:Eelnõu kooskõlastamine

05.03.2025

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn, Toompea 2025 nr

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a

määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana

kaitse alla võetavate liikide loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse “Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruses nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla

võetavate liikide loetelu“ (RT I 2004, 44, 313) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 täiendatakse punktidega 71 ja 81 järgmises sõnastuses:

„71) Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina);

81) Sale tanukeel (Hemipilia cucullata);“.

Kristen Michal

Peaminister Yoko Alender

Kliimaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

20.03.2025 nr 1-4/25/1387

I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide

loetelu muutmine

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II

kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Kadri Alasi, 626 2882

[email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195

„I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 alusel võtab liigid I või II kaitsekategooria kaitse alla

Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega.

Eelnõu koostamisel on võetud aluseks MTÜ Käoraamat ettepanek hiljuti leitud orhideeliikide

leeder-sõrmkäpp ja sale tanukeel kaitse alla võtmiseks

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna

nõunik Kadri Alasi (tel 626 2882, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi

on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre (tel 626 0738,

[email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

(aili.sandre@ just.ee).

2. Määruse eelnõu sisu ja eesmärk

Vastavalt looduskaitseseaduse § 46 lõigetele 1 ja 2 arvatakse I kaitsekategooriasse:

1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades,

isoleeritult või väga hajusate asurkondadena;

2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja

kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime

jätkumisel väga tõenäoline.

Eelnõu eesmärk on lisada I kaitsekategooria liikide hulka kaks hiljuti leitud orhideeliiki.

Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina) kasvas Saaremaal Austlas veel 1901. aastal,

kuid seejärel taimi sealt ei leitud. 1936. aastal võeti liik esimese looduskaitseseaduse alusel ka

kaitse alla, kuigi teadaolev liigi leiukoht oli tegelikult juba hävinud. 1989. aastal introdutseeriti

Ahvenamaalt Saaremaale 27 taime. 1994. aastal kanti leeder-sõrmkäpp kaitstavate

loodusobjektide seaduse alusel I kaitsekategooriasse. Sajandivahetuseks olid järel viimased

vegetatiivsed taimed. 2004. aastal, kui kehtestati uus looduskaitseseadus ja korrastati ka

kaitsealuste liikide nimekirja, oli leeder-sõrmkäpp taas hävinuks kuulutatud ning ta eemaldati

kaitsealuste liikide nimekirjast.

2021. aastal leiti leeder-sõrmkäpa populatsioon Saaremaal Mullutu-Loode looduskaitseala

(KLO1000739) Parila sihtkaitsevööndis (KLO1101955). Järgmisel aastal loendati selles

leiukohas 1054 õitsvat taime. Viimasel kahel aastal on taimede arv olnud väiksem. Mõju on

ilmselt avaldanud põuased kevaded koos hiliste külmadega.

Eesti leiukoht on ainus Läänemere idakaldal. Mandri-Soomes on leiukohad hävinud, taimi võib

leida Turu saarestikus ja Ahvenamaal. Esinduslikumalt leidub leeder-sõrmkäppa Ojamaal

(Gotland) ja Ölandil. Eesti populatsioon on väga eriline, sest koosneb eranditult kollaste õitega

taimedest. Analoogne olukord on veel Norras, kus leidub samuti vaid kollase õiega taimi. Kogu

liigiareaali silmas pidades on tegemist erakordse nähtusega.

Sale tanukeel (Hemipilia cucullata) leiti esmakordselt Eestis 2024. aastal Valgamaalt Koiva-

Mustjõe maastikukaitseala (KLO1000308) Koiva konnu sihtkaitsevööndist (KLO1101074).

Kaardistamise käigus loendati kokku 292 õitsvat taime.

Sale tanukeel on Aasia päritolu liik, kelle levila läänepiir ulatub Euroopani. Tegemist on

üliharuldase liigiga Euroopa Liidus. Tanukeelt leidub enim Leedu idapoolses osas, aga hajusalt

ja vähesel määral. Veel leidub seda liiki ühes kohas Kirde-Poolas, Augustowi lähistel kitsal alal

ja Lätis kolmes kohas.

Määruse eesmärk on tagada nende liikide säilimine Eestis sh nende erilisuse ja kaitsevajaduse

rõhutamine.

Mõlema liigi leiukohad asuvad kaitseala sihtkaitsevööndis, mille kaitse-režiim üldiselt tagab ka

nende liikide kaitse. Samas on neile ohuks taimede korjamine ja väljakaevamine, mida ei ole

võimalik mittekaitsealuste taimede korral reguleerida ega keelata, aga mille tulemusena võivad

sellised, vaid ühe leiukohaga liigid Eestis kergesti hävida. Selline oht on väga tõenäoline, kuna

taimekollektsionääridel on suur huvi üliharuldaste taimede, eriti orhideede osas.

Kui rahvusvahelist, Euroopa Liidu välist kaubandust saab reguleerida CITES (ohustatud

liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon) reeglitele tuginedes, siis Euroopa Liidu

piires ei ole ka CITES reeglite kohaselt nende taimede ühest liikmesriigist teise viimisel

võimalust seda piirata või kontrollida.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige

EÜ nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 338/97, 9. detsember 1996, looduslike

looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel

4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse vastuvõtmine võimaldab tõhusamalt tagada nende liikide kaitset, tagades optimaalsed

meetmed vastavalt liigi ohustatusele. Samuti aitab kaitse all võtmine paremini korraldada ja

rahastada vajalikke liigikaitsetöid. Eelnõu kohaselt planeeritud muudatused viivad kaitsealuste

liikide loetelu vastavusse nende kahe liigi reaalse seisundiga looduses. Kõik teised Eesti orhidee

liigid on kaitse all.

Eeldatavasti tekitab eriliste liikide kaitse alla võtmise protsess ka tähelepanu ja on seega

positiivse mõjuga loodus- ja liigikaitsele laiemalt.

Looduskaitseseaduse paragrahvi 48 lõike 1 kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide

teadaolevate kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade

moodustamisega. Kuna mõlema liigi ainus teadaolev leiukoht asub kaitseala sihtkaitsevööndis,

mille kaitse-režiim tagab ka nende liikide kaitse, siis on seadusest tulenev nõue täidetud ja seega

ei ole määruse rakendamiseks vajalik teha täiendavaid kulutusi.

Kõik olemasolevad kasvukohad asuvad riigi maal, mistõttu ei mõjuta määruse jõustumine ka

eramaa omanikke.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude elektroonilise infosüsteemi

EIS kaudu.