Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 17.03.2025 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Margaret Beres

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231553879

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi: xxxxxx xxxxxxxx

1. Kriminaalasja asjaolud

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles xxxxxx xxxxxxx

kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et

tema 04.11.2023 umbes kella 03:00 paiku asuvas „xxxxxxx“ ööklubis aadressil xxxxxxx, Tallinn,

Harjumaa lõi kaks korda rusikaga kannatanut xxxxxx xxxxxxi näo piirkonda, millega tekitas

kannatanule füüsilist valu ja kehalised vigastused. Vastavalt 04.11.2023 kell 03:40 koostatud isiku

läbivaatuse protokollile, kannatanul on fikseeritud: otsa ees muhk ning punetus.

Seega pani xxxxxxx xxxxxx toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese

tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Xxxxxxx xxxxxxx on kannatanuna 05.11.2023 kannatanuna üle kuulatud. Tema vigastused on

fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis. Kuriteo toimepanemist tõendavad lisaks kannatanu ja

kahtlustatava ütlused.

Kannatanu esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab kahtlustatavalt mittevaralise kahju hüvitamist

summas 8000 eurot.

Prokuratuuri 23.01.2025 määrusega edastati kriminaalasi vahendusmenetlusse, mille läbiviimine ei

olnud edukas ning poolte vahel kokkuleppeni ei jõutud.

2. Prokuratuuri seisukoht seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud

järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning

kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS §

202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxxxx xxxxxx

tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. KarS 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest

on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuriteoga

(KarS § 4 lg 3). Prokuratuur selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alustel ei eelda

kannatanu nõusolekut ning prokuratuuri pädevuses on antud otsustuse tegemine juhul, kui

karistusseadustiku eriosa ei näe ette karistuse alammäära, mida antud juhul, ei esine. Järelikult on antud

asjas menetluse lõpetamise pädevus prokuratuuril. Eelnev kehtib ka olukorras, kus KrMS § 202 lg 2 p

1 alusel pandi isikule kohustus hüvitada kannatanule kahju ulatuses, mis on väiksem tsiviilhagis

nõutust. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda

sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea menetluse

lõpetamise eeldusena, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine

ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse

eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema

hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik

menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest

loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku

varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest

tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid

silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama

muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle

järele on tungiv vajadus.

Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole xxxxxxx xxxxxx süü ülemäära suur ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Toimiku materjalidest nähtuvalt leidis episood aset ööklubis

ning suure tõenäosusega olid ka mõlemad pooled alkoholi tarvitanud. Toimiku materjalidest nähtuvalt

oli pooltel juba varasemalt konflikt seoses kahtlustatava poolt osutatud teenuse kvaliteedi ning

kannatanu poolt maksmata arvetega. Samuti tuleb möönda, et asjas ei ole üheselt tuvastatav, milline

oli poolte panus konflikti tekkimisel ning eskaleerumisel. Samuti tuleb kriminaalasja menetlemisel

arvesse võtta asjaolu, et xxxxxx xxxxx on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole

xxxxxxx xxxxxxxx karistatud ka peale kõnealust juhtumit kuritegude eest ning tal puuduvad kehtivad

väärteokaristused. Karistusregistri ning muude andmete põhjal ei ole alust arvata, et xxxxxx xxxxxx

puhul oleks tavapärane tülisid füüsilise vägivallaga lahendada.

Avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd xxxxxxx xxxxxxx etteheidetava süüteo

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema

õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega

kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni

eesmärgid saavutada ja õigusrahu taastada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Seetõttu kuulub

kriminaalmenetlus lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Xxxxxxx xxxxxxxx puhul ei ole alust arvata, et

kriminaalkorras karistamata jätmine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise.

Prokuröri hinnangul oleks mõistlik süü suurusega vastav tagajärg xxxxxx xxxxxx puhul menetluse

uuendamine uute tahtlike vägivallakuritegude toimepanemisel ühe (1) aasta jooksul alates käesoleva

määruse sõlmimisest ning panna xxxxxx xxxxxx kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju

mõistlikus ulatuses.

3. Prokuratuuri seisukoht seoses tsiviilhagiga

Kannatanu esitas tsiviilhagi, milles mittevaralise kahju hüvitamist summas 8000 eurot. Riigikohus on

varasema analüüsi tulemusena järeldanud, et aastatel 2018-2020 on kohtud sarnase kvalifikatsiooniga

juhtudel mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistnud mediaani summa 500 eurot (seejuures väikseim

hüvitis summas 50 eurot ja suurim summas 2000 eurot).1 Nii on Harju Maakohus asjas nr 1-17-3167

KarS § 121 lg 2 p 1 kvalifitseeritava teo järgi (tervisekahjustuse tekitamine, mis kestab vähemalt 4

nädalat) pidanud mõistlikuks mittevaraliseks hüvitiseks olukorras, kus süüdistatav põhjustas

kannatanule peaajuvapustuse, ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul,

näo paremapoole turse ja kahe lõikehamba murru, 800 eurot. Riigikohus on 11.11.2021 asjas nr 1-20-

3535/66 sedastanud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg

5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mõistliku rahasumma

väljamõistmisel arvestatakse, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja

süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Mittevaralise

kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati ka seda, millisel määral on rikkuja õigusvastane tegu

konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades hukkamõistetav (p-d 18 ja 19). Prokurör leiab, et

ka käesolevas asjas tuleb mittevaralise hüvitise määramisel eelnimetatud asjaolusid kaaluda.

Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi (muhk ja punetus otsmikul, ninapaistetus), varasemat

kohtupraktikat, mõlema poole panust konflikti tekkimisel ja olukorra eskaleerimisel, rikkuja vähest

süüd ning majanduslikku olukorda leiab prokurör põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitise määramist

summas 200 eurot.

Xxxxx xxxxxxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör

KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231553879 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel xxxxxx xxxxxx kohustub hüvitama kannatanule xxxxxx xxxxxxx

1 Veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf (18.09.2024)

tekitatud mittevaralise kahju summas 200 eurot, mis kanda kannatanu arveldusarvele

arveldusarvele EExxxxxxxxxx (selgitusse märkida kahju hüvitamine kriminaalasjas

23231553879). Maksekorraldused igakordsel tasumisel saata e-postile

[email protected]. Tähtajaks määrata: 6 kuud alates määruse koostamisest, s.o.

17.09.2025.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hoiduda uute tahtlike vägivallakuritegude toimepanemisest.

Tähtajaks määrata: 12 kuud alates määruse koostamisest, s.o. 17.03.2026.

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel osaleda vabalt valitud teenusepakkuja juures psühholoogilisel

nõustamisel vähemalt ühel (1) korral. Maksekorraldused igakordsel tasumisel saata e-postile

[email protected]. Tähtajaks määrata: 6 kuud alates määruse koostamisest, s.o.

17.09.2025.

3. Tõkendi tühistamine: puudub

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD paat, millel on salvestatud

häirekeskuse kõne / jätta kriminaalasja juurde.

5. Vahistuse andmed: ei kohaldatud.

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: mitte kustutada.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda

kahtlustatavale xxxxx xxxxxx ja tema kaitsjale ning saata kannatanule xxxxxxx xxxxxx ile ja

Tervisekassale.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.

11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Margaret Beres

Prokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja

kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle

suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust,

uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab kriminaalasja kohtusse.

Olen kohustustega nõus:

Xxxxxx xxxxxxx

Kahtlustatav