Vastuskiri

1

TUUL ENERGY MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KMH programm, nõuetele vastavaks tunnistamisele

Tööversioon, 25.03.2025

2

Tellija: Tuul Energy OÜ

KMH läbiviija: Roheplaan OÜ

KMH juhtekspert: Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH00131)

3

Sisukord

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 5

2. KAVANDATAV TEGEVUS .............................................................................................. 6

2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........................................................ 6

2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT ........................................................................... 6

2.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 8

2.3.1. MERETUULEPARK ................................................................................................ 8

2.3.2. ÜHENDUSKAABEL .............................................................................................. 10

2.3.3. VESINIKUTOOTMINE .......................................................................................... 11

2.3.4. VESIVILJELUS .................................................................................................... 11

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........ 12

3.1. EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE ............................................................................... 12

3.2. EUROOPA LIIDU ELURIKKUSE STRATEEGIA AASTANI 2030 ............................................ 12

3.3. RIIKLIK STRATEEGIA „SÄÄSTEV EESTI 21“ ................................................................... 13

3.4. RIIKLIK STRATEEGIA „EESTI 2035“ .............................................................................. 13

3.5. ÜLERIIGILINE PLANEERING „EESTI 2030+“ .................................................................. 14

3.6. KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 ............................................................ 15

3.7. EESTI KESKKONNASTRATEEGIA AASTANI 2030 ............................................................ 15

3.8. EESTI KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISE ARENGUKAVA AASTANI 2030 ...................... 16

3.9. EESTI RIIKLIK ENERGIA- JA KLIIMAKAVA AASTANI 2030 ............................................... 17

3.10. ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA 2035 ........................................................... 17

3.11. EESTI MERESTRATEEGIA ..................................................................................... 19

3.12. EESTI MEREALA PLANEERING ............................................................................. 20

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................. 21

4.1. LOODUSKESKKOND ................................................................................................... 21

4.1.1. GEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................ 21

4.1.2. HÜDROMETEOROLOOGILISED TINGIMUSED ......................................................... 21

4.1.3. MEREVEE KVALITEET ......................................................................................... 25

4.1.4. ELUPAIGAD JA ELUSTIK ...................................................................................... 28

4.1.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD .................. 39

4.2. SOTSIAALNE JA MAJANDUSLIK KESKKOND .................................................................. 45

4.2.1. ASUSTUS JA TÖÖHÕIVE ...................................................................................... 45

4

4.2.2. KOHALIK KASU .................................................................................................. 47

4.2.3. KALANDUS ........................................................................................................ 47

4.2.4. VEELIIKLUS ....................................................................................................... 49

4.3. VEEALUNE KULTUURIPÄRAND ................................................................................... 51

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...... 53

5.1. HINDAMISMETOODIKA ............................................................................................. 53

5.2. MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID JA TEOSTATAVAD UURINGUD ........................ 55

5.3. KUMULATIIVNE MÕJU .............................................................................................. 73

6. NATURA EELHINDAMINE ........................................................................................... 74

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ................................................ 88

8. KMH OSAPOOLED NING EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS .................................................... 90

9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ........... 92

9.1. ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVIPOOLED .................................................................. 92

9.2. PIIRIÜLENE MÕJU JA PIIRIÜLENE KAASAMINE ............................................................. 94

9.3. AVALIKUSTAMINE JA ASJAOMASTELT ASUTUSTELT SEISUKOHA KÜSIMINE .................... 97

LISAD ............................................................................................................................ 100

5

1. Sissejuhatus

Deep Wind Offshore AS (Norra registrikood 925 544 590) esitatud hoonestusloa taotluste,

28.03.2024, alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) 18.09.2024

otsusega nr 1-7/24-321 algatatud hoonestusloa menetlus ja keskkonnamõju hindamine (edaspidi

KMH) Saare 2.1 alal ning 24.09.2024 otsusega nr 1-7/24-329 Saare 2.2 alal. TTJA on otsustanud

Saare 2.1 ala ja Saare 2.2 ala keskkonnamõju hindamise menetlused liita.

Deep Wind Offshore AS esitas 18.11.2024 kirjaga TTJA-le taotluse menetluseosalise andmete

muutmiseks seoses projekti üleminekuga Tuul Energy OÜ-le (registrikood 17065305).

Planeeritava Tuul Energy meretuulepargi ala jääb Saaremaa läänerannikust läänesuunas Eesti

mereala planeeringu kohasele tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale Läänemere avaosas.

Planeeritava meretuulepargiga koormatava mereala pindala on hoonestusloa taotluse kohaselt

ca 252,3 km2.

KMH eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide elluviimisega kaasneda

võivaid keskkonnamõjusid.

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,

inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib

eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöö rdumatuid muutusi

või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara 1.

KMH programmi koostaja on Roheplaan OÜ koostöös kaasatud ekspertidega (vt ptk 8). KMH

juhteksperdiks on Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131).

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010, § 21 ja 22

6

2. Kavandatav tegevus

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Tuul Energy OÜ poolt Saare 2.1 ja Saare 2.2 aladele kavandatava meretuulepargi (edaspidi Tuul

Energy meretuulepargi) tuulikute arv on hoonestusloa menetluse algatamise otsuste alusel kuni

160 ja nende tipukõrgus on maksimaalselt 365 m merepinnast. Planeeritava Tuul Energy

meretuulepargi maksimaalne nominaalvõimsus on kuni 2400 MW. Projekti elluviimisel on määrav

selle arendus- ja ehituskulude ning -mahu optimeerimine, energia tootmisega plaanitakse

alustada orienteeruvalt 2032. aastal.

Lisaks kaalutakse tulevikus võimalusel koormatavale alale rajada kuni 6 vesiniku tootmisplatvormi

koos tootmiseks vajalike rajatistega ning kuni 12 vetikakasvatuse rajatist. Käesolev KMH ei hõlma

vesiniku tootmise ja vesiviljeluse lahendusi.

Kavandatav tegevus aitab riigil saavutada taastuvenergiale ülemineku ja energiajulgeoleku

eesmärke, milleks muuhulgas on heitkoguste vähendamine, taskukohase jätkusuutliku energia

tootmine ja kliimaneutraalsus.

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Tuul Energy meretuulepargi ala jääb Saaremaa läänerannikust läänesuunas Eesti mereala

planeeringu kohasele tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale (vt joonis 2-1). Hoonestusala

kaugus Saaremaa rannikust on lähimas punktis ligikaudu 34 km. Koormatava mereala pindala on

hoonestusloa taotluste kohaselt kokku ca 252,3 km2.

Tuul Energy kavandatav meretuulepark asub ligikaudu 8 km lääne suunas Saare Wind Energy

(edaspidi SWE) hoonestusloa (taotluse) alast ja ELWIND meretuulepargi hoonestusloa taotluse

alast. ELWIND meretuulepargi alal on algatatud hoonestusloa menetlus koos KMH-ga. SWE

hoonestusloa alal kavandatava meretuulepargi KMH aruanne on Kliimaministeeriumi poolt

heakskiidetud 10.06.2024 otsusega nr 7-12/24/781-11. SWE ja ELWIND kavandatavate

tuuleparkidega arvestatakse kumulatiivsete mõjude hindamisel (vt täpsemalt ptk 5.3.).

7

Joonis 2-1. Kavandatava meretuulepargi asukoht

8

2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus

2.3.1. Meretuulepark

Hoonestusloa algatamise otsuste kohaselt on Tuul Energy OÜ poolt kavandatava Tuul Energy

meretuulepargi tuulikute arv kokku maksimaalselt 160. Tuulikute omavaheliseks vahekauguseks

arvestatakse minimaalselt 800 m.

KMH ülesanne on analüüsida kavandatava tegevuse reaalseid alternatiive võrdluses olemasoleva

olukorraga. KMH programmi koostamise ajal olemasolevast informatsioonist lähtuvalt käsitleb

KMH reaalse alternatiivina põhialternatiivi 1, milleks on maksimaalselt kuni 160

elektrituulikuga meretuulepargi ala (hoonestusloa taotluse ala) koguvõimsusega kuni 2400

MW.

Kavandatava tegevuse ala on määratud Eesti mereala planeeringu ning hoonestusloa menetluse

algatamise otsusega, seega ei ole antud KMH-ga võimalik leida ega analüüsida muid

asukohaalternatiive väljaspool hoonestusloa taotluse ala .

Kavandatava tegevuse põhialternatiivi 1 nn all-alternatiividena vaadeldakse ja hinnatakse

KMH käigus järgnevaid alternatiivseid tehnilisi lahendusi:

• Elektrituulikute arv

Lõplik võimalik tuulikute arv ja paigutus sõltub hoonestusloa alal läbi viidavate uuringute

käigus selguvatest keskkonnapiirangutest ning valitava tuuliku täpsetest tehnilistest

parameetritest. KMH põhialternatiiv 1 alusel on maksimaalne hinnatav ja kavandatav

tuulikute arv kuni 160 tuulikut.

• Tuuliku tipukõrgus

Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. KMH käigus

hinnatakse turbiine maksimaalse tipukõrgusega kuni 365 m merepinnast.

• Vundamendi tüüp

Teadaolevate batümeetria ja pinnase tingimuste alusel on Tuul Energy meretuulepargis

võimalik rakendada mitmeid erinevaid vundamenditüüpe. Merepõhja sügavused kavandatava

tuulepargi alal jäävad teadaolevalt 29 ja 66 m vahele, mis sobib fikseeritud vundamendiga

tuulikute jaoks. Kõige levinumateks fikseeritud vundamendi tüüpideks on vaivundament

(monopile), gravitatsioonivundament (gravity base) ja sõrestikvundament (jacket). Vt joonis 2-

2.

Gravitatsioonivundament

Väikese settekihiga aladel (0-3,9 m) on gravitatsioonivundament sobilik alternatiiv .

Gravitatsioonivundamenti ei saa paigaldada otse pehmetele merepõhja setetele (nt savile või

9

liivale), kuna nende kandevõime on piiratud ja ebaühtlane. Seega tuleb vajadusel pehmed

merepõhja setted eemaldada. Ühtlasi, mida paksem on pehmete setete kiht, seda rohkem

tuleb aluspõhja eemaldada ja süvendada. Täpne pehmete setete eemaldamise vajadus selgub

geotehnilise uuringu käigus.

Sõrestikvundament

Sõrestikundamenti peetakse sobivaks võimaluseks, eriti paksemate settekihtidega aladel.

Need vundamendid kavandatakse vaiadele, mille läbimõõt on vähemalt 2 m, et jaotada tuuliku

koormus laiemale pinnale. Seega selle vundamenditüübi disainil on omad eelised, mis tulevad

kasuks pehmete setetega ja kivistel (sh mõõdukate rahnudega) merealadel kasutamisel.

Vaivundament

Vaivundamendid on sobiv valik piirkondades, kus pehmete setete kiht merepõhjas on paksem.

Vaivundamendid on populaarseks valikuks avamere tuuleparkide rajamisel, kuna neid on

lihtne valmistada ja kiire paigaldada. Geotehnilise uuringu tulemusena selgitatakse, milline

on vajalik vaivundamendi läbimõõt, et sobituda olemasolevate merepõhja ehitusgeoloogiliste

tingimustega.

Joonis 2-2. Meretuuleparkides kasutatavate elektrituulikute vundamendi tüübid (joonis: Tuul Energy OÜ)

Käesoleva projekti üks arendaja poolseid eesmärke on töötada välja kulutõhus fikseeritud

vundamendiga tuuleenergeetika lahendus Läänemere tingimustes (jääkoormus, geotehnilised

aspektid jne). Seega selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp

pärast täpsemate uuringute tegemist. Väljavalitud vundamendi tüüpe ja nendega kaasnevaid

mõjusid käsitletakse KMH aruandes.

10

• Alajaamad ja tuulepargi sisene kaabeldus

Meretuuleparki rajatakse kokku kuni kaks alajaama, kuhu koonduvad tuulikutest tulevad

pargisisesed kaablid ning kus muundatakse pinge sobivale pingetasemele, võimaldada elektri

ülekannet maismaale või edastada elektrit vesiniku tootmise platvormidele vesiniku

tootmiseks või otse ekspordiks. Eelduslikult saab avamere alajaamadele lisada uurimis - ja

mõõtmisseadmed, mis toetavad teadus- ja arendustegevust Eestis.

Samuti rajatakse tuulikutest alajaamani meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem.

Tuulepargi sisesed elektrikaablid paigaldatakse merepõhja kuni 3 m sügavusele.

Väljavalitud kaablitrasside asukohti ja sellega kaasnevaid mõjusid hinnatakse koosmõjus

kavandatava meretuulepargiga, sh sellega seotud tuulepargi sisese taristuga (alajaaam ja

tuulepargi sisene kaabeldus) kaasnevate mõjudega.

Põhi-alternatiivi ning selle all-alternatiivide lahenduste analüüsimine ja täpsustamine toimub

edasises KMH aruande protsessis (mh pärast uuringualadel läbiviidud uuringute andmetest

tulenevalt) ja tehnilise lahenduse väljatöötamisel koostöös protsessi kaasatud ametkondade ja

vastava valdkonna ekspertidega. KMH protsessi jooksul tekkinud alternatiivseid lahendusi ja/või

parima alternatiivse lahenduse kujunemist (sh kavandid tuuleparkide asukohtade ja parameetrite

osas) kirjeldatakse KMH aruandes.

Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning eesmärki vähendada kulusid ja keskkonnamõju,

lähtutakse projekti lõpliku konfiguratsiooni ja kasutatavate tehnoloogiate valikul muu hulgas

järgmistest kriteeriumidest:

• valitud turupõhine lähenemisviis ja projekti/toote konkurentsivõime turul, mis on praegu

lahtine ja mida tuleb taotleja eriteadmisi kasutades täiendavalt uurida;

• tulemused, mis saadakse KMH, merepõhja geofüüsikaliste ja geotehniliste uuringute

ning keskkonnauuringute jms käigus;

• põhiprojekti teostamise ajal olemasolevad tehnoloogiad;

• Eesti tarneahela kättesaadavus ja valmisolek;

• süsteemi üldise tootmise ja kulude optimeerimine, sealhulgas keerisjälje ja

energiatõhususe hinnang, tuulikute toodangu tasakaalustamine energia

ekspordisüsteemi ja alternatiivkütuste tootmisvõimalustega.

2.3.2. Ühenduskaabel

Meretuulepargis toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku on vajalik rajada ühendus

põhivõrguga. Tuul Energy OÜ poolt kavandatava meretuulepargi ühendamiseks põhivõrguga on

kaks võimalikku alternatiivi (joonis 2-1) radiaalseks ühenduseks: Elering ASi Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse osana Saaremaa läänerannikul kavandatavasse alajaama (alternatiivid A ja B).

Parim kaablitrass valitakse vastavalt KMH ja uuringute tulemustele ning see sõltub ka Eesti -Läti

elektriühenduse valitud lahendusest. Eesti-Läti interkonnektori ja võimaliku Saaremaa maismaal

paikneva alajaama rajamine ei ole käesoleva hoonestusloa taotluse ega KMH osa (käesoleva KMH

11

koostamisel tuginetakse mh Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu protsessis

läbi viidud uuringutele ja analüüsidele) . Maismaal paiknevate elektriühenduste ja alajaamade

lahendamiseks algatas Vabariigi Valitsus 15.02.2024 Eesti -Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Interkonnektori merekaabli rajamine

toimub eraldi hoonestusloa alusel.

Üldjuhul ühenduskaabli maksimaalseks ülekandevõimsuseks on 350 MW, mistõttu on vajalik kuni

6 paralleelse kaabli paigaldamine. Kaablite omavaheline kaugus meres on üldjuhul soovitavalt ca

100 meetrit ning seega on 6 paralleelse kaabli koridor kokku ca 500 m laiune. Kaablikoridoride

alternatiivsed uuringualad on u 1 km laiused. Kaablite täpsed parameetrid (kaablite tüüp, arv ja

läbilaskevõime jms) selguvad kaabelliini ja meretuulepargi edasisel detailsel projekteerimisel.

Veekaabelliini mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse merekaabel merepõhja

setetesse või kaetakse materjaliga. Merepõhja kaabelliini paigaldamiseks kasutatav

paigaldustehnika ja -tehnoloogia täpsustatakse projekteerimistööde ja keskkonnamõju

hindamise aruande koostamise käigus.

2.3.3. Vesinikutootmine

Tuul Energy OÜ kaalub hilisemalt, kui turg saab selleks valmis ja see on ärilistel kaalutlustel

mõistlik, võimalust toota kavandatud meretuulepargis vesinikku (või muud alternatiivkütust)

elektrolüüsiseadmetes, mis on paigaldatud tuulikute juurde või eraldi avamere

vesinikuplatvormi(de)le. Kontseptsiooniliselt on kavas rajada avamereplatvormide kasutamisel

kuni kuus platvormi maksimaalse kõrgusega merepinnast kuni 150 m ja torujuhe vesinik-

/alternatiivkütuse transportimiseks, mis ühendab platvorme ja vastavat kollektorit. Kui valitakse

võimalus toota vesinikku/alternatiivkütust tuulikute juures, tuleb rajada pargisisene vesinik-

/alternatiivkütuse võrk.

Meretuulepark arendatakse selliselt, et sellel oleks minimaalsete täiendustega võimalik liituda

vesinikutootmise lahendustega. Juhul kui mõni kirjeldatud võimalustest valitakse, võib nende

mõju analüüsimiseks olla vajalik täiendav keskkonnamõju hindamine. Näiteks, kui

vesinikutootmine hõlmab ka vee kasutamist (vee võtmine, vee merre tagasi laskmine), v ajab see

täiendavaid keskkonnalubasid. KMH aruandes käsitletakse seega vesiniku temaatikaga

seonduvaid konkreetseid arendusvõimalusi vaid kontseptuaalsel tasandil (st mitte detailselt

kavandatud tehnilised lahendused).

2.3.4. Vesiviljelus

Tõhusa ruumikasutuse tagamiseks kaalutakse projektis võimaliku vesiviljeluse arendamist. See

võib tulevikus hõlmata (sõltuvalt tegelikest tingimustest) uuenduslikku karbi - ja vetikakasvatust,

mida arendatakse Eesti merealade planeeringus esitatud suuniste kohaselt. Esialgse visiooni

kohaselt koosneks vesiviljeluse pilootprojekt kokku kuni 12 ujuvvundamendiga

avamererajatistest suurusega 120 x 15 m. Kui vesiviljeluse pilootprojekti kohta tehakse positiivne

otsus, rajatakse see pärast tuulepargi ehituse lõpetamist. Käesolev KMH käsitleb vesiviljelust vaid

põhimõttelise võimalusena.

12

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

3.1. Euroopa roheline kokkulepe

„Euroopa roheline kokkulepe“2 on Euroopa Komisjoni 11.12.2019 vastu võetud katusstrateegia,

mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus

aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud

piisav majanduskasv3. Eesmärgi saavutamiseks tehtav peab seejuures hoidma looduskeskkonda

ning kaitsma kodanikke keskkonnasaastega seotud ohtude ja mõjude eest.

„Euroopa rohelise kokkuleppe“ keskmes on kolm peamist puhtale energiale ülemineku

põhimõtet, millega aidatakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja parandada elanike

elukvaliteeti:

1. tagada kindel ja taskukohane ELi energiavarustus;

2. saavutada täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud

ELi energiaturg;

3. seada esikohale energiatõhusus, parandada hoonete energiatõhusust ja arendada välja

suures osas taastuvatel energiaallikatel põhinev energiasektor.

Käesoleva KMH kontekstis on asjakohased eelnevalt nimetatud põhimõtete saavutamiseks seatud

eesmärgid nagu:

• luua omavahel ühendatud energiasüsteemid ja paremini lõimitud elektrivõrgud, et

toetada taastuvate energiaallikate kasutust;

• edendada uuenduslikke tehnoloogiaid ja nüüdisaegset taristut;

• edendada ELi energiastandardeid ja -tehnoloogiat ülemaailmsel tasandil;

• kasutada kõiki Euroopa avamere tuuleenergia võimalusi.

Kavandatav tegevus aitab otseselt kaasa Euroopa Rohelise Kokkuleppe keskmeks oleva eesmärgi -

puhtale energiale ülemineku saavutamine.

3.2. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

Euroopa Komisjon võttis 20.05.2020 vastu „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ 4,

millega püütakse kaasa aidata sellele, et Euroopa elurikkus saaks 2030. aastaks taastuda, tuues

kasu nii inimestele, kliimale kui kogu meie planeedile.

2 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

3 EL-ülene kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks KHG netoheidet -55% võrreldes 1990. aastaga (varasemalt -40%) lepiti kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus riigijuhtide poolt ja on koos kliimaneutraalsuse eesmärgiga õiguslikult sätestatud 2021. aasta suvel vastu võetud Euroopa kliimamääruses.

4 https://ec.europa.eu/environment/strategy/biodiversity -strategy-2030_et

13

Käesoleva KMH kontekstis on olulisemad teemad esitatud strateegia ptk-s 2.2. (ELi looduse

taastamise kava: maismaa ja mere ökosüsteemide taastamine):

• 2.2.5. Kõigile kasulikud energiatootmislahendused. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks

ning ELi taastumiseks pärast COVID-19 kriisi ja ELis pikaajalise heaolu saavutamiseks on

äärmiselt vajalik vähendada energiasüsteemi süsinikdioksiidiheidet. Kestlikumalt

hangitud taastuvenergia on väga oluline, et võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse

vähenemise vastu. EL seab esikohale lahendused, mis on seotud näiteks ookeanienergia,

avamere tuuleparkide (mis võimaldavad ka kalavarudel taastuda), päikeseparkide (mis

toetavad elurikkust soodustava taimkatte teket) ja kestliku bioenergia kasutusele

võtmisega.

• 2.2.6. Mereökosüsteemide hea keskkonnaseisundi taastamine . Taastatud ja

nõuetekohaselt kaitstud mereökosüsteemid toovad olulisi tervise-, sotsiaal- ja

majandushüvesid rannikukogukondadele ja ELile tervikuna. Vajadus jõulisemate

meetmete järele on seda teravam, et globaalne soojenemine suurendab väga palju mere

ja ranniku ökosüsteemide elurikkuse vähenemist. Mereökosüsteemide hea

keskkonnaseisundi saavutamine, sealhulgas rangelt kaitstud alade loomise kaudu, peab

hõlmama süsinikurikaste ökosüsteemide ning oluliste koelmute ja noorkalade kasvualade

taastamist. Osade tänapäeva merekasutusviisidega seatakse ohtu toiduga kindlustatus,

kalurite elatusvahendid ning kalandus- ja mereannisektor. Mereressursse tuleb kasutada

kestlikult ning ebaseaduslike tavade suhtes tuleb rakendada nulltolerantsi. Seepärast on

tähtis rakendada ELi ühist kalanduspoliitikat, merestrateegia raamdirektiivi ning

linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi täies ulatuses.

Kavandatav tegevus on kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga.

3.3. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“

Riigikogus 14.09.2005 heaks kiidetud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21” 5 on määratletud

säästva arengu põhimõtted. Eesti eesmärgid aastani 2030 sõnastati kooskõlas globaalsete

(Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalise arengu visioonidega. Muuhulgas mainiti vajadust

kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale.

Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas.

3.4. Riiklik strateegia „Eesti 2035“

Riigikogu 12.05.2021. aastal vastu võetud riiklik strateegia „Eesti 2035“ 6, on riigi pikaajaline

arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu selliselt,

et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja töötamiseks. „Eesti 2035” on

strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab kooskõlastada riigi pikaajalist strateegilist

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717

6 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

14

planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Tegemist on strateegiaga,

mis soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse juhtimise tagamiseks

ning tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide vahelisi seoseid. Strateegia „Eesti

2035“ viiakse ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade programmide

kaudu. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised

eesmärgid ja mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele aitavad

kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid:

• Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest.

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele

vastamiseks on tarvis muudatusi eri valdkondades.

Käesoleva KMH kontekstis on teemakohane:

• Energiajulgeolekut tagades kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek .

Kliimaneutraalsele ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab

alternatiivide kaalumist ning valikute tegemist . Peame tagama energiajulgeoleku ja

varustuskindluse toimepidevuse nii kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul kui

ka enne seda. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks leiame lahenduse, mis arvestab

nii julgeoleku, keskkonnakaitse kui ka elanike huvidega. Oleme avatud ja toetame uusi

lahendusi, nagu avamere tuuleenergia.

• Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning

jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu. Oleme avatud ja toetame uusi tehnoloogiaid,

nagu vesiniku kasutamine. Ka kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab

toetava taristu rajamist. Selleks sünkroniseerime elektrivõrgu Mandri -Euroopa

sagedusalaga, loome vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele ning võtame

kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused.

Eelnevast lähtuvalt panustab kavandatav meretuulepark otseselt seatud eesmärkide täitmisesse

tagada jätkusuutlik ja kliimaneutraalne elektritootmine.

3.5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Vabariigi Valitsus kehtestas 30.08.2012 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030“ 7 . Planeeringu

kohaselt on ühed olulisemad valdkonnad kohalikul taastuval ressursil põhineva

energiatootmisvõimsuse suurendamiseks tuuleenergeetika ja bioenergia. Planeeringu kohaselt

on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi

7 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigiline-planeering

15

energiabilansis. Meretuuleparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. „Eesti 2030+“

peamised eesmärgid energeetikavaldkonnas on:

1. Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga.

Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult.

Seejuures märgitakse, et elektritootmine Eestis on seni põhinenud peamiselt

põlevkivienergeetikal, mis ei ole pika aja jooksul konkurentsivõimeline (nt

keskkonnatasude kasvu tõttu). Energiajulgeoleku ja keskkonnaga seotud kaalutlustel ei

ole otstarbekas ühe fossiilse energiaallika sedavõrd suur osakaal riigi energiabilansis,

sest see on seotud varustuskindluse, energiaturu ja keskkonnakaitseriskidega. Seepärast

on vaja suurendada teiste energiaallikate osakaalu ja arendada taristut, et kaubelda

energiavaldkonnas ulatuslikumalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere

piirkonna energiavõrkudega.

3. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine. Seejuures juhitakse

tähelepanu, et „tuleb arvestada võimaluse ja vajadusega rajada uusi maismaa - või

meretuulikuparke, sest Eesti hea tuulepotentsiaal laseb toota märgatava osa

elektrienergiast just tuulikute abil.“

Kavandatav meretuulepark on kooskõlas üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“

energeetikavaldkonna eesmärkidega.

3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Riigikogus 05.04.2017 heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“8 ja 08. 02. 2022.

heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialuste“ uuendamise kohaselt on Eesti pikaajaliseks sihiks

saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad

viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna

üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja

energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõ imeline, teadmistepõhise ühiskonna

ja majandusega kliimaneutraalne riik.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega.

3.7. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ 9 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis

juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on

8 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf

16

katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad

koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.

Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk

on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes

samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest

ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja

õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning

arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega

jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030.

3.8. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Vabariigi Valitsus võttis 2.03.2017. aastal vastu „Kliimamuutustega kohanemise arengukava

2030“10, mille strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi

valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile

kaheksa võtmevaldkonna lõikes, milleks on planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja

päästevõimekus, looduskeskkond, biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja

energiavarustus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö.

Käesoleva KMH kontekstis on asjakohase võtmevaldkonna energeetika ja energiavarustuse

alaeesmärk: kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus,

varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia

lõpptarbimise maht. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist,

energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning

taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Energia

varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste olemasolu

ja energiatootmise hajutamine. Oluline on, et energiamajanduse arengu pikaajalisel planeerimisel

võetaks ressursside olemasolu, tehnoloogiate ja energia maksumuse ning muude energiasektori

arengut mõjutavate aspektide kõrval arvesse ka muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju

energia tootmisele ja elektri toimetamisele tarbijateni.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist .

10 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/muud-arengudokumendid

17

3.9. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

19.12.2019 kinnitas valitsus „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“11 (REKK 2030), mis

koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71

meedet. REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele ELi

liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik

saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

REKK 2030 peamised eesmärgid, mis on käesoleva KMH kontekstis olulised, on järgnevad:

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) .

• Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia

lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018

= 9,5 TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh).

• Energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult

madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse

kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse

potentsiaali.

Eesti riiklikud taastuvenergia eesmärgid on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse12 §

321 lg 1, mille kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti

riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest

moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti.

Kavandatav tegevus panustab otseselt seatud Eesti riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide

täitmisesse, toetades taastuvenergeetika osakaalu suurendamist.

3.10. Energiamajanduse arengukava 2035

KMH programmi koostamise ajal kehtib veel 06.10.2016 Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud

„Energiamajanduse arengukava 2030“ (ENMAK 2030) 13, kuid valminud on “Energiamajanduse

arengukava aastani 2035“ eelnõu 14 ning asjakohane on lähtuda uuendatud arengukavast.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 sätestab Eesti energiamajanduse pikaajalised sihid

(joonis 3-1) ja visiooni aastani 2050.

11 https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava

12 Energiamajanduse korralduse seadus, RT I, 30.06.2023, 8

13 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava

14 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava

18

Joonis 3-1. Eesti energiamajanduse pikaajalised sihid 15

Eesti energiamajanduse arenguvisiooni aastaks 2050 on järgmine:

Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse,

mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris. Vastavalt strateegiale „Eesti

2035“ (ja/või koostatavale kliimaseadusele, kui see sätestab te ise eesmärgi) tagab Eesti

energiajulgeoleku aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatootmisega. Välja kujunenud

regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning

nende tootmispotentsiaal on kasutusele võetud.

Eestist on kujunenud Euroopa energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid

kasutav energiat ühiskondlikult parimal viisil rakendav riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle

pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, ri igis tegutsevate ettevõtete

konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala.

Riigil on välja töötatud kindel ja pikaajalise visiooniga ressursside omanikupoliitika, mis toetab

Eesti tööstussektori arengut. Taastuvenergiaallikate kasutamise eest saadav riigi omanikutulu

suunatakse energia jätkusuutlikkuse tagamisse, kindlustades sel lega riigi energeetilise

sõltumatuse jätkumise pärast fossiilkütuste kasutuse lõppemist.

Energiatõhususse, kodumaiste kütuste tootmise edendamisse ja teadmiste põhisesse majandusse

suunatud riigieelarvelised vahendid on majanduskasvu, riigi pikaajalise konkurentsivõime üheks

mootoriks maksutulude ja tööhõive kasvu ning riigi väliskaubandusbilansi parenemise kaudu.

Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus majanduse arenguga. Uued investeeringud

tehakse heas koostöös lisanduvate suurtarbijatega, pakkudes osapooltele vajalikku kindlust.

Eesti energiamaastik on mitmekesine, rakendades maksimaalselt kohalikke ressursse, olles

seeläbi paindlik, tagades varustuskindluse, energiajulgeoleku ja jäädes samal ajal looduse

piiridesse. Energiataristu välisühendused on strateegilise tähtsusega majandusarengu kontekstis,

tagades suuremat paindlikkust tarbijatele, tootjatele ning täiendavalt varustuskindlust, en ergia

julgeolekut ja fossiilkütustest vaba energiaga varustatust. Eesti on saavutanud endale seatud

eesmärgid kliimaneutraalse energiasüsteemi poole liikumises.

15 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu. Kliimaministeerium.

19

Arengukava hõlmab energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega

seotud tegevusi järgmistel teemadel:

• Energiajulgeoleku tagamine

• Taastuvenergiale üleminek

• Energiatõhususe suurendamine.

Kavandatav tegevus on kooskõlas ja panustab otseselt Energiamajanduse arengukava eesmärkide

täitmisele, toetades taastuvenergiale üleminekut ja energiajulgeolekut.

3.11. Eesti merestrateegia16

Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia

raamdirektiivist (2008/56/EÜ; lüh. MSRD). Selle direktiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada

hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund (HKS). Igal EL riigil tuleb välja töötada ja

rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada

mereökosüsteeme.

Merestrateegia rakendamine toimub kuue-aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest

põhietapist: 1. etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, 2. etapp - mereala

seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3. etapp - mere meetmekava koostamine ja

rakendamine. Iga merestrateegia eelnimetatud etapp ajakohastatakse kuue aasta tagant. Sellest

esimese etapi ehk mereala seisundi hinnangut ajakohastati 2024. aastal. Mereala seireprogrammi

ajakohastati 2020. aastal ning selle uuendamine toimub 2025-2026 aastal. Mereala meetmekava

ajakohastati ja uuendati 2020.-2023 (järgmine meetmekava uuendamine toimub 2027 aasta

lõpuks).

Meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Meetmekava

ajakohastamise eesmärk oli tuvastada puudujäägid hea keskkonnaseisundi saavutamisel ning

kehtestada vajadusel täiendavad meetmed Eesti merekeskkonda mõjutavate inimtekkeliste

survetegurite ohjamiseks ja kehtestatud keskkonnasihtide ning seeläbi mereala hea

keskkonnaseisundi saavutamiseks. Meetmekavas sätestatutest seonduvad meretuuleparkide

kavandamise ja rajamisega eelkõige järgmised meetmed:

• Merepõhja terviklikkuse häirimise või hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine (BALEE-M032), millega töötatakse välja ja kehtestatakse meetmete pakett

kompenseerimaks merepõhja häirimist ja elupaiga hävitamist erinevate arenduste ja

muude tegevuste käigus. Meetmete paketi üks eesmärk on tagada võimalikult väikest

merepõhja häiringut ja kasutusejärgselt endise olukorra taastamist.

• HELCOM meremüra plaani ja vajalike regulatsioonide rakendamine Eestis (BALEE -M055),

mille raames korraldatakse ja koordineeritakse HELCOM meremüra plaani rakendamist

Eestis.

16 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia

20

Kliimaministri 18.07.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/304 on kinnitatud Eesti merestrateegia

ajakohastatud keskkonnaalased sihid (2024)17.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti Merestrateegiaga , KMH programm näeb ette vastavate

mõjude hindamist ja vajadusel leevendavate meetmete rakendamist .

3.12. Eesti mereala planeering

Merekasutust käsitlevaks kõige värskemaks ja kõiki valdkondi koondavaks ruumilise planeerimise

strateegiliseks dokumendiks on Eesti mereala planeering 18. Tegemist on üleriigilise planeeringu

teemaplaneeringuga, mis hõlmab kogu Eesti mereala, välja arvatud juba varem

maakonnaplaneeringutena koostatud merealad Pärnumaal ja Hiiumaa l.

Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas

perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning

edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel

tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti

merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega

kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju.

Planeeringus on muuhulgas määratletud tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad, suunised

ja tingimused.

Käesoleva KMH programmi koostamisel ning KMH sisu kui protsessi kavandamisel on arvesse

võetud Eesti mereala planeeringus sätestatud tingimusi, suuniseid ja parimat praktikat.

17 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024 - 07/2024%20uuendatud%20keskkonnaalased%20sihid%20ja%20nendega%20seotud%20indikaatorid_KK%20304.pdf

18 https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering

21

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Looduskeskkond

Eesti mereala koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste

ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa

ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri. Tuul Energy OÜ tuulepargi ala jääb Läänemere

avaossa.

4.1.1. Geoloogilised tingimused

Merepõhja sügavused Tuul Energy meretuulepargi alal jäävad tänaste teadmiste põhjal 29 ja 66

m vahele. Saare 2.1 ala keskmine sügavus on 43 m, minimaalne sügavus 29 m ja maksimaalne

sügavus 66 m. Saare 2.2 ala keskmine sügavus on 41 m, minimaalne ja maksimaalne sügavus

vastavalt 34 m ja 50 m.

Merepõhja geoloogia iseloomustamiseks Tuul Energy meretuulepargi alal KMH programmi

koostamise etapis olemas üksnes kaudsed andmed, täpseid geoloogilisi uuringuid ei ole veel

teostatud. Üldistatult on teada, et Siluri lubjakividest aluspõhi on kaetud erinevate

Kvaternaarsete setetega. EMODnet19 süsteemis on kõnealuse piirkonna kohta arhiivimaterjalide

põhjal koondatud andmed merepõhja setete kohta, kuid need pärinevad 1980ndatest aastatest

ja sisaldavad vaid väga üldistatud informatsiooni .

4.1.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused

Temperatuur. Läänemere avaosas on juulis ja augustis veetemperatuur pinnakihis keskmiselt

15–17 ºC. Põhjalähedases kihis püsib veetemperatuur 2–5 ºC vahel. Tulenevalt veetemperatuurist

esineb Läänemere tingimustes vee hooajalist kihistumist. Selline kihistumine kestab ajaliselt

maist kuni septembrini. Kihistumise olulisus on seotud eelkõige toitainete ja lahustunud hapniku

vertikaalse transpordi takistumisega. 20

Soolsus. Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab elustiku levikut Läänemeres, on vee soolsus. Eesti

mereala veesoolsus jääb vahemikku 0-8 g/kg. Piirkonniti varieerub merevee pinnakihi soolsus

järgmiselt:

• Soome lahe kaguosa – 2,5–6 g/kg ning Soome lahe lääneosa – 4,5–6,5 g/kg;

• Läänesaarte avaosa – 6–7 g/kg;

• Väinameri – 3–6,5 g/kg;

• Liivi laht – 4–6 g/kg (Pärnu laht – 3–5,5 g/kg).

Soolase vee sissevool Läänemerre toimub Taani väinade kaudu. Samal ajal lisandub merre

magevett jõgedest. Magedam vesi jääb oma väiksema tiheduse tõttu pinnakihti ja voolab

19 https://emodnet.ec.europa.eu/en/emodnet-data-layers-catalogue-within-atlas

20 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024. MSRD ART 8 -10 kohase seisundihinnangu koondaruanne (eelnõu).

22

Läänemerest välja pinnakihis, Põhjamerest pärinev soolasem vesi aga sukeldub mere

süvakihtidesse. Selle tulemusena on Läänemere veesammas vertikaalselt kihistunud. 21 Läänemere

avaosa, kuhu jääb ka Tuul Energy OÜ poolt kavandatav Tuul Energy meretuulepargi ala, on

pidevalt kihistunud olekus.

Tuul. Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade

ja kõrgrõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu.

Tsüklonaalse tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest

tsirkulatsioonist Atlandi ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva

tuule kiiruse ja suuna ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid

on iseloomulikud ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tavapäraselt nõrgema tuulega ja suurema

tuulevaikusega päevade esinemisega on periood maist augustini.

Pikaajaline keskmine tuuleenergia (energiatihedus, W/m 2) on 150 m kõrgusel Saaremaast läänes

avamerel 810–880 W/m2, Hiiumaa juures 800–840 W/m2, Liivi lahe keskosas keskmiselt 700–780

W/m2 ja Soome lahes kahaneb energiatihedus lääneosas (750 W/m 2), ida suunas (550 W/m2).22

Saaremaast läänes oleval merealal, sh kavandatava Tuul Energy meretuulepargi alal, on head

tuuletingimused. Kõige sagedasemad on edelast puhuvad tuuled (joonis 4-1), samuti on see

suund kõige energiarikkam.

21 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024. MSRD ART 8 -10 kohase seisundihinnangu koondaruanne (eelnõu).

22 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne, kehtestamisele 2021 (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f)

23

Joonis 4-1. Tuulteroos SWE meretuulepargi alal . Analüüsiperiood hõlmab ajavahemikku 1979-01-15 kuni 2021- 12-31. (DHI, 202323).

Lainetus ja hoovused. Tuulekliima kujundab ka lainetuste ja hoovuste iseloomu. Sagedamini

esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala

pinnakihis on 10–20 cm/s24. SWE tuulepargi alal läbi viidud mõõdistused ja modelleerimised 25

näitasid, et hoovuste suund ja kiirus on pinnal ja põhjas erinev, kuna pinnal liiguvad hoovused

tuule jõul, põhjas aga on mõjutatud barokliinilistest protsessidest. Hoovuste kiirus on põhjas alla

0,1 m/s ja pinnal alla 0,3 m/s. Hoovused on üldiselt tugevamad talvel ja nõrgemad suvel.

Hoovuste suund on valdavalt loodest ja põhjast.

Lainekõrgus on Läänemerel enamasti 1–2 m, avamerel tormi ajal 5–6 m, erakordse läänetormi

ajal kuni 10 m.26 SWE tuulepargi alale koostatud laineroosid näitavad, et valdavad lainesuunad

edelast ja läänest ning laine kõrgus üldjuhul ei ületa 1,5 m.27

23 Saaremaa avamere tuulepark. Meteoroloogilised ja okeanograafilised tingimused. Aruanne. DHI, 2023

24 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud. Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download)

25 Saaremaa avamere tuulepark. Meteoroloogilised ja okeanograafilised tingimused. Aruanne. DHI, 2023

26 Vesiviljelus Eesti merealal alusandmed ja uuringud . Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut 2020 (https://pta.agri.ee/media/2129/download)

27 Saaremaa avamere tuulepark. Meteoroloogilised ja okeanograafilised tingimused. Aruanne. DHI, 2023

24

Jääolud. Jääolude põhjal on Eesti mereala jagatud kuueks regiooniks: (I) Väinameri ja Pärnu laht,

(II) Liivil lahe avaosa, (III) Saaremaa ja Hiiumaa läänerannik, (IV) Soome lahe lääneosa (Hiiumaast

ja Vormsist põhjapool asuv ala), (V) Soome Lahe keskosa (Kundast Paldiskini) ja (VI) Soome lahe

idaosa (Narva Laht). Tuul Energy meretuulepargi ala asub III regioonis, kus jääolud on kõige

leebemad ning jää esinemise tõenäosus28 on väike (joonis 4-2). Jääkate esineb siin vaid karmidel

talvedel kuni 30 päeva ulatuses. Ekstreemsed/karmid talved esinevad Eesti tingimustes keskmiselt

1-2 korda 10 aasta jooksul. Karmidel talvedel võib Saaremaast läänes esineda ka triivjääd, mis

sarnaselt hoovustele liigub valdavalt põhjast lõunasse keskmise kiirusega kuni 0.03 m/s.

Joonis 4-2. Jää esinemise tõenäosus (%) eesti merealal perioodil 2000 -2016 ja erinevate talve stsenaariumite korral (TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 29)

Keskmisel talvel Tuul Energy meretuulepargi piirkonnas veetemperatuurid alla 0 kraadi ei lange

ja jääd ei teki või tekib väga lühiajaliselt. Saaremaast lääne pool võib esimene jää tekkida alles

jaanuari keskel ja sealt jää ka kaob kõige varem - veebruaris.30

28 Jää esinemise tõenäosus näitab mitmel protsendil päevadest esines jää antud võrgupunktis ajavahemikul 15. detsember - 1.mai. Kui võrgusilmast vähemalt 10% oli jääga kaetud (s.t. jää kontsentratsioon oli üle 10%), siis loeti antud võrgupunkt jääga kaetuks .

29 “Jääolude analüüs ja kaartide koostamine“, TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016

30 Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016

25

4.1.3. Merevee kvaliteet

Läänemere avaosa, kuhu Tuul Energy meretuulepargi ala jääb, on merevee kvaliteedi osas

Läänemere avaosa idaosa tüüpiline piirkond, kus maismaa sissevoolude mõju praktiliselt puudub.

Eesti rannikumere kontekstis on tegemist inimtegevusest kõige vähem mõjutatud merealaga

(otsene toitainete sissevool maismaalt on minimaalne, lokaalseid reostusallikaid ei ole, mere muu

kasutus vähe intensiivne). Ala on hüdrodünaamiliselt aktiivne ja veesamba parameetrid on

mõjutatud vee liikumisest (tuule suund) ja aastaajast (sesoonne kihistumine). 31

Tuul Energy hoonestusala jääb Eesti mereala seisundi hindamise jaoks koostatud ruumilise

jaotuse järgi Ida-Gotlandi basseini mereala idaossa ( joonis 4.-3).

Joonis 4-3. Eesti rannikuveekogumite ja HELCOM avamere hindamisüksuste jaotus Eesti merealal. (Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine) )

Värske (2023) merestrateegia aruandluse jaoks koostatud Eutrofeerumise koondhinnangu järgi

jäi enamus Eesti mereala hindamisühikuid klassi – Hea KeskkonnaSisund (HKS) saavutamata

(joonis 4-4). samas on selle hinnangu usaldusväärsus enamuste merealade kohta keskmine

(Joonis 4-5). Andmed Ida-Gotlandi basseini avamere osa eutrofeerumise hindamise jaoks

kasutatud indikaatorite kohta on toodud tabelis 4.-1.

Need hinnangud on koostatud riikliku merekeskkonna seire programmi poolt toodetud

andmetele tuginedes ja iseloomustavad pindalaliselt üsna suuri hindamisüksuseid. Eelmise

31 Kavandatava SWE tuulepargi ala merepõhja elustiku, elupaikade ja veekvaliteedi uuring. TÜ EMI, 2023

26

perioodi (2011-2016) ajal hinnati merealade seisundit viieklassilise skeemi alusel ja siis jäi Ida-

Gotlandi basseini mereala seisund eutrofeerumise osas klassi „Halb“ ( joonis 4-6).

Joonis 4-4. Rannikumere veekogumite ja avamere hindamisüksuste põhised eutrofeerumise seisundihinnangud Eesti merealal. (Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine) )

27

Joonis 4-5. Rannikumere veekogumite ja avamere hindamisüksuste põhiste eutrofeerumise koondhinnangute usaldusväärsus Eesti merealal. (Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine) )

Joonis 4-6. Eelmise perioodi (2011-2016) eutrofeerumise seisundi koondhinnang (Keskkonnaministeerium, 2019).

28

Merepiirkonna madala veekvaliteedi põhjustab eelkõige Läänemere üldine eutrofeerumise tase

ja vastavate indikaatorite kõrged näitajad. Hetkel lokaalseid, inimtekkelisi eutrofeerumise allikaid

selles piirkonnas ei ole. Tuul Energy meretuulepargi arenduse puhul tuleb hinnata merepõhja

setetest tuleneva võimaliku toitainete koormuse mõju veekvaliteedile ja eutrofeerumise

indikaatoritele antud piirkonnas.

Tabel 4-1. Eutrofeerumise seisundi hindamise indikaatorite tulemused Ida -Gotlandi basseini jaoks vastavalt MSRD aruandlusele (Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine)).

(DIN - lahustunud anorgaaniline lämmastik (talvel); DIP - lahustunud anorgaaniline fosfor (fosfaadid talvel); TN - üldlämmastik

(rannikumeres suvel, avameres aasta keskmine); TP - üldfosfor (rannikumeres suvel, avameres aasta keskmine); CHLA - klorofüll-a; FBIOM

- fütoplanktoni biomass; CYAB - tsüanobakterite vohamisindeks; SECCHI - vee läbipaistvus; ODEBT - süvavee hapnikuvõlg; SWOI -

hapnikutingimused madalas meres; OP - oportunistlike liikide osakaal; EPI - Eesti põhjataimestiku indeks; ZKI2 - zoobentose koosluse

indeks; PEHM - pehmete põhjade loomastik; BALT - Balti lamekarbi sügavuslevik. )

Kriteeriu-

mi grupp Toitained

Eutrofeerumise otsesed

mõjud Eutrofeerumise kaudsed mõjud

Veekogu

m /

Indikaa-

tor ja

ühik

DIN DIP TN TP CHL

A

FBIO

M CYAB

SECCH

I

ODEB

T

SWO

I

OP

EPI ZKI2

PEHM

BALT

μmol

/l

μmol

/l

μmol

/l

μmol

/l μg/l mg/l

ühikut

a m mg/l %

ühikut

a

ühikut

a

ühikut

a m

SEA-009

Ida-

Gotlandi

basseini

mereala

avamere

osa

4.20 0.70 20.64 0.60 3.77 0.44 4.61 13.29 5.11 67.00

4.1.4. Elupaigad ja elustik

Põhjaelupaigad. Merepõhja elustiku poolest on tegemist Läänemere avaosa tüüpilise

piirkonnaga, kus domineerivad nii kõvad kui pehmed põhjad ja soolsus merepõhjas on võrreldes

rannikuäärsete aladega veidi kõrgem. Mere sügavus uuringualal on vahemikus 28 kuni 68 m,

keskmine sügavus 43 m, seega on enamasti tegemist põhjadega afootilises tsoonis .

Konkreetsest uurimispiirkonnast on varasemate uuringute andmeid väga vähe – ligi kolmekümne

aastaga on sellest piirkonnast andmeid kokku 42 punktist (enamasti videovaatlused) (joonis 4-

7). Rohkem on infot uuringupiirkonnaga ida poolt piirnevatelt merealadelt, kus on läbi viidud

detailsemaid uuringuid ja inventuure erinevate projektide käigus. Nendel aladel oli kõige

sagedamini esinevaks liigiks balti lamekarp (Macoma balthica), mida esines enam kui 75%

proovipunktidest. Ligikaudu pooltes proovipunktides esinesid hulkharjasuss Pygospio elegans,

söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja lamekeermene vesitigu (Peringia ulvae). Sagedasemad

taimeliigid, mille esinemissagedus ületas 25%, olid pruunvetikas Battersia arctica ja punavetikas

Vertebrata fucoides. Kõrgeima biomassiga olid karbiliigid söödav rannakarp, balti lamekarp ja

söödav südakarp (Cerastoderma glaucum). Taimestikust olid kõrgeima biomassiga punavetikas

Vertebrata fucoides ja pruunvetikate Pylaiella/Ectocarpus rühm. Uurimispiirkonna põhjaelustik on

ilmselt veidi teistsugune suuremate sügavuste tõttu. Täpsemalt saab uurimispiirkonna merepõhja

elustiku kohta infot uuringuala inventuuri käigus.

29

Joonis 4-7. Olemasolev informatsioon merepõhja elustiku ja elupaikade kohta uurimisalal. Uuringuala piires paikneb 42 varasemate uuringute proovipunkti koordinaati (Eesti mereinstituudi bentose andmebaas).

Merepõhja elupaigad. Kogu uuringuala on õnneks kaetud tänapäevase mitmekiirelise sonari

sügavusandmetega. Ala põhjaosas paikneb Balti klindi veealune serv. Platoo ja kõrgendike peal

on näha jäämägede lükatud rahnude kraapimisjälgi (joonis 4-8).

Merepõhja elupaikade leviku modelleerimist uurimispiirkonnas eraldi varem tehtud ei ole. On

olemas üle-Eestilised mudeliuuringud, kus on modelleeritud erinevate klassifikatsiooniskeemide

elupaikade levikud kogu Eesti merealal kuid nende mudelitulemuste täpsus/usaldusväärsus

aladel, kus puuduvad reaalsed andmed on väga madalal. Pigem näitavad sellised uuringud ühe

või teise klassifikatsiooniühiku esinemise tõenäosust kui täpset paiknemist.

Loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpidest on varasemad modelleerimise tulemused näidanud

uurimisalale elupaigatüübi „Karid“ esinemist (joonis 4-9). Seda elupaigatüüpi esineb tõenäoliselt

uurimisalal veidi vähem kui rannikule lähematel avamere aladel. Selle elupaigatüübi täpsemat

paiknemist uuringualal aitab selgitada detailne uuring/inventuur.

30

Joonis 4-8. Uurimispiirkonna asukoht ja sügavusandmed (varjutatud reljeef)

Joonis 4-9. Modelleeritud karide elupaigatüübi esinemine uuringupiirkonnas ja selle ümbruses

31

Merestrateegia merepõhja elupaikade põhitüüpidest peaks uuringualal domineerima

tsirkalitoraali segasete ja tsirkalitoraali mudane põhi. Kokku on modelleerimine ennustanud

uuringualale viie elupaiga põhitüübi esinemist ( joonis 4-10).

HELCOM HUB klassifikatsioonisüsteemi tase 5 biotoopidest on uurimislalae modelleeritud 16

biotoobi esinemine (joonis 4-11). See klassifikatsioonisüsteem on oluline kuna selle alusel

hinnatakse HELCOM RED LIST biotope. Hetkel, olemasoleva info põhjal ühtegi HELCOMi punase

nimekirja biotoopi uurimislal ei esine aga seda ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal ka

välistada (teatud võimalus selliste biotoopide esinemiseks on olemas). Kindla vastuse annab

detailne alapõhine uuring.

Joonis 4-10. Modelleeritud MSRD merepõhja elupaiga põhitüüpide esinemine uurimispiirkonnas

32

Joonis 4.-11. Modelleeritud HELCOM HUB elupaikade levik (tase 5) uurimispiirkonnas

Kalastik. Läänemeri on väikese ja muutliku soolsusega, mistõttu on nii merelise kui ka

mageveelise päritoluga kalade levik takistatud ning seetõttu on liikide arv väiksem kui normaalse

soolsusega meres. Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemere Eesti vetes ligikaudu 30, siirdekalu

10 liiki ja rannikumeres elab ligi 20 liiki mageveekalu. Liigiti on kalade eelistused elu - ja

kudepaikade suhtes väga erinevad: osad liigid vajavad kudemiseks Läänemere sügavaimaid

alasid, sõltudes neis valitsevatest hapniku- ja soolsustingimustest, teised liigid sõltuvad vabast

läbipääsust magevees asuvatele koelmutele või koevad erineval sügavusel rannikualadel , omades

erinevaid temperatuuri, soolsuse, substraadi jm eelistusi. 32

Tuul Energy kavandatava meretuulepargi alal kalastiku uuringuid seni ei ole läbi viidud, kuid

sarnaste tingimustega SWE meretuulepargi alal 2021. aastal läbiviidud kalastiku uuringuga 33

selgitati, et avamerelisele asukohale iseloomulikult koosnes piirkonna kalafauna valdavalt

Läänemeres tavalistest mere- ja estuaariliikidest. Siirdekaladest esines vähearvukalt meritinti.

Lääne-Saaremaa madalamale rannikumerele ja lahtedele iseloomulikud mageveekalad, näiteks

karpkalalased ja ahvenlased, puudusid täielikult. SWE kaablitrassi, mis osaliselt kattub Tuul

Energy OÜ poolt kavandatav Tuul Energy meretuulepargi kaablitrassi alternatiiviga A, uuringuga34

registreeriti 20 kalaliigi esinemine. Kalafauna koosnes kokku 12 sugukonna liikidest, esindatud

olid nii mereliigid, riimveelise eluviisiga estuaariliigid kui ka mageveelised kalaliigid.

32 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne. (https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pd f)

33 Saare Wind Energy kavandatava meretuulepargiala kalastiku uuring. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu 2022 34 Saare Wind Energy meretuulepargi kaablitrassi võimaliku ihtüoloogilise ja kalandusliku mõju uuringu vahearuanne . Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu 2022

33

Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja

meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide

koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad liigid.

Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere

lestale. SWE kaablikoridoride hoonestusala piirkonnast ei leitud ühegi majanduslikult olulise

kalaliigi koelmuala35.

Hülged.36 Läänemerd asustab püsivalt kolm hülgeliiki ja üks vaalaline: hallhüljes, viigerhüljes,

randalhüljes ning pringel. Läänemere avaosas Saaremaast läänes on neist pidevalt kohal vaid

hallhüljes. Teised on tänaste teadmiste kohaselt selles mere osas pigem eksikülalise staatuses,

sest nendele sobivad elupaigad asuvad mujal - pringlil ja randalhülgel Läänemere lõunaosas ning

viigerhüljeste lähim püsivalt asustatud eluala on Väinameri ja Liivi laht. Läänemere hallhülged on

valdavalt avamerega piirneva ranniku liik, erinevalt viigerhülgest ja randalhülgest kes asustavad

liigendatud rannikul sisemere poolseid külgi ja saarestikke. Nii on ka Eestis võimalik kohata

hallhülgeid kogu ranniku ulatuses, kuid Väinamere siseosades on suured rühmad (üle paarikümne

isendi) pigem haruldased.

Eesti hallhüljeste leviku võib suures plaanis jagada neljaks alampiirkonnaks: Soome laht, Põhja-

Hiiumaa, saarte läänerannik ja Liivi laht ( joonis 4-12). Lääne-Saaremaa vetest on teada neli lesilat,

mida hülged regulaarselt kasutavad: Laevarahu ja Innarahu Vilsandi rahvuspargis, Võrkrahu Lõu

lahes Kaugatuma – Lõu hoiualal ja Vesitükimaa Sõrve poolsaare tipus Sääre looduskaitsealal.

Neist ainsana on aastaringses kasutuses Vilsandi rahvuspargi loodepiiril paiknev Laevarahu, teiste

lesilate kasutuses esineb perioode, mil hülgeid neil lesilatel ei ole.

Joonis 4-12. Hallhüljeste levik ja riiklikus seires loendatavate kogumite suurus Eesti rannikuvetes. Hülgelesilad suursaarte läänerannikul tähistatud numbritega. 37.

35 Saare Wind Energy meretuulepargi kaablitrassi võimaliku ihtüoloogilise ja kalandusliku mõju uuringu vahearuanne. Tartu Ülikoo li Eesti Mereinstituut, Tartu 2022

36 Osa põhineb tööl Saare Wind Energy tuulepargi hüljeste uuringu aruanne . MTÜ Pro Mare, 2023

37 Saare Wind Energy tuulepargi hüljeste uuringu aruanne. MTÜ Pro Mare, 2023

34

Hallhülge arvukus Läänemeres on alates ajaloolisest madalseisust 1970ndatel aastatel, kui kogu

arvukuseks hinnati umbes 3000 isendit (Hårding jt 2007), tõusnud vähima arvukuseni 42000

aastal 2021 (HELCOM 2021). Asurkonna tõusu kiirus on viimase viie aasta lõikes näitamas

vähenemise märke, kuid trend on positiivne, hülgeid on arvukalt ning liiki ei peeta nende

näitajate põhjal ohustatuks. Peamiseks inimtekkelised ohud, mis arvukuse kasvu pidurdavad on

seotud kalandusega ning looduslikuks riskiteguriks on vähene merejää sigimisperioodil, mis

vähendab sigimisedukust poegade suure suremuse ja alatoitumuse kaudu (Jüssi jt. 2008). Eestis

on hallhüljeste arvukus kasvanud vähemalt 1148 isendilt (2000) 6324 isendini 2023 aastal38.

Saare Wind Energy tuulepargi hüljeste uuringu raames jälgiti muuhulgas nelja Saaremaa

läänerannikuga seotud hallhüljeste lesila – Laevarahu, Innarahu, Võrkrahu ja Vesitüki kasutust

hüljeste poolt. Hallhüljeste arv on suurim, ca 2000 isendit, poegimisperioodil, sest Innarahule ja

Vesitükki kogunevad poegima hallhülged ka teistelt Läänemere aladelt. Poegimisele järgneval

karvavahetuse perioodil on seiratava karja suurus ca 1000 isendit, sest poegivad hülged hajuvad

tagasi oma suvistesse elupaikadesse. Avatud süsteemile omaselt toimub rotatsioon kogu

Läänemere keskosa ulatuses, kuid intensiivse toitumise perioodil ei ole lesilatel korraga kokku

enam kui paarsada isendit. Karjad suurenevad alles sügisel kui hülged on oma energiavarud

maksimeerinud. Üldistusena võib öelda, et Lääne - Saaremaaga on seotud ca. 1000 hallhüljest

mis moodustab viiendiku Eesti ja alla 4% Läänemere loendatavast asurkonnast.

Läänemere hallhülge populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud , hinnates

seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi 39.

Linnustik. Eesti rannikumere tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige sellest, et asutakse ühel

regiooni olulisemal rändeteel, mida nimetatakse Ida-Atlandi rändeteeks. Seda kasutavad enamus

arktilisi veelinnuliike teel Euraasia arktilistelt pesitsusaladelt talvitusaladele, mis võivad ulatuda

kuni Lõuna-Aafrikani (nt randtiiru puhul). On teada, et Eesti meremadalikud on veelindudele

sobivateks rändepeatuskohtadeks, kus täiendatakse rasvavarusid edasiseks rändeks. Paljud

arktilised veelinnud kasutavad Eesti rannikumerd ka talvitumisaladena. Osad alad Eesti

rannikumerel on osutunud tähtsateks veelindude sulgimisaladeks (nt hahk ja vaerad). Lisaks

pesitseb rannikul ja meresaartel hulk linnuliike, kelle elukeskkonnaks on rannik ja rannikumeri.

Läbirände kaudu on merealaga seotud lisaks veelindudele ka paljud maismaalinnud.

Eesti mereala planeeringu koostamise raames teostati kaks põhjalikku ülevaadet merega seotud

linnustiku ja võimalike mõjude kohta, mis võivad kaasneda erinevate merekasutusviisidega 40.

Tegemist oli mahukate uuringutega, kus on esitatud põhjalik ülevaade erinevate linnuliikide

käitumismustrite kohta. Uuringute alusel selgitati välja linnutiku jaoks sensitiivsed alad (rände-,

toitumis- ja sulgimisalad) (joonis 4-13) ning alad, mis linnustiku seisukohalt on tuuleenergia

tootmiseks sobivaimad sh arendusala nr 2, kus paikneb Tuul Energy kavandatava meretuulepargi

ala.

38 Riigihanke „Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2023“, nr 261698, hank eosa nr: „hallhülge lennuloendused (4 -3/23/17)“

39 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024. MSRD ART 8 -10 kohase seisundihinnangu koondaruanne (eelnõu).

40 „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele“ Eesti Ornitoloogiaühing 2016 ning „Lindude peatumisalade analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing 2019.

35

Joonis 4-13. Linnustiku sensitiivsed alad ja rändekoridorid. Allikas: Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne41

36

Rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International eeskujul (BirdLife International,

2004) võib merelindude kaitsega seonduva jagada neljaks teemaks:

1) Rändel peatuvate veelindude koondumis- ning talvituskohad. Veelinnud jagunevad

toitumistüübi järgi bentosetoidulisteks ja kalatoidulisteks. Bentosetoidulised e merepõhjast

toitujad veelinnud kasutavad toitumisaladena madalikke, kus on sobiv sügavus sukeldumiseks,

mis on kuni 20 meetrit.

2) Pelaagilistele liikidele tähtsad alad. Sellised alad on sageli seotud spetsiaalsete hüdroloogiliste

tingimustega (tõusuvoolud, veemasside vahelised frondid), mis tingivad kõrge bioloogilise

produktiivsuse. Rahvusvaheliselt kuuluvad pelaagiliste liikide hulka kõrge kaitseväärtusega

tormilinnuliste Procellariiformes seltsi esindajad. Eestis esinevad tormilinnulised ainult

eksikülalistena, pelaagiliste liikidena esinevad meil kajakad, tiirud ja ännid. Kõrgemat

kaitseväärtust Eestis omab neist eelkõige väikekajakas (Hydrocoloeus minuta).

3) Rändetee „pudelikaela-alad”. Eestit läbib rändel oluline osa mitmete liikide asurkondadest.

Maismaalindude läbiränne järgib tihti rannajoont, mis põhjustab massilist koondumist

neemetippudel ning kitsastes väinades. Koondumine toimub põhjusel, et maismaalinnud, eriti

planeerijad, kes kasutavad rändeks tõusvaid õhuvoolusid, väldivad avamere ületust (kullilised ja

toonekured). Meri on takistuseks ka päevastele ja öistele aktiivsetele rändajatele (värvulised,

rähnid jne). Osa Eesti rannikut mööda kulgevast rändevoost järgib kavandatavast tuulepargist idas

paiknevat Sõrve poolsaart (joonis 4-13).

4) Pesitsuskolooniad. Saartel ja laidudel pesitsevad linnud kasutavad toitumiseks saari ümbritsevat

merd. Varasemates BirdLife International avaldatud materjalides on liigid jagatud

toitumisraadiuste alusel kolmeks rühmaks: 5 km (väiketiir, krüüsel), 15 km (rand-, jõgi- ja tutt-tiir,

kalakajakas, kormoran) ja 40 km (tõmmukajakas, alk); (BirdLife International, 2004).

Tuul Energy meretuulepargist idasuunale jääval SWE meretuulepargi alal ja seda ümbritseval alal,

sh Tuul Energy tuulepargi kirdesuunal, seoses SWE tuulepargi linnustiku uuringutega 42 läbi viidud

lennuloenduse tulemused ja nende analüüs kinnitasid varasemaid hinnanguid43 44, et kõnealune

piirkond ei ole tähtis veelindude peatumisala. Ainsaks tähelepanu väärivaks liigiks o li

väikekajakas, kelle arvukus piirkonnas läbi aastate on olnud kõikuv.

Olulisim teema on ülelendavate/rändavate lindudega seotud kokkupõrkerisk, mille kumulatiivsus

kasvab koos lisanduvate tuuleparkidega. SWE tuulepargi alal teostatud linnustiku uuringutega 45

tuvastati, et kõigi vaadeldud veelindude puhul, v.a. tiirud ja tuttvart, ületas sesoonne tuulepargi

alalt läbi rändavate lindude arvukushinnang 1% biogeograafilise asurkonna koguarvukusest46.

Tuttvardi puhul ületas ala läbivate lindude arvukushinnang riikliku tähtsusega ala arvulist künnist.

41 https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/4_MSP_M6jude_hindamise_aruanne.pdf

42 Saare Wind Energy tuulepargi linnustiku uuringud. Eesti Ornitoloogiaühing, 2023

43 Lindude peatumisalade analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing 2019.

44 Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. Eesti Ornitoloogiaühing 2022.

45 Saare Wind Energy tuulepargi linnustiku uuringud. Eesti Ornitoloogiaühing, 2023

46 1% biogeograafilise asurkonna arvukusest on rahvusvahelise tähtsusega ala lävendiks (Wetlands International).

37

Nahkhiired

Eestis esineb tõestatult 12 liiki nahkhiiri, neist 7 liiki on paiksed ning jäävad Eestisse talvituma.

Nendeks liikideks on 5 lendlaseliiki (perekond Myotis), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja

pruunsuurkõrv (Plecotus auritus). Ülejäänud 5 liiki on rändsed ning rändavad talveperioodiks

Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Nendeks liikideks on pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-

nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pügmee-nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus), hõbe-nahkhiir

(Vespertilio murinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Osades allikates on kirjas, et Eesti

nahkhiirtefaunasse kuuluvad ka väikevidevlane (Nyctalus leisleri) ja euroopa-laikõrv (Barbastella

barbastellus), kuid nende liikide esinemine Eestis vajab veel kinnitamist.

Pikamaarändurite ränded võivad ületada 2 000 kilomeetrit ning regionaalsed rändurid võivad

liikuda sadade kilomeetrite ulatuses. Ränded võivad ületada ka Lääne- ja Põhjamerd. Rändliigid

saabuvad Eestisse peamiselt maikuu jooksul, aprillis võib kohata vaid üksikuid isendeid. Mai

lõpuks on nahkhiired kogunenud poegimiskolooniatesse ning rände võib lugeda lõppenuks.

Sügisrände alguseks loetakse Euroopas juuli lõppu (pargi-nahkhiire puhul) või augusti algust.

Nahkhiired rändavad vaid öösiti ning ei moodusta rännates parvesid. Küll aga võivad nad

koonduda teatud kohtades ranniku lähedal, kus ootavad mere ületamiseks sobiva ilma saabumist.

Nahkhiirtel on põhjapoolsest levilast ehk Soomest Kesk- ja Lääne-Euroopa talvituspaikadesse

rändamiseks tõenäoliselt kolm võimalust ( joonis 4-15):

● üle Põhjalahe, mööda Rootsi rannikut ja üle Taani väinade või Läänemere lõunaosa

saarte (nt Bornholmi) kaudu;

● üle Soome lahe ja mööda Baltikumi rannikut;

● üle avatud merealade, kogunedes/puhates vahepeal Lääne-Eesti saartel.

38

Joonis 4.-15. Peamised käsitiivaliste rändeteed Läänemere äärses piirkonnas (Gaultier et al. 2020)

Neist kolmest rännuteest peetakse energeetiliselt kõige säästlikumaks avatud merealade

ületamist, kuna nii on vahemaad märksa lühemad kui rannikut järgides. Teadusuuringutega on

kinnitatud, et Läänemere ületamine on nahkhiirtele jõukohane. Näiteks on telemeetria

uuringud Saksamaal näidanud, et pargi-nahkhiir võib veidi enam kui 24 tunni jooksul läbida

üle 395 km Seega ei ole Soome lahe ületamine (Edela-Soomest Hiiumaa rannikuni ca 80 km)

või lendamine Tõstamaalt Läti rannikule (ca 100 km) nahkhiirtele võimatu katsumus. Üheks

potentsiaalseks rändeteeks, mis on küllaltki sirgjooneline ja pakub puhkamisvõimalusi

maismaal, on Edela-Soome – Hiiumaa – Saaremaa – Kuramaa. Antud marsruut võimaldab

Läänemere ületada küllaltki sirgjooneliselt ning väldib sakilist Mandri -Eesti kaldajoont. Sellest

potentsiaalsest rändeteest on teada nahkhiirte rändeaegne kogunemine kolmest p iirkonnas:

Edela-Soomes, Hiiumaal ja Lätis Papes.

Nahkhiirte rändeteed avamerel ei saa käsitleda kitsa koridorina. Paigas küll üldine suund, kuid

rändel olevad loomad hajuvad tõenäoliselt laiali suurema ala peale. Näiteks täpne marsruut Sõrve

sääre ja Läti ranniku vahel sõltub ilmselt suuresti ilmastikuoludest ning paarikraadine suuna

erinevus võib tähendada suurt erinevust lõpp-punktis ning avamerel täpselt läbitud teekonnas.

39

Eesti avamerel on seniste uuringute käigus kindlaks järgmised liigid: põhja -nahkhiir, pargi-

nahkhiir, suurvidevlane, hõbe-nahkhiir ja perekond lendlane. Nahkhiirte arvukus on kõige

kõrgem sügisrände perioodil, kuid neid leidub merel ka kevadrändel. Rännete vahelisel perioodil

on Eestis läbiviidud uuringute raames avamerel kindlaks tehtud üksikuid möödalende ning

rannikust eemal paiknevaid alasid ei saa pidada oluliseks toitumisalaks. Varasemad uuringud on

peamiselt katnud Saaremaast idapoole jäävaid alasid. Läänepoolsemaid alasid on käsitletud

kahes uuringus, mis jäävad antud planeeringualast välja. Uuringud on näidanud, et nahkhiirte

ränne toimub nii ida kui lääne pool Saaremaad. SWE tuulepargi uuringu raames selgus, et

nahkhiiri kohtab merel kõige sagedamine sügisrände perioodil, suve keskel kohati üksikuid

isendeid. Perioodil 1. august kuni 1. september registreeriti ligikaudu 75% nahkhiirte

möödalendudest ning augusti keskpaigast esimese septembrini ca 50% möödalendudest .

4.1.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad

Kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS § 4) on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad,

hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kavandatava meretuulepargi alal otseselt ei leidu kaitstavaid alasid. Hoonestusalale lähim on

ligikaudu 2 km idas paiknev projekteeritav Kolgi madaliku looduskaitseala. Projekteeritav Vilsandi

rahvuspargi avamereosa laiendus jääb hoonestusalast ligikaudu 15 km kirde suunas. Ülejäänud

kaitstavad alad jäävad hoonestusalast minimaalselt u 30 km kaugusele. Kavandatava

kaablikoridori alternatiivide A ja B maabumiskoht on Riksu ranniku ja Karala – Pilguse hoiualade

vahel.Kaitstavate alade paiknemist illustreerib joonis 4-16 ja kirjeldused on toodud tabelis 4-3.

Kaitstavate alade sees on registreeritud erinevate linnuliikide leiukohti (nt väikeluik (LK II) ,

kirjuhahk (LK II) jt).

40

Joonis 4-16. Ülevaade kaitstavatest aladest kavandatava tuulepargi mõjualas (Alus: Maa -amet ja EELIS, 2024)

41

Tabel 4-3. Kaitstavad loodusobjektid kavandatava tuulepargi või kaablikoridori alal ja ning nende mõjualas

Kaitstav

loodusobjekt Ala kirjeldus

Kura kurgu hoiuala

(KLO2000316)

Võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 156 Vabariigi Valitsuse

27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

muutmine”. Kura kurgu hoiuala pindala on 189 792,2 ha, millest 189 429,5 ha on meri,

352,9 ha on maismaa ja 9,8 ha siseveekogud. kaitstakse järgmisi elupaigatüüpe, mis on

nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas: karid (1170), üheaastase taimestuga

esmased rannavallid (1210), rannaniidud (1630*), väikesaared ja laiud (1620),

püsitaimestuga liivarannad (1640), hallid luited ehk kinnistunud rannikuluited (2130*) ja

sinihelmikakooslused (6410). Lisaks kaitstakse loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi –

hallhülge (Halichoerus grypus) elupaiku. Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk on lisaks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade

kaitse. Kaitstavad liigid on: punakurk-kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia arctica),

kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),

mustlagle (Branta bernicla), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart

(Anas strepera), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula

hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel

(Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), plüü (Pluvialis

squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi (Calidris

alpina), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija

(Arenaria interpres), alk (Alca torda) ja krüüsel (Cepphus grylle). Ala kuulub ka HELCOM-i

Läänemere kaitsealade võrgustikku Kura kurgu HELCOM-i alana (registrikood

RAH0000670, rahvusvaheline kood 95, kinnitatud 09.04.2010) ja on ka Euroopa Liidu

tähtsusega linnuala (IBA-ala) (Kura kurk; kood 049).

Vilsandi rahvuspark

(KLO1000250)

Vilsandi looduskaitseala reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal. Kehtib Vabariigi

Valitsuse 17.03.2023 määrusega nr 29 kinnitatud kaitse-eeskiri. Kaitse-eesmärk on

kaitsta:

1) Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja

poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus -, sulgimis-, talvitus-,

toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri,

pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise ja tutvustamise;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)

nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased

pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),

esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud

pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged

luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*),

metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood

(alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood

(7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*),

liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

ning rusukallete ja jäärakute metsad (9180*);

3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

42

Kaitstav

loodusobjekt Ala kirjeldus

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja nende elupaiku.

Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), hallhüljes (Halichoerus grypus),

soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis) ja

madal unilook (Sisymbrium supinum);

4) kalaliiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See liik on

jõesilm (Lampetra fluviatilis );

5) kaitsealuseid loomaliike ja nende elupaiku. Need liigid on kõre (Bufo calamita) ja

kirjukaan (Hirudo medicinalis);

6) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on püramiid-koerakäpp

(Anacamptis pyramidalis), meripuju (Artemisia maritima), pruun raunjalg (Asplenium

trichomanes), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), oja-haneputk (Berula erecta),

varjuluste (Bromus benekenii), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), randtarn (Carex

extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera

rubra), taani merisalat (Cochlearia danica), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida),

vahelmine lõokannus (Corydalis intermedia), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica),

täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), saaremaa sõrmkäpp

(Dactylorhiza osiliensis), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), müürkevadik (Draba

muralis), rand-orashein (Elymus farctus), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), tugev

kurdõhik (Exsertotheca crispa), mets-aruhein (Festuca altissima), läikiv kurereha

(Geranium lucidum), harilik luuderohi (Hedera helix), harilik muguljuur (Herminium

monorchis), loim-vesipaunikas (Hydrocotyle vulgaris), mägi-naistepuna (Hypericum

montanum), väike käopõll (Listera cordata), silmjärvikas (Littorella uniflora), ainulehine

soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis

mascula), arukäpp (Orchis morio), tõmmu käpp (Orchis ustulata), ogane astelsõnajalg

(Polystichum aculeatum), laukapuu (Prunus spinosa), rand-kesakann (Sagina maritima),

hanepaju (Salix repens), liht-randpung (Samolus valerandi), mustjas sepsikas (Schoenus

nigricans), lääne-sõlmhein (Spergularia media), rand-soodahein (Suaeda maritima),

harilik jugapuu (Taxus baccata), lamav ristik (Trifolium campestre) ja pisikannike (Viola

pumila);

7) kaitsealuseid samblikuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sire varjusamblik

(Chaenotheca gracilenta), võrk-nuisamblik (Sclerophora peronella) ja valge vahasamblik

(Squamarina lentigera);

8) kaitsealuseid seeneliike ja nende elupaiku. Need liigid on lilla mütsnarmik ( Bankera

violascens) ja kährikseen (Sparassis crispa);

9) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja

nende elupaiku. Need liigid on nõmmekiur (Anthus campestris), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rukkirääk (Crex

crex), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), räusktiir (Hydroprogne caspia), punaselg-õgija (Lanius

collurio), väikekajakas (Larus minutus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väikekoskel

(Mergus albellus), kirjuhahk (Polysticta stelleri), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja

vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);

10) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on alk (Alca torda), randkiur

(Anthus petrosus), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), merirüdi

(Calidris maritima), liivatüll (Charadrius hiaticula), krüüsel (Cheppus grylle),

tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);

11) linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sinikael-part (Anas platyrhynchos),

hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul

(Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merisk (Haematopus ostralegus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria

43

Kaitstav

loodusobjekt Ala kirjeldus

mollissima);

12) kaitstavat looduse üksikobjekti Kuralase tamme.

Ala kuulub ka HELCOM-i Läänemere kaitsealade võrgustikku Vilsandi HELCOM-i alana

(registrikood RAH0000002, rahvusvaheline kood 91).

Karala-Pilguse

hoiuala

(KLO2000310)

Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 156 „Vabariigi

Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare

maakonnas” muutmine”. Hoiuala pindala on 2507,5 ha, sh 1055,2 ha maismaad, 136 ha

siseveekogusid ja 1316,3 ha mereosa. Karala-Pilguse hoiualal kaitstakse järgmisi

elupaigatüüpe, mis on nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimest iku kaitse kohta I lisas: rannikulõukad

(1150*), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning

laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited ehk

liikuvad rannikuluited (2120), hallid luited ehk kinnistunud rannikuluited (2130*),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (6280*),

sinihelmikakooslused (6410), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*). Lisaks kaitstakse

loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus)

elupaiku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud

linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaiku. Linnuliigid, kelle elupaiku

kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), piilpart

(Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), luitsnokk-part (Anas clypeata), sõtkas

(Bucephala clangula), merikotkas (Haliaeetus albicilla), sookurg (Grus grus), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus),

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), punajalg-tilder (Tringa

totanus), kassikakk (Bubo bubo), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

Riksu ranniku

hoiuala

(KLO2000327)

Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse

alla võtmine Saare maakonnas” muutmisega 18.05.2007 (määrus nr 156). Hoiuala pindala

on kokku 2188 ha, millest veeosa 1683,4 ha ja maismaad 504,6 ha. Riksu ranniku ho iuala

kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ‒

rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade

(1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga

liivarandade (1640), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike

(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste

(6410), puiskarjamaade (9070) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud

linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle

elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), laululuik (Cygnus cygnus), väike-laukhani (Anser

erythropus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis),

mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala

clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus

merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja

(Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tundrarüdi (Calidris alpina alpina),

tutkas (Philomachus pugnax), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa

totanus), heletilder (Tringa nebularia), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind

(Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

Rahuste

looduskaitseala

(KLO1000305)

Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 11.01.2007 nr 11 „Rahuste

looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Looduskaitseala moodustati Kingissepa Rajooni TSN

Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis“

kaitse alla võetud Ooslamaa linnustiku keeluala baasil. Looduskaitseala pindala on kok ku

689,5 ha, sh 183,4 ha maismaa ja 506,1 ha veeosa. Rahuste looduskaitseala kaitse -

eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas

nimetatud liikide, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, valgepõsk -lagle (Branta

leucopsis) ja randtiiru (Sterna paradisaea), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused

44

Kaitstav

loodusobjekt Ala kirjeldus

liigid; II kategooria kaitsealuse liigi, III kategooria kaitsealuste liikide liivatülli

(Charadrius hiaticula) ja punajalg-tildri (Tringa totanus) ning rändlinnuliikide kaitse.

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – rannaniidu (1630*) kaitse.

Kaugatoma – Lõu

hoiuala

(KLO2000313)

Võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006.a. määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse

alla võtmine Saare maakonnas. Kaugatoma-Lõu hoiuala pindala on 4154,8 ha ja haarab

enda alla Kaugatoma lahe vee-ala ja ranniku (välja arvatud Kaugatoma-Lõu

maastikukaitsealasse kuuluv territoorium). Kaugatoma-Lõu hoiuala kaitse-eesmärk on

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste

pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), püsitaimestuga

kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*1 ), kadastike

(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude

(6270*), loodude (6280*), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soolehtmetsade

(9080*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud

linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle

elupaiku hoiualal kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle

(Branta leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos), piilpart (Anas crecca), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula

hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel

(Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja

(Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tumetilder (Tringa erythropus),

punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), tõmmukajakas (Larus

fuscus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula).

Sääre

looduskaitseala

Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määrusega nr 18 "Sääre

looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala on 551.4 ha, sellest

maismaa pindala 12.7 ha ja veeosa pindala 538.7 ha. Kaitseala kaitse -eesmärk on kaitsta:

1) mere- ja rannikukoosluste elustiku mitmekesisust, pesitsevaid, läbirändavaid ja

talvituvaid veelinde ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 -50)

nimetab I lisas. Need on karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud

(1620) ja rannaniidud (1630*);

3) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende

elupaiku. Need liigid on jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisa ea), räusktiir

(Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väiketiir (Sterna albifrons) ja väikekoskel

(Mergus albellus);

4) kaitsealust linnuliiki tõmmukajakat (Larus fuscus) ja tema elupaiku;

5) linnuliiki hahka (Somateria mollissima) ja tema elupaiku;

6) kaitsealust loomaliiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema

elupaiku. See liik on hallhüljes (Halichoerus grypus);

7) kaitsealust taimeliiki harilikku muguljuurt (Herminium monorchis) ja selle kasvukohti.

Tagamõisa hoiuala

(KLO2000332)

Tagamõisa hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide – esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230),

eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk

kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste

kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*),

lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230),

vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade

(9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), II lisas märgitud liikide – soohiilaka

(Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide

45

Kaitstav

loodusobjekt Ala kirjeldus

elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk -pütt (Podiceps

grisegena), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

hallhani (Anser anser), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk

(Somateria mollissima), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), sõtkas

(Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), kanakull (Accipiter

gentilis), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkirääk (Crex crex), sookurg

(Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), alk (Alca torda), krüüsel (Cepphus grylle),

nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius

collurio).

Vilsandi

rahvuspargi

avamereosa

laiendus

Projekteeritav kaitseala.

Avamere peatumisala kirjuhahale (Polysticta stelleri) , aulile (Clangula hyemalis) ja hahale

(Somateria mollissima)47.

Kolgi madaliku

looduskaitseala

Projekteeritav kaitseala.

Kaitse alla võtmise eesmärk48:

Kaitsta järgmisi EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpe: 1170 „Karid“ – tagada elupaigatüübi

levik ja soodne looduskaitseline seisund Eesti majandusvööndis.

Kaitsta kalade koelmu- ja toitumisalasid.

Kaitsta olulist linnuala.

Irbe madaliku

looduskaitseala

Projekteeritav kaitseala.

Kaitse alla võtmise eesmärk49:

Kaitsta järgmisi EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpe: 1170 „Karid“ – tagada elupaigatüübi

levik ja soodne looduskaitseline seisund Eesti majandusvööndis.

Kaitsta kalade koelmu- ja toitumisalasid. Kaitsta võldase elupaika.

Kaitsta olulist linnuala.

Natura 2000 alasid on täpsemalt käsitletud KMH programmi peatükis 6 Natura eelhindamine.

4.2. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond

4.2.1. Asustus ja tööhõive

Kavandatav tegevus jääb tervikuna merealale ning lähim asustus on ligikaudu 35 km kaugusel

Saaremaal. Saaremaa vallas oli Rahvastikuregistri andmetel 01.01.2024 seisuga 32129 elanikku,

neist 12632 ehk ligi 40% elab Kuressaare linnas.

2023. aastal oli Statistikaameti andmetel Saare maakonna tööealisest elanikkonnast (15 -74

aastased) tööga hõivatuid 69,3% (Eesti keskmine 69,2%) . Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu

oli 2023. aasta IV kvartalis 1449 eurot, veel madalam oli see ainult Valga maakonnas (samal ajal

Eestis keskmiselt 1904 eur, Harju maakonnas 2121 eur). SKP ühe elaniku kohta moodustas 2022.

aastal 61,4% Eesti keskmisest st, et Saare maakonna töötajad loovad ligi 40% vähem väärtust kui

Eestis keskmiselt.

47 Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. Eesti Ornitoloogiaühing, 2022 48 Keskkonnaministeeriumi 18.07.2022 kiri nr 16 -3/22/3326

49 Keskkonnaministeeriumi 18.07.2022 kiri nr 16 -3/22/3326

46

Nii töötajate arvu, tööjõumaksude kui ekspordi järgi on Saaremaa valla olulisim ettevõtluse

valdkond töötlev tööstus (tabel 4-4). Ligi veerand palgatöötajatest on hõivatud töötlevas

tööstuses, järgneb avalik sektor ligi 20%-ga.

Tabel 4-4. Ettevõtlus ja tööhõive näitajad Saaremaa vallas märtsis 2024 MTA andmetel 50

Tegevusala Tegutsevate

ettevõtete arv

Töötajatega

ettevõtete arv

Eksport

(eurodes) Töötajate arv

Deklareeritud

tööjõumaksud

(eurodes)

töötlev tööstus 211 158 1 362 827 2498 1 820 923

avalik haldus ja

riigikaitse; kohustuslik

sotsiaalkindlustus

0 1640 1 346 584

hulgi- ja jaekaubandus,

mootorsõidukite ja

mootorrataste remont

290 188 177 334 1134 720 517

ehitus 292 227 1939 774 437 998

tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne 30 29 0 744 742 759

majutus ja toitlustus 111 72 288 687 327911

veondus ja laondus 85 62 0 563 363715

põllumajandus,

metsamajandus ja

kalapüük

188 116 10323 516 336906

kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus 217 132 0 247 172050

haridus 20 15 10 225 172282

muud teenindavad

tegevused 80 68 0 188 76880

kunst, meelelahutus ja

vaba aeg 43 30 4358 128 64926

kinnisvaraalane tegevus 121 44 0 112 65554

haldus- ja abitegevused 96 53 0 105 41010

info ja side 85 53 0 104 78941

elektrienergia, gaasi,

auru ja

konditsioneeritud

õhuga varustamine

22 8 0 49 41521

veevarustus;

kanalisatsioon, jäätme-

ja saastekäitlus

5 3 0 43 33346

mäetööstus 5 3 0 18 9406

finants- ja

kindlustustegevus 5 3 0 5 7202

kokku 1695 1106 1 557 079 9780 6 860 431

50 https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse- statistika-uldinfo

47

4.2.2. Kohalik kasu

Keskkonnatasude seaduse 51 alusel makstakse tuulepargi poolt keskkonnahäiringu tekitamisel

keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ehk tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu.

Meretuulepargi tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu tuleb kanda kohaliku omavalitsuse

üksusele, mis asub meretuulepargi mõjualas. Meretuulepargi mõjuala on Eesti piirkond, mis

ulatub meres paiknevast tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 20 kilomeetri kaugusele. Tuul

Energy meretuulepark asub Saaremaast lähimas punktis u 32 km kaugusel ja seega tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasu ei saa. Küll on Tuul Energy OÜ-l valmisolek läbi rääkida omavalitsuse

ja kogukonnaga eraldi sotsiaalsetes ja majanduslikes hüvedes, mida tuulepark Saaremaa vallale

ja Lääne-Saaremaa piirkonnale võiks tuua.

4.2.3. Kalandus

Kalapüük, mis on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks, toimub kogu

Eesti merealal, välja arvatud kalapüügipiirangutega aladel. Kalapüük Läänemerest jaguneb traal-

ja rannapüügiks. Rannapüük merel toimub üldjuhul 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m

samasügavusjooneni ning püüki teenindavad kohalikud kalasadamad ja lossimiskohad. Traalpüük

tohib Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määruse nr 65 Kalapüügieeskiri kohaselt

toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui 20 meetrit.

Kuna Tuul Energy kavandatava meretuulepargi ala asub alal, kus sügavused on üle 20 m ning

kaugemal kui 12 meremiili, seal rannapüüki ei toimu. Laevade automaatse identi-

fitseerimissüsteemi (AIS) andmetel ei toimu alal ka traalimist (joonis 4-17).

Tuulepargi ala jääb püügiruutu 28-2, mis hõlmab kogu Saaremaast läände jääva Läänemere

avaosa kuni majandusvööndi piirini. Võrreldes teiste Eesti merealal olevate traalimise

piirkondadega on kalapüük püügiruudus 28-2 tagasihoidlik, olles pea kolm korda väiksem kui

Liivi lahes (tabel 4-5).

Tabel 4-5. Kutseline kalapüük kalalaeva kalapüügiloa alusel (traallaevadega) Läänemerel 2023. a astal52

Kala liik 28-1 Liivi laht 28-2 Läänemere

keskosa

29 Läänemere

keskosa

32 Soome

laht Kokku tonni

Emakala 12,098 - - - 12,098

Kilu 354,698 3301,898 7198,762 14509,136 25364,494

Meritint 51,303 - - - 51,303

Räim 12417,183 755,953 2214,146 4651,311 20038,593

Merihärg 13,235 - - - 13,235

Ogalik 4,404 - - 0,276 4,680

Nolgus 3,269 - - - 3,269

Üldkokkuvõte 12856,190 4057,851 9412,908 19160,723 45487,672

51 Keskkonnatasude seadus, RT I, 09.08.2022, 1

52 https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/kutseline-kalapuuk/puugistatistika#item-7

48

Joonis 4-17. Aasta keskmine kalalaevade tihedus 2017-2023 EMODnet andmetel. Kaart baseerub AIS andmetel ja näitab laevaliikluse tihedust 1x1km võrgus.

49

4.2.4. Veeliiklus

Laevaliiklus Eesti territoriaalvetes ei ole väga tihe ning kavandatava meretuulepargi vahetus

läheduses ei ole otseseid laevateid. Hetkel liiguvad laevad selles piirkonnas, kui nad suunduvad

Läänemere avaosast Riia lahte. Samuti asub kavandatud meretuulepargi loodeosas süvavee

laevatee, mis on kõige lähemal asuv IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon)

laevaliikluskorraldusmeede, paiknedes ligikaudu 17 km kaugusel. See süvavee laevatee, mille

laius on umbes 6 meremiili, ühendab liikluseraldusskeemi Hiiumaast loodes (Kõpu poolsaare

lähedal) ja Bornholmi saarest loodes. Kõigile laevadele, mis mööduvad Gotlandist ida ja lõuna

poolt ning liiguvad Läänemere kirde piirkonda või tulevad sealt, ja mille süvis on üle 12 meetri,

soovitatakse kasutada seda süvavee laevateed.

Jooniselt 4-18 on näha, et laevaliiklus kavandatavas tuulepargi piirkonnas on suhteliselt

tagasihoidlik. Peamiselt liiguvad piirkonnas kaubalaevad, mis suunduvad Riia lahe sadamatesse.

Kavandatava meretuulepargi ala sügavused varieeruvad 30-40 meetri vahel, mistõttu piirkonna

batümeetria ei põhjusta probleeme laevaliiklusele.

Kuigi laevaliiklus on antud piirkonnas suhteliselt madal, võivad uued objektid, nagu kavandatav

meretuulepark, mõjutada meresõiduohutust. Tuulepargi rajamine võib suunata laevad eemale

olemasolevatelt marsruutidelt, mis omakorda võib põhjustada laevaliikluse ümberkorraldamist.

Arvestades teisi kavandatavaid arendusi piirkonnas, võib see tähendada, et laevaliikluseks jääb

vähem vaba ruumi, mis võib suurendada kokkupõrkeriski ja nõuda täiendavaid meetmeid

laevaliikluse ohutuse tagamiseks.

50

Joonis 4.-18. Aasta keskmine laevaliikluse tihedus 2017-2023 EMODnet andmetel. Kaart baseerub AIS andmetel ja näitab laevaliikluse tihedust 1x1km võrgus.

51

4.3. Veealune kultuuripärand

Eesti merealal leidub vrakke, mis on arvele võetud kultuurimälestisena, aga ka selliseid vrakke,

millel ei ole kultuurimälestise staatust. Samas on kõigil nendel objektidel oluline osa meie

merekultuuripärandis. Transpordiameti hüdrograafilise infosüsteemi (HIS) 53 andmetel on Tuul

Energy OÜ poolt taotletud hoonestusloa alal kolm vrakki: nimetu 59, nimetu 382 ja nimetu 188.).

Ükski vrakk ei ole kultuurimälestis ja täpsem info nende tüübi, ehitusaja vmt kohta HIS -s puudub,

vaid vraki nimetu 188 kohta on teada, et tegemist on aurikuga.

Veealuseid takistusi kavandatava meretuulepargi ja kaablikoridoride alal tuvastatud ei ole.

53 https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1280&HEIGHT=551 , külastatud 09.05.24

52

Joonis 4-19. Tuvastatud vrakid ja takistused kavandatava meretuulepargi piirkonnas (Aluskaart Transpordiameti hüdrograafiline andmekogu)

53

5. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline

keskkonnamõju

5.1. Hindamismetoodika

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspertrühm kehtivast keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning järgib

keskkonnamõju hindamise head tava54. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid

õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.

Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: KMH programmi koostamine ning KMH

läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on

esitatud ptk-s 7.

KMH programm (käesolev dokument) on osa kavandamise etapist ehk kava, kuidas planeeritakse

läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala, tuuakse välja

eeldatavad olulised mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooniplaan erin evate

mõjude hindamise protsessi osapooltega.

KMH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse

KeHJS nõuetega ja KMH algatamise otsusega, samuti meretuulepargi kui tervikliku objektiga

seonduvate dokumentide (st maismaal asuvate rajatiste/ehitiste jaoks vajalikud load jms)

keskkonnaküsimustega.

KMH eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatava lt

olulist keskkonnamõju, analüüsida selle mõju vältimise ja/või leevendamise võimalusi ning teha

ettepanek sobivaima lahendusvariandi (sh ala suurus, maht, tehnoloogilised aspektid) valikuks.

Käsitletavaid alternatiive kirjeldatakse KMH aruandes. Keskkonnamõju on kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõjukeskkonnale, inimese tervisele ja

heaolule, kultuuripärandile või varale.

Alljärgnevas tabelis 5-1 on esitatud kavandatava meretuulepargi ja sellega seotud taristu

elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid, mõjuallikad, eeldatavalt kaasnevad olulise d

mõjud (vajadusel täpsustakse mõjualade suurused) ning nende mõjude prognoosmeetodid, sh

mõjude hindamiseks vajalike uuringute/eksperthinnangute koostamise vajadus ja nende

metoodikad. Eeldatavat keskkonnamõju hinnatakse meretuulepargi ja merekaabli ehitamise ning

kasutamisega seonduvalt ning ühtlasi vaadatakse tuulikute eemaldamise mõju põhimõttelise

hinnanguna, nii palju kui praegune info seda võimaldab.

Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad

kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi

(aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Keskkonnamõju ruumilist ulatust

hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda

54 Keskkonnamõju hindaja hea tava. Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing ( https://www.eaia.eu/kemu/heatava).

54

erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks.

Võimalusel ja vajadusel teostatakse käesolev keskkonnamõju hindamine asjakohases

täpsusastmes ka maismaal kavandatavate tegevuste kohta. Näiteks hinnatakse võimalusel

merekaabli asukoha ja rajamisega kaasnevaid mõjusid meri-maismaa üleminekukohtades ja selle

vahetus läheduses, et selgitada arendaja jaoks välja võrguühenduse toimimise perspektiiv ja

maismaal toimuvate tegevuste põhimõttelised asukohad. Selliselt välditakse sisuliselt

mittevajalikku ning administratiivkorraldust asjatult koormavat samade protseduuride

dubleerimist.

Eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi arendusala ja merekaablitrassi ehk kavandatava

tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist

(näiteks müra, ehitusaegsed häiringud, visuaalne mõju jne). Mõjuala erineb ka sõltuvalt

mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, merepõhja elupaigad, mere -elustik

jm).

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset (võrdlevat)

analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate

keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui keskkonna elementide

lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse subjektiivset kogemuslikku (KMH

eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) ja ka objektiivset hinnangut (uuringute,

jms tulemused).

KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate

keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises

optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasut atakse

andmeallikatena muuhulgas Maa-ameti kaardirakendust ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur) andmeid, eriala- ja teaduskirjandust, varasemalt kogutud uuringuandmeid,

analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat

(asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse. Konsulteeritakse

erinevate asjakohaste asutuste, organisatsioonide ja isikutega.

Hoonestusloa ja KMH protsessi raames teostatakse täiendavaid uuringuid ja modelleerimisi ning

koostatakse ekspertarvamusi, mis on kirjeldatud tabelis 5-1. Uuringute/eksperthinnangute

teostamine ja tõstatunud teemade käsitlus võib toimuda ka muude projektide või tegevuste

raames (näiteks ühendamine teiste arendusprojektidega, riikliku uuringu ja seirega jms) ning

KMH integreeritud osana (st mitte eraldiseisva uuringuna). Erinevate uuringute teostamisel

toimub teadlaste ja uurimisrühmade vaheline koostöö interdistsiplinaarse lisandväärtuse

loomiseks ja kvaliteetseimate uurimistulemuste saavutamiseks.

KMH raames viiakse läbi Natura hindamine ning käesolevas KMHs tuginetakse hindamise

läbiviimisel peamiselt juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis" 55 . Täpsemalt on Natura hindamise protsessi ja kasutatavat

metoodikat kirjeldatud ptk-s 6.

55 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 raken damisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://envir.ee/media/4372/download

55

Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud

soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid

võib kavandatav tegevus mõjutada. Huvitatutel on võimalik osaleda vähemalt keskkonnamõju

hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus.

Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui

keskkonnamõju hindaja poole.

5.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja teostatavad uuringud

Iga mõjuvaldkonna ja kõikide keskkonnaelementide (mida kavandatav tegevus võib mõjutada

mõjuallikate kaudu) mõjude prognoosimiseks kasutatavad meetodid on kirjeldatud tabelis 5-1.

TTJA hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsuses (vt lisa 1) on ette nähtud mitmed

uuringuid ja/või eksperthinnanguid. Käesolevas KMH programmis on algatamisotsuses ette

nähtud uuringute nimekiri täies mahus arvesse võetud, täiendatud ning täpsustatud uur ingute

ning eksperthinnangute metoodikat ja mahtu nii suures ulatuses kui see on praeguseks KMH

programmi koostamise ajahetkeks teada.

Tabel 5-1. Kavandatava tegevuse eeldatavad olulised mõjud, nende prognoos - ja hindamismeetodid ning teostatavad uuringud

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

1 Mõju looduskeskkonnale

1.1

Mõju mere

hüdrodünaamikale

(sh hoovused,

lainetus).

Tuulepargi rajamine võib mõjutada

kohalikku tuule-, hoovuste ja

lainerežiimi, samuti vee vertikaalset

segunemist. Tegemist on eeldatavalt

väheolulise mõjuga.

Tuul Energy meretuulepargi ala asub

piirkonnas, kus jääolud on kõige

leebemad ning jää esinemise

tõenäosus on väike. Jääkate esineb

vaid karmidel talvedel kuni 30 päeva

ulatuses. Jää tingimustes ei toimu

tuulepargi ehitust ega korralist

hooldust. Erakorralised tööd, mis on

seotud riketega saab jääkatte

perioodil läbi viia

transpordivahenditega, mis ei nõua

jäämurdmistõid ega mõjuta jääkatet

(näiteks helikopter). Jääoludest

tulenevat riski rajatistele

modelleeritakse tehnilise

projekteerimise käigus.

KMH hinnangu aluseks tuleb teostada

hoovuste, lainetuse, vee vertikaalse

segunemise ja tuuleolude (sh

tuulevarjutus) muutuste

modelleerimine tuulepargi sees ja

mõjualas. Modelleerimisel võetakse

aluseks hüdrometeoroloogiliste

mõõdistuste ja mudelite andmed.

Hoovuste, lainetuse ja tuuleolude mudelid

on sisendiks teistele uuringutele, nagu

ehitusaegse heljumi levik ning õlilaigu

levik õnnetusjuhtumi puhul.

KMH aruandes tuleb hinnata (sh

modelleerida) kumulatiivset mõju

koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate

meretuuleparkidega, mille uuringud ja

KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH

aruande koostamise ajaks valminud st, et

modelleerimisel tuleb lisada

olemasolevate arendusprojektide sisendid.

56

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

Mõjud on seotud tuulepargi ala ja

selle lähiümbrusega.

1.2

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

heljumi levik

Meretuulepargi mõju merevee

kvaliteedile võib avalduda eeskätt

ehitamise aegselt tuulikute

vundamentide ja kaablite

paigaldamise käigus veesambasse

paisatavate põhjasetete ja heljumi

kaudu. Heljumi hulk sõltub eeskätt

merepõhja setete koostisest ning

seejärel vundamentide arvust,

suurusest, tüübist ja

paigaldustehnoloogiast ning

merekaablite pikkusest ja

paigaldustehnoloogiast. Mõju

merevee kvaliteedile võib avalduda

ühtlasi toitainete ja ohtlike ainete

taasvabastamisega veesambasse, kui

neid setetes olulisel määral leidub.

KMH käigus selgitatakse välja

orienteeruv süvendamise, kaadamise

ja tahkete ainete paigutamise maht,

millest lähtutakse mõjude

hindamisel.

Merevee kvaliteeti võidakse mõjutada

ka võimaliku avariiolukorra

esinemisel, mis võib kaasa tuua

õlireostuse esinemise riski.

Õlireostuse tekke oht on nii

tuulepargi ehitamise kui ka

kasutamise faasis. Õlireostuse tekke

vältimiseks tuleb ehitustööde ja

hooldustööde käigus järgida

ohutusreegleid.

Tuulepargi käitamise perioodil võivad

tuulikute paigaldamisest tingitud

muutused vee vertikaalses

segunemises põhjustada vee

biogeokeemiliste omaduste (klorofüll,

üldN, üldP) muutumist.

Merevee kvaliteeti Eesti merealade

planeeringuga määratud tuuleenergia

arendusalal nr 2 on TÜ Eesti

Mereinstituudi varem uuritud uuringu

„Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring

Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide

leviku hindamiseks ning mere CO2

sidumispotentsiaali selgitamiseks“ (Tartu

Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020) raames

ja SWE meretuulepargi KMH käigus.

Sama metoodika alusel tuleb teostada

merevee seisundi mõõdistused Tuul

Energy meretuulepargi alal. Uuringu

käigus hinnatakse järgmisi parameetreid:

vee läbipaistvus, hapniku

kontsentratsioon, klorofülli

kontsentratsioon, üldlämmastik, üldfosfor,

nitraadid, nitrit, ammoonium, fosfaadid,

räni, CTD profiilid.

Tuul Energy meretuulepargi alal tuleb

võtta merepõhja pinnaseproovid,

määrata setete lõimis ning teostada

nende keemilised analüüsid

raskemetallide, naftasaaduste,

tributüültina ühendite, polüaromaatsete

süsivesinikute (PAH), polüklooritud

bifenüülide (PCB) ja toitainete sisalduse

kontrollimiseks. Pinnaseproovide

analüüsidel tuleb lähtuda HELCOM

süvendamise ja kaadamise juhises56

toodud nõuetest.

Lähtuvalt läbiviidud mõõdistustest ja

analüüsidest hinnatakse ehitustegevuse

mõju merevee kvaliteedile, sh kas ja kui

palju võib ehitustööde käigus vabaneda

ohtlikke saasteaineid või

eutrofeerumist põhjustavaid aineid

ning modelleeritakse ehitustööde

käigus vabanevate põhjasetete ja

heljumi levikut (ja võimaliku

õlireostuse levikut, vt ka p 5.3), samuti

56 HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf

57

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

Mõjud on seotud meretuulepargi ja

merekaableid ümbritseva ala ning

selle lähiümbrusega.

veesamba biogeokeemiliste omaduste

(klorofüll, üldlämmastik, üldfosfor)

muutumist tuulepargi käitamise

perioodil.

Kui toimub süvenduspinnase kaadamine,

tuleb leida KMH käigus sobiv koht

kaadamisele. Kaadamise koha valikul tuleb

lähtuda HELCOM süvendamise ja

kaadamise juhisest57.

Kavandatava tegevusega kaasnevaid

mõjusid tuleb mh hinnata lähtuvalt

Merestrateegia eesmärkidest (vee

kvaliteet ja veekogumi seisund).

KMHs hinnatakse käesolevas alapunktis

nimetatud mõjusid (sh vajadusel

modelleeritakse) kumulatiivselt

koostoimes teiste arendusalal nr 2 asuvate

meretuuleparkidega, mille uuringud ja

KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH

aruande koostamise ajaks valminud st, et

modelleerimisel tuleb lisada

olemasolevate arendusprojektide sisendid.

1.3

Mõju merepõhja

elupaikadele ja

elustikule

Meretuulepargi mõju merepõhja

elupaikadele ja elustikule võib

avalduda eeskätt tuulikute

vundamentide ja merekaablite näol.

Ehitusfaasis hävivad tuulikute

vundamentide alla ja vahetusse

lähedusse jäävad kooslused ja

elupaigad. Ehitustegevus mõjutab

merepõhja kooslusi eelkõige tekkiva

heljumi ja vee läbipaistvuse muutuste

tõttu. Mõju vähendava ja leevendava

meetmena tuleb tuulikute

vundamendid paigaldada võimalusel

kohtadesse, kus ei esine

(väärtuslikku) merepõhja elustikku ja

elupaiku või nende kogus on vähene.

Tuuliku vundament paigutatakse

merepõhja ja konkreetselt

vundamendi (ja vajadusel selle

kaitseks paigutatava materjali) alal

Kavandatava tuulepargi ja

kaablikoridoride alal tuleb läbi viia

merepõhja elustiku ja elupaikade uuring,

mille eesmärk on kaardistada

kavandatavale alale ja võimalikule

mõjualale (meretuulepargi kui

merekaablite ala + puhvertsoon) jäävate

merepõhja elustiku (põhjataimestik ja -

loomastik) liikide ja koosluste levik ning

alale jäävate merepõhja elupaikade ja

biotoopide levik (Loodusdirektiivi lisa I

elupaigatüübid, MSRD laiad

elupaigatüübid, HELCOM HUB biotoobid,

HELCOM Red List biotoobid). Uuringu

eesmärk on koguda in situ informatsiooni

projektialal merepõhja elustiku liikide ja

koosluste ning elupaikade leviku kohta

ning kasutada seda informatsiooni liikide,

elupaikade ja biotoopide leviku

kirjeldamisel (modelleerimisel)

kavandataval alal. Uuringu tulemuste

57 https://helcom.fi/wp-content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf

58

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

muudetakse senine looduslik

merepõhi. Mõju olulisus ja suurus

sõltub eeskätt vundamentide arvust,

mõõtmetest ja tüübist (samasuguse

tuuliku gravitatsiooniline vundament

on palju suurema merepõhja

pindalaga kui vaivundament) ning

mere põhjasetete koostisest.

Merekaablite paigaldamisel on

käesoleval ajal pehmete

põhjasubstraatide puhul

sagedasemaseks meetodiks kaabli

matmine põhjasetetesse kasutades

selleks spetsiaalset tehnikat, mis aitab

vältida võimalikke kahjustusi

(majanduslikku mõju) ning millega

leevendatakse ühtlasi ka

keskkonnamõjude avaldumist

(elektromagnetkiirguse ja võimaliku

soojusenergia ülekande vähenemine

kaabli ümbruses). Merekaablite

merepõhja matmisel toimub

olemasoleva merepõhja häiring

ehituse ajal mille pikaajaline mõju

sõltub merepõhja omadustest ja

substraadi tüübist. Pehme

susbstraadi puhul toimub taastumine

teatud perioodi jooksul, samas kõva

substraadi puhul võib häiring olla

pikemajaline ja püsiv. Samuti on

võimalik looduskaitseliselt tundlikele

aladele kaablite paigaldamiseks

kasutada kaabli suundpuurimist

merepõhja alla (eeskätt kaablite meri-

maismaa tsoonis). St, et enne

looduskaitseliselt tundlikule alale

jõudmist viiakse kaabel merepõhja

alla ning sel moel on võimalik hoida

ära negatiivseid mõjusid merepõhja

elustikule.

Tuulepargi rajamisel on tegemist

kunstsubstraadi paigutamisega

merekeskkonda kogu veesamba

ulatuses, mis loob võimaluse

erinevate sessiilsete liikide koosluste

põhjal on võimalik hinnata

tuulikuvundamentide täpsema

tehnoloogia ja asukohavaliku mõju

merepõhja kooslustele ning vajadusel

välja pakkuda meetmed võimaliku

negatiivse mõju minimeerimiseks.

Kavandatava tegevusega kaasnevaid

mõjusid tuleb mh hinnata lähtuvalt

Merestrateegia eesmärkidest (merepõhja

elupaikade terviklikkus).

Kavandataval alal tuleb teostada

merepõhja alusmõõtmised akustilise

kaugseire abil (näiteks lehviksonariga), kus

kogutakse nii sügavusandmeid kui

helisignaali tagasihajumise andmeid,

kombineerides neid semikvantitatiivsete

(katvushinnangud videosüsteemide või

sukeldumise abil) ja kvantitatiivsete

(biomassi hinnangud) punktvaatlustega.

Uuringute metoodika peab olema

võrreldav muudel piirnevatel aladel

sarnaste uuringute jaoks kasutatava

metoodikaga et oleks võimalik hinnata ka

kumulatiivseid mõjusid.

KMH aruandes tuleb hinnata

kumulatiivset mõju koostoimes teiste

arendusalal nr 2 asuvate

meretuuleparkidega, mille uuringud ja

KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH

aruande koostamise ajaks valminud (või

mille vastav info on vähemalt

avalikustatud).

59

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

tekkeks. Vaba kunstsubstraadi

koloniseerimine sõltub väga

paljudest erinevatest kohalikest

keskkonnateguritest ja teiste

merealade kogemuse otsene

ülevõtmine konkreetse tuulepargi

mõju hindamiseks ei ole võimalik.

Tuulepargi rajamise ja opereerimise

keskkonnamõju hindamiseks on

vajalik teada nii „rifiefekti“ kohalikest

iseärasustest kui ka hinnata

tuuleparki kui võõrliikide

levikusoodustaja tähtsust.

Mõjuala on piiritletav eeskätt

tuulepargi ja kaablikoridoride alaga.

1.4

Merepõhi,

merepõhja setted.

Rannaprotsessid

Tuulepargi mõju võib avalduda

tormilainete režiimile ja setete

dünaamikale läbi merepõhja

struktuuri muutuste. Eeldatavalt ei ole

tegemist olulise mõjuga, kuna

tuuleparkide rajamiseks tehtava

ehitustöö käigus ei muudeta merealal

põhjareljeefi iseloomu (reljeefi

madaldamine/tõstmine), siis pole

oodata ka olulisi muutusi

hüdrodünaamilises režiimis, mis võiks

mõjutada lainetuse iseloomu

rannalähedases piirkonnas.

Ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja

kaablite merepõhja süvendamise

käigus toimub setete

ümberpaigutamine ja resuspensioon.

Selle mõju avaldub piiratud alal ning

lühiajaliselt. Merepõhja orienteeruvad

süvendamise (sh kaadamise või

tahkete ainete paigutamise) mahud

sõltuvad nii tuulikute ja nende

vundamentide arvust, mõõtmetest ja

tüübist kui ka merekaablite pikkusest,

asukohast ja paigaldamiseks valitud

tehnoloogiast.

Tuulepargi rajamine >30 km

kaugusele rannikust ei mõjuta

rannaprotsesside iseloomu, nende

Kavandataval alal tuleb teostada

geofüüsikaline merepõhja uuring,

selgitamaks merepõhja olukorda (setete

mineraalne koostis, settekihi lasuvus,

aluspõhja omadused jms).

KMH käigus hinnatakse erinevate

vundamendi tüüpidega kaasnevat mõju

ning vajadusel töötatakse välja

keskkonnameetmed (sh seire).

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning käesoleva KMH

käigus teostatavate muude uuringute

põhjal.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH on Tuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

60

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

ägenemist või nõrgenemist.

Rannikulähedases tsoonis kannavad

materjali edasi lained tõstes seda

veesambasse ja kandes edasi ka piki

rannajoont. SWE tuulepargi

modelleerimine näitas, et tuulepark

vähendab lainekõrgusi 1 kuni 2%.

Seega ei saa rannast üle 30 km

kaugusel asuv tuulepark mõjutada

rannaprotsesse.

Ühenduskaablite puhul on mõju

ehitusaegne st ühekordne ja

lühiajaline. Looduslikud protsessid

(lainetus ja tormid) on sageli oluliselt

suurema setteid ümberpaigutava

mõjuga kui lühiajaline ehitustegevus.

1.5 Mõju kalastikule

Meretuulepargi ehitamise aegselt

sageneb piirkonnas laevaliiklus ja

toimub meretuulikute vundamentide

ning merekaablite paigaldamine

veekeskkonnas. Sõltuvalt merepõhja

iseloomust, vundamendi tüübist ja

paigaldamise tehnoloogiast kaasneb

vundamendi paigaldamisega müra

emissioon ja merepõhjasetete

veesambasse paiskamine (heljumi

tekitamine). Merepõhjasetete

liigutamise ja müra temaatika on

oluline ka merekaablite

paigaldamisel.

Opereerimise aegselt on

meretuuleparkide puhul sageli

täheldatud ka positiivset mõju.

Vundamendid pakuvad elupaika

mereelustikule, kes on toidubaasiks

erinevatele kaladele. Töötavatest

tuulikutest lähtuva veealuse

meremüra tase ja kaasnev mõju

kalastikule ei ole seniste töötavate

meretuuleparkide baasil tehtud

uuringute alusel osutunud oluliseks

ega negatiivseks.

Ehitustööde ja opereerimise aegset

mõju saab vältida ning oluliselt

Keskkonnamõjude hindamiseks tuleb

selgitada välja kavandatava tuulepargiala

kalastiku olemasolev seis: liikide sesoonne

esinemine, arvukus ja ala tähtsuse

kudemis-, läbirände või toitumisalana

erinevatele kalaliikidele. Kavandatava

tegevuse piirkonnas tuleb läbi viia

kalastiku inventuur ning kevadräime

uuringud räime rändekoridoride välja

selgitamiseks. Uuringu tulemusi tuleb

hinnata ja võrrelda teiste asjakohaste

kalastiku-uuringu tulemustega ava- ning

rannikumeres.

Kalastiku inventuur tuulepargialal tuleks

läbi viia kevadel ja suvel kasutades

standardiseeritud võrgujada vastavalt

rahvusvahelisele rannikumere kalastiku

seire nõuetele (HELCOM, 2015). Kevadisel

perioodil on vaatlusel fookuses

uuringualal paiknevad võimalikud

koelmualad ja kalade rändekoridorid

koelmutele. Suvisel perioodil, mil kalad on

vähem rändsed uuritakse peamiselt

püsikalastikku, kes kasutavad uuritavat ala

toitumiseks. Kalastiku ja kudealade

inventuur tuleb läbi viia kahel järjestikusel

aastal nii kevadel kui suvel.

61

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

vähendada sobivate meetmete

rakendamisega. Tehnilistest ja

töökorralduslikest võtetest on näiteks

ehitusperioodi kohandamine kalade

kudemisele vastavalt, müra

vähendavate meetmete kasutamine

vundamentide paigaldamisel (nt

rammimise vältimine või rammimisel

summutavate vahendite kasutamine),

merekaablite süvistamine merepõhja

setetesse jms.

Eeldatavalt on mõjuala piiritletav

otseselt meretuulepargi koosseisu

hõlmatava alaga ja merekaabli

rajamiseks ette nähtud alaga.

Kevadräime rännet tuleb analüüsida

hüdroakustilise uuringu raames. Uuringu

eesmärk on kaardistada kevadräime

peamised rändeteed ning hinnata, kuivõrd

kattuvad need kavandatav meretuulepargi

asukohaga. Informatsioon peamiste

rändekoridoride paiknemise ning nende

varieeruvuse kohta piirkonnas on hetkel

puudulik ning uuring on hädavajalik

hindamaks suuremahuliste rajatiste

võimalikku mõju räime rändele.

Ühenduskaablite elektromagnetvälja

mõju hindamiseks tuleb koos kalastiku

ekspertidega koostada eksperthinnang

arvestades sarnaseid projekte, nende

kohta tehtud uuringuid ning

olemasolevaid andmeid.

Aastatel 2022-25 on plaanis

riigieelarveliselt finantseeritav projekt, mis

selgitab välja müra mõju räime

bioloogiale, eeskätt migratsioonile ja

sigimiskäitumisele58. KMH aruanne

tugineb sel teemal üleriigilise uuringu

tulemustele.

Täiendavalt tuleb teostada tuulepargi alal

veealuse müra (helitasemete)

modelleerimine nii ehitusaegselt (sh

erinevate vundamenditüüpide

paigaldamisel) kui kasutusaegselt, et

selgitada selle mõju räimele.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH on Tuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

1.6

Mõju

mereimetajatele

(hülged)

Meretuuleparkide arendamisel on

peamine hüljeste elualasid mõjutada

võivaks aspektiks veealune müra,

Kavandatavate tuulepargi mõjude

hindamiseks on vajalik koguda ja

täiendada hüljestega seotud

58 Eksperimentaalne uuring müra mõjust pelaagilistele kaladele , 10.02.2022–30.09.2025. TÜ EMI. https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/be6a2601-e016-473f-9a64-829c739d35e2

62

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

eeskätt meretuulepargi rajamise

ehitusaegne müra.

Hüljestele võib olla häiringuks ka

tuulikute vundamentide ning

merekaablite paigutamisel

meresetete liigutamisega kaasnev

merevee kvaliteedi ajutine muutus.

Tekkiva heljumi kogus sõltub

merepõhja geoloogiast, kasutatavast

vundamenditüübist ja vundamendi

ning merekaabli paigaldamise

tehnoloogilisest protsessist.

Meretuulepargi opereerimise faasis

võib häiring hüljestele tuleneda

hooldusel kasutatavast regulaarsest

laevaliiklusest.

Eeldatavalt on mõjuala piiritletav

otseselt meretuulepargi koosseisu

hõlmatava ala ning selle

lähiümbrusega.

lähteandmestikku, et oleks võimalik

hinnata olemasolevat olukorda enne

tuulepargi rajamist ning merealade

kasutuselevõtu ajalisi ja ruumilisi mõjusid

tulevikus. Selleks tuleb läbi viia

hallhüljeste uuring järgmistes osades:

1) Hüljeste arvukuse seire

punktloendustena olulistel hallhüljeste

lesilatel, mis paiknevad kavandatava

meretuulepargi võimalikus otseses ja

kaudses mõjualas: Vesitükimaa (Irbe väin),

Ooslamaa (Ariste laht) ja Innarahu

(Vilsandi RP). Vesitükimaal ja Innarhul

tuleb läbi viia punktloendus eraldi

poegivate hallhüljeste arvu

kindlaksmääramiseks. Peamiseks

meetodiks on droonilt tehtud aerofotod.

Kogutav materjal täiendab riikliku seiret ja

elupaigauuringuid telemeetriliste

meetoditega (vt punkt 2) ning on

vajalikud pargialade mõju hindamisel.

2) Merekasutuse uuring telemeetriliste

märgistega, eesmärgiga märgistada kuni 5

hüljest. Prioriteetideks on

hallhüljeste tabamine Vesitükimaa lesilast

meretuulepargialale lähimast regulaarselt

asustatud kohast. Hindamisel lähtutakse

kogu senisest hallhüljeste

ruumandmestikust, mis on seotud

Saaremaa läänerannikuga.

3) Poegivate hallhüljeste arvukuse

vaatlused, seda juhul kui ei moodustu

jääkatet ning hülged poegivad Lääne

Saaremaa piirkonna laidudel. Vaatlused

tuleb läbi viia vähemalt kolme loendusena

poegimisperioodi jooksul (veebruar-

märts), et katta kogu võimalik sündinud

poegade arv. Loendused tehakse

vertikaalsete droonifotode põhjal ja

arvutatakse kogu

hooajal sündinud poegade arv. Vaatlused

ja kaardistus on vajalik juhuks kui pargi

alale moodustub jää ning see on

potentsiaalne hallhüljeste

63

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

poegimnisplatvorm selles mereosas

talvituvatele loomadele.

Väliuuringud peavad katma vähemalt ühe

täisaasta, kuna aasta-ajati on hüljeste

paiknemises ja aktiivsusmustrites olulisi

erinevusi.

Tuulepargi alal tuleb teostada alal

veealuse müra (helitasemete)

modelleerimine nii ehitusaegselt (sh

erinevate vundamenditüüpide

paigaldamisel) kui kasutusaegselt, et

selgitada selle mõju hüljestele.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH on Tuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

1.7 Mõju linnustikule

Avamere tuuleparkide potentsiaalne

mõju linnustikule seisneb peamiselt

lindude väljatõrjumises eelistatud

peatumispaikadelt, lindude

hukkumises kokkupõrgetel

tuulikutega ning barjääriefektis

lindude toitumisel.

Mõjud on seotud meretuulepargi ala

ja selle lähiümbrusega.

Linnustikule avalduvate mõjude

väljaselgitamiseks tuleb teostada nii

peatuvate kui ülelendavate/rändavate

lindude uuring vastavalt

rahvusvaheliselt kasutatavale STUK4

metoodikale lennuloenduste ja

radarloenduste alusel.

Läbirändajate vaatlused. Vaatlused tuleb

läbi viia laevalt, mis seisab ankrus

uurimisala kahes erinevas punktis.

Vaatlused peavad sisaldama läbirände

visuaalseid ja radarvaatlusi ning öist

audiosalvestamist. Uuringud tuleb läbi viia

kahe kalendriaasta jooksul lindude

olulisematel esinemisperioodidel kevadel

ja sügisel.

Peatuvate veelindude loendused.

Teostada lennuloendusena.

Loendusmarsruut peab katma

kavandatava tuulepargiala koos

lähiümbrusega võrdlusandmete

saamiseks. Kokku tuleb läbi viia 12- 20

lennuloendust kahe aasta jooksul.

Arvestades aastatevahelist võimalikku

64

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

suurt varieerumist peatuvate veelindude

arvus, tuleb lennuloendusi korrata kahe

aasta jooksul.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning käesoleva KMH

käigus teostatavate uuringute põhjal. Läbi

viidud uuringute alusel antakse mh

hukkumusriski hinnang alal peatuvate või

läbirändavate olulisemate liikide osas.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste Eesti merealal

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH on Tuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

1.8 Mõju nahkhiirtele

Meretuulepargi mõju nahkhiirtele

võib avalduda juhul kui

meretuulepark asub nahkhiirte

toitumisalal või rändeteel. Eesti

merealaplaneeringu koostamisel

võeti arvesse parim teadaolev

teaduslik informatsioon ning selle

alusel määratleti merel eeldatavad

nahkhiirte rändealad, üheks

nahkhiirte koondumiskohaks on

tõenäoliselt Sõrve poolsaare tipp,

kust toimub Kura kurgu ületamine.

Mõjud on seotud meretuulepargi ala

ja selle lähiümbrusega.

Kavandatavate tuulepargi mõjude

hindamiseks on vajalik koguda täiendavat

teavet nahkhiirte levikuandmete kohta

avamerel ning läbi viia käsitiivaliste uuring.

Uuringu tulemusena selgitatakse välja

käsitiivaliste võimalik liikumine

kavandataval tuulepargi alal. Nahkhiirte

rände jälgimiseks kasutatakse peamiselt

nahkhiirte automaatregistraatoreid.

Uuringu metoodikas nähakse ette

bioakustiliste andmete kogumist

kasutades statsionaarseid vaatluspunkte

merel ja rannikul (maismaal).

Meretuulepargi alale tuleb paigutada 5-8

statsionaarset nahkhiirte registraatorit.

Seadmete paigaldamiseks tuleb kasutada

uuringu jaoks paigaldatud ajutisi poisid,

kuna planeeritaval alal puuduvad

püsimärgid. Meremärkide paigutusel tuleb

teha koostööd Transpordiameti ja

Riigilaevastikuga.

Välitööd katavad nahkhiirte kevadist ja

sügist rändeperioodi ning statsionaarsed

vaatluspunktid on töös ka suvisel

perioodil.

Lisaks merel tehtavatele vaatlustele tuleb

koguda andmeid kevad ja sügisrände

65

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

perioodil kahes rannikul paiknevas

maismaa vaatluspunktis Saaremaal.

Võrreldes maismaad mööda rändavate

nahkhiirte suhtelise arvukuse dünaamikat

mere kohal registreerituga, saab anda

hinnangu rände esinemisele merel.

Sünkroonsuse hindamiseks tuleb kasutada

vähemalt kahte maismaaregistraatorit.

Koondina valmib KMH aruandesse

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning käesoleva KMH

käigus teostatavate uuringute põhjal.

Analüüs peab analüüsima

ilmastikutingimuste mõju nahkhiirte

vaatlusandmetele avamerel.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH on Tuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

1.9 Mõju kaitstavatele

loodusobjektidele

Kavandatava meretuulepargi alale

kaitstavaid loodusobjekte ei jää,

mõjupiirkonda jäävad

projekteeritavad Koigi madaliku

looduskaitseala ja Vilsandi

rahvuspargi avamereosa laiendus.

Ühenduskaabli rajamine võib

sõltuvalt valitud alternatiivist

mõjutada kaitstavaid alasid.

Mõjud on seotud tuulepargi ala ning

ühenduskaabli asukoha ja nende

lähiümbrusega.

Kaardikihtide analüüs ning

eksperthinnang varasemate uuringute,

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS),

teostatud inventuuride, liigikaitse

tegevuskavade, teaduskirjanduse ning

käesoleva KMH käigus teostatavate

uuringute põhjal.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH on Tuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

1.10

Mõju Natura 2000

aladele ehk Natura

hindamine

Suurem osa merealal kaitstavatest

objektidest on samas ka

rahvusvaheliselt kaitstavad, kuuludes

Natura 2000 loodus- ja/või

linnualade võrgustikku.

Võimalikud kavandatava tuulepargi

või selle kaablikoridoride mõjualasse

jäävad Natura 2000 võrgustiku

Kaardikihtide analüüs ning

eksperthinnang varasemate uuringute,

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS),

teostatud inventuuride, liigikaitse

tegevuskavade, teaduskirjanduse ning

käesoleva KMH käigus teostatavate

uuringute põhjal.

66

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

loodus- ja linnualad on esitatud ptk

6. Mõju Natura aladele hinnatakse

eraldi Natura asjakohases

hindamises, mis vormistatakse KMH

aruande eraldi peatükina.

Kõikidele mõjualasse jäävatele Natura

2000 ala kaitse-eesmärkidele viiakse läbi

Natura hindamine. Vt ptk 6 Natura

eelhindamine.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2 ja

vajadusel ka teiste Eesti merealal asuvate

meretuuleparkidega, mille uuringud ja

KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH

aruande koostamise ajaks valminud.

1.11

Mõju kliimale,

kliimamuutustega

arvestamine

Tuuleparkide mõju kliimale saab

käsitleda erinevatel tasandutel.

Globaalselt ja riiklikult on

tuuleparkide mõju positiivne, kuna

fossiilsete energiaallikate

asendamisel taastuvatega vähenevad

kasvuhoonegaaside emissioonid ning

mõju kliimale on positiivne.

Lokaalsel tasandil on avaldatud

arvamust, et tuulepargid võivad

mõjutada kohalikku kliimat, eeskätt

tuuli ja sademeid. Tuulepargi poolt

tekitatavat nn tuule varjutust

modelleeritakse koos muude

hüdrometeoroloogiliste näitajatega

(vt p 1.1).

Teostatakse eksperthinnang, mille aluseks

on varasemad uuringud,

teadusajakirjandus, erialakirjandus ning

ekspertteadmised.

Käesoleva KMH raames ei analüüsita

kliimamuutuste fundamentaalseid

küsimusi. Lähtutakse Euroopa Liidu ja

seega ka Eesti Vabariigi ametlikust

positsioonist kliimamuutuste olemasolu

küsimuses, vajadusest selle

vähendamiseks ja kohanemiseks.

KMH-s käsitletakse mikrokliima mõju ja

teostatakse vastav modelleerimine. KMH

aruandes antakse ülevaade

modelleerimise ning teadaolevate ja

võrreldavate teadusuuringute tulemustest

lähtuvalt.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH on Tuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

Samuti hinnatakse, millised kliimariskid

antud piirkonnas võivad avalduda ning

millega arendaja peab arvestama (nt

tormide sagenemine).

67

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

2 Mõju kultuuripärandile

2.1

Mõju muinsus-

kaitsealustele

objektidele, sh vrakid

Meretuulepargi rajamisel võib

eeldatavalt olla vrakkidele otsene

füüsiline mõju: nt tegevus võib

ohustada vraki säilimist või head

seisundit. Eeldatavalt on tegemist

väheolulise mõjuga. Mõju võib

avalduda läbi võimaliku hävimise,

kahjustamise või ligipääsu

takistamise kultuuripärandile ning

setete kandumise

muinsuskaitseväärtusele. Mõju

leevendamiseks tuleb tuulikute

asukohad valida selliselt, et oleks

tagatud väärtuslike laevavrakkide

säilimine ja ligipääs.

Mõju on seotud otseselt tuulepargi ja

merekaablite alaga (eelkõige

konkreetse rajatise alla jääva alaga).

KMH koostamise käigus tuleb selgitada

esmalt sonariuuringu abil välja, kas

lisaks teadaolevatele leidub muid

veealuseid objekte, sh võimalike

veealuste kultuuriväärtusega asjad ja

kultuurkiht (vähemalt kavandatavate

tuulikute vundamentide lähiümbruses ja

võimalike kaablikoridoride alal). Tuulikute

vundamentide asukohtade ning

kaablikoridoride paiknemisel eelistatakse

võimalusel alasid, mis ei kattu

kultuuriväärtusega asjadega.

Enne ehitamist (projekteerimise käigus)

tehakse vajadusel eraldi

allveearheoloogiline uuring – juhul kui

kavandatav ehitustegevus (tuulikute

vundamentide ja kaablite rajamine) ja/või

selle mõjuala kattub eelnevalt välja

selgitatud kultuuriväärtusega asjade

ja/või kultuurkihiga ehk võib veealuse

kultuuripärandi säilimist ohustada (MuKS §

32 lg 2-3, Kultuuriministri 15.05.2019

määruse nr 25 § 10). Allveearheoloogilise

uuringu käigus dokumenteeritakse

kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht

ning hinnatakse nende seisukorda ja

säilimise ulatust.

Lisaks hinnatakse vajadusel ajalooliste

keskkonnaohtlikke vrakkide võimalikust

seisukorra muutustest tingitud mõjusid

(keskkonnareostus).

Sonariuuringuga kogutavat informatsiooni

kasutatakse võimalusel ka teiste

distsipliinide uuringutes: merepõhja

elupaikade väljaselgitamisel ning

võimalike ajalooliste lõhkekehade (jt

ohtlike objektide) esmasel tuvastamisel.

Varasemate uuringute, teaduskirjanduse

ning käesoleva KMH käigus teostatavate

uuringute põhjal valmib eksperthinnang.

68

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

3 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond, sh mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

3.1

Müra (sh infraheli,

madalsageduslik

heli) ja vibratsioon

Tuulepargi lähimate tuulikute kaugus

Saaremaalt on minimaalselt 32 km,

mille tõttu ei ole ette näha ei

piirväärtusi ületavate müra- ja

vibratsiooni tasemete levikut

lähimate elamuteni.

Tuulepargi kasutamise ajal on

eeldada samuti infraheli ja

madalasagedusliku müra teket.

Infraheliks nimetatakse helilaineid,

mille sagedus on alla 20 Hz. Infraheli

ei ole valdavalt inimkõrvale kuuldav.

Madalsageduslikuks heliks loetakse

helilaineid, mille sagedus on

vahemikus 10-200 Hz.

Tuulikute ehitus-, toimimis- ja

demonteerimise aegse müra hindamiseks

tuleb teostada modelleerimine ja

koostada mürakaart keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ alustel.

Infraheli, madalsagedusliku heli ja

vibratsiooni mõju kirjeldatakse

teaduskirjanduse ja varasemate uuringute

põhjal sh võrreldakse laevade ja tuulikute

poolt põhjustatava infraheli omadusi ja

levikut.

Müra sh infraheli ja vibratsiooni

hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi

poolt soovitatud juhendmaterjalist

https://kliimaministeerium.ee/sites/default

/files/documents/2025-

03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hi

ndamise%20juhend.pdf.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH onTuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

3.2 Visuaalne mõju

Meretuulepargi rajamine selliselt, et

meretuulepark ei oleks merevaates

nähtav, ei ole võimalik.

meretuulepargi füüsilisest suurusest,

asukohast, ruumilisest lahendusest

(nt tuulikute paigutamine ridadena

jms) ja tehnilistest lahendustest (nt

tuulikute värv ja markeerimine

tuledega).

Mõju ulatuseks on tuulepargi

lähimad rannikualad Lääne-

Saaremaal ja Sõrve poolsaarel.

Visuaalse mõju objektiivsemaks

väljaselgitamiseks ja täiendava

informatsiooni loomiseks tuleb teostada

meretuulepargi visualiseering Lääne-

Saaremaa ja Sõrve poolsaare erinevatest

punktidest ning nähtavusanalüüs (ZTV –

Zone of Theorethical Visibility). KMH-s

hinnatakse tuulikute värvuse visuaalset

mõju (nt kas eelistatud oleks muud värvi

kui valged tuulikud) ning

lennuohutustulede valguse kandumise

piiramist maismaale.

69

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

Visuaalsete mõjude hindamiseks

kasutatakse Eesti mereala planeeringu

käigus väljatöötatud juhendit ja

metoodikat „Meretuulikuparkide

arendamise edendamiseks visuaalse mõju

hindamise metoodiliste soovituste

juhendmaterjal“.

Taotletav ala on nähtav Eesti mereala

planeeringus määratletud

rannikulõikudelt, kus on vajalik otsida

võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks

KMH tasandil. Visuaalse mõju uuringu

peab sisaldama analüüsi tuulikutest

vabade alade jätmise võimalikkuse,

asukoha ja ulatuse kohta.

Visuaalse mõju uuring peab sisaldama

hinnangut kinnisvara väärtuse võimalikule

muutumisele maastikupildi muutumise

tõttu.

Koondina valmib KMH aruandesse

staatiline visualiseering erinevatest

vaatekohtadest ja mõjude hinnang

vaadete muutustele.

KMH aruandes tuleb hinnata (mudeldada)

kumulatiivset mõju koostoimes teiste

arendusalal nr 2 asuvate

meretuuleparkidega, mille uuringud ja

KMH on Tuul Energy meretuulepargi KMH

aruande koostamise ajaks valminud.

3.3

Mõju inimese

tervisele ja heaolule

või varale

Mõju inimese tervisele ja heaolule.

Kavandatava tuulepargi mõju inimese

tervisele ja heaolule võib seostada

tuulikutest tekkiva võimaliku müra ja

visuaalse häiringuga, mida on

kirjeldatud eelnevalt tabeli punktides

3.1 ja 3.2.

Üks inimeste negatiivsetest ootustest

seoses tuuleparkidega on võimalik

kinnisvarahinna langus seoses

võimaliku müra häiringu ja vaadete

muutumisega.

Hinnang kinnisvara väärtuse võimalikule

muutumisele tuleneb müra ja visuaalse

mõju uuringutest (vt p 3.1 ja 3.2).

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH on Tuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

70

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

3.3

Sotsiaalsed ja

majanduslikud

aspektid – tööhõive,

kalandus, mõju

kohalikule

kogukonnale, turism

elektrivarustus.

Mõju majandusele ja tööhõivele, sh

kalandussektorile. Kavandatav

meretuulepark võib avaldada mõju

kalastikule ja seeläbi kalandusele nii

meretuulepargi ehitamise aegselt kui

ka opereerimise ajal.

Mõju kohalikule kogukonnale.

Mõju turismile. Maailmas läbi viidud

juhtumiuuringutest ei ole näiteid

meretuuleparkide negatiivsest mõjust

turismile, pigem nähakse neid turismi

võimalusi laiendavana (uued

turismiatraktsioonid, teenuste

nõudluse kasv).

Elektrivarustus. Kavandatav Tuul

Energy tuulepark ei mõjuta otseselt

saarte elektrivarustust.

Elektrivarustuse tugevdamine toimub

Eesti-Läti neljanda

elektriühendusega, mille osas on

algatatud eraldi riigi eriplaneering ja

selle keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Eeldatavalt on mõjuala piiritletav

Saaremaa vallaga, kuid positiivne

mõju läbi Läti sadamate kasutuse

võib olla ka Läti majandusele.

Koostatakse eksperthinnang, mis tugineb

koostatavale kalastiku uuringule (vt punkt

1.5), teaduskirjanduse allikatele ning

varasemate uuringute andmetele. .

Andmeid kombineeritakse fookusgrupi

kohtumiste ning huvitatud isikute

intervjueerimiste ja küsitlemiste käigus

kogutavate andmetega. Hoonestusloa ja

KMH protsessi raames toimub täiendavalt

koostöö erinevate huvigruppide ja

Saaremaa vallaga.

Täiendavat sisendinfot saadakse KMH

programmi avalikustamise käigus

laekunud ettepanekutest ning kohaliku

kogukonnaga kohtumiste käigus.

KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset

mõju koostoimes teiste arendusalal nr 2

asuvate meretuuleparkidega, mille

uuringud ja KMH onTuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks valminud.

4 Muud aspektid

4.1 Ajalooliste veealuste

lõhkekehade mõju

KMH koosseisus käsitletakse antud

teemat nii palju kui see vajalikuks

osutub.

Ajalooliste veealuste lõhkekehade

teadaolevate asukohade osas ning nende

kindlakstegemisel tehakse hoonestusloa ja

KMH protsessi käigus koostööd

Kaitseministeeriumiga (sh Eesti

mereväega).

4.2

Mõju navigatsiooni-

süsteemidele, sh

mereside- ja

mereseiresüsteemide

le ning mõju

Tuulepargi ehitamine ja kasutamine

võib avaldada mõju ka lennu- ja

laevaliiklusele ning selle mõjude

kaardistamisel ja hindamisel tehakse

koostööd Transpordiameti ning

Politsei-ja Piirivalveametiga.

Teostada tuleb navigatsiooniriski

analüüs, milles käsitletakse tuulepargi

mõju laevaliiklusele ja sellega seotud

valdkondadele. Olulised teemad hõlmavad

tuulepargi mõju erinevatele

laevatüüpidele nii ehitustööde ajal kui ka

71

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

laevaliiklusele ja

meresõiduohutusele

Tuulepargi olemasolu võib mõjutada

pääste- ja otsingu operatsioone.

pargi opereerimise perioodil, samuti

mereside- ja mereseiresüsteemidele, AIS-

seadmetele, laevaradaritele ning otsingu-

ja päästeoperatsioonidele. Tuulepargi

mõju tuleb analüüsida nii jäävabas vees

kui ka jäätingimustes, arvestades

piirkonnale iseloomulikke

ilmastikutingimusi. Laevaliikluse analüüs

peab lisaks võtma arvesse tulevasi

laevaliikluse muutuse trende.

Lisaks tuleb läbi viia lennuohutuse

ekspertiis-riskianalüüs, mis käsitleb

võimaliku lennuliikluse koridori laiust,

arvestades erinevate võimalike

ilmastikunähtuste, õhusõiduki tüüpide ja

lennukiirustega.

Analüüside koostamisel tehakse koostööd

Transpordiametiga. Metoodikat

tutvustatakse Transpordiametile.

4.3

Võimalikud

avariiolukorrad

Mõju merevee kvaliteedile võidakse

mõjutada ka võimaliku avariiolukorra

esinemisel, mis võib kaasa tuua

õlireostuse või elegaasi sattumise

keskkonda. Õlireostuse tekke oht on

nii tuulepargi ehitamise kui ka

kasutamise faasis. Õlireostuse tekke

vältimiseks tuleb ehitustööde ja

hooldustööde käigus järgida

ohutusreegleid.

Teostada tuleb võimaliku õlilaigu leviku

modelleerimine.

Esitatakse eksperthinnang õlilekke

võimalikust mõjust keskkonnale ja selle

vältimiseks vajalikest meetmetest.

4.4

Jäätmeteke ja

ringmajandus

Jäätmeid tekib tuuleparkide rajamisel

peamiselt ehitamise ja lammutamise

faasis, vähesel määral ka käitamise

faasis.

Jäätmete käitlemise korraldamine

tuulepargi ehitusetapis on võrreldav

tavapärase ehitustegevusega, mille

korral keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket

võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Nii ehitamise

kui lammutamise faasis tuleb

taaskasutada (või taaskasutusse

suunata) maksimaalne kogus

jäätmeid. Tekkivad taaskasutuseks

mittesobivad jäätmed tuleb käidelda

KMH aruandes antakse tuuliku elurigi

analüüs (LCA) sh tuleb hinnata, kas ja kui

suur on võimalik bisfenool A ja mikroplasti

heide.

72

Nr Mõju valdkond (st

mõjutatavad

keskkonnaelemendid)

Eeldatavalt olulised mõjud (sh

mõjuala, mõjuallikad)

Mõju prognoos- ja hindamismeetodid ning

vajalike uuringute kirjeldus

vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Jäätmeid, mida ei õnnestu

tekkekohas taaskasutada, tuleb üle

anda vastavat keskkonnakaitseluba

omavale isikule. Jäätmeid, mida ei ole

võimalik taaskasutada ka mujal, tuleb

kõrvaldada vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.

Käitamise faasis on jäätmeteks

peamiselt väljavahetatav osad ning

vahetatavad määrdeained ja

kemikaalid. Suuremas mahus tekib

jäätmeid tuulepargi

lammutamisfaasis: tehnoseadmed -

elektroonikajäätmed, tuulikulabad –

fiiberplast ja tuuliku mast – betoon ja

metall. Keskmiselt on kaasaegsete

tuulikute tootja poolt garanteeritud

eluiga 30 aastat. Kaasaegsed tuulikud

on valdavalt lihtsalt demonteeritavad

ning suur osa nende koostisest on

taaskasutatav. Tuulikute

demonteerimisel on oluline eraldada

liigiti maksimaalne võimalik kogus

jäätmed, sh metall, betoon, plast jm

komposiitmaterjal,

elektroonikaseadmed, ohtlikud

jäätmed.

Jäätmekäitluseks eelkõige ehitamise

etapis on vajalik tegevusele vastav

keskkonnaluba sh veeluba ja

jäätmeluba. Jäätmekäitluse

nõuetekohasel korraldamisel ei ole

oodata sellega kaasnevat olulist

keskkonnamõju.

73

5.3. Kumulatiivne mõju

Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse ühe või mitme tegevuse kombineeritud mõju, mis võib

avalduda mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumisel, kus erinevaid tegevusi võib olla palju ning

oluliseks aspektiks on tegevuste lisandumise tagajärjel toimunud muutus 59. Kumulatiivne mõju

võib ilmneda kui planeeringu(te) ja selle kavandatavate tegevuste tõttu toimub mõjude

territoriaalne või ajaline kattumine, ressursside korduv eemaldamine või juurdevool, või maastiku

korduv muutmine60.

KMH aruande koostamisel on võimalik kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta sarnaseid

projekte või mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid

projekte, mis on jõudnud käesoleva KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise

etappi ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.

Kavandatav Tuul Energy meretuulepargi ala asub Eesti mereala planeeringu järgse

tuuleenergeetika arendusalal nr 2. KMH aruandes tuleb hinnata kumulatiivset mõju koostoimes

teiste arendusalal nr 2 asuvate meretuuleparkidega, mille uuringud ja KMH on Tuul Energy

meretuulepargi KMH aruande koostamise ajaks valminud. Tänaseks on samas piirkonnas

hoonestusloa ja KMH protsess sh uuringud läbi viidud Tuul Energy alast idasse jääval SWE

kavandataval meretuulepargi ja selle ühenduskaabli alal (joonis 2-1). ELWIND alal on koostatud

ja avalikustatud KMH programm. Juhul kui käesoleva meretuulepargi KMH aruande koostamise

ajaks on jõudnud teised mereala planeeringu arendusalale nr 2 kavandatavad potentsiaalsed

meretuulepargid ja teised projektid (sh Eesti-Läti neljas elektriühenduse eriplaneering) mõju

hindamise ja uuringutega sarnasesse faasi, siis hinnatakse võimalusel koosmõju mh nende

projektidega, et vältida merealal kumulatiivseid mõjusid, sh mere elustikule, rände pudelikaelade

ja/või takistuste teket.

KMH aruandes ei saa hinnata kumulatiivseid mõjusid planeeringute ja projektide osas, mis on

veel hoonestuloa menetluse algatamise või KMH programmi etapis ehk välja pole selgitatud

realistlik ja elluviidav alternatiivne lahendus ja maht.

59 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk.

60 Cooper, L. M. 2004. Guidelines for Cumulative Effects Assessment in SEA of Plans. EPMG Occasional Paper 04/LMC/CEA. imperial College London.

74

6. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000

loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ

(nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

KMH raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse

läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse

hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 a ladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 sätete kohta“61, juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis" 62 ning juhisele „Wind energy developments and Natura 2000“

(European Union, 2021)63.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 lg 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust,

mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks,

kui tegevuse elluviimise tulemusena Naturea 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide seisund halveneb

või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärk on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse

vajadusel leevendavad meetmed.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid

materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard

andmevormi info; EELIS jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning

ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

61 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021

62 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf

63 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/2b08de80-5ad4-11eb-b59f-01aa75ed71a1

75

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatavaks tegevuseks on meretuulepargi rajamine tuulikute arvuga 160 ja nende

tipukõrgusega maksimaalselt 365 m merepinnast. Ühe tuuliku planeeritav maksimaalne võimsus

on kuni 25 MW ning planeeritava meretuulepargi nominaalvõimsus on 2400 MW.

Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on leitav KMH

programmi ptk 2 (joonis 2-1).

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 alade iseloomustus

Kavandatava meretuulepargi ja kaablikoridori võimalikus mõjualas asuvad järgmised Natura 2000

võrgustiku alad: Kura kurgu linnuala, Riksu ranniku loodus- ja linnuala, Karala-Pilguse loodus- ja

linnuala, Vilsandi loodus- ja linnuala, Tagamõisa loodusala, Vesitükimaa loodusala (vt joonis 6-

1).

76

Joonis 6-1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest kavandatava tuulepargi ala mõjualas (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2024)

77

Täpsem alade kirjeldus koos eeldatava mõju prognoosimisega Natura 2000 alade kaitse -

eesmärkidele on toodud tabelis 6-1.

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-eesmärkidele

Alljärgnevas tabelis 6-1 on esitatud Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava

mõju prognoos.

78

Tabel 6-1. Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärgid ja nendele avalduv eeldatava mõju prognoosimine

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

K u

ra k

u rg

u l

in n

u a

la

E E

0 0

4 0

4 3

4

alk (Alca torda), soopart e

pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), viupart

(Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rääkspart

(Anas strepera), hallhani e

roohani (Anser anser), hallhaigur

(Ardea cinerea), kivirullija

(Arenaria interpres), merivart

(Aythya marila), mustlagle

(Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e

rüdi e niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi e rüdi e

suurrisla (Calidris

canutus),väikerüdi e rüdi e

väikerisla (Calidris minuta),

krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll

(Charadrius hiaticula), aul

(Clangula hyemalis), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor),

punakurk-kaur (Gavia stellata),

merikotkas (Haliaeetus albicilla),

tõmmukajakas (Larus fuscus),

vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), väikekoskel

(Mergus albellus), jääkoskel

(Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), kormoran e

karbas (Phalacrocorax carbo),

plüü (Pluvialis squatarola),

sarvikpütt (Podiceps auritus),

tuttpütt (Podiceps cristatus),

naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), hahk (Somateria

mollissima), räusktiir e räusk

(Sterna caspia) ja tumetilder

(Tringa erythropus).

Kavandatava meretuulepargi ala

jääb Kura kurgu linnualast

ligikaudu 30 km kaugusele.

Kasutusaegne mõju

(kokkupõrkerisk) võib avalduda

Kura kurgu linnuala kaitse-

eesmärgiks olevatele liikidele.

KMH aruande

koosseisus tuleb läbi

viia Natura asjakohane

hindamine.

79

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

V il

s a

n d

i lo

o d

u s a

la

E E

0 0

4 0

4 9

6

Kaitstavad elupaigatüübid on

veealused liivamadalad (1110),

liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (*1150),

laiad madalad lahed (1160),

esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad

(1220), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared

ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), kadastikud (5130), lood

(alvarid - *6280), puisniidud

(*6530), allikad ja allikasood

(7160), lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (*7210),

liigirikkad madalsood (7230),

plaatlood (*8240), vanad

loodusmetsad (*9010) ja vanad

laialehised metsad (*9020) ja II

lisas nimetatud liigid, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on

hallhüljes (Halichoerus grypus),

kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), soohiilakas (Liparis

loeselii), saaremaa robirohi

(Rhinanthus osiliensis), madal

unilook (Sisymbrium supinum) ja

jõesilm (Lampetra fluviatilis).

Loodusalale ega selle lähedusse

tegevusi ei kavandata.

Hoonestusala jääb loodusalast

vastavalt ligikaudu 30 km

kaugusele. Vilsandi loodusala

üheks kaitse-eesmärgiks on ka

hallhüljes ja liigi elupaigad.

Loodusalale jääb hallhülge lesila

Innarahu. Arvestades hallhülge

laialdast liikumist ja

potentsiaalset müratundlikkust,

ei saa mõju teket päriselt

välistada.

KMH aruande

koosseisus viiakse läbi

täiendav Natura

eelhindamine. Kui

selgub, et ala kaitse-

eesmärkidele kaasneb

tõenäoliselt ebasoodne

mõju, siis jätkatakse

asjakohase

hindamisega.

V il

s a

n d

i li

n n

u a

la

E E

0 0

4 0

4 9

6

Piilpart (Anas crecca), sinikael-

part (Anas platyrhynchos),

hallhani e roohani (Anser anser),

merivart (Aythya marila),

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala

clangula), liivatüll (Charadrius

hiaticula), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), sookurg (Grus

grus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus

serrator), kirjuhahk (Polysticta

stelleri) ja hahk (Somateria

mollissima).

Linnualale ega selle lähedusse

tegevusi ei kavandata. Vilsandi

linnauala jääb hoonestusalast

ligikaudu 30 km kaugusele, mis

eeldatavalt välistab otsesed

ehitusaegsed mõjud linnualale ja

selle kaitse-eesmärkidele.

Kasutusaegne mõju

(kokkupõrkerisk), võib mõjutada

ka Vilsandi linnuala kaitse-

eesmärgiks olevaid liike.

KMH aruande

koosseisus läbi viia

Natura asjakohane

hindamine.

80

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

T a

g a

m õ

is a

l o

o d

u s a

la

E E

0 0

4 0

4 7

6

I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on

rannikulõukad (*1150), karid

(1170), esmased rannavallid

(1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), merele avatud

pankrannad (1230), rannaniidud

(*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), eelluited

(2110), valged luited (liikuvad

rannikuluited - 2120), hallid

luited (kinnistunud rannikuluited

- *2130), metsastunud luited

(2180), luidetevahelised niisked

nõod (2190), vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised

järved (3140), kadastikud (5130),

kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad -

6210), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid - *6280), aas-rebasesaba

ja ürt-punanupuga niidud

(6510), puisniidud (*6530),

siirde- ja õõtsiksood (7140),

lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210), liigirikkad

madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020),

okasmetsad oosidel ja

moreenikuhjatistel (sürjametsad

- 9060), puiskarjamaad (9070)

ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080); II lisas

nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on hallhüljes

(Halichoerus grypus), kaunis

kuldking (Cypripedium

calceolus), soohiilakas (Liparis

loeselii) ja madal unilook

(Sisymbrium supinum).

Loodusalale ega selle lähedusse

tegevusi ei kavandata. Tuulepark

jääb loodusalast ligikaudu 40 km

kaugusele. Tagamõisa loodusala

üheks kaitse-eesmärgiks on ka

hallhüljes ja liigi elupaigad.

Arvestades hallhülge laialdast

liikumist ja potentsiaalset

müratundlikkust, ei saa mõju

teket päriselt välistada.

KMH aruande

koosseisus viiakse läbi

täiendav Natura

eelhindamine. Kui

selgub, et ala kaitse-

eesmärkidele kaasneb

tõenäoliselt ebasoodne

mõju, siis jätkatakse

asjakohase

hindamisega.

81

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

V e

s it

ü k

im a

a l

o o

d u

s a

la

E E

0 0

4 0

4 9

0

kaitstavad elupaigatüübid on

karid (1170), esmased

rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad

(1220), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared

ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited -

*2130), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410),

lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku

kaitstakse, on hallhüljes

(Halichoerus grypus) ja emaputk

(Angelica palustris);

Loodusalale ega selle lähedusse

tegevusi ei kavandata. Tuulepark

jääb loodusalast vähemalt 40 km

kaugusele. Vesitükimaa

loodusala üheks kaitse-

eesmärgiks on ka hallhüljes ja

liigi elupaigad. Arvestades

hallhülge laialdast liikumist ja

potentsiaalset müratundlikkust,

ei saa mõju teket välistada.

KMH aruande

koosseisus viiakse läbi

täiendav Natura

eelhindamine. Kui

selgub, et ala kaitse-

eesmärkidele kaasneb

tõenäoliselt ebasoodne

mõju, siis jätkatakse

asjakohase

hindamisega.

R ik

s u

r a

n n

ik u

l o

o d

u s a

la

E E

0 0

4 0

4 6

1

Kaitse-eesmärkideks on kaitsta

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüüpe:

rannikulõukad (*1150), esmased

rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630),

püsitaimestuga liivarannad

(1640), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited - *2130),

kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised

orhideede kasvualad - 6210),

lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410) ja

puiskarjamaad (9070).

Kavandatava meretuulepargi

ühenduskaabli koridori

alternatiivid A ja B paiknevad

Riksu ranniku loodusalal ja

lähipiirkonnas. Loodusala

lähedale kavandatava

kaabliühenduste rajamisel

võivad teatud juhtudel esineda

ehitusaegsed ajutise iseloomuga

mõjud loodusala kaitse-

eesmärkidele (heljum jm).

Tegemist on tõenäoliselt

loodusalale ajutise ja ebaolulise

mõjuga.

KMH aruande

koosseisus tuleb läbi

viia täiendav Natura

eelhindamine. Kui

selgub, et ala kaitse-

eesmärkidele kaasneb

tõenäoliselt ebasoodne

mõju, siis tuleb

vajadusel jätkata

Natura asjakohase

hindamisega.

82

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

R ik

s u

r a

n n

ik u

l in

n u

a la

E E

0 0

4 0

4 6

1

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), niidurisla e niidurüdi

e rüdi (Calidris alpina schinzii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

rohukoskel (Mergus serrator),

tutkas (Philomachus pugnax),

hahk (Somateria mollissima) ja

punajalg-tilder (Tringa totanus).

Kavandatava meretuulepargi

ühenduskaabli koridori

alternatiivid A ja B paiknevad

Riksu ranniku loodusalal ja

lähipiirkonnas.

Tuulepargi kaabliühenduste

rajamisel võivad teatud juhtudel

esineda ka ajutised/kaudsed

mõjud linnuala kaitse-

eesmärkidele (heljum,

ehitusaegsed müra häiringud

jm). Tegemist on ilmselt ajutise

ja ebaolulise mõjuga.

Meretuulepargi kasutusaegne

mõju (kokkupõrkerisk), võib

ebasoodsalt mõjutada ka Riksu

ranniku linnuala kaitse-

eesmärgiks olevaid liike.

KMH aruande

koosseisus tuleb läbi

viia Natura asjakohane

hindamine

83

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

K a

ra la

-P il

g u

s e

l o

o d

u s a

la E

E 0

0 4

0 4

1 4

Kaitse-eesmärk on kaitsta I lisas

nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on

rannikulõukad (*1150), esmased

rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad

(1220), merele avatud

pankrannad (1230), väikesaared

ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), valged luited

(liikuvad rannikuluited – 2120),

hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – *2130),

kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised

orhideede kasvualad – 6210),

lood (alvarid – *6280),

sinihelmikakooslused (6410),

lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210), liigirikkad

madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080); II lisas nimetatud liik,

mille isendite elupaika

kaitstakse, on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus).

Kavandatava meretuulepargi ala

ega kaablikoridorid ei kattu

Karala-Pilguse loodusalaga.

Ühenduskaabli alternatiivid A ja

B asuvad väikeses osas loodusala

vahetus läheduses.

Loodusala lähedale kavandatava

kaabliühenduste rajamisel

võivad teatud juhtudel esineda

ehitusaegsed ajutise iseloomuga

mõjud loodusala kaitse-

eesmärkidele (heljum jm).

Tegemist on tõenäoliselt

loodusalale ajutise ja ebaolulise

mõjuga.

KMH aruande

koosseisus tuleb läbi

viia täiendav Natura

eelhindamine. Kui

selgub, et ala kaitse-

eesmärkidele kaasneb

tõenäoliselt ebasoodne

mõju, siis tuleb

vajadusel jätkata

Natura asjakohase

hindamisega.

84

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

K a

ra la

-P il

g u

s e

l in

n u

a la

E E

0 0

4 0

4 1

4

luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), viupart

(Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos),

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), sõtkas (Bucephala

clangula), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), merikotkas

(Haliaeetus albicilla),

naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), punajalg-tilder (Tringa

totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Kavandatav meretuulepargi ala

ei jää Karala - PIlguse linnualale

ja seega puuduvad otsesed

füüsilised mõjud ala kaitse-

eesmärkidele.

Kaablikoridoride alternatiivid A

ja B asuvad siiski selle vahetus

läheduses ning kaabliühenduste

rajamisel Natura linnuala

lähedale võivad teatud juhtudel

esineda ka ajutised/kaudsed

mõjud, nt ehitusaegsed ajutise

iseloomuga mõjud linnuala

kaitse-eesmärkidele (heljum,

ehitusaegsed müra häiringud

jm). Tegemist on linnualale

ilmselt ajutise ja ebaolulise

mõjuga.

Meretuulepargi kasutusaegne

mõju (kokkupõrkerisk), võib

ebasoodsalt mõjutada ka Karala-

Pilguse ranniku linnuala kaitse-

eesmärgiks olevaid liike.

KMH aruande

koosseisus tuleb läbi

viia Natura asjakohane

hindamine.

85

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

Ir b

e s s

a u

ru m

s l

in n

u a

la

alk (Alca torda), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), hallhaigur

(Ardea cinerea), tuttvart (Aythya

fuligula), merivart (Aythya

marila), sõtkas (Bucephala

clangula), krüüsel (Cepphus

grylle), aul (Clangula hyemalis),

laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Cygnus olor),

järvekaur (Gavia arctica),

punakurk-kaur (Gavia stellata),

merikotkas (Haliaeetus albicilla),

hõbekajakas (Larus argentatus),

kalakajakas (Larus canus),

merikajakas (Larus marinus),

naerukajakas (Larus ridibundus),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

mustvaeras (Melanitta nigra),

väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator),

kormoran (Phalacrocorax carbo),

tuttpütt (Podiceps cristatus),

räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir

(Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna

sandvicensis), sookurg (Grus

grus) ja ristpart (Tadorna

tadorna).

Kavandatava meretuulepargi ala

ei jää otseselt Irbes saurums

linnualale.

Meretuulepargi kasutusaegne

mõju (kokkupõrkerisk), võib

ebasoodsalt mõjutada ka Irbes

Saurumus linnuala kaitse-

eesmärgiks olevaid liike.

KMH aruande

koosseisus tuleb läbi

viia täiendav Natura

eelhindamine. Kui

selgub, et ala kaitse-

eesmärkidele kaasneb

tõenäoliselt ebasoodne

mõju, siis tuleb

vajadusel jätkata

Natura asjakohase

hindamisega.

86

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

T a

g a

m õ

is a

l in

n u

a la

alk (Alca torda), piilpart (Anas

crecca), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), hallhani e

roohani (Anser anser),

nõmmekiur (Anthus campestris),

sõtkas (Bucephala clangula),

merirüdi e rüdi e meririsla

(Calidris maritime), krüüsel

(Cepphus gryille), liivatüll

(Charadrius hiaticula), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), aul

(Clangula hyemalis), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor),

sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), väikekoskel

(Mergus albellus), rohukoskel

(Mergus serrator), hallpõsk-pütt

(Podiceps grisegena), kirjuhahk

(Polysticta stelleri) ja hahk

(Somateria mollissima).

Linnualale ega selle lähedusse

tegevusi ei kavandata. Tuulepark

jääb linnualast vähemalt 47 km

kaugusele. Tagamõisa linnuala ei

asu kavandatava tegevuse

mõjualas, kuid kasutusaegne

mõju (kokkupõrkerisk) võib

kaudselt avalduda ka Tagamõisa

linnuala kaitse-eesmärgina

nimetatud liikidele.

KMH aruande

koosseisus viiakse läbi

täiendav Natura

eelhindamine. Kui

selgub, et ala kaitse-

eesmärkidele kaasneb

tõenäoliselt ebasoodne

mõju, siis jätkatakse

asjakohase

hindamisega.

K a

u g

a to

m a

-L õ

u l

a h

e l

in n

u a

la

piilpart (Anas crecca), sinikael-

part (Anas platyrhynchos),

hallhani e roohani (Anser anser),

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), niidurisla e niidurüdi

e rüdi (Calidris alpina schinzii),

liivatüll (Charadrius hiaticula),

kühmnokk-luik (Cygnus olor),

tõmmukajakas (Larus fuscus),

väikekoskel (Mergus albellus),

rohukoskel (Mergus serrator),

hahk (Somateria mollissima),

räusktiir e räusk (Sterna caspia),

randtiir (Sterna paradisaea),

punajalg-tilder (Tringa totanus)

ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kavandatava meretuulepargi ala

ega kaablikoridoride uuringuala

ei kattu Kaugatoma-Lõu lahe

linnualaga ega asu selle vahetus

läheduses (kaablikoridoride

alternatiiv A paikneb ligikaudu

11 km kaugusel), mis eeldatavalt

välistab otsesed ehitusaegsed

mõjud linnualale ja selle kaitse-

eesmärkidele.

Kasutusaegne mõju

(kokkupõrkerisk), võib mõjutada

ka Kaugatoma-Lõu lahe linnuala

kaitse-eesmärgiks olevaid liike.

KMH aruande

koosseisus viiakse läbi

täiendav Natura

eelhindamine. Kui

selgub, et ala kaitse-

eesmärkidele kaasneb

tõenäoliselt ebasoodne

mõju, siis jätkatakse

asjakohase

hindamisega.

87

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemused

K a

u g

a to

m a

-L õ

u l

o o

d u

s a

la

kaitse-eesmärkideks on nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide –

liivased ja mudased pagurannad

(1140), laiad madalad lahed

(1160), karid (1170), esmased

rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630),

kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised

orhideede kasvualad – 6210),

liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (*6270), lood (alvarid –

*6280), puisniidud (*6530),

liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), vanad

loodusmetsad (*9010) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) – kaitse ning II lisas

nimetatud liik, mille isendite

elupaika kaitstakse, on madal

unilook (Sisymbrium supinum).

Kavandatava meretuulepargi ala

ega kaablikoridoride uuringuala

ei kattu Natura loodusalaga ega

asu selle vahetus läheduses

(kaablikoridoride alternatiiv A

paikneb ligikaudu 11 km

kaugusel), mis eeldatavalt

välistab nii otsesed kui kaudsed

mõjud loodusalale ja selle ala

kaitse-eesmärkidele. Ebasoodsat

mõju oodata ei ole.

Loodusala ei asu

kavandatava tegevuse

mõjualas. Ebasoodne

mõju loodusalale on

välistatud.

Natura hindamise tulemus ja järeldused

Meretuulepargi tehniline lahendus täpsustatakse edasises KMH protsessis ja tehnilisel

projekteerimisel koostöös vastava valdkonna ekspertidega. Eesmärk on rajada meretuulepark ja

sellega kaasnev taristu selliselt, et sellel puuduks ebasoodne mõju Natura alade kaitse -

eesmärkide saavutamisele.

KMH aruande koosseisus viiakse tõenäoliselt mõjutatud Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide

lõikes läbi täiendav Natura asjakohane hindamine.

88

7. Keskkonnamõju hindamise protsess ja ajakava

Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamisel raske fikseerida, seetõttu

tuleb ajagraafikus toodud tegevuste toimumise aegasid lugeda ligikaudseks. Täpsustav teave

avalikkuse kaasamise ja KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta

antakse seadusega ettenähtud korras.

KMH läbiviimise etapid on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 7-1. KMH läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava

KMH etapp Etapi sisu ja timumise kestus Eeldatav läbiviimise

tähtaeg64

KMH algatamine

Saare 2.1 ala:

18.09.2024 otsusega

nr 1-7/24-321; Saare

2.2: 24.09.2024

otsusega nr 1-7/24-

329

KMH programmi

koostamine

KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. September-

november 2024

KMH programm esitatakse otsustajale. Detsember 2024

KMH programmi

avalikustamine

ja asjaomastelt

asutustelt

seisukoha

küsimine

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 10 päeva

jooksul. Detsember 2024

Otsustaja teavitab avalikust väljapanekust ja avalikust

arutelust 14 päeva. Jaanuar 2025

Otsustaja korraldab vähemalt 21 päeva kestva avaliku

väljapaneku ja edastab programmi asjaomastele asutustele

seisukoha esitamiseks.

Jaanuar-veebruar

2025

Piiriülene

kaasamine ja

avalikustamine

Kaasatud naaberriigid korraldavad riigisisese avalikustamise

ning esitavad programmi seisukohtade esitamiseks (30

päeva + 30 päeva).

Jaanuar-märts 2025

KMH programmi

avalikustamine

Toimub KMH programmi avalik arutelu ja laekunud

ettepanekute ülevaade.

Veebruar-märts

2025

KMH programmi

täiendamine

ning esitamine

nõuetele

vastavuse

kontrollimiseks

Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust

arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ning

asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale

oma seisukoha KMH programmi võimaliku täiendamise

vajaduse osas

Märts 2025

KMH ekspertrühm teeb KMH programmi kohta tehtud

ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud

parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja

vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

ning vastab esitatud küsimustele.

Aprill 2025

64 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust. Alates 21.06.2024 jõustus uus KeHJS redaktsioon (https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024007?leiaKehtiv ), millega lühendati erinevaid KMH menetluse etappe, mis kohalduvad mh varasemalt algatatud KMH menetlustele; vt kehtiv KeHJS § 56 lg 15 alus.

89

KMH etapp Etapi sisu ja timumise kestus Eeldatav läbiviimise

tähtaeg64

Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale

nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

KMH programmi

nõuetele

vastavuse

kontrollimine ja

nõuetele

vastavaks

tunnistamine

Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi

vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava

tegevuse keskkonnamõju hindamiseks.

Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse.

Mai 2025

Uuringute läbiviimine Aastatel 2025-2026

KMH aruande

koostamine ja

menetlus

Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH

aruande. Aastatel 2026-2027

KMH aruanne esitatakse Otsustajale edasiseks menetluseks

vastavalt KeHJS-s ettenähtule.

90

8. KMH osapooled ning ekspertrühma koosseis

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi

osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja (tabel 8-1).

Tabel 8-1. KMH osapooled

Otsustaja, hoonestusloa menetleja Arendaja KMH programmi koostaja

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

A: Endla 10a, 10142 Tallinn

Tuul Energy OÜ

A: Telliskivi tn 60/5

Tallinn, 74011

Roheplaan OÜ

A: Koidu 20, Tallinna 10316

Kontakt: Liina Roosimägi

E: liina.roosimagi@ttja.ee

T: +372 667 2004

Kontakt: Kjetil Jacobsen

E: .

kjetil.jacobsen@deepwindoffsho

re.com

Kontakt: Riin Kutsar

E: riin@roheplaan.ee

KMH programm on koostatud keskkonnakonsultatsioonifirma Roheplaan OÜ juhtimisel koostöös

teiste ekspertidega. KMH juhteksperdiks on litsentseeritud KMH ekspert Riin Kutsar (KMH litsents

nr KMH0131). KMH programmi koostanud eksperdirühma kuuluvad tabelis 8-2 toodud liikmed.

Tabel 8-2. KMH programmi koostamise ekspertrühma liikmed

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Riin Kutsar

KMH juhtekspert (litsents KMH0131)

Roll: Protsessi ja meeskonna juhtimine, mõju

looduskeskkonnale, Natura hindamine, sotsiaalse ja

majanduskeskkonna hindamine

Roheplaan OÜ

Agne Peetersoo

Keskkonnaekspert. Sotsiaalsete ja majanduslike mõjude

ekspert.

Roll: üldosade koostamine, looduskeskkonna mõjud,

sotsiaalse ja majanduskeskkonna hindamine

Roheplaan OÜ

Georg Martin

Merepõhja elustiku ja elupaikade ekspert

Roll: Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, merevee

kvaliteet

Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut

Redik Eschbaum

Kalastiku ekspert

Roll: Mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele

Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut

Andrus Kuus

Linnustiku ekspert

Roll: Mõju linnustikule

Eesti Ornitoloogiaühing

MTÜ

Mart Jüssi Hüljeste ekspert MTÜ Pro Mare

91

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Roll: Mõju hüljestele

Rauno Kalda

Käsitiivaliste ekspert

Roll: Mõju nahkhiirtele

Elustik OÜ

Piret Toonpere

Müra ja vibratsiooni ekspert

Roll: müra, vibratsioon

Lemme OÜ

Kerttu Ots

Maastikuarhitekt, visuaalsete mõjude ekspert

Roll: Visuaalse mõju hindamine

RPS | Consulting UK &

Ireland

Inga Zaitseva-

Pärnaste

Meretranspordi ekspert

Roll: tuulepargi mõju laevaliiklusele, mereside- ja

mereseire süsteemidele, AIS seadmetele, laevaradaritele .

TalTech

Täpsustamisel

Mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, tuuleoludele,

heljumi levikule, setete maht ja ohtlike ainete sisaldus,

jääga seotud riskid, võimaliku õlilaigu leviku prognoos

Täpsustamisel Allveearheoloogia

Täpsustamisel Veealune müra

Täpsustamisel Mõju lennuliiklusele

Täpsustamisel Mikrokliima mõju ja muutused

KMH aruande ja uuringute koostajad selguvad täpsemalt tulevikus pärast KMH esimese etapi ehk

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamist . KMH aruande koostamise ekspertrühm peab

katma vähemalt tabelis 8-2 toodud mõjuvaldkonnad.

92

9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi

avalikustamisest

9.1. Asjaomased asutused ja huvipooled

KMH avalikustamine on vastavalt seadusele otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised,

keda, ja infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse:

• Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu,

programmi ja aruande heakskiitmine).

• Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu).

• Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust

arutelust vastavalt KeHJS-le § 16 lg 3.

Huvitatud asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 9-1. Asjaomaste asutuste määratlemisel

on esmalt lähtutud KMH algatamise otsuses väljatoodust ning täiendatud seda käesoleva

programmi koostamisel. Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja poolne ettepanek

minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb otsustaja.

Tabel 9-1. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Regionaal- ja

põllumajandusministeerium Kalamajandus ja vesiviljelus.

Teavitatakse

e-kirjaga

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerum

Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis.

Teavitatakse

e-kirjaga

Kliimaministeerium Energeetika. Looduskaitse.

Merenduspoliitika, sadamad,veelikklus.

Teavitatakse

e-kirjaga

Keskkonnaamet Kaitstavate loodusobjektide valitseja,

vee erikasutus, keskkonnakaitse.

Teavitatakse

e-kirjaga

Kaitseministeerium Riigikaitse Teavitatakse

e-kirjaga

Siseministeerium Siseturvalisus. Teavitatakse

e-kirjaga

Transpordiamet

Sadamad, laevateed, akvatooriumid,

ankrualad ja navigatsioonimärgistus;

lennuohutus

Teavitatakse

e-kirjaga

93

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Muinsuskaitseamet Kultuuriväärtused, sh veealune

kultuuripärand

Teavitatakse

e-kirjaga

Politsei- ja Piirivalveamet

Piirivalve ja turvalisus

Mereotsingute ja –pääste korraldamine,

merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja

likvideerimise korraldamine

Teavitatakse

e-kirjaga

Kaitsevägi Merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja

likvideerimise korraldamine

Teavitatakse

e-kirjaga

Keskkonnaagentuur Riikliku keskkonnaseire korraldaja Teavitatakse

e-kirjaga

Põllumajandus- ja Toiduamet Kutselise kalapüügi korraldus Teavitatakse

e-kirjaga

Terviseamet Tervisekaitse ja –ohutus Teavitatakse

e-kirjaga

Päästeamet

Pääste- ja demineerimistöö tegemiseks

valmisoleku tagamine ning pääste- ja

demineerimistöö tegemine

Teavitatakse

e-kirjaga

Saaremaa Vallavalitsus Tuulepargi mõjualas asuv omavalitsus Teavitatakse

e-kirjaga

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

Keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste

organisatsioonide ühendus

Teavitatakse

e-kirjaga

Eesti Kalurite Liit MTÜ

Saarte Kalandus MTÜ Kalurite huvisid esindavad ühendused

Teavitatakse

e-kirjaga

MTÜ Saare Rannarahva Selts

Kohalikke huvisid esindavad ühendused

Teavitatakse

e-kirjaga

Piirkonna elanikud Kavandatav tegevus võib mõjutada piirkonna

elanikke

Teavitatakse ajalehes ja

kohaliku meedia kaudu.

94

9.2. Piiriülene mõju ja piiriülene kaasamine

Arvestades kavandatava tuulepargi suurust ja asukohta ligikaudu 6 km Läti Vabariigi merepiirist ,

võib olla tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene

keskkonnamõju hindamine.

Piiriülene mõju võib avalduda järgnevalt:

• Võimalik ebasoodne piiriülene mõju linnustikule meretuulepargi ehitus- ja

kasutusaegselt nii tulenevalt rändetakistusest kui toitumis- ja peatumisalade kao läbi.

• Võimalik ebasoodne piiriülene mõju kavandatavate tegevuste ehitusetapis (müra jne)

kaladele ja hüljestele.

Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju

hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning KeHJS-s sätestatud korras. Piiriülese

mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Kliimaministeerium, kõik vastavad teavitus - ja

tagasiside dokumendid esitatakse käesoleva dokumendi lisana 2.

Arvestades kavandatava tuulepargi suurust ja asukohta saatis Kliimaministeerium 22.10.2024

Lätile, Leedule, Rootsile ja Soomele piiriülese keskkonnamõju hindamise (Espoo) konventsiooni

kohase teate. Piiriülese menetluse kaasamise tähtajaks (23.12.2024) vastasid Läti ja Leedu, et

soovivad osaledakäesoleva KMH menetluses . Soome soovib saada täiendavat teavet KMH

programmi etapi käigus enne lõpliku osalemisotsuse tegemist ning ka neile saadetakse KMH

programm.

Naaberriikide poolt KMH algatamise teatele antud tagasiside kokkuvõte on esitatud tabelis 9 -2

ning menetluskirjade koopiad lisas 2.

Tabel 9-2. KMH programmi algatamise järgselt esitatud tagasiside võimaliku piiriülese keskkonnamõju hindamise osas naaberriikidelt

Tähelepanu vajav teema KMH vastus

LÄTI

The Environment State Bureau/ Läti Riiklik

Keskkonnabüroo teatas, et Läti soovib osaleda

KMH ja piiriülestes konsultatsioonides mõjutatud

poolena.

Ettepanekuga arvestatakse.

The Ministry of Transport of the Republic of Latvia/ Transpordiministeerium

Saare 2.1 piirkonda planeeritav meretuulepark

asub Läti vetest Soome lahte suunduva

laevatransiiditee lähedal, seega tehakse

ettepanek hinnata mõju laevaliiklusele ja viia läbi

kumulatiivse mõjuuuringu laevanduskoridoridele.

Eesti vetes laevaliikluseks reserveeritud alad

Mõju laevaliiklusele hinnatakse ning analüüside

koostamisel tehakse koostööd

Transpordiametiga.

95

Tähelepanu vajav teema KMH vastus

tuleks ühendada olemasolevate Läti vetes

laevaliikluseks reserveeritud koridoridega.

Ettepaneku kehtestada laevakoridori ja avamere

tuulepargi vahele 2 meremiili pikkune

ohutusvöönd.

Ettepanekut kaalutakse koostöös

Transpordiametiga.

The State Environmental Service/ Riiklik keskkonnateenistus

Projekti mõju on vaja hinnata ka Läti mereala

planeeringu kontekstis. Ettepanekuga arvestatakse.

Pöörata erilist tähelepanu mõjule lindudele ja

nahkhiirtele (sh nende rändeteede uuringule),

kaladele ja mereloomadele (sh nende toitumis- ja

kudemiskohtade uuringule).

KMH käigus viiakse läbi asjakohased

ornitoloogilised ja käsitiivaliste uuringud (vt ptk

5.2).

Kavandataval meretuulepargi alal (ja

referentsalal) hinnatakse mõju populatsioonide

tasandil.

Hinnata praegust praktikat reostusriski (nt

naftatoodetega) ennetamisel tuuleparkide ehituse

ja käitamise ajal

Ettepanekuga on arvestatud. KMH käigus

teostatakse õlilaigu liikumise modelleerimine.

Hinnata kavandatud infrastruktuuri riske ja

tagajärgi, sh pahatahtliku kahjustuse korral.

Kavandatavaks infrastruktuuriks on tuulepargi

sisene kaabeldus ja tuuleparki põhivõrguga

ühendav merekaabel, mis eeldatavalt rajatakse

setetega kaetuna sh võimalike riskide vältimiseks.

Märgime, et Eesti ja Läti vaheline neljas ühendus

ei ole käesoleva projekti ja KMH osa.

The Nature Conservation Agency of the Republic of Latvia/ Läti Vabariigi looduskaitseagentuur

Hinnata mõju Natura 2000 alale "Irbes šaurums"

(LV0900300). Hinnata mõju rändavatele ja

talvituvatele lindudele selles piirkonnas.

Ettepanekuga on arvestatud. Natura 2000

hindamine on Eesti seaduse kohaselt osa KMH-st.

KMH käigus viiakse läbi linnustiku rände- ja

toitumisalade uuring.

Tuleb hinnata KMH aruandes piirkonda

kavandatavate tuuleparkide kumulatiivset mõju

elurikkusele, erilist tähelepanu pöörates lindude

rändekoridoridele. Agentuur märgib, et on

koostöös partneritega algatanud uuringuid Läti

majandusvööndi vetes eesmärgiga luua uus

kaitsealune mereline Natura 2000 ala (projekti

LIFE REEF raames).

Kumulatiivse mõju hindamine on KMH standardne

osa.

Planeeritavate tuuleparkide alad kattuvad

potentsiaalselt ka oluliste lindude rände- ja

talvitusaladega. Peatuvate lindude loendused

Eestis ja Lätis toimuvad ühtse metoodika järgi,

mistõttu on olemas andmed peatuvate lindude

tiheduse mustrite kohta, mida tuleks projekti

mõjude hindamisel ja KMH aruande koostamisel

arvestada.

KMH käigus viiakse läbi linnustiku rände- ja

toitumisalade uuring. Võimalusel tehakse

koostööd Läti osapooltega, et mh arvesse võttes

sealseid uuringu tulemusi.

Amet palub KMH aruandele lisada kartograafiline

materjal, sh georuumilised andmed, mis näitavad

kõiki piirkonnas olemasolevaid ja kavandatavaid

Võimaluses ettepanekuga arvestatakse.

96

Tähelepanu vajav teema KMH vastus

tuuleparke. Amet palub märkida liikide

teaduslikud nimetused ladina keeles.

The Ministry of Health of the Republic of Latvia/ Läti Vabariigi tervishoiuministeerium

Projektil ei ole mõju inimeste tervisele. Võtame teadmiseks.

The Ministry of Agriculture of the Republic of Latvia/ Läti Vabariigi põllumajandusministeerium

KMH menetluse algatamine sisaldab piisavalt

üksikasjalikku teavet projekti KMH raames

kavandatavate kalavarudega seotud uuringute

kohta.

Teadmiseks võetud.

The Kurzeme Planning Region/ Kurzeme planeerimispiirkond

Võimalik kumulatiivsete mõjude hindamine.

Kumulatiivse mõju hindamine on KMH standardne

osa. Vt terviklik KMH programm (inglise keelne

versioon, ptk 5.2 ja 5.3).

Projekti otsesed ja pikaajalised mõjud Läti

Vabariigi riigikaitse- ja julgeolekuhuvide

valdkondadele.

Arendaja teev protsessi jooksul koostööd

Kaitseministeeriumiga.

Hinnata mõju Natura 2000 alale "Irbes šaurums". Ettepanekuga on arvestatud.

Hinnata mõju potentsiaalsele bioloogilise

mitmekesisuse uurimispiirkonnale (B5)

„Zēģelnieku Sēklis”, mis on kindlaks määratud

Läti mereruumiplaneeringus ja mida praegu

analüüsitakse LIFE REEF projekti raames.

Ettepanekuga võimalusel arvestataks, kui

kavandatava uurimispiirkonna kohta on piisavalt

teavet.

Mõju hinnata laevaliiklusele, - selle ohutusele

laevandustsoonidele ja -režiimidele Läänemerel,

ligipääsetavusele Läti sadamatesse ja sadamatest.

KMH raames käsitletakse mõju laevaliiklusele ja

mereohutusele. Asjakohase detailsusega

riskihindamine on osa KMH-st.

Mõju mereveele, kala- ja linnupopulatsioonidele

ning mereimetajatele, võimalikud reostusriskid

avamere tuulepargi ehitamise ja käitamise ajal.

Ettepanekuga arvestatakse, nimetatud

mõjuvaldkonnad on KMH programmis kajastatud

ja kirjeldatud.

The Ministry of Smart Administration and Regional Development

Ministeerium on huvitatud hindamiste tulemuste,

eelkõige mereruumi andmete kohasest infost, mis

oleks kasulik Läti mereruumi planeeringu 2030

kavandatava ajakohastamise protsessis ning, kui

avastatakse ebasoodne piiriülene mõju KMH

käigus.

Teadmiseks võetud.

The Ventspils State City municipality

Soovib osaleda KMH ja piiriülestes

konsultatsioonides mõjutatud poolena. Ettepanekuga arvestatakse.

LEEDU

Leedu Keskkonnaminsteerium soovib osaleda

piiriüleses konsultatsiooniprotsessis mõjutatud

poolena, eriti seoses tuuleelektrijaamade

võimaliku mõjuga rändlinnuliikide

populatsioonidele.

Ettepanekuga arvestatakse.

97

Tähelepanu vajav teema KMH vastus

Riigi kaitseala talitus (The State Protected Area

Service) peab oluliseks, et viiakse läbi

keskkonnamõju hindamine tuuleelektrijaamade

võimaliku mõju kohta rändlinnuliikide

populatsioonidele ning valitaks välja tõhusad

leevendusmeetmed vältimaks lindude

märkimisväärset suremust, nende olulist häirimist

ja/või väljatõrjumist talvituvast elupaigast.

Mõju lindude käsitletakse KMH aruande kägus.

KMH käigus viiakse läbi linnustiku rände- ja

toitumisalade uuring.

Energeetikaministeerium (The Ministry of Energy)

soovib teavet tuulepargi projekti edenemise ja

selle pargi elektrivõrkudega ühendamise

lahenduste kohta, kui need on teada.

Teadmiseks võetud.

Keskkonnakaitseagentuur (The Environmental

Protection Agency) palub hinnata võimalikku mõju

rahvusvahelisele laevandusele, kutselisele

kalapüügile, lindude ja nahkhiirte rändele,

mereimetajatele ja võimalikele õnnetusohtudele.

Ettepanekuga arvestatakse, nimetatud

mõjuvaldkonnad on KMH programmis kajastatud

ja kirjeldatud.

SOOME

Finnish Environment Institute/Soome Keskkonnainstituut

Otsustab KMH protsessis osalemise ja esitab

vajadusel kommentaarid pärast KMH programmi

etapi toimumist.

Võtame teadmiseks.

Kuna avamere tuulepargi kõrvale on kavandatud

vesiniku tootmine ja vetikakasvatus, rõhutab

Soome Keskkonnainstituut kavandatavate

tegevuste keskkonnamõjude hindamise tähtsust

kõikehõlmavalt.

Juhime tähelepanu, et KMH aruandes käsitletakse

vesiniku ja vetikakasvatuse temaatikaga

seonduvaid konkreetseid arendusvõimalusi vaid

kontseptuaalsel tasandil (st mitte detailselt

kavandatud tehnilisi lahendusi, mida käesoleva

projektiga ei lahendata).

Kliimaministeerium teavitas 16.01.2025 kirjaga nr 6-3/24/4624-8 Lätit, Leedut ja Soomet (Saare 2.1 ja

Saare 2.2) Tuul Energy meretuulepargi rajamise KMH programmi avalikust väljapanekust. Tabelis 9-3 on

kokkuvõtlik info riikide poolsest tagasisidest ja tähelepanekutest ning lisas 2 on toodud esitatud kirjad

terviklikus mahus.

Tabel 9-3. KMH programmi avalikustamisel esitatud tagasiside piiriülese keskkonnamõju hindamise osas naaberriikidelt

Esitatud tagasiside ja ettepanekud

KMH vastus

LÄTI

The State Environmental Service

KMH programm sisaldab ettepanekuid ja täiendusi

võimalike piiriüleste mõjude hindamiseks, mis on

väljendatud projekti teavitamise etapi avaliku

teavitamise käigus.

Võetud teadmiseks.

98

Esitatud tagasiside ja ettepanekud

KMH vastus

The Ministry of Health of the Republic of Latvia

Kavandatav meretuulepark ei avalda otsest mõju

Läti Vabariigi territooriumile inimeste tervise

seisukohalt.

Võetud teadmiseks.

The Ministry of Agriculture of the Republic of Latvia

Kalastiku teema on leidnud KMH programmis

piisavalt käsitlust. Võetud teadmiseks.

The Ministry of Transport of the Republic of Latvia

Täiendavad ettepanekud puuduvad. Palume

arvestada varasemalt esitatud ettepanekutega. Võetud teadmiseks.

The Kurzeme Planning Region

Täiendavad ettepanekud puuduvad. Palume

arvestada varasemalt esitatud ettepanekutega.

Juhime tähelepanu teemadele: 1) kumulatiivsete

mõjude hindamine Läänemere piirkonnas

arvestades kavandatavaid meretuuleparke; 2)

otseste ja pikaajaliste mõjude hindamine Läti

Vabariigi riigikaitse- ja julgeolekuhuvide

valdkondadele,

Võetud teadmiseks.

The Nature Conservation Agency

Täiendavad ettepanekud puuduvad. Palume

arvestada varasemalt esitatud ettepanekutega.

Palub KMH-s ette näha perioodiline seire ning

juhime ühtlasi tähelepanu sellele, et projekti

piiriülese KMH osas on vajalik teavitada mh Läti

Amtit seire hindamise tulemustest.

Info võetud teadmiseks.

LEEDU

Täiendada kalastikule, mereimetajaile, lindudele,

nahkhiirtele ja „Natura 2000“ aladele avalduvate

mõjude hindamisega seotud peatükke nõudega

selliste mõjude tuvastamisel kavandada olulised

negatiivse mõju leevendamise meetmed.

Info võetud teadmiseks, Negatiivsete mõjude

korral nähakse ette leevendavad meetmed KMH

aruande koostamise käigus.

Hinnata kumulatiivseid mõjusid rändlindudele

Läänemere rannikul, kaasates naaberriikides juba

rajatud või rajamist kavandatavate (kinnitatud)

avamere tuuleparkide mõjud, mis asuvad lindude

rändeteedel ja/või lindude talvisel rändealadel .

Kumulatiivsete mõjude hindamine toimub KMH

programmis kirjeldatud viisil. Teie poolt toodud

ettepanekut kaalutakse, juhul kui vastav info on

KMH koostajatele kättesaadav ja ühtsete

metoodikate alusel kasutatav.

Natura 2000 aladele avalduva mõjuga seotud

analüüs ja eksperthinnang peaksid hõlmama mitte

ainult mõjusid otseselt mõjutatud alale, vaid ka

mõjusid asjakohastele ümbritsevatele Natura 2000

aladele ja mõjusid Natura 2000 võrgustiku enda

terviklikkusele;

Ettepanekuga on arvestatud juba koostatud KMH

programmis.

99

Esitatud tagasiside ja ettepanekud

KMH vastus

Puuduvad sätted negatiivsete mõjude ja

keskkonnamuutuste jälgimiseks potentsiaalselt

mõjutatud aladel.

Leevendatavad meetmed ja läbiviidava seire

põhimõtted tuuakse välja KMH aruandes.

Energeetikaministeerium on teinud ettepaneku, et

KMH programmi dokument (ja vastavalt ka KMH

aruanne) sisaldaks teavet projekti demonteerimise

etapi kohta.

Tuulepargi likvideerimisega soetud asjaolusid

käsitletakse KMH aruandes. KMH programmis on

välja toodud, et KMH käsitleb mh

demonteerimisaegseid võimalikke mõjusid.

SOOME

Konsultatsiooni käigus saadud vastuse põhjal

hõlmab KMH programm kõiki kaasatud isikute

poolt väljatoodud teemasid.

Info võetud teadmiseks.

Kaladele avalduva mõju hindamiseks on vaja läbi

viia asjakohased uuringud. The

Samuti tuleks hinnata projekti mõju Soome

kalandusele.

Info võetud teadmiseks.

9.3. Avalikustamine ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine

Vastavalt KeHJS § 16 lg 2 teavitab otsustaja ehk TTJA KMH programmi avalikust väljapanekust ja

avalikust arutelust. TTJA poolt on KMH programmi avalikust väljapanekust (16.01.2025-

14.02.2025) ning avalikust arutelust (27.02.2025) teavitatud:

▪ 16.01.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2406526

▪ 16.01.2025 TTJA kodulehel: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/avalikud-

teated/keskkonnamoju-hindamisega-seotud-teated või TTJA avalikus dokumendiregistris

https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr 16-7/24-04560-027)

▪ 16.01.2025 Kuressaares Saare Maakonna Raamatukogus, Lümanda teenuskeskuse stendil

ning Saaremaa Vallavalitsuse kodulehel https://www.saaremaavald.ee/Saare-2.1-ja-

Saare-2.2-alade-meretuulepargi-keskkonnamoju-hindamise-programm

▪ 02.08.2024 kirjaga nr 16-7/22-17023-055 puudutatud isikuid ning kirjaga nr 16-7/22-

17023-056 teavitatud ning küsitud seisukohta asjaomastelt asutustelt.

▪ ajalehtedes Õhtuleht ning Saarte Hääl.

Avaliku väljapaneku jooksul laekus tagasiside üheksalt asjaomaselt asutuselt (MKM,

Transpordiamet; Terviseamet; Kliimaministeerium; Keskkonnaamet; Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet; Kaitseministeerium; Muinsuskaitseamet, Saaremaa Vallavalitsus), neljalt

juriidiliselt isikult (Elering AS, Saaremaa Rannarahva Selts, Koovi Külaselts koos Elurikkuse Kaitse

MTÜ-ga) ja neljalt eraisikult. Asjaomaste asutuste seisukohad ja avalikustamisel laekunud

seisukohad koos neile esitatud vastustega on koondatud ühtsesse tabelisse lisas 5. Lisas 5 on mh

leitavad kõik laekunud tervikkirjad ja neile esitatud vastuskirjad.

100

Lisad

Lisa 1. Hoonestusloa taotlus. Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsus (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)

Lisa 2. KMH piiriülene teavitamine ja tagasiside (lisatakse eraldiseisva failikataloogina)

Lisa 3. KMH programmi avalikustamise teated (lisatakse eraldiseisva failikataloogina protsessi jooksul)

Lisa 4. Asjaomaste asutuste seisukohad ning avalikustamisel laekunud ettepanekud ja nende vastuskirjad KMH programmi osas (lisatakse eraldiseisva failikataloogina protsessi jooksul)

Lisa 5. KMH programmi avaliku arutelu materjalid (lisatakse eraldiseisva failikataloogina protsessi jooksul)