Seltsing Saaremaa Põlisrahvas ja MTÜ Saarte Maakogu_vastus

Kristjan Moora, Hannes Nelis

Jaen Teär, Anti Kukkela

Seltsing Saaremaa Põlisrahvas

MTÜ Saarte Maakogu

[email protected]

Teie 25.02.2025

Meie 24.03.2025 nr 14-1/250465/2502086

Lugupeetud avaldajad

Küsisite õiguskantsleri kui Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse tegevuse kohta

põlis- ja hõimurahvaste õiguste kaitsel. Samuti soovisite teada ÜRO Inimõiguste Nõukoja aruande

koostamise ja Välisministeeriumi veebilehelt põlisrahvaste õigusi käsitlevate dokumentide

mahavõtmise kohta.

Palusite õiguskantsleril kontrollida Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduse nr 146 vastavust

põhiseadusele. Selle korraldusega kehtestati üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva

rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kohta. Te ei ole rahul, et kohtus pole

võimalik vaidlustada Vabariigi Valitsuse kehtestatud üleriigilist planeeringut ja ka sellega, et

seltsingul pole võimalik kohtusse pöörduda. Lisaks tõstatasite tuulikute hooldamist puudutavad

küsimused ning selle, et hoonestusloa taotlejatele ei ole kehtestatud kapitalinõudeid.

1. Vastus selgitustaotlusele

Põhiseaduse kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa (§ 3). Välislepinguid käsitleb põhiseaduse IX peatükk.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) Põlis- ja Hõimurahvaste Konventsioon ei ole nende 29

kehtiva konventsiooni hulgas 152-st, mille Eesti on jõustanud. ILO peab põhiliseks

11 tuumkonventsiooni, millest Eestil on jõustamata kaks, mis puudutavad tööohutust ja

töötervishoidu.

Õiguskantsler ei otsusta selle üle, millised välislepingud peaks Eesti sõlmima ja ratifitseerima.

Õiguskantsler võib üksnes taotleda välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolevaks

tunnistamist alates välislepingu alla kirjutamisest (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seadus § 6 lg 1 p 4). Seega, kui õiguskantsler leiab, et leping või selle säte on vastuolus

põhiseadusega, siis sellisel juhul on õiguskantsleril õigus esitada Riigikohtule taotlus tunnistada

välisleping või selle säte põhiseadusega vastuolus olevaks.

Õiguskantsler on siiski julgustanud peamiste inimõiguskonventsioonidega seotud lepingute

ratifitseerimist, nagu näiteks ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) kaebemenetlust puudutav

fakultatiivprotokoll. Samuti esines õiguskantsler Riigikogu ees ettekandega, et Pariisi

kliimakokkuleppega võetud kohustusi tuleb täita selgete seaduste abil. ILO ega ka teiste ÜRO

eriagentuuride konventsioonide ratifitseerimisele ei ole õiguskantsler seni üles kutsunud.

2

ÜRO deklaratsioonid (sh põlisrahvaste õiguste kohta) ei ole üldjuhul õiguslikult siduvad ega muutu

automaatselt tavaõiguse normiks.1 Deklaratsioonide põhimõtted võivad aga sisalduda õiguslikult

siduvates dokumentides.2 Näiteks LÕK puudutab põlisrahvusest laste kultuurilisi jm õigusi.

Inimõiguste asutused on üks abinõu, mida inimõiguskonventsioonid kohustavad riike inimõiguste

teostamiseks kasutusele võtma.3

Põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni eesmärkide täitmise kohta palutud aruannetesse ei ole

õiguskantsler sisendit andnud. ÜRO Inimõiguste Nõukogu ekspertrühm palus infot eri osalistelt, sh

riigilt, põlisrahvastelt ja vabaühendustelt. Kas ja kes riigi nimel sisendit andis, on asjakohane küsida

Välisministeeriumilt, kes korraldab suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega

(välissuhtlemisseaduse § 9 lg 2 p 2). Teised üleskutse adressaadid võivad suhelda ÜRO-ga

iseseisvalt ning ei pea seda tegema riigi kaudu.

Välisministeeriumi veebilehelt dokumentide mahavõtmise kohta soovitame selgitusi küsida

ministeeriumilt.

2. Vastus avaldusele

2.1 Vabariigi Valitsuse korraldus üleriigilise planeeringu kehtestamise kohta ja kohtusse

pöördumine

Käsitletav Vabariigi Valitsuse korraldus on haldusakt. Riigikohtu halduskolleegium asus

seisukohale, et üleriigilist planeeringut saab halduskohtus põhimõtteliselt vaidlustada nii üksikisik

kui ka keskkonnaühendus (Riigikohtu määrus 14.03.2023 asjas nr 3-22-1312). Riigikohus märkis

ka, et üleriigilise planeeringuga ei ole tehtud lõplikku otsust konkreetsete tuulikute rajamise kohta

ega ole pandud paika kõiki nende ehitamise ja käitamise tingimusi. Üleriigilise planeeringuga

määrati kindlaks tuuleenergeetikaks sobivad alad (n-ö arendusalad). Kui edasistes menetlustes

ilmneb, et planeeringu elluviimisega kaasneks ootamatu õigusvastane mõju, mis isikut puudutab, on

võimalik edasised haldusaktid planeeringu elluviimisel (hoonestusluba jne) vaidlustada.

Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Seega saab põhiseaduse järgi igaüks

pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste ja vabaduste kaitseks.

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus

kohtu poole pöördumise konventsioon ehk Århusi konventsioon (art 9) annab keskkonnaasjades

kohtusse pöördumise õiguse puudutatud isikutele nende õiguste või huvide rikkumise korral ning

keskkonnaorganisatsioonidele praktiliselt populaarkaebeõiguse. Riigikohus on käsitanud Århusi

konventsiooni art 2 lg-s 4 nimetatud isikute ühendustena ka seltsinguid kui vastava seltsingulepingu

alusel ühise eesmärgi saavutamiseks tegutsevate isikute ühendusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

19.03.2012 määrus asjas nr 3-3-1-87-11, p 26; vt ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-d 30 ja

31).

Menetlustoimingute vaidlustamine on võimalik vaid erandjuhul (vt halduskohtumenetluse

seadustiku § 45 lg 3). Haldusakti andmisega (nt planeeringu kehtestamisega, hoonestusloa

1 Vt nt õiguskantsleri seisukohta ÜRO ränderaamistiku õigusliku iseloomu kohta. 2 Vt M. Kiviorg. „Eesti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguskonventsioonid“ – raamat „Inimõigused“, Liiri

Oja (toim), Õiguskantsleri Kantselei, 2022. 3 ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art 2 p 2 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste

õiguste rahvusvahelise pakti art 2 p 1.

3

andmisega), päädivas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse kahel juhul.

Esmalt olukorras, kus menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult

kaebaja materiaalseid õiguseid. Teiseks olukorras, kus menetlustoimingu õigusvastasus tingib

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus. (vt Riigikohtu 11.10.2018 määrus

nr 3-17-2132 p 8).

Riigikogu otsustada on, kas kaebeõigust laiendada populaar- või huvikaebustega ning kas ja

kuivõrd lubada isikul vaidlustada menetlustoiminguid. Pikemalt võite põhiseaduse § 15 kohta

lugeda põhiseaduse kommenteeritud väljaandest.

Õiguskantsler teeb järelevalvet seaduste ja muude õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse üle.

Õiguskantsler ei tee järelevalvet haldusaktide põhiseadusele vastavuse üle. Samuti ei luba seadus

õiguskantsleril anda hinnanguid kohtulahenditele.

2.2 Tuulikute püstitamine ja lammutamine

Tuulikute püstitamist ja lammutamist reguleerib üldseadusena eelkõige ehitusseadustik (avalikus

veekogus oleva ehitise, hoonestusloa tingimuste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta vt EhS

12. peatükk).

Ehitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele hoonestusluba laieneb, on hoonestusloa oluline

osa ning kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale (EhS § 1131 lg 2). Tuulikutele kehtivad

mh EhS sätestatud ohutuse, keskkonnasäästlikuse ja asjatundlikkuse põhimõtted (EhS § 8 jj). Seega

vastutab hoonestusloa omaja mh tuulikute ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse eest. Ehitise omanik

peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele

(EhS § 19 lg 1).

Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad

riiklikku järelevalvet pädevad asutused (EhS § 130 jj), mh võib pädev asutus otsustada ehitise

lammutamise üle (vt EhS § 132 lg 3).

Kui Teie hinnangul on vajalik muuta või täiendada tuuleparkidega seonduvat regulatsiooni (nt

kehtestada kapitalinõuded tuuleparkide hoonestusloa taotlejatele), võiksite oma ettepanekud esitada

Kliimaministeeriumile. Ministeerium saab kaaluda õigusaktide muutmise või täiendamise

põhjendatust.

Selgitusi planeerimisseaduse sätete kohta annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

ehitusseadustiku sätete kohta Kliimaministeerium.

Loodame, et neist selgitustest on abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Jaanus Kirikmäe 6938403, [email protected]

Margit Sarv 6938424, [email protected]