Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

TARTU OSKAR LUTSU NIMELISE

LINNARAAMATUKOGU

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Tartu 2025

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 4

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 10

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 15

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 22

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 31

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 33

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

- Kultuurikeskuse Siuru planeerimine on jõudnud uude etappi – maja struktuur ja

majasisene logistika on paigas, edasi tuleb töö sisekujundusega. Leitud on ka mitu

partnerit, kes lisaks raamatukogule ja kunstimuuseumile hakkavad majas tegutsema.

Välja valiti Elektriteater, kes pakub väärtfilmikino ja üks toitlustaja – Karlova kohv.

Valmis Siuru bränd ja kavandati Siuru konverentsi koostöös kirjandusmuuseumiga.

- EqualDigital projekti käigus õpiti koolitama ühiskonnas digioskuste poolest nõrgemaid,

linnaraamatukogu töötajad arendasid oluliselt oma koolitajaoskusi ning valmis Moodle-

kursus koolitajatele. Projekti käigus tehti koostööd kolleegidega Saksamaalt,

Rumeeniast ja Soomest.

- Koostöös Tartu II Muusikakooliga valmis menukas nukuetendus-kontsert pillide

tutvustamiseks lasteaedades (teksti autoriks laste- ja noorteosakonnast Kirsti

Läänesaar).

- Laenutuskappide paigaldamine lisaks peamajale ka harukogude juurde oli

kasutusmugavuse osas suur edasiminek.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

2024. aasta oli kultuurilise mitmekesisuse ehk kultuuririkkuse aasta. Jätkasime keelekohvikute

traditsiooniga: keelt sai praktiseerida eesti, prantsuse ja inglise keele kohvikutes. Sügishooajal

tegime koostööd Integratsiooni Sihtasutusega ning viisime koos läbi eesti keele kohvikuid

tihendatud graafikuga, kohtumistega igal nädalal. Annelinna harukogus toimusid kevadel

kohtumised Tartus elavate välismaalastega ja septembris korraldati juba kolmandat aastat pere-

ja kogukonnapäeva sihiga kaasata ka teistest rahvustest tartlasi.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

Laenutuskappide paigutamine harukogudesse suurendas lugejate jaoks raamatukogu

kasutamise võimalusi ning tõstis kasutusmugavust.

Tartu toa avamine lõi võimaluse Tartu koduloo ja Tartu-teemalise kirjanduse esiletõstmiseks

ning muutis selle huvilistele kergesti kättesaadavaks.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Aastaks seatud eesmärgid täideti. 2024. aastal paigaldati ja seadistati raamatu- ehk

laenutuskapid linnaraamatukogu hoonete juurde. Asuti ettevalmistusi tegema üleminekuks

iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile (kogude puhastus, riigihanke korraldamine,

jms). Jätkati ettevalmistus- ja planeerimistegevusi uue kultuurikeskuse Siuru valmimiseks.

2024. aasta algul remonditi raamatukogu peamaja trepikoda (1.-4. korrus), 2. korruse koridor

ja näitusegalerii ning endine arvutiklass seati ümber Tartu toaks, tehti mitmeid suuremaid ja

väiksemeid ehitus- ja remonditöid kõigi majade juures.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Tartu Linnaraamatukogu jaoks jäi rahulolu-uuringu mõttekus sellisel kujul tabamatuks.

Kogutud vastuste järgi on kasutajate hinnang raamatukoguteenusele igati positiivne, kiitev ja

rahulolev.

4

2 Juhtimine ja personal

KOV-i

nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2023 98 253 1 1 4 0 5 1

2024 98 279 1 1 4 0 5 0

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

2024. aastal ei toimunud muudatusi raamatukoguvõrgus. Oli üks suurem struktuurimuudatus,

mille raames raamatukogu IT üksus läks üle linna IT süsteemihalduse osakonnale ja kaks

raamatukogu alluvusse jäänud IT töötajat (infosüsteemide peaspetsialist ja tarkvaraarendaja)

liitusid avalike suhete osakonna koosseisuga. Asedirektori ülesannetest lahutati teeninduse

korraldamine ja 2024. aastal loodi eraldi teenindusjuhi ametikoht.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Nõukogu kogunes sel aastal kahel korral. Nõukogu on nõustavas rollis, kuid 2024. aasta teisel

kohtumisel arutati ka muuhulgas, kuidas nõukogu liikmed saaksid raamatukogule rohkemal

moel kasulikud ja toeks olla. Tutvustati raamatukogus toimuvat ja uue maja planeerimist.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Tartu Linnaraamatukogul on kehtiv ja avaldatud arengukava. Praegune arengukava kehtib

aastail 2024-2027. Arengukava uuendati viimati 2024. aasta algul. Link arengukavale:

https://www.luts.ee/et/arengukava. Raamatukogu arenguvajadusi kajastavad üldvaates ka Tartu

linna arengukava ja teised strateegilised dokumendid. Linna arengudokumente kaasajastatakse

jooksvalt ja sellesse on kaasatud ka linnaraamatukogu direktor.

2.2 Eelarve

Põhieelarve Seisuga

31.12.23 €

Seisuga

31.12.24 €

Eelarve kokku 2 954 982 3 066 365

Tööjõukulu* 1 961 381 1 929 486

Komplekteerimiskulu 249 910 267 478

sh KOV-lt 136 147 152 995

sh riigilt 113 763 114 483

sh KuM-ilt 113 763 114 483

Investeeringukulu** 172 000

sh KOV-ilt 172 000

sh riigilt

sh KuM-ilt

Infotehnoloogiakulu 121 740108 053

*Tööjõukulu koosneb palkadest, preemiatest, hüvitistest ja muudest rahalistest väljamaksetest

personalile koos sinna juurde kuuluvate maksudega.

5

**Investeeringukulu alla kuuluvad kulud sõltuvad KOV-ist ja tema investeeringuid

reguleerivatest dokumentidest.

2.2.1 Raamatukogu projektid

Osaleti kolmes rahvusvahelises koostööprojektis ja taotleti ürituste korraldamiseks toetust

Kultuurkapitalilt (vt järgnevat tabelit). 2023. aastast alates on olnud võimalik taotleda raha EV

Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogudele suunatud kiirendi voorudest. Raha saadi

raamatu- ehk laenutuskappide teenuse laiendamiseks (kestusega aastatel 2023-2024) ja

üleminekuks iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile (1. etapp, 2024-2025).

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

EqualDigital Erasmus+ 2022-

2024

31 430 78 575 /

400 000

Lõppes

novembris

2024

Raamatu- ehk

laenutuskappide

teenuse laiendus

EV

Kultuuriministeeriumi

raamatukogude kiirendi

2023 1. voor

(investeeringud)

2023-

2024

63 840 143 614,74 Lõppes

detsembris

2024

Üleminek

kaasaegsele

iseteeninduslikule

laenutus- ja

turvasüsteemile

EV

Kultuuriministeeriumi

raamatukogude kiirendi

2023 2. voor

(investeeringud)

2024-

2025

75 000 Eeldatav

maksumus 150

000

Lõpeb

detsembris

2025

Õppereis Oslo ja

Stockholmi

raamatukogudesse

NB8-grant Veebruar

2024

5170 10 754,49 Lõpetatud

Raamatukogud

kestlikele

kogukondadele

Nordplus Adult 2023-

2024

3320 9960 Lõpetatud

Kohtumised

kirjanikega (26

kohtumist)

Eesti Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali

2023 4. jaotus

2024

kevad

7609,79 8654 Lõpetatud

Kohtumised

kirjanikega (26

kohtumist)

Eesti Kultuurkapitali

kirjanduse sihtkapitali

2024 2. jaotus

2024

sügis

7500 8991,67 Lõpetatud

Linnaraamatukogu jaoks olid 2024. aastal linna ja riigi poolt ühiselt tehtud investeeringud

raamatukoguteenuste arendusse sammuks edasi kaasaegsete raamatukoguteenuste pakkumise

suunas. Käivitati linna ja kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude kiirendi ühisel rahastusel

(kokku €143 614.74) raamatu- ehk laenutuskappide teenuse laiendus (lisamoodul peamaja kapi

juurde ja uued kapid Tammelinna, Karlova-Ropka ning Annelinna harukogude juures) ja saadi

vahendid – €150 000.- iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile üleminekuks.

Juba kolmel aastal on linnaraamatukogus korraldatud enamik kirjanikega kohtumisi

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali toel. 2024. aastal oli selliseid kohtumisi üle viiekümne.

Erasmus+ projekti (2022-2024) raames valmis linnaraamatukogul koostöös Saksamaa,

Rumeenia ja Soome kolleegidega koolitusmaterjal digipädevuste koolitajate koolitamiseks

(EqualDigital), viidi läbi selle testimised ja koostati käsiraamat koolitaja toetamiseks. Projekti

käigus koolitati üheksa linnaraamatukogu digipädevuste koolitajat (kogu projekti raames läbis

6

testkoolituse neljas riigis kokku 34 erineva taustaga õppurit). Tänaseks on õppematerjal ka Eesti

raamatukogudele, samuti koolitajatele laiemalt ka eestikeelsena veebi kaudu tasuta kättesaadav

(https://www.luts.ee/et/projekt-equaldigital). Tartu linnaraamatukogul oli 2024. aastal kasutada

projekti raames €31 430.-

Veebruaris käis kaheksa kolleegi Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi

toel õppereisil Oslos ja Stockholmis, kus nädala jooksul külastati kümmet eri raamatukogu ja

suheldi kolleegidega. Toetust küsiti ja saadi €5176.-, linnaraamatukogu panus oli€5584.49.

2024. aastal jätkus ja lõppes Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt rahastatud Nordplus Adult

mobiilsusprojekt „Raamatukogud kestlikele kogukondadele“, mille eesmärk oli tutvuda

raamatukogude säästlikku arengut edendavate tegevustega, keskendudes eelkõige UNESCO

säästva arengu eesmärkidest kolmandale: tervis ja heaolu. Partneriteks olid Gulbene

Maakonnaraamatukogu (Läti) ja Vilniuse Adomas Mickeviciuse nim Maakonnaraamatukogu

(Leedu).

2.3 Personal

2024. aastal muutusid raamatukogu lahtiolekuajad ja vähenes töötajate arv. Samas oli väga suur

rõõm tõdeda, et raamatukogu töötajad on kokkuhoidvad, solidaarsed, vastupidavad ja mõistvad.

Vaibunud ei ole raamatukogutöötajate motivatsioon ja leidlikkus oma lugejatele uute

võimaluste, teenuste ja info kättesaadavaks tegemise pakkumisel.

Seisuga 31.12.2024 töötas Tartu Linnaraamatukogu peamajas ja harukogudes kokku 80 inimest.

Töötajate keskmine vanus on 53,25 aastat, naistel 53,9 ja meestel 46,7. Noorim töötaja on 26

aastane ja vanim 72 aastane. Suurem osa töötajaist jääb vanuse vahemikku 35-64. Keskmine

tööstaaž on 20 aastat.

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

80 71,25

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

2023. aasta lõpus viidi Tartu linnas läbi mitmeid kärpeid. Selle käigus vähendati raamatukogus

ligi 10 ametikohta. Toimunud koondamiste ja töökoormuste vähendamise tõttu töötas 2024.

aaasta jaanuarist alates raamatukogus 5 inimest vähem kui eelmise aasta detsembris ja mitmed

väiksema koormusega kui varem.

Aastal 2024 lahkus töölt erinevatel põhjustel 5 inimest. Kaks töötajat läks pensionile, sh

raamatukogu kunstnik, kelle asemel asus augustis tööle väiksema koormusega uus kunstnik.

Lähtuvalt kokkuhoiuvajadusest ja majanduslikust otstarbekusest otsustati, et raamatukogule

hakkab infotehnoloogilist teenust pakkuma Tartu linna IT süsteemihalduse osakond. Tartu

Linnaraamatukogu töötajate koosseisust kaotati kaks töökohta: arvutivõrgu administraatori ja

IT-spetsialisti töökoht (palgaraha koos 1 töökohaga kanti üle linna IT osakonna koosseisu).

Seetõttu lõppes raamatukogus kahe IT töötaja tööleping - üks töötaja koondati, teine läks tööle

linna IT süsteemihalduse osakonda, kaks seni IT osakonna koosseisus olnud töötajat asusid

tööle raamatukogu avalike suhete osakonda.

Keerulised ajad olid raamatukogus ka mitme töötaja pikaajalise haiguse tõttu. Laste- ja

noorteosakonnas töötas seepärast kevadel ja suvel ajutiselt kaks asendajat.

7

Muutusid asedirektori ja digipädevuste peaspetsialisti tööülesanded. Seoses uue

kultuurikeskuse projekteerimisega on asedirektoril oluline pühenduda suuremas mahus

kultuurikeskuse temaatikasse. Seetõttu läks raamatukogu peamajas ja harukogudes teeninduse

koordineerimine (mis oli seni asedirektori ülesanne) üle senisele digipädevuste

peaspetsialistile, kellest sai alates 1. oktoobrist teenindusjuht.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Suur osa raamatukogutöötajatest on kõrgharidusega (83,75%), neist suur osa ka

raamatukogundusliku kõrgharidusega (vt lisatud tabelit). Raamatukoguhoidja kutset omab

seitse töötajat.

Tartu Linnaraamatukogu töötajate haridustase:

Raamatukogutöötajate arv hariduse järgi 2024 %

kõrgharidusega raamatukogutöötajad kokku 67 83,75

sh. raamatukogundusharidusega 37 46,25

keskharidusega raamatukogutöötajad kokku 11 13,75

sh. raamatukoguharidusega 4 5

põhiharidusega 1 1,25

Raamatukoguhoidjad, kellele on omistatud raamatukoguhoidja

kutse 7

8,75

Tartu Linnaraamatukogu töötajatest õppis 2024. aastal kõrgkoolis kuus raamatukogu töötajat.

Tartu Ülikooli infokorralduse bakalaureuseõppe lõpetas edukalt üks töötaja, kultuurikorralduse

magistriõppe üks töötaja, Maaülikooli keskkonnapoliitika eriala magistriõppe üks töötaja.

Õpinguid jätkavad kolm töötajat: kaks Tartu Ülikooli ajaloo magistriõppes ja üks

kultuurikorralduse erialal.

2.3.3 Täienduskoolitused

Tabelisse märkida koolituste arv, kus raamatukogu personal osales. Kui koolituspäev (sh

maakonnaraamatukogu korraldatud), õppereis vms hõlmab mitut selgesti eristatavat

koolitusteemat, siis lugeda need eraldi koolitusteks. Arvestada nii tasuta kui tasulisi koolitusi.

Kui ühest raamatukogust osales koolitusel mitu inimest, arvestada see tabelis ikka ühe

koolitusena.

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine -

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud

6

Meeskonnatöö ja koostööoskused 8

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 1

Kogude kujundamine ja haldamine 7

Teenuste pakkumine ja arendus 10

Klienditeenindus -

8

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

1

Digi- ja meediapädevused 32

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 2

Kultuur ja kirjandus 37

Muu (nimetada)

Kriis ja esmaabi

Vaimse tervise koolitused

muusika

keeleõpe, ajalugu, liikumine 

tööseadusandlus

oskuskeel

valgustehnika

äri

arhitektuur

2

2

3

4

3

1

1

1

5

Oluliseks teemaks oli jätkuvalt infotehnoloogiliste teadmiste arendamine, erialane ja

kirjandusalane enesetäiendamine. Suur osa koolitustest keskendus diginõustamise ja -

õpetamise alaste pädevuste omadamisele, millele aitas palju kaasa raamatukogu osalemine

rahvusvahelises Erasmus+ projektis EqualDigital ehk „Võrdsus digitaliseerimises – õpetaja

õpetamise kvalifikatsioon“.

Aprillis toimus juba traditsiooniks saanud üle-eestiline algupärase lastekirjanduse päev, mida

Tartu linnaraamatukogu igal aastal korraldab. Sel aastal pealkirja all "Tunded ja nende

kujutamine meie laste- ja noortekirjanduses".

Lisaks lastekirjanduse päevale osaleti erinevatel kirjandust tutvustavatel seminaridel ja

konverentsidel, mis suures osas toimusid veebi vahendusel. Suur rõhk oli kogude kujundamise

teemadel, meeskonnatööl ja statistika koolitustel. Traditsiooniliselt osaleti Tallinna

Keskraamatukogu korraldatud erialapäeval, käidi rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemias

ning erinevatel kirjandus- ja kultuurialastel konverentsidel. Käidi seminarlaagrites ja osaleti

töögruppides. Toimusid iga-aastased evakuatsiooniõppused, osaleti loengutel ja seminaridel.

Laste- ja noortetöötajad alustasid õpiringidega, kus jagatakse omavahel kogemusi ja peetakse

näidistunde; alates septembrist saadakse korra kuus kokku.

Käidi õppereisidel Eestis (Pärnus, Võrus, Türil, Elvas, Valgas, Viljandis), Norras (Oslo),

Rootsis (Stockholm, Göteborg), USA-s (New York), Hollandis ja Belgias, Soomes (Helsingi),

Lätis (Ogre, Gulbene), Saksamaal. Reisidel vahetati kolleegidega kogemusi ja saadi uusi ideid

nii RFID-tehnoloogia rakendamiseks, teenuste arendamiseks kui ka uue südalinna

kultuurikeskuse ehitamiseks.

Kõik koolitused olid raamatukoguhoidjatele kasulikud, olgu siis konkreetse tehnika või

infotehnoloogilise pädevuse õppimine, ülevaade kirjandusest või ka mõne konkreetse

spetsiifilise teadmise või oskuse omandamine. Käidi õppustel, mis olid olulised tulemaks toime

kriisi- ja ohuolukordades (nt evakuatsiooniõppused, kriisiõppused) ja et oskaks end vaimselt

hoida (vaimse tervise koolitused).

Raamatukoguhoidja jaoks on väga oluline olla digipädev, osata koolitada, koostööd teha. Väga

kasulik on omavaheline teadmiste jagamine (õpiringid, seminarid) ja raamatukogutöös on alati

tähtis kirjanduse tundmine.

9

Töötajate endi hinnangul olid kõige kasulikumad rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia ja

osalemine erinevatel kirjanduslikel konverentsidel ning kitsad erialaspetsiifilised koolitused

mõne väga konkreetse oskuse õppimiseks. Väga olulisena toodi välja oma maja kolleegi

algatatud õpiringid ja oma osakonnaga tehtud õppereisid-inspiratsioonipäevad. Raamatukogus

on saanud traditsiooniks iga-aastased koolituspäevad ja inspiratsioonipäevad. Koolituspäevadel

on kõik kolleegid koos ja õpitakse üheskoos. Inspiratsiooni on aga igal osakonnal-harukogul

võimalik saada just sealt, kus nad seda ise soovivad. Soovitus on inspireeruda mõne teise

osakonna/harukoguga koos. Käiakse muuseumides, sõidetakse külla mõne teise koha

raamatukogule jms.

10

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

2024. aasta algul remonditi peamaja fuajee-trepikoda, 1. ja 2. korruse koridorid. Ehitati ümber

peamaja kohvikuruum seminariruumiks, remonditi tööruume ja parandati töötajate

puhkepauside veetmise tingimusi peamajas ja Tammelinna harukogus. Korrastati ka mitme

maja ümbrust, uuendati sillutist, paigaldati mugavamaid käsipuid ja uusi silte.

Vahetati raskesti käivad välisuksed peamajas ja Tammelinna ning Annelinna harukogudes.

Alustati helisummutavate vaheseinte ja mööbli paigutusega peamajas, millega jätkatakse 2025.

aastal.

2024. aastal jätkusid ettevalmistused Südalinna kultuurikeskuse (Siuru) valmimise teemadel,

kuhu ühe nn ankurasutusena tulevad linnaraamatukogu peamaja uued ruumid.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogu ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Jah/ei

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

jah

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

jah

Mitmes

raamatukogus?

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised -

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust Jah - 5

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

Jah – 5

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvalise abita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

-

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett Jah - 3

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

Jah - 5

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

-

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega Jah - 5

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval Jah - 4

Muu (nimetada)

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 16 030 79

Kasutajakoolitus - -

11

Digipädevuste alane nõustamine - -

Muu (nimetada)

Raamatukoguväline teenus on põhiliselt koduteenindus ning Liiva tänava hooldekodu

regulaarne külastamine. Teenus hõlmab erivajadustega inimeste teenindamist, tellimuste

ettevalmistamist ja täitmist, raamatukogu võimaluste tutvustamist ja kontaktide loomist,

lugejate nõustamist ja suunamist.

Koduteeninduse bussiringid toimuvad kolmapäeviti, keskmiselt on korraga 14 koduvisiiti,

vajadusel ja võimalusel käib töötaja kodudes ka muul ajal. Koduteeninduse mobiiltelefoni

number on kodulehel kõigile kättesaadav. Koduteeninduse tarbeks on loodud deposiitkonto,

raamatud deponeeritakse kontole ja sealt edasi laenutatakse kasutajale. 2024. a haldas

koduteenindust peamaja töötaja, kuid lisaks toimib koduteenindus ka Tammelinnas, kus see

käib veidi teistel alustel – põduramatele lugejatele viiakse raamatud soovi korral jalgsi/rattaga

koju.

Koduteeninduse kasutajaid oli peamaja vahendusel 2024. a 52. Neile tehti 600 visiiti 43

bussiringiga, 15 külastust toimus ka ilma raamatukogu transpordita. Laenutusi-pikendusi oli

kokku 14 924, ainult laenutusi 4986.

Lisaks koduteenindusele pakume raamatukoguteenust üle nädala esmaspäeviti ka Liiva tänava

hooldekodus. Seda teenust võtavad hooldekodu elanikud rõõmuga vastu. Hooldekodus on 22

lugejat. Teenust kasutati 305 korral, töötaja tegi asutusse 24 visiiti. Laenutati 703 teavikut.

Koduteenindust kasutasid Tammelinna raamatukogu lugejad, kes ise enam harukokku kohale

tulla ei saanud (nii ajutiselt kui ka püsivalt). Nende viie lugeja jaoks oli koduteeninduse

võimalus kindlasti väga vajalik teenus, mida näitab ka suur kodukülastuste ja laenutuste arv.

Koduteeninduse võimalust kasutati kokku 102 korral, mille jooksul laenutati 403 teost.

Lugemist said nad ise valida kas telefoni teel, elektronkataloogi ESTER abil või

raamatukoguhoidja vahendusel. Lugejaid külastati vastavalt nende soovidele, kuid

maksimaalselt üks kord nädalas. Raamatuid laenutati olenevalt raamatust või ajakirjast 7 või 21

päevaks. Koduteenindusse panustas eelkõige üks töötaja, kuid vajadusel abistasid ka teised

harukogu töötajad.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade

arv

Osavõtjate

arv

laenutamine Ristikheina lasteaiale 12

Laenutamine Ilmatsalu põhikoolile ja lasteaiale „Lepatriinu” 37 524

Karlova-Ropka harukogu laenutas igakuiselt Ristikheina lasteaiale oma raamatuid lasteaias

kohapeal kasutamiseks. Selleks lähtuti rühmade õppekavadest. Rühmade õpetajad edastasid

oma teemad ja laste vanuse, Karlova raamatukogu komplekteeris raamatud lähtuvalt teemast ja

vanusegrupist. Ilmatsalu raamatukogu laenutas sarnaselt nendega samas majas paiknevale

Ilmatsalu põhikoolile ja tegi tihedat koostööd „Lepatriinu“ lasteaiaga.

12

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogu pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM -

Raamatukogusüsteem RIKS -

Raamatukogusüsteem SierraOleme üks

raamatukogu viies

majas

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 4 (kappi ei ole vaid

Ilmatsalus, mis on

väike koht)

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

5

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) -

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) -

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 5

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 5

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat koos vastava

ruumi rentimisega

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

5

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

-

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

-

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus -

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 5

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 5

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

5

Raamatukogus saab värviliselt printida 5

Muud teenused:

Pillilaenutus peamajas

Seemneraamatukogu koos seemnelaenutusega peamajas

Kogukonnaaed (peenrakasti rentimisvõimalusega) Annelinna harukogu

aias

Õmblusmasinad kõigis viies majas

Lauamängude mängimine ja laenutus kõigis majades

Arvuti- ja konsoolimängude (sh VR) mängimine kõigis majades

3D-pliiatsitega joonistamine

3D-printimine peamajas

Märgimasin peamajas

Lamineerimine

Spiraalköite valmistamine

1

1

1

5

5

5

5

1

1

2

2

13

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Tegeleti kahe suurema teemaga: laenutuskapide teenuse laiendus ja RFID-tehnoloogial

põhineva UHF sagedusel toimiva raamatukogusüsteemi terviklahenduse juurutamise

ettevalmistamine. Sügisest 2024 saab raamatukappidesse laenutada (ja tagastada) väljaandeid

lisaks peamaja juures asuvale kapile ka Tammelinna, Karlova-Ropka ja Annelinna harukogude

juures.

IT-teenuse üleminek linna IT osakonna alla tingis mitmeid aruteluseid. Igal nädalal saadi kokku

ja planeeriti tegevusi. 2025. a alguseks on töö kenasti käima läinud. Jätkame iganädalaste

koosolekutega, et suhtlus oleks sujuv ja teemad laheneksid kiirelt.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Raamatukapi kaudu laenutati 2024. aastal üle 6600 korra ja tagastati rohkem kui 1090 korda.

Järgnevalt peamaja juures asuva kapi täpsemad näitajad:

2024 Hommikul

täidetud

Päeva jooksul

täidetud

Kokku

täidetud

kappe

Tagastusi kappi Aegunud

jaanuar 365 245 610 103 84

veebruar 320 231 551 86 83

märts 334 206 540 83 94

aprill 380 222 602 113 109

mai 172 304 476 94 80

juuni 213 263 476 94 59

juuli 208 179 387 74 44

august 0 0 0 0 0

september 125 25 150 9 16

oktoober 291 261 552 46 68

november 199 366 565 59 76

detsember 193 375 568 99 81

kokku 2800 2677 5477 860 794

Võrdluseks ka eelmiste aastate arvud:

2024 2023 2022 2021

Täidetud kappe 5477 6812 6727 5299

Tagastusi kappi 860 1321 1275 1069

Aegunud 794 935 906 587

14

Seoses peamaja kapile lisamooduli paigaldamisega ja harukogudesse uute kappide

paigaldamisega ei olnud teenus kättesaadav juuli lõpust kuni septembri keskpaigani. Ka pärast

kapi uuesti kasutusele võtmist esines tihti tehnilisi tõrkeid. Kõige sagedasem probleem on ID-

kaardi lugeri mittetoimimine. Uuel kapil on olemas varikatus ja valgustus.

Alates septembri lõpust lisandusid harukogude kapid ja peamaja laenutuskapi kasutuskoormus

vähenes. Tammelinnas laenutati kapi vahendusel 2024. aasta sügisel 641 ja tagastati 98

raamatut. Annelinnas laenutati kapi abil 440 eksemplari ja tagastati 127 eksemplari. Karlova

harukogu statistikat selle aja kohta ei kogutud, kuna oli sisseelamise aeg.

Tagastuskasti statistikat kogub hetkel vaid Tammelinna harukogu ja nende 2024. aasta arvud

on järgmised: tagastuskasti kaudu tagastati 16 380 teavikut (2023. aastal 16 429). Palju oli

tagastuskastis tagastatavaid teavikuid näiteks 1. aprillil (230 teavikut 97 erinevalt tagastajalt) ja

27. detsembril (245 teavikut 120 erinevalt tagastajalt). Kokku oli erinevaid tagastajaid 2024.

aastal 8201 (2023. aastal 8099).

15

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Tartu Oskar Lutsu nimelisel linnaraamatukogul on keskkogu viie laenutava osakonnaga

(ajakirjanduse osakond, erialakirjanduse osakond, ilukirjanduse osakond, laste- ja

noorteosakond, muusikaosakond) ning nelja harukoguga (Annelinna, Tammelinna, Karlova-

Ropka ja Ilmatsalu harukogud).

Tartu linnaraamatukogus toimub komplekteerimine üle süsteemi, selle eest vastutab ja peab

arvestust kogude arenduse osakond. Igas osakonnas/harukogus osakonnajuhataja ja/või

peaspetsialist osaleb oma kogude kujundamises. Tegutseb ka kogude toimkond, kuhu kuulub

18 liiget erinevatest osakondadest ja harukogudest.

Seoses Tartu Linnaraamatukogu kolimisega Kultuurikeskusesse Siuru on vaja läbi viia põhjalik

kogude korrastamine ja vähendamine. Samuti on plaanis 2025. aastal alustada RFID

kasutuselevõtuga. Töö lihtsustamiseks ja kordineerimiseks võeti 2023. aasta lõpus vastu uus

„Väljaannete kustutamise kord”.

2025. aastal on kavas läbi arutada ja fikseerida ka uued kogude kujundamise põhimõtted – mida

kuhu hangitakse, millises eksemplaarsuses ja mida kui kaua säilitatakse. Kuna riigi toetus

komplekteerimisele 2025. a. vähenes 7,9% ning perioodika ja auviste käibemaks tõuseb, siis on

ostuotsuseid vaja kaaluda aina täpsemalt.

Komplekteerimisel järgitakse raamatukogu põhimäärust, raamatukogude töökorralduse

juhendit ja kultuuriministeeriumi määrust nr 1 väärtkirjanduse kohta. Samuti lähtutakse lugejate

erinevatest vanusegruppidest, nende huvidest ja vajadustest ning loomulikult raamatukogu

eelarve võimalustest.

Komplekteeritakse erinevaid laade (raamatuid, noote, perioodikat, auviseid, arvutimänge,

lauamänge jm).

Prioriteetideks on laste- ja noortekirjandus, eesti autorite teosed, Eestit puudutav kirjandus,

väärtkirjanduse tõlked, elukestvat õpet ja toimetulekut toetav kirjandus, kodulooline kirjandus

(Tartu tuba).

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Üldjoontes tellitakse peamaja eestikeelse ilukirjanduse saali luuleraamatuid 1-2 eksemplari,

novellikogusid 2-3, naistekaid 2-3, noorteraamatuid 1-2, muud proosat 2-4, ette teada

populaarseks minevaid teoseid 4-5. Menukite puhul jagatakse komplekteerimist ilukirjanduse

ja ajakirjanduse saali vahel – ajakirjanduses on 7-päeva laenutuse riiul uutele menukitele

(näiteks 3 eksemplarist kriminaalkirjandusest läheb 2 ilukirjanduse saali, 1 ajakirjandusse nn

kiirlaenutusse (umbes poole aasta pärast kui suur huvi vaibunud, jõuab see samuti ilukirjanduse

saali). Kõigest peaks midagi olema ja väärtkirjandust ei tohiks pisut väiksema huvi tõttu

kogusse võtmata jätta.  

Noortekirjandust on nii laste- ja noorteosakonnas kui ka ilukirjanduse osakonnas – seda selleks,

et noortel oleks see üleminek võimalikult sujuv ning et lihtbarjääride (ei taha veel suurde

osakonda minna versus ei taha enam lasteosakonnas käia) ületamine oleks võimalikult lihtne ja

lugemishuvi innustust saaks.

16

Raamatute kättesaadavust on püütud peamajas parandada enimnõutavatel raamatutel

tavapärase 21-päevase laenutustähtaja asemel 7-päevase laenutustähtaja rakendamisega.

Nädalase tähtajaga oli 2024. aastal kokku 45 nimetust (103 eksemplari). Kõige kauem oli

nädalase tähtajaga Urmas Vadi “Kuu teine pool” (9 kuud) ja Sven Mikseri “Vareda” (8 kuud),

järgnesid Meelis Lao “Vabadusvõitleja, spioon või mafiooso?” 6 kuud, Valérie Perrini

“Lilledele värsket vett” (5 kuud), M. W. Craveni “Halastustool” (5 kuud), Taylor Jenkins Reidi

“Evelyn Hugo seitse abikaasat” (4 kuud), Olav Osolini “Part lendab edasi” (4 kuud) ja Piret

Jaaksi “Taeva tütred” (4 kuud). Nädalast tähtaega kasutati vahel ka kirjanduskohvikus kõne alla

tulevate raamatute tarbeks.

Vanaraamatu saali komplekteerimise põhisuunad: enne 1945. aastat ilmunud Eesti väljaanded,

sh esmajoones Tartu kirjastuste väljaanded, Tartu koduloolised trükised, auhinnatud eesti

romaanid ja algupärased luulekogud ning Eesti ajalugu perioodil 1918-1940 käsitlevad teosed. 

2024. aasta jooksul jätkati väliseesti trükiste üleandmist erialakirjanduse, ilukirjanduse ning

muusikaosakonnale. Võeti ka vastu enne 1945. aastat ilmunud väljaandeid teistest

osakondadest. Üleandmise käigus muudeti eksemplarikirjeid ja kohaviitu. Pidevalt tegeldi

kogude seisundi hindamisega, lagunenud ja liigsete eksemplaride kustutamise või

väljavahetamisega. Osa Oskar Lutsu arhiivkogust suunatakse avakogusse, ka sellega kaasneb

seisundi hindamine ja kirjete muutmine.

Suurenes inglisekeelse kirjanduse hulk. Kõige populaarsemad on jätkuvalt noortekirjandus ja

naistekad. Suur menu on mangadel ja graafilistel romaanidel, mille ostmist on plaanis jätkata.

Jätkame ka romance ja eriti fantasy romance kategooriasse kuuluvate raamatute tellimist, sest

nende menu lugejate seas aina kasvab.

Aasta jooksul telliti suuremate kirjandusauhindate (Dublin, Women’s Prize, International

Booker, Booker) lühinimekirja kuuluvaid raamatuid. Dublini kirjandusauhinna 2025. aasta

valikusse nomineerisime Juhani Karila „Fishing for the Little Pike/Summerfishing in Lapland”.

Venekeelset kirjandust tuli juurde vähe, peamiselt lugejate annetuste arvelt. Vähesel määral

annetati ka teistes keeltes kirjandust, mille seas tegime valiku, mida võtta arvele, mida mitte.

Teadmis- ehk erialakirjandus paikneb peamajas 2. ja 3. korrusel. 2. korruse raamatud asuvad

nii avafondis kui hoidlas, 3. korrusel on kõik kogud avariiulitel. Et raamatuid saaks rohkem

hoidlast välja tuua, paigutati 2024. aastal 3. korruse saali sõjanduse raamatud. Tehti eeltööd viie

liigi, lisaks mainitule ka matemaatika, keemia, füüsika ja astronoomia viimiseks 3. korrusele.

3. korruse saalist anti vanemad entsüklopeediad üle vanema raamatu saali.

Seoses kogude puhastamise, ühtlustamise ja kohaviitade muutmistega likvideeriti 3. korruse

saalis osa liike, mis puudutas arvutialast kirjandust ja tööstust. Liikide ja kogude ühtlustamine

jätkub koostöös kogude arenduse osakonnaga.

Kõigis osakondades kanti maha vananenud, viimastel aastatel mitte laenutatud ja lagunenud

raamatuid ja vähendati eksemplaarsust. Võimalusel asendati mõned lagunenud populaarsed

raamatud paremate eksemplaridega. Endiselt on probleemiks, et tagastuskasti kaudu tagastatud

raamatud saavad niiskuskahjustusi ja lähevad sageli kukkudes katki. Enamus maha kantud

väljaannetest läks raamatumüüki, osa tasuta jagamisse ja palju ka utiili. (Raamatumüüke

17

korraldatakse jooksvalt paljudes harukogudes ja peamaja saalides. 4x aastas korraldatakse

peamajas suured müügid.)

Kogude läbitöötamisel võeti aluseks CREW metoodika, kuid seda ei rakendatud nii rangelt.

Olemasoelvaid kogusid analüüsiti ka selle pilguga, et seal ei oleks vaenu õhutavat kirjandust

(sõjakaid propagandateoseid).

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Kogu suurus seisuga 31.12.2023

Raamatud ja noodid 575 320 eksemplari

Auvised 16 648 eksemplari

Elektroonilised teavikud 328 eksemplari

Muud teavikud 1 293 eksemplari

Käsikirjad 43 eksemplari

Ajakirjad 7986 aastakäiku

Kokku 601 618

Kogu suurus seisuga 31.12.2024

Raamatud ja noodid 530 934 eksemplari

Auvised 16 306 eksemplari

Elektroonilised teavikud 321 eksempari

Muud teavikud 1 266 eksemplari

Käsikirjad 41 eksemplaris

Ajakirjad 7 127 aastakäiku

Kokku 555 995

2024. aastal saadi juurde 16 275 arvestusüksust (ost, annetus, asendus kokku), kustutati 61 898.

Kogu vähenes 44 764 eksemplari ja 859 ajakirja aastakäigu võrra, vähenemine 8,2%. Kogude

uuenemise protsent oli 2024. aastal 3%.

Komplekteerimiskulud

linnaeelarvest 140 000 €+ 4915 € omatuludest teavikute komplekteerimiseks, lisaks linnalt

8080 € materjalidele (raamatukile, vöötkoodid, kohaviidasildid), kõik kokku 152 995 €.

Linnalt 16 848 € rohkem kui 2023. aastal.

riigi toetus 114 483 €, mis on 675 € rohkem kui 2023. aastal.

Kulud jagunesid

Raamatud ja noodid 79,7%

Auvised ja elektroonilised teavikud 1,6%

Muud teavikud 0,5%

Perioodika + e-perioodika 18,2%

18

Ostetud raamatud 2024:

nimetused eksemplarid summa keskmine

hind

nimetuste

%

eksemplaride

%

raha %

eesti keeles 2 527 12 485 189 546 € 15,18 € 72,9% 92,4% 93,2%

vene keeles 111 155 2 072 € 13,36 € 3,2% 1,2% 1,1%

muud võõrk 830 869 11 719 € 13,49 € 23,9% 6,4% 5,7%

kokku 3 468 13 509 203 337 € 15,05 € 100% 100% 100%

Tänu linna komplekteerimissumma kasvule saadi raamatuid osta 4,2% rohkem kui 2023. aastal

(siis 12 965 eks). Juurde osteti nõutud laste- ja noorteraamatuid, et välja vahetada väga koledaks

muutunud eksemplarid, samuti sai pisut tõsta suure järjekorraga raamatute eksemplaarsust.

Eestikeelset raamatut ostetakse (viiele majale) enamasti 1-8, keskmiseks eksemplaarsuseks oli

5 eksemplari.

Kahjuks 2024. aastal ühtegi raamatuvahendajat, kes pakuks senistele konkurentsi, ei

lisandunud. Suuremad tarnijad on endiselt Rahva Raamat, Apollo, Krisostomus; kirjastustest

Varrak, Ersen, Ühinenud Ajakirjad, otse ostame Tartu kirjastustelt Ilmamaa ja Fantaasia.

Venekeelsetest väljaannetest osteti Eestis ilmunut, aga ka mõned väljaspool Venemaad ilmunud

raamatud. Kahjuks on nende kohta info leidmine ja ostmine keeruline, raamatud ilmuvad

erinevates riikides ja vahendajaid on raske leida.

Võõrkeelse ilukirjanduse puhul osteti nii rahvusvaheliselt tunnustatud auhinnatud teoseid, kui

ka ajaviitekirjandust, suur huvi on noorsookirjanduse vastu. Annelinna harukogu täiendas oma

koomiksikogu, mis on koostatud mõeldes erinevatele vanusegruppidele (päris väikestest kuni

täiskasvanuteni).

Võõrkeelse liigikirjanduse puhul püüti katta neid alasid, kus eestikeelseid väljaandeid on vähe,

enim osteti raamatuid tehnikakirjanduse saali.

Muud võõrkeeled

nimetused eksemplarid

inglise 769 800

soome 2 7

prantsuse 6 6

saksa 26 27

komi 1 2

mari 1 2

läti 1 1

rootsi 1 1

ukraina 23 23

Ostetud raamatute nimetustest moodustas ilu-ja lastekirjandus 65,6% (2 276 nimetust).

Ostetud raamatute eksemplaridest moodustas ilu- ja lastekirjandus 70,2% (9 487 eksempari).

19

Ostetud raamatute eksemplare oli 13 509, Tartu linna elanike arv 98 279. Ostetud raamatute arv

1000 elaniku kohta oli 2024. aastal 137,5 eksemplari.

Noote osteti 91 nimetust (126 eksemplari), peamiselt muusikaosakonnale. Neli heliraamatut

osteti järelkomplekteerimisena lasteleosakonnale. E-raamatuid ei osteta.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Ajakirjade ja ajalehtede nimetuste arv vähenes 2024. aastal veelgi. Aprillist 2024 lõpetas Delfi

Meedia Eesti Päevalehe trükilehena väljaandmise. Ilmumise lõpetasid ajakirjad Buduaar ja

Pööning. Tervis Pluss teatas trükiajakirja väljaandmise lõpetamisest, siiski ilmus 2024. aastal

veel 4 erinumbrit. Sügisel lõpetas ilmumise lasteajakiri Minu Maailm.

Alates 2025. aastast on teatanud lõpetamisest ajakirjad Eesti Mets, Kalale! Looduses, National

Geographic Eesti lõpetab eriväljaannete avaldamise. Trükiväljaandena ei ilmu Personali

Praktik. Märtsis 2025 ilmub viimane Pere ja Kodu trükiajakiri.

Alates märtsist 2022 ei saa perioodikat osta Venemaalt. Lehepunkt pakkus asenduseks mõnda

Lätis ilmuvat venekeelset ajakirja/ajalehte, aga lugejahuvi nende vastu ei ole. 2024. aastaks on

alles jäänud ainult Лилит ja Азбука здоровья.

Digiväljaanded

Keskkogus ja kõigis harukogudes on ligipääs Postimees Grupi ajalehtedele, Õhtulehe ja Delfi

Meedia väljaannetele, ajakirjale Imeline Ajalugu. Keskkogus ja 3 harukogus saab lugeda

Äripäeva, ajakirja Imeline Teadus; keskkogus ja 2 harukogus ajakirja Director/Inseneeria.

Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus annavad trükiajakirja tellijatele tasuta ligipääsu. Ainult

keskkogus saab lugeda: Personaliuudised.ee, Raamatupidaja.ee, rup.ee, Juridica.

Eelistatakse endiselt paberväljaande lugemist. Siiski püüame suurendada digiperioodika

valikut. Kahjuks nii mõnigi digikeskkond ei arvesta praegu raamatukogude vajadusi ega

võimalusi.

Perioodika komplekteerimiseks kulus koos 2025. aastatellimusega: 46 876 € (2023. a oli see

41 217 €). Summa on oluliselt suurem eelkõige seetõttu, et tellisime ette ära kogu perioodika,

mille uus tellimisperiood algab 2025. aasta märtsis ja hiljem. (Kui väljanded lõpetavad

ilmumise ja on jäänud ettemaks, siis pikendatakse sageli mõne teise väljaande tellimisperioodi,

seepärast ei ole kõigi väljaannete tellimisperioodiks jaanuar-detsember.) Kui oleksime nende

tellimust pikendanud alles 2025. aastal, oleks käibemaks olnud juba 9%. Muidugi mõjutas

summa suurenemist ka väljaannete hinnatõus.

Ajakirjad (nimetused) keelte järgi (ostud ja annetused kokku) arvuliselt ja protsendiliselt:

kokku Eesti keeles Vene keeles Teistes võõrkeeltes

2024 135 86 =63,5% 6 = 4,7% 43 =31,8%

2023 154 100 =65% 10 = 6,4% 44 =28,6%

Ajalehed (nimetused) keelte järgi (juurdetulek kokku):

kokku Eesti keeles. Vene keeles Teistes

võõrkeeltes

2024 34 30 = 88% 4 =12% 0

20

2023 38 33 = 87% 5 =13% 0

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Tublisti rohkem osteti 2024. aastal auviseid.

2024 osteti 20 LP 163 CD 28 DVD 4 heliraamatut kokku 215 auvist.

Võrdluseks:

2023 osteti 3 LP 116 CD 11 DVD 2 heliraamatut kokku 132 auvist.

Elektroonilistest teavikutest osteti 4 raamatut mälupulgal.

Annelinna harukogu mängukonsoolidide eest tasuti Playstation Plus liikmelisuse tasu ja osteti

krediiti mängude jaoks (200 €).

Lauamänge osteti 2024. aastal 69.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Komplekteerime muusikainstrumente (pillitutvuse teenus), seemneid (seemneraamatukogu).

2024. aastal ei olnud erilisi muutusi võrreldes varasemaga.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetused 2024. aastal olid laadi järgi:

Raamatud ja noodid 1538

Auvised 175

Elektroonilised teavikud 1

Muud teavikud 4

Kokku 1718

Eksemplare

Ostud Muu kokku Sellest

annetused

Sellest

asendused

2024 13 927 1 955 1 718 237

2023 13 716 2 834 2 599 235

Komplekteerimise peamiseks hankeviisiks on ostud. Väike osa on saadud lugejatelt kaotatud

eksemplaride asendamisega. Annetusi on teinud nii eraisikud kui ka juriidilised isikud,

(ametkonnad, ministeeriumid), viimased annetavad põhiliselt oma uusi väljaandeid.

Suuremad annetajad 2024. aastal olid: Apollo (119 eks.), Hoiuraamatukogu (114 eks.),

Krisostomus (27 eks.), TÜR (20 eks.), Tartu linnavalitsus (9 eks.), eraisikutest – Mai Põldaas

(21 eks.), Urmas Oja (11 eks.), Danila Rygovskiy (11 eks.). Annetusi on saadud 69 erinevalt

asutuselt ja isikult 1718 eks. Annetuste ja kingitustena saadud raamatud märgistasime

kleebisega “Kingitus Tartu Linnaraamatukogule”.

Annetusi saadi 1718 eksemplari, mis moodustab 2024. a. kogude juurdekasvust (15882)

10,81%.

21

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

2024. aastal jätkus raamatukogus kogude puhastus. Kustutamist vormistati kaks korda aastas –

15.05 ja 16.12.2024. Mahakandmisaktid koostati eraldi ostudele ja muul moel (annetused,

kingitused, asendused) saadud väljaannetele. Raamatupidamisele esitati vaid ostu teel soetatud

väljaannete mahakandmisaktid.

Andmebaasist kustutati kõik aktidega mahakantud väljannete eksemplarikirjed. Bibliokirjed,

mis jäid tühjaks ja olid koostatud Tartu linnaraamatukogus, kustutati andmebaasist. Tühjad

bibliokirjed, mis olid tehtud teistes raamatukogudes, edastati kirjeid teinud raamatukogudele ja

kustutati vastavalt „Ühiste kirjete kasutamise korrale”.

Aktide arvandmed summeeriti elektroonilises aasta hulgiarvestuses ja aktid saadeti digitaalselt

säilitamiseks Tartu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi GoPro.

2024. aastal kustutatud eks-id põhjuste järgi jagunevad järgmiselt:

lugejate poolt kaotatud 299

kadunud 28

lagunenud 5580

tagastamata 179

sisult aegunud 55812

KOKKU 61898

Kustutatud kokku 2024

Raamatud ja noodid 59 794

Auvised 734

Elektroonilised teavikud 12

Muud teavikud 104

Käsikiri 2

Ajakirjade aastakäigud 1252

Kokku 61 898

Kustutamine,

eks.(perioodikata)

2024 60646

2023 20797

2024. a. kustutati vanemat perioodikat keskkogus ja harukogudes kokku järgnevas mahus:

Nimetusi: eestikeelseid - 52; venekeelseid - 18; teistes võõrkeeltes – 6; kokku 76 . Üle

süsteemikustutati nimetusi 53.

Aastakäike: eestikeelseid – 996; venekeelseid – 216; teistes võõrkeeltes – 40; kokku –

1252.

22

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Korraldame lugejaküsitlusi üle aasta. Eelmise viisime läbi 2023. aastal ja järgmine tuleb 2025.

aastal.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Osaleti küsitluses, kuid selle vajalikkus jäi küsitavaks ega ole saanud vastust ka käesolevaks

hetkeks (märts 2025), kui taas saime nö üleöö küsimustiku levitamiseks – aga mis on asja mõte,

see jääb hämaraks. Kauplustes jms on sarnaseks küsitlemiseks lettides rohelised-punased

nupud, mida vajutada – keegi ei lähe pärast külastust veebist mingit küsimust otsima või tagasta

edaspidi paberlipikuid.

Kiitust on tore koguda, kuid inimesed kiidavad meid Tartus ka meie poolt ekstra selleks soovi

avaldamata. Suur tänu neile selle eest!

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Seoses peamaja arvutiklassi töö reorganiseerimisega toodi ajakirjanduse saali 1. korrusel juurde

2 ID-kaardi lugeriga lugejaarvutit, kokku on saalis 3 töökohta. Arvuti tasuta kasutamise aeg

tõsteti varasemalt 1 tunnilt 2 tunnile päevas. Lisandus printimisteenus. Jätkuvalt saab ka

paljundada. Kokku oli ajakirjandussaalis arvutikasutajaid 721. Vajatakse abi info otsimisel,

salvestamisel, printimisel, digiallkirjastamisel, kuid ka oma postkasti sisselogimisel jms.

Peamaja 3. korruse erialasaalis on 2024. aastast lugejatele kasutada 5 internetiarvutit.

Arvutikülastusi oli eelmisel aastal 3694. Arvutikasutajaid teenindab põhitööna üks töötaja, kui

teda ei ole, siis teevad seda kõik tehnikasaali töötajad.

Annelinna harukogus on 15 arvutitöökohta (10 täiskasvanutele ja 5 mänguarvutit lastele). 2024.

aastal oli internetitoa külastusi kokku 4657, täiskasvanuid 2321 ja lapsi 2336. Mänguarvutite

külastatavus on võrreldes 2023. aastaga oluliselt tõusnud – 56,9%, internetitoa külastatavus on

pisut langenud. Laste külastuste suurenemise põhjus võib olla selles, et 2023. a. lõpus paigaldati

lasteosakonda tavaliste asemele kaks mänguriarvutit. Jälle on arvutite kasutamiseks tihti

järjekorrad. Samuti on täheldatud, et järjest rohkem kasutatakse kohapeal oma nutiseadmatega

raamatukogu WiFit.

Tammelinna haruraamatukogu kasutajate käsutuses oli 8 arvutitöökohta (4 täiskasvanutele ja 4

lastele mängimiseks) ja 2 terminaliarvutit. Internetitoa külastusi oli täiskasvanutel ja lastel

kokku 2983 (2023. aastal 2381). Kõik osakonna töötajad andsid vajadusel jooksvalt nutiabi,

pikemaid individuaalkoolitusi toimus 16 (9 erinevat osalejat), sh meiliaadressi tegemine, äpi

laadimine telefoni.

Arvuti kasutamine

kokku

Peamajas kokku Annelinnas kokku Tammelinnas kokku

12 055 4415 4657 2983

23

Lasteosakond ja Karlova-Ropka ning Ilmatsalu harukogud sel aastal kasutamisi korrapäraselt

ei loendanud, kuid kõikjal pakutakse mitme arvuti kasutamise võimalust ja esmast tuge.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Muusikaosakond pakub kasutajatele ühte kaamera ja mikrofoniga arvutitöökohta eraldi ruumis.

2024. aastal kasutati seda võimalust 10 korda – kokku ca 25 tundi. On olemas korralik tehnika

erinevate helikandjate kuulamiseks ja DVD-de vaatamiseks. 2024. aastal vaadati kabiinis

kohalkasutuse filme 11 korda – kokku ca 20 tundi.

Muusikaosakonnas saab kasutada pianiinot, digiklaverit, digitrumme ja ka kojulaenutatavaid

või kliendi enda muusikainstrumente. 2024. aastal kasutati digitrumme 41 h (2023: 31h),

digiklaverit 677,5 ( 2023: 518 h), pianiinot saalis 284 h (2023: 245 h ja 55 min).

Peamaja 3. korruse erialasaalis on 2024. aastal kõigi tegevustoa masinate kasutus aasta jooksul

kasvanud ja kokku on kasutus võrreldes eelmise aastaga lausa kolmandiku võrra suurem.

Tegevustoa tehnika kasutus

Masin Kasutuskord

õmblusmasin 142

overlokmasin 89

3D printer 69

filmiskanner 38

dokumendiskanner 111

spiraalköitja 9

laminaator 35

3D pliiats 8

Kokku 501

Annelinna mängutoas kasutas 2024. aastal mängukonsoole kokku 2404 inimest. Neist

PlayStation 4 mängijaid oli 1210 ja Playstation 4 Pro mängijaid oli 1194. Mängukonsoolid on

endiselt populaarsed ja neile on tihti järjekord. Lastel on küll rohkem nutiseadmeid ja kodudes

mängukonsoole, aga viimaste puhul on raamatukogu eeliseks mängude hulk ja mitmekesisus

ning võimalus koos sõpradega aega veeta.

Teistes linnaraamatukogu majades ei ole eraldi mängutube, kuid mängukonsoolid on olemas ja

mängida saab kõigis majades. Ilmatsalus on võimalik Playstation VR komplektiga kogeda

virtuaalreaalsust, mängida PS4 mänge (Astro Bot, Dirt Rally, Firewall, Fortnite Deep Freeze

Bundle, Gran Turismo Sport, Minecraft, NBA Live, Wolfenstein jt). 2024. aastal kasutati seal

Playstationit 1121 korda.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-)

36 780 37 316 +536

Sellises suurusjärgus on linnaraamatukogu registreeritud kasutajate arv olnud aastaid, kõikudes

natuke siia-sinna.

24

5.3.4 Külastused

Külastused

2023

Külastused

2024

Muutus

(+-)

425 373 431 991 +6618

Külastused ei ole taastunud koroona-eelsele tasemele, kuid on väikeses kasvutrendis. Taastunud

ei ole saalides tööd tegevate-õppivate inimeste hulk. Ürituste iseloom on kohati muutunud ja

sellest tulenevalt ka nendel osalejate arvud.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutus (+-)

958 636 951 017 -7619

Laenutuste arvud on langustrendis juba mitmendat aastat. Seoses raamatuhindade tõusuga, kuid

sellega sammu mitte pidada suutva komplekteerimisrahaga, ostetakse väljaandeid vähem.

Rahvaraamatukogu lugejat kõnetab enim eesti keeles ilmuv uudiskirjandus, kuid

linnaraamatukogul ei ole vahendeid hankida seda nõudlust rahuldavas eksemplaarsuses. Uutel

raamatutel tekivad ootejärjekorrad, kus tihti inimesed ei jää ootama raamatu nendeni jõudmist,

vaid loobuvad. Järjekorras on menukitel tihti üle 100 inimese.

Palju on ära langenud vene keeles lugejaid, kuna neile ei lisandu uut lugemist neile sobivas

keeles.

5.3.6 MIRKO teenus

MIRKO pakub võimalust lugeda ja kuulata e-väljaandeid. Tartu linnaraamatukogu osales

komplekteerimise põhimõtete väljatöötamises. Kogude arenduse osakonna juhataja on

raamatukogu esindaja MIRKO e-väljaannete komplekteerimise nõukogus.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Tartu Linnaraamatukogust teistele raamatukogudele tellitud teavikute arv suurenes eelmise

aastaga võrreldes kolme võrra: tellijaid oli 22. RVLiga telliti 95 ja saadeti välja 94 teavikut,

pikendati 55 korral.

Meilt tellinud raamatukogud:

Raamatukogu Tellitud Saadud

Põlva 20 20

Elva 15 15

RR Hoiuraamatukogu 13 13

Rahvusraamatukogu 11 11

Valga 7 7

Võru 5 5

Läänemaa 4 4

Jõgeva 3 3

Saare 2 2

KV Magasini rk 2 2

25

Kadrina 2 2

Viljandi 1 1

Tõrva 1 1

TTÜ 1 1

Põltsamaa 1 1

Mustvee 1 1

Lääne-Viru 1 1

Kärdla 1 1

Kõrgessaare 1 1

Helsingi City Library 1 1

EKA 1 1

Avinurme 1 0

Kokku 22 95 94

Meilt tellitud laadi järgi

Laad Tellitud Saadetud

raamat 74 73

ajakiri 19 19

noot 1 1

CD 1 1

95 94

Tartu Linnaraamatukogu lugejate tellimused teistest raamatukogudest

Meie poole pöördus tellimissooviga 11 lugejat, kuid pärast tellimistingimuste täpsustamist

loobus 8 lugejat oma soovist ning välja saatsime 3 lugeja tellimused (2 venekeelset ja 1

võõrkeelne erialane raamat). Kõik meie tellimused täideti.

Pakiautomaadi teenus

Lugajate soovil saadame väljaandeid ka pakiautomaati. Alates 2024 suvest on pakiautomaadi

teenusel kõrgem hind - 4.68

Kuu Pakid Raamatud

jaanuar 11 15

veebruar 7 7

märts 13 15

aprill 7 11

mai 7 11

juuni 3 9

juuli 6 10

august 7 11

september 13 24

oktoober 8 9

november 12 15

26

detsember 4 5

KOKKU 98 142

Pakiautomaat Raamat

Anne Selver 23

Kvartali keskus 10

Lõunakeskus 51

Rebase Rimi 7

Vahi Selver 37

Veeriku Selver 12

Ihaste 1

Pelgulinna 1

KOKKU 2024 142

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

21 090 20 262 -828

Aastati näitaja natuke kõigub, kuid suures pildis mitte palju.

Päringute näiteid ilukirjanduse kontekstist: Mitmes raamat see sarjas on? Millised on eelmised

sarja kuuluvad raamatud? Mis raamatut seal viimases Plekktrummis nüüd soovitatigi? Millal

tõlgitakse see või too raamat eesti keelde? Sõjaeelne Eesti kultuurilugu ja raamatute

kordustrükid. Tuli otsida tsitaate ja luuletusi kogumikest. Esitati Oskar Lutsuga seonduvaid

küsimusi. Kõigi majade/teeninduslettide puhul: põhiliselt küsitakse raamatute leidumuse, aga

ka raamatuid erinevate teemade kohta referaadi või õppetöö tarvis.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

2024. aastal korraldati muusikaosakonnas 7 virtuaalnäitust, mis keskendusid peamiselt

erinevate heliloojate loomingule. 2024. aasta loodud uute virtuaalnäituste vaatamisi oli 546.

2020, 2021, 2022, 2023 valimnud virtuaalnäitusi vaadati 3154 korda.

5.3.10 Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☐ Muu (nimetada):

27

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2023

Lug-d

2024

Muutus

(+-)

Külast-d

2023

Külast-d

2024

Muut

us (+-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

8994 8872 -122 117 272 121 179 +3907 89 754 85 675 -4079

Lugejate arvu kõikumine on ühel aastal natuke ühes, teisel natuke teises suunas. Aastate lõikes

suuremat muutust ei ole. Külastused on kasvanud tänu tihenenud koostööle koolide ja

lasteaedadega. Hetkel toimuvad regulaarselt laste ja noorte kohtumised kirjanikega,

raamatukogutunnid, ettelugemised jms kõigis majades, nii peamajas kui ka kõigis harukogudes.

Annelinna harukogus on külastuste kasvule kaasa aidanud ka laste hulgas populaarsete

mänguarvutite ja konsoolide olemasolu, mille kasutamine on märkimisväärselt kasvanud.

Samas on peamaja laste- ja noorteosakonnas need võimalused suuresti ära langenud, sest samas

ruumis tehakse ka üritusi. Siin on kasvu põhjuseks peamiselt erinevad üritused. Iga külastusega

ei kaasne raamatu laenutust, kasvutrendis on pärast kooli raamatukogus aja veetmine,

õppimine, mängimine. Laenutuste arvu vähenemine on kooskõlas kogu laenutuste arvu

vähenemisega ja siingi kehtivad samad põhjused, mis üldiselt.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimineon meie raamatukogu üks prioriteetidest, sest

tahame toetada lastes lugemisharjumuse kujunemist varajasest noorusest peale. Raamatute

ostmine ei ole paljudele peredele taskukohane, raamatukogu on asutus, mis loob kõikidele

lastele ja noortele võrdsed võimalused raamatute lugemiseks. Seega püüti võimaluste piires

täita osakondade ostusoove, sealhulgas hankida ka nn „koolikirjandust”, tegeleda ka

järelkomplekteerimisega, et vahetada välja kulunud ja lagunenud eksemplare.

Noortekirjandus on keskkogus dubleeritud lasteosakonnas ja ilukirjanduse osakonnas, et

noored saaksid valida, kust nad eelistavad laenata.

Laste- ja noortekirjanduse ostud 2024

2024 saadi osta mõnevõrra rohkem kui 2023. aastal. 2024. aastal kõigist raamatukokku ostetud

eksemplaridest (13 927 eks) moodustas laste- ja noortekirjandus (4380 eks) 31,4% ning rahast

24,2%. Võrdluseks: 2023. aastal oli kõigist ostetud eksemplaridest (13314 eks) laste- ja

noortekirjandus (3800 eks) 28,5% ja rahast 21%.

Eks. Summa

Raamat 4277 47660

Heliraamat 4 22

Noot 36 743

DVD 3 30

Lauamäng 60 602

kokku 4380 49 057

Suurema osa ostudest moodustasid raamatud:

• raamatud eesti keeles 745 nimetust 3894 eksemplari

28

• raamatud vene keeles 25 nimetust 33 eksemplari

• raamatud inglise keeles 330 nimetust 338 eksemplari

• raamatud ukraina keeles 12 nimetust 12 eks

Kokku 1112 nimetust, 4277 eksemplari, ostetud raamatutest (13509 eks) 31,7%.

Need andmed on saadud eksemplariväljast IKOOD1. Seda välja täidab eksemplaride

arvelevõtja: noorte- ja lastekirjandus (202), liigikirjandus noortele ja lastele (204).

Laste- ja noortekirjandust saime lisaks ka asenduste ja annetustega.

Raamat 623

Heliraamat 1

Noot 1

DVD 53

Lauamäng 4

Kokku 682

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Lastele ja noortele suunatud sündmustel tutvustatakse erinevate kirjanike loomingut,

julgustatakse lapsi looma ka ise erinevate konkursside kaudu.

• Laste ja noorte kirjandusfestival LUUP;

• Eesti Lastekirjanduse Keskuse „Lugemisisu” tunnid lasteaedadele ja kooliklassidele;

• Kirjandusfestivali Prima Vista laste- ja noorteprogramm;

• Koostööprojekt Tartu II Muusikakooliga pillide tutvustamiseks lasteaedades ja „Kella

viiene viis“ – igakuised kontserdid Annelinna harukogus;

• Tartu Noorte Luuleprõmm 2024.

Lisaks korraldatakse igal aastal hariv sisutihe ettekandepäev lastekirjandusega tegelejatele

(mida loodame, et Kultuuriministeerium tulevikus ka rahaliselt hakkab toetama).

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv

kultuurikeskkond.

Mõlemasse tabelisse liita kokku täiskasvanute ja laste üritused/tegevused. Ülemises tabelis on

üritused/tegevused koondnumbrina. Alumises tabelis jaguneb see arv erinevate teemade vahel.

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

4451 2460 -1991

Suur muutus on tingitud metoodika muudatusest individuaalse nõustamise arvestamises.

Üritused/tegevused Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 379

29

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 190

Lugejamängud ja -võistlused 10

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 10

Kunsti- või käsitöönäitused 81

Kontserdid või muusikasündmused 22

Info- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 1407

Üldharivad loengud ja töötoad 295

Muud: filmiõhtud, lauamänguõhtud, teatrietendused, avalikud arutelud,

näituste avamised, tantsuüritused

66

*Siin kasutajakoolitusi mitte märkida. Tegu on nõustamise ja juhendamisega, mis on pigem

spontaanne, viiakse läbi ilma koolituskava ja metoodikata.

• Equal Digital projekti käigus õpiti koolitama ühiskonnas digioskuste poolest

nõrgemaid, kasvas linnaraamatukogu töötajate kui koolitajate pädevus ning valmis

Moodle-kursus koolitajatele. Projekti käigus tehti koostööd kolleegidega Saksamaalt,

Rumeeniast ja Soomest. (Lisaväärtusena alusats nende koolituste käigus tegevust ka

endiste töötajate klubi – esmalt kutsuti neid koolitusele, seejärel hakkasid nad

raamatukogus kohtuma regulaarselt.)

• Tartu toa avamine peamaja 2. korrusel lõi võimaluse Tartu koduloo ja Tartu-teemalise

kirjanduse esiletõstmiseks ning muutis selle huvilistele kergesti kättesaadavaks.

• Tartu Linnaraamatukogu tegi koostööd Integratsiooni Sihtasutusega ning viis koostöös

nendega sügishooajal läbi eesti keele kohvikuid tihendatud graafikuga, kohtumistega

igal nädalal. Keelekohvikuid korraldati ka inglise ja prantsuse keelt praktiseerida

soovijaile. 2024 lõpus kaaluti ka saksa keele kohviku alustamist, see sai teoks 2025

Tammelinnas.

• Tammelinna harukogu koostöö ja panustamine Tammelinna Seltsi tegemistesse, sh

linnaosapäevade ja kodukohviku korraldamine. Ilmatsalu raamatukogu toimimine

kogukonnakeskusena erinevate klubiliste ürituste läbiviimisel. Annelinna harukogu

pere- ja kogukonnapäeva korraldamine sügisel. Lauamänguõhtute traditsiooni

jätkumine Tammelinna harukogus. Salongiõhtute traditsiooni jätkumine Karlova-Ropka

harukogus. Seemneraamatukogu harivad loengud ja töötoad peamajas.

• Karlova harukogus jätkus loovkirjutamine nooretele. Koos käidi teisipäeviti 39 korral

pärast kooli. Osalejateks kooliõpilased ja tudengid. Juhendaja kirjanik Mairi Laurik.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Arvestada välja töötatud koolituskava ning metoodikaga individuaal- ja rühmakoolitusi.

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

371 456 +85

Peamine sihtrühm oli kooliõpilased, kellele viiakse läbi teematunde erinevatel kirjanduslikel

teemadel. Tehti uudiskirjanduse ülevaateid, otsimismänge, Tartu Lapsepõlve Auhinna

nominentide tutvustamisi, teematunde illustratsioonist, luulest ja muinasjuttudest. Sihtrühmad

on ennekõike lasteaedade kooliminejad ja põhikooli õpilased. Tagasiside oli väga positiivne,

see avaldus selles, et tuldi ja valiti uus tunniteema, ehk klassid ja lasterühmad käisid

raamatukogus korduvalt.

30

Täiskasvanutele viidi läbi digikoolitusi nende digioskuste parandamiseks. Terviseinfo leidmise

kohta veebis, riigi e-teenuste kasutamise kohta, esmased arvuti ja nutiseadmete kasutamise

oskused, raamatukogu e-kataloogi kasutamise võimalused, jms. Traditsiooniliselt osalesime

programmiga Täiskasvanud Õppija Nädalal.

5.5.2 Koostööpartnerid

2024. aastal oli meil palju toredaid ühistegemisi, millest mitmed on saanud regulaarseks.

• Tartu II muusikakool on pikaajaliseks oluliseks partneriks, muusikakool viib läbi

kontserte raamatukogu ruumides ning mitmekesistab seeläbi kultuuriürituste pakkumist

raamatukogus.

• Tartu Ilukirjanduses meeskonna koostöö Tartu Linnamuuseumiga ajaloolis-

kirjanduslike jalutuskäikude korraldamises ja läbiviimises.

• Soome Instituudi eestvedamisel toimunud aktsiooni „Lugemistund“ raames tehti

koostööd lisaks Soome Instituudi raamatukogule ka Tallinna Keskraamatukoguga.

• Osaleti taas Naiskodukaitse algatatud küünlavaha kogumise kampaanias.

• Koostöö Eesti Hoiuraamatukoguga (järelkomplekteerimine ja kogude üleandmine).

• Tartu UNESCO kirjanduslinna raames toimuvad tegevused, näiteks Tartu Lapsepõlve

Auhinna väljaandmismeeskonnas panustamine; Dublini kirjandusauhinna 2025. aasta

valikusse nomineerisime Juhani Karila „Fishing for the Little Pike/Summerfishing in

Lapland”, jt.

• Kirjandusfestivalide Prima Vista ja LUUP korraldamistes osalemine ja panustamine.

• Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuses, toimkondades ja töörühmades

osalemine.

• Filmi „Vari” lavastusmeeskonnale laenati rekvisiitideks 160 raamatut Becki kogust ja

võõrkeelsete teatmeteoste kogust, mille puhul pälvisime tänu. Tiitrites märgiti ära nii

Kaja Kleimann, Tiina Tarik kui ka „Tartu Lutsu-nimeline raamatukogu”.

• Äksi eelarvamusfestivali korraldamisse panustasid Tiina Sulg ja Halliki Jürma.

• Linnaga koos noortele suvemaleva korraldamine (Seili Ülper).

31

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☒ Raadio

☒ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☐ Muud (nimetada)

Tartu Linnaraamatukogu on kasutanud regulaarselt juba aastaid tasulist reklaami Tartu

Postimehes. 2024. aastal lisandus reklaam sündmustele Facebookis. Aasta jooksul tehti

Facebookis reklaami 26 raamatukogu sündmusele. Reklaam aitas tuua erinevatele üritustele

uusi külastajaid. Samal ajal tõi see ka Tartu Linnaraamatukogu Facebooki lehele uusi jälgijaid.

2024. aasta jooksul lisandus Facebooki lehele 270 uut jälgijat.

Erinevate turundusmeetodite kasutamine aitab tutvustada raamatukogu tegevusi ja võimalusi

uutele külastajatele ning toob meie üritustele uusi huvilisi.

Vabatahtlik kajastab sündmusi ka oma Tiktoki kanalis.

6.2 Väljaannete publitseerimine

• Välja anti kordustrükk trükisest „(Linna)- kirjanduslikud uitamised Tartus“.

Kordustrüki tiraaž 500 eksemplari.

• Laurik, Mairi. „Grathelia. Me jäime ellu“, Lummur 2024.

• Pormeister, Eve. „Hääbuv kuningas“ – Eduard von Keyserling. Hilinenud intervjuu

Klaus Modickiga // Akadeemia 2024, nr 8, lk 1353–1366.

• Pormeister, Eve. Armastusest ja piiravast maailmast. Vestlus Kärt Hellermaga. //

Looming 2024, nr 9, lk 1227–1237.

• Pormeister, Eve. Olgem ka vanemas eas lihtsalt inimesed. Jaak Aru raamatust „Alla 65

keelatud“ – Edasi.org. 14. oktoober 2024. Vt. https://edasi.org/241313/eve-pormeister-

olgem-ka-vanas-eas-lihtsalt-inimesed-jaak-aru-raamatust-alla-65-keelatud/

• Pormeister, Eve. Olgem ise ajaloo hääleks! Eve Pormeistri vestlus Jaak Jõerüüdiga

„Lennart. Pöördtooliaastad“ ainetel (2022). // Jaak Jõerüüt, Sõjast ja mälust. Tallinn:

EKSA, 2024, lk 147–194.

• Pormeister, Eve. Kestamiste aeg. Tants versus vägivald. Carolina Pihelga proosast. //

Looming 2024, nr 12, lk 1676–1688.

• Pai, Kristina and Treikelder, Ülo. "A Paradigmatic Shift for Estonian Research

Libraries: Thirty Years of Rapid Travel on the Digital Highway" Bibliothek Forschung

und Praxis, vol. 48, no. 3, 2024, pp. 572-583. https://doi.org/10.1515/bfp-2024-0052

32

• Põldaas, Mai. Ise õppides mitmekesisust arvestavaks digipädevuste koolitajaks,

Raamatukogu 4/2024, lk 39

• Põldaas, Mai. Täienduskoolitusevõimalusi Põhjamaade mobiilsusprogrammide toel,

Raamatukogu 2/2024, lk 29-31

• Raju, Liina. Algupärase lastekirjanduse päev keskendus tunnetele laste- ja

noortekirjanduses, Raamatukogu 2/2024, lk 34

• Sulg, Tiina. Millest leida lootust? "Kübeke elutervet vihkamist. Lootusekeskne

ulmekogumik” .- Looming, 2024, nr 12

• Sulg, Tiina. Millised olid sinu 2024 aasta suurimad lugemiselamused... (üks

vastajatest) .- Reaktor, 2024, nr 12 https://www.ulmeajakiri.ee/?millised-olid-sinu-

2024-aasta-suurimad-lugemiselamused

33

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

2025. aasta läheb Eesti Raamatu Aasta tähe all. Korraldame erinevaid kohtumisi, näituseid,

mänge raamatu ja lugemise populariseerimiseks.

Jätkame oma põhitegevustega raamatukogu ning kogukonnakeskusena. Korraldame juba hästi

järgiproovitud sündmusi ja katsetame mõnda uut ettevõtmist (näiteks osalemine suvisel

vanalinna festivalil „Tartu sumin“, jt).

Jätkame ettevalmistusi üleminekuks iseteeninduslikule laenutus- ja turvasüsteemile (tegeleme

kogude puhastusega, korraldame riigihanke, paigaldame seadmed, koolitame töötajad ja

valmistame juhendmaterjalid kasutajatele).

Jätkame ettevalmistus- ja planeerimistegevusi kultuurikeskus Siuru raames.

Jätkame helisummutustöödega lugemissaalides. Helisummutavate töökohtade tekitamine Tartu

linnaraamatukogu hoonetesse võimaldab seal lugemissaalides töötada inimestel, kes vajavad

töö tegemiseks võimalust keskenduda, eralduda, jms.

Viime läbi lugejaküsitluse teenustega rahulolu kohta.

Kaasajastame raamatukogu arengukava, lisades sinna digistrateegia vaate.

Osakonnajuhatajate aruannete põhjal koostas Mai Põldaas

24. märts 2025

Digitaalselt allkirjastas direktor Kristina Pai