Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-2/1116-2 |
Registreeritud | 25.03.2025 |
Sünkroonitud | 26.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
Toimik | 2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Harku Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Harku Vallavalitsus |
Vastutaja | Külli Siim (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Planeeringute valdkond, Ruumilise planeerimise osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Vastuseks Teie poolt esitatud kirjale teavitame, et Harku Vallavalitsusel ei ole planeermisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu osas ettepanekuid, kuna kavandatavad muudatused on valla vaatekohast positiivsed, sh menetlust hõlbustavad.
Sams esitab arhitekt Katrin Vilberg paar kommentaari seaduse eelnõu osas.
Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1
§ 2 lõige 1 punktid 6 ja 7 – DP algatamise taotleja võib olla eraisik, kes ei oska esitada nendes punktides kirjeldatud andmeid. Kui õigusaktis oleks kirjas, et taotluse esitaja peab olema pädevusega planeerija, siis saab selliseid andmeid küsida. Samas tekib küsimus kui põhjalikud ja objektiivsed need andmed on, kui huvitatud isiku soov on algatada DP-d. Kas KOV peab algatamise taotluse tagasi saatma, kui need andmed puuduvad või ei ole KOVi hinnangul piisavalt objektiivselt kajastatud. Punkt 6 nõue oleks mõistetav juhul, kui DP on üldplaneeringut muutev.
Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Eelnõu § 1 punktiga 34 – siin jääb segaseks kuidas see täpsemalt toimima hakkaks ja mis juhtudel saab rakendada. Nt on kehtestatud DP, kus ehitisealune pind on maksimaalne täisehitusprotsent üldplaneeringu järgi. Siis sellist krunti jagada ei saa, sest siis oleks ehitusõigus ÜP-ga vastuolus ja seejuures samuti DP tingimustega vastuolus? Või saab jagada tingimusel, et ühele krundile ei saa ehitusõigust tulevikus määrata?
Eelnõu § 1 punktiga 42 – kas PLANK rakendus hakkab välja saatma automaatseid eelhoiatusi üldise tekstiga DP kehtetuks muutumise osas või rakendus teeb ka eelkontrolli, kas DP- d on hakatud ellu viima? Samas Eelnõu § 1 punktiga 4 antakse võimalus planeeringus endas täpsemalt määrata, mida ja milliseid tegevusi mõistetakse planeeringu elluviimise alustamisena. Kuidas see kontroll toimub ja kas toimub? Või tekib olukord, kus PLANK saadab üldise eelhoiatuse, aga huvitatud isiku soovil peab eelhoiatuse sisu välja selgitama siiski KOV ametnik (kas kehtetuks muutumine rakendub või mitte), mis tingib halduskoormuse kasvu KOVides.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|