Maaeluministri määruste muutmine seoses põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise tingimuste muutumisega

MÄÄRUS

XX.XX.2025 nr …..

Maaeluministri määruste muutmine seoses

põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ja riigiabi

andmise tingimuste muutumisega

Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 ning § 18

lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ muutmine

Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruses nr 12 „Mesilaspere toetus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „ja § 202 lõike 1“;

2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „pidaja)“ tekstiosaga „majandustegevuse eesmärgil ja kellel on vähemalt 16 mesilasperet“; 3) paragrahvi 7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud

põllumajanduslik vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada

põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäära 50 000 eurot.“.

§ 2. Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade

aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

kord“ muutmine

Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse

saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ lisa 1

punktis 4 asendatakse arv „60 000“ arvuga „10 000“.

§ 3. Maaeluministri 23. jaanuari 2018. a määruse nr 4 „Turuarendustoetus“ muutmine

Maaeluministri 23. jaanuari 2018. a määruse nr 4 „Turuarendustoetus“ § 5 lõige 5 sõnastatakse

järgmiselt:

EELNÕU

20.03.2025

2

„(5) Taotleja põllumajandustootjast liikmele ja põllumajandustootjale, kes ei ole taotleja liige,

toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud põllumajanduslik vähese

tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada põllumajandusliku vähese tähtsusega

abi ülemmäära 50 000 eurot.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/245

Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri

määruse „Maaeluministri määruste muutmine seoses põllumajandusliku vähese tähtsusega abi

ja riigiabi andmise tingimuste muutumisega“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu (EN_PM_VTA_muudatus_2025.pdf)

2. Seletuskiri (SK_muutmine_seoses_PM_VTA_maaradega.pdf)

Sama arvamuse esitamiseks:

MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Eesti Mesinduskogu

Aleksander Kilk

Pirkko-Liisa Meius

625 6534 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine seoses

põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise tingimuste muutumisega”

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 ja § 18

lõike 1 alusel.

Eelnõuga viiakse ministri määrused kooskõlla komisjoni määrusega (EL) 2024/3118, millega

muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris

(ELT L, 2024/3118, 10.12.2024)1.

Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määruse kehtivusaeg pidi lõppema 31. detsembril 2027,

kuid aprillis 2024 kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles leidmaks võimalusi, et suurendada

põllumajandusele antava vähese tähtsusega abi ülemmäära. Mais 2024 algatas Euroopa komisjon

põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määruse läbivaatamise, võttes arvesse

põllumajandussektorit viimastel aastatel mõjutanud inflatsioonisurvet ja kõrgeid toormehindu.

Läbivaatamisprotsess hõlmas 2024. aasta juunis algatatud avalikku konsultatsiooni, samuti

2024. aasta juulis ja oktoobris toimunud kohtumisi liikmesriikidega.

Läbirääkimisprotsessi tulemusena lepiti kokku, et edaspidi võib ühele ettevõtjale antava

põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul olla kuni 50 000 eurot. Varasemalt oli abi ülempiiriks maksimaalselt 25 000

eurot. Muudatus seisnes ka ajaperioodis. Kui varesemalt võeti arvesse kolm eelnevat eelarve

aastat (taotleja majandusaastad), siis edaspidi on aluseks abi andmisele eelnenud kolm jooksvat

aastat.

Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352,

24.12.2013, lk 9–17)2 muudatus (EL) 2024/3118 jõustus 10. detsembril 2024.

Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi seotud muudatused tehakse maaeluministri 23. jaanuari

2018. a määruses nr 4 „Turuarendustoetus“ (edaspidi turuarendustoetuse määrus) ja

maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruses nr 12 „Mesilaspere toetus“ (edaspidi mesilaspere

toetuse määrus). Ühtlasi muudetakse mesilaspere toetuse saamise tingimusi nähes ette miinimum

mesilasperede arvu, millest alates toetust makstakse.

Lisaks muudetakse maaeluministeeriumi 15. detsembri 2016 a. määrust nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord“, milles parandatakse lisas 1 sätestatud summa, millest alates tuleb

esitada riigiabi saajate nimekiri.

1 Leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L_202403118 2 Leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1408-20231025

KAVAND

20.03.2025

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu

osakonna nõunik Pirkko-Liisa Meius (625 6534, [email protected]) ja

põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Helena Vaher (625 6237, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (566 919 73 [email protected]) ning keeleliselt on eelnõu

toimetanud sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrust nr 12 „Mesilaspere

toetus“.

Mesilaspere määruse § 1 lõikes 1 tuuakse sisse lisatingimus, mille kohasel makstakse toetust vaid

neile mesilaspere pidajatele, kes peavad mesilasi majandustegevuse eesmärgil ehk kes on

ettevõtjad majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõike 1 tähenduses.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt on ettevõtja majandustegevust alustav või

seda teostav füüsiline või juriidiline isik. Eelnõuga ei kitsendata toetusesaajate ringi sõltuvalt

isiku poolt valitud ettevõtlusvormist - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või hoopis füüsiline

isik, kes on avanud ettevõtluskonto. Kas isik peab mesilasi isikliku tarbimise või

majandustegevuse eesmärgil eristab eeskätt põllumajandusloomade registrile majandustegevuse

teate esitamine. Toetuseks ettenähtud eelarve vahendite vähendamise tõttu ei maksta enam toetust

enda isiklikuks tarbimiseks mesilasi pidavatele füüsilistele isikutele.

Muudatusega tuuakse sisse lisatingimus, mille kohaselt makstakse toetust mesilaspere pidajatele,

kellel on vähemalt 16 mesilaspere. Toetust makstakse endiselt alates esimesest mesilasperest.

Edaspidi on toetus suunatud meetootmisega tegelevatele ettevõtjatele. Valitud mesilasperede

arvu aluseks on põllumajandusministri 15. juuni 2006. a. määrus nr 72 “Väikeses koguses

esmatoodete turustamise hügieeninõuded”, kus väikeses koguses mee esmatootjaks loetakse

mesinikud, kellel on kuni 15 mesilaspere ning teavitatud meekäitlejaks loetakse mesinikud, kellel

on rohkem kui 15 mesilasperet. Toetuse maksmist vähemalt 16 mesilasperega mesilaspere

pidajatele toetab ka Eesti mesindussektor. Vähenenud mesilaspere toetuse eelarve tingimustes on

vähemalt 16 mesilasperega mesilaspere pidajatele toetuse maksmine toetuse saajate jaoks

soodsam, kuna siis ei ole ühe mesilaspere kohta toetuse ühikumäära langus nii suur, kui see oleks

kui toetust makstakse ka alla 16 mesilasperega mesilaspere pidajatele.

Mesilaspere toetuse määruse § 7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi makstakse toetust

vaid ettevõtjatele. Lõiget 2 muudetakse tulenevalt komisjoni määruses (EL) 2024/3118 sätestatud

nõudest, mille kohaselt ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta

jooksul antud põllumajanduslik vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada

põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäära 50 000 eurot.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse maaeluministeeriumi 15. detsembri 2016. a määrust nr 69

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord“ lisa 1.

Alates 1. jaanuarist 2023. a kohaldatakse põllumajandusettevõtetele antava riigiabi suhtes

komisjoni määrust (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81). Nimetatud määruse

artiklis 9 kehtestati nõue, et liikmesriigid peavad avaldama riigiabi läbipaistvusmoodulis3 teabe

iga üksikabi kohta, mis ületab 10 000 eurot põllumajandusliku esmatootmisega tegelevate

abisaajate puhul ja 100 000 eurot nende abisaajate puhul, kes tegelevad põllumajandustoodete

3 Riigiabi läbipaistvusmooduli avalik otsing, mis on kättesaadav järgmisel veebisaidil: https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public?lang=et

töötlemise või turustamisega või kes tegutsevad metsandussektoris või aluslepingu artikli 42

kohaldamisalast välja jääval tegevusalal. Sellest tulenevalt tuleb uuendada aretustoetuse määruse

lisa 1 ja viia see komisjoni määrusega kooskõlla.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse maaeluministri 23. jaanuari 2018. a määruse nr 4 „Turuarendustoetus“

§ 5 lõiget 5.

Turuarendustoetuse määruse § 5 lõiget 5 muudetakse tulenevalt komisjoni määruses (EL)

2024/3118 sätestatud nõudest, mille kohaselt ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult

eelnenud kolme aasta jooksul antud põllumajanduslik vähese tähtsusega abi koos taotletava

toetusega ületada põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäära 50 000 eurot.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013 ja seda muutev

komisjoni määrus (EL) 2024/3118 ning komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse

teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327,

21.12.2022, lk 1–81).

4. Määruse mõjud

Muudatusega põllumajandusliku vähese tähtsusega abi osas ei kaasne täiendavaid mõjusid

meetme rakendamisel, kuivõrd määrused viiakse Euroopa Komisjoni määrusega kooskõlla.

Peamised seda toetusmeedet puudutavad muudatused on kolmeaastase ajavahemiku kohta

kohaldatava põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäära tõstmine ettevõtja kohta

25 000 eurolt (kehtis alates 2019. aastast) 50 000 eurole, et võtta arvesse inflatsiooni ja kõrgeid

toormehindu põllumajandussektoris. Lisaks on ühtlustatud põllumajandusliku vähese tähtsusega

abi määrus komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes ning kolmeaastast

ajavahemikku arvestatakse edaspidi jooksvalt, mitte enam majandusaastapõhiselt.

Varasemalt oli mesilaspere toetuse eesmärk aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele

ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Lisaks aitas toetus kaasa põllumajandusloomade

registris mesilasperede registreerimisele. Põllumajandusloomade registri üheks oluliseks osaks

on loomatauditõrje meetmete rakendamine, ennetades ja likvideerides loomahaigusi.

Mesilasperede parem registreerimine võimaldas tõhustada mesilashaiguste leviku tõrjumiseks

võetavaid meetmeid. Eelnevalt nimetatud eesmärkide tõttu maksti mesilaspere toetust kõikidele

mesinikele, kellel oli põllumajandusloomade registris registreeritud vähemalt üks mesilaspere.

See tähendab, et toetust maksti ka mesilaspere pidajatele, kes pidasid mesilasi enda tarbeks.

Eelarve vahendite vähenemise tõttu makstakse edaspidi toetust vaid ettevõtjatele.

2024. a taotles mesilaspere toetust kokku 1932 mesinikku, kellel oli kokku 35 468 mesilaspere.

Taotlejate hulgas oli 1181 füüsilisest isikust mesinikku, kellel oli kokku 9739 mesilaspere.

Füüsilistel isikutel oli mesilasperede arv vahemikus 1-119. Kui mesinike mesilasperede arv on

vahemikus 16-119, ei ole usutav, et tegemist on ainult enda tarbeks mee tootmisega. See viitab

pigem ettevõtlusele ja äritegevusele, millelt võivad jääda tulud deklareerimata ja maksud

maksmata. Mesilaspere toetuse esialgne eesmärk on saavutatud ehk põllumajandusloomade

registris on toetuse tõttu mesilasperede arv suurenenud. 30.04.2018 seisuga, mil mesilaspere

toetust veel ei makstud, oli põllumajandusloomade registris mesilasperede arv 37 784.

Mesilasperede arv oli 30.04.2024 seisuga 46 685. Mesilaspere toetuse uus eesmärk on saada

ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud ennast registreerima äriühinguna või füüsilisest isikust

ettevõtjana. 2024. a taotlesid mesilaspere toetust 13 451 mesilasperega (38% mesilasperede

koguarvust, kelle kohta toetust taotleti) füüsilised isikud ja mesinikud kokku, kellel oli kuni 15

mesilaspere. Kui mesilaspere toetust hakatakse maksma vähemalt 16 mesilasperega ettevõtjatele,

siis eelnevalt nimetatud 13 416 mesilaspere (füüsilised isikud ja kuni 15 mesilasperega

mesilaspere pidajad) ei saa toetust. Mesilaspere toetuse maksmine vähemalt 16 mesilasperega

mesilaspere pidajatele võib mõjutada põllumajandusloomade registris registreeritud mesinike ja

mesilasperede arvu. Mesindussektorisse sekkumise toetuse järgmise perioodi (alates 2028)

eelarve sõltub põllumajandusloomade registris registreeritud mesilasperede arvust. Mesilaspere

toetuse uus tingimus maksta toetust neile mesilaspere pidajatele, kes peavad mesilasi

majandustegevuse eesmärgil võib mõjutada enda isiklikuks tarbimiseks mesilasi pidavaid

füüsilisest isikust mesinikke oma mesilasperede arvu mitte teavitama. Samas võib mesilaspere

toetuse teise uue tingimuse tõttu, mille kohaselt mesilaspere toetust makstakse mesilaspere

pidajatele, kellel on vähemalt 16 mesilaspere, motiveerida mesinikke hoopis suurendama oma

mesilasperede arvu, et taotleda toetust.

Muudatusega avaldatava üksikabi osas ei kaasne täiendavaid mõjusid, määruse lisa viiakse

Euroopa Komisjoni määrusega kooskõlla, nõue avaldada teave üksikabi kohta, mis ületab 10 000

eurot põllumajandusliku esmatootmisega tegelevate abisaajate korral kehtib alates 01.01.2023.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne riigieelarvele kulusid ega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja arvamuse avaldamiseks mesindussektori esindajatele, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale

ja Eestimaa Talupidajate Keskliidule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler