Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkiri „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida- Virumaal“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetatavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal" punktiga 9.9 tehakse toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan avalehel elluviija järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht)“. 2. Sõnastan avalehel rakendusasutuse järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 3. Sõnastan punkti 2 teise lõigu järgmiselt: „Tegevuste elluviimist juhib ja aruandlust korraldab elluviijana Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht ning partnerina viib tegevusi ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL).“. 4. Sõnastan punkti 2.1.3 tekstiosa järgmiselt: „Sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vaatest on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ja tagada nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks koostöö nii mõlema süsteemi sees kui ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel, mis toetaks maakonna sotsiaalmajanduslikku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket, ning panustada seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal.“. 5. Asendan punktis 2.1.1 tekstiosa „ühest kohast nii, et eri valdkondade“ tekstiosaga „ühe sisenemispunkti ja inimesekeskse terviklähenemise põhimõttel nii, et“. 6. Asendan punktis 2.1.2 lause „See tähendab, et inimene saab temale vajalikku teenust ühest kohast ja eri valdkondade teenuste osutamise vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada (nt kui inimesel on terviserike, suunatakse ta pärast meditsiinilist sekkumist kohe kas tervishoiuteenuse osutaja (haigla, üldarstiabi) või KOV-i sotsiaaltöötaja (vastavalt juhtumi algatajale) poolt sobivaid sotsiaal- või tervishoiuteenuseid saama, nii et ta ei pea neid hakkama ise otsima.“ lausega „Parandatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostööd tervikuna ning riskirühmadele osutatavad teenused integreeritakse.“.

24.03.2025 nr 30

7. Asendan punktis 2.1.2 tekstiosa „Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kellel on kompleksvajadused nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist kui külgnevatest süsteemidest. Koordinatsioonimudel hõlmab üksikjuhtumi tervikhindamise korraldamist, valdkondadeülese juhtumiplaani koostamist, vajaliku abi korraldamist ja juhtumi regulaarset seiret. Projekti käigus testitakse ja täiendatakse koordinatsioonimudelit (sh täpsustatakse, milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid, ja millist tuge vajab piirkond riigilt, nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning tuuakse positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Olemasolevad rollid mõtestatakse ümber ja vajaduse korral lisatakse uusi või kohandatakse muutmist vajavaid tööprotsesse.“ järgmise tekstiosaga: „Väljatöötatud koordinatsioonimudeli testimise raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kes vajavad kompleksset abi nii sotsiaal- kui tervishoiusüsteemist. Koordinatsioonimudel hõlmab üksikjuhtumi tervikhindamise korraldamist, valdkondadeülese juhtumiplaani koostamist, vajaliku abi korraldamist ja juhtumi regulaarset seiret. Projekti käigus testitakse ja täiendatakse koordinatsioonimudelit (sh täpsustatakse, milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid ja millist tuge vajab piirkond riigilt, nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning tuuakse positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Olemasolevad rollid mõtestatakse ümber ja vajaduse korral lisatakse uusi või kohandatakse muutmist vajavaid tööprotsesse. See tähendab, et riskirühma kuuluv inimene suunatakse enne talle üksikteenuste osutamise alustamist abivajaduse tervikhindamisele – teda nõustatakse ja talle koostatakse vajaduse korral personaalne sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ja soovitusi sisaldav plaan. Plaan on abivajaja keskne ja selles on koos abivajajaga sõnastatud tema tervise- ja heaolueesmärgid, mille täitmisse plaaniga panustatakse. Plaani oluline osa on inimese teadlikkuse ja eneseabi võime suurendamine. Abivajajat ei jäeta koostatud plaaniga üksi, vaid teda toetab selle elluviimisel tervisejuht – spetsialist, kes koondab plaani täitmiseks inimese ümber omakorda asjaomased spetsialistid ja aitab abivajajal saada talle vajalikke teenuseid, kaasates vajaduse korral piirkonna võrgustiku. Tervisejuhid hakkavad paiknema piirkonnas eeskätt esmatasandil, kus neil on lihtne teha koostööd oma kõige olulisemate koostööpartneritega: perearstid ja -õed ning KOV-i sotsiaaltöötajad. Tervisejuhte toetavad teenuseosutajate võrgustikud luuakse lähtuvalt maakonna peamistest tõmbekeskustest (Narva linn ja Kohtla-Järve linn). Hoolduskoordinatsiooni mudeli rakendamise eest maakonnas vastutab IVOL, tehes seda maakonnas paiknevate haiglate, s.o SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla kaudu (mõlemad haiglad on KOV-ide sihtasutused). IVOL sõlmib haiglate kui lõppsaajatega lepingu toetuse kasutamiseks. Haiglate ülesanne on võtta tööle oma piirkonna tervisejuhid ning tagada neile töövahendid ja kokkulepitud töökohad piirkonna eri asukohtades. Esmatasandi tervisekeskustes tööle hakkavate tervisejuhtide peamine ülesanne on koostöös perearsti ja tema meeskonnaga ning KOV-i sotsiaaltöötajatega tagada kompleksse abivajadusega inimestele (edaspidi sihtrühm) tugi ja toimetulek kodukeskkonnas. Haiglates tööle hakkavate tervisejuhtide peamine ülesanne on toetada sihtrühma liikumisel haiglaravilt kodusele ravile eesmärgiga vältida haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel ja hoida ära välditavaid rehospitaliseerimisi ning anda abivajavad patsiendid sujuvalt üle esmatasandi spetsialistidele. Hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tehakse lisaarendus, mis

võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada tervisejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii sotsiaal- kui tervisevaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi. Tervisejuhtide koolitamiseks ning teenuseosutamise ja dokumenteerimise tulemuslikkuse hindamiseks kaasatakse kompetentsikeskusena SA Viljandi Haigla (riigi poolt asutatud haigla, mis on näidanud olulisi edusamme ja häid tulemusi koordineeritud teenuseosutamise ja võrgustikutöö testimisel Viljandi maakonnas).“. 8. Sõnastan punkti 2.1.3 tekstiosa järgmiselt: „Tegevuse tulemusena on Ida-Virumaal käivitatud terviklik tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreeritud teenuseosutamise süsteem, mida saab edaspidi laiendada uute võrgustikuteenuste lisamisega. Kompleksse abivajadusega inimestele on kättesaadav koordineeritud personaalse plaani põhine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine. Abivajaja liikumine sotsiaalabi osutajate, esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate ja haiglate vahel on sujuv. Võrgustiku osapooltel on ülevaade kõigist piirkonna teenuseosutajatest ja nad tegutsevad senisest enam ühiste eesmärkide nimel.“. 9. Sõnastan punktis 2.1.4 tegevuse sihtrühma järgmiselt: „KOV-id, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajad ja asutused, SA Viljandi Haigla, SA Narva Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla; Ida-Viru maakonna esmatasandi tervisekeskused; kompleksse abivajadusega isikud ja nende lähedased“. 10. Jätan punktis 2.2 välja lause „Muude sotsiaalvaldkonna teemade kõrval vajavad suuremat tähelepanu lastekaitse ja -hoolekanne ning perevägivalla ohvrite kaitse.“. 11. Asendan punktis 2.2.1 lause „Paketiga tagatakse uutele töötajatele ligipääs võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ja metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti“ lausega „Koolituspakettidega tagatakse töötajatele ligipääs võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ja metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti.“. 12. Sõnastan punkti 2.2.2 tekstiosa järgmiselt: „Kaardistatakse kitsaskohad ja selgitatakse välja, mis on takistuseks, et spetsialistid ei tule või ei jää tööle Ida-Virumaale. Tegevus hõlmab teavitustegevusi ja partnerorganisatsioonide kaasamist (nt infopäevad, töölauad, arutelud). Koostöös eri osapooltega kaardistatakse olemasolevad võimalused ja lepitakse kokku motivatsioonisüsteemi tegevustes, mille raames:

 pakutakse töötavatele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi ning leitakse lahendused, et parandada piirkonnas osutatavate teenuste kvaliteeti ning leida potentsiaalseid uusi töötajaid ja hoida seniseid (nt personaalsed ja grupisupervisioonid);

 luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa KOV-ide olukorral põhinev koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist;

 toimub integreerimiskoolitus (Eesti õigussüsteemi/tervishoiusüsteemi tutvustav koolitus jmt);

 töötatakse välja mentorlusprogrammid, sealhulgas mentori töö, erialaõppe õppija ja juhendaja toetamiseks (nt sotsiaaltöötaja kutse taotlemiseks, mentorlusprogramm).“.

13. Sõnastan punkti 2.2.3 tekstiosa järgmiselt:

„Tegevuse tulemusena on maakonnas loodud motiveeriv töökeskkond, mis toetab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide piirkonda tööle asumist ja sinna püsima jäämist. Motivatsioonisüsteemi rakendamise tulemusena on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavad spetsialistid valinud oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna.“. 14. Sõnastan punkti 2.3 järgmiselt: „Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine Toetatakse täisealistele suunatud lõimitud uuenduslike sotsiaal- ja terviseteenuste lahenduste testimist ja arendamist kohalikul tasandil, arvestades täisealiste abivajadust eri eluetappides. Täisealiste toetavad teenused peavad olema suunatud isiku heaolu ja iseseisva toimetuleku toetamisele (toimetulekut toetavad teenuselahendused, sh digilahendused teenuste kättesaadavuse parandamiseks nii sotsiaal- kui tervisevaldkonnas, terviseedendus, tugigrupid, koduteenused, teraapiad või muud teenused, mis toetavad täisealiste toimetulekut).“. 15. Sõnastan punkti 2.3.1 tekstiosa järgmiselt: „Innovatsioonivooru eesmärk on selgitada välja, milliseid piirkonna eripäradega arvestavaid teenuselahendusi oleks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas otstarbekas edaspidi süsteemi juurutada, et pakkuda terviklikumat ja efektiivsemat tuge täiskasvanud kompleksse abivajadusega inimestele eri eluetappides. Eesmärk on suurendada KOV-ide võimekust sotsiaalteenuste arendamisel, et tagada teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus.“. 16. Sõnastan punkti 2.3.2 tekstiosa järgmiselt: „Toetatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist täiskasvanute teenuste arendamisel, mis:

 ühendavad innovaatiliselt sotsiaal- ja tervishoiuteenused;

 testivad uusi tehnoloogilisi lahendusi teenuste pakkumisel;

 arendavad välja uudseid sekkumismudeleid;

 loovad täiendavaid digilahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Toetatavad tegevused on suunatud isiku heaolu ja iseseisva toimetuleku toetamisele:

 uudsete teenusemudelite testimisega;

 spetsialistidele digitaalsete töövahendite arendamisega;

 innovaatiliste sekkumisprogrammide väljatöötamisega;

 nutikate lahenduste juurutamisega teenuste koordineerimisel;

 tehnoloogiliste abivahendite integreerimisega teenustesse. Projektide fookuses peab olema uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste loomine, mis toetavad täisealiste iseseisvat toimetulekut ning parandavad teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.“. 17. Sõnastan punktis 2.3.4 tegevuse sihtrühma järgmiselt: „Ida-Virumaa KOV-id, sotsiaal- ja tervishoiutöötajad“. 18. Asendan punktis 3 arvu „600“ arvuga „700“. 19. Sõnastan punkti 5.3.2 järgmiselt:

„TAT elluviimise projektijuhtide, valdkonna spetsialistide ja TAT partneri õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt;“. 20. Asendan lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“, lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 3 „TAT finantsplaani ja eelarve selgitus” käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 21. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister sotsiaalkaitseminister terviseministri ülesannetes

Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja

tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-

Virumaal“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muudatuse kohaselt on elluviija Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht. TAT muudatusega on kohandatud ja täpsustatud TAT tegevusi, mis on vajalikud TAT edukaks elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL) TAT partnerina kaasab (punkti 1.2 „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ tegevuste raames) TAT tegevuste elluviimiseks maakonnas tegutsevad SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla. Haiglate ülesanne on võtta tööle oma piirkonna hoolduskoordinaatorid, kes toetavad kompleksse abivajadusega inimesi liikumisel haiglaravilt kodusele ravile eesmärgiga vältida haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel ja hoida ära välditavaid hospitaliseerimisi ning anda abivajavad patsiendid sujuvalt üle esmatasandi spetsialistidele. Hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad nimetatud haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tehakse lisaarendus, mis võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada tervisejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii sotsiaal- kui tervisevaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi. Hoolduskoordinaatorite koolitamiseks ning teenuseosutamise ja dokumenteerimise tulemuslikkuse hindamiseks kaasab IVOL kompetentsikeskusena ka SA Viljandi Haigla, kes on näidanud häid tulemusi koordineeritud teenuseosutamise ja võrgustikutöö testimisel Viljandi maakonnas. Vastavalt muudatustele on koostatud uus 2025–2026 tegevuskava ja eelarve. Suurendatud on meetmete nimekirja näitaja sihttaset ning varem kasutamata jäänud eelarve võetakse kasutusele järgmistel aastatel. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni vastutusvaldkonna nõunik Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Märkused Käskkiri ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT käskkirja muudatuste sisu Punktis 1 täpsustatakse, et elluviija on Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi tööjaotuse ümberkorraldamisest. Punktiga 2 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest (alates 01.12.2023).

2

Punktiga 3 täpsustatakse, et tegevuste elluviimist juhib ja aruandlust korraldab elluviijana Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi tööjaotuse ümberkorraldamisest. Punktidega 4–9 täiendatakse tegevuse 2.1 „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ eesmärki, tegevusi, tulemust ja sihtrühma. Muudatused on vajalikud tegevuse edukaks elluviimiseks. Eesmärgis tuuakse välja, et on vaja parandada sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostööd tervikuna ning riskirühmadele osutatavad teenused tuleb integreerida. Lisatud on väljatöötatava koordinatsioonimudeli ja haiglate kaasatuse kirjeldus. Tegevuse tulemusena on käivitatud Ida- Virumaal terviklik tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreeritud teenuseosutamise süsteem, mida saab edaspidi laiendada uute võrgustikuteenuste lisamisega. Kompleksse abivajadusega inimestele on kättesaadav koordineeritud personaalse plaani põhine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine. Abivajaja liikumine sotsiaalabi osutajate, esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate ja haiglate vahel on sujuv. Võrgustiku osapooltel on ülevaade kõigist piirkonna teenuseosutajatest ja nad tegutsevad senisest enam ühiste eesmärkide nimel. Seoses eelnevaga täiendatakse ka sihtrühma. Punktidega 10–13 täiendatakse tegevuse 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ eesmärgi, tegevuse ja tulemuse sõnastust. Välja jäetakse eraldi lastekaitse ja perevägivalla teenuste kvaliteedi parandamine ning see asendatakse üldise teenuste kvaliteedi ja personali leidmise parandamisega. Jäetakse välja eraldi punkt keeleõppe ja stažeerimisprogrammi kohta ning need asendatakse olemasoleva punkti täiendamisega üldise mentorlusprogrammiga. Tegevuse tulemusena rakendatakse maakonnas motivatsioonisüsteemi ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavad spetsialistid on oma töö- ja elukohaks valinud Ida-Viru maakonna. Tegevuse tulemusena luuakse maakonnas motiveeriv töökeskkond, mis toetab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide piirkonda tööle asumist ja tööl püsimist. Punktidega 14–17 muudetakse tegevuse 2.3 „Innovatsiooni- ja arendustoetuse arendamine“ nimetust ja see asendatakse nimetusega „Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine“, samuti korrigeeritakse eesmärki, tegevusi ja sihtrühma. Innovatsioonivooru eesmärk on suurendada KOV- ide võimekust sotsiaalteenuste arendamisel, et tagada teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus. Toetatakse uuenduslikke lahendusi, et parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust täisealiste iseseisva toimetuleku parandamiseks. Sihtrühma korrigeeritakse vastavalt.

Punktiga 18 asendatakse punktis 3 „Näitajad“ 2027. aasta koolituste arvu sihttase „600“ sihttasemega „700“. Planeeritud eelarvega on võimalik koolitada rohkem inimesi, muu hulgas on huvi ümber- ja täiendõppe koolituste vastu, samuti nõudlus nende järele oodatust suurem. Ka 2024. aasta lõpuks seatud sihttaseme saavutustase on suurem. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud 2027. aasta sihttaset suurendada. Punktiga 19 muudetakse alapunkti 5.3.2 sõnastust, laiendades õppereiside, koolituste ja lähetuste kulude katmise ringi. Punktiga 20 asendatakse lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“, lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 3 „TAT finantsplaani ja eelarve selgitus“ uute lisadega. Uued lisad on vajalikud, sest TAT eelarve ja tegevuskava on muutunud, 2024. aastal kasutamata jäänud eelarve kasutatakse eesmärgipäraselt ära järgmistel aastatel. Punkti 21 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuavalt alates 01.01.2025. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

3

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). IV. TAT muudatuste mõju Muudatustega täiendatakse TAT-d seoses sooviga arendada valdkondadevahelist koostööd, mis on tegevuste elluviimisel ja terviku saavutamisel oluline. Kinnitatakse ka uus tegevuskava aastateks 2025–2026 ja eelarve. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2025. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Euroopa Komisjonile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutuse ja rakendusüksuse ülesannetes), ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile ja õiglase ülemineku juhtkomisjonile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, Eesti Haiglate Liidule, SA Viljandi Haiglale, SA Narva Haiglale ja SA Ida-Viru Keskhaiglale. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 24.03.2025. a käskkirja nr 30

„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste

arendamine Ida-Virumaal“ muutmine“ Lisa 1

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2026

Tegevus 2.1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Alategevus 2.1.1. SCIROCCO hindamine 2024. aastal loodi koordinatsioonimudeli rakendamiseks koostöövõrgustik. Koostöövõrgustikku kuuluvad: Politsei- ja Piirivalveamet, Ida-Viru maakonna haiglad, esmatasandi tervisekeskused, perearstid, kiirabi, sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuseosutajad. 2024. aasta alguses hinnati SCIROCCO küpsusmudeliga kõiki Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) koos koostöövõrgustikuga, et tuvastada valmisolek liikuda piirkonnas parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas. 2026. aastal toimub kordushindamine, et võrrelda kuidas valmisolek ja olukord on vahepeal muutunud. Kordushindamise eesmärk on välja selgitada teenuste osutamise senise süsteemi ulatuslikuma integreerimisega kaasnevad mitmetasandilised muudatused. Olemasolevad rollid tuleb ümber mõtestada ja vajaduse korral lisada uusi, tööprotsessid ja tööpraktika võivad vajada kohandamist. Välja tuleb töötada lahendused, mis toetavad nii meeskondadevahelist kui ka meeskondadeülest koostööd ja infovahetust.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

SCIROCCO hindamise hanke ettevalmistamine

01.01.2025–31.12.2026

01.09.2026–19.09.2026

SCIROCCO hindamise tegija leidmine ja lepingu sõlmimine

01.01.2025–31.12.2026

22.09.2026–10.10.2026

Ida-Virumaa koostöövõrgustiku (sh KOV) hindamine

01.01.2025–31.12.2026

13.10.2026–28.11.2026

Näitaja Näitaja nimetus

Sihttase tegevuskava aastal (2024)

Sihttase (2026)

Selgitus

Väljundnäitaja SCIROCCO hindamine on tehtud

1 2 Tegevuse tulemusena on kitsaskohad kaardistatud ja lahendused välja töötatud. Muutuste analüüsimiseks tehakse kordushindamine aasta pärast vahehindamist

Alategevus 2.1.2. Piirkondliku paindlikkusega rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli väljatöötamine 2024. aastal töötati välja koordinatsioonimudel, et vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Väljatöötatud mudeli eesmärk on pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi, toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut, ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erinevused praktikas jne) ja toimiva praktika kohta. Teenuse kiireks ja kvaliteetseks käivitamiseks kaasatakse kompetentsikeskusena SA Viljandi Haigla, kes omab vastavat kogemust analoogsete projektide elluviimisel, on näidanud häid tulemusi oma maakonnas sarnaste teenuste kasutuselevõtu ja paikkondliku võrgustiku käivitamisega. Kompetentsikeskuse ülesanne on aidata Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidul (edaspidi IVOL) oma senist kogemust kasutades välja töötada hoolduskoordinatsiooni teenuse standard ja teenuse osutamisega seonduv dokumentatsioon, koolitada tervisejuhte ning pakkuda neile mentorlust ja tuge kogu projekti kestel. Kompetentsikeskuse tegevuste elluviimiseks sõlmib IVOL SA Viljandi Haiglaga koostöölepingu. Samuti on kompetentsikeskuse ülesanne aidata Ida-Viru maakonna võrgustikke riskirühmade tuvastamisel, tegevus- ja tulemusmõõdikute kasutuselevõtul ning meeskonnatöö arendamisel tervikuna. Nimetatud ülesande täitmiseks sõlmib Sotsiaalministeerium (SoM) SA Viljandi Haiglaga vastava lepingu.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Hoolduskoordinaatorite ja võrgustikujuhtide leidmine, sh ametijuhendi koostamine (IVOL)

01.01.2025–31.12.2027 20.01.2025–14.03.2025

Hoolduskoordinaatorite väljaõpe (SA Viljandi Haigla)

01.01.2023–31.12.2027

17.03.2025–30.05.2025

Hoolduskoordinatsiooni teenuse sisu ja protsessi kirjeldus (SA Viljandi Haigla)

01.01.2023–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2025

Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kohandamine, arvestades Ida-Virumaa spetsiifikat

01.01.2023–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2027

Võrgustikujuhtide väljaõpe (SA Viljandi Haigla)

01.01.2023–31.12.2027

17.03.2025–30.05.2025

Riskigruppi kuuluvate inimeste tuvastamine (SoM)

01.01.2023–31.12.2027

01.02.2025–01.06.2027

Hoolduskoordinatsiooni rakendamiseks vajalik dokumentatsioon

01.01.2023–31.12.2027

01.01.2025–01.06.2027

Koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud koolitused võrgustikupartneritele

01.01.2023–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2027

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastatel (2024–2025)

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel on välja töötatud ja Ida-Viru maakonna jaoks kohandatud

0 1 Teine hindamine võiks olla aasta pärast esimest, et jääks mõistlik aeg muutusi analüüsida

Alategevus 2.1.3. Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal Tulenevalt väljatöötatud mudelist jagatakse maakond kaheks sotsiaal- ja tervishoiusektori koostööpiirkonnaks – Narva piirkond ja Kohtla-Järve piirkond. Mõlemas piirkonnas on moodustatud koostöövõrgustikud, kuhu kuuluvad selle piirkonna KOV-id, aktiivravihaigla ja esmatasandi tervisekeskused. Nende töö edasiseks arendamiseks ja juhtimiseks palgatakse võrgustikujuhid, kelle ülesanne on koostöövõrgustikke laiendada, pidada võrgustiku osaliste andmebaasi (kontaktid ja teenuseinfo), aidata võrgustikul kokku leppida tegevus- ja tulemuseesmärgid, korraldada nende regulaarset seiret, teavitada kogukonda hoolduskoordinatsiooni võimalustest (koduleht ja teavituskampaania) ning kaasata kõiki osapooli hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamise arendamisse ja uute piirkonnale vajalike võrgustikuteenuste väljatöötamisse. Hoolduskoordinatsioon on piirkonnas esimene oluline võrgustikuteenus, mille rakendamiseks teevad aktiivset koostööd piirkonna KOV-id, perearstiabi osutajad ja haiglavõrgu haiglad. Projekti raames sõlmib IVOL lepingu kahe maakonnas tegutseva riikliku haiglavõrgu haiglaga – SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla. Nimetatud haiglad võtavad tööle tervisejuhid, kes asuvad tööle piirkonna esmatasandi tervisekeskustesse ja haiglavõrgu haiglasse ning nad varustatakse tarvilike töövahenditega (sh tarkvaraga, mis võimaldab tehtavat tööd dokumenteerida ja kõigil osapooltel tarvilikku meeskonnatööd teha). Esmatasandi tervisekeskustes tööle asuvate tervisejuhtide peamine ülesanne on koostöös perearsti ja tema meeskonnaga ning KOV-i sotsiaaltöötajatega tagada kompleksse abivajadusega inimestele (edaspidi sihtrühm) tugi ja toimetulek kodukeskkonnas. Haiglates tööle hakkavate tervisejuhtide peamine ülesanne on toetada sihtrühma liikumisel haiglaravilt kodusele ravile eesmärgiga vältida haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel ja hoida ära välditavaid rehospitaliseerimisi ning anda abivajavad patsiendid sujuvalt üle esmatasandi spetsialistidele. Sihtrühmaks on eeskätt eakamad inimesed, kellel on mitu organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad) ja sotsiaalsed probleemid, mille tõttu on toimetulek kodus ilma täiendava toeta raskendatud. Riskirühma leidmiseks kasutatakse abistava infona Tervisekassa andmebaasi, mis võimaldab hinnata inimese haiglasse sattumise riski. See annab võimaluse ka hoolduskoordinatsiooni teenuse proaktiivseks osutamiseks. Hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tellitakse lisaarendus, mis võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada tervisejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii sotsiaal- kui tervisevaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi. Vajaliku arenduse hankimiseks sõlmib IVOL haiglatega lepingu ning haiglad ise hangivad tarviliku tarkvara koos nõutavate turvalahendustega. Kompetentsikeskus nõustab IT-arenduse tellimist ja väljatöötamist.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koostöölepingu ettevalmistamine ja sõlmimine haiglatega

01.01.2023–31.12.2027 20.01.2025–14.02.2025

Tervisejuhtide ametijuhendite väljatöötamine

01.01.2023–31.12.2027 20.01.2025–14.02.2025

Tervisejuhtide värbamine ja tööle vormistamine

01.01.2023–31.12.2027 14.02.2025– 31.03.2025

Hoolduskoordinatsiooni teenuse rakendamine

01.01.2023–31.12.2027

31.03.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastatel (2024–2025)

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Hoolduse koordinatsioonimudel on Ida-Viru maakonnas kasutusele võetud

0 1 Hoolduse koordinatsioonimudel on Ida-Viru maakonnas kasutusele võetud.

Tegevus 2.2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine Alategevus 2.2.1. Motivatsioonisüsteemi loomine piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajatele Tegevuse eesmärk on koostöös partneritega välja töötada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonisüsteem (sh töökoha õppe), mis soodustab spetsialisti valima oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna. Tegevuse raames korraldatakse turunduskampaaniaid ja motivatsiooniüritusi nii sotsiaal- kui tervisevaldkonnas. Turunduskampaaniate eesmärk on tutvustada maakonna sotsiaal- ja tervisevaldkonna asutusi ning seeläbi meelitada tööle puuduvaid spetsialiste.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Kitsaskohtade kaardistamine.

Teavitustegevused ja valdkonna

organisatsioonide kaasamine (nt

infopäevad, töölauad, arutelud)

01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–28.02.2025

Turunduskampaania põhimõtete koostamine

01.11.2022–31.12.2027 01.03.2025–31.03.2025

Turunduskampaaniate korraldamine

01.11.2022–31.12.2027 01.04.2025–31.12.2025

Motivatsiooniürituste põhimõtete koostamine ja tegevuste kokkuleppimine koos sotsiaal- ja tervisevaldkonna organisatsioonidega

01.11.2022–31.12.2027 01.04.2025–30.04.2025

Motivatsiooniürituste korraldamine

01.11.2022–31.12.2027 01.05.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal (2024)

Sihttase (2025- 2026)

Selgitus

Väljundnäitaja Maakonnas on toimunud turunduskampaaniad ja motivatsiooniüritused

0 4

Alategevus 2.2.2. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna uute töötajate üldise kvalifikatsiooni taseme tõstmine ja erioskuste õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele Tegevuse käigus töötatakse koostöös eri osapooltega välja sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda tööle tulevatele uutele spetsialistidele koolituspakett (sh tööpõhine õpe), mis soodustab spetsialisti valima oma töökohaks Ida-Viru maakonna. Tegevuse sihtrühmaks on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajad, asjaomased ametnikud KOV-idest, era- ja mittetulundussektorist. Eritähelepanu pööratakse teenustele, mille osutamiseks on Ida-Viru maakonnas keeruline leida kvalifitseeritud töötajaid või töötajaid on puudu. Toetatakse piirkonda tööle tulevate uute sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajate teadmiste ja oskuste arendamist, et tagada piirkonnas senisest tõhusamalt võimekus osutada teenuseid riskiolukorras olevatele abivajajatele ja parandada teenuste kvaliteeti. Tegevuse raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda tööle tulevatele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi ning võimestatakse piirkonna tervise- ja hoolekandeasutusi, et parandada teenuste kvaliteeti ja leida potentsiaalseid uusi töötajaid.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Vajalike koolituste kaardistamine

01.11.2022–31.12.2027 01.04.2025–31.12.2026

Koolitusprogrammi kokkupanek

01.11.2022–31.12.2027 01.05.2025–31.12.2026

Koolituste korraldamine 01.11.2022–31.12.2027 01.05.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja nimetus

Sihttase tegevuskava aastal (2024)

Sihttase (2025– 2026)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatud spetsialistide arv

0 50 Koolitused toimuvad igal aastal jooksvalt vastavalt vajadusele

Alategevus 2.2.3. Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, võimalustel ja vajadustel põhineva jätkusuutliku ning soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist toetava koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomine ja rakendamine Ida-Virumaa KOV-ide otsustajate ning poliitikakujundajate ja -rakendajate soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamiseks viiakse 2023–2028 ellu pilootprojekt, mille raames luuakse rätseplahendusel põhinev, Ida-Virumaa KOV-ide olukorda, võimalusi ja vajadusi arvestav ning jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja

tugisüsteem (sh töövahendid ja võrgustik), mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) süstemaatilist ja eesmärgistatud edendamist Ida-Virumaa KOV-ides ning seeläbi kohaliku tasandi meetmete ja tegevuste paremat sihitamist ja kvaliteeti, samuti ressursside säästlikumat ja tulemuslikumat kasutamist. Seoses õiglase üleminekuga eelanalüüsitakse tegevuse raames Ida-Virumaa peamisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise probleeme, millega KOV-id peavad eelkõige arvestama enda teenuste arendamisel või pakkumisel. Eelanalüüs selgitab välja ka KOV-i otsustajate, poliitikakujundajate ja -rakendajate teadlikkuse, hoiakud, valmisoleku ja ressursid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks. Koolitatakse Ida-Virumaa kaheksa KOV-i otsustajaid ning poliitikakujundajaid ja -rakendajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise teemal eesmärgiga suurendada nende teadlikkust: 1) soolistel jm tunnustel põhineva ebavõrdsuse ilmingutest, nende põhjustest ja tagajärgedest; 2) võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sh soolõime vajalikkusest ja kasust ning 3) KOV-ide rollist ja edendamise kohustusest. Samuti aidatakse koolitustega kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamise oskuste parandamisele kohaliku elu korraldamises. Nõustamistegevuste raames aitavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) eksperdid kohaliku tasandi poliitikakujundajatel ja -rakendajatel läbimõeldult, sisuliselt ja süsteemselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi pilootprojekti valitud arengukavade, programmide, meetmete ja õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja rakendamisel.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Olukorra kaardistus (sh KOV-i ja valdkonna organisatsioonide kaasamine) ja eelanalüüsi tegemine

01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–31.05.2025

Koolituste korraldamine KOV-ides

01.11.2022–31.12.2027 01.06.2025–31.12.2026

Nõustamistegevused 01.11.2022–31.12.2027 01.12.2025–31.12.2026

Tugisüsteem 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja nimetus

Sihttase tegevuskava aastal (2024)

Sihttase (2025– 2026)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatud spetsialistide arv

0 100 Koolitused toimuvad igal aastal vastaval vajadusele

Alategevus 2.2.4. Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine Tegevusega tagatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele ligipääs uutele võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ja metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti. Tegevuse abil pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi, et parandada teenuste kvaliteeti. Tegevuse sihtrühmaks on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajad.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Vajalike koolituste kaardistamine

01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–31.01.2025

Koolitusprogrammi kokkupanek

01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2026

Koolituste korraldaja leidmine ja lepingu sõlmimine

01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2026

Koolituste korraldamine 01.11.2022–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2026

Näitaja Näitaja nimetus

Sihttase tegevuskava aastal (2024)

Sihttase (2025– 2026)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatud spetsialistide arv

318 550 Koolitused toimuvad iga aastaselt vastaval vajadusele

Tegevus 2.3. Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamiseks korraldatakse avatud taotlusvoor, et arendada ja pakkuda Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning parandada poliitikakujundamise kvaliteeti. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja testimist kui ka uute tehnoloogiate, platvormide jms rakendamist (nt innovatsiooniprogrammi algatamine ja elluviimine uudsete lahenduste, koostöövormide ja teenuste arendamise projektide ellukutsumiseks, teadus- ja arendustegevuse toetamiseks ja rahastamiseks) sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Eesmärk on luua ja arendada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas uuenduslikke lahendusi ning suurendada KOV-ide võimekust sotsiaalteenuste arendamisel, et tagada teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus. KOV-ile antakse sihitatud toetust innovaatiliste lahenduste rakendamiseks täisealiste hoolekandeteenuste pakkumisel, sealhulgas teenuste osutamisega seotud personalikulude või mobiilsete lahenduste pakkumisega seotud kulude katmiseks. Toetatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu, mis: 1) arendavad täisealiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid kohalikul tasandil; 2) suurendavad KOV-ide võimekust teenuste arendamisel ja pakkumisel; 3) parandavad teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust; 4) arvestavad täisealiste abivajadust eri eluetappides. Projekti tegevuste elluviimise periood on 24 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast. Taotleja KOV-ile antakse sihitatud toetust, mis võimaldab testida ja välja arendada valdkonnaülest koordinatsiooni toetavaid innovatiivseid sekkumisi, mis aitavad vanemaealiste puhul vähendada koduses keskkonnas kukkumise riski (nt heaolumeistri teenus). Ennetavate meetmete rakendamine aitab vähendada põlevkivisektorist vabanenud omastehooldajate hoolduskoormust, tagades neile kindlustunde lähedase turvalisuse suhtes ning võimaldades neil naasta tööturule täiskoormusega.

Sekkumiste all mõeldakse teenuseid kombinatsioonis nõustamise ja abivahenditega (sh infotehnoloogilised abivahendid). Sekkumiste mõju tuleb hinnata eel- ja järelhindamisega. Sekkumiste aruanne peab sisaldama sekkumiste mõju analüüsi. Projekti tegevuste elluviimise periood on 24 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga hiljemalt kaks kuud pärast lepingu sõlmimist. Sekkumised, mis aitavad vähendada vanemaealiste koduses keskkonnas kukkumise riski Taotlejaks saab olla KOV, mis vastab järgmistele tingimustele: 1. KOV-i eelarves on kinnitatud vahendid uuenduslike tegevuste rahastamiseks tegevuse toimumise aastal või volikogu on esitanud sellekohase kinnituskirja. 2. KOV-i eelarvestrateegias on kinnitatud vahendid innovaatiliste sotsiaalteenuste jätkusuutlikuks pakkumiseks. 3. KOV on läbinud avaliku sektori innovatsiooni-, koosloome- või kaasamisprotsesside konsultatsiooni või koolituse ning esitab selle kohta IVOLile tõendi. Märkus: koosloome põhimõte on keskne uuenduslike teenuste loomisel, kuna see tagab klientide ja teiste oluliste osapoolte otsese osaluse teenuste arendamise protsessis, võimaldades luua paremini vajadustele vastavaid teenuseid. Toetatavad tegevused Eakate kodukeskkonnas kukkumise ennetamise ja kukkumise tagajärgede leevendamise teenuse väljatöötamine ja testimine. Testitav teenus peaks sisaldama minimaalselt järgmisi elemente: kodukeskkonna turvalisuse hindamine, lihtsama kohandamisteenuse pakkumine, keerukama kohandamisvajaduse korral nõustamine ja füüsilist osavust nõudvates töödes eakatele inimestele abi osutamine. Samuti võib teenus sisaldada kukkunud inimese abistamist, sealhulgas abivajadusest teavitamist ja võimaliku abivajaduse märkamisest teavitamist. Abikõlblikud kulud Abikõlblikud kulud on sekkumise väljatöötamise ja teenuse osutamisega seotud kulud, sealhulgas infotehnoloogilised abivahendid, tööjõukulud, ekspertide kaasamise kulud, ruumidega seotud kulud, seminari- ja koolituskulud, transpordikulud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, avaliku kommunikatsiooni kulud, administreerimise kulud. Maksimaalne toetus taotluse kohta on 100 000 eurot. Taotlusvoor Toimub üks jooksev taotlusvoor, mis avatakse 1. oktoobril 2025. Taotlusvooru eelarve on 800 000 eurot. Taotluste menetlemine ja lepingute sõlmimine 1. IVOL teavitab taotlemise võimalusest kodulehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. IVOL: https://ivol.ee/uhiskondlikku-muutust-toetavate-sotsiaal-ja- tervishoiuteenuste-arendamine-ida-virumaal.

2. Taotlemine on avatud kuni vahendite ammendumiseni. 3. KOV esitab toetuse saamiseks IVOLile digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Eakate kodukeskkonnas kukkumise ennetamine”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta. 4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse IVOLile esitamisest arvates. 5. IVOL kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud. 6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud. 7. Kui toetuse andmise tingimused on täidetud ja taotlus vastab tingimustele, kinnitab IVOLi juhatus nimekirja määratud toetuste kohta koos saajate nimekirjaga. 8. IVOL sõlmib toetuse määramisel KOV-iga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse ning toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus. 9. IVOL edastab lepingu KOV-ile allkirjastamiseks. Kui KOV ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et KOV on toetusest loobunud.

Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri

24.03.2025. a käskkirja nr 30

„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku

muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida- Virumaal“ muutmine“

Lisa 3

TAT finantsplaani ja eelarve selgitus

Selgitus hõlmab TAT elluviija ja partneri tegevuste eelarveid aastateks 2025–2026. Numeratsioon on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Eelarveaastas nimetatud summad ja nende jaotus kuluartiklite kaupa on indikatiivsed, arvestatakse lisas 1 kirjeldatud tegevustega ja lisas 2 esitatud eelarve üldise jaotusega. TAT 2025–2026 eelarve kokku on 5 058 441,44 eurot. 1. TAT otsesed kulud TAT perioodi 2025–2026 otseste kulude kogusumma on 4 968 957,19 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulusid, tegevuse 2.1 „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ kulusid, tegevuse 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ kulusid ja tegevuse 2.3 „ Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine“ kulusid. 1.1. TAT juhtimiskulud kokku 136 976,20 eurot TAT juhtimiskulud koosnevad elluviija otsestest personalikuludest (TAT juhi ja TAT koordinatsiooni sisujuhi kulu). Kokku on personalikulu 126 976,20 eurot. Koolitus- ja muu TAT tegevuste arenduskulu on 10 000 eurot, mis sisaldab ka TAT järelevalvefunktsiooniga seotud kulusid (nt majutus- ja transpordikulud) ning TAT tegevuste ja vajaduse korral alategevustega seotud kulusid, sh infopäevade ja ümarlaudade korraldamise kulusid.

Kulurida Elluviija töötasu 2025

2026 Selgitus

1.1.1

TAT juhi otsene personalikulu 54 791,10

54 791,10

2025.–2026. aastal täiskoormusega brutotöötasu 3150 eurot kuus (13 kuud), millele lisanduvad tööandja maksud

TAT koordinatsiooni sisujuhi personalikulu 8 697,00

8 697,00

2025.–2026. aastal lisatasu täiendavate ülesannete täitmise eest brutotasu 500 eurot kuus, millele lisanduvad tööandja maksud

1.1.2

Koolitus- ja muu TAT tegevuste arenduskulu (sh lähetuskulu) 5 000

5 000

Kokku 68 488,10

68 488,10

1.2. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise kulud kokku 2 390 246,29 eurot

Tegevusi viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL). 1.2.1.1- 1.2.1.3 Otsene kulu kokku 456 982,76 eurot Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ elluviimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid (IVOLi projektijuht, koordinatsiooni võrgustikujuht). Kokku on personalikulu 296 782,76 eurot. Koordinatsiooni võrgustikujuhi tegevuskulu on 160 200,00 eurot, mis sisaldab tegevuse elluviimisega seotud kulusid (nt majutus- ja transpordikulud, infopäevade ja ümarlaudade korraldamine, kodulehe loomine ja haldamine jne), sh teavituskampaania kulu on 50 000 eurot.

Kulurida Otsene personalikulu 2025 2026 Selgitus

1.2.1.1 Projektijuht 45 224,40 47 486,60 brutotöötasu 2600 eurot kuus (13 kuud), millele lisanduvad tööandja maksud

1.2.1.2 Koordinatsiooni võrgustikujuht 2 x

99 547,20 104 524,56 brutotöötasu 3100 eurot kuus, millele lisanduvad tööandja maksud

1.2.1.3 Koordinatsiooni võrgustikujuhi majanduskulu x 2

15 000,00 15 000,00

Teavituskampaania inimestele „Kes on hoolduskoordinaator ja kuidas ta aidata saab“

0,0 50 000,00

Piirkondliku koordinatsioonivõrgustiku kohtumised 4 x aastas

16 000,00 19 200,00

Koordinatsioonivõrgustiku koduleht

20 000,00 25 000,00

Kokku 195 771,60 261 211,16

1.2.2–1.2.4. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamistegevuste kulud kokku 1 933 263,53 eurot

Kulurida 2025 2026 Selgitus

1.2.2 SCIROCCO hindamine 0 10 000,00

1.2.3 Piirkondliku paindlikkusega rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli väljatöötamine

229 598,00 170 034,67 Viljandi haigla

kompetentsikeskusena

1.2.4 Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal

855 815,43 667 815,43 a) Narva Haigla aastakulu 315 055,51 eurot

b) Ida-Viru Keskhaigla aastakulu 340 759,92 eurot

IT infosüsteemi

arenduse kulu 2025. a

200 000 eurot; 2026. a

12 000 eurot. IT

infosüsteemi arendus

lisandub Ida-Viru

Keskhaigla

aastaeelarvele

Kokku 1 085 413,43

847 850,10

1.3. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamise kulud kokku 1 641 734,70 eurot Tegevusi viib ellu IVOL. 1.3.1. Otsene personalikulu kokku 172 802,70 eurot Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ elluviimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid.

Kulurida Otsene personalikulu

2025 2026 Selgitus

1.3.1 IVOLi koordinaator (2 x)

84 294,00 88 508,70 brutotöötasu (2 koordinaatorit) 2500 eurot kuus (13 kuud), millele lisanduvad tööandja maksud

1.3.2–1.3.4. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamise tegevuste kulud kokku 1 468 932,00 eurot

Kulurida 2025 2026

1.3.2 Motivatsioonisüsteemi loomine piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajatele

100 000,00 100 000,00

1.3.3 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna uute töötajate üldise kvalifikatsiooni taseme tõstmine ja erioskuste õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele

120 000,00 120 000,00

1.3.4 Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, võimalustel ja vajadustel põhineva jätkusuutliku ning soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist toetava koolitus-,

189 466,00 189 466,00

nõustamis- ja tugisüsteemi loomine ja rakendamine

1.3.5 Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine

300 000,00 350 000,00

Kokku 709 466,00 759 466,00

1.4. Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamise kulud kokku 800 000 eurot

Kulurida 2025 2026

1.4 Innovatsiooni- ja tugiteenutse arendamine 800 000 0

Kokku 800 000 0

2. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks elluviija juures moodustavad 15% tema otsestest personalikuludest – 2025.–2026. a kulu kokku on 19 046,43 eurot. Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks partneri juures moodustavad 15% tema otsestest personalikuludest – 2025.–2026. a kulu kokku on 70 437,82 eurot. Administreerimiskulud kokku aastatel 2025–2026 on 89 484,25 eurot.