4
vastuolus muude avalike huvidega (lg 2). Kõnealused sätted on seaduses sätestatud praktilis-
õiguslikel kaalutlustel ja võimaldavad menetluse lõpetada juhtudel, mil kriminaalmenetluse
läbiviimine Eestis ei ole mõistlik või oleks vastuolus mõne teise riigi huvidega.
Sellised kaalutlused võivad esineda ka rendivanglas toime pandud kuritegude menetlemisel,
sest välisriikide vanglates reageeritakse kinnipeetavate õigusrikkumistele erinevalt. Näiteks
võidakse teistes riikides kinnipeetavate omavahelisi konflikte, sõltuvalt olukorra tõsidusest,
lahendada distsiplinaarmenetluse korras, samas kui Eestis alustataks kehalise väärkohtlemise
juhtudel kriminaalmenetlust KarS § 121 alusel. Loodav menetluse lõpetamise alus võimaldab
potentsiaalselt vähendada selliste juhtumite arvu, kus saatjariiki suunataks rahvusvaheliste
kriminaalkoostöömeetmete kaudu kinnipeetavaid karistama tegude eest, millele nad ise
kriminaalkorras ei reageeriks (eelduslik vastuolu saatjariigi huvidega), või mis alternatiivselt
tekitaks olukorra, kus võõrkinnipeetavad peaks karistuse kandmise järgselt jääma Eesti
vanglasse (n-ö tavarežiimile) karistust kandma (vastuolu Eesti Vabariigi avalike huvidega).
Eelnimetatud kaalutlustel ja ka selleks, et luua renditavas vanglas tingimused, mis sarnaneks
võimalikult palju saatjariigi režiimiga, on otstarbekas sätestada KrMS-is õiguslik alus, mis
võimaldab rendivangla kinnipeetavate toime pandud rikkumiste puhul kriminaalmenetluse
lõpetada. Normi sõnastusest nähtub, et menetluse lõpetamine on prokuratuuri kaalutlusotsus
ega kohusta prokuratuuri menetlust lõpetama iga kuriteo korral. Lõpetamine võiks aga olla
soovitatav juhtudel, mil teoga pole tekitatud märkimisväärset kahju. Kuigi kõnesolev säte ei
eelda kriminaalmenetluse lõpetamiseks kannatanu nõusolekut, on kannatanul võimalik oma
õiguste kaitseks menetluse lõpetamise määrust vaidlustada süüdistuskohustusmenetluse korras.
Vastavalt pakutud normi sõnastusele ei ole menetluse lõpetamine lubatud rendivangla
kinnipeetavate toime pandud kuritegude suhtes, mis on suunatud Eesti kodanike vastu või mis
ohustavad Eesti Vabariigi julgeolekut. Selline välistus lähtub põhjendusest, et riik ei saa jätta
reageerimata juhtumitel, mil mõni taolise välislepingu täitmise raames toime pandud kuritegu
ohustaks Eesti riiki või rahvast. Sellised rünnakud hõlmavad nt vanglaametnike vastaseid
ründeid, aga võivad seisneda ka nt üleskutses terrorikuriteo toimepanemisele. Täpsem
regulatsioon uute kuritegude menetlemise kohta peab sisalduma välislepingus.
Teise ja kolmanda KrMS-i täiendusena lisatakse seadustikku §-d 50885 ja 50886 (koos eraldi
peatükiga, et eristada regulatsiooni 19. peatükis sätestatud rahvusvahelise koostöö
üldregulatsioonist), mis reguleerivad vastavalt välisriigi kohtuotsusega mõistetud vangistuse
ajutist täideviimist (vanglarenti) ning selle täideviimise käigus tekkinud kriminaalmenetluste
üleandmist saatjariigile.
Kuigi ka praegu võib leida Eesti vanglasüsteemist kinnipeetavaid, kellele on vanglakaristuse
mõistnud mõni teine riik või organ, toimuks vanglarendi lepingu täitmine nendest juhtudest
oluliselt erinevatel tingimustel3, sest vanglarendi raames ei läbiks kinnipeetavad harilikku
kohtuotsuse tunnustamisprotsessi, mis välisriigi kohtuotsuse täitmisele eelneb. Kohtuotsuse
tunnustamine tähendab kehtiva õiguse kohaselt seda, et Harju Maakohus hindab, kas konkreetse
välisriigi otsuse täitmine oleks seaduspärane. Tunnustamise juhtumid võib omakorda liigitada
kaheks selle alusel, kas otsuse tunnustamine toimub Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise
kriminaalmenetlusliku koostöö raames või mitte. Esimesel juhul on nõutav, et kinnipeetav on
vähemalt Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kellel on Eestis alaline elamisõigus (vt KrMS §
50836 lg 1 p 3). Teisel juhul on tunnustamise eeldus kinnipeetava Eesti kodakondsus (vt KrMS
§ 477 lg 2). Kuna vanglarendi raames Eestisse toodavatel kinnipeetavatel puuduks igasugune
side Eestiga, ei sobi KrMS-is sätestatud tunnustamise mehhanismid välisriigi karistuste
täideviimiseks vanglarendilepingu raames. Kui siia juurde arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse
tunnustamise tagajärg on kinnipeetava karistuse täideviimise täielik üle võtmine, mis ei ühti
3 Välisriikide tunnustatud kohtuotsuseid viiakse täide Eesti õiguse kohaselt.