| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 4.2-3/834-1 |
| Registreeritud | 24.03.2025 |
| Sünkroonitud | 25.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
| Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jõgeva Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõgeva Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tarmo Kurves (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur tn 5, 48306 Jõgeva linn, Jõgeva vald | +372 776 6500 | [email protected] | www.jõgeva.ee
Registrikood 77000401
Sotsiaalministeerium 24.03.2025 nr 8-9/327
Suur-Ameerika tn 1
10122 TALLINN
Üldhooldusteenuse kulude hüvitamise taotlus
Riigikohtu üldkogu 05.07.2024 otsusega kohtuasjas nr 5-23-38 jättis Riigikohus rahuldamata
Põlva Vallavolikogu, Räpina Vallavolikogu ja Tartu Linnavolikogu nõude tunnistada
põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid
kohaliku omavalituse üksustele sotsiaalhoolekande seaduse §-ga 221 pandud kohustuste täieliku
rahastamise riigieelarvest. Samas on Riigikohus otsuse punktis 106 märkinud: "Kohaliku
omavalitsuse üksuse rahastamise ebapiisavust ei tule alati hinnata kõigi kohaliku omavalitsuse
ülesannete suhtes tervikuna. Mõeldav on ka lähenemine, et hinnatakse üksnes konkreetselt uue
kohustusliku ülesande või olemasolevale kohustuslikule ülesandele uue kohustuse lisamisega
kaasnevate kulude rahastamise piisavust. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik ära näidata,
kui palju tema olemasolevad kulud uue kohustusega suurenesid ning kui palju suurendas riik tema
rahastamist või vähendas teisi ülesandeid.". Samuti on Riigikohus viidatud otsuse punktis 107
välja toonud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjeldatud nõude halduskohtule
(halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lõige 5).
SHS § 221 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus rahastada
üldhooldusteenuse teenuskoha maksumust hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulusid
puudutavas ulatuses nende isikute puhul, kelle elukohaks rahvastikuregistrisse on kantud vastav
kohaliku omavalitsuse üksus ning kelle puhul kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud
isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele Kohaliku
omavalitsuse üksusele on küll jäetud õigus kehtestada kulude tasumise piirmäär, kuid piirmäära
kehtestamisel tuleb tagada teenuse kättesaadavus, arvestades seaduses sätestatud hooldustöötajate
arvu nõudeid (SHS § 221 lg 3). Lisaks eelnevale on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus
hüvitada keskmisest vanaduspensionist madalama sissetuleku saajatele ka keskmise
vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe (SHS § 22¹ lg 5).
Vaidlust ei saa olla selle üle, et tegemist on uue kohustusliku ülesandega, vähendamata samas teisi
kohalikule omavalitsuse pandud kohustuslikke ülesandeid.
Jõgeva valla kulud ööpäevaringsele üldhooldusteenusele võrreldes hooldereformi eelse ajaga on
märkimisväärselt kasvanud. Riigipoolsed prognoosid kohaliku omavalitsuse kuludele ning ka
teenusesaajate arvule on olnud tugevalt alahinnatud, millele on osundanud ka Riigikontroll oma
03.02.2025 aruandes Riigikogule (vt nt Riigikontrolli hooldereformi auditi punkt 22, lk 9).
Seisuga 28.02.2025 on Jõgeva valla rahastamisel kliente ööpäevaringsele üldhooldusteenusele
kokku 208. Statistiliselt on klientide arv stabiilne, kuid teenuse saajate liikuvus kõrge. Võrreldes
hooldereformi eelse ajaga on valla rahastamisega/osalusega isikute arv hüppeliselt kasvanud, mida
näitlikustab lisatud tabel.
Üldhooldusteenus
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Kokku hoolekan-
deasutusi, kus on
valla osalusega
kliente
16 18 20 23 20 39 43
Valla osalusega
kliente kokku
103 72 103 105 105 208 208
Teenuse kogumak-
sumus pärast
kliendi omaosaluse
tasumist
298323 3150278 335926 388451 447076 1065472 1818347 1 850000
Suurim klientide arvu muutus toimus 1. juulist 2023, mil lisandus ööpäevaringsele
üldhooldusteenusele 98 inimest, kes kuni hooldereformini tasusid 100% oma teenuse eest ise.
Kokku oli teenuse kulu:
2023. aastal 1 065 471,94, millest riik toetas 444 096 euroga ja kulu vallaeelarvest 621 375,94
eurot.
2024. aastal olid kulud kokku juba 1 818 347 eurot, millest riik (koos täiendavalt eraldatud 141 000
euroga) toetas 1 023 000 euroga ja kulu vallaeelarvest oli 795 347 eurot. Jõgeva vallas oli
ööpäevaringsel üldhooldusteenusel 208 klienti ja kui kohaliku omavalitsuse panus pidi olema 237
eurot kuus ühele kliendile, siis valla kulu 2024 aastal 591 552 eurot, kuid vald maksis 795 347
eurot ehk s.o 203 795 eurot rohkem, kui riiklikul eelarvestusel kohaliku omavalitsuse omapanuse
suuruseks oli planeeritud. Riigipoolsel eelarvestamisel oli aluseks riiklik toetus 379 eurot inimese
kohta kuus ja kohaliku omavalitsuse omapoolseks osaluseks oli 237 eurot inimese kohta kuus.
Tegelikuks kohaliku omavalitsuse panuseks kujunes 319 eurot inimese kohta kuus.
2025. aasta eelarves on eakate sotsiaalhoolekandeasutused eelarvereal 1 850 000 eurot, millest
riigi toetus 1 063 884 eurot (426 eurot inimese kohta kuus) ja valla eelarvest on 786 116 eurot
(kohaliku omavalitsuse panus 315 eurot kuus ühele kliendile) arvestusega, et ööpäevaringsel
üldhooldusteenusel on 208 klienti.
10. märtsi seisuga on 2025 eelarvest kulunud 392 763,93 eurot (jaanuar 159986, veebruar 155742
ja märtsi algus 76903 eurot) ehk 21,22%, mis teeb ühe kuu kuluks 160 000 eurot ning aasta
vajaduseks kokku 1 920 000 eurot (arvestamata aprilli hinnatõusu ja ka riiklike maksude tõusu)
ehk minimaalseks puuduolevaks summaks on 70 000 eurot.
Eeltoodust nähtub, et riiklik rahastus seoses hooldereformiga on olnud puudulik ning tugevalt
alaprognoositud.
Samas järgib Jõgeva vald igati hooldereformile pandud eesmärki ehk korraldab ja planeerib
hoolduse korraldust ja ressursside jaotust terviklikult pannes suurt rõhku asutusepõhise hoolduse
vajaduse ennetusse vähendades hooldajatoetuse saajate hulka (võimaldame pereliikmetel naasta
tööturule) ja suurendades koduteenuse saajate hulka.
Koduteenus
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
(28.02
seisuga)
Isikuid
kokku
93 113 127 124 98 208 234 211
Jõgeva vald arendab oma abivajavatele inimestele kodusteenuse osutamist. Hooldereformi käigus
eraldatavast ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude katteks eraldatavast riigi osalusest on
lubatud (isegi eeldatakse), et kohalikud omavalitsused arendavad sellest rahast ka koduteenust.
See soov on juba kolmandat reformiaastat arvestades ilmvõimatu ülesanne. Riigi eraldatud
rahalistest vahenditest ei jätku ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude kattekski rääkimata siis
koduteenuse arendamiseks.
Jõgeva vald peab hoolekande korralduses äärmiselt oluliseks ennetustööd ning pidevat kliendile
vajalike sotsiaalteenuste arengut. 2023. aastal lõpetasime esimese koduteenuse arendamise
projekti „Koduteenuse arendamine Jõgeva vallas tehniliste lahenduste baasil“, kus meil ei olnud
omaosaluse kohustust ja projekti rahalised vahendid andsid meile positiivsed arengud, kuid ei
taganud piisavalt vajaliku teenuse arendust.
Sotsiaalteenuste areng peab olema aga jätkusuutlik ja liikuma edasi, sest meie inimesed vajavad
erinevaid sotsiaalteenuseid. Jõgeva valla nagu ka teiste Eesti kohalike omavalitsuste suureks
probleemiks ennetustegevuse ja projektide kirjutamisel on omaosaluse võimaluste leidmine.
Tingimustes, kus kohaliku omavalitsuse kohustuste mahud on pidevas tõusutrendis, tunneme, et
koduteenus on meil küll pikaajaliselt kohustuslik teenus, kuid olemasolevale kohustuslikule
ülesandele pole alates 1. jaanuarist 2025 riigi poolt tagatud uute kohustuste lisamisega kaasnevate
kulude rahastamise piisavust.
Jõgeva vald on 2025. aasta jaanuarist alustanud kaheaastase jätkuprojektiga „Koduteenuse
järjepidev arendamine Jõgeva vallas kvaliteedi ja laialdasema kättesaadavuse tagamiseks“. Sellel
korral oli projektist rahaliste vahendite saamiseks vaja leida Jõgeva valla sotsiaalkaitse eelarvest
omaosalust 87 500 eurot, mis arvestades kogu sotsiaalhoolekande kohustuste täitmist on üle jõu
käiv. Äärmiselt vajalike sotsiaalteenuste (ööpäevaringne üldhooldusteenus ja koduteenus)
eelarveliste vahendite ja sotsiaalteenusemahtude tagamine vähendab kogu sotsiaalhoolekande
korralduse tasakaalustatud ennetustegevust ning arengut.
Seega Jõgeva vald oma suure eakate osakaaluga kohaliku omavalitsuse rahvastikunäitajate juures
ei suuda ilma riigi täiendavate rahaliste vahenditeta tagada sotsiaalhoolekande seadusega pandud
kohustuste täitmist, ennetustegevust ning vajalikku arendustegevust. Hoolekandeasutuste
keskmised kulutused eluasemele ja esmastele vajadustele on tõusnud Eestis väga kiires tempos.
Hinnatõusu mõjutavad energiahind, inflatsioon ning kiire sisendhindade tõus. Kallinenud on iga
ostetav kaup ja teenus, sh näiteks meditsiiniteenused, pesumajateenused, kommunaal- ning
küttekulud jmt. Samuti mõjutavad hoolekandeasutuste teenushinna tõusu üleriiklikud
maksutõusud ja töötajate palgatõusud alates 1. aprillist 2025.
Jõgeva vald soovib tegeleda suures mahus sotsiaalvaldkonna tasakaalustatud ennetustegevusega,
kuid tänase hooldereformi ja koduteenuse arenduse kontekstis ei suuda me Jõgeva vallale
vajaminevas mahus ennetustegevust tagada.
Arvestades eeltoodut taotleb Jõgeva vald, et sotsiaalministeerium hüvitaks Jõgeva vallale 361 295
eurot (üldhooldusteenus ja koduteenus), kandes vastava summa 30 kalendripäeva jooksul Jõgeva
Vallavalitsuse pangakontole EE861010102021814008 SEB Pank.
Jõgeva vald toetab igati hooldereformi ja selle vajalikkust ning riigi seisukohti sotsiaalhoolekande
korraldusel tegelema valdkonna ennetustegevusega ja sotsiaalteenuste arendamisega. Oleme
tänulikud meile juba eraldatud rahaliste vahendite eest, kuid ootame riigilt suuremas mahus
rahaliste vahendite tagamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
vallavanem
Koostaja Aime Meltsas