitse.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid kahjustada Natura 2000 võrgustiku
ala kaitse-eesmärkide saavutamist, kuna planeeritava ehitustegevuse ega ka ala hilisema
kasutamise käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja ning se ega Natura
2000 võrgustiku ala kaitsealuste isendite, nende elupaikade ja elupaigatüüpide tingimused
ega seisund ei muutu planeeringu elluviimise tõttu. Planeeringuga kavandatav ei too
eeldatavalt kaasa ebasoodsat mõju (pinnamoe muutus, vee- ja valgusrežiimi muutused,
õhusaaste, müra) nimetatud kaitsealadele ega kahjusta alade terviklikkust.
Planeeringuala lähiümbruse mõjualas ei ole keskkonnalube omavaid objekte, mis võiks
mõjutada või mida mõjutaks kavandatav arendustegevus. Planeeringuala piirneb Kärever e
kruusamaardlaga (registrikaardi nr 383, aktiivne tarbevaru, ehituskruus), kus maavaravaru ei
ole ammendunud. Seni toimunud arengute tulemusena on aga tulevane kaevandamine
vähetõenäoline, kuna olemasolnud karjäär on tunnistatud korrastatuks 7. Vajaduse ilmnemisel
võidakse siiski arvelolevas maardlas kaevandamist jätkata, mille tulemusena veekogu
laieneb8.
Arvestades paiknemist Emajõe mõjualas ja Leetsi järve vahetus läheduses, tuleb ehitustegevused käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.
Planeeringualale ulatuvad Emajõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvöönd ning Leetsi järve kalda
piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndid.
Emajõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndisse on kavandatud tehnovõrgud ja krundi nr 11
avaliku kasutusega juurdepääsutee Paremkalda katastriüksusele . Leetsi järve piirangu- ja
ehituskeeluvööndisse on planeeritud supelranda teenindavad rajatised ning tehnovõrgud
ja -rajatised ning avalikult kasutatav tee koos ümberpööramise/parkla alaga .
Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele; punkt 8 alusel tehnovõrgule ja
–rajatisele; § 38 lg 4 p 3 kohaselt ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule
rajatisele.
Piiranguvööndis on mh keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid.
Planeeringus on sõidukitega liiklemiseks ette nähtud vajalikud teed/parkimisalad ja väljaspool
teid/parkimisalasid pole mootorsõidukiga liiklemine lubatud.
Leetsi järvel on veesõidukiga sõitmine lubatud, kuid sisepõlemismootoriga veesõidukite
kasutamine on keelatud 9. Veesõidukiga ei või sõita supelranna akvatooriumi tähistavatele
poidele lähemale kui 50 m 10. Kuna veesõiduki veeskamisel tuleb vältida kalda pinnase
kahjustamist ja saastatuse tekitamist 11, on planeeritud säilitada olemasolev veeskamiskoht.
7 Keskkonnaameti kiri 19.02.2020 nr 6-5/20/1633-2 8 Maa-ameti kiri 04.08.2020 nr 6-3/20/9696-2
9 Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded § 4 lg 1 p 1 10 Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded § 5 lg 1 11 Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded § 2 lg 2
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 23
Planeeringulahendusega on tagatud juurdepääs Emajõe äärde (Paremkalda maaüksusele)
Leetsi järvele ja selle kallasrajale (krundid nr 7 ja 8) ning matkarajale (krunt nr 5).
Planeeritud hoonestusalad suhtes suurima lubatud ehitisealuse pinnaga ja arvestades ilmakaarelist asetust ning lubatud maksimaalset hoonete kõrgust, on võimalik rajada hoonestus, millega on tagatud piisav päikesevalgus kavandatavas ja olemasolevates naaberhoonetes.
Maaparandushoiualal maakasutuse muutust ei kavandata. Tegevused maaparandushoiualal on reguleeritud maaparandusseadusega. Olemasolev maaparandussüsteeme (metsakuivendus) teenindav Peasihi tee (kood 2103900020030/101) maanteelt mahasõidul likvideeritakse maantee ümberehituse käigus, kuid rajatakse uus tee (krundil nr 6) ja ühendatakse Peasihi teega.
Jäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Tartu linna
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks on ette nähtud suletavad
kogumiskonteinerid ja avalikule supelranna alale prügikastid.
Leetsi maaüksusel on põhjavesi suhteliselt või keskmiselt kaitstud. Detailplaneeringuga on
kavandatud alale lokaalne vee ja kanalisatsiooni lahendus, mis peab vastama veeseaduses
ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele. Reoveepuhastist väljuv vesi on planeeritud
suunata Emajõkke, kuna Leetsi järve põhjakaldale on perspektiivselt (koostamisel oleva
üldplaneeringuga) kavandatud supelrand12. Pinnasesse on lubatud immutada katustelt
pärinev puhas vesi, kuid potentsiaalselt reostunud sademevesi tuleb enne eesvoolu
(Emajõegi ja/või Leetsi järv) suunamist puhastada ja see peab vastama kehtestatud nõuetele.
Arvestades olemasoleva ujumiskohaga ja üldplaneeringuga kavandatavat supelranda, ei tohi
sademeveelase põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust.
Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala normaalse radooniriskiga alale. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ning majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määruses nr 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Erisused on toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel 13. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti kavandada võimalusel alternatiivsete energiaallikate kasutamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada ehitisintegreeritud pane ele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende kohale (vt ptk 3.5). Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, liiklejaid ja looduskeskkonda; Päikesepaneelid ei häiri liiklust.
Maanteest tuleneva müra hinnang
12 Veeseaduse § 128 lg 2 kohaselt peab heitvee väljalase olema supluskohast või supelrannast vähemalt 200 m kaugusel 13ttps://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus
24 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
Planeeringuala piirneb riigi põhimaanteega nr 2 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa), seega võib alal esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringute võimalikkusest ning tee omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.
Planeeringuga kavandatavate hoonestusalade (võimalikud otstarbed on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, büroo- ja äriotstarbeline majutushoone ning ärieesmärgil kasutatav meelelahutus) puhul ei ole sisuliselt tegemist müra (samuti vibratsiooni) suhtes suu re tundlikkusega objektiga14. Samas on üldplaneeringu kohaselt ala juhtotstarbetena välja toodud ärimaa ning supelranna maa-ala.
Maantee läheduses asuvat ala (hoonestusala piir jääb ca 75 m kaugusele maanteest) ei saa pidada perspektiivikaks puhkealaks ning detailplaneeringu teepoolses osas on seega ette nähtud eelkõige äri, büroo ning teenindushooned. Leetsi järve (endise nimega Kärevere karjäär) põhjapoolsel alal on ette nähtud supelranna ala, mis asub suure liikluskoormisega maanteest juba ca 200 m kaugusel ning võimaldab ala kasutada vastavalt ette nähtud otstarbele.
Kavandatud ärimaa sihtotstarve on suure liikluskoormusega teede ääres sobiv sihtotstarve. Planeeringuala müraolukorda mõjutab oluliselt alaga piirnev Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Transpordiameti 2019. a liiklusloenduse kohaselt on teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 6510 a/ööp, sh 15% raskeliiklust ning piirkiirus 90 km/h. Vaadeldava teelõigu puhul võib perspektiivses olukorras (2+2 sõiduradadega maanteelõigu valmimisel) sõiduautode piirkiiruseks arvestada 110 km/h (sellest lähtuti ka müraarvutuses).
Planeeritavad hoonestusalad jäävad äärmise sõiduraja servast ca 75 m kaugusele (tee rekonstrueerimise järgselt). Lähtudes eespool toodud liiklusandmetest (2019. a) esineb kavandatud hoonestusala teepoolsel küljel arvutuslikult 15 müra hinnatud tase, mis jääb päeval (Ld) vahemikku 61…62 dB ja öösel (Ln) vahemikku 53…54 dB. Teepoolse hoonestusala müratase vastab III kategooria alade piirväärtuse16 ja ka sihtväärtuse17 nõuetele (teeäärsed ärihooned (sh äriotstarbeline majutus) tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt lugeda III kategooria alaks) .
Planeering võimaldab ka puhke- ja ranna-alaga seotud ärilist tegevust, nt karavanautode
parkla rajamist. Võimalikul karavanautode parkla alal (ca 110 m maanteest) jääb arvutuslik
müra hinnatud suurusjärku 60 dB päeval ning 52…53 dB öösel. Kuigi karavanautode parkla
näol on tegemist alaga, mida võidakse kasutada ka ööbimise eesmärgil, ei ole parkla siiski
võrdsustatav müratundliku elamualaga, kus elanikud viibivad pidevalt ja aastaringselt .
Liikluskoormuste suurenemise korral (nt 40-50% võrra) võib aset leida 1,5...1,8 dB suurune müra hinnatud taseme suurenemine, mis siiski ei muuda mürahinnangu põhijäreldusi.
Lähtudes asjaolust, et planeeritud hoonestusaladel ei kavandata suure müratundlikkuse
objekte, ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus vajalikud. Siseruumides heade
tingimuste tagamiseks tuleb uute hoonete rajamisel järgida kehtivaid heliisolatsiooninõudeid.
Võimalike mürahäiringute vähendamiseks ei ole soovitatav kavandata tundlikke funktsioone hoonete maantee poolsele küljele. Samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral) ning seetõttu ei ole mõistlik ruumide jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.
Lisaks aitavad maantee poolses osas rajatavad hooned vähendada mürataset hoonete vastasküljel, kuhu on planeeringuga jäetud võimalus nt karavanautode parkla ning järveäärse
14 Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. 15 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa Liidus ja Eestis laialdaselt
kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“. 16 III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel
lubatud 70 dB päeval ja 60 dB öösel 17 III kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval ja 50 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel
lubatud 65 dB päeval ja 55 dB öösel
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 25
puhkeala rajamiseks. Siiski on selge, et vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga (eelkõige maantee poolsetel aladel), samuti tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra normtasemetele vastavad tingimused on tagatud.
Käesoleva planeeringulahenduse korral on tagatud piisavalt suur puhverala riigi põhimaantee ning lähimate hoonestusaladega, mistõttu ei kujune probleemseks ka liiklusest tingitud õhusaaste ning vibratsiooni (nt raskeveokitest tingitud) mõju.
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 5 asuvale matkarajale kallasrajale pääsuks.
Kruntidel nr 1-4 ja 9 on servituudi seadmise vajadus tehnovõrkude ühenduste lahendamiseks. Servituutide seadmise vajadus on määratud ka kruntidel nr 6 ja 9 vastavalt vee - ja kanalisatsioonitorustikule eramaal.
Kruntidel nr 2 ja 3 on servituudi seadmise vajadus sademevee ühenduse lahendamiseks (torustik, kraav) Leetsi järve (vajadusel).
Paremkalda maaüksusele on vajalik seada servituut sademevee torustiku või kraavi ja puhastatud reovee eesvoolu (Emajõgi) suunamiseks.
Krundil nr 3 on servituudi seadmise vajadus alajaama ehitamiseks ja valdamiseks.
Tehnovõrkudele, mis jäävad avalikult kasutatavale maale (krundid nr 1, 7, 8, 11 ja 12), servituudi seadmise vajadust ei määrata (graafiliselt joonisel ei esitata). Tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kaitsevööndite ulatused on järgmised:
Elektripaigaldiste kaitsevööndid
Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge on kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 m.
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid (kui perspektiivselt antakse torusitkud üle vee- ettevõttele)
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja maa-aluste
vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2
m sügavusele samuti 2 m.
Sideehitise kaitsevööndid Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.
3.12 Planeeringu elluviimine
Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada negatiivsed mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule.
26 Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering
Planeeringu elluviimine toob planeeringualale aktiivse kasutuse ja liikumise. Kavandatav
tegevus muudab ala ilmet ja ruumilist struktuuri. Planeeritud lahenduse elluviimine võimaldab
rikastada piirkonna arendus- ja puhkevõimalusi (äriettevõtete rajamine, töökohtade loomine,
puhkevõimaluste mitmekesistamine), sh loob soodsad võimalused ettevõtluse ja puhke -
ranna-ala vastastikuseks toetamiseks (nt tankla rajamise korral teenindaks tankla järve ääres
puhkajaid ja matkarajal viibijaid (toitlustus, tualeti kasutamine; karavanparkla rajamisel tekib
majutusvõimalus ja puhkajad saavad piirkonnas pikemalt viibida).
Planeeringu elluviimisel tuleb tagada lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid. Selleks tuleb projektlahendustega tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti de koostamisel ja maakorralduslike
toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse planeeritud kruntide omaniku/omanike
poolt tema/nende tahte kohaselt. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea
ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning vastama
Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja ehitusseadustikule.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
1. Planeeringukohaste kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes esimese hoone püstitamiseks ehitusloa taotlemist.
2. Servituutide, sh avaliku kasutuse määramine, isiklike kasutusõiguste vms seadmine. Servituudi seadmise vajadus peab sisaldama ka puurkaevu ja reoveepuhasti kasutamist kõikide planeeritud hoonestatavate kruntide kasuks.
3. Mistahes krundile jääva esmase hoonestuse ja sellega seotud vajalike tehnovõrkude, rajatiste ja juurdepääsutee ning parkimisala projekteerimine.
4. Ehituslubade väljastamine. Mistahes esimesele hoonele ehitusloa väljastamise eelduseks on hoonestust teenindava tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine (juurdepääsuks vajalik tee tasemel, mis võimaldab ehitusautode ja operatiivsõidukite juurdepääsu; vee -, kanalisatsiooni ja elektriühendus (puurkaevu, reoveepuhasti ja elektrivõrgu väljaehitus) ning tuletõrje- veevõtukoht); kommunikatsioonidele peab olema väljastatud kasutusluba. Kruntide nr 6 ja 9 rajatised ehitatakse välja planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt ning on eelduseks esimese hoone ehitusloa saamisel.
5. Kasutuslubade väljastamine hoonetele.
Planeeringuala võib hoonestada etapiti. Planeering ei sea piiranguid järjestikuste etappide koos väljaehitamisele. Hoonestuse rajamisel etappidena peab iga vastav etapp tagama juurdepääsu ja ohutu jalakäijate liikumise ning etappide vahepealsel perioodil p eab olema hoone(te) ümbrus heakorrastatud.
Üleujutus-sageduse ja -piiride täpsustamise eeluuringuid ja pinnase geotehnilised uuringud
tuleb teostada enne mistahes ehitusprojekti koostamist vastava ehitusprojekti koostamisest
huvitatud isiku poolt.
Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 170,0-174,4 Kärevere-Kardla lõik, möödasõidualade põhiprojektis kavandatud mahasõidu- ja juurdepääsutee ning krundile nr 12 jääva tee projekteerib ja ehitab Transpordiamet. Olemasolevad reklaamtahvlid tõstetakse ümber maantee ümberehituse käigus Transpordiameti kulul.
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 27
Krundile nr 1 jääva tee projekteerib ja ehitab välja Transpordiamet. Juhul, kui Paremkalda katastriüksusele ja/või krundile nr 10 soovitakse juurdepääsu enne Transpordiameti poolt tee projekteerimist ja ehitamist, kannab vastavad kulud (juurdepääsu tagamiseks vajalikus ulatuses) tee ehitamisest huvitatud isik . Juurdepääsutee vajadusel krundile nr 10 ei kaasne sellega kergliiklustee välja ehitamise kohustust.
Krundile nr 7 jääva supelranna maa-ala, kruntidele nr 8 ja 11 jääva tee projekteerib ning ehitab Tartu linn. Juhul, kui krundile nr 10 soovitakse hoonestust ehitada enne Paremkalda katastriüksusele juurdepääsutee rajamist (krundi nr 11 tee rajamist), kannab krundile nr 10 jääva sõidutee projekteerimise ja ehitamise kulud krundi nr 10 igakordne omanik.
Riigitee alusele maale (kt 79301:001:0589, 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee) jääva kõnnitee projekteerib ja ehitab Transpordiamet.
Krunt nr 1 on ette nähtud võõrandada Transpordiametile ja krundid nr 7 , 8, 11 ja 12 Tartu linnale. Vastavad kokkulepped tuleb sõlmida enne planeeringu kehtestamist.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Tehnovõrkude lahenduse täpsustamisel projekteerimise staad iumis tuleb riigitee alusel maal arvestada Transpordiameti juhendis Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel (MA 2016-010) toodud nõuetega.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projekti käsitletaval alal. Müra - ja õhusaastet leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi ja sinna kavandatava hoonete igakordsel omanikul.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba § 3 lõikele 4 on õhusaasteluba nõutav, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive on aastas 10 000 m³ või suurem. Määruse § 3 lg 6 järgi lõikes 4 nimetatud tegevuste korral ei kohaldata määruse lisas esitatud saasteainete künniskoguseid, olenemata tegevuse künnisvõimsusest.
Juhul, kui rajatav käitis on atmosfääriõhu kaitse seaduse mõistes õhusaasteloa kohuslane,
peab vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 paikse heiteallika käitaja enne vastava
heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba.
Kui juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ning kui võetakse põhjavett rohkem kui
150 m³ kuus või rohkem kui 10 m³ ööpäevas, on vajalik veeluba.
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 29
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED
Tartu linna Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering 31
C - JOONISED
1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed
ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000
2. Olemasolev olukord M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a
50089, Tartu, Tartu maakond
Teie 31.01.2022 nr 9-3.2/DP-19-022
Meie 09.02.2022 nr 7.2-1/22/2085-2
Ilmatsalu külas Leetsi maaüksuse
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu linnas Ilmatsalu külas Leetsi maaüksuse
detailplaneeringule (katastritunnus 79301:001:0925, edaspidi planeering).
Planeeringu eesmärkideks on Leetsi kinnistu kruntideks jaotamine, liikluskorralduse põhimõtete
ning ehitusõiguste määramine hoonestuse rajamiseks mh väikeettevõtlus-, kaubandus-, toitlustus-
ja majutushoonetele ning metsa- ja supelrannamaade eraldamiseks. Planeeringut on korrigeeritud
koostöös Transpordiametiga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame
planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Planeeringu põhijoonisel on ühte tooni sinise piirjoonega näidatud nii OÜ Toner Projekt
(töö nr 3/2017) kohane lahendus kui ka Kärevere möödasõidu eelprojektiga (Roadplan OÜ
töö nr 20085) kavandatud perspektiivsed teejooned (krundil Pos1). Põhijoonisest võib
jääda ekslik mulje, et planeeringualale on ka tulevikus kaks juurdepääsu põhimaanteelt.
Kuigi seletuskirjas on viide olemas, peame joonist silmas pidades vajalikuks üle
täpsustada, et nõustume üksnes planeeringuala piiride sees kavandatud lahendusega.
Riigiteed puudutavat ja planeeringu ala piiridest väljaspool asuvat lahendust käsitleme
informatiivsena ning see lahendus ei saa luua täiendavaid eeldusi kahe juurdepääsu
kavandamiseks. Kärevere möödasõidu eelprojektiga lahendatakse piirkonna juurdepääs
kogujatee kaudu ning ristmik põhimaanteel likvideeritakse (vt joonis nr 1, tähistatud oranži
ringiga). Lisaks kohendatakse uue kogujatee rajamisega krundil Pos 8 kavandatud tee
ristmikku. Soovitame põhijoonisel näidata see juba täna T-kujulise ristmikuna (vt joonis
nr 1, tähistatud helesinise ringiga).
2 (2)
Joonis nr 1. Väljavõte Roadplan OÜ projektist nr 20085 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu eelprojekt“.
2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. DP19022_Seletuskiri
2. DP19022_P6hijoonis
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tartu linn Ilmatsalu külaLeetsi maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu | 21.03.2025 | 3 | 7.2-2/25/20180-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Linnavalitsus |
| Kiri | 16.10.2023 | 525 | 7.2-2/23/20180-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Tartu Linnavalitsus |
| Kiri | 21.09.2023 | 550 | 7.2-2/23/20180-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Linnavalitsus |
| Tartumaa Ilmatsalu küla, Leetsi maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine | 31.01.2022 | 1148 | 7.2-1/22/2085-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Linnavalitsus |