Siseministeeriumi arvamus pliilaskemoona kasutamise piirangute kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Sotsiaalministeerium

Teie: 04.03.2025 nr

Meie: 24.03.2025 nr 5-1/7-2

Siseministeeriumi arvamus pliilaskemoona

kasutamise piirangute kohta

Tulenevalt Sotsiaalministeeriumi 4. märtsil 2025 saadetud kirjast, milles palutakse

Siseministeeriumi arvamust seoses pliilaskemoona ja kalastustarvetes plii kasutamise piiramise

Euroopa Liidu (edaspidi EL) määruse ettepaneku kohta, edastab Siseministeerium oma

seisukoha mainitud piirangute kohta. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete

osakond ning korrakaitse ja süüteomenetluse osakond, kes on kaasanud ka allasutusi ning

vastavaid huvirühmi. Valdkonna eest vastutab sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik

([email protected]).

Siseministeerium tänab võimaluse eest kommenteerida Euroopa Komisjoni määruse eelnõu,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus) XVII lisa laskemoonas

sisalduva plii piirangute osas. Toetame täielikult Euroopa Komisjoni seatud keskkonna- ja

tervisekaitse eesmärke, kuid tunneme suurt muret seoses kavandatavate piirangute mõjuga

püssist laskmisele, mis on Eesti riigikaitselise valmisoleku säilitamise lahutamatu osa.

Peamised murekohad:

1. Pliikuulide kasutamise piiramine välitingimustes

Peamine mure puudutab kavandatava määruse lisa XVII lõike 22 punkti c, mis keelab pärast

viieaastast üleminekuperioodi kasutada välitingimustes sportlaskmisel suurema, kui 5,6 mm

kaliibriga pliikuule, täpsemalt:

„(c) carrying or discharging any bullets while sports shooting outdoors or as part of going

sports shooting outdoors, from [Publications Office: insert date 5 years after EIF].„

See tähendab, et viie aasta möödudes ei ole lubatud kasutada suurema kaliibriga pliimoona

välitingimustes sportlaskmise käigus ega selleks valmistudes, sh laskmisele minnes. Sellise

laskemoona tegelik kasutuseesmärk selgub alles laskeharjutuse sooritamise hetkel. Kuna

enesekaitse otstarbel see laskemoon keelatud ei ole, siis ei peaks seda ka piirama.

Kuigi käsirelvade puhul on võimalik alternatiivina kolida siselasketiirudesse, siis

püssistlaskmist harrastatakse peamiselt just välilasketiirudes, kuna see võimaldab

2 (4)

realistlikumaid treeningtingimusi ning suuremaid laskekaugusi. Välilasketiirus laskmist

harrastatakse Eestis valdavalt laskespordi eesmärgil. Samas on välilasketiirudel ka oluline roll

riigikaitselise valmisoleku tõstmisel. Pliimoona kasutamise piiramine ohustaks laskespordi

arengut ja takistaks oluliselt reservväelaste ja vabatahtlike kodanike riigikaitselise valmisoleku

säilitamist. Kuna alternatiivsed materjalid ei pruugi pakkuda sama tasemega treeningvõimalusi

või on need oluliselt kallimad, võib see piirang kaasa tuua laskespordi ja riigikaitselisel

laskeharrastuse vähenemise.

2. Kavandatavate piirangute mõju laskespordile

Siseministeerium konsulteeris arvamuse kujundamisel ka seotud huvirühmadega. Eesti

Laskurliidu hinnangul ohustaksid eelnõuga kavandatavad piirangud laskespordi arengut EL-is.

Kui sellised piirangud kehtestatakse, tähendab see seda, et laskespordiga tegelemine EL-is

muutub peaaegu võimatuks, küll aga saab seda teha väljaspool liidu territooriumi.

Laskespordi ajalugu ja järjepidevus põhinevad tehnilistel standarditel, mida kohaldatakse

ühtemoodi kogu maailmas. Sportlased vajavad treeninguid, kus kasutatakse samu tingimusi kui

võistlustel. Vastasel juhul mõjutab see nende esinemist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel,

muuhulgas ka olümpiamängudel. Hetkel pole meile teadaolevalt tegeletud alternatiivide

leidmisega, mis siis peaksid rakenduma terves maailmas. Tänase teadmise kohaselt jätkab

ülejäänud maailm ka tulevikus pliid sisaldava laskemoona kasutamist nii treeningutel kui

võistlustel. Ehk hetkeseis on selline, et laskesporti ei saa tulevikus harrastada EL-is, küll aga

saab seda teha mujal.

Näiteks on eelnõus on küll ette nähtud 15-aastane erand spordis kasutatavate pliihaavlite

kasutamiseks, et EL-i liikmesriigid saaksid jätkata rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamist

ja korraldada teisi rahvusvahelisi võistlusi, kus plii kasutamine on praegu vältimatu. Samuti

saavad EL-i sportlased järgmise 15 aasta jooksul jätkata treeninguid pliihaavliga ja säilitada

oma konkurentsivõime. Aga pärast 15-aastase erandi kehtivuse lõppemist jääb küsimus: kuidas

saavad näiteks EL-i haavlilaskurid konkurentsivõimelisena püsida, kui nad on sunnitud

loobuma pliihaavlite kasutamisest, millega nad on harjunud, samal ajal kui võistlused toimuvad

pliihaavlitega ja konkurendid teistest regioonidest saavad vabalt pliihaavleid kasutada?

Eelnõuga kavandatavad piirangud, mis on suunatud otseselt laskespordile, on

ebaproportsionaalselt karmid, eriti arvestades seda, et tegelikud riskid, mida lasketiirud

keskkonnale kujutavad, on minimaalsed. On äärmiselt oluline, et EL-is säilib laskespordi

kultuur ja traditsioonide järjepidevus ning ei teki olukorda, kus sportlastele jääb vaid võimalus

treenida ja võistelda väljaspool EL-i piire.

3. Mõju reservväelaste ja vabatahtlike kodanike riigikaitselisele valmisolekule

Eestis harjutavad laskmist, sh tegelevad laskespordiga, paljud reservväelased ja vabatahtlikud

kodanikud ka Kaitseväe, Kaitseliidu jm organisatsioonide õppustest väljaspool, et hoida oma

oskused kõrgel tasemel. Laskespordi kaudu treenimine võimaldab neil harjutada täpsust, relva

käsitsemist ja taktikalisi oskusi, mis on hädavajalikud riigikaitselise valmisoleku säilitamiseks.

Tervitame komisjoni väljapakutud alalist erandit pliikuulide kasutamiseks sisetiirudes ning

jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud välilasketiirudes ja rõhutame selle olulisust.

3 (4)

Samas takistavad eelnõuga seatavad piirangud ka ametnike valmisolekut väljaspool ametlikku

väljaõpet iseseisvalt oma oskusi treenida läbi laskespordi harrastuse. Näitena võib tuua politsei-

ja julgeolekuasutuste töötajad, kes praegu kasutavad laskesporti oma oskuste täiendamiseks ka

väljaspool ametlikku väljaõpet. Kui neil ei ole võimalik treenida välitingimustes pliimoonaga,

võib see vähendada nende valmisolekut kiireks ja täpseks reageerimiseks olukordades, kus on

vaja relva kasutada.

4. Täiendavad kohustused lasketiirude omanikele

Lasketiirude omanikud peavad eelnõu järgi rakendama tõhusamaid meetmeid pliijääkide

kogumiseks ja keskkonnareostuse vältimiseks. Välilasketiirud, kus kasutatakse pliid sisaldavat

laskemoona, peavad rakendama täiendavaid meetmeid pliireostuse vähendamiseks (nt

kuulipüüdjate täiustamine, pinnase töötlemine, äravooluvee puhastamine). Lasketiirud peavad

pidama arvestust tarnitud ja kogutud pliidvaid sisaldava laskemoona üle ning esitama andmed

riiklikele ametkondadele. Tiirud, mis soovivad säilitada pliid sisaldava laskemoona kasutamise

õiguse, peavad läbima riikliku loa menetluse ning täitma keskkonnanõudeid. Selle kõigega

kaasneb neile halduskoormus ja kulu. Väiksematel lasketiirudel, kellel puuduvad vahendid

kallite keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks, võib tekkida oht tegevuse lõpetamiseks või

üle minemiseks ainult pliivabale laskemoonale. Kui pliid sisaldava laskemoona kasutamise

piirangud ja nendega seotud kulud suurenevad, võib see viia harrastuslaskmise võimaluste

vähenemiseni, eriti välilasketiirudes.

Arvestades eeltoodut on oluline, et oleks võimalik lubada järkjärgulisi muudatusi, et

lasketiirudel oleks piisavalt aega investeeringute tegemiseks ja kohanemiseks.

5. Mõju relvakaupmeestele

Relvakaupmehed peavad edaspidi pidama täpset arvestust tarnitud pliid sisaldava laskemoona

koguste kohta ja esitama selle info riiklikele ametkondadele iga viie aasta järel. Kui riik

kehtestab täiendavaid piiranguid pliilaskemoona kasutamisele (nt ainult teatud lubadega

lasketiirudes), võib see mõjutada kaupmeeste müügivõimalusi ja klientuuri.

Negatiivse mõjuna võib välja tuua, et kui pliilaskemoona kasutamise piirangud karmistuvad või

selle kasutamine lasketiirudes väheneb, võib see viia pliilaskemoona nõudluse ja

müügimahtude vähenemiseni. Relvakaupmehed peavad kohandama oma tootevalikut vastavalt

muutuvatele regulatsioonidele ja kliendieelistustele, mis võib tähendada investeeringuid uue

laskemoona sisseostmiseks. Samas, kui pliilaskemoona kasutamine väheneb, võivad

kaupmehed suurendada pliivaba laskemoona pakkumist ja sellest kasu lõigata. Pliivaba

laskemoon on tihti kallim, mis võib osaliselt kompenseerida pliilaskemoona müügimahtude

langust.

Suuremad kaupmehed võivad saada eelise: suuremad relvakauplused ja jäeketid suudavad

uutele regulatsioonidele paremini kohaneda, sest neil on paindlikumad hankelepingud ja

suurem kapital varude vahetamiseks. Väiksemad kaupmehed võivad sattuda raskustesse:

väiksemad relvapoodide omanikud, kes on seni keskendunud traditsioonilisele

pliilaskemoonale, võivad kogeda raskusi uute toodete pakkumise ja regulatiivsete nõuete

täitmisega.

4 (4)

6. Musta turu tekkimise oht

Võimalik on ka musta turu tekkimine: kui pliilaskemoon muutub märkimisväärselt piiratumaks

ja kallimaks, võib see suurendada ebaseaduslikku piiriülest kauplemist või mitteametlikku

müüki. Aruandluskohustused ja võimalikud uued loakohustused võivad suurendada

kaupmeeste halduskoormust ja tekitada vajaduse täiendava tööjõu või IT-lahenduste järele.

7. Mõju laskemoona valmistajatele ja müüjatele

Ettepanek mõjutab laskemoona tootjaid ja müüjaid, kes peavad kohandama oma tootmisliine ja

turundusstrateegiaid. See võib kaasa tuua majanduslikke raskusi ja töökohtade kaotuse.

Võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks tuleks pakkuda tööstusele pikaajalist

kohanemisperioodi ja toetada teadusuuringuid alternatiivsete materjalide väljatöötamiseks.

Lisaks võiks kaaluda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks sihtfinantseerimist.

8. Järelevalve

Lasketiirudes laskemoona, sh pliid sisaldava laskemoona liigi ja koguse osas arvestuse

pidamine ja selle üle järelevalve tegemine ei ole realistlikult teostatav. Samuti ei ole võimalik

teostada järelevalvet „keelatud“ laskemoona „kandmise“ üle eelnõus kirjeldatud viisil, kuna

selle laskemoona kasutamise eesmärki saab tuvastada vaid selle kasutamise hetkel.

Haavli laskmise lasketiirudes, kus lastakse nn lendavaid märke, ei ole plii püüdmine vallide ja

võrkudega võimalik, sest lastakse õhku, mitte taustvalli poole.

Kokkuvõtte:

Eelnõuga kavandatavad piirangud laskespordis tulevikus välilasketiirudes pliimoona

kasutamiseks on ebaproportsionaalselt ranged, eriti arvestades jõustruktuuridele ette nähtud

erandeid. Laskemoona hulk, mida jõustruktuurid treeninguteks kasutab on oluliselt suurem, kui

laskespordis. Mistõttu jääks soovitud mõju keskkonnale marginaalseks. Pliimoona kasutamise

piiramine ohustaks laskespordi arengut ja takistaks oluliselt säilitada reservväelaste ja

vabatahtlike kodanike riigikaitselist valmisolekut. Eelnõuga ettenähtavate kohustuste jaotamine

erinevate Eesti riigiasutuste vahel nõuab täiendavaid ressursse, järelevalvemehhanismide

tugevdamist ning valdkondadeülest koostööd. Peamised mõjud puudutavad

administratiivset/haldus koormust, andmekogumist ja -analüütikat ning vajadust tagada

juriidiline ja keskkondlik vastavus EL-i normidega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]