Ministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

22.03.2025 nr 14

Ministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2, ravikindlustuse seaduse § 32 ja Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 7 alusel. § 1. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ § 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Alates 1. aprillist 2025. a on brutotunnipalk 19 eurot ja 97 senti ning ühe kuu baasil arvutatav brutopalk on 3331 eurot ja 60 senti.“. § 2. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 27 eurot ja 55 senti tunnis; 2) õe brutopalk on 14 eurot ja 62 senti tunnis; 3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 12 eurot ja 61 senti tunnis; 4) kiirabitehniku brutopalk on 12 eurot ja 18 senti tunnis.“; 2) paragrahvi 13 lõikes 2 esitatud tabelis asendatakse arv „1407,38“ arvuga „1480,18“; 3) paragrahvi 13 lõikes 4 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:

Teenuse nimetus Kood Hind eurodes

Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11202 3027,66

Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi

11243 2364,21

Lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund 11203 156,86

Lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund 11204 33,96

2

Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund 11244 115,58

Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund

11245 25,81

4) paragrahvi 14 lõikes 2 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:

Teenuse nimetus Kood Hind eurodes

Arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11205 2993,82

Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi

11206 2330,38

Lisaarstibrigaadi valve – 1 tund 11207 157,18

Lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund 11208 34,27

Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi valve – 1 tund 11209 115,89

Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund 11210 26,12

5) paragrahvi 15 lõikes 2 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:

Teenuse nimetus Kood Hind eurodes

Õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11211 2416,44

Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi

11212 1753,00

Lisaõebrigaadi valve – 1 tund 11213 120,62

Lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund 11214 27,05

Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi valve – 1 tund 11215 79,33

Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund 11216 18,90

6) paragrahvi 16 lõikes 1 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:

Teenuse nimetus Kood Hind eurodes

Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi

11217 1753,00

Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11218 2237,07

Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto, valve – 1 tund

11219 62,65

Kiirabi välijuhi ööpäevaringne valve – 1 kuu 11246 12 034,52

7) paragrahvi 19 lõikes 1 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:

Teenuse nimetus Kood Hind eurodes

Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenus – 1 kuu

11241 108 922,17

Ööpäevaringne meditsiiniline kaugkonsultatsioon – 1 kuu 11242 1910,26

§ 3. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

3

„(4) Tervisekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale perearsti poolt patsiendi suunamisel e-konsultatsioonile uroloogile, endokrinoloogile, pulmonoloogile, otorinolarüngoloogile, reumatoloogile, pediaatrile, hematoloogile, neuroloogile, kardioloogile, gastroenteroloogile, ortopeedile, onkoloogile, allergoloog-immunoloogile, nefroloogile, sisearstile, psühhiaatrile, günekoloogile, taastusarstile, dermatoveneroloogile, veresoontekirurgile, valuravi arstile, lastepsühhiaatrile, androloogile, infektsionistile, üldkirurgile, meditsiinigeneetika arstile, lastekirurgile, neurokirurgile, suu-, näo- ja lõualuukirurgile, laste oftalmoloogile, plastika- ja rekonstruktiivkirurgile, täiskasvanute silmaarstile, töötervishoiuarstile, pea- ja kaelakirurgile, radioloogile ja endoproteesimisele tervise infosüsteemi vahendusel edastatud e- konsultatsiooni saatekirjaga või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja eriarsti vastus sisaldavad käesoleva määruse lisades 19–23, 27–29, 31–38, 40, 42–45, 47, 50, 52– 59, 63 ja 65–68 sätestatud andmeid.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses: „(43) Tervisekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale eriõe poolt patsiendi suunamisel eriõe või õe e- konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel edastatud e-konsultatsiooni saatekirjaga või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja eriõe vastus sisaldavad käesoleva määruse lisas 69 sätestatud andmeid.“; 3) paragrahvi 6 lõikes 5 esitatud tabelit täiendatakse pärast rida tervishoiuteenuse nimetusega „Pneumokokivastane revaktsineerimine polüsahhariidvaktsiiniga, üks doos” uue reaga järgmises sõnastuses:

Pneumokokivastane vaktsineerimine 20-valentse konjugeeritud

polüsahhariidvaktsiiniga, üks doos

427R

4) paragrahvi 6 lõikes 7 esitatud tabelit täiendatakse uute ridadega järgmises sõnastuses:

Psühholoog-nõustaja vastuvõtt 7638

Psühholoog-nõustaja kaugvastuvõtt 7639

Psühholoog-nõustaja videovastuvõtt 7640

5) paragrahvi 124 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 63–68” tekstiosaga „, 63 ja 65–68”; 6) paragrahvi 28 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 27 eurot ja 55 senti tunnis; 2) õe brutopalk on 14 eurot ja 62 senti tunnis; 3) eriõe ja ämmaemanda brutopalk on 15 eurot ja 16 senti tunnis; 4) hooldustöötaja brutopalk on 8 eurot ja 49 senti tunnis; 5) kliinilise psühholoogi brutopalk on 21 eurot ja 43 senti tunnis; 6) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 15 eurot 53 senti tunnis; 7) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 8 eurot 49 senti tunnis.“;

4

7) paragrahvi 381 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „35 eurot ja 17 senti“ tekstiosaga „35 eurot ja 70 senti“; 8) paragrahvi 40 lõige 57 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 41 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 21 eurot ja 72 senti tunnis; 2) kliinilise psühholoogi brutopalk on 21 eurot ja 43 senti tunnis; 3) õe ja tugispetsialisti brutopalk on 12 eurot ja 18 senti tunnis; 4) eriõe brutopalk on 12 eurot ja 64 senti tunnis; 5) abilise (nt raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 7 eurot ja 71 senti tunnis; 6) registraatori brutopalk on 9 eurot ja 74 senti tunnis.“; 10) paragrahvi 49 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „tõhustatud või erituge vajava õpilase korral 125 õpilase kohta või haridusliku erivajadusega õpilase korral 441 õpilase kohta:“ tekstiosaga „tõhustatud tuge vajava õpilase korral 441 õpilase kohta või erituge vajava õpilase korral 125 õpilase kohta:“; 11) paragrahvi 50 lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „tõhustatud või erituge vajava õpilase korral arvuga 125 ja haridusliku erivajadusega õpilase korral arvuga 441“ tekstiosaga „tõhustatud tuge vajava õpilase korral arvuga 441 ja erituge vajava õpilase korral arvuga 125“; 12) paragrahvi 67 lõikes 14 asendatakse tekstiosa „31. märtsini 2025. a“ tekstiosaga „31. märtsini 2027. a“; 13) määruse lisad 3, 15, 16, 26, 31 ja 37 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 14) määruse lisa 64 „E-konsultatsiooni saatekirja ja vastuse nõuded e-konsultatsiooni käigus bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete retsepti väljakirjutamiseks tervise infosüsteemi vahendusel“ tunnistatakse kehtetuks; 15) määrust täiendatakse lisaga 69 „E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded eriõe poolt patsiendi suunamisel õendusabi e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“ (lisatud). § 4. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. aprillil 2025. a. (2)Määruse § 3 punktid 10 ja 11 jõustuvad 1. septembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister terviseministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Lisa 3 „Teenuste standardkulu komponendid (ressursid, ressursi kasutamise keskmine maht ja ressursi ühe mõõtühiku maksumus)“ Lisa 15 „Tervishoiuteenuste loetelu peatükis „Meditsiiniseadmed ja ravimid” sätestatud ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses“ Lisa 16 „Tervishoiuteenuste loetelu peatükis „Meditsiiniseadmed ja ravimid” sätestatud meditsiiniseadmete maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses“ Lisa 26 „Juhend triaaži teostamiseks Eesti erakorralise meditsiini osakondades“ Lisa 31 „E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded arsti poolt patsiendi suunamisel kardioloogia e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“ Lisa 37 „E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded perearsti poolt patsiendi suunamisel psühhiaatria e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“ Lisa 69 „E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded eriõe poolt patsiendi suunamisel õendusabi e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“

1

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9

„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“

Lisa 26 (muudetud sõnastuses)

Juhend triaaži teostamiseks Eesti erakorralise meditsiini osakondades

Mõisted

Triaaž on haigete jaotamine kategooriatesse abivajamiskiiruse alusel vastavalt patsiendi seisundile ning võimalikule ohule tema elule ja tervisele. Triaaž haiglas on patsiendi seisundi kliiniline hindamine, võttes arvesse nii patsiendi kaebusi kui ka tema üldseisundit. Triaaži teostab reeglina triaažiõde.

Retriaaž on patsiendi seisundi muutuste hindamine ja vajaduse korral rekategoriseerimine.

Triaažikategooria on patsiendile triaaži käigus omistatud tase, mis viitab patsiendi käsitlemise kiirusele ning määrab maksimaalse aja, mis kulub enne, kui patsient kohtub arstiga.

Triaažiõde on triaažialase täiendkoolituse saanud erakorralise meditsiini õde, kelle ülesanne on määrata osakonda saabunud patsiendi käsitlemise kiirus vastavalt patsiendi seisundile ning võimalikule ohule tema elule ja tervisele. Naistehaigustele ja sünnitusabile spetsialiseerunud osakondades peaks triaažis töötama kogenud ämmaemand.

Aeg arstini on aeg, mis kulus patsiendi osakonda saabumisest patsiendi esimese kohtumiseni arstiga.

Aeg õeni on aeg, mis kulus patsiendi osakonda saabumisest patsiendi esimese kohtumiseni eriõega, sealhulgas eriõe III taseme pädevusega õega.

Triaaži eesmärk ja vajalikkus

Triaaž on vajalik olukorras, kus abivajajaid on rohkem kui neid ühekorraga käsitleda suudetakse. Triaaž on erakorralise meditsiini osakonna (edaspidi EMO) efektiivse toimimise alus.

Triaaži eesmärk on oskuslikult ja ohutult juhtida patsientide voogu ning optimeerida meditsiinilise ressursi kasutamist.

2

Triaaž võimaldab anda patsientidele parimat võimalikku abi vastavalt abivajamiskiirusele, mitte saabumisjärjekorrale: teha kiiresti kindlaks eluohtliku ja kiireloomulist sekkumist vajava seisundiga patsiendid, vähendada ravitsoonide ületäitumist, tagada patsientidele ja nende lähedastele info, mis puudutab eelseisvat teenust ja ooteaegu. Ootele jäetud patsientide puhul tuleb tagada nende järjepidev jälgimine ja vajaduse korral retriaaž.

Selline käsitlemine võimaldab õigel ajal ja efektiivselt aidata kõiki osakonda saabujaid, kuna abi antakse, lähtudes kliinilisest situatsioonist, mitte saabumise järjekorrast.

Üldised põhimõtted

Triaažikategooria määratakse kõikidele EMO-sse saabunud patsientidele, nii kiirabiga toodutele kui ka isepöördujatele. Triaaž tuleb teostada esimesel võimalusel, vähemalt 80% EMO-sse pöördunud patsientidest peavad jõudma triaaži teostamiseni hiljemalt kümme minutit pärast osakonda pöördumist. Triaaži teostajaks on triaažiõde, kes vajaduse korral kutsub appi valvearsti. Triaažikategooria määramisel lähtutakse patsiendi kaebustest ja elulistest näitajatest. Alati on patsiendi triaažikategooriaks kõrgeim kategooria, mis on saadud ühe või teise determinandi alusel. Triaažikategooria määrab ära patsiendi käsitlemise kiiruse ehk maksimaalse arstini jõudmise aja, samuti patsiendi paigutuse EMO-s. Abivajajaid aidatakse, lähtudes kliinilisest situatsioonist vastavalt triaažikategooriale, mitte saabumise järjekorras.

Triaaži käigus hinnatakse ka patsiendi isoleerimise ja saasteärastuse vajadust.

Triaažiõel peab olema piisavalt kogemusi erakorralise meditsiini vallas, samuti on väga tähtis oskus suhelda patsiendi ja tema lähedastega.

Triaažikategooriad ja aeg õe või arstini

Eesti EMO-des on soovitav kasutada neljaastmelist triaažisüsteemi, kus patsiendid jagunevad punase, oranži, kollase ja rohelise triaažikategooria patsientideks.

Punane (I) triaažikategooria tähistab eluohtlikus seisundis patsienti, kelle elu on otseselt ohus. Selline patsient vajab kohest arstipoolset käsitlemist.

Oranž (II) triaažikategooria tähistab erakorralist patsienti, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik. Aeg arstini on kuni 15 minutit.

Kollane (III) triaažikategooria tähistab patsienti, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ja kes vajab diagnostikat ja/või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne ning võib meditsiiniabi oodata. Aeg arstini on kuni 60 minutit.

Roheline (IV) triaažikategooria tähistab patsienti, kelle puhul on tegemist probleemidega, mis ei vaja kiiret erakorralist sekkumist ning aeg õe või arstini on kuni kolm tundi.

3

Sinine (V) triaažikategooria tähistab patsienti, kes ei vaja erakorralist abi ja kelle terviseseisund ei kvalifitseeru eelnevate triaažikategooriate alla. Aeg õe või arstini on kuni kuus tundi.

Rohelise ja sinise triaažikategooria patsientide õe või arstliku ülevaatuse alustamise aeg võib EMO ülekoormuse korral pikeneda.

Triaaži teostamine

Triaaži teostab triaažiõde, kasutades vajaduse korral EMO valvearsti abi. Triaaži teostatakse EMO-s triaažiks sobivas kohas, mis on varustatud vajalike meditsiinivahenditega. Triaaži teostamine peab olema süstemaatiline ning saadud infost tuleb kokku panna terviklik hinnang, mis vastab patsiendi seisundile ja tema probleemile.

Triaažikategooria määramisel lähtutakse patsiendi objektiivsest seisundist ja patsiendi kaebustest. Samuti on olulised aeg haigestumise algusest või traumast ning patsiendi kaasuvad haigused. Triaaži käigus tehtud mõõtmiste/uuringute tulemused ning patsiendi peamised kaebused ja olulise kaasuva meditsiinilise info märgib õde EMO patsiendikaardile. Samuti märgib triaažiõde patsiendikaardile patsiendi esmase triaažikategooria, mida vajaduse korral retriaaži käigus muudetakse.

4

1. Patsiendi objektiivne seisund

Patsiendi objektiivse seisundi hindamiseks on soovitav kasutada Rootsis loodud Medical Emergency Triage and Treatment System (METTS) tabelit, millele on lisatud valu tugevuse hindamine (laste kriteeriumid on soovitatud Tallinna Lastehaigla poolt).

Hindamismeetod I ehk punane II ehk oranž III ehk kollane IV ehk roheline V ehk sinine

A

Hingamisteed

Vaatlus Hingamisteed suletud, ei hinga

B

Hingamine

Hingamissageduse ja SpO2 mõõtmine

> 30/min või < 9/min; < 90% lisahapnikuga

> 25/min või < 90% õhuga

< 25/min või 91– 95% õhuga

9–25/min ja > 95% õhuga

C

Vereringe

Südamesageduse ja vererõhu mõõtmine

> 120/min või < 40/min ja AR < 90 mmHg

või AR < 90 mmHg pulsist sõltumatult

> 120/min või < 40/min ja AR > 90 mmHg

> 110/min või < 50/min ja AR > 90 mmHg

51–109/min ja AR > 90 mmHg

D

Teadvus

Teadvusseisundi hindamine

Teadvuseta või kestev epileptiline hoog

Somnolentne või soporoosne

Segasusseisund Orienteeritud

E

Kehatemperatuur

Kraadimine ( °C) > 41 °C või < 35 °C

38,5–41 °C 35,1–38,4 °C

Tugeva valu korral võib triaažiõde patsiendi triaažikategooriat tõsta.

5

Lastel kasutatavad kriteeriumid on järgmised:

I ehk punane II ehk oranž III ehk kollane IV ehk roheline

A

Hingamisteed

Hingamisteed suletud, ei hinga

Väljendunud hingamishäire

Mõõdukas hingamishäire

Hingamine vaba

B

Hingamine

SaO2 < 90 lisahapnikuga

SaO2 < 90 õhuga HS < 1 a > 50 x/min 2–6 a > 30 x/min > 6 a > 25 x/min

SaO2 90–95 õhuga HS < 1 a 50–40 x/min 2–6 a 30–25 x/min > 6 a 25–20 x/min

SaO2 > 95 õhuga HS 1 k – 1 a < 40 x/min 2–6 a < 25 x/min > 6 a < 20 x/min

C

Vereringe

Pulsisagedus 0–1 a > 180 x/min või < 100 x/min 2–5 a > 140 x/min või < 90x/min 6 a > 130 x/min või < 80 x/min

Pulsisagedus 0–1 a PS > 150 x/min

Pulsisagedus 0–1 a 150–120 x/min 2–5 a 140–120 x/min > 6 a 130–100 x/min

Pulsisagedus 0–1 a PS < 120 x/min > 6 a < 100 x/min

D

Teadvus

Teadvuseta Somnolentne Segasusseisund Häireta

E

Kehatemperatuur

T > 40 °C – < 35 °C T > 38,5 °C T < 38,5 °C

< 2 k kõhulahtisus- eksikoosiga < 7 p vastsündinu kõhulahtisusega

Patsiendi triaažikategooria määratakse objektiivse leiu alusel kõrgeima prioriteedi andnud tulemuse järgi.

6

2. Patsiendi kaebused

Teiseks oluliseks tegevuseks on triaažikategooria määramine patsiendi peamise kaebuse ja kaasuvate sümptomite alusel.

Alljärgnevalt on välja toodud 16 sagedamini esinevat kaebuste rühma EMO-sse pöördumisel, mille alusel täpsustavaid küsimusi esitades ja patsienti uurides jõutakse triaažikategooriani (lisa 1 „Triaaž kaebuste alusel“).

Triaažiks esitatud kaebusterühmad on järgmised: 1) teadvushäire ja minestamine; 2) neuroloogiline probleem; 3) hingamisprobleem; 4) rindkerevalu; 5) rütmihäire; 6) peavalu; 7) KNK (LOR) probleem; 8) seedekulgla probleem; 9) seljavalu; 10) jäsemeprobleem; 11) palavik, infektsioon; 12) lokaalsed infektsioonid; 13) allergia ja putukahammustused; 14) trauma; 15) mürgistus; 16) günekoloogia ja sünnitusabi.

Sagedamini esinevate kaebuste ja sümptomite alusel on 16 kaebusterühma kohta koostatud jaotus triaažikategooriatesse, mis arvestavad potentsiaalset riski patsiendi elule ja tervisele. Iga kategooria puhul tuleb lähtuda kõrgeima prioriteedi andnud leiust.

Peale objektiivse seisundi hindamist ja kaebustepõhise triaaži teostamist on triaažiõel patsiendi kohta kaks triaažikategooriat. Kui triaažikategooriad ühtivad, on patsiendi käsitlemise kategooriaks saadud kategooria. Kui on saadud kaks erinevat triaažikategooriat, on patsiendi käsitlemise kategooriaks kõrgeima prioriteediga triaažikategooria, mis märgitakse ka patsiendikaardile ning sellest sõltub õe või arstini jõudmise aeg ja patsiendi paigutus osakonnas.

Retriaaži põhimõtted on samad, mis esmasel triaažil. Punase ja oranži triaažikategooria haigete puhul pole triaažiõepoolne retriaaž vajalik, kuna patsiendiga on asunud tegelema arst. Kollase triaažikategooria haigetele tuleb retriaaž teostada iga 30 minuti järel ning rohelise triaažikategooria haigetele iga kolme tunni järel, vajaduse korral sagedamini.

Lisa 1 „Triaaž kaebuste alusel“

A. Teadvushäire ja minestamine

7

Punane Oranž Kollane Roheline

Koomas täiskasvanu Epileptiline staatus (k.a. eklampsia) Kahvatu, higine Mittekontakteeruv laps Hüpoglükeemia Patsient narkoosis ja juhitaval hingamisel

Patsient on somnolentne- soporoosne või rahutu: Ravimite või alkoholi üleannustamine Hüperglükeemia Rase, tugev vaginaalne veritsus või kõhuvalu Valu rindkeres Anamneesis trauma Epileptilise hoo järgne segasusseisund Vägivaldne, agressiivne või suitsidaalne või on ohtlik endale või teistele Hallutsinatsioonid või maania Alkohoolses joobes laps Minestanud patsient rütmihäirega Korduvad minestamised Hüpotermia Hüpertermia

Patsient on teadvusel, orienteeritud: Lühiaegne teadvuskaotus viimase 24 tunni jooksul Alkoholi tarvitamine Ebaselge anamnees Hüperglükeemia Teadvushäirega joobes täiskasvanu, kelle teadvusseisund on täielikult seletatav joobega Väga ärritunud või psühhootiline, võib olla ohtlik enesele või teistele

Patsient on teadvusel, orienteeritud: Pikema perioodi vältel on esinenud teadvuskaotushoogusid, kuid mitte viimase 24 tunni jooksul

8

B. Neuroloogiline probleem

Punane Oranž Kollane Roheline

Koomas täiskasvanu Epileptiline staatus Mittekontakteeruv laps Neuroloogiline koldeleid: halvatus, kõnehäire, nägemishäire, mis on tekkinud viimase 4,5 tunni jooksul

Epileptilise hoo järgne segasusseisund Peatrauma teadvuskaotuse või amneesiaga Äkki tekkinud tugev peavalu Peavalu, millega kaasneb palavik ja/või kuklakangestus ja/või valguskartus Neuroloogiline koldeleid: halvatus, kõnehäire, nägemishäire, mille tekkest on möödas rohkem kui 4,5 tundi ja vähem kui 9 tundi

Neuroloogiline koldeleid: halvatus, kõnehäire, nägemishäire, mille tekkest on möödas rohkem kui 9 tundi Elus esimest korda esinenud epileptiline hoog, mis on möödunud, patsient teadvusel Patsiendil esines neuroloogiline leid, kuid see on praeguseks möödunud Epileptilise hoo käigus saadud peatrauma Seeriakrambid Peatrauma teadvuskaotuse või amneesiaga

Eelneva krambianamneesiga patsiendil on olnud epileptiline hoog Perifeerse närvi halvatus

9

C. Hingamisprobleem

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Raske hingamispuudulikkus Astmaatik ei ole võimeline rääkima Tsentraalne tsüanoos Hingeldav haige, kes on kahvatu, kaetud külma higiga Kopsuturse Massiivne verejooks hingamisteedest

Patsient suudab rääkida üksikute sõnadega Kasutab hingamisel abilihaseid Astmahoog kestab (kuuldav vilistav hingamine) 20 min peale ravi rakendamist Stridoroosne hingamine Valu rinnus Värskelt tekkinud rütmihäire Rahutus või somnolentsus Traumajärgne hingamisraskus

Patsient räägib mõne lause kaupa Tugev köha Palavik koos hingeldusega Pleuriitiline valu Väljendunud kardiaalsed tursed Veriköha

Ebamäärased hingamise kaebused Verekiud rögas

Krooniline köha Ülemiste hingamisteede banaalne infektsioon

10

D. Rindkerevalu (esimesel võimalusel teha EKG uuring, soovitavalt 10 min jooksul)

Punane Oranž Kollane Roheline

Kahvatu, külma higiga kaetud patsient ST-elevatsioonid EKGs Rindkere läbistav vigastus

Äkki tekkinud õhupuudus Värskelt tekkinud rütmihäire Stenokardiale iseloomulikud kaebused Rindkerevalu koos sünkoobiga Isheemiale iseloomulikud muutused EKG-s

Koormatud kardiaalne anamnees Iiveldus, oksendamine Valu hingamisel, pleuriitiline valu

Palpatoorne valulikkus Valulikkus liigutamisel

E. Rütmihäire

Punane Oranž Kollane Roheline

Eluohtlikud südame rütmihäired (VT, III astme AV- blokaad, bradükardia < 40 x´)

Valu rinnus Õhupuudus Minestamine rütmihäirega Kaasuvana mürgistus

Kodade virvendus- või laperdusarütmia kestusega < 48 h

Normofrekventne kodade virvendusarütmia kestusega > 48 h Üksikud ekstrasüstolid

11

F. Peavalu

Punane Oranž Kollane Roheline

Äkki (sekundite, minutite) jooksul tekkinud tugev peavalu Peavalu minestamisega Neuroloogise koldeleiu esinemine Täielik nägemiskaotus Tugev silmavalu, palpatsioonil kõva silmamuna Hemorraagiline nahalööve (meningiit?)

Anamneesis peatrauma Temporaalpiirkonna palpatoorne valulikkus koos nägemishäirega (temporaalarteriit) Migreenihoog Hiljutine nägemislangus Korduv oksendamine Febriilne palavik

Korduv/krooniline mõõduka tugevusega peavalu Subfebriliteet

12

G. KNK (LOR) probleem

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Järsku tekkinud oluline hingamistakistus

Massiivne verejooks ülemistest hingamisteedest Võõrkehast või neelu ja keele haiguslikust seisundist põhjustatud hingamistakistus Näo ja lõualuude lahtine murd Suu, neelu ja/või söögitoru söövitus Suuavamistakistus keele ja neelu olulisest tursest Oluline neelamistakistus (süljevool)

Äkk-kurtus Võõrkeha väliskuulmekäigus, ninaõõnes, söögitorus, neelus või kõris (ilma olulise hingamistakistuseta) Suuavamistakistus, keele ja neelu oluline turse (ilma olulise hingamistakistuseta) Näo ja lõualuude murd, ninaluude murd või luksatsioon Kaela väline turse ja punetus Ninaverejooks (hetkel ei veritse) kõrge arteriaalse vererõhu foonil

Kõrvataguse naha punetus ja turse Kõrvalesta tugev punetus ja turse Tükitunne kurgus Ninavaheseina verevalum või abstsess Ninaluude murd Mädajooks kõrvast Kurguvalu (k.a angiin)

Nohu, köha, kõrvavalu Sügelustunne kurgus, kuulmekäigus Kõrvavaik; kõrvade lukustunne Kõik kõrva-nina- kurguhaigusega seotud kaebused, mis on kestnud rohkem kui 2 nädalat Ninaluude deformeeriva murruga patsient, kes tuleb 3.– 7. päeval pärast traumat

13

H. Seedekulgla probleem

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Kahvatu, higine, segasusseisundis või nõrk Rase väljutusperioodis (pressid)

Äkki tekkinud tugev valu, kiirgub selga või jalgadesse, vanus > 50 a Kõhuvalu koos dehüdratatsiooniga Patsient on minestanud Tugev valu, mis on kestnud üle 1 tunni Kõhukatete pinge, peritonism Patsient oksendab verd Meleena Kiiresti tugevnev kõhuvalu lapsel Valu käes väänlev laps või lamav laps, kes on tõmmanud põlved vastu rindu Lapsel purpura või muu kahtlane lööve Teadmata kemikaali, taime, ravimi või muu objekti allaneelanud laps Vaginaalne verejooks (enam kui 3 sidet tunnis) Vaginaalne verejooks ja raseduse võimalus Ülakõhuvalu, mis võib olla ägeda koronaarsündroomi ekvivalent Kõhu torkehaav

Valu paremal pool alakõhus koos isutuse, iivelduse-oksendamise või palavikuga Kiiresti tugevnev valu Gaaside peetus Tugev iiveldus ja oksendamine „Kohvipaksu“ oksendamine käesoleva haiguse käigus Alla 2-aastane laps vahelduva tugevusega kõhuvaluga Verine roe lapsel Taimede, kemikaali või ravimite mürgistus Rase kõhuvaluga Üle 65-aastane Hüübivushäiretega patsient Anamneesis hiljutine kirurgiline protseduur Makrohematuuria Uriini retensioon Hiljutine kõhutrauma

Vahelduv valu Vähene kõhuvalu teiste sümptomiteta Kõhu turse Kõhupuhitus Düsuurilised vaevused Söögiga seotud valu Korduv astsiit Korduv oksendamine

Kerge iiveldus ilma kõhuvaluta Liigsöömine Menstruatsiooniv alu Krooniline kõhukinnisus Krooniline kõhuvalu Ühekordne oksendamine

14

Sünnitaja aktiivses sünnitusfaasis (tuhud < 5 min vahega)

15

I. Seljaprobleem

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Värske seljatrauma, mille järel ei suuda patsient liigutada varbaid ning esineb nõrkus ühes või mõlemas alajäsemes Selja või külje läbistav vigastus

Esmakordselt tekkinud, kiiresti tugevnev valu > 60-aastasel Kontrolli kaotus põie- või sooletegevuse üle Selja või külje tömptrauma hematuuriaga

Akuutselt tekkinud, tugevnev valu < 60-aastasel Värskelt tekkinud tuimus jäsemetes Seljavalu, mis kiirgub puusa või jalga (radikulaarne valu) ning takistab oluliselt kõndimist Anamneesis hiljutine seljakirurgia või diski vigastus Valu urineerimisel, külmavärinad, febriilne palavik Anamneesis diabeet, immunosupressioon või I/v narkootikumide tarvitamine Seljavalu koos febriilse palaviku, iivelduse ja oksendamisega Selja või külje tömptrauma Äge, tugev valu ja tundlikkushäired jäsemetes Progresseeruv jalgade nõrkus Trauma nädala jooksul, süvenev valu või jäsemete tuimus

Hiljuti tekkinud seljavalu, mis oluliselt ei takista kõndimist

Krooniline seljavalu

16

J. Jäsemeprobleem

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Traumaatiline amputatsioon Arteriaalne verejooks

Jäseme turse, pulsid ei ole palpeeritavad Nahk kahvatu, jahe või sinine võrreldes teise jäsemega Akuutselt tekkinud valu, mistõttu patsient ei ole võimeline kõndima Jäsemevalu koos veriköha või düspnoega

Turse ja febriilne palavik Sääre, reie või hüppeliigese piirkonna punetus ja kuumus Jala tuimus võrreldes teise jalaga Radikulaarne valu jala pareesiga Radikulaarne valu

Infitseerunud vill Gangreen (valu puhul kategooria kõrgem) Jäseme või liigese turse/valulikkus ilma traumata (valu puhul kategooria kõrgem)

Sissekasvanud küüs Infitseerunud vill Diabeetiline jalg Ateroskleroos (valu puhul kategooria kõrgem) Podagra

17

K. Palavik, infektsioon

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Hingeldav haige, kes on kahvatu, kaetud külma higiga

Hingamisraskus Suu avamise häire koos näo ja kaela tursega Kiiresti tekkinud lööve, mis ei ole tüüpiline nn lapseealöövetele Laps või vanur kõhulahtisuse ja eksikoosiga Peavalu, valguskartus, kuklakangestus

Hiljutine reis (2 nädalat) epidemioloogilise infektsioonhaiguse riskiga riiki Immuunpuudulikkus Dehüdratatsioon Hingeldus Kõhulahtisus eksikoosiga Laps kõhulahtisusega, eksikoosita Korduv oksendamine Peavalu, mis süveneb ettekummardumisel, valulikkus siinuste koputlemisel Lihasvalu Kaela väline turse ja/või punetus Kõrvataguse naha punetus ja turse Mädajooks kõrvast „Haige välimusega“ laps

Kõhulahtisus eksikoosita Mädajooks kõrvast Valulik köha Peavalu, mis süveneb ettekummardumisel

Ülemiste hingamisteede banaalne infektsioon Kerge iiveldus ilma kõhuvaluta

18

L. Lokaalsed infektsioonid

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Hambajuurepõletik näo turse ja suu avamise raskusega Gaasgangreen Fournier’ gangreen

Halvalõhnaline eritis rinnanibudest Kuumav, punetav, tihke tükiga rind

Kuumav punetav laik jäsemel või näol, järsku tõusnud palavik Hambajuurepõletik palavikuga Juba avatud mädakoldega patsient, tagasi kutsutud/tulnud sidumiseks Kuumav punetav laik jäsemel või näol, järsku tõusnud palavik

Küünevalli põletik Pehmete kudede infektsioon Juba avatud mädakoldega patsient, tagasi kutsutud/tulnud sidumiseks

19

M. Allergia ja putukahammustused

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Kahvatu, higine, teadvushäirega patsient Hingamisraskus Keele või kurgu oluline turse Suutmatus rääkida Suutmatus neelata

Vähene turse suus või huultel Näo turse Raske neelata Kähe hääl Stridoroosne või vilistav hingamine Räägib üksikute sõnadega Kiiresti süvenev sümptomatoloogia (lööbe süvenemine, hingamisraskus) Valu rinnus Anamneesis anafülaksia Adrenaliini kasutamine haiglaeelsel etapil

Iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus Palavik või tugev valu Gripilaadsed sümptomid patsiendil, kellel on anamneesis puugihammustus 4 nädala jooksul Tugev sügelus Villiline lööve kemikaaliga kokkupuute järel Laialdane lööve üle kogu keha ilma süsteemsete kaebusteta

Lokaalne allergiline reaktsioon Putukahammustuse järgne põletikuline protsess Varasem kokkupuude kemikaaliga

Eemaldamist vajav puuk Üksikud lööbeelemendid nahal ilma palavikuta Puugi eemaldamise järgne menetlus

20

N. Trauma

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Kõik traumad, mis nõuavad traumameeskonna kokkukutsumist Arteriaalne verejooks Amputatsioon Pea, kaela ja kehatüve penetreerivad vigastused Organite eksternalisatsioon Avatud ja/või nähtav (konfiguratsiooni muutus) koljufraktuur Ebastabiilne rindkere (paradoksaalne segment) Ebastabiilne vaagen (palpatsioonil sedastatav vaagnaluumurd) > 2 proksimaalse toruluu (reis, õlavars) murdu Traumaga jäsemel pulsi puudumine distaalsemal vigastusest Mehhaaniline trauma kombineeritud põletustega Põletus > 25% kehapinnast Hingamisteede põletus, inhalatsioonikahjustus Suure energiaga trauma:

Peatraumaga patsient teadvushäire või neuroloogilise koldeleiuga Peatrauma teadvuskaotuse või amneesiaga Peatrauma järgne korduv oksendamine Värske seljatrauma, mille järel ei suuda patsient liigutada varbaid ning esineb nõrkus ühes või mõlemas alajäsemes Hingamisraskus Silma keemiline põletus/söövitus Selja või külje suure energiaga tömptrauma Keemiline põletus Marevani või muud antikoagulanti tarvitav patsient sisemist verejooksu võimaldava traumaga (k.a peatrauma Peatamist vajav mittearteriaalne verejooks Elektritrauma

Töötlemist vajav veritsev haav Liigesvigastus liigesplokiga Silma läbistav trauma Peatrauma teadvuskaotuse või amneesiaga Peatrauma järgne iiveldus Põletus < 12% kehapinnast Pea- ja kaelapiirkonna lahtised haavad Rase Hüübimishäiretega patsient Kinnine luumurd nähtava dislokatsiooniga pikkusesse või nurka suurtel toruluudel

Jäseme turse I astme põletus Teetanuse risk Traumast möödas > 14 päeva Marutõve risk Marrastused, nahaalused hematoomid

Traumast möödas > 14 päeva Traumast tingitud vigastuste fikseerimine Marrastused, nahaalused hematoomid

21

 samas liiklusvahendis on keegi hukkunud

 sõidukist väljalõikamise aeg > 20 min

 kukkumine kõrgemalt kui 2 patsiendi kehapikkust

 auto rullunud üle katuse

 avarii suurel kiirusel (70 km/h, ulatuslik auto deformatsioon)

 auto vs. jalgrattur või auto vs. jalakäija avarii kiirusega > 10 km/h

 jalakäija, kes on saanud löögi, mis on ta eemale löönud

 jalakäijast on üle sõidetud

Põletus 12–25% kehapinnast Näo ja lõualuude lahtine murd Silma(de) keemiline söövitus Suu, neelu ja söögitoru söövitus Kõhu torkehaav Lahtine luumurd Suured irvakil hammustushaavad Kaelapiirkonna lahtised haavad

22

O. Mürgistus

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Aspiratsioonioht Kestev epileptiline hoog Kemikaalidele eksponeerumisest tingitud striidor, hingamisraskus

Keemiline põletus Sümptomaatiline rästikuhammustus Ebaadekvaatne patsient Epileptiline hoog käesoleva haigestumise käigus Rütmihäire Kõrge risk uueks enesevigastuseks Mürgistuse toimumisest möödas alla 1 tunni Mürgistus potentsiaalselt eluohtlikku mürgistust põhjustava ainega Püsiv kontaminatsioonioht kemikaalimürgistuse korral Keemiline silmavigastus Näo turse, keele turse

Rästikuhammustus, puuduvad mürgistusele iseloomulikud sümptomid Teadvushäirega joobes täiskasvanu, kelle teadvusseisund on täielikult seletatav joobega Anamneesis teadvusetus Ebaselge anamnees Psühhiaatriline anamnees Depressioon või stress Mürgistuse toimumisest möödas enam kui 1 tund, kuid alla 1 ööpäeva Mürgistus mitte eluohtliku toksilise ainega Taimede, kemikaali või ravimite mürgistus koos kõhuvaluga

Mürgistuse toimumisest möödas enam kui 1 ööpäev Manustatud on mittetoksilisi aineid

Psühhotroopsete ainete kontsentratsiooni määramine bioloogilistes vedeliketes

23

P. Günekoloogia ja sünnitusabi

Punane Oranž Kollane Roheline Sinine

Väljutusperiood Tugev verejooks, rasedus > 20 nädalat Kõhuvalu VAS 7–10, rasedus > 20 nädalat RR > 150/90 ja/või peavalu, ülakõhuvalu, nägemishäire, proteinuuria > 1 g, rasedus > 22 nädalat Loote liigutused puuduvad, rasedus > 24 nädalat Vähenenud looteliigutused, rasedus > 24 nädalat, abnormne KTG

Kõhuvalu VAS 7–10, rasedustest positiivne Rase kehatemperatuuriga > 40 °C ja < 35 °C Günekoloogiline patsient kehatemperatuuriga > 40 °C ja < 35 °C Tugev verejooks, rasedustest positiivne või rasedus < 20 nädalat Mõõdukas verejooks, rasedus > 20 nädalat Kõhuvalu VAS 7–10, rasedus < 20 nädalat Emakakontraktsioonid < 10 min intervalliga Emakakontraktsioonid < 10 min intervalliga, raseduse suurus 24–35 nädalat RR > 170/110, rasedus > 22 nädalat Rase, järsku tekkinud õhupuudus ja/või rindkerevalu

Kõhuvalu VAS 7–10, rasedustest negatiivne Kõhuvalu VAS 3–7, rasedustest positiivne Tugev hüüvetega verejooks, rasedustest negatiivne Mõõdukas verejooks, rasedustest positiivne või rasedus < 20 nädalat Vähene verejooks, rasedus > 20 nädalat Kõhuvalu VAS 3–7, rasedus > 20 nädalat Kõhuvalu VAS 3–7, rasedus < 20 nädalat Emakakontraktsioonid 10–30 min intervalliga RR > 150/100, rasedus > 22 nädalat

Kõhuvalu VAS < 7, rasedustest negatiivne Kõhuvalu VAS < 3, rasedustest positiivne Mõõdukas, vähene verejooks, rasedustest negatiivne Mädane voolus tupest + ESV Võõrkeha tupes Vähene verejooks, rasedustest positiivne või rasedus < 20 nädalat Kõhuvalu VAS < 3, rasedus > 20 nädalat Kõhuvalu VAS < 3, rasedus < 20 nädalat Emakakontraktsioonid > 30 min intervalliga RR > 140/90, rasedus > 22 nädalat Vähenenud looteliigutused, rasedus > 24 nädalat, normaalne KTG

Muud voolused tupest Rase, kahtlus seenkolpiidile Raseduse tuvastamine Kontroll patsiendi soovil

Rasedale mõõduka ja/või vähese veritsusega (> 24 nädalat) teha esimesel võimalusel KTG!

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise kord“ Lisa 31

(muudetud sõnastuses)

E-konsultatsiooni saatekirja ja vastuse nõuded arsti poolt patsiendi suunamisel kardioloogia e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel

(vastavalt Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Kardioloogide Seltsi vahel sõlmitud kokkuleppele)

Enne e-konsultatsiooni tuleb patsiendilt küsida nõusolekut e-konsultatsiooni tegemiseks ning täpsustada asutus, kes e-konsultatsiooni annab. E-konsultatsioonile peab eelnema kontaktvisiit perearstiga küsimuse all oleva kardiaalse probleemiga. A. Patsient suunatakse e-saatekirjaga kardioloogia e-konsultatsioonile alljärgnevate juhtude või seisundite korral: 1. südame isheemiatõbi: 1.1. stenokardia, õhupuudusega ja rindkerekaebusega koronaarhaiguse kahtlusega

patsiendi diferentsiaaldiagnostilisteks uuringuteks (ehhokardiograafia/EKG/koormustest viitavad isheemia olemasolule või ei ole diagnostiliselt üheselt tõlgendatavad);

1.2. progresseeruv stenokardia vaatamata olemasolevale antiisheemilisele ravile (varem pandud südame isheemiatõve diagnoos; kaasuvalt südamepuudulikkus / ventrikulaarsed rütmihäired);

1.3. ravi foonil stenokardiliste vaevuste taasteke südamelihase infarkti põdenud patsiendil; 1.4. ravi foonil südamepuudulikkuse dekompensatsiooni ilmnemine, ventrikulaarsed

rütmihäired südamelihase infarkti põdenud patsiendil; 1.5. stenokardiliste vaevuste taasteke müokardi revaskulariseerimise järgselt (AKŠ, PKI); 1.6. müokardiinfarktijärgselt ei ole LDL eesmärkväärtus maksimaalse tablettraviga

saavutatud; 2. arteriaalne hüpertensioon: 2.1. sekundaarse hüpertensiooni kahtlus; 2.2. raviresistentne hüpertensioon, kui kolme ja enama antihüpertensiivse preparaadiga ei

ole vererõhu eesmärkväärtust saavutatud; 2.3. ravile halvasti alluv hüpertensioon kaasuva diabeedi ja/või tõsise organkahjustusega

(südame-/neerupuudulikkus); 3. südame rütmihäired: 3.1. siinussõlme nõrkuse sündroomi (sümptomaatiline bradükardia) kahtlusega patsiendid; 3.2. korduvad sünkoobid, mille põhjus on ebaselge; 3.3. EKG-s varem uurimata juhtehäire (LBBB, RBBB), pikk cQT-aeg (> 500 ms), deltalaine; 3.4. supraventrikulaarse tahhükardia hoogudega patsiendid ravitaktika otsustamiseks

(EKGl või EKG holter-monitooringul või hea EKG-kvaliteediga nutiseadmel (sobivad kõik alates 1 lülitusega seadmed, mille EKG kvaliteet on piisav, et rütmihäire ära tunda, ei pea olema sertifitseeritud meditsiiniseade) dokumenteeritud SVT hood, tuvastamata rütmihäirega sagedased südamekloppimise hood, lühike PR-intervall);

3.5. kodade virvendusarütmiaga (KVA) patsiendid järgmistel juhtudel: 3.5.1. esinevad sagedased ja/või sümptomaatilised paroksüsmaalsed/persisteeruvad KVA

hood – ravitaktika otsustamiseks; 3.5.2. antiarütmilise raviga adekvaatne sageduskontroll ei ole saavutatav (permanentne

KVA); 3.5.3. kodade virvendusarütmiaga patsiendil südamepuudulikkuse ilmnemine/süvenemine; 3.5.4. ebaselge põhjusega TIA episoodid (asümptomaatiliste KVA hoogude kahtlus); 3.5.5. probleemid korrektse antikoagulantravi teostamisel, kui põhjuseks on verejooksud või

trombemboolilised tüsistused; 3.5.6. vajaduse korral nõu küsimine korrektse antitrombootilise ravi kohta;

3.6. asümptomaatilised patsiendid EKG-l ja/või Holter-monitooringul II astme atrioventrikulaarse blokaadi episoodidega;

3.7. ebaselge etioloogiaga sage ja/või sümptomaatiline ventrikulaarne ekstrasüstoolia; 4. klapirikked: 4.1. ravistrateegia otsustamiseks esmaselt diagnoositud keskmise/raske klapistenoosi või

regurgitatsiooni korral; 4.2. mõõduka kuni raske klapirikkega patsiendid kliinilise seisundi ja klapifunktsiooni

dünaamiliseks hindamiseks eelnevalt konsulteerinud kardioloogi poolt määratud ajavahemiku järel, klapirikete juhises soovitatud ajavahemiku järel või kardiaalse seisundi halvenemisel;

4.3. proteesklappidega patsiendid eelnevalt konsulteerinud kardioloogi poolt määratud ajavahemiku järel, klapirikete juhises soovitatud ajavahemiku järel või kardiaalse seisundi halvenemisel;

4.4. kaasasündinud südamerikkega patsiendid (sh korrigeeritud rikked) käsitlusjuhises soovitatud ajavahemiku järel või kardiaalse seisundi halvenemisel;

5. südamepuudulikkus: 5.1. koormuspuhuse õhupuudusega patsient, kellel on välistatud muud sagedasemad

õhupuudust esilekutsuvad haigused; 5.2. vajaduse korral esmaselt diagnoositud südamepuudulikkus; 5.3. varem teadaoleva südamepuudulikkuse dekompenseerumisel; 6. südamelihase haigused: 6.1. päriliku kardiomüopaatia kahtlusega patsiendi 1. astme sugulased hindamiseks; 6.2. müokardiidi ja perikardiidi kahtlusega patsient, kelle seisund ei vaja erakorralist

käsitlust; 6.3. kardiomüopaatia kahtlusega patsient; 6.4. varem diagnoositud kardiomüopaatiaga patsient eelnevalt konsulteerinud kardioloogi

poolt määratud ajavahemiku järel või kardiaalse seisundi halvenemisel; 7. muud: 7.1. üleneva aordi aneurüsmi jälgimine vastavalt kardioloogi või kardiokirurgi antud juhisele; 7.2. muud südamehaigused, mille kohta perearstil on küsimus; 7.3. perekondliku hüperkolesteroleemia kahtlus Dutch Lipid Clinic Network Score alusel

(https://eks.ee/fh-kalkulaator/); 7.4. kardioloogi poolt diagnoositud perekondliku hüperkolesteroleemiaga (nii

geenpositiivsete kui -negatiivsete) patsientide 1. astme sugulased, kellel on leitud hüperkolesteroleemia, et kinnitada/välistada perekondlik hüperkolesteroleemia.

B. Patsienti ei suunata e-saatekirjaga kardioloogia e-konsultatsioonile alljärgnevatel juhtudel: 1. vältimatut abi vajavad seisundid: 1.1. äge müokardiinfarkt või ebastabiilne stenokardia (tekkinud käesolev ja/või rahuoleku

valu); 1.2. äge kohest sekkumist nõudev südamerütmihäire; 1.3. äge südamepuudulikkus või kroonilise südamepuudulikkuse manifestne

dekompensatsioon; 1.4. muud kohest sekkumist nõudvad kardioloogilised seisundid; 2. perearsti pädevusse kuuluvad seisundid: 2.1. kroonilise südameisheemiatõve patsientide regulaarne jälgimine; 2.2. antihüpertensiivse ravi alustamine ja ravi korrigeerimine; 2.3. kodade virvendusarütmia korral CHA2DS2-VA skoori alusel suukaudse

antikoagulantravi alustamine ja jälgimine (jälgitakse esmatasandil); 2.4. stabiilse kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi jälgimine; 2.5. stabiilse kerge kuni mõõduka klapirikkega patsiendi jälgimine; 2.6. hüperlipideemia ravi alustamine.

C. Määruse „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ nõuete kohaselt tuleb vormistatud saatekirjal ja saatekirja vastusel esitada alljärgnevad patsiendi seisundi kohta käivad kliinilised ja muud andmed: 1. Saatekirjal tuleb esitada alljärgnev info: 1.1. perearsti püstitatud konsultatsiooni eesmärk, diagnoos/hüpotees; 1.2. kaebused; 1.3. haiguse anamnees; 1.4. olulised põetud ja kaasuvad haigused; 1.5. tervist mõjutavad harjumused; 1.6. raviskeem: kasutatavad ravimid ja annused; 1.7. objektiivne leid (sh auskultatoorne leid, vererõhuväärtused, pulsisagedus); 1.8. pikkus, kaal, KMI; 1.9. elu- ja pereanamnees (sh sotsiaalne hakkamasaamine); 1.10. eakatel patsientidel põduruse skaala või üldseisundi sõnaline kirjeldus; 1.11. hiljutine (mitte vanem kui 6 kuud) EKG salvestusena; 1.12. muude uuringute tulemused (koormus-EKG, ehhogardiograafia, rütmimonitooring ehk

EKG-Holter, ambulatoorne vererõhu 24 tunni monitooring); 1.13. viimase 1–2 kuu jooksul tehtud laborianalüüside tulemused sõltuvalt probleemist,

soovitavalt: hemogramm; kreatiniin (eGFR); lipiidid; kilpnäärmehormoonid; veresuhkur; Na, K; vajaduse korral pro-BNP;

1.14. muud konsultatsioonile suunamise kontekstis olulised varasemate uuringute tulemused;

1.15. info riskielukutse kohta (elukutselised auto-/bussijuhid, lendurid jne); 1.16. elukoht – oluline märkida, kui inimene elab kaugemal ning uuringute ja vastuvõtu

organiseerimine vajab läbimõtlemist.

2. E-konsultatsiooni vastuse korral antava saatekirja vastusel tuleb 4 tööpäeva jooksul esitada: 2.1. otsuse andmed: ravisoovitused ja edasine raviskeem, soovitatav täiendavate uuringute planeerimine, patsiendi edasise jälgimise vajadus (kelle poolt, kui sageli, millised näitajad); 2.2. kliiniline diagnoos (diagnoosi kood ja nimetus RHK 10 järgi) juhul, kui diagnoos on eriarsti poolt enne pandud, vastasel juhul on tegemist esialgse diagnoosiga või selle hüpoteesiga. 3. E-konsultatsiooni korral ravi ülevõtmisega (e-konsultatsiooni vastuse liik vastavalt vastuvõtt 7 päeva jooksul, 8–42 päeva jooksul, rohkem kui 42 päeva pärast) tuleb saatekirja vastusel esitada: 3.1. võimaluse korral eriarsti vastuvõtule tulemise kuupäev, kellaaeg ja koht ning arsti nimi; 3.2. vastuvõtule tulemiseks eelnevalt vajalik täiendav info.

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise kord“ Lisa 37

(muudetud sõnastuses)

E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded perearsti poolt patsiendi suunamisel psühhiaatria e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel

(vastavalt Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi sõlmitud kokkuleppele) Enne e-konsultatsiooni tuleb patsiendilt küsida nõusolekut e-konsultatsiooni tegemiseks ning täpsustada asutus, kes e-konsultatsiooni annab.

A. Patsient suunatakse e-saatekirjaga psühhiaatri e-konsultatsioonile alljärgnevate juhtude või seisundite korral:

1) psüühikahäire ravi korrigeerimiseks, kui senine ravi pole andnud tulemusi, on põhjustanud häirivaid kõrvaltoimeid või esineb ebasobivaid koostoimeid teiste raviskeemis olevate ravimitega;

2) psüühikahäire diagnoosimiseks, täiendavate uuringute vajaduse hindamiseks (sh psühholoogilised uuringud);

3) psüühikahäire edasise käsitluse suhtes nõuannete saamiseks (sh mittemedikamentoossed sekkumised, väheintensiivsed psühhosotsiaalsed sekkumised);

4) kui patsient tarvitab bensodiasepiine ravijuhendis ja sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ sätestatud kogusest suuremas koguses;

5) suurtes kogustes ja/või regulaarselt bensodiasepiine kasutavale patsiendile alternatiivsete ravivõimaluste leidmiseks, kui suunava arsti poolt kasutusele võetud meetmed pole tulemusi andnud, sealhulgas sõltuvuse raviks ja mitme psühhoaktiivse aine tarvitamise häire korral.

B. Patsienti ei suunata saatekirjaga psühhiaatri e-konsultatsioonile alljärgnevatel juhtudel:

1) vältimatut psühhiaatrilist abi vajava seisundi korral (sh tahtest olenematu ravi vajaduse olemasolul);

2) suitsiidiriski hindamiseks; 3) ägeda võõrutusseisundi korral, sellisel juhul suunatakse patsient erakorralise meditsiini

osakonda; 4) kui probleemi käsitlemiseks on riiklikult tagatud mõni muu vajaduspõhine ravisekkumine

või Tervisekassa psühhiaatria eriala lepingupartnerid vajaduspõhist ravisekkumist ei paku; 5) kui probleemi käsitlemiseks on vajaduspõhine sekkumine kättesaadav vaimse tervise

astmelise abi mudeli esimestel astmetel: baasaste (iseseisev eneseabi), 1. aste (eneseabi e-kursus) ja 2. aste (toetatud väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised).

C. Määruse „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ nõuete kohaselt tuleb vormistatud saatekirjal ja saatekirja vastusel esitada alljärgnevad patsiendi seisundi kohta käivad kliinilised ja muud andmed:

1. Saatekirjal tuleb esitada:

1.1 konsulteerimist vajav küsimus või hüpotees; 1.2 psühhiaatrilise probleemi kirjeldus, saatekirja koostaja hinnang patsiendi psüühilisele seisundile, psüühikahäire mõju patsiendi igapäevasele toimetulekule, õpingutele, tööle; 1.3 anamnees ja olulised taustaandmed (sh lapseea psühhomotoorse arengu iseärasused ja kõrvalekalded selles, traumaatilised elusündmused, psüühikahäire(te) / psüühiliste

probleemide esmane avaldumine, psüühikahäire dünaamika (varasemad ägenemised, remissioonid, degradatsioon), käesoleva psüühikahäire (episoodi) avaldumise algus, dünaamika, võimalikud psühhogeensed tegurid, tugivõrgustiku olemasolu, suhted, muud olulised andmed eluviisi kohta, teistelt saadud info patsiendi psüühilise seisundi ja toimetuleku kohta); 1.3.1 alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamise anamnees; 1.4 psüühikahäire diagnoosimiseks ja raviks seni rakendatud sekkumised; 1.4.1 psüühikahäire diagnoosimiseks tehtud uuringute tulemused, mis ei ole leitavad digiloos (nt psühholoogilised testid: EEK, AUDIT, MMSE jm); 1.4.2 varasem ja käesolev psüühikahäire ravi: ravimi nimetus, annus, ravi kestus, ravi katkestamise/lõpetamise põhjus, ravimi tarvitamisel avaldunud kõrvaltoimed; 1.4.3 kui patsient tarvitab bensodiasepiine, tuleb märkida, millistel näidustustel alustati ravi bensodiasepiinidega, miks on vajalik jätkata ravi nende ravimitega raviskeemi alusel, kas on üritatud bensodiasepiinidest võõrutamist või annuse vähendamist (kui on, siis mil viisil; kui on, siis kas on õnnestunud või miks on ebaõnnestunud); 1.4.4 muud rakendatud sekkumised: väheintensiivsed psühhosotsiaalsed sekkumised, psühhoteraapia, neuromodulatsioon jm (tõhusus, talutavus); 1.4.5 kehtiv raviskeem (kõigi ravimite puhul), hinnang patsiendi ravikoostöövalmidusele; 1.5 teiste eriarstide otsused, mis ei ole leitavad digiloos või mille eraldi äramärkimist peab saatekirja koostaja oluliseks; 1.6 muude eelnevate uuringute ja analüüside tulemused, mis ei ole leitavad digiloos või mille eraldi äramärkimist peab saatekirja koostaja oluliseks; 1.7 kaasuvad haigused ja seisundid, mis ei ole leitavad digiloos või mille eraldi äramärkimist peab saatekirja koostaja oluliseks; 1.8 psüühilise seisundi kirjeldus:

Kirjeldus

Emotsionaalne seisund (meeleolu, ärevus, pinge, ärrituvus jm)

Tahteaktiivsus, käitumine (tahteaktiivsus alanenud/kõrgenenud, rahutus, pidurdatus, sundkäitumine, impulsiivsus, agressiivsus (enda, teiste, asjade jm suhtes)

Kognitiivne tegevus (vaimne võimekus, keskendumine, mälu jm)

Psühhootilised sümptomid (luulumõtted, meelepetted jm)

Uni (liigunisus, unetus, uinumisraskused, öine ärkamine jm)

Isu (suurenenud, vähenenud, toitumise ja söömiskäitumise eripärad)

Muud sümptomid

2. E-konsultatsiooni vastuse korral antava saatekirja vastusel tuleb 15 tööpäeva jooksul esitada:

2.1 kliiniline diagnoos (diagnoosi kood ja nimetus RHK 10 järgi) juhul, kui eriarsti poolt on enne diagnoos pandud, vastasel juhul on tegemist esialgse diagnoosiga või selle hüpoteesiga;

2.2 diagnostika ja ravisoovitused (sh soovituslik ravi kestus; millal ja mille alusel hinnata ravi jätkamise/korrigeerimise vajadust; soovitatud ravimite sagedasemad võimalikud koos- ja kõrvaltoimed, nende käsitlus, sh bensodiasepiinidega ravi kestuse, jätkamise ja võõrutamise kohta).

3. E-konsultatsiooni korral võetakse ravi üle järgmisel juhul:

kui e-konsultatsiooni kirjelduse põhjal ilmneb, et probleemi keerukuse või kaasuvate raskete psüühikahäirete tõttu on mõistlik psühhiaatri poolt ravi jätkata.

4. E-konsultatsiooni korral ravi ülevõtmisega (e-konsultatsiooni vastuse liik vastavalt vastuvõtt 7 päeva jooksul, 8–42 päeva jooksul, rohkem kui 42 päeva pärast) tuleb saatekirja vastusel esitada:

4.1 võimaluse korral eriarsti või vaimse tervise õe vastuvõtule tulemise kuupäev, kellaaeg ja koht ning spetsialisti nimi;

4.2 vastuvõtule tulemiseks eelnevalt vajalik täiendav info.

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise kord“ Lisa 69

E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded eriõe poolt patsiendi suunamisel

õendusabi e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel (vastavalt Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga sõlmitud kokkuleppele)

Enne e-konsultatsiooni tuleb patsiendilt küsida nõusolekut e-konsultatsiooni tegemiseks ning täpsustada asutus, kes e-konsultatsiooni annab. A. Patsient suunatakse e-saatekirjaga õendusabi e-konsultatsioonile alljärgnevate juhtude või seisundite korral: 1) kui on vajadus saada õendusabi eriala spetsiifilist nõustamist; 2) raviteekonnast ja ravijuhenditest lähtuv suunamine kokkulepitud erialadele; 3) ambulatoorsel või päevaravil viibiva patsiendi ravi täpsustamiseks; 4) väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel, ööpäevaringsel erihooldusteenusel või

õendushaiglas viibiva patsiendi ravi koordineerimiseks. B. Patsienti ei suunata e-saatekirjaga õendusabi e-konsultatsioonile alljärgnevatel juhtudel: 1) patsient ei ole valmis või motiveeritud edasiseks raviks või nõustamiseks teise

tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduma; 2) patsiendi seisund on kiireloomuline ja vajab viivitamatut sekkumist. C. Määruse „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ nõuete kohaselt tuleb vormistatud saatekirjal ja saatekirja vastusel esitada alljärgnevad patsiendi seisundi kohta käivad kliinilised ja muud andmed: 1. Saatekirjal tuleb esitada: 1.1 konkreetne põhjus ja eesmärk: tervisekaebuse kirjeldus ja põhjendus, miks konsultatsioon on vajalik; 1.2 lühikokkuvõte või viide kõige viimasele terviseseisundi hinnangule koos tuvastatud terviseriskidega, kroonilise haiguse kestus ja juba rakendatud sekkumiste kirjeldus; 1.3 viide või ülevaade põhidiagnoosiga kaasuvatest diagnoosidest, kehtiva raviskeemi kirjeldus koos mitte-medikamentoossete sekkumistega, sealhulgas viide tervise infosüsteemis (TIS) olevale infole või kirjalik ülestähendus esinevate allergiate kohta; 1.4 viide objektiivetele leidudele, varem tehtud analüüsidele/uuringutele, võimaluse korral TISi viidete kaudu; kui viidata ei saa, siis kirjalik ülestähendus (nt kaal, pikkus, KMI, RR jne); 1.5 pildimaterjal (vajaduse korral), mis on oluline haavadega seotud e-konsultatsioonide puhul; kvalitatiivne kirjeldus; 1.6 muu oluline info (vajaduse korral).

2. E-konsultatsiooni vastuse korral antava saatekirja vastusel tuleb 4 tööpäeva jooksul esitada: 2.1 diagnoosi kood ja nimetus RHK 10 klassifikatsiooni alusel; 2.2 diagnostika, ravi või jälgimise edasised soovitused. 3. E-konsultatsiooni korral ravi ülevõtmisega (e-konsultatsiooni vastuse liik vastavalt vastuvõtt 7 päeva jooksul, 8–42 päeva jooksul, rohkem kui 42 päeva pärast) tuleb saatekirja vastusel esitada: 3.1 võimaluse korral eriõe/õe vastuvõtule tulemise kuupäev, kellaaeg ja koht ning õe nimi; 3.2 vastuvõtule tulemiseks eelnevalt vajalik täiendav info.

Ministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruses nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ (edaspidi määrus nr 1) muudetakse arst- residentide töötasu alammäära, mis lähtub tervishoiuvaldkonna tööandjate ja töötajate esindajate kollektiivlepingus kokku lepitavast töötajate töötasu suurenemisest alates 01.04.2025. Tervishoiutöötajate tunnitasu suurendatakse keskmiselt 1,5% võrreldes 2024. aasta määradega. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 2) uuendatakse teenuste piirhindasid, mida Tervisekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutajatele. Piirhindade uuendamise vajadus tuleneb tervishoiuvaldkonna tööandjate ja töötajate esindajate kollektiivlepingus kokku lepitavast töötajate töötasu suurenemisest alates 01.04.2025. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ (edaspidi määrus nr 3) täiendatakse perearstile tasutavate tervishoiuteenuste loetelu, lisades eriõe e-konsultatsiooni tegemise ja täiendava pneumokokivastase ravimiteenuse kasutamise õiguse ning võimaluse pakkuda nimistu patsientidele psühholoog-nõustaja teenust. Muudetakse kardioloogia ja psühholoogia e-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõudeid ning kinnitatakse uue e-konsultatsioonina eriõe e-konsultatsiooni nõuded. Samuti täiendatakse erakorralise meditsiini osakondades (edaspidi EMO) teostatava triaaži juhendit ning suurendatakse eriõdede õigusi patsientide käsitlemisel. Seoses tervishoiuvaldkonna tööandjate ja töötajate esindajate kollektiivlepingus kokku lepitava töötajate töötasu suurenemisega alates 01.04.2025 muudetakse teenuse standardkulus arvestatud töötajate brutopalga summasid. Muudetakse ka koolitervishoiuteenuse piirhinna kujunemise metoodikat alates 01.09.2025. Eelnõus esitatud määruste muudatused on heaks kiidetud Tervisekassa nõukogu 14.02.2025 otsusega nr 6. Nimetatud otsusega tegi Tervisekassa nõukogu terviseministrile ettepaneku määruse muudatuste kehtestamiseks. 1.2. Määruse ettevalmistajad Eelnõu menetleja Sotsiaalministeeriumis on tervishoiuteenuste osakonna nõunik Pille Saar ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määrus on ette valmistatud Tervisekassas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Tervisekassa:

1) tervishoiuteenuste arendamise portfellijuht Liis Kruus ([email protected]); 2) Tervisekassa peaspetsialistid/teenusejuhid:

 Merje Metsoja ([email protected]);

 Kristiina Vaas ([email protected]);

 Helis Ojala ([email protected]);

 Hanna Jäe (hanna.jä[email protected]);

 Laura Johanna Tuisk ([email protected]);

 Aivar Koppas ([email protected]);

 Tanel Kaju ([email protected]); 3) jurist Katrina Koha ([email protected]). 1.3. Märkused

Määruse nr 3 muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) kehtestamisega, mida samuti rakendatakse alates 01.04.2025. Eelnõuga muudetakse järgmisi määrusi: 1) sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ (RT I, 27.03.2024, 4); 2) tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ (RT I, 04.10.2024, 5); 3) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ (RT I, 27.12.2024, 32). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse määruse nr 1 § 2 lõiget 3 ja muudetakse arst-residendi palga suurust. Alates 01.04.2025 on arst-residendi brutotunnipalk 19 eurot ja 97 senti ning ühe kuu baasil arvutatav brutopalk 3331 eurot ja 60 senti. Muudatus lähtub tervishoiuvaldkonna tööandjate ja töötajate esindajate vahel sõlmitavas ja 01.04.2025 jõustuvas kollektiivlepingus kokku lepitavast arst-residendi töötasu alammäärast. Paragrahvi 2 punktidega 1–7 muudetakse määrust nr 2 ja uuendatakse kiirabitöötajate brutopalga kuluna teenuse standardkulus arvestatud summasid vastavalt kollektiivlepingule ning määruse nr 2 § 4 lõike 1 punktides 3 ja 6, § 8 lõikes 2 ning § 9 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kulukomponentide maksumusi. Muudatuste tulemusena langevad osad lisabrigaadidega seotud hinnad, kuna neis sisaldub proportsionaalselt rohkem kulukomponente, mille maksumust alandati. Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse määruse nr 3 § 6 lõike 4 sõnastust ja jäetakse e- konsultatsioonide loetelust välja viide bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete retsepti väljakirjutamiseks tehtavale e-konsultatsioonile. Muu hulgas jäetakse välja viide määruse lisale 64. Muudatus on tingitud psühhiaatri e-konsultatsiooni kokkuleppe uuendamisest – edaspidi tuleb bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete retsepti väljakirjutamiseks vajaliku e- konsultatsiooni tegemisel järgida psühhiaatria eriala e-konsultatsiooni kokkuleppes sätestatut (määruse lisa 37). Paragrahvi 3 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 3 § 6 lõikega 43 ja lisatakse võimalus tasuda perearstile eriõe poolt tehtud e-konsultatsiooni eest teisele eriõele või õele. Muudatus on tingitud tervishoiuteenuste loetelu muutmisest, millega lisatakse loetellu uus tervishoiuteenus „Õendusabi e-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel“ (kood 3131). Õendusabi e-konsultatsiooni võib teha ka kinnitatud nimistuga perearsti juures töötav eriõde (eriõe pädevusega pereõde, vaimse tervise õde). Paragrahvi 3 punktiga 3 muudetakse määruse nr 3 § 6 lõikes 5 olevat tabelit ja perearsti tegevusfondi lisatakse koodiga 427R tähistatud ravimiteenus. Teenuse laiendamine perearstidele on oluline selleks, et riskirühma kuuluvat patsienti võiks kokkuleppel perearstiga vaktsineerida ka perearst, kui see on mingil põhjusel jäänud eriarsti visiidi ajal tegemata. 01.01.2025 lisati perearsti tegevusfondi koodidega 278R ja 279R tähistatud ravimiteenused ning loodi võimalus teha perearstiabi raames pneumokokivastast vaktsineerimist ja revaktsineerimist. Ekslikult jäi tegevusfondi lisamata ravimiteenus „Pneumokokivastane vaktsineerimine 20-valentse konjugeeritud polüsahhariidvaktsiiniga, üks doos“ (kood 427R). Vaktsineerimisel tuleb perearstiabi osutajal järgida tervishoiuteenuste loetelus nimetatud ravimiteenuste kasutamise rakendustingimusi ning lähtuda Sotsiaalministeeriumi juurde loodud immunoprofülaktika

3

eksperdikomisjoni määratud sihtrühmast. Perearstidele tasutakse teenuse eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelu § 65 lõikes 86 sätestatud piirhinna koefitsiendile. Paragrahvi 3 punktiga 4 muudetakse määruse nr 3 § 6 lõikes 7 olevat tabelit ja perearsti teraapiafondi lisatakse koodidega 7638, 7639 ja 7640 tähistatud psühholoog-nõustaja osutatavad tervishoiuteenused, et suurendada esmatasandi võimekust tegeleda vaimse tervise muredega. Paragrahvi 3 punktiga 5 muudetakse määruse nr 3 § 124 lõiget 1 ja jäetakse välja viide määruse lisale 64, mis tunnistatakse kehtetuks. Määruse lisas 64 sisalduvad e-konsultatsiooni saatekirja ja vastuse nõuded on hõlmatud lisas 37. Paragrahvi 3 punktidega 6, 7 ja 9 muudetakse määruse nr 3 § 28 lõikes 4, § 381 lõikes 4 ja § 41 lõikes 2 töötajate brutopalga kulu. Lähtudes uuest planeeritavast kollektiivleppest suurendatakse tervishoiutöötajate tunnitasu keskmiselt 1,5% võrreldes 2024. aasta määradega. Kõikides teenuste hindades sisalduvad alates 01.04.2025 järgmised palgakomponendid:

2024. a palgakomponent (eurot tunnis)

Palgakomponent alates 01.04.2025. a (eurot

tunnis)

Arst 19,67 19,97

Eriarst 21,40 21,72

Kliiniline psühholoog 15,30 15,53

Õde ja tervishoiu tugispetsialist 12 12,18

Eriõde ja ämmaemand 12,45 12,64

Kiirabitehnik 10 10,15

Erakorralise meditsiini tehnik 10,35 10,51

Hooldustöötaja 7,60 7,71

Paragrahvi 3 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 3 § 40 lõige 57. Muudatus on tingitud tervishoiuteenuste loetelu muutmisest, millega jäetakse koodidega 3087 ja 3088 tähistatud lisatasud (asendusteenuse osutaja sõidukulu) tasutavate teenuste nimekirjast välja. Paragrahvi 3 punktidega 10 ja 11 muudetakse määruse nr 3 § 49 lõikes 3 ja § 50 lõikes 5 sätestatud koolitervishoiuteenuse piirhinna kujunemise metoodikat. Muudatus on tingitud terviseministri 13. jaanuari 2025. a määruse nr 3 „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ §-s 51 sätestatud koolitervishoiuteenust osutava õe töökoormuse kindlaks määramise põhimõtetest ning sellega seoses muudetakse koolitervishoiuteenuse piirhinna kujunemise aluseks olevaid andmeid. Arvestades asjaolu, et viidatud määruse § 51 rakendatakse alates 01.09.2025, jõustuvad ka määruse nr 3 § 49 lõike 3 ja § 50 lõike 5 muudatused ning nende alusel arvutatud koolitervishoiuteenuste piirhinnad tervishoiuteenuste loetelus 01.09.2025. Paragrahvi 3 punktiga 12 muudetakse määruse nr 3 § 67 lõiget 14 ning pikendatakse § 28 lõike 4 punktis 5 ja § 41 lõike 2 punktis 2 sätestatud kliinilise psühholoogi brutopalga summa rakendamist kuni 31.03.2027. Eesmärk on toetada kliinilise psühholoogi teenuste kättesaadavust Tervisekassa lepingupartnerite juures. Paragrahvi 3 punktiga 13 muudetakse määruse nr 3 lisasid 3, 15, 16, 26, 31 ja 37. Määruse lisade 3, 15 ja 16 muudatused on tingitud tervishoiuteenuste loetelu muudatustest, millega muudetakse teenuste kulukirjeldusi. Muudetud lisad kajastavad teenuste uuendatud kulukirjeldusi.Määruse lisa 26 „Juhend triaaži teostamiseks Eesti erakorralise meditsiini osakondades“ muudetakse järgmiselt:

4

- mõistete osa täiendatakse mõistega „aeg õeni“, mille all mõeldakse aega, mis kulus patsiendi EMO-sse saabumisest patsiendi esimese kohtumiseni eriõega (sh eriõe III taseme pädevusega õega);

- senine pealkiri „Triaažikategooriad ja aeg arstini“ asendatakse pealkirjaga „Triaažikategooriad ja aeg õe või arstini“;

- täiendatakse rohelise (IV) ja sinise (V) triaažikategooria patsientide käsitlust ning asendatakse sõnad „aeg arstini“ sõnadega „aeg õe või arstini“;

- täpsustatakse, et rohelise ja sinise triaažikategooriaga patsientideõe võiarstliku ülevaatuse alustamise aeg võib EMO ülekoormuse korral pikeneda;

- punktis 2 täpsustatakse lauset, mis käsitleb patsiendi käsitlust mitme triaažikategooria korral. Määruse lisa 26 muutmise eesmärk on luua eriõdedele (sh eriõe III taseme pädevusega õdedele) võimalus võtta EMO-s vastu sinise ja rohelise triaažikategooriaga patsiente. See kiirendab kergema seisundiga patsientide käsitlust, vähendab arstide töökoormust ja võimaldab kasutada arsti ressurssi kõrgema triaažikategooriaga patsientide käsitlemiseks. Kaudse mõjuna võimestab muudatus õdede rolli erakorralises meditsiinis, ühtlustab kergema seisundiga patsientide käsitlust esmatasandiga, kus patsiendi esmaseks kontaktiks on sageli just pereõde, ja suurendab patsientide teadlikkust esmatasandi poole pöördumiseks. Määruse lisa 31 muudetakse eesmärgiga tagada patsientide kiirem, selgema põhjusega ja seega mõistlikum suunamine kardioloogile vastavalt kasutusel olevatele ravijuhistele. Uute nõuete loomisel pöörati senise e-konsultatsioonide tegemise kogemuse põhjal tähelepanu ilmnenud kitsaskohtade ja arusaamatuste kõrvaldamisele. Muudatuse rakendamisega kaasneb parem ja kiirem eriarstiabi kättesaadavus. Muudatused tehakse vastavalt 03.02.2025 Eesti Perearstide Seltsiga ja 02.02.2025 Eesti Kardioloogide Seltsiga sõlmitud kokkuleppele. Määruse lisa 37 muudetakse ja psühhiaatria e-konsultatsiooni vastamise tähtaega pikendatakse neljalt tööpäevalt 15 tööpäevani. E-konsultatsioon ei ole mõeldud akuutsete juhtumitega tegelemiseks. Kuna psühhiaatria e-konsultatsiooni korral võtab põhjaliku ja kvaliteetse vastuse andmine valdkonna spetsiifikast tulenevalt kauem aega, pikendatakse nõuetekohase teenuse tagamiseks vastamise aega. Muudatusega täpsustatakse e-konsultatsioonile suunamise eeldusi ja saatekirjale esitatavaid nõudeid. Samuti viiaksebensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete retsepti väljakirjutamiseks vajaliku e-konsultatsiooni tegemise nõuded psühhiaatria e- konsultatsiooni nõuete hulka, sest bensodiasepiinidega seotud eraldiseisev e-konsultatsioon ei täitnud sellele seatud eesmärki. Muudatused tehakse vastavalt 03.02.2025 Eesti Perearstide Seltsiga ja 31.01.2025 Eesti Psühhiaatrite Seltsiga sõlmitud kokkuleppele. Paragrahvi 3 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 3 lisa 64. Seoses määruse lisa 37 uuendamisega lisati bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete retsepti väljakirjutamiseks vajaliku e-konsultatsiooni tegemise kokkulepped psühhiaatri e-konsultatsiooni kokkulepete hulka. Seetõttu puudub vajadus eraldiseisvaks kokkuleppeks. Paragrahvi 3 punktiga 15 täiendatakse määrust nr 3 lisaga 69 „E-konsultatsiooni saatekirja ja selle vastuse nõuded eriõe poolt patsiendi suunamisel õendusabi e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“. Täiendus on tingitud tervishoiuteenuste loetelu muudatusest, millega lisatakse loetellu uus tervishoiuteenus „Õendusabi e-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel“ (kood 3131). Paragrahvi 4 punktides 1 ja 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus, v.a § 3 punktid 10 ja 11, jõustub 01.04.2025. Määruse § 3 punktides 10 ja 11 sätestatud muudatused jõustuvad 01.09.2025, mil jõustub terviseministri 13. jaanuari 2025. a määruse nr 3 „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ § 51 ja muutuvad koolitervishoiuteenust osutava õe töökoormuse arvestamise põhimõtted. Määruse eelnõul on seitse lisa, milles on esitatud määruse lisad 3, 15, 16, 26, 31 ja 37 uues sõnastuses ning lisatud lisa 69.

5

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega ning eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused on redaktsioonilised või vahetult seotud 2025. aasta 1. aprillil kehtima hakkava tervishoiuteenuste loetelu muudatustega, kehtestades Tervisekassale täiendavaid tingimusi tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Lisaks muutuvad kardioloogi ja psühhiaatri e- konsultatsiooni saatekirja ja vastuse nõuded, mis täpsustavad ja täiendavad neil erialadel patsientidele pakutava e-konsultatsiooni võimalusi. EMO-s teostatava triaaži juhendi muudatusega suurendatakse eriõdede õigusi patsientide käsitlemisel eesmärgiga kasutada tervishoiutöötajate piiratud ressurssi parimal viisil. Koolitervishoiuteenuse piirhinna kujunemise metoodika muutumisega alates 01.09.2025 tasub Tervisekassa edaspidi teenuseosutajale piirhinda, lähtudes õpilase vajadusest, s.o tavaõpilane, tõhustatud tuge vajav õpilane ja erituge vajav õpilane. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatustegakaasnevad kulutused on välja toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 1. Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju 2025. aastaks, miljonit eurot

Muudatus Lisakulu

al aprill 2025 (mln eurot)

Tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlused 0

sh eriarstiabi, haiguste ennetus ja tervisedendus 0,5

Ravimiteenuste piirhindade muutmine tulenevalt toimeainete ühikuhindade muutusest -0,5

Horisontaalsed muudatused 12,7

Otorinolarüngoloogia eriala nüüdisajastamine -0,3

Ortopeedia eriala lisavahendite (traumaga seotud koodid) (L-koodide) nüüdisajastamine 0,4

01.04.2025 rakenduv kollektiivlepingu töötasude mõju (sh kiirabi, residendid) 12,2

Kiirabi mudelis rakendatud kulukomponentide maksumuste uuendamine 0,4

Muud perearstiabi ja eriarstiabi muudatused 0,9

Vanglameditsiin (2025. a I poolaasta) 0,2

Psühhiaatria e-konsultatsiooni kulumudeli muutmine 0,2

Vaimse tervise alased muudatused esmatasandil 0,5

Kokku 13,6

Kuluga on arvestatud Tervisekassa eelarves. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.04.2025. Määruse § 3 punktid 10 ja 11 jõustuvad 01.09.2025. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele, kellel on eelnõuga puutumus (Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium), eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti

6

Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuse Liidule ja Tartu Ülikoolile. Menetlusökonoomiast lähtudes on kolm eelnõu liidetud kokku üheks määruseks. Eelnõule esitas märkused Tervisekassa, mis on ära toodud tabelis 1. Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Arstide Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Õdede Liit kooskõlastasid eelnõud märkusteta, teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt märkuseid ei laekunud. Tabel 1. Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Tervisekassa

Ministri määruste muutmise eelnõu lisas 31

palume muuta punkti C alapunkti 1.6 ja

sõnastada

järgmiselt: „1.6. Raviskeem: kasutatavad

ravimid ja annused.“ Muudatuse tulemusel on

sõnastus

selgem ja üheselt mõistetavam, millist infot

saatekiri peab sisaldama. Sõnastuse muudatus

on läbi

räägitud Eesti Kardioloogide Seltsiga ja Eesti

Perearstide Seltsiga.

Arvestatud

Ministri määruste muutmise eelnõu lisas 37

palume muuta punkti B alapunkti 4 ja sõnastada

järgmiselt: „4. kui probleemi käsitlemiseks on

riiklikult tagatud mõni muu vajaduspõhine

ravisekkumine või Tervisekassa psühhiaatria

eriala lepingupartnerid vajaduspõhist

ravisekkumist ei osuta;“. Sõna „sekkumine“

tuleb selguse huvides asendada sõnaga

„ravisekkumine.“ Täpsustus on kooskõlastatud

Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Psühhiaatrite

Seltsiga.

Arvestatud

Ministri määruste muutmise eelnõu lisa 69

pealkirja sulgudes olevat osa palume täiendada

ja

sõnastada järgmiselt „(vastavalt Eesti Õdede

Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga sõlmitud

kokkuleppele)“. Eesti Haiglate Liit kooskõlastas

lisas 69 toodud e-konsultatsiooni saatekirja ja

vastuse nõuded 18.02.2025.

Arvestatud