Suur tn 5, 48306 Jõgeva linn, Jõgeva vald | +372 776 6500 | [email protected] | www.jõgeva.ee

Registrikood 77000401

Sotsiaalministeerium 24.03.2025 nr 8-9/327

Suur-Ameerika tn 1

10122 TALLINN

Üldhooldusteenuse kulude hüvitamise taotlus

Riigikohtu üldkogu 05.07.2024 otsusega kohtuasjas nr 5-23-38 jättis Riigikohus rahuldamata

Põlva Vallavolikogu, Räpina Vallavolikogu ja Tartu Linnavolikogu nõude tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid

kohaliku omavalituse üksustele sotsiaalhoolekande seaduse §-ga 221 pandud kohustuste täieliku

rahastamise riigieelarvest. Samas on Riigikohus otsuse punktis 106 märkinud: "Kohaliku

omavalitsuse üksuse rahastamise ebapiisavust ei tule alati hinnata kõigi kohaliku omavalitsuse

ülesannete suhtes tervikuna. Mõeldav on ka lähenemine, et hinnatakse üksnes konkreetselt uue

kohustusliku ülesande või olemasolevale kohustuslikule ülesandele uue kohustuse lisamisega

kaasnevate kulude rahastamise piisavust. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik ära näidata,

kui palju tema olemasolevad kulud uue kohustusega suurenesid ning kui palju suurendas riik tema

rahastamist või vähendas teisi ülesandeid.". Samuti on Riigikohus viidatud otsuse punktis 107

välja toonud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjeldatud nõude halduskohtule

(halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lõige 5).

SHS § 221 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus rahastada

üldhooldusteenuse teenuskoha maksumust hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulusid

puudutavas ulatuses nende isikute puhul, kelle elukohaks rahvastikuregistrisse on kantud vastav

kohaliku omavalitsuse üksus ning kelle puhul kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud

isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele Kohaliku

omavalitsuse üksusele on küll jäetud õigus kehtestada kulude tasumise piirmäär, kuid piirmäära

kehtestamisel tuleb tagada teenuse kättesaadavus, arvestades seaduses sätestatud hooldustöötajate

arvu nõudeid (SHS § 221 lg 3). Lisaks eelnevale on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus

hüvitada keskmisest vanaduspensionist madalama sissetuleku saajatele ka keskmise

vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe (SHS § 22¹ lg 5).

Vaidlust ei saa olla selle üle, et tegemist on uue kohustusliku ülesandega, vähendamata samas teisi

kohalikule omavalitsuse pandud kohustuslikke ülesandeid.

Jõgeva valla kulud ööpäevaringsele üldhooldusteenusele võrreldes hooldereformi eelse ajaga on

märkimisväärselt kasvanud. Riigipoolsed prognoosid kohaliku omavalitsuse kuludele ning ka

teenusesaajate arvule on olnud tugevalt alahinnatud, millele on osundanud ka Riigikontroll oma

03.02.2025 aruandes Riigikogule (vt nt Riigikontrolli hooldereformi auditi punkt 22, lk 9).

Seisuga 28.02.2025 on Jõgeva valla rahastamisel kliente ööpäevaringsele üldhooldusteenusele

kokku 208. Statistiliselt on klientide arv stabiilne, kuid teenuse saajate liikuvus kõrge. Võrreldes

hooldereformi eelse ajaga on valla rahastamisega/osalusega isikute arv hüppeliselt kasvanud, mida

näitlikustab lisatud tabel.

Üldhooldusteenus

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Kokku hoolekan-

deasutusi, kus on

valla osalusega

kliente

16 18 20 23 20 39 43

Valla osalusega

kliente kokku

103 72 103 105 105 208 208

Teenuse kogumak-

sumus pärast

kliendi omaosaluse

tasumist

298323 3150278 335926 388451 447076 1065472 1818347 1 850000

Suurim klientide arvu muutus toimus 1. juulist 2023, mil lisandus ööpäevaringsele

üldhooldusteenusele 98 inimest, kes kuni hooldereformini tasusid 100% oma teenuse eest ise.

Kokku oli teenuse kulu:

2023. aastal 1 065 471,94, millest riik toetas 444 096 euroga ja kulu vallaeelarvest 621 375,94

eurot.

2024. aastal olid kulud kokku juba 1 818 347 eurot, millest riik (koos täiendavalt eraldatud 141 000

euroga) toetas 1 023 000 euroga ja kulu vallaeelarvest oli 795 347 eurot. Jõgeva vallas oli

ööpäevaringsel üldhooldusteenusel 208 klienti ja kui kohaliku omavalitsuse panus pidi olema 237

eurot kuus ühele kliendile, siis valla kulu 2024 aastal 591 552 eurot, kuid vald maksis 795 347

eurot ehk s.o 203 795 eurot rohkem, kui riiklikul eelarvestusel kohaliku omavalitsuse omapanuse

suuruseks oli planeeritud. Riigipoolsel eelarvestamisel oli aluseks riiklik toetus 379 eurot inimese

kohta kuus ja kohaliku omavalitsuse omapoolseks osaluseks oli 237 eurot inimese kohta kuus.

Tegelikuks kohaliku omavalitsuse panuseks kujunes 319 eurot inimese kohta kuus.

2025. aasta eelarves on eakate sotsiaalhoolekandeasutused eelarvereal 1 850 000 eurot, millest

riigi toetus 1 063 884 eurot (426 eurot inimese kohta kuus) ja valla eelarvest on 786 116 eurot

(kohaliku omavalitsuse panus 315 eurot kuus ühele kliendile) arvestusega, et ööpäevaringsel

üldhooldusteenusel on 208 klienti.

10. märtsi seisuga on 2025 eelarvest kulunud 392 763,93 eurot (jaanuar 159986, veebruar 155742

ja märtsi algus 76903 eurot) ehk 21,22%, mis teeb ühe kuu kuluks 160 000 eurot ning aasta

vajaduseks kokku 1 920 000 eurot (arvestamata aprilli hinnatõusu ja ka riiklike maksude tõusu)

ehk minimaalseks puuduolevaks summaks on 70 000 eurot.

Eeltoodust nähtub, et riiklik rahastus seoses hooldereformiga on olnud puudulik ning tugevalt

alaprognoositud.

Samas järgib Jõgeva vald igati hooldereformile pandud eesmärki ehk korraldab ja planeerib

hoolduse korraldust ja ressursside jaotust terviklikult pannes suurt rõhku asutusepõhise hoolduse

vajaduse ennetusse vähendades hooldajatoetuse saajate hulka (võimaldame pereliikmetel naasta

tööturule) ja suurendades koduteenuse saajate hulka.

Koduteenus

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

(28.02

seisuga)

Isikuid

kokku

93 113 127 124 98 208 234 211

Jõgeva vald arendab oma abivajavatele inimestele kodusteenuse osutamist. Hooldereformi käigus

eraldatavast ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude katteks eraldatavast riigi osalusest on

lubatud (isegi eeldatakse), et kohalikud omavalitsused arendavad sellest rahast ka koduteenust.

See soov on juba kolmandat reformiaastat arvestades ilmvõimatu ülesanne. Riigi eraldatud

rahalistest vahenditest ei jätku ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude kattekski rääkimata siis

koduteenuse arendamiseks.

Jõgeva vald peab hoolekande korralduses äärmiselt oluliseks ennetustööd ning pidevat kliendile

vajalike sotsiaalteenuste arengut. 2023. aastal lõpetasime esimese koduteenuse arendamise

projekti „Koduteenuse arendamine Jõgeva vallas tehniliste lahenduste baasil“, kus meil ei olnud

omaosaluse kohustust ja projekti rahalised vahendid andsid meile positiivsed arengud, kuid ei

taganud piisavalt vajaliku teenuse arendust.

Sotsiaalteenuste areng peab olema aga jätkusuutlik ja liikuma edasi, sest meie inimesed vajavad

erinevaid sotsiaalteenuseid. Jõgeva valla nagu ka teiste Eesti kohalike omavalitsuste suureks

probleemiks ennetustegevuse ja projektide kirjutamisel on omaosaluse võimaluste leidmine.

Tingimustes, kus kohaliku omavalitsuse kohustuste mahud on pidevas tõusutrendis, tunneme, et

koduteenus on meil küll pikaajaliselt kohustuslik teenus, kuid olemasolevale kohustuslikule

ülesandele pole alates 1. jaanuarist 2025 riigi poolt tagatud uute kohustuste lisamisega kaasnevate

kulude rahastamise piisavust.

Jõgeva vald on 2025. aasta jaanuarist alustanud kaheaastase jätkuprojektiga „Koduteenuse

järjepidev arendamine Jõgeva vallas kvaliteedi ja laialdasema kättesaadavuse tagamiseks“. Sellel

korral oli projektist rahaliste vahendite saamiseks vaja leida Jõgeva valla sotsiaalkaitse eelarvest

omaosalust 87 500 eurot, mis arvestades kogu sotsiaalhoolekande kohustuste täitmist on üle jõu

käiv. Äärmiselt vajalike sotsiaalteenuste (ööpäevaringne üldhooldusteenus ja koduteenus)

eelarveliste vahendite ja sotsiaalteenusemahtude tagamine vähendab kogu sotsiaalhoolekande

korralduse tasakaalustatud ennetustegevust ning arengut.

Seega Jõgeva vald oma suure eakate osakaaluga kohaliku omavalitsuse rahvastikunäitajate juures

ei suuda ilma riigi täiendavate rahaliste vahenditeta tagada sotsiaalhoolekande seadusega pandud

kohustuste täitmist, ennetustegevust ning vajalikku arendustegevust. Hoolekandeasutuste

keskmised kulutused eluasemele ja esmastele vajadustele on tõusnud Eestis väga kiires tempos.

Hinnatõusu mõjutavad energiahind, inflatsioon ning kiire sisendhindade tõus. Kallinenud on iga

ostetav kaup ja teenus, sh näiteks meditsiiniteenused, pesumajateenused, kommunaal- ning

küttekulud jmt. Samuti mõjutavad hoolekandeasutuste teenushinna tõusu üleriiklikud

maksutõusud ja töötajate palgatõusud alates 1. aprillist 2025.

Jõgeva vald soovib tegeleda suures mahus sotsiaalvaldkonna tasakaalustatud ennetustegevusega,

kuid tänase hooldereformi ja koduteenuse arenduse kontekstis ei suuda me Jõgeva vallale

vajaminevas mahus ennetustegevust tagada.

Arvestades eeltoodut taotleb Jõgeva vald, et sotsiaalministeerium hüvitaks Jõgeva vallale 361 295

eurot (üldhooldusteenus ja koduteenus), kandes vastava summa 30 kalendripäeva jooksul Jõgeva

Vallavalitsuse pangakontole EE861010102021814008 SEB Pank.

Jõgeva vald toetab igati hooldereformi ja selle vajalikkust ning riigi seisukohti sotsiaalhoolekande

korraldusel tegelema valdkonna ennetustegevusega ja sotsiaalteenuste arendamisega. Oleme

tänulikud meile juba eraldatud rahaliste vahendite eest, kuid ootame riigilt suuremas mahus

rahaliste vahendite tagamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Aas

vallavanem

Koostaja Aime Meltsas

[email protected]