Kiri

EELNÕU

20.03.2025

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Toompea aprill 2025 nr

Päevakorrapunkt nr ...

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ 2024. aasta ülevaade

1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18. veebruari 2015 otsusega vastu

võetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2024. aastal.

2. Kultuuriministril anda Riigikogule punktis 1 nimetatud ülevaade riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ oma vastutusvaldkonna ettekande raames.

3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

ÜLEVAADE „EESTI

SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE

AASTANI 2030” ELLUVIIMISEST 2024. AASTAL

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

Kultuuriministeerium

Tallinn 2024

3

SISUKORD

Sissejuhatus .......................................................................................................................................4

1. Hetkeolukorra ülevaade ................................................................................................................6

1.1. Spordi areng numbrites ............................................................................................................7

1.2. Spordivaldkonna rahastamine .............................................................................................. 12

2. Saavutusspordi arendamine ...................................................................................................... 18

2.1. Pariisi olümpiamängude kokkuvõte .................................................................................... 19

2.2. Team Estonia tegevused ...................................................................................................... 21

2.3. Pariisi paralümpiamängude kokkuvõte ................................................................................ 22

2.4. Baltimaade koondised suveolümpiamängudel .................................................................. 23

2.5. Eestis korraldatud rahvusvaheliste kõrgetasemeliste võistluste toetamine .................... 27

3. Tegevused liikumisharrastuse edendamisel ........................................................................... 32

3.1. Valdkondade ülese liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimine ........................................ 33

3.2. Koolide sportimistingimuste kaardistamise uuring ............................................................ 35

3.3. Tervisespordikeskuste arendamine ..................................................................................... 38

4. Muudatused ausa spordi tagamisel ........................................................................................ 42

5. Treeneri tööjõukulu toetuse muudatused ................................................................................. 46

6. Vaade tulevikku .......................................................................................................................... 50

4

SISSEJUHATUS

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002

Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe­ tud spordivaldkonna pikaajaline strateegia­ dokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“1 (edaspidi „Sport 2030“) mää­ rab kindlaks Eesti spordipoliitika visioo­ ni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengu suunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervista­ va, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse.

Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaim­ ne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal 2030 Põhjamaade tasemele ning Eestis on olemas kehalist aktiivsust soodustav elu­ keskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, enese teostust ja majanduskasvu. Doku­ mendis „Sport 2030“ on sõnastatud üleriigi­ line eesmärk, mille kohaselt on liikumisel ja spordil oluline ning kasvav roll eestimaalas­ te elujõu edendamisel, elukeskkonna rikku­ se loomisel ja Eesti riigi hea maine kujunda­ misel.

Üldeesmärgi saavutamine on kavandatud nelja esmatähtsa arengusuuna abil:

1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; 2) liikumine ja sport on tugeva organisat­

siooniga oluline majandusharu ning töö­ andja;

3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja;

4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tule­ muslikult ja väärikalt esindatud.

Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja

kavandatud tegevust, kusjuures tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Siinses ülevaates on toodud välja eelkõige need uued tegevused, mille riik ja spordi­ organisatsioonid viisid ellu 2024. aastal või milles toimus varasemaga võrreldes oluline areng.

„Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi Valit­ sus alates 2016. aastast igal aastal Riigi­ kogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vaba riigi Valitsuse seaduse kohaselt on sport Kultuuriministeeriumi valitsemis­ alas, mistõttu koostab ülevaate Kultuuri­ ministeerium. Kuna „Sport 2030“ on vald­ kondadeülene dokument, on ka see aruanne valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonda kuuluvate organi­ satsioonidega. Suured tänud siinkohal kõigi­ le, kes on aruande valmimisse oma sisendi andnud.

Lõppenud aasta oli Pariisi olümpiamängude ja paralümpiamängude aasta. Sel põhjusel on käesoleva aruande üheks põhiteemaks saavutussport ja Team Estonia. Samuti võr­ reldakse Baltimaade sportlikke saavutusi olümpiamängudelt peale taasiseseisvumist.

Saavutusspordi lahutamatuks osaks on Eestis toimuvad rahvusvahelised võistlu­ sed. 2024. aastal rakendati esmakordselt suurvõistluste korraldamise toetusmeedet ja riik eraldas rahvusvaheliste võistluste kor­ raldamiseks Eestis kokku üle 4 miljoni euro. Lisaks kodus võistlemise eelisele ja spordi­ ala populariseerimisele on rahvusvahelistel spordivõistlustel ka märkimisväärne majan­ duslik ja ühiskondlik mõju.

Jätkuvalt on fookuses regulaarse kehalise aktiivsuse suurendamine elanikkonna hul­

5

gas. Aruandes antakse ülevaade Kultuuri­ ministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus­ ja Teadusministeeriumi ühise tegevus kava elluviimisest eelmisel aas­ tal. Samuti tuuakse välja eelmise aasta lõ­ pus läbi viidud koolide sportimistingimuste uurin gu peamised tulemused ja regionaal­ sete tervise spordikeskuste toetusmeetme analüüsi kokkuvõte.

Eestis astuti 2024. aastal olulisi samme spordieetika edendamisel. Eesti Olümpia­ komitee võttis vastu Eesti Spordieetika reeglid, mis kehtestavad ühtse lähenemise kogu Eesti spordivaldkonnas. Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule menetlemiseks spordi seaduse muutmise eelnõu, millega muu hulgas täiendatakse dopinguvastaste reeglite järgimise sätet, mis reguleerib edas­ pidi ka muude spordieetika reeglite järgimi­ se kohustust. Samuti täpsustatakse isikute ringi, kes neid reegleid järgima peavad ning luuakse regulatsioon reeglite rikkumise kor­ ral toetuste tagasinõudmiseks.

2024. aastal tähistas treenerite tööjõukulu toetusmeede oma kümnendat toimimisaas­ tat. Aruandes antakse ülevaade valdkonnast kogutud tagasisidest ja meetme rakendami­ sest eelmisel aastal.

Aasta 2024 oli märgiline spordivaldkonna juhtimises. Eesti Olümpiakomitee liikmed va­ lisid oktoobris uue juhtkonna. Presidendiks sai Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Tehtud valik ja valimiste eelne aktiivne debatt tõstsid spordi nähtavust ühiskonnas ning aitasid kaasa spordivaldkonna probleemide laiemale teadvustamisele ja lahenduste otsi­ misele. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA juhatuse liikmena alustas septembris tööd Kaido Kaljulaid. Möödunud aasta lõpp tõi uu­ dise, et Spordikoolituse ja ­Teabe SA uueks juhiks valiti Jarko Koort ja ligikaudu üheksa aastat Kultuuriministeeriumis spordi ase­ kantslerina töötanud Tarvi Pürn asus 2025. aastal juhtima värskelt loodud Tallinna Spor­ dikeskust. Suured tänud kõigile tehtud töö eest ja edu uutele juhtidele.

Sarnaselt varasematele aruannetele antak­ se põhjalik ülevaade spordivaldkonna olu­ liste arvnäitajate muutumisest Eesti Spordi­ registri andmete põhjal. Aruande viimane peatükk annab ülevaate järgmiste aastate väljakutsetest.

Aruande elektrooniline versioon on leitav veebis:

https://www.spordiregister.ee/aruanne/

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

6

2922 spordi-

organisatsiooni

-4 273 medalit

rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt

+1

507 spordikooli

+15 241 895

organiseeritud harrastajat

+16 047

127 776 noort harrastajat

+5209

7164 treeneri

töökohta +256

4072 spordiobjekti

+29

4253 treenerikutset

+53

Sport on Eestis detsentraliseeritud ja põhineb omaalgatuslike vabatahtlike spordiühendus­ te tegevusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on tingimuste ja eelduste loomine spordi harrastamiseks ning spordiorganisat­ sioonide roll inimeste ühendamine, treenin­ gute, võistluste, koolituste ja muu sisulise sporditegevusega seonduva korraldamine, lähtudes ühishuvist ja ­eesmärkidest.

Eesti spordi põhinäitajad 2024 (muutus 2023. aastaga) Allikas: www.spordiregister.ee

1. HETKE- OLUKORRA ÜLEVAADE

Fo to

: L H

KK

7

1.1. SPORDI ARENG NUMBRITES

Harrastajaskond: kasvu taga olid täiskasvanud

Spordiorganisatsioonide ja ­koolidega seo­ tud harrastajate arv jätkas kasvu, küündides aasta lõpuks 241 895 harrastajani. Võrrel­ des eelmise aastaga suurenes harrastajate arv 16 047 inimese võrra ehk 7%. Pidurdus trend, et tõusu veavad need harrastajad, kes kasutavad spordiklubide poolt pakutavaid teenuseid: osalevad rühmatreeningus, ka­ sutavad personaaltreeneri teenust või spor­ diklubi ruume või seadmeid. Teenuse kasu­ tajate arv moodustas kasvust 56% ja kerkis kokku 66 865 harrastajani, mis moodustab harrastajate koguarvust rohkem kui veeran­ di. Traditsioonilistes treeningrühmades või

individuaalplaani alusel harrastajate arv suu­ renes 7 068 võrra ehk 4%. Kaks kolmandikku harrastajaskonna kasvust tuli täiskasvanute arvelt.

Enim harrastajaid on spordiklubis My Fitness (29 750), 24-7fitnessklubis (13 170) ja klubis Gym Eesti (12 867). Jõusaalis käijate kõrval küündis neljakohalise harrastajate arvu kas­ vuni ka padel, ujumine ja tantsusport. Kahe aasta võrdlustabeli lõpus olid golf ja karate, kus treenijate kadu oli suurem kui 150 ini­ mest.

Kulturism ja fitness

Võimlemine

Jalgpall

Ujumine

Korvpall

Kergejõustik

Tantsusport

Tennis

Võrkpall

Laskesport

Judo

Golf

Sulgpall

Ratsasport

Muud spordialad

47 603

28 285

24 643

18 508

8638

8502

8855

7393

7202

4332

4429

3244

3560

3175

3855

+8 582

+177

+283

+924

−167

+323

+723

453

+449

−118

+403

−732

+221

−4

+341

Populaarsemad spordialad kogu harrastajaskonna arvult ja muutus viimase aasta jooksul

8

Erinevates soo­ ja vanusegruppides variee­ ruvad ka populaarsemad spordialad. Nii on täiskasvanud meeste hulgas kolmeks kõige harrastatavamaks spordialaks kulturism ja fitness (21 386 harrastajat), laskesport (3 415) ja jalgpall (2 935) ning täiskasvanud naiste hulgas kulturism ja fitness (19 258), võimlemine (15 541) ja tantsusport (1 899). Noortest osalevad poisid kõige rohkem jalg­ palli (18 528), ujumise (8 426) ja korvpalli (5 691) treeningutel ning tüdrukud tegelevad enim võimlemise (9 035), ujumise (6 929) ja tantsuspordiga (5 461).

Noored harrastajad: tüdrukute osakaal tõuseb

Spordiorganisatsioonide ja ­koolidega seo­ tud noorte (5­19­aastased) harrastajate arv kasvas 5209 võrra, jõudes aasta lõpuks 127 776 harrastajani. Samaealisest elanikkon­ nast moodustasid organiseerunud noored harrastajad 55%.

Tüdrukuid jõuab treeningutele järjest rohkem ning nende arv on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. Nii on ajapikku kasvanud ka tüdrukute osakaal noortest harrastaja­ test.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

62.4%

63.2%

63.8%

63.3%

63.5%

62.9%

62%

61%

59.8%

59.9%

59.6%

60%

59.4%

58.6%

57.6%

37.6%

36.8%

36.2%

36.7%

36.5%

37.1%

38%

39%

40.2%

40.1%

40.4%

40%

40.6%

41.4%

42.4%

Poisid Tüdrukud

Poiste ja tüdrukute osakaal noortest harrastajatest aastate kaupa

9

Treenerid: 44% on naissoost

Aasta lõpu seisuga oli kehtivate treeneri­ kutsete arv rekordiliselt kõrge ­ 4253. Aasta jooksul omistati 1142 kutset, millest 369 olid taotlejad, kellel varem treenerikutse puudus. Aasta jooksul sai Eesti kaks uut kõrgeima kategooriaga treenerit – käsipallitreener Kalmer Musting ja vehklemistreener Peeter Nelis – ning nüüd on 8. ehk kõrgema kutse­ tasemega treenereid kokku 10.

Kutseomanikest oli 56% meessoost ja 44% naissoost ning kutseomanike keskmine va­ nus oli 41,4 aastat. Kutsega treenerite sooli­ ne jaotus ja vanus sõltub spordialast.

Üle kolmveerandi sportimispaikadest on heas tehnilises seisukorras

Spordiregistrisse on kantud 4072 spordi­ objekti, mis sisaldavad endas 6904 sporti­ mispaika. Viimasel aastal kanti registrisse 157 uut spordiobjekti ja kustutati 128 spor­ diobjekti. Pesemisvõimalusi pakuti 42% objektide juures ja puuetega inimestele mõeldud infrastruktuur oli olemas vaid 14% spordiobjektidest.

Objekti haldajate arvates oli väga heas tehni­ lises seisukorras 43%, heas 34%, rahuldavas 20% ja mitterahuldavas 3% paikadest. Teh­ niline seisukord on maakonniti erinev. Kui

Jalgpall

Võimlemine

Ujumine

Korvpall

Kergejõustik

Võrkpall

Kulturism ja fitness

Tennis

Ratsutamine

Suusasport

Maadlus

Judo

Tantsusport

Uisutamine

Jalgrattasport

572

316

308

259

255

214

196

154

142

130

108

96

87

74

59

12%

92%

71%

17%

48%

47%

67%

39%

92%

39%

14%

19%

69%

91%

22%46,4

38,4

38,9

42,7

42,2

41

42,7

43,1

34

41,2

46,3

42,8

41,8

40,2

38,2

Keskmine vanus Treenerikutseid kokkuNaiste osakaal

Top-15 spordialad treenerikutsete arvult koos naiste osakaalu ja keskmise vanusega

10

Harjumaal ja Lääne­Virumaal on vähemalt heas korras üle 80% sportimispaikadest, siis Jõgevamaal ja Valgamaal jääb see alla 70%.

Munitsipaal­ või riigiomandis olevatest spor­ diobjektidest on vähemalt heas korras 74% ning eraomandis spordiobjektidest 87%.

Spordiorganisatsioonid: kaasatus katusorganisatsioonidesse erineb maakonniti

Eesti spordiregistris oli 31.12.2024. a seisu­ ga 2922 spordiorganisatsiooni, kellest tegut­ sevaid oli 2703 (93%). Aktiivselt spordi har­ rastamisega tegelevaid organisatsioone oli 2055 (70%), ülejäänute fookus oli suunatud spordiürituste korraldamisele või spordite­ gevuse toetamisele. Aasta jooksul lisandus 183 ja registrist kustutati 187 spordiorgani­ satsiooni. Spordiorganisatsioonide persona­ li (juhid, treenerid ja muud töötajad) üldarv kasvas 339 võrra ja oli kokku 11608. Spor­ diorganisatsioonide haldussuutlikkus para­ neb iga aastaga – 2024. aastal esitas Eesti spordiregistrile andmed rekordilised 95% or­ ganisatsioonidest.

Katusorganisatsioonide (spordialaliidud ja maakonna spordiliidud) liikmeskonda kuulub 64% spordiklubidest. Kogu Eestit arvestades ei ole spordiala või piirkondliku katusorganisatsiooni tegevuses aktiivne kaasalöömine aastate jooksul märkimis­ väärselt muutunud, kuid maakondlikult on kaasatus oluliselt erinev. Kui Hiiumaal on liikmeks olijate osakaal 80%, siis Tallinna ja Tartu ümbruses ning Võrumaal on omaette toimetajaid oluliselt rohkem ja liikmesuse osakaal jääb alla 60%. Graafikul on eraldi välja toodud ka maakonna spordiliidu liik­ meks olemise määr, mis erineb maakonniti veelgi enam.

Kujundajale: “Hea” või “väga hea” tehnilise seisukorraga sportimispaikade osakaal maakonniti.

Maakond Tehn. seisukord „hea” Tehn. seisu­ kord „väga hea”

Harjumaa 32% 52%

Hiiumaa 31% 45%

Ida­Virumaa 33% 42%

Jõgevamaa 45% 22%

Järvamaa 32% 43%

Lääne­Virumaa 34% 48%

Läänemaa 43% 35%

Põlvamaa 44% 30%

Pärnumaa 29% 43%

Raplamaa 43% 27%

Saaremaa 38% 33%

Tartumaa 30% 46%

Valgamaa 34% 34%

Viljandimaa 38% 34%

Võrumaa 41% 36%

Kujundajale: Spordiklubide liikmeks olemise osakaal maakonniti

Maakond Mingi katusorganisatsiooni liikmeks ole­ mise osakaal Maakonna spordiliidu liikmeks olemise osakaal

Harjumaa 59% 11%

Hiiumaa 80% 70%

Ida­Virumaa 68% 42%

Jõgevamaa 64% 49%

Järvamaa 77% 46%

Lääne­Virumaa 69% 45%

Läänemaa 65% 44%

Põlvamaa 67% 58%

Pärnumaa 72% 55%

Raplamaa 71% 44%

Saaremaa 67% 53%

Tartumaa 58% 25%

Valgamaa 76% 37%

Viljandimaa 78% 47%

Võrumaa 56% 31%

Kujundajale. Suvistel olümpiatel saavutatud esikümne­ kohad ja erinevate spordialade arv

Top 10 kohti Top 10 erinevaid spordialasid

1992 11 7

1996 10 7

2000 9 5

2004 7 3

2008 6 3

2012 5 4

2016 11 6

2021 6 4

2024 10 7

52%32%

45%31%

45%

42%33%

22%

43%32%

48%34%

43% 35%

44% 30%

43%29%

43% 27%

38% 33%

46%30%

34%34%

38% 34%

41% 36%

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Lääne- Virumaa

Läänemaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Võrumaa

Viljandimaa

Tehniline seisukord “hea”

Tehniline seisukord “väga hea”

“Hea” või “väga hea” tehnilise seisukorraga sportimispaikade osakaal maakonniti

11

Spordiorganisatsioonid: kaasatus katusorganisatsioonidesse erineb maakonniti

Kujundajale: Spordiklubide liikmeks olemise osakaal maakonniti

Maakond Mingi katusorganisatsiooni liikmeks ole­ mise osakaal Maakonna spordiliidu liikmeks olemise osakaal

Harjumaa 59% 11%

Hiiumaa 80% 70%

Ida­Virumaa 68% 42%

Jõgevamaa 64% 49%

Järvamaa 77% 46%

Lääne­Virumaa 69% 45%

Läänemaa 65% 44%

Põlvamaa 67% 58%

Pärnumaa 72% 55%

Raplamaa 71% 44%

Saaremaa 67% 53%

Tartumaa 58% 25%

Valgamaa 76% 37%

Viljandimaa 78% 47%

Võrumaa 56% 31%

Saavutussport: lai medalialade haare

2024. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli­ võistlustel kokku 42 spordialal 273 medalit – 80 kulda, 73 hõbedat ja 120 pronksi. Enim medaleid saadi purjetamises (45), kulturis­ mis ja fitnessis (33) ning sumos (32). Esi­ kohtade poolest olid edukaimad alad pur­ jetamine (17), veemootorisport (10) ning sõudmine (7) ja orienteerumine (7).

Kuigi Pariisi olümpiamängudelt ei õnnes­ tunud medaleid tuua, siis MM­ ja EM­võist­ lustel pääseti olümpiaaladel esikolmikusse seitsmel korral. Talialadel võideti kolm hõbe­ medalit – Marten Liiv kiiruisutamises, Alek­ sandr Selevko iluuisutamises ning Marie Kaldvee ja Harri Lill kurlingus. Juuni keskel said 8 päeva jooksul Euroopa meistrivõist­ luste kuldmedali kaela Johannes Erm kerge­ jõustikus, Irina Embrich vehklemises ja Eneli Jefimova ujumises, hiljem täiendas pronks­ medaliga saaki Madis Mihkels jalgrattaspor­ dis. Märkimisväärne on uute medalialade esilekerkimine ja erinevate spordialade lai haare – medalile küündisid kuue erineva spordialaliidu sportlased. Viimati saime nii mitmel olümpiaalal medali 2006. aastal.

Ka Pariisis suutsime hoolimata medalita jäämisest jõuda esikümnesse 10 korral ja koguni 7 erineval spordialal. Varasemalt oleme suvemängudel sama paljudel aladel suutnud konkurentsis olla 1990. aastatel.

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Lääne-Virumaa

Läänemaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

59%

80%

68%

64%

77%

69%

65%

67%

72%

71%

67%

58%

76%

78%

56%

11%

70%

42%

49%

46%

45%

44%

58%

55%

44%

53%

25%

37%

47%

31%

Maakonna spordiliidu liikmeks olemise osakaal

Mingi katusorganisatsiooni liikmeks olemise osakaal

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2021 2024

11 10

9

7 6

5

11

6

10

7 7

5

3 3 4

6

4

7

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2021 2024

16 16

21

5

1

3

8

4 3

2 2 2 2 1

2 3

2 3

Spordiklubide liikmeks olemise osakaal maakonniti

Suvistel olümpiatel saavutatud esikümnekohad ja erinevate spordialade arv

12

36 064 38 364

48 594 48 641

56 040

65 383 71 148

68 135 71 410

76 149

85 098

4795 5760 6603 7459 7766 8541 9925 8305 9445 10394 10615

Keskmine tulu

Mediaantulu

1.2. SPORDIVALDKONNA RAHASTAMINE

Spordiklubide tulubaas jõudis uutesse kõrgustesse

Spordiklubide tulud olid 2023. aastal2 200,7 miljonit eurot ja kulud 200,2 miljonit eurot. Mitte kunagi varem ei ole tulud kasvanud ühe aastaga nii palju (33,2 miljonit). Kahe aasta jooksul on tulubaas kasvanud 54,9 miljoni euro võrra. Vähemalt sama märkimisväärne on ka üksikisikutelt saadud tulude kerkimine, mis esmakordselt on kolmekohaline ­ 101 miljonit eurot – ning mis aastaga suurenes 19,8 miljoni euro võrra. Kümne aastaga on eraisikutelt saadud summa suurenenud neli korda. Ajaloo jooksul on vaid korra varem üksikisikute panus moodustanud spordiklu­ bide kogutuludest üle poole.

Tulubaasi kasvu positiivse fooni juures tuleb siiski märkida ka tulude väga ebaühtlast ja­ gunemist:

• 31 klubil oli kogutulu üle 1 miljoni euro, mis moodustas 38% spordiklubide kogu­ tulust;

• mediaantulu oli 10 615 eurot ning aasta­ ga oli see kerkinud vaid 221 eurot;

• kuigi üksikisikud panustasid oluliselt rohkem, siis 25% klubide puhul puudus eraisikute panus täielikult.

2 2024. aasta andmed selguvad 2025. aasta suvel

Kujundajale. Spordiklubide tulud ja kulud miljonites eu­ rodes aastatel 2013­2023.

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Tulud kokku 60,9 65,8 90,1 86,5 111,6 127,7 139,7 136,4 145,9 167,5 200,7

sh. üksikisikutelt 25,1 27,0 41,8 37,3 56,2 61,3 66,9 57,8 57,6 81,2 101

Kujundajale. Spodiklubide keskmine tulu ja mediaantulu

keskmine tulu mediaantulu

2013 36 064 4 795

2014 38 364 5 760

2015 48 594 6 603

2016 48 641 7 459

2017 56 040 7 766

2018 65 383 8 541

2019 71 148 9 925

2020 68 135 8 305

2021 71 410 9 445

2022 76 149 10 394

2023 85 098 10 615

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

60,9

65,8

90,1

86,5

111,6

127,7

139,7

136,4

145,9

167,5

200,7

25,1

27

41,8

37,3

56,2

61,3

66,9

57,8

57,6

81,2

101

Tulud üksikisikutelt

Tulud kokku

Spordiklubide tulud miljonites eurodes aastatel 2013-2023

Spodiklubide keskmine tulu ja mediaantulu

13

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

20 11

20 12

20 13

20 14

20 15

20 16

20 17

20 18

20 19

20 20

20 21

20 22

20 23

12 9

66 4

53

15 5

80 3

73

18 8

54 9

15

20 2

33 4

89

23 5

47 2

50

20 2

42 6

77

16 8

47 5

38

20 4

70 6

20

16 4

33 0

00

18 7

05 4

09

14 9

26 4

76

14 5

70 4

22

16 6

92 5

14

18 5

09 2

06

19 8

08 3

81

25 3

67 4

19

26 4

36 6

69

26 0

49 7

71

25 3

99 8

01

27 7

94 4

03

16 9

09 9

19

22 7

50 8

95

22 8

53 3

56

16 6

33 8

87

22 6

33 6

06

13 5

40 3

44

5 76

8 24

1

9 33

1 77

3

10 9

95 3

86

22 0

51 8

95

23 5

56 9

17

6 90

9 74

4

16 9

34 8

43

14 7

04 5

22

11 8

88 1

46

21 6

50 1

02

25 3

67 4

10

36 6

16 6

33

26 7

05 6

33

35 8

02 3

91

6 97

9 62

3 7 88

3 35

3

11 8

14 8

72

12 9

75 2

99

16 1

70 6

36

15 1

51 6

62

18 1

30 1

60

13 8

95 0

30

16 1

72 4

95

17 4

37 3

57

20 3

47 4

41

24 0

02 1

55

26 1

35 3

34

29 9

68 4

86

31 9

22 7

49

35 1

86 9

85

34 1

55 3

38

39 7

85 3

15

47 0

40 0

78

49 3

66 2

32

Ülalpidamine Investeeringud Toetused

KOVide toetus kasvas eelarvega samas taktis

3 2024. aasta andmed selguvad 2025. aasta suvel

Kohalikud omavalitsused eraldasid 2023. aastal3 spordile 113 miljonit eurot. Toetus­ maht suurenes aastaga 13,8 miljoni euro võrra, mis on rekordiline summa. Investee­ ringud kasvasid 9,1 miljoni euro võrra ja moodustasid 32% kogumahust. Infrastruk­

tuuri ülalpidamisele kulus 2,3 miljonit eurot rohkem ning halduskulude osakaal oli 44%. Spordiklubide ja spordikoolide toetusteks eraldati 2,5 miljonit eurot rohkem kui 2022. aastal ja toetused moodustasid spordile tehtud eraldistest veerandi.

Kujundajale. Kohalike omavalitsuste spordile tehtud kulutuste summad ja osakaalud kululiikide ning aastate kaupa

mln eur Investeeringud Ülalpidamine Toetused A A S T A KOKKU

2004 16 909 919 6 979 623 12 966 453 36 855 995

2005 22 750 895 7 883 353 15 580 373 46 214 620

2006 22 853 356 11 814 872 18 854 915 53 523 143

2007 16 633 887 12 975 299 20 233 489 49 842 675

2008 22 633 606 16 170 636 23 547 250 62 351 492

2009 13 540 344 15 151 662 20 242 677 48 934 683

2010 5 768 241 18 130 160 16 847 538 40 745 938

2011 9 331 773 13 895 030 20 470 620 43 697 423

2012 10 995 386 16 172 495 16 433 000 43 600 881

2013 22 051 895 17 437 357 18 705 409 58 194 661

2014 23 556 917 20 347 441 14 926 476 58 830 834

2015 6 909 744 24 002 155 14 570 422 45 482 321

2016 16 934 843 26 135 334 16 692 514 59 762 691

2017 14 704 522 29 968 486 18 509 206 63 182 214

2018 11 888 146 31 922 749 19 808 381 63 619 276

2019 21 650 102 35 186 985 25 367 419 82 204 506

2020 25 367 410 34 155 338 26 436 669 85 959 417

2021 36 616 633 39 785 315 26 049 771 102 451 719

2022 26 705 633 47 040 078 25 399 801 99 145 512

2023 35 802 391 49 366 232 27 794 403 112 963 026

Kohalike omavalitsuste spordile tehtud kulutuste summad kululiikide ning aastate kaupa

14

Kasvu taga olid Harjumaa omavalitsused ning eriti Tallinna linn, kus eraldised spordi­ le tõusid võrreldes 2022. aastaga 10 miljoni euro võrra. Samal ajal jäi koguni 12 maakon­ na panus väiksemaks, Harjumaa kõrval kas­ vatasid toetusmahtu veel vaid Valgamaa ja Viljandimaa.

Kohalikelt omavalitsustelt spordile tehtud kulutused miljonites eurodes maakondade kaupa

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Harjumaa 27,68 33,50 17,21 27,93 30,91 26,73 29,67 23,11 35,93 38,24 57,16

Hiiumaa 0,73 0,51 0,30 0,28 0,39 0,39 0,92 2,74 8,17 1,24 0,83

Ida-Virumaa 5,76 5,30 5,79 6,07 7,58 8,57 12,54 16,58 15,03 11,93 11,24

Jõgevamaa 0,75 0,57 1,95 0,88 0,98 2,11 1,80 1,74 2,22 2,14 2,10

Järvamaa 1,30 0,80 0,91 0,87 2,30 1,75 2,78 5,39 1,83 1,64 1,61

Lääne-Virumaa 2,75 2,31 2,58 3,61 3,33 3,67 4,60 4,14 5,37 6,68 6,25

Läänemaa 0,93 0,77 0,85 0,94 1,61 2,14 1,15 1,15 1,40 1,84 1,62

Põlvamaa 0,85 0,91 0,83 1,17 1,02 2,15 1,69 1,08 1,23 1,60 1,59

Pärnumaa 5,24 4,75 4,42 7,26 3,39 3,77 7,57 7,98 5,18 9,54 8,83

Raplamaa 0,94 1,10 1,21 1,39 1,64 1,41 3,37 5,61 3,41 3,31 1,82

Saaremaa 2,43 1,23 1,28 1,07 1,03 1,22 1,40 1,31 1,54 1,60 1,58

Tartumaa 4,37 3,02 4,21 3,85 4,63 4,82 8,45 8,72 11,89 12,39 10,05

Valgamaa 0,78 0,79 0,67 0,71 0,78 0,77 1,23 0,94 1,03 1,87 3,04

Viljandimaa 2,16 2,05 1,98 2,34 2,34 2,79 3,27 2,68 5,65 3,09 3,32

Võrumaa 1,53 1,22 1,28 1,38 1,25 1,32 1,77 2,80 2,58 2,02 1,93

Kujundajale. Kohalikelt omavalitsustelt spordile tehtud kulutused miljonites eurodes maa­ kondade kaupa

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Harjumaa 27,68 33,50 17,21 27,93 30,91 26,73 29,67 23,11 35,93 38,24 57,16

Hiiumaa 0,73 0,51 0,30 0,28 0,39 0,39 0,92 2,74 8,17 1,24 0,83

Ida­Virumaa 5,76 5,30 5,79 6,07 7,58 8,57 12,54 16,58 15,03 11,93 11,24

Jõgevamaa 0,75 0,57 1,95 0,88 0,98 2,11 1,80 1,74 2,22 2,14 2,10

Järvamaa 1,30 0,80 0,91 0,87 2,30 1,75 2,78 5,39 1,83 1,64 1,61

Lääne­Virumaa 2,75 2,31 2,58 3,61 3,33 3,67 4,60 4,14 5,37 6,68 6,25

Läänemaa 0,93 0,77 0,85 0,94 1,61 2,14 1,15 1,15 1,40 1,84 1,62

Põlvamaa 0,85 0,91 0,83 1,17 1,02 2,15 1,69 1,08 1,23 1,60 1,59

Pärnumaa 5,24 4,75 4,42 7,26 3,39 3,77 7,57 7,98 5,18 9,54 8,83

Raplamaa 0,94 1,10 1,21 1,39 1,64 1,41 3,37 5,61 3,41 3,31 1,82

Saaremaa 2,43 1,23 1,28 1,07 1,03 1,22 1,40 1,31 1,54 1,60 1,58

Tartumaa 4,37 3,02 4,21 3,85 4,63 4,82 8,45 8,72 11,89 12,39 10,05

Valgamaa 0,78 0,79 0,67 0,71 0,78 0,77 1,23 0,94 1,03 1,87 3,04

Viljandimaa 2,16 2,05 1,98 2,34 2,34 2,79 3,27 2,68 5,65 3,09 3,32

Võrumaa 1,53 1,22 1,28 1,38 1,25 1,32 1,77 2,80 2,58 2,02 1,93

15

Omavalitsuste kogu eelarvemaht jätkas tõu­ su sporditoetustega samas tempos ning spordi osakaal püsis 3,3% tasemel koguku­ ludest. Ühe elaniku kohta panustati 82,17 eurot. 19 omavalitsust ületasid 100 euro piiri elaniku kohta, tipus oli Rae vald (538 eurot inimese kohta), kes kulutas sporditegevu­ sele ainsana rohkem kui kümnendiku eelar­ vest.

Kohalikelt omavalitsustelt spordile tehtud kulutuste osakaal eelarvest maakondade kaupa

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Harjumaa 4,63% 4,69% 2,29% 3,53% 3,35% 2,66% 2,76% 2,02% 2,67% 2,68% 3,48%

Hiiumaa 6,17% 4,34% 2,36% 1,97% 2,58% 2,55% 4,37% 11,68% 28,68% 4,39% 3,38%

Ida-Virumaa 3,45% 2,94% 3,37% 3,50% 4,31% 4,06% 5,89% 7,23% 6,30% 4,55% 3,88%

Jõgevamaa 2,40% 1,51% 4,78% 2,22% 1,99% 3,70% 3,23% 3,72% 3,58% 3,22% 3,31%

Järvamaa 3,19% 2,06% 2,37% 2,19% 4,96% 3,42% 4,12% 8,48% 3,09% 2,60% 2,30%

Lääne-Virumaa 4,44% 3,43% 3,50% 4,67% 4,00% 3,84% 4,13% 3,86% 4,51% 5,42% 4,69%

Läänemaa 3,56% 2,64% 2,58% 3,02% 4,31% 5,99% 2,86% 2,54% 3,25% 3,24% 3,44%

Põlvamaa 2,89% 2,91% 2,43% 3,24% 2,55% 5,32% 3,89% 2,68% 2,58% 3,12% 2,85%

Pärnumaa 6,20% 4,17% 4,29% 6,88% 2,69% 2,86% 4,75% 4,88% 3,27% 5,31% 4,14%

Raplamaa 3,12% 2,72% 3,10% 2,86% 3,35% 2,44% 5,30% 8,96% 4,97% 4,46% 2,15%

Saaremaa 6,25% 3,30% 2,83% 2,46% 1,76% 2,13% 2,10% 2,21% 2,36% 2,14% 1,94%

Tartumaa 2,42% 1,62% 2,14% 1,87% 1,91% 1,84% 2,55% 2,80% 3,49% 3,36% 2,27%

Valgamaa 2,48% 2,43% 1,99% 1,89% 1,71% 1,75% 2,57% 1,84% 1,91% 3,59% 5,21%

Viljandimaa 4,37% 3,68% 3,75% 4,00% 3,46% 3,53% 3,66% 3,01% 6,02% 3,29% 2,95%

Võrumaa 3,35% 2,85% 2,88% 3,17% 2,41% 2,23% 2,74% 3,98% 3,26% 2,53% 2,13%

Kujundajale. Kohalikelt omavalitsustelt spordile tehtud kulutuste osakaal eelarvest maakondade kaupa

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Harjumaa 4,63% 4,69% 2,29% 3,53% 3,35% 2,66% 2,76% 2,02% 2,67% 2,68% 3,48%

Hiiumaa 6,17% 4,34% 2,36% 1,97% 2,58% 2,55% 4,37% 11,68% 28,68% 4,39% 3,38%

Ida­Virumaa 3,45% 2,94% 3,37% 3,50% 4,31% 4,06% 5,89% 7,23% 6,30% 4,55% 3,88%

Jõgevamaa 2,40% 1,51% 4,78% 2,22% 1,99% 3,70% 3,23% 3,72% 3,58% 3,22% 3,31%

Järvamaa 3,19% 2,06% 2,37% 2,19% 4,96% 3,42% 4,12% 8,48% 3,09% 2,60% 2,30%

Lääne­Virumaa 4,44% 3,43% 3,50% 4,67% 4,00% 3,84% 4,13% 3,86% 4,51% 5,42% 4,69%

Läänemaa 3,56% 2,64% 2,58% 3,02% 4,31% 5,99% 2,86% 2,54% 3,25% 3,24% 3,44%

Põlvamaa 2,89% 2,91% 2,43% 3,24% 2,55% 5,32% 3,89% 2,68% 2,58% 3,12% 2,85%

Pärnumaa 6,20% 4,17% 4,29% 6,88% 2,69% 2,86% 4,75% 4,88% 3,27% 5,31% 4,14%

Raplamaa 3,12% 2,72% 3,10% 2,86% 3,35% 2,44% 5,30% 8,96% 4,97% 4,46% 2,15%

Saaremaa 6,25% 3,30% 2,83% 2,46% 1,76% 2,13% 2,10% 2,21% 2,36% 2,14% 1,94%

Tartumaa 2,42% 1,62% 2,14% 1,87% 1,91% 1,84% 2,55% 2,80% 3,49% 3,36% 2,27%

Valgamaa 2,48% 2,43% 1,99% 1,89% 1,71% 1,75% 2,57% 1,84% 1,91% 3,59% 5,21%

Viljandimaa 4,37% 3,68% 3,75% 4,00% 3,46% 3,53% 3,66% 3,01% 6,02% 3,29% 2,95%

Võrumaa 3,35% 2,85% 2,88% 3,17% 2,41% 2,23% 2,74% 3,98% 3,26% 2,53% 2,13%

16

Spordivaldkond on jätkuvalt suurim maksumaksja kultuuris

Sporditegevusega seotud organisatsioonid maksid 2024. aastal riiklikke makse 48 miljo­ nit eurot ja tööjõumakse 39,2 miljonit eurot, olles sellega jätkuvalt enim riiklikke makse maksev kultuurivaldkond. Aasta jooksul kas­ vas maksude laekumine 6,1 miljonit (15%) ja tööjõumaksude tasumine 3,4 miljonit eurot (10%). Viimases kvartalis toimus võrreldes esimese poolaastaga küll kerge langus, kuid sellest hoolimata oli tegemist spordi jaoks aegade jooksul suurima maksupanusega. Kasvutempo ületas riigi keskmist.

Suurim riiklike maksude maksja spordis oli My Fitness AS 3,33 miljoni euroga, kes jõudis seega ka kultuuriga seotud organisatsiooni­ de esikuuikusse. Eesti Jalgpalli Liidu poolt makstud 2,14 miljonit eurot tööjõumakse on suurim näitaja spordis ja kogusummalt viies kogu kultuurisektoris.

Kultuuriministeeriumi toetused spordile

Kultuuriministeerium eraldas 2024. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 42,5 mil­ jonit eurot, millest 39,8 miljonit eurot eral­ dati spordiorganisatsioonidele tegevus­ ja projektitoetusteks ning 2,7 miljonit eurot investeeringuteks spordiobjektidesse. Tule­ nevalt riigieelarve olukorrast ei ole viimas­ tel aastatel tehtud otsuseid suuremahuliste spordiobjektide rajamiseks (välja arvatud Tehvandi multifunktsionaalne hall, mis on vajalik laskesuusatamise tiitlivõistluste kor­ raldamiseks).

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna investeeringutoetused miljonites eurodes aastatel 2020-2024

2020 2021 2022 2023 2024

Multifunktsionaalsed jalgpallihallid 6,0 6,0 6,0 2,0 0,0

Kääriku Spordikeskus 4,6 3,4 1,6 0,0 0,0

Kohalike omavalitsuste investeeringud 0,0 5,5 1,0 0,3 0,0

Regionaalsed tervisespordikeskused 0,7 0,7 0,7 3,7 0,7

Tehvandi ja Jõulumäe SA investeeringud (v.a Kääriku Spordikeskus)

1,8 1,4 2,5 3,0 2,0

2020 2021 2022 2023 2024

Toetused 29,3 33,2 36,3 42,0 39,8

Investeeringud 13,1 17,0 11,8 9,0 2,7 2020 2021 2022 2023 2024

29,3 33,2 36,3 42 39,8

13,1 17 11,8

9 2,7

Toetused Investeeringud

17

Tegevus­ ja projektitoetustest suurema osa moodustavad toetused spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomiteele, treenerite töö­ jõukulu toetus ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetus. Need kolm eelarverida moodustavad 70% Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarvest.

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna tegevus- ja projektitoetused miljonites eurodes aastatel 2020-2024

2020 2021 2022 2023 2024

Spordialaliidud ja EOK 12,6 13,1 12,9 14,1 13,7

Treenerite tööjõukulu toetus 7,3 7,8 7,8 12,2 12,2

Rahvusvaheliste võistluste korraldamine 3,9 6,1 6,4 5,2 4,2

Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,6 1,7 1,7 2,1 2,1

Liikumisharrastuse organisatsioonid 1,0 1,0 2,1 2,4 2,3

Puuetega inimeste organisatsioonid 1,0 1,0 1,0 1,2 1,2

Toetus muudele partnerorganisatsioonidele 0,7 1,0 0,9 1,1 1,2

Audentese Spordigümnaasiumi riiklik tellimus 2,4 2,4 2,4

Riigikogu otsetoetused 0,7 1,1 0,5 0,7 0,0

Muud toetused (sh SA-de tegevustoetused) 1,5 0,5 0,6 0,6 0,5

2020 2021 2022 2023 2024

Spordialaliidud ja EOK 12,6 13,1 12,9 14,1 13,7

Treenerite tööjõukulu toetus 7,3 7,8 7,8 12,2 12,2

Rahvusvaheliste võistluste korraldamine 3,9 6,1 6,4 5,2 4,2

Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,6 1,7 1,7 2,1 2,1

Liikumisharrastuse organisatsioonid 1,0 1,0 2,1 2,4 2,3

Puuetega inimeste organisatsioonid 1,0 1,0 1,0 1,2 1,2

Toetus muudele partnerorganisatsioonidele 0,7 1,0 0,9 1,1 1,2

Audentese Spordigümnaasiumi riiklik tellimus 2,4 2,4 2,4

Riigikogu otsetoetused 0,7 1,1 0,5 0,7 0,0

Muud toetused (sh SA­de tegevustoetused) 1,5 0,5 0,6 0,6 0,5

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna tegevus­ ja projektitoetused aastatel 2020­ 2024

18

2. SAAVUTUS- SPORDI ARENDAMINE

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

19

2.1. PARIISI OLÜMPIAMÄNGUDE KOKKUVÕTE

2024 oli olümpia­aasta. Pariisi suveolüm­ piamängudel osales 25 Eesti sportlast 13 spordialal. Paraku oli see pärast 1996. aas­ ta Atlanta olümpiamänge taasiseseisvunud Eesti teine suveolümpia, mil meie koondis jäi medalita. Vaatamata ajaloo väikseimale delegatsioonile saavutasid Eesti sportlased märkimisväärsed 10 esikümne kohta, neist parimana Nelli Differt 4. koha vehklemises. Eestlaste huvi olümpia vastu oli suur ning kajastus positiivne. Kui kõrghetkel elas Pa­ riisi olümpiale telepildi vahendusel kaasa 680  000 Eesti inimest, siis ka ülekanded Eesti sportlaste esitustest olid väga popu­ laarsed. Eneli Jefimova ja Kregor Zirki finaal- ujumist vaatasid vastavalt 179 000 ning 148  000 inimest ning Rasmus Mägi finaal­ jooksu 169 000 Eesti silmapaari. Eesti Olüm­ piakomitee tippspordikomisjon ja esindajate kogu hindas koondise soorituse Pariisi suve­ olümpiamängudel heaks.

Kui analüüsida taasiseseisvunud Eesti sport­ laste esinemist olümpiamängudel, on näha, et tulemuslikumad ajad on jäänud viimase enam kui 30 aasta esimesse poolde. Aas­ tatel 1992­2008 võitsid Eesti sportlased nii suve­ kui ka taliolümpiamängudelt kokku 16 medalit. Pärast seda, perioodil 2010­2024 kokku enam kui poole vähem ehk vaid 7 me­ dalit. Viimased 4 olümpiatsüklit on sarnased Eesti taasiseseisvumisaja esimese 3 olüm­ piatsükliga, kus medaleid on võidetud vähe, aga esikümne kohti saavutatud palju. Aasta­ tel 2000­2008 olid Eesti hiilgeajad murdmaa­ suusatamises, kergejõustikus, sõudmises ning judos.

Graafiku pealkiri: Sportlaste kohad olümpiamängudel

1992­1992 1994­1996 1998­2000 2002­2004 2006­2008 2 0 1 0 ­ 2 0 1 2 2014­2016 2018­2020 2022­2024

Alb./Barc. Lilleh./Atlanta Nagano/Sydney SLC/Ateena Torino/Peking V a n c . / London Sotši/Rio Pyeong./Tokyo Peking/Pariis

11. ­ 20. 13 19 22 8 17 17 12 19 11

4. ­ 10. 13 12 10 8 7 4 11 5 13

1. ­ 3. 2 0 3 6 5 3 1 2 1

13

19

22

8

17

17

12

19

11

1992/1992

1994-1996

1998-2000

2002-2004

2006-2008

2010-2012

2014-2016

2018-2020

2022-2024

13

12

10

8

7

4

11

5

13

2

3

6

5

3

1

2

1

Olümpiamängude 11.-20. koht

Olümpiamängude 4.-10. koht

Olümpiamängude 1.-3. koht

Albertville/ Barcelona

Lillehammer/ Atlanta

Nagano/ Sydney

Salt Lake City/ Ateena

Torino/ Peking

Vancouver/ London

Sotši/ Rio de Janeiro

Pyeongchang/ Tokyo

Peking/ Pariis

Sportlaste kohad olümpiamängudel

20

Üks suuremaid põhjuseid, miks Eesti kon­ kurentsivõime viimasel neljal olümpiatsüklil langenud on, võib olla tippspordi toetamine. Mitmed riigid hakkasid just selle perioodi eel tippsporti jõulisemalt rahastama, näiteks loodi Taanis 2008. aastal tippspordi üksus Team Denmark. Eestis toimus väike muutus aga enam kui 10 aastat hiljem. 2019. aastal loodud Team Estonia on kindlasti tõstnud tippspordi toetamise kvaliteeti, kuid lähiajal tehtavad sammud peavad olema jõulise­ mad, kui soovime olla konkurentsivõimeli­ sed.

Team Estonia toetas viimase olümpiatsükli, kolmeaastase perioodi ehk lühendatud tsük­ li jooksul aastatel 2022­2024 spordialaliite kokku 21,1 miljoni euroga. Kokku said toe­ tust 44 spordialaliitu ning toetati sportlasi ja nende treenereid, täiskasvanute­ ja noor­ tekoondiseid ning Team Estonia sportlaste tugiteenuste kasutamist. Toetustest 51% eraldati nimeliselt individuaalalade sportlas­ tele ja treeneritele ning 27% võistkondlikele sportmängudele ja 4% mitteolümpiaaladele.

Kõige enam sai perioodil 2022­2024 Team Estoniast toetust Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Võrkpalli Liit ja Eesti Korvpalliliit. Team Estonia eelarvest 14,3 miljonit eurot ehk kaks kolmandikku jagunes esimese kümne ja 18,9 miljonit eurot ehk 90% esimese 20 spordiala vahel. Seega toetati ülejäänud 24 spordiala kokku 2,1 miljoni euroga ehk 10% eelarvest.

Individuaalalade sportlaste ja treenerite nimelised toetu­ sed 10 712 196

Individuaalalade koondiste toetused 2 083 203

Võistkondlike sportmängude toetused 5 645 737

Mitte olümpiaalade toetused 754 500

Tugiteenused 1 879 066

Team Estonia toetus perioodil 2022­2024.

Individuaalalade sportlaste ja treenerite

nimelised toetused 10 712 196 €

Individuaalalade koondiste toetused

2 083 203 €

Võistkondlike sportmängude

toetused 5 645 737 €

Mitteolümpiaalade toetused

754 500 €

Toetused kokku 21 074 702 €

Tugiteenused 1 879 066 €

Team Estonia toetus perioodil 2022-2024

Ee st

i K er

ge jõ

us tik

ul iit

Ee st

i V õr

kp al

li Li

it

Ee st

i K or

vp al

lil iit

Ee st

i V eh

kl em

is lii

t

Ee st

i S uu

sa lii

t

Ee st

i S õu

de lii

t

Ee st

i U is

ul iit

Ee st

i K äs

ip al

lil iit

Ee st

i M aa

dl us

lii t

Ee st

i J al

gp al

li Li

it

2 48

5 52

5

2 26

0 88

0

1 94

9 89

8

1 57

3 94

0

1 48

3 77

3

1 24

8 17

4

84 4

24 5

82 4

00 0

80 7

52 5

77 2

24 0

Team Estonia toetus spordialaliitudele perioodil 2022-2024

21

2.2. TEAM ESTONIA TEGEVUSED

2024. aastal tehti oluline muudatus Team Estonia noorsportlase toetuses. Kui vara­ semalt toetati noorsportlasi vanuses 14­22, siis alates 2024. aasta 1. jaanuarist toeta­ takse noorsportlasi vanuses 18­22 aastat talialadel ning alates 1. detsembrist su­ vealadel. On üksikuid erandeid, tulenevalt varajasema spetsialiseerumisega spordiala­ dest või väga edukatest noorematest sport­ lastest, kuid eesmärk on edaspidi toetada noorsportlasi kõige kriitilisemal perioodil ehk pärast keskkooli. Tehtud muudatus või­ maldas noorsportlase toetust oluliselt tõsta, kuivõrd toetatavate noorsportlaste arv vähe­ nes enam kui poole võrra – ligikaudu 150 noorsportlase asemel toetab Team Estonia edaspidi 70­80 noorsportlast.

Lisaks noorsportlase toetusele suurenes 2024. aastal ka C­kategooria sportlaste toe­ tus. Kuni 2024. aastani oli koondise toetu­ sest võimalik taotleda toetust ka Team Es­ tonia toetusel olevale üksiksportlasele ehk osa sportlastest said toetust Team Estonia kahest erinevat meetmest. Seoses muuda­ tusega toetada alates 2025. aastast Team Estonia koondise meetmest vaid erinevate spordialade noorte­ ja täiskasvanute koon­ disi, otsustati tõsta C­kategooria toetuse määra. A­ ja B­kategooria toetused jäid eel­ arvelistel põhjustel esialgu muutmata.

Tugiteenuste süsteem sportlastele püsis 2024. aastal muutumatuna. Endiselt on sportlastel Team Estonia toel võimalik kasu­ tada spordiarsti, füsioterapeudi, massööri, spordipsühholoogia ja toitumisnõustamise teenust. Lisaks anda vajadusel vereproove ning saada südame ultraheliuuring või vigas­ tustega seotud ravi. Viimane on sportlaste jaoks eriti oluline, nagu ka Spordimeditsiini SA poolt pakutav arstiabi kiirus. Võimaluste piires toetati ka osade spordialade puhul fü­ sioterapeudi kaasamist tiitlivõistlustele.

Team Estonia korraldas 2024. aastal ka ühe tippspordi teemalise konverentsi. „Kääriku Kärajad” keskendus tippspordile, täpsemalt Pariisi olümpiamängude analüüsile, Team Estonia arendamisele ning treenerite ja sportlaste muredele. Olulisemad käsitletud teemad olid:

1) tugiteenuste kättesaadavus, spetsialisti­ de treeninglaagrites ja tiitlivõistlustel ko­ halolu aina suurem olulisus;

2) omavahelise koostöö tähtsus, nii erine­ vate alade sportlaste kui ka treenerite vahel;

3) tippspordi pikaajalise plaani alatine ole­ masolu;

4) noorte talentide parem kaardistamine ja spordi juures hoidmise olulisus;

5) treenerite kutsesüsteemi ülevaatamine, treenerite toetamine ning treenerite huve kaitsva organisatsiooni loomine;

6) spordialade veelgi jõulisem prioriseeri­ mine;

7) spordialaliitude strateegia talentide arendamisel ning noorte­ ja tippspordi arendamisel;

8) treenerite toetamine, kes tegelevad noor­ tega.

Kategooria Palgafond (ühes kuus) Ettevalmistustoetus (ühes kuus) Treeneri toetus (ühes kuus)

C­kategooria 1 500 eurot

(varem 1 250 eurot) 1 000 eurot

(varem 800 eurot)

Noorsportlane 500 eurot

(varem 250 eurot) 300 eurot

(varem 125 eurot)

Team Estonia sportlaste toetused talialadel alates 01.04.2024 ning suvealadel alates 01.12.2024.

C-kategooria sportlane Noorsportlane

1250 €

250 €

+250 €

+250 €800 €

125 €

+200 €

+175 € Ettevalmistustoetuse kasv (kuus)

Treeneri toetuse kasv (kuus)

Toetuse suurus varasemalt (kuus)

Team Estonia sportlaste toetused talialadel alates 01.04.2024 ning suvealadel alates 01.12.2024

22

2.3 PARIISI PARALÜMPIAMÄNGUDE KOKKUVÕTE

XVII suvised paralümpiamängud toimusid 2024. aasta 28. augustist 8. septembrini Pariisis. Eestit esindasid viis parasportlast. Delegatsiooni suurus kokku koos sportlaste, treenerite ja taustajõududega oli 14 inimest. Eestlaste parima tulemuse saavutas Matz Topkin, kes oli 50 m selili ujumises 7. Esi­ kümnesse jõudsid veel Egert Jõesaar ketta­ heites (8 koht) ja Laura­Liis Juursalu triatlo­ nis (10 koht)

Paralümpial osalenud sportlaste ettevalmis­ tuskulud olid kolme aasta jooksul kokku üle 300 000 euro, millest suurema osa moodus­ tasid võistluskulud, sportlaste toetused ja stipendiumid ning treeningute ja treening­ laagrite läbiviimise kulud.

2024. aasta oli nii Eesti Paralümpiakomitee jaoks tervikuna kui ka kommunikatsiooni vaates murranguline. Aasta keskseks sünd­ museks olid Pariisi paralümpiamängud, mis

jõudsid esmakordselt otsepildi vahendusel Eestimaa inimesteni, seda Eesti Paralümpia­ komitee, Delfi, Eesti Rahvusringhäälingu ja Levira vahelises koostöös.

Pariisi paralümpiamängudelt jõudis Delfi TV eetrisse 74 tundi otseülekandeid 13 erine­ valt spordialalt (ujumine, sõudmine, boccia, kergejõustik, triatlon, ratastooliragbi, värav­ pall, jalgrattasõit, ratastoolitennis, istevõrk­ pall, pimedate jalgpall, ratstoolikorvpall, pa­ rajõutõstmine). Delfi TV vahendusel järgis paralümpia ülekandeid ligi 20 000 unikaalset vaatajat.

Paralümpiamängude ava­ ja lõputseremoo­ niat vahendasid otseülekandes nii Delfi TV kui ka ETV2. ETV2 vahendusel jälgis avatse­ remooniat 32 000 inimest ja lõputseremoo­ niat 16 000 inimest.

Graafiku pealkiri: Kulud Pariisi paralümpial osalenud sportlaste ettevalmistuseks 2022-2024

Kulu 2022 2023 2024 Kokku

Võistluskulud 31681 25030 60425 117136

Treeninglaagrid ja treeningud 12567 19880 30725 63172

Tugiteenused 3053 2387 18513 23953

Treenerite toetus ja stipendium 6000 9600 11600 27200

Muud kulud 3742 3669 8750 16161

Stipendiumid sportlastele 14026 27061 28786 69873

KOKKU 71069 87627 158799 317495

Võistluskulud Treeninglaagrid ja treeningud

Tugiteenused Treenerite toetus ja stipendium

Muud kulud Stipendiumid sportlastele

31 6

81

12 5

67

3 05

3

6 00

0

3 74

2

14 0

26

25 0

30

19 8

80

2 38

7

9 60

0 3 66

9

27 0

61

60 4

25

30 7

25

18 5

13

11 6

00

8 75

0

28 7

86

2022 (kokku 71 069 €) 2023 (kokku 87 627 €) 2024 (kokku 158 799 €)

Kulud Pariisi paralümpial osalenud sportlaste ettevalmistuseks 2022-2024

23

2.4. BALTIMAADE KOONDISED SUVEOLÜMPIAMÄNGUDEL

Edutegureid medaliteni jõudmiseks võib olla mitmeid, aga nii mõndagi tähelepanuväärset leiame ka seljataha vaadates. Analüüsisime Eesti, Läti ja Leedu delegatsioone ja saavu­ tusi olümpiamängudel alates 1992. aastast.

2024. aasta Pariisi suveolümpiamängudel osales Eesti 24 sportlasega, mis on taas­ iseseisvumise järel kõige väiksem delegat­ sioon. Eestiga sarnases olukorras oli ka Läti.

Kuna olümpiamängudel on võetud eesmär­ giks ühtlustada naiste ja meeste osalust, siis on aastatega naiste osakaal Baltimaade delegatsioonides kasvanud. Pariisi olümpia­ mängudel oli Baltimaadest kõige suurema naiste osakaaluga Leedu delegatsioon ja kõige väiksem Eesti oma.

Kujundajale: Delegatsioonide suurused suvistel olüm­ piamängudel

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024

Eesti 37 43 33 42 47 32 46 33 24

Läti 34 47 45 32 47 45 32 32 29

Leedu 47 61 61 59 71 62 67 42 51

Kujundajale: Naiste osakaal delegatsioonides

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024

Eesti 11% 19% 6% 26% 28% 28% 39% 42% 33%

Läti 26% 28% 33% 31% 38% 31% 41% 41% 45%

Leedu 23% 26% 34% 20% 38% 37% 28% 38% 47%

47

61

61

59

71

62

67

42

51

34

47

45

32

47

45

32

32

29

37

43

33

42

47

32

46

33

24

23%

26%

34%

20%

38%

37%

28%

38%

47%

26%

28%

33%

31%

38%

31%

41%

41%

45%

11%

19%

6%

26%

28%

28%

39%

42%

33%

1992

1996

2000

2004

2008

2012

2016

2020

2024

Eesti Läti Leedu

Delegatsioonide suurused suvistel olümpia- mängudel ja naiste osakaal delegatsioonides

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

24

Balti riikide olümpiadelegatsioonide liikmete keskmine vanus on tõusujoones. Hoolima­ ta sellest, et Pariisi olümpiamängude puhul delegatsioonide keskmine vanus langes, siis üldine trend, mida graafikul märgib roheline joon, on tõusvas joones. Peamiseks põh­ juseks, miks olümpiasportlaste keskmine vanus kasvab, on debütantide ehk esimest korda olümpiale jõudvate sportlaste suurem vanus. Kui 1990. aastatel oli veel väikeseid

kõikumisi üles­alla, siis viimase kahe küm­ nendiga on debütantide keskmine vanus tõusnud keskmiselt kolm aastat.

Kuivõrd esmakordselt olümpiale jõudjate osakaal on delegatsioonides suur – Eestil veidi alla poole, kuid Lätil­Leedul ligi 60% –, mõjutavadki debütandid oluliselt kogu dele­ gatsiooni keskmist vanust.

Kujundajale: Balti riikide delegatsioonide keskmine vanus suvemängudel

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024

Eesti 24,9 28,3 28,0 26,7 25,7 27,4 27,9 30,2 29,8

Läti 26,1 26,6 27,0 27,7 26,6 26,9 27,2 28,2 26,9

Leedu 26,2 26,0 26,5 26,5 26,9 27,5 27,4 29,4 28,9

Kujundajale: Debütantide osakaal delegatsioonis

Debütantide osakaal

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024 keskmine

Eesti 84% 53% 39% 57% 64% 50% 57% 33% 38% 48%

Läti 91% 66% 56% 44% 68% 62% 44% 75% 48% 59%

Leedu 79% 75% 54% 51% 58% 58% 55% 40% 63% 59%

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024

24

25

26

27

28

29

30

31

Trend

Eesti 29,8

Läti 26,9

Leedu 28,9

Delegatsioonide keskmine vanus

Eesti keskmine

Läti ja Leedu keskmine

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024

84

53

39

57

64

50

57

33 38

91

66

56

44

68 62

44

75

48

79 75

54 51

58 58 55

40

63

Eesti

Läti

Leedu

Debütantide osakaal delegatsioonis

25

Eesti

Läti

Leedu

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024

1

1,2

1,4

1,6

1,8

2

2,2

Eesti keskmine Läti ja Leedu keskmine

Kurb kaasnev fakt on, et 48% Eesti sportlas­ test, kes suveolümpiamängudel osalevad, käivadki karjääri jooksul seal vaid korra. Teis­ te Balti riikide puhul on vastav osakaal sport­ lastest veelgi suurem – Lätil 56% ja Leedul 58%. Samas on siin erinevalt Leedust ja Lätist näha Eesti puhul muutust, sest viimasel ka­ hel suveolümpial osalejate jaoks on tegemist keskmiselt juba teise olümpiaga.

Üks olulisemaid hetki spordi juures hoid­ misel ja esimese eduni jõudmisel on noor­ te üleminek juunioride seast täiskasvanute hulka. Paraku muutub ajavahemik juuniori­ de vanuseklassist väljumise ning esimese olümpia vahel järjest pikemaks ja nõuab üha rohkem ressurssi.

Kujundajale: Mitmendal olümpial sportlane osaleb

Mitmes olümpia keskmiselt

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024 Keskmine

Eesti 1,2 1,6 2,0 1,7 1,6 1,8 1,7 2,1 2,3 1,7

Läti 1,1 1,4 1,7 2,0 1,6 1,6 1,8 1,4 1,6 1,6

Leedu 1,2 1,3 1,5 1,7 1,7 1,7 1,6 2,0 1,6 1,6

Kujundajale: Balti riikide delegatsioonide debütantide keskmine vanus suveolümpial

2004 2008 2012 2016 2020 2024

Eesti 23,2 23,4 25,3 25,8 26,2 26,1

Läti 22,5 24,1 24,1 25,1 27,3 24,9

Leedu 24,0 24,4 25,1 25,2 27,9 27,7

Keskmine 23,4 24,0 24,8 25,4 27,3 26,8

Mitmendal olümpial sportlane osaleb

2004 2008 2012 2016 2020 2024

22

23

24

25

26

27

28

Keskmine

Läti

Leedu

Eesti

Balti riikide delegatsioonide debütantide keskmine vanus suveolümpial

26

Pariisi olümpiamängudel Eesti ja Läti meda­ leid ei võitnud. Baltimaadest on taasiseseis­ vumise järel kõige enam medaleid võitnud Leedu ja kõige vähem Eesti.

Eesti puhul on koguni 96% olümpiamängude medalivõitude puhul tegemist sportlase või võistkonna liikmega, kes on eelnevalt saa­ nud täiskasvanute OM­, MM­ või EM­medali või jõudnud olümpial esikolmikusse. Lee­ dulaste puhul on see osakaal 59% ning lät­ lastel 83%.

Vaid 32% Eesti kõigist olümpiamedalistidest tulid poodiumikohale juba oma esimestel olümpiamängudel. Teistel Balti riikidel nii pikka sisseelamist või olümpiakogemust vaja ole olnud – 75% Leedu ning 61% Läti medalistidest jõudis medalini debüüdil.

Kujundajale: Baltimaade medalid suveolümpiamängu­ delt

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024 Kokku

Eesti 2 0 3 3 2 2 1 2 0 15

Läti 3 1 3 4 3 2 0 2 0 18

Leedu 2 1 5 3 5 5 4 1 4 30

Kujundajale: olümpiamedalisti varasemad medalid

medalivõitjaid eelnev medal osakaal

Eesti Eesti 27 96%

Läti Läti 34 83%

Leedu Leedu 41 59%

Kujundajale: Mitmendalt olümpialt esimene medal

1 2 3 4 5

Eesti 6 5 5 1 1

Läti 13 4 2 0 0

Leedu 42 12 2 0 0

1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 2024

2

0

3 3 2 2

1 2

0

3

1

3 4

3 2

0

2

0

2 1

5

3

5 5 4

1

4

Eesti (kokku 15) Läti (kokku 18) Leedu (kokku 30)

Baltimaade medalid suveolümpiamängudelt

0 20 40 60 80 100

Eesti

Läti

Leedu

96%

83%

59%

27

34

41

Olümpiamedalisti varasemad medalid ja osakaal

Mitmendalt olümpialt esimene medal

1. 2. 3. 4. 5.

6 5 5

1 1

13

4 2 0 0

42

12

2 0 0

Eesti

Läti

Leedu

27

2.5. EESTIS KORRALDATUD RAHVUSVAHELISTE KÕRGETASEMELISTE VÕISTLUSTE TOETAMINE

Kultuuriministeerium toetab rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamist kol­ mest meetmest:

• rahvusvaheliste suurvõistluste korralda­ mise toetus;

• rahvusvaheliste kultuuri­ ja spordisünd­ muste toetus;

• rahvusvaheliste spordisündmuste korral­ damise toetus.

Kolme meetme raames toetas Kultuurimi­ nisteerium 2024. aastal toimunud rahvusva­ helisi spordisündmusi kokku 4,2 mln euroga.

Rahvusvaheliste spordi suurvõistluste Eestis korraldamise toetusmeetme rakendamine

Eelmisel aastal rakendati esimest korda taotlusvooru spordivaldkonna suurvõistlus­ te korraldamise toetamiseks. Taotlusvooru eesmärk on tuua Eestisse nii välisraha kui ka tutvustada Eestit turismisihtkohana meedia­

kanalite kaudu. Taotlusvooru eelarve on 3 miljonit eurot aastas. Meetmest toetatakse võistlusi, mille puhul:

1) varasematel samalaadsetel suurvõist­ lustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes vähemalt 10 000 ja si­ setingimustes 7000;

2) suurvõistluse telepilti edastatakse su­ vealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki.

Kuigi meede on uus, on see end juba õigus­ tanud, sest on andnud pikemalt ette kindlus­ tunde mitmete võistluste korraldamiseks, näiteks:

1) autoralli maailmameistrivõistluste etapp 2025. ja 2026. aastal;

2) iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused 2025. aastal;

3) laskesuusatamise maailmakarikasarja etapp 2026. aastal;

4) laskesuusatamise maailmameistrivõist­ lused 2027. aastal.

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

28

Kui Eesti Korvpalliliit peaks saama 2025. aasta mais rahvusvaheliselt korvpalliliidult 2029. aasta Euroopa meistrivõistluste fi­ naalturniiri alagrupiturniiri korraldamise õi­ guse, on võimalik ka seda võistlust käesole­ vast meetmest toetada.

Toetatud võistlustest toimus 2024. aastal autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp. Riigi toetus oli 1,1 miljonit eurot ja üritus tõi majandusliku mõju analüüsi kohaselt Lõuna­Eestisse 2,4 miljonit eurot välisraha, millelt käibemaksu laekus riigile vähemalt 0,4 miljonit eurot. Ürituse meediakajastuse väärtuseks hinnatakse 2,9 miljonit eurot.

Spordivaldkonna suursündmuste korraldus­ õiguse taotlemine ja andmine toimub ena­ masti mitmeid aastaid enne võistluse toimu­ mist, seega on ka planeerimisprotsess pikk. Meede on andnud võimaluse perioodil 2024­ 2029 toimunud, planeeritud või taotletavate ürituste toetamiseks eraldada või broneeri­ da kokku 14,17 miljonit eurot. Seega on aas­ tani 2029 võimalik meetmest toetada üritusi veel kuni 3,83 mln euro ulatuses.

Taotlusvoorust toetatud järgmistel aastatel toimuvate ürituste puhul on väliskülastaja­ te ja ­osalejate eeldatavad kulutused Eestis märkimisväärsed.

Tabel: Eestis lähiaastatel toimuvate suurvõistluste majandusliku mõju prognoosid

Võistlus Välisraha (mln eur) Väliskülaliste prognoos Telepildi edastamine

Laskesuusatamise MK 2026 10 550 osalejat ja meeskonnaliiget, kes viibivad siin 7 päeva. 8000 väliskülalist, kes viibivad siin 5 päeva.

Ülekanne Eurospordi vahendusel edastatakse vähemalt 75 riiki.

Laskesuusatamise MM 2027 18 700 osalejat ja meeskonnaliiget, kes viibivad siin 14 päeva. 8500 väliskülalist, kes viibivad siin 7 päeva.

Ülekanne Eurospordi vahendusel edastatakse vähemalt 75 riiki.

Autoralli MM etapp 2025 7,1 1000 osalejat ja meeskonnaliiget, kes viibivad siin 8 päeva ja 9000 väliskülalist, kes viibivad siin 3 päeva.

Läbi WRC promootori ja 110 telejaama jõuab telepilt 155 riiki ja 800 miljoni kontaktini.

Korvpalli EM 2029 (korraldusõiguse saamine selgub 2025. aasta mais)

14 20 000 väliskülalist, kes viibivad siin vähemalt 3 päeva.

Jõuab enam kui 50 riigi 300 miljoni vaatajani.

Fo to

: E es

ti O

lü m

pi ak

om ite

e

29

Eestis toimuvate rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetusmeetme rakendamine

Alates 2018. aastast rakendab Kultuurimi­ nisteerium meedet, mille eesmärk on tuua Eestisse olulise majandusliku mõjuga rah­ vusvahelisi kultuuri­ ja spordisündmusi. Toe­ tuse andmise peamiseks tingimuseks on, et välisosalejate ja ­külastajate kulutustelt Ees­ ti riigile laekuv käibemaks (muid võimalikke makse ei arvestata) peab olema vähemalt võrdne toetuse 1,2­kordse suurusega. Mi­ nimaalne eraldatav toetus on 65 000 eurot, mis tähendab, et riiki peab tulema üritusega välisraha (välisosalejate ja ­külastajate kulu­ tused) vähemalt 460 000 eurot4. Tegemist on Eesti majandust otseselt elavdava meet­ mega, mille mõju riigi eelarvepositsioonile on positiivne.

Taotlusvooru maht on alates 2018. a. 2 mil­ jonit eurot aastas, mida on üksikotsustega aeg­ajalt suurendatud. Konkreetse ürituse majanduslikku mõju tõendab korraldaja pä­ rast sündmust sõltumatu kolmanda osapoo­ le koostatud majandusliku mõju analüüsiga,

4 Kuna märkimisväärne osa väliskülastajate ja ­osalejate kulutusest on seotud majutusega, millel on erinev maksumäär, siis arvestuslikult on mõjuanalüüside põhjal hinnatud, et kogukulutustest keskmiselt 17% laekub käibemaksuna.

mille põhjal kujuneb lõplik toetussumma. Kui majanduslik mõju jääb väiksemaks kui esialgu prognoositud, väheneb ka toetus. Keskmiselt on üks üritustel osalenud välis­ külastaja jätnud Eestisse ühe ürituse kohta aastatel 2018­2024 600 eurot.

Madalama kulutuste kogusummaga on noorte­ ja laste spordiüritused, kõrgemaga aga täiskasvanute spordiüritused (nt IRON­ MAN Tallinn). Sporditurist kulutab võrreldes tavaturistiga kohapeal oluliselt enam – kui nt IRONMAN Tallinn osaleja kulutab üritusel 1400 eurot, siis n­n tavaline väliskülastaja jä­ tab Eesti Panga statistika andmetel Eestisse ca 290 eurot.

Analüüs näitab ka, et meetme rakendami­ ne on olnud eeldatust isegi tulusam ­ iga meetmesse kulutatud 1 euro on tagasi too­ nud keskmiselt 1,32 eurot, võttes arvesse ka COVID­19 perioodi. Alates 2018. aastast on meetmest kokku toetatud sündmusi 10,1 miljoni euroga, mis on Eesti riigile toonud vä­ lisrahalt käibemaksuna tagasi 13,3 miljonit eurot.

Aasta Käibemaks välisrahalt Eraldatud toetus

2018 1,13 0,95

2019 1,18 0,93

2020 0,55 0,52

2021 1,8 1,35

2022 2,44 1,91

2023 3,56 2,42

2024 3,14 1,94

Graafiku pealkiri: Meetmest eraldatud toetused ja välis­ rahalt makstud käibemaks.

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Käibemaks välisrahalt

Eraldatud toetus

1,13 1,18

0,55

1,8

2,44

3,56

3,14

0,95 0,93

0,52

1,35

1,91

2,42

1,94

Meetmest eraldatud toetused ja välisrahalt makstud käibemaks

30

Regulaarselt toimuvad üritused on olnud se­ niste andmete alusel kõige suurema majan­ dusliku mõjuga. Näiteks 2024. a. IRONMAN Tallinn tõi Eestisse 6,5 miljonit eurot ja Tal­

linna Maraton 5 miljonit eurot välisraha (vä­ liskülastajate ja ­osalejate kulutused).

Tabel: Spordiürituste majanduslik mõju

Nr Ürituse nimetus Eraldatud

toetus Majanduslik

mõju kokku (eur) Riigile laekunud käibe­ maks välisrahalt (eur)

1 IRONMAN Tallinn 720 000 6 500 000 948 989

2 Tallinna Maraton 546 937 5 000 000 656 324

3 Suvebiatloni maailmameistrivõistlused 150 000 1 700 000 222 248

4 Taekwondo Euroopa meistrivõistlused 120 000 1 200 000 166 601

5 Tallink Floorball (saalihoki turniir) 115 000 3 400 000 519 498

6 Tallinn Open K. Palusalu noorte maadlusvõistlus 95 000 1 700 000 246 261

7 Tartu Maraton 65 000 600 000 81 718

8 Rühmvõimlemise maailmameistrivõistlused 65 000 1 400 000 205 273

KOKKU 1 876 937 22 000 000 3 046 912

Nr Ürituse nimetus Eraldatud toetus Majanduslik mõju kokku (miljonit eur) Riigile laekunud käibemaks välisrahalt (eur)

1 Ironman Tallinn 720 000 6,5 948 989

2 Tallinna Maraton 546 937 5,0 656 324

3 Suvebiatloni maailmameistrivõistlused 150 000 1,7 222 248

4 Taekwondo Euroopa meistrivõistlused 120 000 1,2 166 601

5 Tallink Floorball (saalihoki turniir) 115 000 3,4 519 498

6 Tallinn Open ­ k. Palusalu noorte maadlusvõistlus 95 000 1,7 246 261

7 Tartu Maraton 65 000 0,6 81 718

8 Rühmvõimlemise maailmameistrivõistlused 65 000 1,4 205 273

1 876 937 22 3 046 912

Graafiku pealkiri: Spordiürituste majanduslik mõju

Fo to

: I RO

N M

AN T

al lin

n

31

Rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamise toetusmeetme rakendamine

Rahvusvaheliste spordisündmuste Ees­ tis korraldamise toetusmeede on kolmest meetmest kõige vanem ja kõige laiapõhjali­ sem. Taotluste hindamisel võetakse arvesse sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas ning sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat vald­ kondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Taotlusvooru eelarve oli 2024. aastal 1,05 miljonit eurot ja taotlusvoorust toetati 48 spordisündmust.

Kokkuvõttes on Eesti spordiorganisatsioo­ nid tõestanud ennast rahvusvahelisel ta­ sandil väga heade korraldajatena, mille tu­ lemusena on olnud võimalik taotleda järjest enam populaarsete spordialade kõrgetase­ meliste sündmuste korraldamist (näiteks laskesuusatamise MM). Nende sündmuste majanduslik ja ühiskondlik mõju on märki­ misväärselt suurem võrreldes 5­10 aastat tagasi Eestis korraldatud sündmustega.

Tabel: Rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldamise meetmest eraldatud suuremad toetused.

Taotleja Projekti nimetus Toetuse summa

Eesti Suusaliit Kahevõistluse maailmakarika etapp 130 000

Klubi Tartu Maraton Tour of Estonia velotuur 81 000

Eesti Ratsaspordi Liit Tallinn International Horse Show 2024 70 000

Eesti Võrkpalli Liit Euroopa Kuldliiga meeste ja naiste rahvuskoondiste alagrupimängud

65 000

Eesti Korvpalliliit Meeste ja naiste EM valikmängud 52 000

Mittetulundusühing Pro Jalgratturite Klubi Balti Keti Velotuur 50 000

Mittetulundusühing Elamussport Simple Session 50 000

Fo to

: S im

pl e

Se ss

io n

32

3. TEGEVUSED LIIKUMIS- HARRASTUSE EDENDAMISEKS

Fo to

: S an

dr a

Sü si

/ LH

KK

33

3.1. VALDKONDADE ÜLESE LIIKUMISAKTIIVSUSE TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE

Valdkondade ülese liikumisaktiivsu­ se tegevuskava koostamine algas kol­ me ministeeriumi ­ Kultuuriministeeriumi, Sot siaal ministeeriumi ning Haridus­ ja Tea­ dusministeeriumi ­ ja lähimate partnerite osalusel 2022. aasta sügisel. Regulaarsed arutelud, koostöökohtade ja ühisosa leidmi­ ne liikumisaktiivsuse edendamisel on alates 2022. aasta lõpust olnud seega igapäevase töö osa. See on suur edasiminek võrreldes varasema ajaga, kus üksteise tegemistest tihtipeale ei kuuldud, mistõttu esines dublee­ rimist ja ei jõutud alati parimate lahendusteni.

Rulluv ehk aasta­aastalt täienev tegevus­ kava hõlmab hetkel kokku 56 tegevust elukaareüleselt. Valdkondade üleselt on moodustatud ka kommunikatsiooni ja uu­ ringute töörühmad, kelle ettepanekud on te­ gevuskava täiendamise alus. Kirjapandust on juba ellu viidud kuus ja praegu töös 37 tegevust. Töös on nii projektipõhised alga­ tused, pidevad sekkumised kui ka näiteks regulaarsed seireuuringud, mida korralda­ takse ühtsete võrdlusandmete saamiseks. 2024. aasta ühe arenguna saab kindlas­ ti välja tuua selle, et tegevuskava jõudis veebi ja on kõigile avalikult kättesaadav (www.liigume.ee/tegevuskava)

5.10.2022 SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse

asutamine

31.10.2022 Vastutavate

ministrite kohtumine

18.01.2023 Seminar Tervise-

muuseumis

28.-29.03.2023 Koostööseminar

Rakveres

2.-3.11.2023 „Kääriku kärajad“ – liikumisvaldkonna

eksperdid, president, ministrid

29.02.2024 Liikumisaktiivsuse

tegevuskava kohtumine juhtide

tasandil

13.03.2024 Liikumisaktiivsuse

tegevuskava kohtumine ministrite

tasandil

11.07.2024 Liikumisaktiivsuse

tegevuskava avalikustamine

veebilehel

2024. aasta tegevuste ülevaade

Keskmine eestlane liigub

tervisele vajalikul määral ja elab kauem tervena

PRAEGUNE HETK

TULEVIK

34

Mõned näited 2024. aasta tegevustest

Kultuuriministeeriumis valmis valdkonna ta­ gasiside põhjal treenerite tööjõukulu toetus­ meetme analüüs. Pärast taotlusvooru tingi­ muste muutmist soodustatakse ka seda, kui ühe treeningrühmaga tegeleb mitu treenerit. See tähendab, et treeninguid on lihtsam mit­ mekesistada, võttes näiteks pallimängude treeningurühma juurde ka kergejõustikutree­ neri. Lihtsustati ka kauem töö juurest eemal oleva treeneri asendamist ja tehti muid väik­ semaid muudatusi.

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus viis läbi pallikastide pilootprojekti, millega jõuti suvel ja sügisel 11 kohalikku omavalit­ susse. Pilootprojekti eesmärk oli liikumis­ ja mänguplatsidel tasuta kättesaadavate män­ guvahendite abiga tekitada lastes ja noortes rohkem huvi õues mängimise ja liikumise ning pallimänguväljakute kasutamise vastu. Kokku paigaldati üle 80 pallikasti ja projekti­ ga jätkatakse 2025. aastal.

Sotsiaalministeerium on teinud tööd õigus­ ruumi täiendamise nimel nii, et õpikeskkond soosiks rohkem tasakaalustatud toitumist ja liikumist. Valminud on rahvatervishoiu seaduse rakendusakti eelnõu, mis käsitleb lasteasutuse tervisekaitsenõudeid. Selle eesmärk on aidata kaasa ka laste kehalise aktiivsuse suurendamisele.

Tervise Arengu Instituut koostöös Tervise­ kassaga katsetab lasteaedades sekkumist „Seikluste laegas ­ sõpradega liikumise ja maitsete maailmas“. 2024/25 õppeaastal osaleb 31 lasteaeda ja 47 rühma, igast maa­ konnast vähemalt üks asutus, keda toetavad maakonna haridusasutuste tervisedenda­ jad. Ennetuse teadusnõukogu kinnitas „Seik­ luste laeka“ tõendatuse kolmandal tasemel, mis tähendab, et kasutusvalmidus on hea. Sekkumise mõju­uuringu tulemused avalda­ takse 2025. aasta esimeses kvartalis.

Selleks, et maakonna haridusasutuste ter­ visedendajate ja maakonna spordiliitude koostööle hoog sisse lükata, toetas SA Lii­ kumisharrastuse kompetentsikeskus raha­ liselt lasteaiaõpetajate ja liikumisõpetajate inspiratsioonipäevi ja koolitusi, mis olid kor­ raldatud ühisloomena.

2024. aasta lõpus võeti vastu uus alushari­ duse seadus, mille eesmärk on muuta alus­ hariduse korralduse süsteemi sidusamaks, et toetada kõigi laste koolivalmidust. Liiku­ mise valdkonna õppe­ ja kasvatustegevuste põhimõteteks on:

1) luua lapsele tingimused ja võimaldada aktiivset tegutsemist nii üksi kui ka rüh­ mas, et laps tunneks rõõmu igapäeva­ sest liikumisest erinevates keskkonda­ des ja tingimustes;

2) rikastada lapse tegevusvõimalusi erine­ vate arendavate sportlike tegevustega;

3) suunata lapse üld­ ja peenmotoorika, põ­ hiliikumiste ja kehaliste võimete arengut läbi erinevate liikumistegevuste, spordi­ alade ja tantsu;

4) suunata last igapäevastes käelistes te­ gevustes ja harjutuste sooritamisel ka­ sutama mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses domineerivat kätt;

5) tagada lapse liikumisoskuste ja kehalis­ te võimete arengut igapäevaste liikumist nõudvate tegevuste (matkade, vaba aja mängude, jalutuskäikude jms) ja juhen­ datud eakohaste liikumisõpetuse tundi­ de kaudu.

Tartu Ülikooli liikumislabor jätkab „Liikuma kutsuva kooli“ programmi arendustööd. Kat­ ses osalevate koolide õpilastega on gümnaa­ siumiastme liikumisvõimaluste arendami­ seks tehtud fookusrühmade uuring. See on suur samm, et programmi kaasataks peale 1.–9. klasside ka vanemaid õpilasi, kelle seas on näiteks sporditreeningutel osalejaid märk­ sa vähem. „Liikuma kutsuva kooli“ programmi tõendatuse hindas ennetuse teadusnõukogu neljanda taseme vääriliseks, mis tähendab, et kasutusvalmidus on väga hea.

35

3.2. KOOLIDE SPORTIMISTINGIMUSTE KAARDISTAMISE UURING

5 https://spordiinfo.ee/wp­content/uploads/2024/12/Koolide­sportimistingimuste­kaardistamise­aruanne­1.pdf

2024. aastal viis Spordikoolituse ja ­Teabe Sihtasutus läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada koolide sportimistingimused põhikoolides ja gümnaasiumides5. Uuringu algatas SA Liikumisharrastuse kompetent­ sikeskus ning koostööpartneritena kaasati Haridus­ ja Teadusministeerium, Tartu Üli­ kooli sporditeaduste ja füsioteraapia insti­ tuut, Eesti Kehalise Kasvatuse Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Viimati viidi sarnane uuring läbi 2013. aastal.

Uuringu põhisõnumid viie alamteema lõikes on järgmised:

1. Sportimispaigad

• Liikumisõpetuse tundideks kasutavad koolid 1407 spordiobjekti, millega seo­ tud 2899 sportimispaika moodustavad spordiregistrisse kantud spordiobjekti­ dest ja ­paikadest enam kui kolmandiku.

• Keskmiselt korraldavad koolid oma te­ gevust 9 sportimispaigas. Seejuures on võrreldes 2013. aastaga sportimispaika­ de arv tõusnud neljandiku võrra.

• 79% koolide kasutatavatest sportimis­ paikadest on heas või väga heas seisu­ korras ning 61% koolidest hindab spor­ timispaikadega rahulolu kas heaks või väga heaks.

RAHULOLU ­ mil määral olete rahul kooli kasutada olevate spor­ timispaikadega?

(5 – väga rahul, …, 1 – ei ole üldse rahul)

Maakond Koolide arv 5 4 3 2 1

Harju maakond 124 26 46 30 16 6

Hiiu maakond 8 2 4 2 0 0

Ida­Viru maakond 30 13 7 6 3 1

Järva maakond 15 2 5 7 1 0

Jõgeva maakond 15 3 5 5 2 0

Lääne maakond 10 5 4 1 0 0

Lääne­Viru maakond 25 9 12 4 0 0

Pärnu maakond 35 9 11 8 5 2

Põlva maakond 9 1 6 1 1 0

Rapla maakond 18 4 6 7 1 0

Saare maakond 20 2 11 7 0 0

Tartu maakond 55 12 17 19 5 2

Valga maakond 12 3 5 2 1 1

Viljandi maakond 24 8 6 10 0 0

Võru maakond 16 2 8 5 1 0

416 101 153 114 36 12

Harju maakond

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Järva maakond

Jõgeva maakond

Lääne maakond

Lääne-Viru maakond

Pärnu maakond

Põlva maakond

Rapla maakond

Saare maakond

Tartu maakond

Valga maakond

Viljandi maakond

Võru maakond

26

2

13

2

3

5

9

9

1

4

2

12

3

8

2

46

4

7

5

5

4

12

11

6

6

11

17

5

6

8

30

2

6

7

5

1

4

8

1

7

7

19

2

10

5

16

3

1

2

5

1

1

5

1

1

6

1

2

2

1

5 – väga rahul 4 3 2 1 - ei ole üldse rahul

Koolide rahulolu kasutada olevate sportimispaikadega

36

2. Liikumisaktiivsust toetav koolikeskkond

• 97% koolidest korraldab õuesõppe tunde ja 83% liikumispause ainetundides, 92% koolidest on loonud õpilastele võimalu­ se kasutada vahetunni ajal spordivahen­ deid ning 72% koolides on võimla aktiiv­ se vahetunni ajal õpilastele avatud. 85% koolihoovidest on avalikkusele avatud.

• Liikuma Kutsuva Kooli programmiga ühi­ nenud koolides rakendatakse keskmiselt 13% rohkem liikumist toetavaid tegevusi.

3. Spordivahendite olemasolu

• Liikumisõpetuse ainekava valdkonda­ dest on koolid kõige paremini kaetud vahendi käsitsemise oskuste ja edasilii­ kumisoskuste omandamiseks vajalike vahenditega.

• 51% koolidest on laenutanud ja 34% koo­ lidest soovib vajalikke õppevahendeid laenutada.

• Täiendavaid spordivahendeid vajab 84% koolidest. Kõige rohkem vajatakse suus­ ki, palle, jalgrattaid, uiske ja kardiosead­ meid.

• 55% koolidest hindab rahulolu olemas­ oleva spordivarustusega heaks või väga heaks, mis osutab vajadusele leida la­ hendusi ja luua toetavaid meetmeid koo­ lidele varustuse saamiseks.Timo, palun kujunda allolevast tabelist tabeli all olev graafik

Maakond 1 2 3 4 5

Harju maakond 3 9 49 45 18

Hiiu maakond 0 1 3 4 0

Ida­Viru maakond 1 4 8 11 6

Järva maakond 0 1 10 4 0

Jõgeva maakond 0 2 3 9 1

Lääne maakond 0 2 2 4 2

Lääne­Viru maakond 0 1 10 11 3

Pärnu maakond 1 3 16 11 4

Põlva maakond 0 1 3 4 1

Rapla maakond 0 1 8 7 2

Saare maakond 0 0 8 11 1

Tartu maakond 1 4 14 28 8

Valga maakond 0 1 6 4 1

Viljandi maakond 0 1 6 12 5

Võru maakond 1 0 4 10 1

Harju maakond

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Järva maakond

Jõgeva maakond

Lääne maakond

Lääne-Viru maakond

Pärnu maakond

Põlva maakond

Rapla maakond

Saare maakond

Tartu maakond

Valga maakond

Viljandi maakond

Võru maakond

18

6

1

2

3

4

1

2

1

8

1

5

1

45

4

11

4

9

4

11

11

4

7

11

28

4

12

10

49

3

8

10

3

2

10

16

3

8

8

14

6

6

4

9

1

4

1

2

2

1

3

1

1

4

1

1

3

1

1

1

1

5 - väga rahul 4 3 2 1 - ei ole üldse rahul

Koolide rahulolu olemasoleva spordivarustusega

37

4. Tunnivälised spordiringid

• 75% koolidest korraldab tunniväliseid spordiringe, mille tegevusse on kaasa­ tud 15 600 õpilast (11% õpilaste kogu­ arvust). Võrreldes 2013. aasta kaardis­ tamisega on tunniväline spordiharrastus koolide spordiringides languses.

• 63% spordiringe korraldavatest koolidest on koolides pakutavate spordiringide ar­ vuga rahul.

• Peamisteks spordiringi korraldamise motiveerivateks põhjusteks on mõistlik ajakasutus lastele ja nende peredele, taskukohasus ja kooli edukas esindami­ ne võistlustel. Takistavateks asjaoludeks on juhendajate puudus ja liiga väike tasu.

5. Liikumisõpetusega seotud koolitusvaja- dus ja väljakutsed

• Liikumisõpetusele üleminekuga kaas­ nevateks kõige suuremateks väljakutse­ teks on koolide jaoks spordivahendite puudus ja ainekava rakendamine.

• 61% õpetajatest on viimase kahe aasta jooksul läbinud uue liikumisõpetuse ai­ nekava koolituse, 63% koolidest plaanib järgneva kuue kuu jooksul osaleda uue ainekava koolitusel. Koolitusvajadusega seotud teemad on ainekava koostami­ ne, erinevate spordialade koolitused ja liikumismängud. Oluline on tagada jär­ jepidevad õpetajate koolitused liikumi­ sõpetuse valdkonnas ja leida lahendusi, kuidas nendeni jõuaksid kõik õpetavad õpetajad.

Haridus- ja Teadusministeerium investeeris 3 miljonit eurot liikumisõpetuse õppevahenditele

Haridus­ ja Teadusministeerium eraldas mi­ nistri 2024. aasta 13. detsembri käskkirjaga 3 miljonit eurot koolidele liikumisõpetuse õppevahendite soetamiseks. Lisaks toetati koole 3 miljoni euroga loodusainete õppe­ vahendite soetamiseks. Täiendava toetuse eesmärgiks on kohalikke omavalitsusi ja erakooli pidajaid ühekordselt toetada sel­ leks, et tagada põhikooli ja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õppeaine kontseptsiooni asendumine liikumisõpetusega ja loodusai­ nete praktilise õppe läbiviimine.

Toetus jagati kohalike omavalitsuste ja üld­ hariduslike erakoolide vahel. 50% ulatuses jagati toetus proportsionaalselt omavalit­ suse pidamisel olevate üldhariduskoolide ja üldhariduslike erakoolide vahel ning 50% ulatuses statsionaarses õppevormis 1.–12. klassides õppivate õpilaste arvu alusel. Eral­ datav toetuse summa ühe kooli kohta on 6960 eurot, millest 3480 eurot oli mõeldud liikumisõpetuse õppevahendite soetami­ seks. Seejuures peavad liikumisõpetuse õp­ pevahendid toetama ainekava mitmekülgse­ mat rakendamist järgmistes valdkondades:

• liikumisoskused; • tervis ja kehalised võimed; • kehaline aktiivsus; • liikumine ja kultuur; • vaimne ja kehaline tasakaal.

Toetust ei saa kasutada koolitusteks, üritus­ teks, riiete ostmiseks, transpordiks ega au­ hindadeks.

38

3.3. TERVISESPORDIKESKUSTE ARENDAMINE

6 5. veebruar 2025 seisuga, www.spordiregister.ee 7 5. veebruar 2025 seisuga, https://terviserajad.ee/rajad/

2024. aastal valmisid Kultuuriministeeriu­ mi toel olme­ ja teenindushooned Paliveres Lääne maal, Palukülas Hiiumaal, Kadrinas Lääne­Virumaal ning Keilas Harjumaal. 2023. aastast teenindab külastajaid olme­ ja teenindushoone Sõmerus Lääne­ Virumaal ning 2025. aastal valmivad viimased kaks Kultuuriministeeriumilt toetust saanud olme­ ja teenindushoonet – Narvas Äkke­ külas ning Tartus Tähtveres.

2024. aastal koostas Kultuuriministeerium ka analüüsi ja ettepanekud tervisespordikes­ kuste üleriigilise võrgustiku arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus. Eesti Spordiregistri (edaspidi ESR) andmetel on Eestis 203 sportliku liikumise püsirada6, mille alla kuuluvad näiteks rulluisu­, tervise­, matka­ ja suusarajad. SA Eesti Terviserajad

(edaspidi ETR) võrgustikku kuulub 130 ter­ viserada 1100 kilomeetril7. Riigi omanduses on kolm tervisespordikeskust – SA Tehvandi Spordikeskuse alla kuuluvad Tartumaa Ter­ visespordikeskus ja Kääriku Spordikeskus, ning SA Jõulumäe Tervisespordikeskus.

ETR kogub külastusstatistikat liikumissen­ soritega 75 suuremal terviserajal. 2024. aas­ tal külastati neid radu üle 7,6 miljoni korra ning enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas, teistes suurtes linnades ja nen­ de lähiümbruses. Eelistatud on valgustatud multifunktsionaalsete võimalustega rajad. ETR, mille võrgustikku hooldab üle 200­liik­ meline rajameistrite meeskond, lõid Merko Ehitus, Swedbank ja Enefit ning selle tege­ vust toetab ka Kultuuriministeerium.

Timo, kas siia saaks teha joo­ nise/graafiku?

0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 600 000

Pae pargi terviserada

Harku terviserada

Keila terviserada

Nõmme terviserada

Pirita terviserada

Reiu-Raeküla terviserada

Merimetsa terviserada

Järve terviserada

663 000

382 000

377 000

352 000

251 000

199 000

188 000

184 000

Enim külastatud terviserajad 2024. aastal

39

Riik on alates 2019. aastast toetanud 27 re­ gionaalse tervisespordikeskuse arendamist läbi kolme meetme:

1) „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetusmeede 2019– 2022“,

2) „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetusmeede 2023– 2026“;

3) „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme­ ja teenindushoonete rajamise toe­ tusmeede“.

Nendes meetmetes määratleti regionaal­ se tervisespordikeskusena maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav taristu, kus saab vabas õhus aasta läbi peamiselt tasu­ ta harrastada eri liikumisviise ning kus pea­ vad olema muu hulgas kunstlume tootmise võimekus ja valgustatud liikumisrajad. Üle Eesti on ESRi andmetel kunstlume tootmise võimekuse ja valgustatud liikumisradadega 37 tervise spordikeskust.

Analüüsi koostamise raames viidi 27 toe­ tust saanud või saava tervisespordikeskuse seas läbi küsitlus, millele vastas 24 tervises­ pordikeskust. Lisaks kasutati ETRi, Tehvandi Spordikeskuse ja Jõulumäe Tervisespordi­ keskuse, ESRi ja Äriregistri andmeid.

Aastatel 2019–2026 on riik Kultuuriministee­ riumi kaudu investeerinud või investeerimas regionaalsetesse tervisespordikeskustesse 7,8 miljonit eurot, millele on regionaalsete tervisespordikeskuste arendajad lisanud praeguste plaanide kohaselt üle 10 miljo­ ni euro kaas- või omafinantseeringuid. Lä­ hiaastate plaanides on toodud vajadusena investeerida koguni 31 miljonit eurot. Isegi, kui suurejoonelisemad plaanid kõrvale jätta, on investeeringuvajadus tervisespordikes­ kuste vaatest ligi 20 miljonit eurot.

2019­2022 meede 2023­2026 meede 2023 olme­ ja teenindushoonete meede

Riigi antud või planeeritud toetus 2 400 000 € 2 400 000 € 3 000 000 €

Oma- või kaasfinantseering 3 950 000 € 2 400 000 € 3 570 000 €

3 950 000 2 400 000

3 570 000

2019-2022 meede

2023-2026 meede

2023 olme- ja teenindushoonete

meede

2 400 000

2 400 000

3 000 000

Riigi antud või planeeritud toetus

Oma- või kaasfinantseering

Toetused tervisespordikeskuste arendamiseks

Fo to

: S A

Ee st

i T er

vi se

ra ja

d

40

Regionaalsete tervisespordikeskuste ülal­ pidamiskulud varieeruvad suuresti (5000 eurost 500 000 euroni) lähtuvalt keskuste plaanidest. Siiski rahastavad tervisespordi­ keskuste tööd enamjaolt kohalikud omava­ litsused. Ligi pooled vastanutest tõid välja, et olemasolevate tegevuskulude kõrval on ka katmata vajadusi.

Külastusstatistika näitab, et kohalike elani­ ke seas on tegu populaarsete sportimis­ ja liikumispaikadega, kus pakutakse palju eri­ nevaid võimalusi. Lisaks saavad kohalikud haridusasutused viia läbi talviseid liikumis­ tunde, sh lumevaestel talvedel.

Analüüsi raames kogutud tagasiside näi­ tab, et regionaalsete tervisespordikeskuste toetamine ja arendamine on ennast õigus­ tanud ning seda tuleks ka tulevikus jätkata. Analüüsis on välja toodud kolm ettepanekut järgmisteks aastateks.

Ettepanek 1: taastada olme- ja teenindushoonete meede

16 tervisespordikeskust tõid esile vajaduse olme­ ja teenindushoone rajamise või reno­ veerimise järele. Kvaliteetsete teenuste pak­ kumiseks ja omatulu teenimiseks on olme­ ja teenindushoonete olemasolu hädavajalik, kuid selle rajamine või renoveerimine on kallis. 2023. aastal ühekordselt läbi viidud meetmest rahastati 7 tervisespordikeskust ja rahuldamata jäi 12 taotlust. Seetõttu tu­ leks riigieelarveliste võimaluste puhul taas­ tada ka olme­ ja teenindushoone meede.

Ettepanek 2: 2023.–2026. aasta meetme lõppemisel liita toetusmeede taastatud olme- ja teenindushoonete meetmega

Olme­ ja teenindushoonete meetme taasta­ misel tasuks see meede liita uue nelja­aas­ tase meetmega. Sel juhul saaks meetme kaudu toetada suuremaid investeeringupro­

TSK 1 5000

TSK 2 35000

3 392000

4 231331,95

5 470000

6 93000

7 20000

8 501000

9 139000

10 15000

11 35271

12 420000

13 244276

14 57 461,82

15 73500

16 180000

17 370 530

18 5400

19 20000

20 70000

21 39605

22 8000

23 9500

24 20000

mediaan 143953,1571

keskmine 70000

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

keskmine

13

14

15

16

mediaan

17

18

19

20

21

22

23

24

5 000

5 400

8 000

9 500

15 000

20 000

20 000

20 000

35 000

35 271

39 605

57 462

70 000

70 000

73 500

93 000

139 000

143 953,16

180 000

231 332

244 276

370 530

392 000

420 000

470 000

501 000

Regionaalsete tervisespordikeskuste eelarved

41

jekte, milleks seni on tulnud võtta laenu või jaotada see mitme aasta peale, mis ei ole alati otstarbekas olnud. Arvestades hoonete ja radade normaalset kulumist, on aeg­ajalt vaja teha suuremahulisi investeeringuid, et säilitada või laiendada olemasolevaid teenu­ seid ja kvaliteeti. Kindlasti tuleks ka sellisel juhul tagada regionaalne võrdsus, kus toe­ tussumma jaguneb vähemalt teatud ulatu­ ses maakondade või tervisespordikeskuste vahel võrdselt. Siiski tasuks kaaluda ka või­ malust jagada osa toetusmeetme eelarvest vastavalt tegelikele vajadustele, sest nagu 2023.–2026. aasta meetme kogemus näi­ tab, võib mõnes maakonnas juba olemas­ olevast toetusest piisata, samas kui mõnes teises võib olla suur investeeringutoetuse puudujääk.

Ettepanek 3: uue toetusmeetme raames lubada teatud teenuste või tingimuste loomisel kasutada toetust ka tegevus- ja hoolduskulude katmisel

Kui seni on lähtutud printsibiist, et tegevus­ kulud katab tervisespordikeskuse omanik või haldaja, siis teatud tingimustel, näiteks 3­4 kuuks suusaraja ja valgustatud liikumis­ radade tagamisel, tasub tulevikus kaaluda tegevus­ ja hoolduskulude katmist toetus­ meetmest.

Nimetatud ettepanekuid on võimalik põhjali­ kumalt analüüsida ja arutada kohalike oma­ valitsuste ja regionaalsete tervisespordi­ keskuste esindajatega järgmise programmi põhimõtete väljatöötamise käigus.

Fo to

: A ld

is T

oo m

e / L

H KK

42

4. MUUDATUSED AUSA SPORDI TAGAMISEL

Fo to

: J ar

ek J

õe pe

ra /

Ku ltu

ur im

in is

te er

iu m

43

2024. aastal astuti Eestis oluline samm spordieetika tagamisel. 11. oktoobril võttis Eesti Olümpiakomitee (EOK) täiskogu vas­ tu Eesti Spordieetika reeglid (ESER)8, mis kehtestavad ühtse lähenemise kogu Eesti spordivaldkonnas. ESER määratleb täpse kohaldamisala, isikulise kehtivuse, üldised käitumisreeglid ja kohustused, karistatavad teod ning vastavad sanktsioonid. Samuti sä­ testab see menetlusprotsessi, mille alusel juhtumeid lahendatakse.

Sarnane mudel on Eestis juba olemas do­ pinguvastaste reeglite näol, mis kehtivad üle spordialade ning mille uurimisasutuseks on Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EAD­ SE). Lisaks on loodud eraldi distsiplinaar­ ja apellatsioonikolleegium. ESERi raames viivad uurimist läbi kas vastava spordialaliidu orga­ nid või EADSE, sõltuvalt rikkumise iseloomust ja juhtumiga seotud isikutest. Paljudel, kui mitte kõigil, spordialaliitudel tuleb ESER jõus­ tada vastavalt oma protseduuridele – näiteks läbi põhikirja muudatuste või juba kehtivate spordieetika reeglite täiendamise.

Lisaks tuleb EOK­l luua EOK spordieetika distsiplinaarkolleegium ning Eesti Spordiko­ hus, mis hakkab olema Eesti­sisene kõrgeim instants spordisiseses vaidluste ja rikkumis­ te lahendamises. 2024. aasta 11. oktoobril kinnitati ka Eesti Spordikohtu ning EOK spor­ dieetika distsiplinaarkolleegiumi menetlus­ reeglid ning vastavad muudatused EOK põ­ hikirjas, et luua uus raamistik.

Järgnevatel aastatel on kogu spordivaldkon­ nas vajalik teavitustöö, et tagada ESERi ja uue süsteemi mõistmine ja rakendamine. Seetõt­ tu hakkavad ESER ja sellega seotud regulat­ sioonid kehtima alates 2026. aasta 1. juunist.

8 https://www.eok.ee/organisatsioon/spordiregulatsioonid/eesti­spordieetika­reeglid

Eesti valitud lähenemine sai alguse juba 2019. aastal, mil loodi EADSE, ning nüüd ai­ tab ESER seda süsteemi veelgi tugevdada. Sarnaseid mudeleid on kasutusel mitmes riigis, sealhulgas Šveitsis, Kanadas ja Aust­ raalias, ning Eesti spordieetika reformid on rahvusvaheliselt suurt huvi äratanud.

Rahvusvaheline kontekst ja võimalikud väljakutsed

Mitmes riigis on kasutusel ESERile sarnased reeglid ja menetlusraamistikud, kuid üheselt ei ole neid mujalt üle võetud, sest iga riik ja spordisüsteem vajab enda jaoks kohan­ datud lahendust. Puudub ka ülemaailmne spordieetika regulatsioon, mis sarnaneks dopinguvastastele reeglitele, ning seega või­ vad riikide lähenemised erineda.

On tõenäoline, et ka EOK täiskogu poolt vastu võetud reeglites tehakse tulevikus muudatusi, kuna ideaalset, täiesti vigadeta lahendust on keeruline luua. Juba esimene ESERi versioon läbis mitmeid muudatusi, et leida spordialaliitudele sobivaim lahendus.

Kui Eestis saavad praeguse struktuuri jär­ gi põhilisteks otsustajateks alaliidu enda distsiplinaar­ ja apellatsiooni kolleegiumid, siis näiteks Šveitsis lahendab kõiki spor­ dieetika juhtumeid üks asutus (välja arva­ tud spetsiifilised spordireeglite rikkumised, nagu mängulised võistluskeelud), ning on loodud ühised distsiplinaar­ ja apellatsioo­ nikolleegiumid. Eestis aga luuakse üle 60 erineva uurimisinstantsi, distsiplinaarorgani ja apellatsioonikolleegiumi, mille järel viima­ seks instantsiks jääb Spordikohus. Selline lähenemine võib kaasa tuua erineva päde­ vuse ja kogemusega menetlusorganeid, mis omakorda võib põhjustada ebavõrdset

44

lähenemist. Samuti võib objektiivne menet­ lus olla keeruline juhtudel, kus süüdistatav on oma ala jaoks väga mõjukas isik või kui süüdistaja kuulub alasisestesse opositsioo­ nirühmadesse. Seetõttu on oluline, et säiliks võimalus juhtumite sõltumatuks ülevaata­ miseks. Samas, Eestis otsustati spordiala­ liitude soovil jätta otsustuspädevus neile, et tugevdada spordiautonoomiat ja kiirendada otsustusprotsesse.

Spordiseaduse muudatused ja nende mõju

ESERi rakendamist toetavad ka spordisea­ duse muudatused, mis kiideti heaks Vaba­ riigi Valitsuse poolt 2024. aasta novembris ja anti üle Riigikogule menetlemiseks. See kohustab lisaks sportlastele, treeneritele ja tugiisikutele ka spordiorganisatsioone järgi­ ma spordieetika, mh kokkuleppemängude ja väärkohtlemise vastaseid reegleid ning või­ maldab rikkumise korral peatada erinevate toetuste ja preemiate maksmise või teatud tingimustel need tagasi nõuda.

Näiteks peavad olümpiavõitja toetust saa­ vad isikud järgima nii dopinguvastaseid kui ka spordieetika reegleid – rikkumise korral peatatakse toetuse maksmine ajutiselt või alaliselt. Sellel on ka sümbolväärtus: kuigi olümpiavõitu keegi tagantjärele ära võtta ei saa (v.a. dopinguga seotud juhtumid), eel­ datakse olümpiavõitjatelt ausa mängu põhi­ mõtete järgimist kogu elu vältel.

Samuti kui treenerile määratakse oma sport­ laste väärkohtlemise eest eluaegne spordis tegutsemise keeld, peatatakse talle toetus­ te maksmised ning võidakse tagantjärgi toetused tagasi küsida alates hetkest, mil rikkumine toimus. Kui mõni sportlane või spordiorganisatsioon jätkab eluaegse keelu all oleva treeneriga koostööd, võidakse ka­ ristada ka sportlast ja spordiorganisatsioo­ ni, s.h toetuste väljamaksmise peatamine ja võimalik tagasiküsimine, võivad rakenduda ka nende puhul.

Tallinnas toimusid UNESCO spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni kohtumised

2005. aastal võeti UNESCO peakonverentsil vastu spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon. Tegemist on ainsa sedalaadi rahvusvahelise lepinguga, mis ühtlustab rahvusvaheliselt dopinguvas­ tast seadusandlust, eeskirju ja reegleid. Kon­ ventsioon sätestab osalisriikidele kohustu­ sed, mida tuleb dopinguvastases võitluses järgida ning selle lisa on näiteks WADA kee­ latud ainete nimekiri, mida igal aastal muu­ detakse. Eesti liitus konventsiooniga 2007. aastal ning selle kontaktpunkt on Kultuurimi­ nisteerium.

UNESCO konventsiooni raames on loodud ka rahvusvaheline dopinguvastane fond, mis ai­ tab osalisriikidel välja töötada ja rakendada dopinguvastaseid projekte ning pakub prak­ tilist ja tehnilist tuge. Alates 2008. aastast on fond andnud enam kui 4,7 miljonit eurot toetust rohkem kui 200 riiklikule ja piirkond­ likule projektile üle maailma. Eesti on fondist toetust saanud kahel korral – aastal 2014, et luua antidopinguteemaline õppevahend www.spordinpuhtalt.ee harrastussportlas­ tele ning 2015. aastal antidopingupoliitika tugevdamiseks.

Fondi rahade kasutamist kontrollib kinnita­ miskomitee, mille liige on Eesti UNESCO II valimisgrupi esindajana alates 2023. aasta oktoobrist. Arvestades, et dopinguvastane võitlus ja spordieetika edendamine on üks Eesti spordivaldkonna prioriteetidest ning Eesti on rahvusvahelisel tasandil olnud ala­ tes 2018. aastast selles valdkonnas aina ak­ tiivsem, oli loogiline samm, et Eesti soovib ka ülemaailmselt dopinguvastases võitlu­ ses aktiivsemat rolli võtta. Ülemaailmse do­ pinguvastase võitluse taseme parandamine aitab tagada meie sportlastele rahvusvahe­ lises konkurentsis ausama stardiplatvormi. Lisaks on Eestil mitmeid häid lähenemisi,

45

näiteks Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, mida maailmale tutvustada.

Eestil oli au võõrustada 2024. aasta 9.–10. detsembril Tallinnas nii dopinguvastase kon­ ventsiooni büroo kui ka kinnitamiskomitee koosolekut, kuhu saabusid spordiministrid ja -ametnikud Itaaliast, Türgist, Aserbaidžaa­ nist, Senegalist, Tšiilist ja Barbadoselt. Vir­ tuaalselt osalesid Singapuri, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Hollandi ja Sam­ bia esindajad. Kohtumise raames oli neil võimalik tutvuda ka mitme meie spordivald­ konna edulooga: näiteks treenerite kutsesüs­ teemi, Eesti Spordiregistri, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA ning Fitsphere’iga. Nende kohtumiste raames tehti ka konkreetseid et­ tepanekuid üht või teist edulugu külalisriiki­ des rakendada. Selline rahvusvaheline huvi aitab tugevdada Eesti kui spordiriigi mainet ja arendada suhteid erinevate riikidega üle maailma.

Kinnitamiskomitee liikmena on üks Eesti kohustustest leida fondi täiendavaid vahen­ deid, seda eriti oma valimisgrupist. Arves­ tades, et Ukraina on isegi sõja ajal teinud mitmeid reforme dopinguvastase võitluse parandamiseks ning et Ukraina kasutab oma

finantsvahendeid eluliselt olulisemateks ku­ ludeks, otsustasid kolm Balti riiki võtta Eesti ettepanekul Ukraina 2024. aasta vabatahtli­ ku makse (1919 USA dollarit) enda kanda. Seeläbi tunnustatakse Ukraina edusamme dopinguvastases võitluses ning ollakse so­ lidaarsed meie heade sõpradega, kes kan­ natavad Venemaa õigustamatu sõjalise ag­ ressiooni all. Kolm Balti riiki jagasid Ukraina vabatahtliku makse kolmeks, millest Eesti kanda jäi 641 dollarit.

Eesti on fondi makseid teinud alates 2015. aastast. Eeldatav panus vabatahtlikusse fondi on 1% riigi panusest UNESCO keskses­ se eelarvesse ­ 2024. aastal oli seega Eesti panus 1508 USA dollarit.

Eestit on meie aktiivse rolli eest kinnitamis­ komitees juba korduvalt erinevatel tasanditel välja toodud, sest lisaks kinnitamiskomitee liikmete tavapärastele ülesannetele oleme proovinud teisi riike senisest enam UNESCO tasandi tegevustesse kaasata. Kindlasti on meie soov positsioonil jätkata ka aastatel 2026­2027.

Timo, siia teksti palun lisa pilt või 2 UNESCO piltide hulgas.

Fo to

: J ar

ek J

õe pe

ra /

Ku ltu

ur im

in is

te er

iu m

46

5. TREENERI TÖÖJÕUKULU TOETUSMEETME MUUDATUSED

Fo to

: M ar

is T

re uf

el dt

/ ER

R

47

2024. aastal tähistas treenerite tööjõukulu toetusmeede oma kümnendat toimimisaas­ tat. Kümne aastaga on sellest meetmest kujunenud üks olulisemaid Eesti spordi tu­ gisambaid, mis tagab noortega tegelevatele kutsega treeneritele sotsiaalsed garantiid, aitab hoida treeningtasud madalad, ning annab treenitavatele ja nende lähedastele kindlustunde, et treeneril on tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud.

2024. aasta kevadel spordivaldkonnas kor­ raldatud küsitlusest nähtub, et enamik (92%) vastanutest on meetmega rahul ja toetavad seda.

Spordivaldkonna esindajate ettepanekud meetme muutmiseks on ka varem olnud oo­ datud ning meedet on nende põhjal pea igal aastal muudetud, et see vastaks paremini kasusaajate ja toetuse rakendaja ootuste­ le. Seekord pöördus Kultuuriministeerium aga esimest korda korraga kõigi toetus­ meetmest kasu saavate spordialaliitude, 10 suurima mitmel alal tegeleva spordiklubi või ­kooli ning Eesti Paralümpiakomitee (edas­ pidi EPK) poole, et saada meetme kohta ta­ gasisidet ja tuvastada kitsaskohad.

Meedet analüüsides pöörati eraldi tähelepa­ nu EPK 2024. aasta kevadel esitatud ette­ panekutele, kuna seni on paraspordil olnud keeruline meetmesse sobituda. Kuivõrd osa nendest ettepanekutest hõlmas ka treenita­ vate terviseandmete töötlemist, siis pöörduti EPK muudatusettepanekutega Andmekaitse Inspektsiooni poole, et selgitada välja, millis­ tel tingimustel oleks võimalik neid ettepane­ kuid arvesse võtta. Samuti käsitleti analüü­ sis liikumisaktiivsuse tegevuskava raames tehtud ettepanekut toetada treenerite töö­ jõukulu toetusmeetme kaudu ka multispordi treeningrühmasid.

Ettepanekud treenerite tööjõukulu toetusmeetme muutmiseks

Analüüsi raames esitatud ettepanekud ja­ gunesid kahte rühma: ettepanekud, mida rakendatakse alates 2025. aastast ning need, mille elluviimiseks on vaja lisaaega või täiendavaid vahendeid vastavalt riigieelarve võimalustele.

Arvestades spordivaldkonnas korraldatud küsitluses selgunud kitsaskohti, EPK ja lii­ kumisaktiivsuse tegevuskava töörühma ettepanekuid ning meetme rakendusasutu­ se Spordikoolituse ja ­Teabe SA arvamust, täiendati 2024. aastal taotlusvooru tingimu­ si järgmiselt:

1) Loodi võimalus alates 2025. aastast asen­ dada 5. kutsetasemega treener ema­, isa­, lapsendaja­ või vanema puhkuse või töövõimetuse perioodil või tema surma korral kuni aastaks 4. kutsetasemega treeneriga. See annab võimaluse 4. kutse­ tasemega treeneril antud perioodil täita 5. kutsetaseme nõuded. Lisaks on praktikas keeruline leida pikemalt ära oleva treeneri asendamiseks vähemalt 5. kutsetaseme­ ga treenerit, kes ei oleks juba teiste tree­ ningrühmade treenimisega hõivatud.

Vastus Vastanute osakaal

Jah, meede on selge või pigem selge ning toetame sel­ list lähenemist 92%

Ei, meede ei ole selge 8%

JAH, meede on selge

või pigem selge ning toetame sellist lähenemist

92%

8% EI, meede ei ole selge

Küsitlus treeneri tööjõukulu toetusmeetme arusaadavuse kohta ja vastanute osakaal

48

2) Loodi võimalus alates 2025. aastast kaasata teiste spordialade treenereid treeningtegevuse läbiviimiseks kuni 34% treeningrühma nädalase koormuse ula­ tuses. Laste ja noorte kehalise arengu eesmärgil kaasavad spordiorganisat­ sioonid treeningutesse ka teiste spordi­ alade eksperte, näiteks kasutavad mõne pallimängude treeningrühma üldetteval­ mistuseks kergejõustikutreenereid, mõt­ temängude treeningrühmas üldfüüsilise ettevalmistusega tegelevaid treenereid jne. Seetõttu lisati võimalus, et ühte tree­ ningrühma võib treenida mitu treenerit ning seejuures saab toetust kasutada ka selliste treenerite tööjõukulu katmiseks, kelle kutse ei ühti treeningrühma spordi­ alaga.

3) Täiendati spordialade loendit, näiteks li­ sati boccia, pimedate väravpall, et mee­ de arvestaks ka paraspordialade tree­ ningrühmi.

Meetme rakendamine 2024. aastal

Toetusmeetme tingimuste kohaselt katab riik kuni 50% treeneri miinimumpalga töö­ jõukulust vastavalt riigieelarve võimalustele. Meetme eripära tõttu on riigipoolne toetus ja osakaal treeneri miinimumpalgast ala­ tes 2018. aastast pidevalt muutunud, sest sõltub taotletavate treeningtundide arvust. 2024. aastal oli riigipoolne panus 48,7% ja 2025. aastal 46,5% treeneri miinimumpalga tööjõukulust.

2024. aastal eraldati toetust 1484 treeneri­ le, kes töötasid 440 erinevas organisatsioo­ nis ja treenisid kokku 46 934 last või noort. Kõik eelpool välja toodud numbrid on toetus­ meetme ajaloo suurimad.

Kujundale: Riigi ja tööandja osa treeneri tööjõukulust (%)

Arvandmed aastas 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Riik 50

50

50

47,57 47,98

47,98 46,89 43,96 50,00 48,69 46,44

Tööandja 50 50 50 52,43 52,02 52,02 53,11 56,04 50,00 51,31 53,56

Arvandmed aastas 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Riiklik toetus 3 510 645 3 967 029 4 448 600 6 015 036 7 075 036 7 252 036 7 252 036 7 752 036 12 252 036 12 252 036

Toetatud organisatsioonid 322 367 375 377 396 408 403 405 425 440

Toetatud treenerid 1 028 1 177 1 225 1 228 1 263 1 305 1 359 1 415 1 423 1 484

Treenitavad noored 31 739 36 407 38 304 39 173 3 9 501 41 340 43 413 43 983 45 140 46 934

Tasustatud tunnid 901 917 1 032 005 1 078 094 1 059 872 1 100 748 1 151 522 1 231 644 1 274 674 1 288 630 1 350 000

Täiskoormusega treeneri väikseim brutopalk 582,02 582,96 636,77 850,00 1 000,00 1 020,00 1 020,00 1020,00 1400,00 1400,00

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

50%

50%

50%

47,57%

47,98%

47,98%

46,89%

43,96%

50%

48,69%

46,44%

50%

50%

50%

52,43%

52,02%

52,02%

53,11%

56,04%

50%

51,31%

53,56%

Riik Tööandja

Riigi ja tööandja osa treeneri tööjõukulust

1 02

8

1 17

7

1 22

5

1 22

8

1 26

3

1 30

5

1 35

9

1 41

5

1 42

3

1 48

4

32 2

36 7

37 5

37 7

39 6

40 8

40 3

40 5

42 5

44 0

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

3 51

0 64

5

3 96

7 02

9

4 44

8 60

0

6 01

5 03

6

7 07

5 03

6

7 25

2 03

6

7 25

2 03

6

7 75

2 03

6

12 2

52 0

36

12 2

52 0

36

Riiklik toetus

Toetatud organisatsioonid

Toetatud treenerid

Toetusmeetme põhinäitajad

49

2) Loodi võimalus alates 2025. aastast kaasata teiste spordialade treenereid treeningtegevuse läbiviimiseks kuni 34% treeningrühma nädalase koormuse ula­ tuses. Laste ja noorte kehalise arengu eesmärgil kaasavad spordiorganisat­ sioonid treeningutesse ka teiste spordi­ alade eksperte, näiteks kasutavad mõne pallimängude treeningrühma üldetteval­ mistuseks kergejõustikutreenereid, mõt­ temängude treeningrühmas üldfüüsilise ettevalmistusega tegelevaid treenereid jne. Seetõttu lisati võimalus, et ühte tree­ ningrühma võib treenida mitu treenerit ning seejuures saab toetust kasutada ka selliste treenerite tööjõukulu katmiseks, kelle kutse ei ühti treeningrühma spordi­ alaga.

3) Täiendati spordialade loendit, näiteks li­ sati boccia, pimedate väravpall, et mee­ de arvestaks ka paraspordialade tree­ ningrühmi.

Meetme rakendamine 2024. aastal

Toetusmeetme tingimuste kohaselt katab riik kuni 50% treeneri miinimumpalga töö­ jõukulust vastavalt riigieelarve võimalustele. Meetme eripära tõttu on riigipoolne toetus ja osakaal treeneri miinimumpalgast ala­ tes 2018. aastast pidevalt muutunud, sest sõltub taotletavate treeningtundide arvust. 2024. aastal oli riigipoolne panus 48,7% ja 2025. aastal 46,5% treeneri miinimumpalga tööjõukulust.

2024. aastal eraldati toetust 1484 treeneri­ le, kes töötasid 440 erinevas organisatsioo­ nis ja treenisid kokku 46 934 last või noort. Kõik eelpool välja toodud numbrid on toetus­ meetme ajaloo suurimad.

Kujundale: Riigi ja tööandja osa treeneri tööjõukulust (%)

Arvandmed aastas 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Riik 50

50

50

47,57 47,98

47,98 46,89 43,96 50,00 48,69 46,44

Tööandja 50 50 50 52,43 52,02 52,02 53,11 56,04 50,00 51,31 53,56

Arvandmed aastas 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Riiklik toetus 3 510 645 3 967 029 4 448 600 6 015 036 7 075 036 7 252 036 7 252 036 7 752 036 12 252 036 12 252 036

Toetatud organisatsioonid 322 367 375 377 396 408 403 405 425 440

Toetatud treenerid 1 028 1 177 1 225 1 228 1 263 1 305 1 359 1 415 1 423 1 484

Treenitavad noored 31 739 36 407 38 304 39 173 3 9 501 41 340 43 413 43 983 45 140 46 934

Tasustatud tunnid 901 917 1 032 005 1 078 094 1 059 872 1 100 748 1 151 522 1 231 644 1 274 674 1 288 630 1 350 000

Täiskoormusega treeneri väikseim brutopalk 582,02 582,96 636,77 850,00 1 000,00 1 020,00 1 020,00 1020,00 1400,00 1400,00

Kultuuriministeeriumi üks eesmärke on viia täiskohaga laste ja noortega töötavate vä­ hemalt 5. kutsetasemega treenerite miini­ mumpalk koos tööandjatega Eesti keskmi­ sele tasemele. Paraku pole riigieelarve seda seni võimaldanud. Veelgi enam, keerulise majandusliku olukorra tõttu on tulnud leida perioodiks 2025­2028 kokkuhoiukohti, mis puudutasid ka treenereid. Arvestades, et Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eel­ arve oli 2024. aastal veidi üle 40 miljoni euro, oli selge, et treenerite tööjõukulu toetusmee­ det, mille maht on 12,2 miljonit eurot, ei ole võimalik kokkuhoiust säästa.

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

31 7

39

36 4

07

38 3

04

39 1

73

39 5

01

41 3

40

43 4

13

43 9

83

45 1

40

46 9

34

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

90 1

91 7

1 03

2 00

5

1 07

8 09

4

1 05

9 87

2

1 10

0 74

8

1 15

1 52

2

1 23

1 64

4

1 27

4 67

4

1 28

8 63

0

1 35

0 00

0

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

58 2,

02

58 2,

96

63 6,

77

85 0

1 00

0

1 02

0

1 02

0

1 02

0

1 40

0

1 40

0

Treenitavad noored

Tasustatud tunnid

Täiskoormusega treeneri väikseim brutopalk

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

58 2

58 3 63

7

85 0

10 00

10 20

10 20

10 20

14 00

14 00

73 1 83

0 94 2

11 50

13 00

13 00

13 00 14

00

16 00

16 00

90 0 95

8 10 50 11

50 12 50 13

15

13 15 14

12

17 49 18

20

1065 1146

1221 1310

1407 1448 1548

1685

1812

1981

Tr ee

ne r

Ku ltu

ur itö

öt aj

a Õp

et aj

a

Treeneri palga võrdlus teiste sihtrühmade ja Eesti keskmise palgaga

50

6. VAADE TULEVIKKU

Fo to

: L H

KK

51

Riik ja spordiorganisatsioonid on spordivald­ konna strateegiadokumendist „Eesti spordi­ poliitika alused aastani 2030“ lähtunud spor­ dipoliitika kujundamisel ja elluviimisel alates 2015. aastast. Ees ootab seega viimane kolmandik. K2024. aastal ja 2025. aasta I pooles vahetus mitme spordivaldkonna stra­ teegilise organisatsiooni juhtkond. Uue juht­ konnad seavad 2025. aastal organisatsioo­ nide eesmärgid ja sihid järgmiseks neljaks aastaks.

Teemad, millele tuleb järgmistel aastatel tä­ helepanu pöörata ei ole võrreldes viimaste aastatega oluliselt muutunud.

Liikumisharrastuse edendamisel on järjest olulisem valdkondadeülene koostöö nii rii­ gi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ja ühine arusaamine, et liikumine annab olu­ lise panuse rahvatervisesse, majandusse, sisejulgeolekusse ja kaitsevõimesse. Riik­ likul tasandil tuleb lähiaastatel jätkata lii­ kumisaktiivsuse edendamise tegevuskava elluviimist, kaasates senisest tugevamalt ka sisejulgeoleku ja riigikaitse ning teiste vald­ kondade asutusi. Samuti tuleb leida erine­ vate valdkondade koostöökohad kohalikul tasandil ning panustada ühistesse tegevus­ tesse inimese elukaare ulatuses eesmärgi­ ga panna elanikkonnast vähemalt 2/3 regu­ laarselt liikuma.

Uute tegevuste kõrval on tähtis kaasata te­ gevuskavasse uusi osalisi ning seeläbi veel­ gi mitmekülgsemaid suundi. On toimunud sisukad arutelud sisejulgeoleku ja kaitse­ valdkonna esindajatega, kes on huvitatud sellest, et noored oleksid heas vormis. Sa­ muti annab oma panuse Transpordiameti poolt loodav rattastrateegia, sest ka liikuvus mängib olulist rolli liikumisaktiivsuse kasva­ tamisel. Liikumisharrastuse kompetentsi­ keskuse poolt välja öeldud Euroopa liikuvai­

maks rahvaks saame ainult siis, kui kehalise aktiivsuse edendamine on jõudnud igasse poliitikavaldkonda nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Saavutuspordi puhul on viimastel aastatel olnud peamiseks märksõnaks Eesti Olüm­ piakomitee saavutusspordi toetamise süs­ teem Team Estonia, mida on järgmistel aas­ tatel vaja edasi arendada nii sisuliselt kui ka riiklikku toetust suurendades. Tippsport on üks konkurentsitihedam valdkond, kus osalevad kõik maailma riigid ja mida jälgi­ vad miljardid inimesed. Edukad sportlikud saavutused omakorda innustavad inimesi liikuma ja on positiivseks eeskujuks noorte­ le. Eesti Olümpiakomitee spordivaldkonna katusorganisatsioonina saab siin olla eesve­ dajaks ja tugevaks partneriks nii spordivald­ konnale kui ka riigile.

Saavutusspordi üheks oluliseks osaks on rahvusvaheliste võistluste korraldamine Eestis. Aastatel 2021­2024 on riik erine­ vate taotlusvoorude kaudu toetanud rah­ vusvaheliste võistluste Eestis korraldamist keskmiselt 5,5 miljoni euroga aastas. 2024. aastal avatud suurvõistluste toetusmeede mahuga 3 miljonit eurot aastas on ennast juba tõestanud ja andnud pikemaks ajaks kindlustunde mitmele suurvõistluse korral­ dajale. Oluline on järgmistel aastatel jätka­ ta süsteemselt rahvusvaheliste võistluste toetamist ja nende korraldamiseks vajaliku taristu arendamist. Eestis toimuvad rahvus­ vahelised võistlused aitavad tuua Eesti riiki välisraha ja elavdada majandust, tutvusta­ vad läbi erinevate meediakanalite Eestit mil­ jarditele välismaalastele, toovad maailma­ kuulsad spordisangarid Eestisse, pakuvad meie sportlastele võimalust võistelda kodu­ publiku ees ja näitavad maailmale, et Eesti on ohutu ja turvaline paik.

52

Kavas on olnud töötada välja riiklikult tähtsa­ te spordiobjektide rahastamise põhimõtted. Praegu puudub riiklikul tasandil spordiobjek­ tide arendamisel süsteemne lähenemine. Tehakse üksikotsuseid, mis ei aita kaasa arendustegevuste planeerimisele ega pi­ kema vaate kujundamisele. Vaatamata rii­ gieelarve pingelisele olukorrale on Vabariigi Valitsuse tasandil arutelu sporditaristu ra­ hastamise teemal siiski lähiajal vajalik.

2024. aastal eraldas Kultuuriministeerium treenerite tööjõukulu toetuseks 12,2 miljonit eurot. Riiklik palgatoetuse süsteem on olnud edukas, aidanud treeneritele tagada sot­ siaalsed garantiid ja noortele kvaliteetsed treeningud. Ajas kasvab aga treenerite hulk, kes toetusele kvalifitseeruvad ning seega on jäänud täiendav rahastus ebapiisavaks. Täiskoormusega noortega tegeleva treene­ ri minimaalne töötasu 2024. ja 2025. aastal on 1400 eurot. Tegevused treenerite töötasu tõstmiseks peab jätkuma ning Kultuurimi­ nisteeriumi prioriteet riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel on endiselt treenerite tasu tõstmine. Lähitulevikus on vaja täiendavaid vahendeid, et rakendada ka 2024. aastal läbiviidud meetme analüüsi raames tehtud muudatusettepanekud.

Eesti Olümpiakomitee võttis 2024. aastal vastu Eesti spordieetika reeglid, mis keh­ testavad ühtse lähenemise kogu Eesti spor­ divaldkonnas ja jõustuvad 2026. aasta 1. juunil. Enne spordieetika reeglite jõustumist tuleb spordiorganisatsioonidel üle vaadata kehtivad korrad ja õigusaktid ning viia need

kooskõlla reeglitega. Ausa spordi tagamine on nii riigi kui ka spordivaldkonna ühine huvi. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA õigus­ ja uurimisvõimekuse väljaarendamine ning reservfond võimalike spordieetika reeglite rakendamisega seotud õigusvaidluste la­ hendamine on lähiaastate eesmärkideks.

Valitsus kiitis 2024. aasta novembris heaks spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja edastas selle Riigikogule menetlemiseks. Spordiseaduse muutmisega tõstetakse va­ batahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmää­ ra, täiendatakse dopinguvastaste reeglite järgimise sätet, ajakohastatakse ja korras­ tatakse spordiürituste korraldamise regulat­ siooni ning täpsustatakse muid lahendamist vajavaid üksikküsimusi, et tagada mõistli­ kum ja selgem regulatsioon. Loodetavasti jõustuvad spordivaldkonna jaoks olulised muudatused 2025. aasta jooksul.

2025. aastal sügisel toimuvad kohalike oma­ valitsuste volikogude valimised. Sellest tu­ lenevalt peab spordivaldkond olema aktiiv­ ne, et erakondade programmidesse jõuaksid ka spordi ja liikumise teemad. Siin saavad Eesti Olümpiakomitee ja temaga seotud sihtasutused koos spordiorganisatsioonide­ ga anda olulise panuse 2025. aasta esime­ ses pooles. Eesti spordiregistri andmetel on Eestis üle 2900 spordiorganisatsiooni, üle 4200 kutsega treeneri ja spordiorganisat­ sioonides tegutseb regulaarselt üle 240 000 harrastaja. See peaks olema piisavalt suur jõud, kelle ettepanekutega kohaliku tasandi poliitika kujundamisel arvestada.

53

MÄRKMED

54

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 25.03.2025 nr 8-3/379-1

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“

elluviimise ülevaate esitamine

Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015 vastu strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused

aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“), millega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon,

üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ punkti 9

kohaselt esitab Vabariigi Valitsus igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 järgi on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Seepärast

koostab aruande Kultuuriministeerium ja ülevaate Riigikogule teeb kultuuriminister. On kokku

lepitud, et kultuuriminister annab „Sport 2030“ elluviimisest 2024. aastal ülevaate Riigikogule

strateegia „Eesti 2035“ rakendamise kõne raames 22. aprillil 2025.

„Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument ning sellest lähtudes on ka „Sport 2030“ aruanne

2024. aasta kohta valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna

organisatsioonidega. Aruande põhiosas esitatakse ülevaade hetkeolukorrast, olulisematest

arengutest ja tegevustest, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu 2024. aastal. Aruandes

kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31. detsembri 2024 seisuga.

Tulenevalt eeltoodust esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Eesti spordipoliitika

põhialused aastani 2030“ ülevaate 2024. aasta kohta. Palume nimetatud punkt lisada Vabariigi

Valitsuse 03. aprilli 2025 istungi päevakorda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel

2. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 53 lehel

Margus Klaan 628 2328

[email protected]