(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise

vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu denonsseerimise seadus

Austatud minister

Saadame Teile kooskõlastamiseks Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise

tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu

lõpetamise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Valgevene maksulepingu lõpetamise seaduse eelnõu;

2. Valgevene maksulepingu lõpetamise seletuskiri.

Tiina Hansson 58851480, [email protected]

Meie 24.03.2025 nr 1.1-10.1/1499-1

EELNÕU

17.03.2025

Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga

topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise

tõkestamise lepingu

lõpetamise seadus

Lõpetada Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise

vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, millele on alla kirjutatud 1997. aasta 21.

jaanuaril Minskis.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ”…” …………….. 2025. a

Algatanud Vabariigi Valitsus

Tallinn, ”…” ……………...2025. a

Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise

vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga lõpetatakse Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline tulumaksuga

topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (edaspidi

maksuleping), mis kirjutati alla 21. jaanuaril 1997 ning mis jõustus 22. juulil 1998.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste

riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi

residentide tulule võib kehtestada. Maksuleping loob seega maksumaksjatele riigisisese

õigusega võrreldes soodsamad tingimused, kuna maksuleping riigile uusi maksustamisõigusi ei

anna. Valgevene teavitas 21. märtsi 2024 noodiga Eestit Valgevene Vabariigi otsusest peatada

1. juunist 2024 kuni 31. detsembrini 2026 lepingu artiklite 10, 11 ja 13 kohaldamine

vastumeetmena ELi ja tema liitlaste meetmetele. Maksulepingus ei ole selle tervikuna või

osalise peatamise võimalust aga sätestatud. Kui lepingupool ei soovi enam maksulepingut täita,

saab ta selle maksulepingus ettenähtud viisil lõpetada.

Arvestades Valgevene otsust peatada osaliselt maksulepingu kohaldamine Eesti residentide

suhtes ning asjaolu, et Valgevene osaleb Venemaa agressioonis Ukraina vastu, peab Eesti

vajalikuks Valgevene maksuleping lõpetada. Vastastikune usaldus, mis on topeltmaksustamise

vältimise lepingu aluseks, on lakanud eksisteerimast, mistõttu ei ole leping enam asjakohane

ega Eesti huvides. Pärast maksulepingu lõpetamist kohaldavad nii Eesti kui ka Valgevene oma

residentide ja oma territooriumil tekkivate tulude maksustamisel vaid oma riigisisest õigust.

Maksulepingu lõpetamise tingimused on sätestatud artiklis 28, mille kohaselt tuleb lõpetamisest

diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult ette teatamist vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta

lõppu. Sel juhul lakkab maksuleping kehtimast teate edastamisele järgneva kalendriaasta 1.

jaanuarist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Maksulepingu lõpetamise seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Tiina Hansson (tel 5885 1480,

[email protected]). Seaduse eelnõu ning seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel

5885 1493, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega, Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on lõpetada Eesti ja Valgevene vaheline topeltmaksustamise vältimise leping,

kuna Eesti ei pea Valgevenet enam usaldusväärseks lepingupartneriks. Maksulepingu

lõpetamisega tagatakse, et Eesti ei edenda Valgevene residentide majanduslikke huve ega paku

soodsamat maksukohtlemist agressioonisõjas osaleva riigi residentidele.

Maksulepingu lõpetamine on vajalik samm Eesti julgeoleku- ja välispoliitika huvide

kaitsmiseks ning viib Eesti suhted Valgevenega minimaalsele tasemele, vältides majandusliku

kasu andmist režiimile, mis rikub rahvusvahelist õigust ja inimõigusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seaduseelnõu koosneb ühest lausest, millega lõpetatakse Eesti Vabariigi ja Valgevene vaheline

tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping,

millele kirjutati alla 21. jaanuaril 1997.

3.1. Maksulepingu reguleerimisala

Topeltmaksustamise vältimiseks jagab leping maksustamisõigusi riikide vahel eri tululiikide

kaupa, tagab isikute võrdse kohtlemise ja sätestab maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise

kohustuse.

Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 asuvad rahvusvahelised lepingud õigusaktide

hierarhias kõrgemal kui riigisisesed seadused. See tähendab, et kui Eesti seadused või muud

õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse

välislepingut.

Rahvusvahelise maksuõiguse üldpõhimõtte kohaselt ei anna riikidevahelised maksulepingud

uusi maksustamisõigusi ega asetada maksumaksjat olukorda, mis on ebasoodsam võrreldes

riigisisese õigusega. Sarnane põhimõte on kirjas ka Eesti tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS)

§ 6 lõikes 5, mis sätestab, et välislepingut kohaldatakse juhul, kui selles on tulu maksustamisel

ette nähtud tulumaksuseaduses sätestatust soodsamad tingimused. Kui Eesti ja Valgevene vahel

sõlmitud maksuleping lõpetatakse, kohaldab kumbki riik ainult oma maksuseadusi.

3.2 Lepingu lõpetamise olulisemad tagajärjed

Kahe riigi seaduste koosmõjul võib tekkida olukord, kus mõlemad riigid loevad maksumaksjat

oma residendiks. Maksulepingud kehtestavad topeltresidentsuse lahendamiseks reeglid, mida

ühepoolsete riigisiseste õigusaktidega ei saagi kehtestada. TuMS § 6 lõike 5 kohaselt on isik

resident riigis, mis on residentsuskonflikti lahendamisel osutunud „võitjaks“ ehk riigis, mille

resident ta on pärast maksulepingu reeglite kohaldamist. Maksulepingu lõpetamisel võib seega

tekkida olukord, kus maksumaksja topeltresidentsuse küsimus jääb lahendamata ning mõlemad

riigid maksustavad maksumaksjat kui oma residenti (st maailmatulu maksustamise põhimõttel).

Topeltresidentsuse juhtumid on aga üsna haruldased ning Eesti ja Valgevene residentide puhul

siiani selliseid konflikte tekkinud ei ole.

Pärast maksulepingu lõppemist maksustab Eesti oma residentide Valgevenest saadud tulu ja

Valgevene residentide Eesti allikatest saadud tulu vastavalt tulumaksuseadusele. Samuti

kohaldab oma riigisisest õigust Valgevene.

Eesti ja Valgevene vahelise maksulepingu kohaselt on tuluallikariigil dividenditulu piiratud

maksustamise õigus – dividendi maksja residendiriigis on kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks

10% dividendi brutosummast. Lepingu lõpetamisel nimetatud ülempiir kaob. IBFD1 andmetel

peab Valgevene oma seaduse alusel mitteresidendist juriidilisele isikule makstavalt dividendilt

kinni 15% tulumaksu, kuid nn ebasõbralike riikide puhul on kuni 31. detsembrini 2026

kinnipeetava maksu määraks 25%. Kuna Valgevene andis Eestile 21. märtsi 2024 noodiga

teada, et nad 2026. aasta lõpuni Eesti ja Valgevene vahelise maksulepingu dividendi artiklit ei

kohalda, siis võib sellest järeldada, et 25%-list maksumäära kohaldati Eesti juriidiliste isikute

suhtes juba 2024. aastal. Mitteresidendist füüsilistele isikutele makstavalt dividendilt peetakse

Valgevenes kinni 13% tulumaksu. See tähendab, et ka füüsilistele isikutele makstavatelt

dividendidelt kinnipeetava tulumaksu määr tõuseb maksulepingu lõpetamisel 2 protsendipunkti

võrra.

Eesti ei pea TuMS alusel mitteresidentidele makstavalt dividendilt tulumaksu kinni. Seega

Valgevene residentidele makstavate dividendide maksukohustus Eesti pärast maksulepingu

lõpetamist ei kasva.

Välisriigist saadud tulude topeltmaksustamist väldib Eesti TuMS alusel ka ühepoolselt. TuMS

§ 45 lõige 1 luba füüsilisest isikust residendil välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu

Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2―6

toodud tingimustele. Juriidilise isiku puhul väldib Eesti topeltmaksustamist TuMS § 50 ja § 54

lg 5 kohaselt.

Intresside puhul ei või maksulepingu kohaselt teise riigi residendile makstavalt intressilt

kinnipeetava maksu määr ületada 10% intressi brutosummast. Tuluallikariigis ehk intressi

maksja residendiriigis ei maksustata intresse, mille saaja on teise riigi valitsus, kohalik

omavalitsus, keskpank või valitsuse omandis olev finantsasutus.

Kui Eesti ja Valgevene vaheline maksuleping kaotab kehtivuse, siis Valgevene saab oma

seaduse kohaselt füüsilistele isikutele makstavalt intressilt tulumaksu kinni pidada 13%.

Juriidiliste isikute puhul jääb maksumäär samaks - 10% intressi brutosummalt. Eelpool

nimetatud noodi kohaselt on ka maksulepingu intressi artikkel üks nendest, mille kohaldamise

Valgevene ühepoolselt peatas.

Eesti tulumaksuseaduse § 29 lõike 7 kohaselt maksustatakse teatud tingimustel tulumaksuga

intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus

varakogumis, kui tema varast intressi maksmise ajal või kahe aasta jooksul enne seda

moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad. Sellise fondi arvel

osakuomanikule tehtud väljamakse aluseks ei ole võlanõue. Kuna lepingu määratluse kohaselt

on intress tulu võlanõudelt, siis kehtiva õiguse alusel TuMS § 29 lõikes 7 nimetatud tulu

1 www.ibfd.org (Tax Research Platform, tellijale avatud)

maksulepingu mõistes intressiks ei liigitu. Kuna TuMS § 29 lõikes 7 nimetatud tulu ei liigitu

ka ühegi teise artikli alla on ta maksulepingu mõistes käsitatav muu tuluna ja maksustatav artikli

21 kohaselt. Artikkel 21 aga annab muu tulu maksustamise õiguse ainult tulu saaja

residendiriigile. Praegu võib TuMS § 29 lg 7 nimetatud tulu maksustada seega ainult

Valgevene. Maksulepingu lõppemisel aga kohaldub TuMS § 29 lg 7 ning Eesti saab Valgevene

residendile makstavalt intressilt 22% tulumaksu kinni pidada. Selle tululiigi maksurežiimi

muutumisest saadav täiendav maksutulu on tõenäoliselt väga väike, kuna TuMS peatüki 51

kohaselt on Eestil õigus maksustada lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi Eesti

kinnisasjadest saadav tulu juba fondi või varakogumi tasandil ja hiljem fondist või

varakogumist selle tulu väljamaksmisel Eesti seda enam ei maksusta. Kinnisasjast saadava tulu

maksustamist maksuleping ei piira ja lepingu lõpetamine selle tululiigi maksustamist ei mõjuta.

Litsentsitasude puhul on Eesti-Valgevene maksulepingu kohaselt tuluallikariigil õigus maksu

kinni pidada kuni 10% litsentsitasu brutosummast. Kui Eesti maksulepingu lõpetab, saab

Valgevene juriidilisest isikust Eesti residentidele makstavalt litsentsitasult kinni pidada 15%

tulumaksu ja füüsilistele isikutele makstavalt litsentsitasult 13%. Eesti tulumaksuseaduse § 29

lõike 6 punkt 4, § 41 punkt 8 ja § 43 lõike 1 punkt 2 sätestavad mitteresidentidele makstavalt

litsentsitasult kinnipeetava maksu määraks 10%, mis tähendab, et lepingu lõpetamisel jääb

Eestis kohalduv maksumäär samaks.

Kehtiva maksulepingu kohaselt on pensioni ja muud seda laadi tasu maksustamise ainuõigus

pensionisaaja residendiriigil. Avaliku teenistuse eest makstavat pensioni maksustab ainult

pensioni väljamaksev riik eeldusel, et pensioni saaja ei ole teise riigi resident ega kodanik. Pärast

lepingu lõpetamist tekib Eestil õigus tulumaksuga maksustada Eestis väljateenitud, kuid

Valgevene residendile makstavaid pensione. Eesti Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) andmetel

maksti 2024. aastal Eesti pensioni 440-le Valgevene residendile ning väljamakse kogusumma oli

üle 1,9 miljoni euro.

Lepingu teabevahetuse artikkel annab lepinguosaliste riikide pädevatele ametiisikutele

võimaluse vahetada lepingu ja lepinguosaliste riikide seaduste täitmiseks teavet. Lepingu

lõpetamisel ei ole kummalgi riigil enam maksulepingu alusel kohustust maksualast teavet

vahetada. Samuti puudub maksumaksjal võimalus algatada lepingu artikli 24 kohaselt vastastikuse

kokkuleppe menetlust maksuvaidluste lahendamiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Maksulepingu lõpetamine mõjutab Eesti ja Valgevene vahelisi suheteid, kuna annab selge

sõnumi, et koostööd Ukraina sõda toetava riigiga jätkata ei saa. Samuti näitab see, et puudub

vastastikune usaldus, mis on topeltmaksustamise vältimise lepingu toimise aluseks.

Maksulepingu lõpetamine aitab kaasa Eesti väärtuspõhise välispoliitika eesmärkide

saavutamisele ning avaldab positiivset mõju agressorit toetava Valgevene isoleerimisele

rahvusvahelisel areenil. Muudatusega mõjutatavateks sihtrühmadeks on nii riigiasutused kui ka

füüsilised ja juriidilised isikud.

6.1. Mõju riigile ja riigiasutustele

MTA peab muutma oma töökorraldust Valgevenes tekkinud tulude ning Valgevene residentidele

makstavate tulude maksustamisel ning seetõttu võib MTA töökoormus mõnevõrra kasvada.

Võib suureneda maksuametile esitatavate päringute arv ning väiksemaid muudatusi tuleb teha

ka MTA IT-süsteemides. Teisalt ei too maksulepingu lõpetamine maksuhalduri jaoks kaasa

põhimõtteliselt uut olukorda, kuna edaspidi kohaldub Valgevene residentidele ja Eesti

residentide Valgevene tulule ainult tulumaksuseadus.

6.2. Mõju juriidilistele ja füüsilistele isikutele

Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on seni kasutanud maksulepingu soodustusi, peavad

arvestama nende soodustuste kadumisega, sealhulgas topeltmaksustamise riski suurenemisega.

Eestis ja Valgevenes tegutsevad maksumaksjad peavad edaspidi lähtuma vaid riigisisestest

maksuseadustest.

Sihtrühma suurus on võrreldes maksumaksjate koguarvuga siiski väga väike. MTA andmetel

oli 2024. aastal enamus tululiikide puhul Valgevene residentidest väljamaksete saajate arv alla

10 isiku. Kõige suurem arv oli Eestist pensioni saajaid – 440 inimest. 2023. aastal deklareeris

füüsilise isiku tuludeklaratsioonis Valgevenest saadud tulu 15 inimest.

2024. aastal oli 7 Eesti äriühingut, kes deklareerisid Valgevenest saadud tuludelt (näiteks

dividendidelt, omakapitali väljamaksetelt, likvideerimisjaotistelt, rendi- või üürituludelt,

kinnisvaratulult) tasutud või kinnipeetud tulumaksu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Maksulepingu lõppemisega ei kaasne eeldatavalt kulusid ega tulusid Eesti kohalikele

omavalitsusüksustele ega ka teistele riigiasutustele peale MTA.

Eelnõu ei eelda uute ametikohtade loomist või täiendava tööjõu palkamist, kuid võib mingil

määral suurendada siiski MTA töökoormust tänu suurenevale vajadusele nõustada inimesi

maksustamise küsimustes Valgevenega. Kulu, mis tekib maksulepingu lõpetamisele järgnevate

muudatuste tegemisest MTA IT-süsteemides kaetakse MTA eelarvest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu jõustumisel seadusena ei ole vaja vastu võtta ega muuta rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine ja lepingu lõppemine

Seadus jõustub üldises korras. Pärast maksulepingu lõpetamise seaduse jõustumist informeerib

Eesti Välisministeerium noodiga Valgevene Välisministeeriumi maksulepingu lõpetamisest

ning maksuleping lakkab kehtimast teate edastamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist kui

teade on esitatud vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.