Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

PÄRNU MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Pärnu 2025

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 7

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 14

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 20

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 28

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 39

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 40

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

2024. aasta oli Pärnumaa raamatukogudele tegus. Osaleti maakondlikes kui üleriigilistes

tegevustes.

Pärnumaa raamatukogud võtsid ürituste ja väljapanekute korraldamisega osa järgmistest

tähtpäevadest: uudishimupäev, Eesti Kirjanduse päev, Põhjamaade kirjandusnädal,

raamatukogupäevad, täiskasvanud õppija nädal, emakeelepäev. Laialdast osavõttu leidis

üleskutse kanda Eesti Vabariigi aastapäeva nädalal rahvarõivaid ja kirikindaid – sellest

tulenevalt eksponeeriti paljudes raamatukogudes ka omavalmistatud kirikindaid.

Suur mõistatamismäng “Avasta Eesti raamatukogusid!” tõi raamatukogudesse uusi külastajaid,

kes olid väga positiivselt üllatunud, et on nii palju eriilmelisi raamatukogusid ja samas kiideti

sõbralikke raamatukogude töötajaid.

Paljude Pärnumaa raamatukogude jaoks oli 2024. aasta märksõnaks ka kogukonna kaasamine.

Korraldati kogukonda kaasates mitmesuguseid üritusi, näituseid ja kohtumisi tuntud

inimestega. Need on eriti väikestes maaraamatukogudes väga olulised tegevused, mis toovad

inimesi kokku ja pakuvad vaheldust ning aitavad tekitada kogukonnatunnet. Lasteteeninduse

poole pealt olid üle Pärnumaal olulised aktiivse ja suure osavõtu poolest Lugemisisu programm,

ettelugemispäev, Nukitsa konkurss.

Pärnu Keskraamatukogu sai 115. aastaseks, mille puhul korraldati konverents „Raamatute

raamid vol. 3: tehisintellekt ja raamatud“.

Suvel paigaldati Pärnu Keskraamatukogu 2. korrusele iseteenindusautomaat, mis võimaldab

lugejatel iseseisvalt raamatuid, sealhulgas ka mitme kaupa laenutada ja tagastada.

Raamatukogupäevade avaüritusel Valgas toimunud raamatukoguhoidjate kirjanduslikul

mälumängul saavatus Pärnu Keskraamatukogu võistkond esimese koha, Pärnumaa võistkond

kolmanda koha.

2024. aastal pälvis Tori Valla Raamatukogu mitmeid tunnustusi:

Sindi raamatukogu – Tori valla kultuuriedendaja

Tori Valla Raamatukogu - Pärnumaa Aasta Õppijasõbralik tööandja 2024 eripreemia;

Sindi haruraamatukogu raamatukoguhoidja Reelika Kullerkan pälvis Aasta

lasteraamatukoguhoidja 2024 nominendi tiitli;

Raamatukogu direktor pälvis Pärnumaa Aasta Maaraamatukoguhoidja tiitli 2024 ja Aasta

Maaraamatukoguhoidja 2024 nominendi tiitli.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

Kultuuririkkuse aasta – korraldati teemakohaseid raamatute väljapanekuid, näitusi,

lugejamänge ja üritusi. Ettelugemispäeval loeti erinevate maade muinasjutte.

4

Pärnu Keskraamatukogus oli teema-aasta puhul hulgaliselt näituseid: kultuuririkkuse aasta

rahvusornamentide näitus, Stanislav Antipovi maalid „Soome-Ugri muusikamaailm pildis“,

Aleksandr Titovi fotode näitus "Reis Kailashi maale", Mare Tropi dokumentaalfotonäitus

„Teine vaade Hollandile“, fotonäitus „Vana Võrumaa suitsusauna kombestik, Joanna Concejo

näitus "Illustratsioon? See on minu maailm!", Laura Arum-Läätse fotoseeria „Bangkok: elu

veeteedel“, kunstistuudio Sotsvetie näitus "Elu värvid". Tõstamaa raamatukogus oli

murdetekstidega aabitsate väljapanek ja toimus ka nende ettelugemine.

Sindi haruraamatukogu raamatukohvikus oli novembris teemaks kultuuririkkuse aasta, ka Tori

valla lugemismäng „Lugemise proovikivi“ oli seotud kultuuririkkuse aastaga.

Põhja-Pärnumaa võõrustas Integratsiooni SA Keeleruleti meeskonda.

Surju raamatukogus oli aastaringne raamatunäitus „Kultuuririkkus = rahvakalendri

tähtpäevad”, mis tutvustas rahvakombed väikestele ja suurtele.

Fookus teema-aastale rikastas inimeste mõtteviisi ja suunas neid laiemalt mõtlema meie

kultuuririkkusele.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

Vastavalt Pärnu linnavolikogu määrusele on Ranna raamatukogu uus nimi alates 1. novembrist

2024 Mai raamatukogu. Oluline on ka see, et lõpuks leidis lahenduse Ranna raamatukogu

ruumiprobleem. Aasta algul kolis Ranna raamatukogu Mai keskusest Maxima hoonesse Riia

mnt 131 ja aasta lõpul Maximast Metsa 26 vastvalminud Mai ärihoonesse, kus Pärnu

Keskraamatukogu sai 10 aastaks rendile ruumid raamatukogu jaoks. Aasta vältel tegelesime

Mai raamatukogu uute ruumide planeerimise ja sisustamisega, toimus riigihange uue mööbli

ostmiseks.

Iseteenindusautomaat Pärnu Keskraamatukogus võimaldab külastajatel ise raamatuid laenutada

ja tagastada ning tähtaega pikendada.

Pärnu Keskraamatukogu 115 – sellele pühendatud Pärnu linna raamatukoguhoidjate kunsti- ja

käsitöönäitus. Raamatukoguhoidjad nii Pärnu keskuslinnast kui osavaldadest eksponeerisid

oma näputööd, mis oli väga muljetavaldav. Külastajad olid siiralt üllatunud, et

raamatukoguhoidjatel nii palju andeid on.

Suureks uuenduseks Pärnu Keskraamatukogus oli muusikaosakonna, Saksa lugemissaali ja

teabekirjanduse osakonna liitmine üheks suureks teabekirjanduse osakonnaks. Seoses sellega

on alustatud ruumi ümberorganiseerimisega. Osakonnas toimusid muudatused personali osas,

ühtlustati ka lahtiolekuajad. Muusikaosakonna tähis URRAMIS on nüüdsest muusikakogu.

Oluliseks sündmuseks oli osalemine raamatukogude projektis READ JAPAN PROJECT 2023,

mille missiooniks on edendada Jaapani kultuuri ja traditsioonide mõistmist maailmas raamatute

kaudu. Tulemina täienes Pärnu Keskraamatukogu fond 28 uue Jaapani teemalise ingliskeelse

raamatu võrra.

Novembris korraldas President Kersti Kaljulaid Fond lähisuhtevägivalla vastase kampaania.

Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakonna juhataja koostas selle jaoks

5

lähisuhtevägivalla teemalise lugemisnimestiku, mis on avalikkusele kättesaadav Facebookis ja

teabekirjanduse osakonnas.

Tori vallas oli oluline Tori Valla Raamatukogu arengukavade 2025-2028 koostamine.

Tori vallas alustas uus 6-8-aastastele mõeldud raamatusõprade ring, kus lapsed käivad koos

vanematega raamatukogus koos 2x kuus. Tori raamatukogus alustas laupäevahommikune

lastehommik. Tiit Tarlapi mälestus sai jäädvustatud raamatu „Tiidu duubel“ väljaandmisega

koos mälestusõhtuga.

Lihulasse paigaldati raamatukapp, mille kasutamine alles kogub hoogu. Võistesse, Paikusele,

Lavassaarde ja Audrusse paigaldati uued tagastuskastid, mille kasutegurid on juba näha.

Paikuse raamatukogu lugemissaal sai uued põrandalambid, mis on oluliselt parandanud

lugemisvalgust.

Surjus sai kriisi ennetamiseks koostatud „Surju raamatukogu hädaolukorra lahendamise

plaan”.

Põhja-Pärnumaa vallas kutsuti esmakordselt ellu seemnevahetuse aktsioon, et toetada

jätkusuutlikkuse teemat ja kaasata kogukonda ressursse vahetama. Vändra Kunstigalerii alt

toimusid igakuised erinevad töötoad ja koolitused ning käima sai lükatud Vändra raamatukogu

mälumäng. Toimusid Vändra Hooldekodu igakuised külastused eesmärgiga tutvustada uut

kirjandust, vestelda raamatutest ja viia kohale laenutatud raamatud.

Tähtis oli Põhja-Pärnumaa festival: koos erinevate ettevõtete ja ettevõtmistega ühiselt festivalil

osalemine ja raamatukogu tutvustamine oli väga hea võimalus raamatukogu reklaamida,

näidata erinevaid võimalusi raamatukogus aja veetmiseks.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Pärnu Keskraamatukogu Mai haruraamatukogu ruumiprobleem lahenes – jaanuarist

novembrini asus raamatukogu ajutisel pinnal Maximas, kuid novembris alustati kolimist

uutesse raamatukogu jaoks kujundatud ruumidesse Mai ärikeskusesse. Pärnu Keskraamatukogu

sõlmis AS Tiigi Keskusega ruumide rendilepingu 10 aastaks ning linnavolikogu võttis vastu

otsuse tagada lepingust tulenevad varalised kohustused. Keskraamatukogu 1. korruse

põrandakate vahetati uue vastu. Keskraamatukogu läks täielikult üle RFIDile ja kasutusele võeti

iseteenindusautomaat. Ümberkujundamata jäid Audru raamatukogu ruumid, kuid sellega

loodame lõpule jõuda 2025. aastal.

Enamus 2024. aasta Põhja-Pärnumaa raamatukogu eesmärkidest said täidetud: nt Pärnjõe

raamatukogu koliti uutesse ruumidesse, kaugtööruum Vändra raamatukogus sai valmis. Endine

Vändra raamatukogu AIP arvutiruum, mis seisis pooltühjalt ja oli alakasutatud on ümber

korraldatud nn kogukonna elutoaks, kus saab värske perioodikaga tutvuda, lauamänge mängida,

seintel on võimalik presenteerida erinevate kunstnike/fotograafide jt töid.

Tegemata jäi Pärnu-Jaagupi raamatukogu lasteala remont. Libatse raamatukogu uute ruumide

otsingud jätkuvad, seniks on loodud võimalused Libatse raamatukogu jätkamiseks endistes

ruumides, paigaldatud on õhksoojuspump ja korraldatud muud olmeküsimused nii hästi kui

võimalik.

6

Tori vallas täideti eesmärgid läbi viia Are raamatukogu inventuur ja Tori valla raamatukogu

kasutajate/mittekasutajate küsitlus. Ei täitunud Tori haruraamatukogu soov hoog sisse anda

raamatukohvikule – muude tegemiste (sh kutsekoolituse läbimine) kõrvalt ei olnud

raamatukoguhoidjal selleks jaksu. Sindi haruraamatukogu plaanis kooli raamatukogu

ülesandeid täites panna paika koostööplaani Sindi Gümnaasiumiga – eesmärk täitus osaliselt,

vajab veelgi süvenenumat koostööd.

Saarde vallas ei saanud Kilingi-Nõmme raamatukogu positiivset vastust rahvaraamatukogude

kiirendi arendusprojektile, mistõttu plaanitud tegevusi ei tehtud. Surju raamatukogus vahetati

raamatukogu ruumides olemasolevad valgustid välja LED-paneel valgustitega, mis on tõhusad,

energiasäästlikumad ning töökeskkonna- ja loodussõbralikumad.

Kihnus seati tänu rahvaraamatukogude kiirendile sisse kaasaegse tehnoloogiaga kaugtöötuba.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Vastavalt rahulolu-uuringule on Pärnumaa raamatukogude kasutajad raamatukogude teenusega

väga rahul. Vastajad olid tänulikud, et raamatukogud on avatud. Pärnu Keskraamatukogu

lugejad olid murelikud Ranna raamatukogu saatuse pärast. Kiideti asjatundlikke ning

sõbralikke raamatukoguhoidjaid. Väga rahul oldi sellega, et Pärnumaa raamatukogudel on

tagastuskastid ja raamatukapid. Mõnede raamatukogude puhul soovitati muuta lahtiolekuaegu.

Kõige rohkem vastuseid tuli Pärnu Keskraamatukogust (1367).

Pärnumaa raamatukogude rahuloluindeksid olid järgmised:

Häädemeeste vald 9,7

Kihnu vald 10

Lääneranna vald 9,6

Põhja-Pärnumaa vald 9,8

Pärnu linn 9,1

Saarde vald 9,7

Tori vald 9,9

7

2 Juhtimine ja personal

Maakonn

a nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2023 87 796 10 6 37 0 43 5

2024 87 576 10 6 36 0 42 5

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Pärnumaa seitsmest KOV-ist neljas on moodustatud keskraamatukogud harukogudega. Kihnu

väikevallas on üks raamatukogu. Häädemeeste vallas on ühinenud endise Häädemeeste valla

raamatukogud, kuid endise Tahkuranna valla kaks raamatukogu on jäänud kumbki oma

registrikoodiga. Samuti on eraldiseisev Saarde vallaga ühinenud Surju valla ainuke

raamatukogu. Kilingi-Nõmme on keskkogu kahe harukoguga. Nii Häädemeeste kui Saarde

vallas on keskkogude loomine plaanis, kuid oodatakse uue rahvaraamatukogude seaduse

kehtima hakkamist.

Pärnu Keskraamatukogu Ranna raamatukogu nimi muudeti Mai raamatukoguks, sest

raamatukogu asub Mai elamurajoonis ja raamatukogu sai enda käsutusse uued vastvalminud

ruumid Mai ärikeskuse teisel korrusel. Varasem Ranna raamatukogu nimi oli eksitav, tihti

arvati, et raamatukogu paikneb Pärnu rannas.

Põhja-Pärnumaa raamatukogus suleti Võidula raamatukogu. Raamatukogu asus Võidula

mõisas ja vald soovib mõisa müüa. 0,2 ametikohta Võidula raamatukogust viidi üle Vändra

raamatukokku, antud ametikoha piires on võimalik süvendatult tegeleda koduloo kogu

kujundamisega.

Lääneranna raamatukogudes toimusid suuremad muudatused juba 2023. aastal, kui suleti kaks

raamatukogu ja kaks raamatukogu jätkasid tööd teeninduspunktidena. 2024. aasta 1. aprillist on

Varbla raamatukogu avatud 5 päeva asemel 4 päeva nädalas.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Pärnu Keskraamatukogul on 5-liikmeline nõukogu. Nõukogu käib koos kord kvartalis, iga kord

kohtutakse erinevas haruraamatukogus. Nõukogu on nõuandev organ ja raamatukogu direktori

jaoks seda eesmärki ka täidab. Koosolekutel annab raamatukogu direktor ülevaate raamatukogu

tegevusest, probleemidest. Nõukogu liikmed on kaasatud ka raamatukogu uue arengukava

koostamisse.

Põhja-Pärnumaa Raamatukogul on seitsmeliikmeline nõukogu. Nõukogu tegi 2024 läbi

muutuse koosseisus, lugejate esindaja vahetus. Kuna viimasest nõukogu kohtumisest oli

8

möödas rohkem kui aasta, siis 2024 viidi nõukogu kurssi raamatukogu hetkeseisuga, arutleti

kitsaskohtade üle. Nõukogu arvamused ja ettepanekud on raamatukogule väga olulised.

Saarde Vallavalitsuse hallatavatel raamatukogudel on alates 2022. aastast moodustatud ühine,

5-liikmeline nõukogu. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni nõukogu uute liikmete

kinnitamiseni.

5. juunil 2024 kinnitati Tori Vallaraamatukogu uus nõukogu koosseis. Raamatukogu nõukogu

koosolekud toimusid augustis ja septembris. Arutluse all olid nii raamatukogu arengukava

koostamine, põhimääruse muutmise vajadus kui ka jooksvad küsimused. Erilist huvi pakkus

nõukogule kasutajate ja mittekasutajate küsitluste läbiviimise protsess ja tulemused. Kõik

raamatukogu nõukogu liikmed osalesid raamatukogu arengukava mõttetalgutel septembris ja

oktoobris.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Pärnu Keskraamatukogul on olemas kehtiv arengukava:

Pärnu Keskraamatukogu arengukava 2019-2025. 2025. aastal hakatakse koostama uut

arengukava.

Tori valla raamatukogu arengukava koostamine oli kirjas kehtivas Tori valla arengukavas ning

eesmärgina ka raamatukogu 2023. a tegevusaruandes. Eksperdi kaasamiseks ning arengukava

koostamise protsessi läbiviimiseks esitati projekt „Tori Valla Raamatukogu arengukava

koostamine aastateks 2025-2028“ raamatukogude kiirendisse. See sai positiivse vastuse ning

2024. aasta jooksul läbiviidud tegevustega valmis Tori Valla Raamatukogu arengukava

aastateks 2025-2028, mis kinnitati Tori Vallavolikogu poolt määrusega nr 70 19. detsembril

2024.a.Tori valla raamatukogu arengukava 2025-2028

Põhja-Pärnumaa raamatukogu arenguvajadused on kajastatud KOV-i arenguvas, arengukava

koostamisse on raamatukogu kaasatud kogu protsessi jooksul. Samuti on KOV-i arengukavas

kajastatud Saarde valla raamatukogude arenguvajadused.

Häädemeeste valla raamatukogudel arengukava puudub, arenguvajadused on kajastatud

Häädemeeste valla arengukavas.

2.2 Eelarve

Põhieelarve Seisuga

31.12.23 €

Seisuga

31.12.24 €

Muutus %

Eelarve kokku 264,461 2992,754

Tööjõukulu* 1757,329 1895,555

Komplekteerimiskulu 419,930 430,318

sh KOV-lt 242,167 252,811

sh riigilt 177,763  177,507

sh KuM-ilt 177,763 177,507

Investeeringukulu** 25,662 280,337

sh KOV-ilt 228,618

sh riigilt 51,719

9

sh KuM-ilt 51,719

Infotehnoloogiakulu 47,966 137,443

*Tööjõukulu koosneb palkadest, preemiatest, hüvitistest ja muudest rahalistest väljamaksetest

personalile koos sinna juurde kuuluvate maksudega.

**Investeeringukulu alla kuuluvad kulud sõltuvad KOV-ist ja tema investeeringuid

reguleerivatest dokumentidest.

Pärnu Keskraamatukogu suur investeeringute maht on seotud Mai raamatukogu uute ruumide

sisustamise ja kujundamisega ning seal uute teenuste juurutamisega.

Tori Vallaraamatukogus lõppes arvutite rendileping ja need osteti välja jääkväärtusega.

Surju raamatukogus suurenes üle mitmete aastate tööjõukulu, et töötasu viia lähemale

valdkonna töötajate keskmisele, oleks võrdväärsem ja konkurentsivõimelisem.

Uulu raamatukogu infotehnoloogiakulud suurenesid märkimisväärselt, sest tänu

raamatukogude kiirendi projektile vahetas raamatukogu välja aegunud arvutipargi ja lisandus

uus sülearvuti.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Projek

ti

perioo

d

Eralda

tud

summ

a

Projekti

üldmaksu

mus

Staatus

(lõpetat

ud,

käimas

olev

vms)

Pärnu

Keskraamatukog

u Pärnu

Keskraamatukog

u Ranna

haruraamatukogu

uute ruumide

projekteerimine

ja tehnilised

lahendused

Rahvaraamatukogude

arendusprojektid 2024

(määruse § 3 lõike 1

punktides 5-7 nimetatud

investeeringutegevused)

01.01-

31.12.2

024

33 074 64 048 Lõpetat

ud

Pärnu

Keskraamatukog

u „Teadlik

raamatukoguhoi

dja“

Rahvaraamatukogude

arendusprojektid 2024

(määruse § 3 lõike 1

punktides 1-4 nimetatud

koolitustegevused)

01.04-

31.04.2

024

1950 3904 Lõpetat

ud

Tori Valla

Raamatukogu

arengukava

koostamine

Rahvaraamatukogude

arendusprojektid 2024

(määruse § 3 lõike 1

punktides 5-7 nimetatud

investeeringutegevused)

01.01-

31.12.2

024

1500 3000 Lõpetat

ud

10

Isikukeskse

erihoolekande

teenusmudeli

rakendamine

kohalikus

omavalitsuses

ehk ISTE

projekt

(Tori valla

projekt, Tori

valla

raamatukogu

saab vastavalt

aruandele nende

tegevuste

läbiviimise eest

töötajatele

töötasu)

Erihoolekande teenusmudeli

katsetamist rahastatakse ESF

vahenditest TAT

„Sotsiaalkaitse ja pikaajalise

hoolduse kättesaadavus“

alategevus „Integreeritud,

isikukeskse ja paindliku

erihoolekandeteenuste

süsteemi katsetamine“

01.01-

31.12.2

024

4804 4804 Jätkuv

Tori valla

raamatukogu V

lasteraamatupäe

va läbiviimine

(Tori valla

raamatukogu)

Laste ja noorte huvihariduse

ja -tegevuse toetus

Aprill

2024

1790 1790 Lõpetat

ud

Ulmekirjanik

Tiit Tarlapi

raamatu „Tiidu

duubel“

väljaandmine

tema 70.

sünniaastapäeva

ks (Tori valla

raamatukogu)

Eesti Kultuurkapital 01.05-

31.10.2

024

1000 3313 Lõpetat

ud

Tiit Tarlapi 70.

sünniaastapäeva

tähistamine ja

postuumselt

ilmunud

raamatu

esitlus

kirjandusõhtul

Eesti Kultuurkapital 01.05-

30.11.2

024

480 1000 Lõpetat

ud

"Tuulutame

Sindis tehtud

fotosid" (Tori

valla

raamatukogu)

ERÜ projektikonkurss „Ra

amatukogud-muuseumid-

noored“

01.03-

30.11.2

024

600 700 Lõpetat

ud

11

Infotehnoloogia

kaasajastamine

Uulu

raamatukogus

Rahvaraamatukogude

arendusprojektid 2024

(määruse § 3 lõike 1

punktides 5-7 nimetatud

investeeringutegevused)

01.01-

31.12.2

024

1716 3432 Lõpetat

ud

Kõmsi rmtk

lugemisisu

preemiareis

Tallinna

Hanila toetusgrupp 01.05-

30.06.2

024

400 498 Lõpetat

ud

Raamatukapi

teenuse loomine

Lääneranna

raamatukogule

Rahvaraamatukogude

arendusprojektid 2024

(määruse § 3 lõike 1

punktides 5-7 nimetatud

investeeringutegevused)

01.01-

31.12.2

024

3930 7860 Lõpetat

ud

Pärnjõe

haruraamatukogu

uute ruumide

kaasajastamine ja

ligipääsetavuse

loomine I etapp

Rahvaraamatukogude

arendusprojektid 2024

(määruse § 3 lõike 1

punktides 5-7 nimetatud

investeeringutegevused)

01.01-

01.12.2

024

13 030 26 060 Lõpetat

ud

Kihnu

raamatukogu

kaasaegseks

Rahvaraamatukogude

arendusprojektid 2024

(määruse § 3 lõike 1

punktides 5-7 nimetatud

investeeringutegevused)

01.01-

31.12.2

024

4290 8580 Lõpetat

ud

2024. aastal esitasid kõikide Pärnumaa KOVide raamatukogud taotluse rahvaraamatukogude

kiirendi projekti, 6 KOVi taotlused rahuldati täies mahus, Saarde valla taotlus „Kilingi-Nõmme

raamatukogu kui kogukonnakeskuse arendamine“ kahjuks toetust ei saanud. Raamatukogudele

on see taotlusvoor väga oluline.

Tori Valla Raamatukogu olulisim projekt oli arengukava koostamine, aga ka koostöövõimaluste

edendamine sotsiaalmajade ja erivajadustega inimestega, laste lugemishuvi suurendamine ja

kohaliku pärandi jäädvustamine.

Lääneranna valla Lihula raamatukogu sai projektitoetusega soetada omale raamatukapi ja

Kõmsi raamatukogu lastest lugejatele teha preemiareisi pealinna.

Pärnjõe raamatukogu sai tänu kiirendile uue avara ruumi Pärnjõe Koolis.

Uulu raamatukogu vanad aegunud arvutid vahetati välja uute vastu. Paranes lugejate

teenindamise kiirus, internetipunkti kasutajate rahulolu, raamatukoguhoidja sai käia koolitustel

kaasaegse sülearvutiga, tööarvuti on kaitstud UPS-iga.

Kihnu raamatukogu kiirendi projekti eesmärk oli täiustada IT ruumi tehnilist baasi. Kiirendi

rahaga soetati üks arvutikomplekt ja koopiamasin avalikuks kasutamiseks.

Pärnu Keskraamatukogu projekt „Teadlik raamatukoguhoidja“ võimaldas kogu Pärnumaa

raamatukoguhoidjatele pakkuda kvaliteetse psühholoogiaalase koolituse, mille tulemusel said

töötajad kasulikke vaimse tervisega seotud teadmisi ja tööriistu ning seda, kuidas neid praktikas

kasutada. Rahulolu läbitud koolitustega oli kõrge. Kiirendist saadud toetuse abil telliti Mai

12

raamatukogu sisekujundusprojekt, iseteenindusautomaat, RFID-töökohad, -etiketid,

turvavärav-külastsuste loendur, raamatukapp ja tagastuskast.

2.3 Personal

Tabelis on töötajate ja töökohtade arv koos tehnilise personaliga, Pärnumaa raamatukogudes

töötab 81 raamatukoguhoidjat 76,1 töökohaga

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

97 87,95

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Pärnu Keskraamatukogu korraldas ümber 3. korruse töö – kogu korrus on üks teabekirjanduse

osakond, mida juhib osakonnajuhataja. Saksa lugemissaali juhataja ametikoht muudeti saksa

kirjanduse juhtivspetsialisti ametikohaks. Muusikaosakond on muusikakogu ning plaanis on

luua 3. korruse ühes tiivas kaunite kunstide ala (muusika, teater, kunst, kirjandus, käsitöö),

lisaks saksa saal ja koduloo nurgake. Lugejate jaoks tekitatakse juurde erinevaid lugemispesasid

ning grupitöö alasid (ruumikujunduse projekt 3+1 arhitektidelt on tellitud), ruumilised

ümberkorraldused viiakse ellu 2025. aasta alguses.

Tori Valla Raamatukogu Urge haruraamatukogu raamatukoguhoidja töökoormus kasvas alates

1. jaanuarist 0,75 ametikohalt täiskoormuseks ehk 1,0. See tulenes töökoormuse tõusust

Tammiste välisteeninduspunktis, kus Urge raamatukogu täidab Tammiste Lasteaed-algkooli

raamatukogu funktsiooni. Samas käib Urge haruraamatukogu raamatukoguhoidja rotatsiooni

korras tööl vastavalt graafikule ka Sindi haruraamatukogus, kuna sealne töökoormus on

tõusnud. Oluline on märkida, et juba teist korda toimusid koostöövestlused kõikide Tori Valla

Raamatukogu töötajatega. Töötajad peavad neid vajalikuks ning ootavad nende läbiviimist

direktori poolt.

Põhja-Pärnumaa raamatukogus suleti Võidula raamatukogu. Raamatukogu asus Võidula

mõisas ja vald soovib mõisa müüa. 0,2 ametikohta Võidula raamatukogust viidi üle Vändra

raamatukogu alla.

Lääneranna vallaraamatukogu Varbla haruraamatukogu raamatukoguhoidja töökoormus on 1.

aprillist 0,8 kohta.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonna ja Tori raamatukogu raamatukoguhoidja läbisid

rahvusraamatukogus raamatukoguhoidja kutseõppe.

Kahele Pärnu Keskraamatukogu raamatukoguhoidjale ja Tori raamatukoguhoidjale omistas

kutsekomisjon 2024. aastal raamatukoguhoidja kutse tase 6, Pärnu Keskraamatukogu

direktorile tase 8.

Põhja-Pärnumaa vallaraamatukogu direktor lõpetas Tartu Ülikooli MA õppekava kogukondade

arendamine ja sotsiaalne heaolu.

13

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 15

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud

13

Meeskonnatöö ja koostööoskused 9

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 3

Kogude kujundamine ja haldamine 2

Teenuste pakkumine ja arendus 14

Klienditeenindus 2

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

4

Digi- ja meediapädevused 29

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 7

Kultuur ja kirjandus 31

Vaimne tervis 11

Ohutuskoolitused 9

Õppereisid 10

Pärnu Keskraamatukogu korraldab Pärnumaa raamatukoguhoidjatele regulaarselt iga kuu

viimastel reedetel koolituspäevi. 2024. aasta koolitusaasta algas jaanuaris raamatukogu 115.

sünnipäeva tähistamise konverentsiga „Raamatute raamid vol. 3 tehisintellekt ja raamatud“.

Konverentsi arutelul osalesid Kaupo Meiel, Indrek Koff, Urmas Vadi ja Andres Karjus. Arutleti

teemal, kas AI võtab kirjanikelt töö. Aprillis andis Pärnu Keskraamatukogu direktor Krista

Visas ülevaate Peruu raamatukogudest, Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Reet Hiiemäe pidas

loengu „Üleloomulikud kogemused ja raamatuillustratsioonid“ ning Eesti Kirjandusmuuseumi

direktor Piret Voolaid tutvustas folkloori lühivorme. Septembris viis psühholoog Andero Teras

läbi psühholoogiaalase koolituspäeva "Kuidas hoida iseennast? Psühholoogiline heaolu,

vaimne tervis, stress ja muretsemine“. Oktoobris käis esinemas jutuvestja Piret Päär. Novembris

andis Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss ülevaate pereloo uurimisest ja andmebaasidest.

Pärnu Keskraamatukogu korraldas 2024. aastal kokku kolm õppereisi, mais toimus ringkäik

Pärnu linna osavaldade raamatukogudesse (Paikuse, Audru, Lavassaare, Lindi, Jõõpre,

Aruvälja, Tõhela, Pootsi, Tõstamaa), augustis tutvuti Võrumaa keskraamatukoguga ning

detsembris külastati Riiat, kus tutvuti linna ajaloo ja juugendarhitektuuriga.

Surju raamatukogu juhataja sõnul on Pärnu Keskraamatukogu korraldatud koolitused väga

vajalikud enese täiendamiseks, harivad ja silmaringi laiendavad. Tema sõnul nii finantsiliselt

kui ka korralduslikult ei suudaks üksikud raamatukogud seda endale lubada ning töötajad

jääksid ilma paljudest vajalikest kohtumistest oma ala pädevate inimestega, tööalaselt vajalikust

infost ja teadmistest. Seminarlaagrid, väljasõidud on väga olulised teiste raamatukogudega ja

selle valla-piirkonna ajaloo ning vaatamisväärtustega tutvumiseks, kogemuste vahetamiseks,

on heaks vahelduseks igapäevasele töökeskkonnale ja omavahelisele suhtlusele.

14

Pärnu Keskraamatukogu teeninduse peaspetsialist on raamatukogude statistika ja juhtimise

töölaua töörühmas, ilukirjanduse osakonna töötaja on ühtse üleriigilise raamatukogu süsteemi

töörühmas ja kogude arenduse osakonna juhataja võtab osa e-laenutuse nõukoja tööst. Pärnu

Keskraamatukogu direktor on ERÜ juhatuse aseesimees, RaRa juures tegutseva koolituse

töörühma liige, ERÜ kutsekomisjoni liige ja IFLA Marketing&Management Standing

Commitee liige ning sealse vebinaride ja kongresside korraldamise töörühma juht. Kuni juunini

oli Pärnu Keskraamatukogu direktor rahvaraamatukogude nõukogu liige.

Kuulati aktiivselt RaRa korraldatud üleriigiliste arendusprojektide infokoosolekuid, RAJU

infotunde, A. Sibula erialapäeva ülekannet ja emakeelepäeva konverentsi. Lasteteeninduse

poole pealt kuulati ELK aastakoosolekut. Lugemisisu programmiga liitujad võtsid osa

Lugemisisu stardikoolitusest.

Valdade raamatukogude töötajad läbisid aasta jooksul koolitusi tuleohutuse, kriisiks

valmistumise, esmaabi ja töökeskkonna teemadel.

Tori vallas oli kõige mahukam koolitus kolmel raamatukogu töötajal tegevusjuhendaja

sissejuhatava koolituse 40 tunnise e-õppe läbimine TÜ Pärnu Kolledžis. Põnev õppereis toimus

Lätti Ogre raamatukogusse koostöös Türi Valla raamatukoguga.

Häädemeeste valla raamatukogu jäi rahule Pärnumaa Kutsehariduskeskuse korraldatud

koolitusega digitehnoloogia lahendused raamatukogudes.

Lääneranna valla raamatukogu töötajad osalesid raamatupidamisprogrammi VEERA uue

versiooni koolitusel ja käisid kogemuste tuuril Haapsalu lasteraamatukogus.

Põhja-Pärnumaa raamatukoguhoidjad külastasid Põhja-Sakala ja Tallinna raamatukogusid ja

osalesid Digioskused.ee ja Juunika korraldatud veebikoolitustel.

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Pärnu Keskraamatukogus uuendati keskkogu esimesel korrusel põrandakatet. Uuendati

keskkogu soojasõlm ja vahetati välja jahutusseadme peamasin. Telliti keskkogu kolmanda

korruse ümberkujundamise plaan arhitektuuribüroolt 3+1arhitektid.

Pärnu Keskraamatukogu Mai raamatukogu asus 2024. aasta veebruarist ajutisel pinnal Maxima

kaupluse hoones. Raamatukogu tegutses seal 01.02.24 -04.11.24. 30. oktoobril anti üle uute

ruumide võtmed, mis asuvad Mai ärikeskuses (Metsa 26). Uue ruumi projekteerisid AB Luhse

&Tuhal arhitektid. Mai raamatukogu kasutuses on nüüdsest maja teine korrus (398m2). Suvel

viidi läbi riigihange raamatukogu sisustuse/mööbli soetamiseks. Novembri lõpuks oli kogu

fond pakitud ja Maxima ruumid vabastatud.

Rääma, Paikuse, Tõstamaa, Tootsi raamatukogud ja Herbert Hahni kool said omale Mai

raamatukogu kasutuskõlbliku mööbli. Tänu sellele sai Rääma raamatukokku tekitada mõnusad

istumiskohad ning väikese noortenurga.

Tori Valla Raamatukogu neli harukogu asuvad teistele valla allasutusele kuuluvates ruumides.

Koostöö nende allasutustega on väga hea ja ruumiprogramm toimib. Järjest enam pöörame

15

tähelepanu ruumide ristkasutusele. Sindi haruraamatukogu asub spetsiaalselt raamatukogu

jaoks kohandatud ruumides. Ruumipuudus on suur, kuid lähemate aastate jooksul pole

laiendamist ette näha. Küll aga sai see sisse kirjutatud raamatukogu arengukavasse. Urge

haruraamatukogu asub vanas kauplusehoones. Raamatukogu kasutuses olevad ruumid on

köetavad elektriga (õhksoojuspumbad ja radiaatorid), teistes ruumides küte puudub ja need

amortiseeruvad. Tammiste välisteeninduspunkt asub Tammiste Lasteaed-algkooli ühes väikeses

toas. Tori Valla Raamatukogu arengukavas 2025-2028 on kirjas Tammiste haruraamatukogu

loomine. Raamatukogu direktor osaleb projektis „Tori valla avalike teenuste arendamine ja

Tammiste algkool-kogukonnakeskuse rajamine“, valmis ka taotlus raamatukogude kiirendisse.

Raamatukogu direktor töötab projektis vabatahtlikuna osalise tööajaga (25% täiskoormusest)

valdkonna sisendi andmisel avalike teenuste arendamise protsessi ja seotud sihtgruppide

kaasamise koosloomesse. Sindi haruraamatukogus paigaldati trepile käsipuu ja Are

Huvikeskuses parandati trepp, mida kasutavad sisenemiseks haruraamatukogu külastajad.

Põhja-Pärnumaa raamatukogud on väga erinevad. Pärnu-Jaagupi raamatukogu ja Vändra

raamatukogu on kõige suuremad. Raamatukoguks on ehitatud Vändra raamatukogu, teised

raamatukogud on erinevate asutuste juures nagu koolid, kohalik omavalitsus ja on kohandatud

raamatukogudeks. Enamus raamatukogusid vajab remonti ja kaasajastamist, Tootsi

raamatukogus on suur ruumipuudus, Libatse raamatukogule on vaja täiesti uusi ruume, sest

maja, kus raamatukogu asub on omavalitsusel plaan müüki panna ja selle ehituslik seisukord

on kehv.

Lääneranna raamatukogude ruumide seisukord on normaalne, osaliselt vajavad väiksemaid

remonditöid.

Surju raamatukogus vahetati 2024. aastal olemasolevad valgustid LED-Paneel valgustite vastu,

mis on tõhusad, energiasäästlikumad, töökeskkonna- ja loodussõbralikumad. WC-de seintele

paigaldati uued konvektor radiaatorid.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

5

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

3

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 1

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 22

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

22

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

17

16

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 13

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

23

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 25

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 19

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 1004 123

Kasutajakoolitus

Digipädevuste alane nõustamine 24 9

Muu (nimetada)

Koduteeninduse pakkumine on väga oluline võimalus neile inimestele, kes soovivad küll

raamatuid laenutada ja lugeda, kuid erinevatel tervislikel põhjustel ei saa ise raamatukokku

minna. Eriti suur tähtsus on see maapiirkondades, hajaasustuspiirkondades. Enamasti märgib

koduteenindus väljaannete laenutamise teenust, kuid mõned kliendid vajavad abi ka erinevate

nutiseadmete või arvutitega seotud probleemide lahendamisel. Nii ongi oma lugejaid nõustanud

koduteeninduse käigus Jõõpre ja Tõstamaa raamatukoguhoidjad.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Raamatukastid Pärnu lasteaedadele (PKR) 9

Raamatukarussellid Pärnu Haiglas (PKR) 1

AS Hoolekandeteenused Pärnu kodud (PKR) 9 211

AS Hoolekandeteenused Lääne regioon (PKR) 9 1095

TÜ Pärnu Kolledž 3 75

Paikuse Lasteaed 5 100

Seljametsa Lasteaed 3 60

MTÜ Amanita 1 12

Audru Noortekeskus 4 30

Audru Kool 1 60

Audru Muuseum 6 140

Audru Männituka Lasteaed 1 25

Tõstamaa Lasteaed 9 35

Tõstamaa Rahvamaja 10

Tõstamaa Keskkool 21 1

Tõstamaa Käsitöökeskus  2 20

Pootsi Hooldekodu 2 3

Sindi Sotsiaaltöökeskus 8 43

Tori Sotsiaalmaja 4 22

Tammiste Lasteaed-algkool 49 868

17

Are Kooli Suigu Lasteaed 13 137

Are Kool 35 559

Sauga Põhikool 12 232

Jänesselja Lasteaed 2 34

Surju Hooldekodu Videvik 2 30

Surju Lasteaed 3 54

Surju Kool 2 30

Varbla Hooldekodu 25 9

Kilingi villa pansionaat 6 10

Kilingi-Nõmme Hooldekodu 7 15

Häädemeeste Eakate Kodu 9 12

Häädemeeste Lasteaed 15 58

Häädemeeste Keskkool 4 45

Metsapoole Põhikool 15 30

Kihnu Kool, Lasteaed 10 58

AS Hoolekandeteenused Vändra Kodu 6 95

Vändra Lasteaed 2 60

Põhja-Pärnumaa koolid 38 260

Vändra Hooldekodu 5 52

Pärnu-Jaagupi Noortekeskus 2 14

Raamatukogude koostöö koolide ja lasteaedadega on tihe. Raamatukogud viivad

lasteasutustesse uudiskirjandust ja valitud teemadel raamatuid, tutvustades neid nii lastele kui

õpetajatele. Tehakse nii ettelugemisi kui käelisi tegevusi. Raamatukogud, mis asuvad

lasteasutustega samas majas on kõigis väga tihe ja tulemuslik koostöö ning lastest lugejate arv

suur.

Raamatukogudel, mis asuvad hooldekodudega samas majas on kõigis tõhus koostöö. Kliendid

on väga rahul, et ka hooldekodus on tänu raamatukoguhoidjatele võimalik saada nii oma

lemmikraamatuid kui uudiskirjandust. Väga meeldib hooldekodude elanikele ka see kui

raamatukoguhoidjad loevad ette või korraldavad raamatutega seotud üritusi.

Ka 2024. aastal jätkus mitmete Pärnumaa raamatukogude koostöö sotsiaalvaldkonna

asutustega, et kaasata erivajadustega kliente. Raamatukogutundides käimine aitab klientidel

laiendada silmaringi, sotsialiseeruda ja rikastada nende igapäevast elu.

AS Hoolekandeteenuste Pärnu kodude psüühilise erivajadusega täiskasvanud kliendid käivad

regulaarselt kord kuus Pärnu Keskraamatukogus raamatukogutunnis ja kord kuus tehakse

raamatukogutundi veebis kogu AS Hoolekandeteenuste Lääne piirkonna kodudele. Tunde

viivad läbi Pärnu Keskraamatukogu koolituse peaspetsialist ja teabekirjanduse osakonna saksa

kogu juhtiv spetsialist. Raamatukogutunnid pakuvad erivajadusega täiskasvanutele võimalust

saada omavahel kokku, suhelda ning tutvuda erinevate teemade kaudu paljude põnevate

raamatutega.

AS Hoolekandeteenuste ja Pärnu Keskraamatukogu koostöö tulemusena toimus teist korda

Pärnu Keskraamatukogus Pärnu kodude klientide kunstinäitus. Samuti on raamatukogu

töötajad osalenud juba mitmendat aastat AS Hoolekandeteenuste helkurite kogumise projektis,

et täita Pärnu linnas helkurpuid.

18

Selle teemaga seotud parimaid praktikaid ja kogemusi käisid ringi juhendajad tutvustamas

Tallinna Keskraamatukogus Aleksander Sibula erialapäeval "Kultuuri kaudu kogukonda" ja

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni korraldatud teoreetik-praktik seminaril „Iga inimene loeb“.

Põhja-Pärnumaa vallas toimusid iga kuu esimesel neljapäeval ettelugemised Vändra Kodu

erivajadustega elanikele, iga kuu esimesel teisipäeval käidi Vändra Tervisekeskuse

hooldekodus ette lugemas ja raamatuid tutvustamas.

Rääma raamatukogu tegi koostööd MTÜ Amanita erivajadusega klientide ürituse korraldamisel

ja loodab koostöö jätkumisele.

Iganädalaselt külastavad lasteosakonda Pärnu Päikese Kooli erivajadustega kooliealised

lugejad, et oma sotsiaalset suutlikkust arendada ja raamatuelamusi kogeda.

Sindi Sotsiaaltöökeskusele ja Tori Sotsiaalmajale pakuti teenust koos ISTE projektis

osalejatega. Kohtumistel käinud inimesed muutusid julgemaks ja avatumaks ning said juurde

uusi teadmisi. Lasteaedades ja koolides käisid raamatukoguhoidjad vahel ka sündmusi läbi

viimas kohapeal, sest asutused asuvad raamatukogust kaugel.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 40

Raamatukogusüsteem RIKS 5

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 5

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

37

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 1

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 14

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 16

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 3

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

7

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 1

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 42

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 38

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

38

Raamatukogus saab värviliselt printida 35

19

Lamineerimine 9

Köitmine 1

Õmblustuba 1

Raamatute kiletamine 1

Kaardi valmistamise masin 2

Märgipress 1

Graafikalaud 1

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Vt p 3.3.3

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Järjest populaarsemaks muutub iseteeninduse võimaluste kasutamine. Lugejaportaali kaudu

registreeris ennast Pärnu Keskraamatukogu lugejaks 114 kasutajat (2023 a. 82), sisselogimisi

oli 79 830 (2023. a. 49 009), teostati 179 225 (2023. a 143 341) otsingut ja pikendusi tehti 22

959 (2023. a 20 188). Pärnu keskraamatukogu raamatukappi telliti 2024. aastal 7362

raamatupakki, s.o keskmiselt 24 pakki iga avatud päeva kohta (2023. aastal 5805 korral st

keskmiselt 20 pakki päevas). Ka raamatute tagastamist tagastuskasti kasutatakse väga palju.

Kui raamatupakk on tellitud kappi, siis loetud raamatud lastakse kapi kõrval olevasse

tagastuskasti, valikstatistika järgi kasutas seda teenust aasta jooksul 11899 (arvestatud

valemiga: tagastatud raamatute arv/3 s.o keskmine tagastatavate raamatute arv ühe lugeja

kohta).

2024. aasta juulis sai Pärnu keskraamatukogu iseteenindusautomaadi. Kuni detsembri lõpuni

registreerusid lugejad iseteenindusautomaadi vahendusel oma kontole 1063 korda, tehti 1351

laenutust, 139 pikendist ja 1005 tagastust. Tagastada saab iseteenindusautomaadiga ka ilma

sisse logimata, selle võimaluse kasutamisi ei loendata.

Kasvanud on ka Pärnu Keskraamatukogu PrintinCity pilveprinditeenuse kasutajate hulk.

Lihulasse paigaldati oktoobri lõpus raamatukapp, et lugejatel oleks võimalus raamatuid kätte

saada ka väljaspool raamatukogu tööaega. On tekkinud väike kindel kasutajate grupp.

Kasutatavus veel väike, aga loodetavasti see ajapikku suureneb, iga uuendus vajab harjumiseks

aega.

Iseteeninduslike teenuste kasutust on monitoorinud Vändra raamatukogu, kuna seal on ka

raamatukapp, mida kasutati 163 korral ning avalikus veebis tehti külastusi 247 korral, logimisi

oli 3312, otsinguid 4322, pikendusi 361. Võrreldes 2023 aastaga on logimiste (+2593),

otsingute (+1281) ja pikenduste (+164) arv suurenenud.

Ka Tori valla raamatukogu on täheldanud, et järjest rohkem kasutavad lugejad veebilehe

lugeja.ee kaudu laenutustähtaja pikendamist ja e-kataloogi. Elektronkataloogi otsingute arv on

tõusnud aastaga 4239 otsingu võrra. Raamatukogutöötajad tutvustavad külastajatele

olemasolevaid võimalusi ja see on hästi vastu võetud.

Tõusev trend on ka raamatukapi kasutamine. Saadakse aru, et see on mugav kasutusviis ja

raamatuid saab raamatukogust kätte 24/7. Tori vallaraamatukogu kahte raamatukappi kasutati

aruandeaastal 687 korral – andmed Cleveroni süsteemist.

20

4 Kogude kujundamine

Aruandes kasutatud: Pärnu keskraamatukogu (ka KRK) = Pärnu keskraamatukogu, Pärnu linna

ja osavaldade haruraamatukogud, sulgudes 2023. aasta näitajad.

2024. a eraldati väljaannete hankimiseks:

riigieelarvest Pärnumaa raamatukogudele kokku 177507 (177763) €,

riigieelarvest Pärnu keskraamatukogule 105006 (105092)€

KOV eelarvetest Pärnumaa raamatukogudele kokku 252811 (243184)€

KOV eelarvetest Pärnu keskraamatukogule 120760 (112470)€

KOKKU olid komplekteerimiskulud 430318 (420947)€, KRK 225766 (217562)€

Maakonna komplekteerimisrahadest ca 59% saadi omavalitsustelt ja 41% riigilt. KRK sai 53%

omavalitsuselt ja 47% riigilt.

Pärnumaa raamatukogud said väljaannete soetamiseks riigilt 2,03 (2,02)€ elaniku kohta,

Pärnumaa raamatukogud omavalitsustelt 2,9 (2,8)€, Pärnu Keskraamatukogu 2,3 (2,2)€.

Komplekteerimiskulu elaniku kohta oli maakonnas 4,9 (4,8)€, keskraamatukogus 4,4 (4,2)€.

Riigieelarvest saadud 177507 eurost kasutati väärtkirjanduse ostmiseks 68436, s o 39% ja

kultuuriperioodikale 2277€.

2024. aastal suleti Võidula raamatukogu. Kui Vihtra ja Suurejõe raamatukogudes teenindas

2023. a lugejaid üks töötaja kahe kogu kohta, siis 2024. aastast oli mõlemas raamatukogus oma

töötaja.

Enamik maakonna raamatukogudest komplekteeris oma kogusid Pärnu keskraamatukogu

kaudu.

Lääneranna valla Varbla, Koonga ja Lõpe raamatukogud komplekteerisid Pärnu

keskraamatukogu kaudu, teised tellisid Rahva Raamatu e-poest otse, raamatud toimetati neile

kohale kulleriga. Põhja-Pärnumaa valla raamatukogud komplekteerisid riigidotatsiooni eest

Pärnu Keskraamatukogu kaudu, valla raha eest ise.

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Kogude täiendamisel oli prioriteediks Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevate

väljaannete, lastekirjanduse ja koduloolise kirjanduse tellimine. Ilukirjanduse puhul eelistati

eesti autoreid ja kirjandusauhindu saanud teoseid, seejärel tõlkelise väärtkirjanduse raamatuid.

Teatme-, teabe- ja tarbekirjandust telliti valikuliselt.

Pärnumaa raamatukogude komplekteerimispõhimõtted on avalikustatud vastavalt Pärnu

Keskraamatukogu, valdade keskkogude või vallaraamatukogude kodulehtedel, neid

uuendatakse vajadusepõhiselt. Teavikute ostuks kasutatud summad ja lugejanõudlus võimaldas

Pärnu Keskraamatukogus kehtinud komplekteerimispõhimõtteid senisel kujul rakendada.

21

Komplekteerimisvajaduse otsustas iga raamatukogu ise piirkonna lugejate soovidest lähtuvalt.

Kordustrükkide ilmudes vahetati välja määrdunud ja lagunenud eksemplare. Et optimaalselt

komplekteerida, tegid raamatukogud vallasiseselt koostööd. Kohaliku lugeja nõudluse

rahuldamiseks kasutati aktiivselt nii vallasisest laenutust kui ka RVL-i Pärnu

Keskraamatukogust. Tori valla raamatukogudes tõusis eelmise aastaga võrreldes perioodika

RVL-i osakaal.

Teaberaamatute tellimisel kaaluti nende väärtust ja vajadust väga põhjalikult.

Lastekirjanduse tellimiseks jälgiti Lugemisisu programmi lugemissoovitusi ja Lastekirjanduse

keskuse soovitusnimekirju. Soetati koolieelikutele eakohaseid ja arendavaid raamatuid. Osteti

kõik auhinnatud ja konkurssidel tunnustuse saanud lasteraamatud.

Pärnu Keskraamatukokku osteti kõik ilmunud eestikeelsed noorsooromaanid. Noorte hulgas

olid populaarsed fantaasia- ja ulmeraamatud, koomiksid. Järelkomplekteerimise korras osteti

õppijatele vajalikke teavikuid ja koolikohustuslikku ilukirjandust. Inglisekeelset

noorsookirjandust telliti keskkogusse ka lugejate soovituste põhjal, tellimist mõjutas nii

Instagram kui TikTok. Raamatute hankimisel arvestati nii Pärnu Kolledži üliõpilaste,

kutsehariduskeskuse õpilaste kui ka gümnaasiumiõpilaste vajadustega.

Jätkuvalt olid populaarsed need raamatud, millest oli meediakajastusi, suur roll nõudluse

kujundamisel oli raamatukaupluste müügiedetabelitel, raadio- ja tv-saadetel.

Populaarsed olid eesti autorite ilukirjandusteosed, elulood, mälestused, krimikirjandus ja

reisikirjad. Välisautorite armastus- ja kriminaalromaane hangiti ka kirjastuste ja hulgimüüjate

allahindlustelt soodushindadega.

Luulekogude tellimine oli valikuline, eelistati juba tuntud autoreid.

Raamatukogudes, kus oli kahe kogu kohta üks töötaja, võimaldas see komplekteerida rohkem

erinevaid nimetusi, neid sai siis kahe raamatukogu vahel operatiivselt vahetada.

Teabekirjandusest telliti laiemat huvi pakkuvate valdkondade, nt majandus-, õigus-, tervishoiu,

tehnika-, aiandus- ja kodundusalaseid väljaandeid, samuti elukestvat õpet toetavat kirjandust.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Kui ilu- ja lastekirjanduse laenutuste % oli maakonnas 68 ja keskraamatukogus 67, siis 2024

ostetud raamatutest oli ilu- ja lastekirjandust vastavalt 82 ja 71%. Sellest võib järeldada, et

keskkogu uudiskirjanduse ostud peaksid lugejate ootusi rahuldama.

Maakonnas tervikuna tuleks panustada rohkem RVL-teenusele teabekirjanduse osas.

Maakonna kogudest oli aasta lõpuks 61 (60) % ilukirjandus ja 39 (40)% teabekirjandus,

Keskkogul 56 (54)% ilukirjandus ja 44 (46)% teabekirjandus. Kuna laenutustes on suurem

osakaal ilukirjandusel, siis liigub ka ilukirjanduse osakaal kogudes aegamisi ülespoole.

Raamatufondi ringlus maakonnas oli 0,8 (0,8), ilu- ja lastekirjandusel 0,8 (0,8),

teabekirjandusel 0,7 (0,8), võõrkeelsel kirjandusel 0,5 (0,5).

Keskraamatukogu raamatufondi ringlus oli 1 (1), ilu- ja lastekirjandusel 1,1 (1,1),

teabekirjandusel 0,9 (1), võõrkeelsel kirjandusel 0,5 (0,5), venekeelsel kirjandusel 0,5 (0,6).

22

Ringlus on aastate lõikes püsinud üsna stabiilsena. Võõrkeelse kirjanduse kogud tuleks üle

vaadata, et kustutada puuduva lugejanõudlusega eksemplarid.

Kogude uuenemise protsent oli maakonnas tervikuna 3,3 (3,3), KRKs 3,1 (3,1).

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Komplekteerimiskuludest kasutati raamatute hankimiseks maakonnas 73,5% (84,8) ja KRK-s

87,5% (88,5), s o 360568 (356948)€ ja 197630 (192551)€. Raamatuid osteti 21887 (21997)

eks, sellest KRK 11934 (11780), elaniku kohta maakonnas 0,2 (0,3), KRKs 0,2 (0,2) raamatut.

Nimetusi osteti juurde 5128 (5384). Osteti 18012 eks ilu- ja lastekirjandust, millest KRK 8521

eks. Ilu- ja lastekirjanduse osakaal saabunud raamatutest oli 82 (83)%, Keskraamatukogus 71

(70)%.

Eksemplaarsus oli maakonnas kokku 4,3 (4,1), KRKs 2,3 (2,2). Ostetud raamatu keskmiseks

hinnaks kujunes 16,5 (16,2)€.

Saabunud raamatutest (nii ostud kui muu kokku) oli 3,7 (4,7)% võõrkeeltes. Võõrkeeltes saadi

896 (1189) eks, s h vene keeles 146 (309) eks. Keskraamatukogus vastavalt 6,8 (8,2)%, 856

(1023) eks, vene keeles 138 (220) eks. Võõrkeelse kirjanduse kogust moodustab venekeelne 59

(61)%, KRKs 60%.

Osteti peamiselt inglisekeelset kirjandust, saksa kogusse saksakeelset ilukirjandust,

venekeelseid raamatuid saadi annetuse korras. E-raamatuid ei lisandunud.

Keskraamatukogu muusikaosakonda komplekteeriti eesti autorite ja esitajate noote, samuti

osteti lasteaedadele, lastemuusika- ja üldhariduskoolidele suunatud muusikaväljaandeid.

Lähtuti nii maa kui linna tegevmuusikute, koolide muusikaõpetajate ja -õpilasete, koolieelsete

lasteasutuste õpetajate vajadustest.

Lisaks tavapärasele komplekteerimisele hangiti väljaandeid ka järelkomplekteerimise teel, nii

osteti juurde õpilastele vajalikku kirjandust, teabekirjandust, suurt nõudlust omanud

väljaandeid. Järelkomplekteerimiseks kasutati erinevaid hulgimüüjate, raamatukaupluste,

kirjastuste sooduspakkumisi ja kampaaniaid. Raamatute hinnatõus mõjutas valikuid ja

suurendas järelkomplekteerimise tähtsust.

Harukogud/maakogud jätsid tellimata väiksema nõudlusega väljaandeid, mis olid

Keskraamatukogus olemas ja tellisid neid RVLi teel, samuti telliti RVLi teel võõrkeelset

kirjandust.

Audioraamatute järele oleks keskraamatukogus nõudlust, aga neid ilmus väga vähe,

maakogudes nõudlus puudus. E- ja audioraamatute laenutamiseks soovitati MIRKO-

raamatukogu.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Perioodika hankimiseks kulutati terves maakonnas 65751 (58286)€, s o 15,2 (13,8)%

komplekteerimiskuludest, sellest Keskraamatukogus 24150 (21898) €, s o 10,7 (10,1)%.

23

Kultuuriperioodikat telliti maakonnas 2277 (2224)€ eest, millest KRK 879 (855)€, osteti kokku

81 (91) eks, sellest KRK 28 (29).

Ajakirju osteti juurde 607 (725) aastakäiku, sellest KRK 195 (206). Lisandus 156 (180)

nimetust ostusid. Keskkogusse komplekteeriti 6 nimetust võõrkeelseid ajakirju.

Ajalehti osteti maakonna raamatukogudele kokku 214 (248) aastakäiku, s o 50 (48) nimetust,

KRKle 69 (75) aastakäiku.

Perioodikaväljaannete kallite hindade tõttu korrigeeriti oma tellimusi, loobuti vähese

nõudlusega väljaannetest.

Raamatukogude külastajatel oli võimalus tasuta lugeda digiväljaandeid, näit Delfi meedia,

Postimehe, Imelise Teaduse, Imelise Ajaloo vlj.

Kultuuriperioodikat telliti järgmiselt:

Pärnumaa raamatukogud kokku Keskraamatukogu

Akadeemia 4 2

Hea laps 10 2

Keel ja Kirjandus 1 1

Looming 9 2

Loomingu Raamatukogu 8 4

Muusika 2 1

Raamatukogu 5 2

Teater. Muusika. Kino 3 1

Tuna 1 1

Täheke 21 4

Vikerkaar 2 1

Värske Rõhk 2 1

Sirp 7 4

Õpetajate Leht 6 2

24

Maakonnas osteti kultuuriperioodikat kokku 81 (91) aastakäiku, 2277 (2224) euro eest, sellest

keskraamatukogus 28 (29) aastakäiku 878 (855) euro eest. Kuna perioodika hinnad on tõusnud,

valiti hoolega, mida tellida, et igal nimetusel oleks lugeja olemas.

Pärnu Keskraamatukogu keskuslinna kogudesse telliti 2024. aastal 15 nimetust ajalehti kokku

41 aastakäiku, 48 nimetust ja 86 aastakäiku eesti keelseid ajakirju ning 5 nimetust ja 7

aastakäiku võõrkeelseid ajakirju. Telliti ka viis erinevat digipaketti. Ühe kasutajakohaga

digipaketid (Juridica, Äripäev, Postimees) olid kasutatavad Pärnu Keskraamatukogu ühes

lugejaarvutis. Mitme kasutajakohaga digipakette (Delfi, Õhtuleht) said kasutada ka harukogud.

Keskuslinna raamatukogudesse telliti perioodikat 13 338€ eest. Kahjuks teatati jälle mitme

ajakirja ning ka Eesti Päevalehe paberversioonide välja andmise lõpetamisest. Lõpetati ka

mitme võõrkeelse käsitööajakirja maale toomine. Kahjuks lõpetasid ilmumise just lugejate

poolt palju kasutust leidnud ajakirjad ja see andis kohe tunda perioodika laenutuste arvu

kahanemisena.

Digitaalne perioodika leiab oluliselt vähem kasutamist kui paberkandjal. Miinuseks on eelkõige

see, et paberajakirju saab koju kaasa laenata ja neid seal rahulikus miljöös vaadata-lugeda.

Digiversiooni peab lugema raamatukogus kohapeal. Digilehti tullakse lugema eelkõige siis, kui

seal ilmub mõni artikkel mida kindlasti tahetakse lugeda. Igapäevased lehelugejad kasutavad

ikka paberlehte.

Lääneranna raamatukogudesse tellitakse perioodikat erinevalt, vastavalt lugejate eelistuste

järgi. Perioodika tellimused on vähenenud, kuna perioodika kallineb iga aastaga, tehakse

valikuid lugemuse järgi. Digiväljaandeid ei ole lugejate seas populaarsed.

Kihnu raamatukokku oli tellitud 2 ajalehte ja 12 nimetust ajakirju ning Postimehe digipakett.

Põhja-Pärnumaa raamatukogudes on perioodika tellimisel arvesse võetud lugejate soove, lisaks

kultuuriajakirjad. Digiväljaannetest on ligipääsud Delfi Meediale ja Postimehe

digiväljaannetele.

Kokku telliti Tori Valla Raamatukogusse perioodikat summas 5 411 eurot. Lisaks paberkandjale

oli tellitud ka Postimehe ja Õhtulehe digipakett ja Delfi pakett 5 lugejakohta (kliendiarvutites

kasutamiseks). Digipaketid jaotasime haruraamatukogude vahel nii, et kasutada saaks nii

raamatukoguhoidja kui ka kliendi arvutis. Digiväljaannete vastu on huvi külastajate poolt leige.

Neid kasutavad peamiselt töötajad päringutele vastamiseks ja seoses igapäevaste

tööülesannetega. Tori Valla Raamatukogu haruraamatukogudesse oli tellitud 42 erinevat

perioodikaväljaannet.

Surju raamatukogu perioodika komplekteerimine koosneb nii kultuurilisest kui lugejate poolt

soovitud väljaannetest. 2024. aastal kulus perioodika tellimiseks 1599 €. Ajalehti oli

paberkandjal 4 nimetust. Kord kuus ilmub Saarde vallaleht „Saarde Sõnumid”, mis on tasuta.

Raamatukogus saab perioodikat lugeda nii veebis kui paberkandjal. 2024. aastaks oli tellitud

raamatukogusse Õhtulehe ja Postimehe digipaketid, millede vastu on huvi üldiselt väike, kuna

enamus saab vajalikud uudised ja info kätte oma nutiseadmetest. Ajakirju on 22 sh

lisaväljaandeid 2. Lastele on tellitud „Täheke”, „Hea Laps” ja raamatukogu töötajale ajakiri

„Raamatukogu”. Ajalehti ja ajakirju loetakse kohapeal ja laenutatakse koju. Lemmikuteks on:

Tiiu, Kroonika, Eesti Naine, Naisteleht, Kodukiri.

25

Häädemeeste raamatukogudesse on tellitud 6 nimetust ajalehti ja ligi 20 nimetust ajakirju, lisaks

on 5 kasutajakoha kaudu juurdepääs digiväljaannetele.

Uulu Raamatukogus on võimalik lugeda 7 nimetust ajalehti ja 27 nimetust ajakirju.

Võiste Raamatukogul oli 2024. aastal tellitud 7 nimetust ajakirju ja 4 nimetust ajalehti.

Perioodika e- väljaannetest on raamatukogusse tellitud Postimees ja Pärnu Postimees, aga huvi

nende lugemiseks on väike.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviste hankimiseks kasutati maakonnas 3986 (3113)€. Osteti kokku 205 (193) auvist, KRKle

sellest 205 (190).

Auviseid osteti põhiliselt keskraamatukogu muusikaosakonnale. Prioriteediks olid eesti autorite

ja esitajate, Pärnust pärit ja siin tegutsevate ning Pärnuga seotud muusikute helisalvestised.

Osteti ka Eesti Muusikaauhindade võitjate ja nominentide, maailma ja Euroopa nimekate

plaadifirmade poolt parimaks peetud salvestisi, näit. GRAMMY auhinna saanute ja

nominentide helisalvestisi.

Nõudlus auviste järele maakogudes praktiliselt puudus.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Lauamängud leidsid raamatukogudes aktiivset kasutamist, seepärast osteti juurde maakonna

raamatukogudesse kokku 102 (189), sellest keskraamatukokku 75 (120) mängu. Mänge osteti

ka raamatukaupluste sooduspakkumistelt.

Kuna osteti põhiliselt uusi, 2024 müügile tulnud mänge, siis sellepärast ka ostude arv eelneva

aastaga võrreldes väiksem.

Keskraamatukogu muusikaosakonda osteti Sopranino plokkflööt ja Sounds metallic

rütmipillide komplekt, kuhu kuulus 6 instrumenti.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetusena saadi 2617 (2964) eks raamatuid, s o 10,6 % (11,9) saabunutest, sellest KRK 708

(768), s o 5,6 (6,1)%, nimetusi lisandus 94 (201). Mänge saadi annetusena 43 (11), neist KRK

21, elektroonilisi teavikuid 1. Auviseid annetati 97 (60), neist KRKle 94 (54).

Ajakirjade aastakäike saadi annetusena maakonnas 63 (66), sellest KRK 40 (45), nimetusi ja 5

(10).

Ajalehti annetati maakonna raamatukogudele kokku 15 (18) aastakäiku, s o (6) 6 nimetust

KRKle 2 (5) aastakäiku.

Suurimad annetajad olid eraisikud, annetati nii eesti-, vene- kui ingliskeelseid raamatuid,

autorid annetasid oma proosa-, luule- ja teaberaamatuid. Annetasid mitmed asutused: Eesti

26

Kaitseministeerium, Eesti Kirjandusmuuseum, Estonian Business School, Pärnu

Issandamuutmise kogudus jt. Lugejad annetasid ka koju tellitud ajakirju.

Saksa kogusse on Goethe Instituudilt lisandunud annetusena 82 raamatut ja 15 auvist. Peamiselt

saadi keeleõppe materjale ja ilukirjandust.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Maakonnas dekomplekteeriti 35341 (36159) arvestusüksust, sellest KRK 17110 (8562).

Raamatuid kustutati kokku 34202 (34661) eks, sellest KRK 16754 (8298).

Auviseid kustutati 135 (109), sellest KRK 118 (28).

Inventuur toimus Are raamatukogus.

Inventeeriti ka keskraamatukogu muusikakogu. Dekomplekteeriti VHS-kassetid, kuna lugejad

ei tundnud nende vastu huvi ja puudus tehnika nende kasutamiseks.

Keskraamatukogu teabekirjanduse osakonnas kanti maha e-lugerid, lõpetati 99 litsentsi, sest

tehnika tõrkus ja lugejanõudlus puudus.

Kogude korrastamisega tegeleti maakonna kõigis raamatukogudes tublisti, eemaldati kogudest

ülearuseid eksemplare, lagunenud raamatuid. Rääma raamatukogus näit dekomplekteeriti 0-

laenutusega raamatuid.

Kuna Ranna raamatukogu valmistus RFIDle üleminekuks, siis töötati terve aasta jooksul

põhjalikult oma kogudega. Eemaldati liigse eksemplaarsusega, aegunud ja lagunenud

raamatuid, kustutati kokku 7565 (3242) eks. Kogude uuenemise protsent oli 5 (4,6).

Keskraamatukogu saksakeelse kirjanduse osakond kustutas 9 auvist, mille litsentsid olid

lõppenud.

Osavaldade harukogudest kustutatud eksemplarid toodi keskraamatukokku, kus osakondade

töötajad leidsid nende hulgast oma kogudesse vajalikke eksemplare, millega vahetati välja

lagunenud raamatuid või suurendati nõudlust omavate raamatute eksemplaarsust.

Keskraamatukogus müüdi kogudest eemaldatud raamatuid huvilistele väikese raha eest.

Lugejad said tasuta valida raamatuid riiulitest „Võta raamat tasuta”, „Raamat uuele ringile“.

Pärnu Keskraamatukogu, Are ja Tori raamatukogud viisid mahakantud raamatuid ka

bussijaamade „Rändaja raamatukogu” riiulitesse.

Saugas toimus maal elamise päeva raames tasuta raamatute laat, kus läksid jagamisele Tori valla

raamatukogude mahakantud raamatud, sama tehti ka Sindi linna 85. sünnipäeva puhul

korraldatud laadal. Are ja Tori raamatukogud jagasid raamatuid lasteaedadele.

Are raamatukogus toimus Euroopa säästva arengu nädala raames kasutatud raamatute laat

„Raamatukogu kui taaskasutuse lipulaev“.

Kuna Tuudi ja Metsküla raamatukogud suleti, said teised Lääneranna valla raamatukogud

valida nende kogudest endale vajalikke raamatuid.

K-Nõmme raamatukogus kustutatud raamatuid pakuti Tihemetsa kogukonnapäevadel.

27

Võidula raamatukogu sulgemise tõttu dekomplekteeriti topelteksemplarid, lagunenud ja

aegunud teavikud.

28

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Tori Valla Raamatukogu viis läbi küsitlused haruraamatukogude kasutajate ja mittekasutajate

seas. Haruraamatukogude töö paremaks planeerimiseks said töötajad eraldi konkreetse

raamatukogu kohta käivad vastused. Tulemusi kasutati esmajärjekorras Tori Valla

Raamatukogu arengukava 2025-2028 koostamisel ühena sisenditest

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Vt 1.5

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

Pärnu Keskraamatukogu töötajate töökoormus suurenes Mai haruraamatukogu kahe kolimise

ja sellest tulenevalt suletud olemise tõttu. Oluliselt tõusis reserveeritud raamatute arv. 28.

detsembri hommikul oli reserveeritud 140 raamatut. Võrreldes 2023. aastaga suurenes

tunduvalt raamatukappi tellimine ja järjekorda pandavate raamatute arv. Pikima järjekorraga

raamat oli Mikseri „Vareda”, mille lugemist ootas 113 lugejat. Perrini „Lilledele värsket vett”

on olnud juba 2022. a maist saadik pidevalt järjekorras kuni 2024. a lõpuni, so 2,5 aastat. 2024.

aasta lõpus oli järjekorras kokku 168 eestikeelset raamatut. Laur Lomperi (Tõnu Oja) raamatul

„Vahi kuue paiku vahi kuue paiku: lugulaule. Vaata umbes kell kuus valvuri pintsaku

paranduslappe: tõdemusi” oli järjekorras 20 inimest. Kunagi ei ole luuleraamatul nii pikka

järjekorda olnud.

Keskmiselt laenutati kuus 10 289, päevas 411, tunnis 46 ja minutis 0,76 raamatut. Laupäev 28.

detsember tõi ilukirjanduse osakonda 2024. a laenutuste rekordi: 5 tunni jooksul 843 laenutust

päevas, so 2,81 minutis. Töörohked päevad olid veel 29. jaanuar – 776, 25.juuni – 765 laenutust.

Raamatuid loeti kõikidel teemadel kuid domineerisid krimiromaanid. Väga palju loeti ka

armastusromaane. Samuti ei jäetud riiulitele seisma uusi elulooraamatuid. Populaarsed olid ka

„Punase raamatu” sarja raamatud. Nii nagu eelnevatel aastatelgi püsis 2024. a laenutuste

edetabeli tipus kooli kohustuslik kirjandus. Esikoharaamatut – Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I

osa on laenutatud 267 korral. Välismaise kirjanduse edetabeli viis esimest kohta kuulusid Riley

ja Hooveri raamatutele, seega võib 2024.a pidada Riley ja Hooveri aastaks.

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Enamus arvutikasutajaid on vanemad tööealised või eakamad inimesed, kes vajavad arvutit

maksete tasumiseks või seoses muude teenustega, mis on kolinud e-keskkonda või väljaprintide

tegemisega seonduvalt. Suures osas vajavad arvutite kasutajad ka töötajate abi erinevate

toimingute tegemisel. Väiksemates maaraamatukogudes väheneb AIPi arvutite kasutamine

järjest enam, sest nutiseadmed on võimekamad ja kättesaadavamad ning arvuti kasutamiseks

pole enam vaja raamatukokku tulla. Lisandub äppe, mille abil saab ära teha vajalikud toimingud

nii e-riigis, pankades kui mujal. On raamatukogusid, kus AIPi arvutit ei kasutatagi enam, sest

arvutiabi vajavad lugejad ei taha ise arvuti taha istudagi ja vajalikud ülekanded või muu teeb

raamatukoguhoidja ära oma arvutis.

Küll aga leiavad AIPi arvutid kasutamist suuremates raamatukogudes, näiteks ainuüksi Pärnu

Keskraamatukogu perioodika- ja internetisaalis kasutati AIPi arvuteid aasta jooksul ligi 5800

korda ja töötajatel tuli sama perioodi jooksul nõustada ja juhendada arvutikasutajaid 704 korda.

29

Rohkem kasutatakse raamatukogude WiFi-võrku oma nutiseadmete või sülearvutite

kasutamisel.

Rääma raamatukogusse saadud uute printeritega saab pakkuda lisaks tavalisele A4 must-valgele

ka A3 suuruses ning värviliselt printimist. Ühest arvutist selle mittekasutamise tõttu loobuti ja

teistel uuendati monitore.

Uulu raamatukogus vahetati vanad arvutid uute vastu välja. Ka Võiste raamatukogus vahetati

välja aegunud AIP arvuti.

Kihnu raamatukogu sai Kultuuriministeeriumi programmi kiirendist toetuse, et parendada AIP-

ruumi tehnilist lahendust. Saadud rahastuse toel paigaldati uued seadmed. Ruumi kasutamine

on suurenenud, kasutatakse kaugtöö tegemiseks ja koosolekute läbi viimiseks.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Vt. 3.3.3

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-)

25 977 26 086 +109

Lugejate arv on teinud väikese kasvu võrreldes eelmise aastaga, kuid püsib maakonnas

enamasti stabiilsena. Lugejate arvude muutused on raamatukoguti erinevad, mõnes

raamatukogudes on lugejate arv tõusnud, teistes jälle langenud. Palju sõltub sellest, kas piirkond

on kasvav või kahanev. Kui piirkonnast kaovad töökohad ja vajalikud teenused, kolivad

elanikud sinna, kus need on kättesaadavad. Haruraamatukogude sulgemine mõjutab otseselt

lugejate arvu.

Lääneranna raamatukogus on lugejate arv vähenenud, kuna 2023. a suleti osad raamatukogud,

mistõttu teatud osa lugejatest ei jätkanud lugemist enam RIKS süsteemis. Paljud Saulepi

raamatukogu lugejad on leidnud tee Tõstamaa raamatukogusse.

Põhja-Pärnumaa raamatukogus on tendents elanikkonna vähenemise ja vananemise suunas

vaatamata Pärnu-Jaagupi suurenenud lastest laenutajate arvule. Raamatukokku mittejõudmise

ja mitte lugemise põhjenduseks tuuakse halvenev tervis ja liikumine ja ajanappus lugemiseks

ja digiteenuste kättesaadavus noorema põlvkonna poolt. Muutus toimus ka seoses Võidula

raamatukogu sulgemisega, kus oli 2023 seisuga 62 lugejat, mis statistikas kajastuvad osaliselt

miinusena muutuses. Reaalsuses on osa lugejaid ennast registreerinud kas Vändra

raamatukokku või on Pärnu Keskraamatukogu lugejad, sest tööl käivad nad Pärnus. Lugejate

arvu tõus oli Pärnu-Jaagupi raamatukogus ja Tootsi raamatukogus.

Tori valla raamatukogu lugejate arvu kasvule on kaasa aidanud lugemismäng Lugemise

proovikivi; raamatukogusündmuste sidumine raamatute laenutamisega; suur rõhk tööl lastega,

neile sündmuste korraldamine, millega kaasneb ka lastevanemate huvi raamatukogutöö vastu

ja alla elanikkonna kasv (piirkonniti erinev).

30

5.3.4 Külastused

Külastused

2023

Külastused

2024

Muutus

(+-)

456 020 426 921 -29 099

Külastuste arvu vähenemine on samuti otseselt sõltuv mõnede haruraamatukogude sulgemisest,

osade raamatukogude lahtiolekuaegu vähendati. Külastuste arvu mõjutavad ka raamatukogudes

toimuvad üritused, näitused, kas ja millistele lugejagruppidele need on huvipakkuvad. Lisaks

konkureerivad raamatukogus toimuvalele üritustele teised piirkonnas toimuvad sündmused-

kino, teater, kontserdid jne.

Lääneranna raamatukogu külastuste vähenemise kõige suuremaks põhjuseks tuleb nimetada

raamatukogude arvu 4 võrra vähenemist, 2023. a-l suleti kaks raamatukogu ja kaks

raamatukogu muudeti kord nädalas avatud teeninduspunktiks.

Põhja-Pärnumaa raamatukogu külastuste arvu mõjutab raamatukogude lahti olemise aeg, kuna

haruraamatukogud ei ole kõik avatud 5-6 päeval nädalas. Vaatamata paindlikkusele

(raamatukogu on avatud ka õhtuti) on lugejate arv väike, samas on ühed ja samad kindlad

inimesed, kellele on raamatukogus käimine igapäevarutiini kuuluv ja väga vajalik. Igapäevaselt

avatuna oleks raamatukogud alakasutatud. Kindlasti mõjutas osasid raamatukogusid ka Omniva

postipunkti ära kaotamine, sest see tõi inimesi ka ühtlasi raamatukokku ning muude

teenuste/asutuste kadumine lähedusest. Hooned, kus raamatukogu on lasteaia või kooliga koos,

on laste külastatavus oluliselt suurem ja on võimalus raamatukogu ja raamatuid paremini

reklaamida.

Tori Valla raamatukogus on ka külastuste arv tõusnud (+4891), seda tänu lugejate arvu tõusule,

märgiti, et mehed on leidnud tee raamatukokku kuna korraldatud on erinevaid põnevaid

raamatukoguüritusi. Regulaarsete näituste korraldamine ja hea reklaam meedias toovad samuti

uusi huvilisi raamatukokku.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutus (+-)

662 826 644 656 -18 170

Laenutuste arvud on samamoodi erinevates raamatukogudes tõusnud ja langenud. Tähtsaimaks

mõjutajaks jällegi raamatukogude sulgemine või tööaja vähendamine. Laenutuste arvu on

mõjutanud ka mitme väga loetava ajakirja paberil välja andmise lõpetamine. Seoses raamatute

hinna kasvuga tellitakse raamatukogudesse ka vähem eksemplare, mis aga suurendab lugemise

järjekorda ootavate lugejate arvu ja samal ajal väheneb laenutuste arv. Lisaks ilmus 2024. aastal

mõnevõrra vähem nimetusi raamatuid kui 2023. a.

Lääneranna raamatukogu laenutuste vähenemise taga on juba eespool nimetatud

raamatukogude sulgemine ja ka elanike arvu vähenemine piirkonnas.

31

Põhja-Pärnumaa raamatukogu: valdavalt on haruraamatukogudes laenutus langustrendis, mis

on ilmselt seotud ka lugejate arvu vähenemisega. Küll aga oli positiivne tõus Vändra

raamatukogus, mis võib olla ka seotud uute lugejate tulemisega või olemasolevate lugejate

aktiivsuse tõusuga seotult muude ürituste osavõtuga, mis toimuvad Vändra raamatukogus.

Laenutuste arvu tõus Vändras oli + 2464

Tori Valla raamatukogus oli laenutuste arv tõusnud eelmise aastaga võrreldes +8859. Üheks

põhjuseks on nimetatud, et 2023. a-l ei märkinud kaks uut töötajat eraldi kohallaenutusi. Lisaks

on laenutuste tõusule aidanud kaasa võimalus tellida Sindis ja Saugas raamatuid raamatukappi.

5.3.6 MIRKO teenus

Pärnumaa raamatukogud ei osale MIRKO teenuses.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

2024. aastal lugesime Pärnu maakonnas RVL laenutusteks ka vallaraamatukogudes harukogude

vahelisi laenutusi, sest meie kasutatav raamatukoguprogramm URRAM ei erista

raamatukogude vahelisi laenutusi vallaraamatukogu piires ja erinevate omavalitsuste alla

kuuluvate raamatukogude vahelisi laenutusi. Hetkel on nende eristamine Urania juhendi järgi

ebamõistlikult töömahukas.

Statistikale toetudes saadeti omanikraamatukogudest välja 9011 väljaannet ja telliti teistest

kogudest 9599 väljaannet. Peamised Pärnu Keskraamatukogust RVL tellijad on Pärnumaa

väiksemad raamatukogud, enamus neist teistest valdadest. Peamised sisse tellitavad RVL’id on

Tallinna Ülikooli raamatukogust, Tartu Ülikooli raamatukogust, Eesti Maaülikooli

raamatukogust ja Kaitseväe Ühinenud Õppeasutuste raamatukogust. Aga kasutasime ka

võimalust tellida oma harukogudest raamatuid millele on keskkogus pikad järjekorrad, kuid

väiksemates kogudes on kõik tahtjad raamatud juba läbi lugenud.

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

10 160 9 188 -972

Raamatukogude väitel on infopäringute maht languses. Seda saab seletada suurenenud

digioskustega ja võimalustega ise infot otsida. Enam on koduloolisi infopäringuid, nii isikute

kui hoonete kohta, aga ka uurimistööde ja referaatide teemadega seotud päringuid. Huvi on

tekkinud isetegemise vastu, seega otsitakse abimaterjale, kuidas midagi valmistada. Palju

päringuid on seotud looduse, eriti loomadega seotud teemadel. Otsitakse varem ilmunud

artikleid, käsitöömustreid, erinevate kommete ja tähtpäevade kohta. Abi on palutud taimede ja

seente määramisel. Infot on otsitud tuntud inimeste, riigijuhtide, poliitikute, kuninglike perede

kohta. Huvi on suurenenud vaimsete praktikatega seotud teemade ja sotsiaalvaldkonna teemade

otsimise kohta. Palju on huvi tuntud erinevate esemete parandamise ja uuendamise kohta,

põnevamad päringud nt vannide emaileerimine või vokkide ehitus.

32

Pärnu Keskraamatukogu teemapäringute näiteid: skulptuur „Pissiv tüdruk“; Eesti pärimustoit,

toidu pärimus; jaapani keraamika; Robert Adam, inglise mööblirestauraator; ratsastamine;

liivlaste matmiskombed; käsitöö õpetamine aastatel 1945–1969; energia tootmine kehas;

aluseline toitumine; kepphobune (mänguasi); käekiri ja iseloom jne. Narvast tuli päring, kus

paluti leida ühe Ralf Parve luuletuse originaaltekst, kuna Narvas oli olemas vaid venekeelne

Samoilovi tõlge. Luuletuse pealkirja ei teatud, ilukirjanduse osakond sai väljakutsega hakkama.

Paluti ka võimalikult ebapopulaarset krimiraamatut, et ükski klassikaaslane poleks seda

lugenud.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Igakuiselt toimusid Pärnu Keskraamatukogu poolt pakutavad raamatukogu veebitunnid AS

Hoolekandeteenuste psüühilise erivajadusega klientidele koos järelvaatamisega Teamsi

keskkonnas.

Pärnu Keskraamatukogu koostatud viktoriinid, lugejamängud ja virtuaalsed näitused:

veebiviktoriin „Lumemees Ludvig ja lepatriinud“, muinsuskaitsepäevade veebiviktoriin

„Hoiame Pärnuga ühendust“, rahvusvahelise muusikapäeva muusikaviktoriin 2024 ja

muusikaviktoriin „Toredaid fakte Eesti muusikaelust“ (Genially keskkonnas); Pärnu päeva

veebiviktoriin (Google Forms); Pärnumaa raamatukoguhoidjate kunsti- ja käsitöönäituse

virtuaalnäitus (ArtSteps) ja ülevaatlik virtuaalnäitus raamatukogu täiskasvanute käsitööringis

2024. aastal valminud töödest (Canva).

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Skaneerimine, lamineerimine, paberilõikur, kaardi valmistamise masin, raamatute

kiletamine, märgipress.

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2023

Lug-d

2024

Muutus

(+-)

Külast-

d 2023

Külast-

d 2024

Muutus

(+-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

7617 7725 +108 162 323 151 239 -11 084 69 138 71 171 +2033

Raamatukogu külastatakse sageli koos terve perega, aga tihti tulevad lapsevanemad ka ilma

lasteta raamatuid laenutama. Seda tingib asjaolu, et peredele on logistiliselt jõukohasem, kui

raamatud toob koju täiskasvanu, olgu siis tegemist pere pisematele või hoopis noortele

lugejatele mõeldud raamatutega. Pärnu Keskraamatukogu keskne asukoht linnas võimaldab

teha sobiva peatuse kiires argipäevas, samal ajal kui lapsed lasteaias, koolis või õhtustes

33

huviringides toimetavad. Ka elavad väga paljud keskkogu külastajad väljaspool Pärnu linna.

Valikstatistika näitas, et mõnel päeval võib täiskasvanud külastajate arv laste arvu isegi ületada.

Heaks võimaluseks soovitud raamat kätte saada on sel juhul raamatukapi teenus, millega

ollakse hästi kohanenud.

Kiire ja pingeline elutempo on igapäevaselt kohal ka raamatukogus – lugejad soovivad, et kõik

protsessid käiksid väga kiiresti ja oleksid sealjuures personaalselt detailsed. Kahjuks käib

sellega mõnikord kaasas lugejapoolse vastutuse ja empaatiavõime puudumine.

Laenutamist aitab sujuvamaks ja lugejale personaalsemaks muuta RFID-põhine teavikute

tuvastamise võimekus ja iseteenindusautomaat.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste- ja noortekirjanduse poole pealt tellitakse eeskätt eesti autorite, aga ka auhinnatud ja

konkurssidel tunnustuse saanud raamatuid. Jälgitakse ELK soovitusi. Arvestatakse kooli

soovitusliku kirjanduse vajadusega ning võetakse arvesse õpetajate soove. Ollakse rahul

järelkomplekteerimise võimalusega. Lugejal aitab soovitud raamatuni jõuda harukogudega

ühine reserveerimis- ja järjekorda panemise võimalus. Seda kasutatakse agaralt

koolikohustusliku kirjanduse puhul, mille eksemplaarsus on küll suur, aga ebapiisav, kui mitu

klassitäit lapsi korraga sama raamatut soovib lugeda.

Noortekirjandust komplekteeris Pärnu Keskraamatukogu põhiliselt kirjastuste pakkumiste

põhjal. Kui mõni raamat muutus väga populaarseks või tekkis järjekord, tehti

järelkompleteerimist. Telliti ka lugejate soovituste põhjal, eriti ingliskeelset kirjandust. Üritati

osta kõiki noorsooraamatuid, mis eesti keeles on ilmunud. Tõlkeraamatute nimetusi on

tunduvalt rohkem kui algupäraste teoste nimetusi. Ilukirjanduse osakonnas on väga hea

võõrkeelse noortekirjanduse kogu. Ingliskeelsete noorteraamatute nimetusi on isegi rohkem kui

eestikeelseid.

On märgata tendentsi, et noored eelistavad tihti ingliskeelseid raamatuid. Tihtipeale neid

raamatuid, mida noored inglise keeles loevad eesti keelde ei tõlgitagi. Ka ei ole nad kursis, kui

sotsiaalmeediast tuntud raamat on ilmunud eesti keeles. Kindlasti on ingliskeelse kirjanduse

populariseerimist mõjutanud Instagram ja TikTok ehk siis bookstagrammerid ja booktokkerid.

Ka Eesti raamatupoed lisavad raamatute juurde „As seen on TikTok”. Noored on toonud välja,

et kuna BookTokis on raamatud kategoriseeritud, siis on sealt lihtne leida endale sobiva

teemaga raamatuid. Lugeda eelistati kergemat ilukirjandust: ajaviiteromaani, krimkat,

fantastikat. Teemadest kõnetasid rohkem realistlikud raamatud kuid oli ka noori, kes eelistasid

fantastikat (Riordani, Maasi fantaasiromaane).

Pärnu linna raamatukogudes on suurendatud lauamängude soetamist.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

LUGEMISISU programm on kindlasti üks olulisemaid üle-eestilisi lastele suunatud

programme. Pärnumaa raamatukogud osalevad aktiivselt Lugemisisu programmis.

Hea traditsioon on igale beebile raamatu „Pisikese puu“ kinkimine, raamatud annavad

beebipäeval peredele üle raamatukogude direktorid. Paljude raamatukogude kaudu osalesid

lapsed üle-eestilisel kooslugemise päeval ja võtsid osa ettelugemisvõistlusest ning Nukitsa

34

konkursist ja Saksatamme mängust. Laiemalt on hakatud raamatukoguhoidjate eestvedamisel

tähistama lasteasutusega koostöös ka emakeelepäeva.

Väga oluline on ühte pidi lasteaiarühmade ja kooli klasside raamatukogus kohapeal käimine,

raamatukogutundides osalemine kui ka vastupidi – see kui raamatukoguhoidjad käivad ise

õppeasutustes lastele raamatuid tutvustamas. Mõlemal juhul tutvutakse temaatiliste ja uute

raamatutega, loetakse ette, joonistatakse, mängitakse ning meisterdatakse. Aktiivselt tehakse

koostööd ka noortekeskustega. Kõike seda selleks, et lapsi ja noori raamatute juurde tuua. Nii

raamatukogu külastused kui kohtumised kirjanikega tõstavad laste ja ka õpetajate huvi

raamatute vastu.

Paljudes raamatukogudes tegutsevad lastele mõeldud raamatukoguringid, kus püütakse

erinevate tegevustega pakkuda kvaliteetset ajaveetmist ja aidata kaasa lugemisharjumuste

kujundamisele. Tihti tulevad lapsed klassi või rühmaga raamatukogutunnist osavõtmise

tulemusel vanematega raamatukogudesse tagasi, nii saavad paljudest lastest ja nende

vanematest raamatukogu uued lugejad.

Kahjuks panevad raamatukoguhoidjad aina enam tähele, et lugejate- nii laste kui täiskasvanute

raamatute hoidmise kultuur jätab aina enam soovida.

Aasta 2024 algas XVII Nukitsa konkursi hääletusega. Parimat lastekirjanikku ja

raamatukunstnikku sai valida raamatukogus kohapeal või e-hääletusel osaledes. Ühtekokku

võttis hääletusest osa 454 Pärnumaa last. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel käis

lemmikraamatut valimas 127 Pärnumaa raamatusõpra.

Maakondlik neljandate klasside ettelugemisvõistlus oli kantud kultuuririkkuse ideest ja kandis

pealkirja „Ida pool päikest ja lääne pool kuud”. Erinevate rahvaste lugusid esitas 28 ettelugejat.

Osa võeti lisaks Pärnu linna koolidele veel Lääneranna Gümnaasiumist, Häädemeeste

Keskkoolist, Sindi Gümnaasiumist, Are Koolist, Tahkuranna Koolist, Uulu Põhikoolist,

Koonga Koolist, Tori Põhikoolist, Paikuse Koolist.

Koostöös Jaak Kännuga toimusid kirjandusmängud 2.-6. klassi õpilastele. Aprillis vastasid

mälumängu küsimustele ja astusid oma näitemängudega üles 5.-6. klasside õpilased Pärnu linna

ja maakonna koolidest. Lastekirjanik Hugo Vaheri 50. sünnipäevale pühendatud

VAHERimängu poolfinaalid ja finaalvõistlus olid tasavägised. Mängu võitis Häädemeeste

Keskkooli võistkond.

Novembris mängisid 2.-4. klasside õpilased SAKSATAMMemängu, nii tähistati kirjanik

Markus Saksatamme 55. sünnipäeva. Poolfinaalidesse pääses 8 parimat võistkonda.

Esimesel poolaastal osales Sindi haruraamatukogu programmis „Lugemine käppa“, kus lapsed

said lugemiskoer Norbertile ette lugeda. Novembris toimus Pärnu Keskraamatukogus

lugemiskoerte programmi avaüritus. Pärast kolme aasta pikkust pausi saavad lapsed jälle Pärnu

Keskraamatukogus lugemiskoer Alfale raamatut ette lugedes oma lugemisoskust parandada.

Pärnu Keskraamatukogus tegutseb alates 2012. aastast Mürakarukool, kus arendatakse 1,5-4

aastaste laste sõnaosavust, laulu- ja liikumisoskusi, sotsiaalset suhtlemissujuvust ja

avastamisrõõmu. Mürakarutund algab ja lõpeb raamatute vaatamisega. Sindi haruraamatukogus

on väga populaarne mänguline lugemisring „Raamaturüblikud“, mis on mõeldud 3-5aastastele

mudilastele ja toimub 2 x kuus laupäeviti. Paikuse raamatukogus toimub Lugemispesa ring 2 x

nädalas.

35

Lindil oli tähtis sündmus nende oma laste Lugemisbingo ja selle võitjate autasustamine

õppeaasta lõpuaktusel. Jõõpres on traditsiooniks saanud ühe õpetaja ja tema klassiga

raamatukogu päev koos mingi päevakohase teema koolituse ja pärast piknikuga raamatukogu

terrassil.

Pärnu linna lasteaiaõpetajad võivad õppeprogrammiks või lihtsalt toredaks lugemiseks-

vaatamiseks vajalikke lasteraamatuid otse lasteaeda tellida. Kord kuus viib tellitud raamatud

kohale raamatukogu auto. Igakuiselt laenutatakse sel moel keskmiselt 150 teavikut. Hea

koostöö on lisaks raamatusoovidele toonud postkasti tänusõnu õppealajuhatajatelt ja

õpetajatelt.

Kord kuus kutsub Pärnu Keskraamatukogu 5-8 aastaseid lapsi Karude jututuppa lugusid

kuulama, joonistama ja meisterdama. Laupäevastel kohtumistel lasteosakonna jutunurgas

loevad ja jutustavad raamatukoguhoidjad või jututoa külalised ette hinnatud kirjanike ja

raamatukunstnike koostöös valminud raamatuid. Meisterdada saab lasteosakonnas

koolivaheaja töötubades ja Karukäpaklubis.

Pärnu Keskraamatukogu koostöös Pärnu linna saksa keele õpetajatega korraldas keele- ja

sõnavaraülesannete võistluse „Deutsch ist cool!“ saksa keelt õppivatele Pärnu linna 6.-7. klassi

õpilastele. Toimus iga-aastane „Autobahn“ - GI poolt korraldatud Saksamaad ja saksa keelt

tutvustav mäng Pärnumaa 5. klasside õpilastele (osales 100 õpilast). Toimus 7

raamatukogutundi, kus tutvustati Saksa lugemissaali ja räägiti erinevatel aktuaalsetel teemadel.

Pärnu Keskraamatukogus käis lastel külas Helen Käit ja raamatukunstnik Sirly Oder, sügisel

käis ajakirja Täheke toimetaja Kadri Hinrikus. Paikusel käisid külas lastekirjanik Liis Sein ja

muinasjututaat Jaak Känd, viimane käis ka Audru ja Lindi raamatukogus.

Kihnu raamatukogus käisid külas lastekirjanikud Kairi Look, Ilmar Tomusk, Liis Sein ja

illustraator Anne Pikkov .

Tori Valla Raamatukogu poolt kutsuti kohtuma koolidesse järgmised kirjanikud: Markus

Saksatamm, Ketlin Priilinn, Jaanus Vaiksoo, Kadri Hinrikus. Hinrikuse kohtumine Tammiste

Lasteaed-algkooli lastega tekitas lastes suuremat huvi lasteajakirja Täheke vastu.

Lääneranna vallas korraldati raamatukogutundide kõrval ka infootsingutunde algklassidele.

2024. aastal toimus esimest korda Suigu lasteaias Suigu haruraamatukogu poolt korraldatud

emakeelepäeva tähistamine. Tähtis sündmus oli ülevallaline Tori Valla Raamatukogu

lasteraamatupäev – nende laste tunnustamine, kes raamatukoguprogrammi Urram järgi kõige

enam eelmise aasta jooksul raamatuid laenutasid.

2024. aastal tänasid Põhja-Pärnumaa Valla Raamatukogu töötajad lapsi, kes erinevates

programmides osalesid. Seda tehti suurema tänuüritusega Pärnu-Jaagupi ja Vändra piirkonnas.

Lapsed said vaadata Türgi varjuteatri etendust, mängida mänge. Tagasiside üritustele oli

positiivne. 2x kuus toimusid Pärnu-Jaagupi ja Kaisma raamatukogudes lastele mõeldud

raamatukogu sõprade kohtumised, kus tegeleti käelise tegevusega, tutvuti uute raamatutega ja

laiendati silmaringi.

Häädemeestel korraldati Jutupesa festival koos jutuvestja Katrin Hildunen-Alvelaga.

36

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

  2 310 2 343 +33

Milliseid üritusi/tegevusi on raamatukogud aruandeaasta jooksul pakkunud?

Üritused/tegevused Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 922

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 51

Lugejamängud ja -võistlused 125

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 84

Kunsti- või käsitöönäitused 301

Kontserdid või muusikasündmused 17

Info- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 133

Üldharivad loengud ja töötoad 700

Muud (nimetada) 10

*Siin kasutajakoolitusi mitte märkida. Tegu on nõustamise ja juhendamisega, mis on pigem

spontaanne, viiakse läbi ilma koolituskava ja metoodikata.

2024. aastal korraldati üle Pärnumaa mitmetes raamatukogudes näitusi, kuhu kaasati

kogukonda. Seetõttu sattus raamatukogudesse ka selliseid külastajaid, kes muidu seal ei käi.

Pärnumaa raamatukogusid külastasid mitmed kirjanikud ja kultuuritegelased – Märt Treier, Jüri

Vlassov, Ain Kütt, Contra, Kalju Kruusa, Piret Jaaks, Kadri Kõusaar, Mudlum, Ants Johanson,

Urmas Vadi, Birk Rohelend, Martin Algus, Mihkel Mutt jpt. Kohtumised kirjanikega tekitasid

paljudel huvi lugeda nende teoseid.

Raamatukogude töötajad korraldasid kogukonnale aasta jooksul palju erinevaid mälumänge ja

erinevaid töötubasid. Samuti käivad koos raamatuklubid (Pärnu Keskraamatukogu, Sindi

raamatukogu, Pärnu-Jaagupi raamatukogu, Varbla, Are, Sauga jt).

Populaarsed on ka lugemismängud. Pärnu Keskraamatukogu lugejad said aasta vältel osaleda

lugemisbingos. Tori vallas oli ülevallaline lugemismäng Lugemise proovikivi - neljas hooaeg

tõi raamatukogusse juurde uusi lugejaid ja eriilmeliste raamatute laenutamist vastavalt mängu

reeglitele.

Põhja-Pärnumaa raamatukogu seemnevahetusest said rõõmu paljud kogukonnaliikmed. 2024.

aastal toimus Vändras esimene Põhja-Pärnumaa Festival. Raamatukogus korraldati

mahakantud raamatute laat, olid käelised tegevused, iga tund muinasjutu lugemine, akordionil

mängis Vihtra raamatukogutöötaja.

5.5.1 Kasutajakoolitused

37

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

165 185 +20

Siin on arvestatud ainult rühmakoolitusi, sest individuaalkoolituste osas toimus muutus nende

loendamises. 2023. aastal arvestati individuaalkoolituste hulka ka erinevad nõustamised just IT

vallas, kuid 2024. aastal neid enam individuaalkoolitusteks lugeda ei tohi, olgugi, et juhendatav

saab juhendamise käigus uusi teadmisi ja oskusi edasiseks hakkamasaamiseks.

Tori Valla raamatukogu: Kasutajakoolituse mõiste oli kahetiselt mõistetav. Sel aastal

täpsustatud kasutajakoolituse mõistele vastavaid koolitusi oli ainult üks rühmakoolitus

infootsingu teemal Are Põhikooli õpilastele.

Raamatukoguhoidjad on inimestele õpetanud nutiseadmete tundmist, abistanud

pangatehingutel, õpetanud tundma erinevaid programme jne. Selleks pole olemas välja töötatud

koolituskava ning metoodikat.

Pärnu linna lasteaiad ja koolid soovivad igakuiselt, et Pärnu Keskraamatukogu sisustaks

teematunnid, mille käigus lapsed saaksid omandada vajalikke sotsiaalseid oskusi, õpiksid

kasutama raamatukogu ja saaksid osa raamatukultuurist. Suuremad lapsed ja noored võtavad

osa infokoolituse tundidest, kus lisaks üldteadmistele raamatukogust, antakse ülevaade

erinevatest andmebaasidest ja õpetatakse neid kasutama. Sedasama eesmärki täidavad ka

nutimängud, kus õpilastel tuleb läbi käia raamatukogumaja erinevad korrused, külastada kõiki

osakondi ja leida vajalikud vastused.

Kilingi-Nõmme raamatukogul olemas materjal 7 klasside URRAMI ja infootsingu koolituseks.

Põhja-Pärnumaa Vändra raamatukogus tehti kokku 8 rühmakoolitust, need olid suunatud

õpilastele, et suurendada digipädevusi raamatukogundusalaste otsingutega seotult.

5.5.2 Koostööpartnerid

Koostööd on tehtud lasteaedade, koolide, noortekeskuste, külaseltside, muuseumide,

koguduste, KOVide, hoolekandeasutuste, loomekeskuste, huvikoolide, kultuuri- ja

spordikeskuste ja MTÜdega. Heaks koostööpartneriks lasteteeninduse poole pealt on Eesti

Lastekirjanduse Keskus. Koostöö Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga võimaldab

raamatukogudel korraldada lastele lugemistunde koos lugemiskoeraga. Raamatukogud

hindavad oma koostööd erinevate asutustega tõhusaks ja viljakaks.

Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonnal on aastatepikkused sidemed Pärnu linna

lasteaiaõpetajate keskkonnakasvatuse aineühendusega. Iga-aastane teemanäitus seob pildiks,

meisterduseks, maketiks ja installatsiooniks parasjagu aktuaalseid teemasid. Muusikakogu teeb

koostööd linna ja maakonna lasteaedade- ja üldhariduskoolide muusikaõpetajatega ning toetab

õpilasi erialase kirjanduse leidmisega.

Saksa lugemissaali jätkuvad koostööpartnerid on olnud: Tallinna Goethe Instituut, Saksamaa

Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Tartu Saksa Kultuuri Instituut, Eesti Rahvusraamatukogu

Austria, Saksa, Šveitsi lugemissaalid, Pärnu linna ja maakonna saksa keele õpetajad ning saksa

keele vestlusringi seltskond.

38

Samuti teevad kõik Pärnumaa raamatukogud omavahel koostööd. Hea koostööpartnerina

hinnatakse ka Pärnu Keskraamatukogu – ühised koolitused, väljasõidud, asjatundlik abi

raamatukogunduslikes küsimustes ja hea koostöö teavikute komplekteerimisel

39

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☒ Raadio

☒ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ väikestes kohtades on peetud kõige mõjusamaks suusõnalist või telefoni teel teavitamist ja

üritustele kutsumist.Milline oli turunduse mõju?

Kõige stabiilsem ja kindlam on teavitada oma teenustest ja sündmustest kas raamatukogu enda

kodulehel või KOV-i kodulehel. Enim raamatukogusid märkis peamiste turunduskanalitena

kodulehte või KOV-i kodulehte ja nendega samaväärselt ka sotsiaalmeediat.

Pärnu Keskraamatukogu sündmused ja näitused on lisatud Pärnu ürituste kalendrisse, sealt

jõuavad need VisitPärnu ja Pärnu linna kaudu sotsiaalmeediasse.

Pärnu Keskraamatukogu kodulehel on uudiskirja tellimise võimalus. Uudiskirja tellijaid oli

2024. aastal 347, saadeti 21 uudiskirja, keskmine avamise protsent oli 47,6%.

Väiksemad raamatukogud märgivad hea turunduskohana Facebooki kogukondlikke gruppe,

kus info hakkab õigete sihtgruppideni kiiremini levima (Treimani raamatukogu teavitab oma

sündmustest Treimani grupis, Tõstamaa raamatukogu kohalikes gruppides Tõstamaa ja

Tõstamaa inimesed). Pärnu Keskraamatukogul oli 2024. a Facebookis 3300 ja Instagramis 768

jälgijat, Facebooki postitused jõudsid kokku 131 300 kasutajani, Instagrami postitused ja lood

1900 kasutajani. Sotsiaalmeedias raamatukokku kutsuva atraktiivse sisu loomisest võib tuua

näiteks Tõstamaa raamatukogu uudiskirjanduse videotutvustused või Pärnu Keskraamatukogu

Facebooki lehel esmaspäeviti ilmuva rubriigi „Sel nädalal raamatukogus“.

ERR Pärnu korrespondent kajastas raadios ja AKs 29. veebruaril 2024 Pärnu

Keskraamatukogus toimunud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaauhindade üleandmist.

Sagedamini jõuavad raamatukogude uudised kohaliku Pärnumaa Tre Raadio eetrisse, samuti

raadio sotsiaalmeediasse. Pärnu Postimehes sai enim tähelepanu Ranna, praeguse nimega Mai

raamatukogu kolimine ajutisele pinnale ja uue Mai raamatukogu ehitamine.

Igal kohalikul vallalehel on oma lugejaskond ja valdade raamatukogud arvestavad vallalehe kui

olulise infoallikaga, saates avaldamiseks oma uudiseid. Tori valla raamatukogudest on 2024. a

ilmunud kolm artiklit; Paikuse raamatukogult ilmub ajalehes Paikuse Postipaun regulaarselt

nupukesi raamatukogu tegemistest, Surju raamatukoguhoidja teeb kaastööd vallalehele Saarde

Sõnumid. Tori valla raamatukogude, samuti Pärnu Keskraamatukogu sündmuste ja näituste info

ilmub Pärnu Postimehe rubriigis „Täna“. Kohtumisõhtutele kohaletulnute käest aeg-ajalt

40

uurides selgub, et vanemaealised, kes eelistavad paberlehte lugeda, saavad info sündmuste

kohta just sealt. Ajalehekuulutused toovad kohale ka neid, kes muid raamatukoguteenuseid ei

kasuta.

Sama oluliseks peetakse ka välireklaami plakatite või ekraanide näol, kuid mitte alati ei jõua

plakati info sihtgrupini. Väiksemates kohtades on kindlam suusõnaline või telefoni teel

kohalike inimeste teavitamine ja üritustele kutsumine. Pärnu-Jaagupi ja Vändra raamatukogude

ürituste eelinfo on ilmunud lisaks plakatitele ka ekraanidel.

Tasulist reklaami on ostetud vähe. Põhja-Pärnumaa raamatukogu ja Vändra kunstigaleriid

tutvustav lõik ilmus TV3 kanalil saates „Naudime elu“. Mõju oli positiivne, raamatukogu ja

galerii leidsid üles kaugemalt tulnud inimesed ja nii mõnigi kohalik, kes raamatukogus ei olnud

varem käinud.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Ajakirja Raamatukogu detsembrikuu numbris (4/2024) ilmus Pärnu Keskraamatukogu direktori

Krista Visase kokkuvõte ja analüüs „Rahvaraamatukogude rahuloluküsitlusest aprillis 2024“.

Võiste raamatukogu juhataja Ülle Toomla koostas Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva puhul

e-väljaande K. Pätsi seostest Tahkurannaga.

Tori valla, Surju, Lindi ja Paikuse raamatukoguhoidjad teevad kaastööd kohalikele

vallalehtedele.

Tori valla raamatukogude töötajate artiklid ajalehes Tori Valla Teataja:

Raudsepp, Rita. Sindi raamatukogul jagub tegevusi aastaringi. Tori Valla Teataja, nr 6, lk 9.

Michelis, Ene. Tori valla raamatukoguhoidjad on iga asja peale mihklid. Tori Valla Teataja, nr

4, lk 9.

Küünal, Lea. Algas „Lugemise proovikivi 2024“. Tori Valla Teataja, nr 1, lk 9.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Seoses „Eesti Raamatu Aastaga 2025” lähtuvad Pärnumaa raamatukogud oma tegevustes

üleriigilisest raamatuaasta kalendrist, valides endale sobivaid viise tähistamiseks: korraldades

temaatilisi üritusi, näitusi, väljapanekuid ja kohtumisi. Jätkatakse seniste jätkuüritustega ning

ollakse avatu uutele algatustele.

2025. aastal on plaanis Pärnu Keskraamatukogu uue arengukava koostamine; Mai raamatukogu

avamine uutes ruumides ja uute teenuste käivitamine (õmblus- ja tehnoloogiatuba); keskkogu

teabekirjanduse osakonna töökorralduslik ja ruumiline ümberkorraldamine; Tõstamaa ja Audru

raamatukogude ruumide pisiremont ning ümberkujundamine.

Häädemeeste valla arengukava eelnõu aastateks 2024-2028 näeb ette 2025. aastal Häädemeeste

valla raamatukogude ühendamise ühtseks asutuseks, mis tähendab, et seni iseseisva

41

raamatukoguna töötanud Võiste ja Uulu raamatukogud muudetakse uue loodava asutuse

harukogudeks. Lisaks ootab Häädemeeste raamatukogu ruumide renoveerimist.

KOV-i tasandil tuleb ka Saarde vallas läbi viia valla raamatukogude võrgu muutmine,

moodustades Saarde valla ühtse raamatukogu koos harukogudega. Eesmärk on ka osaleda

Saarde valla arengukava koostamisel. Kilingi-Nõmme raamatukogu loodab positiivset vastust

kiirendi taotlusele, et luua olemasolevatesse ruumidesse lugemispesa. Surju raamatukogul on

kavas minna üle programmile Windows 11, soetada kaugtöötuppa WIFI ruuter ning uuendada

kodulehe programmi.

Põhja-Pärnumaa raamatukogul on plaan parandada Tootsi raamatukogu tingimusi ja remontida

kiirendi abiga uued suuremad ruumid, samuti teha Pärnu-Jaagupi raamatukogu lastetoas

sanitaarremonti ning otsida lahendusi Libatse raamatukogule uute ruumide leidmisel. Vändra

ja Pärnu-Jaagupi raamatukogud kaaluvad MIRKO teenusega liitumist.

Tori raamatukogu teeb ettevalmistustöid Tammiste haruraamatukogu loomiseks. Plaanis on

tähistada Suigu raamatukogu 115. juubeliaastat ja olla muinasjutufestivali Tori Lori

eestvedajaks.

Lääneranna raamatukogu planeerib teha kõigis raamatukogudes inventuure. Vallas on

planeeritud Lõpe ja Virtsu, võimalik, et ka Varbla haruraamatukogude kolimist.

Kihnu raamatukogu ootab arvutipargi uuenemist.

Pärnumaa raamatukoguhoidjad loodavad, et käimasoleva raamatukogureformi käigus ei lõhuta

hästitoimivat Pärnumaa raamatukogude võrgustikku ning raamatukogudevaheline koostöö

jätkub endiselt. 2025. aastaks on planeeritud 6 maakondlikku koolitust, seminaripäev Kihnus

ja ühine väljasõit „Sagadi paruni mõrvalugude“ radadel koos Ain Kütiga. Lisaks jõuluväljasõit.

Loodame, et otsustajatel on kainet meelt ja reformiga ei muudeta raamatukoguvõrgustikku

nõrgemaks.

Koostajad:

Marina Jantson, Pärnu Keskraamatukogu teeninduse peaspetsialist

Regina Ester, Pärnu Keskraamatukogu koolituse peaspetsialist

Krista Visas, Pärnu Keskraamatukogu direktor

/allkirjastatud digitaalselt/