| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/2632-2 |
| Registreeritud | 25.03.2025 |
| Sünkroonitud | 26.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Ülikooli õigusteaduskond |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Ülikooli õigusteaduskond |
| Vastutaja | Markko Künnapu (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Justiitsministeerium
25.03.2025
Arvamus karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta
Eelnõu teeb tugeva vajaliku sammu KarS-i ja KrMS-i Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimiseks.
Siiski on kaks tähelepanekut:
1. KarS § 137 lisamisest KarS § 2161 lõike 1 teksti ei piisa Direktiivi 2013/40 Artikkel 7 nõuetega kooskõlla viimiseks. Direktiiv nõuab igasuguse ebaseadusliku arvutiside pealtkuulamise seadmetega (näiteks elektromagnetvälja jälgimise seadmed andmeside sisu jälgimiseks) seotud tegude kriminaliseerimist. Karistusseadustiku süüteokoosseis – "Teise isiku jälgimine eesmärgil koguda teavet, mis puudutab seda isikut, isiku poolt, kellel puudub seaduslik õigus jälitustegevuseks" – ei kata täielikult direktiivi sõnastust, mis nõuab liikmesriikidelt meetmete võtmist, et "infosüsteemi, sellest infosüsteemist või selle infosüsteemi piires, sealhulgas infosüsteemi elektromagnetkiirguse abil mitteavalikult edastatavate arvutiandmete tahtlik ja õigusliku aluseta pealtkuulamine tehniliste vahendite abil " oleks karistatav kuriteona, vähemalt juhtudel, mis ei ole väikesed. Selleks, et saavutada korrektne kooskõla direktiiviga oleks vaja luua uus kuriteokoosseis, mis kriminaliseeriks ka elektromagnetkiirguse abil (või muul viisil arvutisüsteemi sisenemiseta) mitteavalikult edastatavate arvutiandmete tahtlik ja õigusliku aluseta pealtkuulamise. Ning siis tuleks see paragrahv lisada KarS § 2161 lõike 1 teksti.
2. KrMS § 133 lg 2 muutmisel võiks lubada täiendava teavitamisega viivitamise aluse lisamist: „kiireloomuline vajadus hoida ära tõsiseid negatiivseid tagajärgi inimese elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele“, see on Direktiivis, aga me ei ole seda üle võtnud.
Lugupidamisega
Anneli Soo Karistusõiguse kaasprofessor Karistusõiguse osakonna juhataja
Jaan Ginter kriminoloogia professor
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
Justiitsministeerium
25.03.2025
Arvamus karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta
Eelnõu teeb tugeva vajaliku sammu KarS-i ja KrMS-i Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimiseks.
Siiski on kaks tähelepanekut:
1. KarS § 137 lisamisest KarS § 2161 lõike 1 teksti ei piisa Direktiivi 2013/40 Artikkel 7 nõuetega kooskõlla viimiseks. Direktiiv nõuab igasuguse ebaseadusliku arvutiside pealtkuulamise seadmetega (näiteks elektromagnetvälja jälgimise seadmed andmeside sisu jälgimiseks) seotud tegude kriminaliseerimist. Karistusseadustiku süüteokoosseis – "Teise isiku jälgimine eesmärgil koguda teavet, mis puudutab seda isikut, isiku poolt, kellel puudub seaduslik õigus jälitustegevuseks" – ei kata täielikult direktiivi sõnastust, mis nõuab liikmesriikidelt meetmete võtmist, et "infosüsteemi, sellest infosüsteemist või selle infosüsteemi piires, sealhulgas infosüsteemi elektromagnetkiirguse abil mitteavalikult edastatavate arvutiandmete tahtlik ja õigusliku aluseta pealtkuulamine tehniliste vahendite abil " oleks karistatav kuriteona, vähemalt juhtudel, mis ei ole väikesed. Selleks, et saavutada korrektne kooskõla direktiiviga oleks vaja luua uus kuriteokoosseis, mis kriminaliseeriks ka elektromagnetkiirguse abil (või muul viisil arvutisüsteemi sisenemiseta) mitteavalikult edastatavate arvutiandmete tahtlik ja õigusliku aluseta pealtkuulamise. Ning siis tuleks see paragrahv lisada KarS § 2161 lõike 1 teksti.
2. KrMS § 133 lg 2 muutmisel võiks lubada täiendava teavitamisega viivitamise aluse lisamist: „kiireloomuline vajadus hoida ära tõsiseid negatiivseid tagajärgi inimese elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele“, see on Direktiivis, aga me ei ole seda üle võtnud.
Lugupidamisega
Anneli Soo Karistusõiguse kaasprofessor Karistusõiguse osakonna juhataja
Jaan Ginter kriminoloogia professor
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
Saatja: Tartu Ülikool <[email protected]>
Saadetud: 25.03.2025 16:00
Adressaat: <"[email protected]">
Teema: Teiega on jagatud dokumenti
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.Tähelepanu! Tegemist on
välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja
faile mitte avada.Tere!Edastan TÜ õigusteaduskonna arvamus
karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse
eelnõu kohtaTeiega on jagatud Webdesktop-i dokumenti
vaatamiseks/allkirjastamiseks, mis asub järgneval aadressil:
LugupidamisegaIlle Peek---mag iur Ille Peekõppekorralduse spetsialistTÜ
õigusteaduskond Tallinnas/School of Law (Tallinn) Kaarli pst 3,10119