Otsus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalkindlustusamet (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri „Kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe rakendumise uuring“

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja

kontaktandmed)?

Jah. Ainike Alla

[email protected]

5331 0765

Sotsiaalkindlustusamet,

andmekaitsespetsialist.

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

(TAIEK otsus nr 1398 on väljastatud

11.12.2024 ja lisatud taotluse

lisadesse).

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku

alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand

ning küsimustik või selle kavand.

Ei (antud teadusuuringu osa keskendub

seire-andmestikele, mille töötlemine

toimub andmesubjekti nõusolekuta).

1. Vastutava töötleja üldandmed2 Sotsiaalkindlustusamet, 7000 1975

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

(+372) 612 1360; [email protected]

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Kontaktisik:

Evelin Tamm

[email protected]

5307 6923

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Pepleri 35, 51003 Tartu (Sotsiaalkindlustusameti

Tartu kontor).

2. Volitatud töötleja üldandmed3 Käesolevalt on välja toodud volitatud töötleja

lahtris lepingulise uuringupartneri Haap

Consulting OÜ andmed.

Haap Consulting OÜ

14383016

Tööstuse tn 31-7, 10413 Tallinn

Telliskivi 57, 10412 Tallinn

[email protected]

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Vastutav uurija:

ees- ja perekonnanimi: Laura Kalda

akadeemiline kraad: magister

amet: projektijuht-analüütik

töökoht: Haap Consulting OÜ

töökoha aadress: Telliskivi 57, Tallinn

telefon: 55639986

e-posti aadress: [email protected]

Põhitäitja(d):

ees- ja perekonnanimi: Age Toomla

akadeemiline kraad: magister

töökoht: Haap Consulting OÜ

amet: projektijuht-analüütik

Põhitäitja(d)

ees- ja perekonnanimi: Judit Strömpl

akadeemiline kraad: doktorikraad

töökoht: Tartu Ülikool

amet: sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor

Põhitäitja(d)

ees- ja perekonnanimi: Ly Lõhmus

akadeemiline kraad: magister

töökoht: Haap Consulting OÜ

amet: analüütik

Põhitäitja(d)

ees- ja perekonnanimi: Linda Tarto

akadeemiline kraad: magister

töökoht: Haap Consulting OÜ

amet: analüütik

Põhitäitja(d)

ees- ja perekonnanimi: Liina Uudelt

akadeemiline kraad: magister

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

töökoht: Haap Consulting OÜ

amet: analüütik

Põhitäitja(d)

ees- ja perekonnanimi: Beata Žarkovski

akadeemiline kraad: magister

töökoht: Tartu Ülikool

amet: analüütik

Põhitäitja(d)

ees- ja perekonnanimi: Merle Purre

akadeemiline kraad: magister

töökoht: Haap Consulting OÜ

amet: analüütik-projektijuht

Vastutava uurija asutuse/ettevõtte

seadusliku esindaja või tema kohusetäitja

(üliõpilastööde puhul instituudi/õppetooli

juhataja) nimi:

Vastutava uurija asutus: Haap Consulting OÜ

Asutuse seaduslik esindaja: Marleen Pedjasaar

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Teadusuuringu läbiviimise õiguslikuks aluseks

on IKS § 6 lg 5 ja SKA põhimääruse § 6 p 10,

mille järgi on Sotsiaalkindlustusameti üle-

sandeks riiklike lastekaitseteenuste korralda-

mine.

Täiendus: Samuti tugineb teadusuuring SKA

põhimääruse § 6 p 14, millega on sätestatud osa-

lemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika

ning strateegiate, arengukavade ja õigusaktide

väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides.

Käesolev uuring on läbi räägitud

Sotsiaalministeeriumiga välisvahendite

planeerimise protsessis, kus

Sotsiaalministeerium on kinnitanud uuringu

vajalikkust tegevuse kinnitamise ja rahastamise

näol TAT-is „Laste ja perede toetamine“.

Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Riigi

Tugiteenuste poolt ja vastab teadus- ja arendus-

projekti viiele põhiomadusele, mis kinnitab, et

raport on (i) avalikult kättesaadav ning (ii) vas-

tab teadus-arenduse kriteeriumitele (uudne, loo-

minguline, ettenägematute tulemustega, süste-

maatiline ja ülekantav).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Sotsiaalkindlustusamet osales 2019. aasta Riigikantselei innovatsiooniprogrammis projektiga,

mille eesmärgiks oli välja töötada jätkutoe süsteem kõrge riskiga alaealise toetamiseks KLAT

teenuselt lahkumise järgselt. Riigis puudus ühtne süsteemne ja koordineeritud jätkutugi kinnise

lasteasutuse teenuselt või teistelt sarnase iseloomuga asutustest (nt Tallinna Laste Turvakeskus)

väljuvatele lastele, sh vanglast vabanevatele noortele. Uuringud on näidanud, et neil lastel ja

noortel puudub konkreetne ellu astumise plaan, sh sageli ka tugivõrgustik. Selle tagajärjel on nad

kõrgemas riskirühmas nii sõltuvust tekitavate ainete kuritarvitamise kui ka õigusrikkumiste osas.

Lisaks oli laste tagasilangus teenusele ligi 50%.

Innovatsiooniprogrammi raames töötati välja KLAT jätkutoe mudel, et toetada kohalikku

omavalitsust teenuselt naasva lapse elukorralduse planeerimisel. Esialgset mudelit rakendati 10-ne

lapsega, kes 2020.a suvel ja varasügisel lahkusid kinnise või poolkinnise lasteasutuse teenuselt.

Pilootprojekti kaudu tekkisid taipamised ja 2021 arendati KLAT jätkutoe mudelit

teenuseosutajatega edasi, mille tulemusel valmis täna kasutusel olev jätkutoe mudel.

Alates 1. november 2022 on kasutusel kinniste lasteasutuste teenuseosutajatel ja kohalike

omavalitsuste lastekaitsetöötajatel KLAT jätkutoe mudel ja juhend. KLAT jätkutoe mudeli eesmärk

on tagada, et lapse kogukonda naasmisel säilivad kinnises lasteasutuses saavutatud positiivsed

muutused. Lapse kogukonda naasmise õnnestumiseks ja tagasilanguse miinimumini viimiseks on

oluline järjepidev ja etapiline tegevuste planeerimine alates hetkest, kui last ümbritsev võrgustik

otsustab lapsele taotleda kinnise lasteasutuse teenusele suunamiseks kohtumäärust.

Lapse võrgustik pöörab tähelepanu kogukonna ettevalmistamiseks, on oluline, et enne lapse

kogukonda naasmist on saavutatud avatus ja valmisolek lapse kogukonda naasmiseks. Laps on

kaasatud tema elu puudutavatesse aruteludesse ja ta saab kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis on

seotud tema heaolu tagamise ning tõstmisega. Lapse arvamust küsitakse ja lähtuvalt tema parimast

huvist sellega ka arvestatakse. Selle tulemusel kujuneb lapsel teadmine, kuidas oma elu juhtida ja

selle eest võtta eakohaselt vastutust.

Lapse kogukonda naasmise planeerimisel on oluline vastutus ja roll last ümbritseval spetsialistide

võrgustikul, kes saavad võimalikult mitmekülgselt toetada last ja teda kasvatavaid isikuid vastavalt

oma ametirollile.

Kinnise lasteasutuse teenuseosutajad esitasid alates mudeli kasutusele võtmisest perioodil

01.11.2022-31.05.2024 regulaarselt Sotsiaalkindlustusametile seireandmestikke, et

teenuseosutajatel ja Sotsiaalkindlustusametil oleks ühtne ülevaade teenusel viibivate laste jätkutoe

rakendumise ning laste toetamisvajaduse olukorrast.

Täiendus: Seireandmete kogumise eesmärk oli saada ülevaade jätkutoe mudeli rakendamisest. Hu-

vitusime, millised selle elemendid on praktikas kasutusele võetud ning millised aspektid vajavad

veel Sotsiaalkindlustusameti poolset arendamist ja täiendavat tähelepanu. Samuti lootsime, et and-

mestikud pakuvad Sotsiaalkindlustusametile ja KLAT asutustele süstemaatilist ülevaadet lastest,

kes võivad vajada lisatuge, kuna jätkutoe meetmeid ei ole kogukonda naasmise toetamiseks piisa-

valt rakendatud.

Seireandmete analüüsimise vajadus oli algusest peale teadlikult kavandatud, kuna andmete

kogumise eesmärk oli saada süstemaatilist ülevaadet jätkutoe mudeli toimimisest ja võimalike

kitsaskohtade tuvastamisest. Seireandmestike eesmärki ja andmete hilisemat analüüsimist rõhutati

ka kohtumistel teenuseosutajatega, et tagada ühtne arusaam andmete kogumise olulisusest ning

nende kasutamisest edasisteks arendustegevusteks.

Seireandmestike kasutamine käesoleva uuringu raames täpsustus, kuna andmete kogumise käigus

selgus, et analüüsi maht (seireandmestike tabelite hulk) on suurem kui algselt eeldatud.

Lähteülesande täpsustamisel ilmnes, et jätkutoe mudeli rakendamise kohta põhjalike ja terviklike

järelduste tegemiseks ei piisa üksnes seireandmete analüüsist – vajalik on kaasata ka seotud

osapooled, sealhulgas teenuseosutajad, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad, lapsed ja

lapsevanemad ning asenduskodud. Seetõttu laiendati uuringu metoodikat ning nähti vajadust viia

läbi osapooltega vahetud intervjuud.

Arvestades uuringu suurenenud ulatust ja keerukust, otsustas Sotsiaalkindlustusamet hankida

uuringu läbiviimiseks sõltumatu uuringupartneri, kes viib läbi nii kvantitatiivse andmeanalüüsi kui

ka kvalitatiivsed intervjuud, tagades seeläbi uuringu põhjalikkuse ja usaldusväärse tulemuse.

Uuringu eesmärk on hinnata KLAT jätkutoe rakendamist ja mõju, s.h. analüüsitakse mudeli

toimivust ja kitsaskohti/puudujääke ning tehakse ettepanekud KLAT jätkutoe mudeli

arendamiseks, muutmiseks ja kinnise lasteasutuse teenusel viibivate laste teenusel viibimise ajal ja

järgselt toetamise korralduse tõhustamiseks.

Uuring viiakse läbi nii teenusesaajate (lapsed ja nende vanemad, eestkostjad, asenduskodu

esindajad) kui ka jätkutoe rakendajate seas. Laste kogukonda naasmise toetamisel on oluline

vastutus ja roll erinevatel spetsialistidel, kes kuuluvad tuumikvõrgustikku ja laiendatud

võrgustikku. Uuringusse kaasatakse KLATi osutajad, KOVi lastekaitsetöötajad (KLATil olnud

lapse juhtumikorraldajad), muud kaasatud või jätkutuge rakendanud spetsialistid (nagu Ringist

Välja mudeli rakendaja, KLATi ja jätkutoega kokku puutunud taastava õiguse spetsialist ja

mitmedimensioonilise pereteraapia rakendaja). Samuti kaasatakse rakendustuge pakkuvad SKA

esindajad.

Uuring on oluline Sotsiaalkindlustusametile kinnise lasteasutuse teenuse edasiste arenduste ja

tegevuste planeerimiseks ning laiemalt kõrge riskiga käitumise ja mitmekülgse abivajadusega laste

ning nende perede toetamisel.

Uuringu eesmärk on tuua esile jätkutoe sisuline rakendamine erinevate osapoolte poolt, fookusega

kohaliku omavalitsuse ning kinnise lasteasutuse tegevustel. Andmeallikatena kasutatakse

intervjuusid: teenuseosutajad, lastekaitsetöötajad, lapsevanemad/eestkostjad, asenduskodu

esindajad, lapsed (14-aastased või vanemad), SKA esindajad ning jätkutoe rakendumise

seireandmestikke (täidetud teenuseosutajate poolt alatest mudeli kasutuselevõtmisest) ning

dokumendianalüüsi.

Uuring kogub ja analüüsib andmeid kahest teemast lähtuvalt:

1. KLAT jätkutoe rakendamine ja tulemuslikkus ehk kuidas valmistati kogukonda naasvaid

lapsi ette ja kuidas nad on selleks valmis, mh:

a) rakendamise hindamine jätkutoe mudeli seitsme komponendi (tegevuse) raames,

b) rakendamise takistuste, osapoolte täiendava toevajaduse ning lapse tagasilanguse põhjuste

väljaselgitamine;

2. KLAT jätkutoe korraldus ja ettepanekud arendusteks, mh:

a) kuidas tagada KLATilt kogukonda naasva lapse edukas toimetulek,

b) jätkutoe mudelist arusaamise erinevused ja rakendamise takistused,

c) jätkutoe rakendustoe kogemus ja vajadused seoses rakendustoega.

Uuringu metoodika hõlmab:

• kvantitatiivset andmeanalüüsi (seireandmestik)

• kvalitatiivset andmekogumist ja -analüüsi (personaalsed süvaintervjuud sihtrümadega).

Täiendus: Taotlusega küsime inspektsiooni kooskõlastust seireandmestike kasutamiseks ilma and-

mesubjektide loata. Intervjuude osas inspektsiooni kooskõlastust ei küsita- kvalitatiivse uurimis-

meetodi (intervjuude) läbiviimiseks on olemas TAIEK’i luba.

Uuringu analüüsi keskne sisend on uuringu raames tehtavad poolstruktureeritud süvaintervjuud.

Intervjueeritavate sihtrühmade valimite koostamise tingimuseks on intervjueeritavate

heterogeensus. Valimi aluseks on isikud, kes on 1) KLAT jätkutoe teenusel, 2) teistkordselt KLAT

teenusel ning kes on saanud eelmise KLAT teenuselt väljumise järel KLAT jätkutoe teenust, 3)

asendushooldusel viibiv KLAT teenusel jätkutoe teenust saanud laps, 4) olnud KLAT jätkutoe

teenusel ning kellel on mõne teenusepakkujaga säilinud aktiivne kontakt. Intervjuudesse

kaasatakse 12 last, 8 lapsevanemat/eestkostjat ning 4 asenduskodu esindajat.

Täiendus: Intervjuud toimuvad sisuliselt lapse/lapsevanemate/ eestkostjate nõusolekul, s.o

kontaktandmeid ei edastata enne uuringu läbiviijale, vaid teenuse osutajad pakuvad sihtrühmale

võimalust uuritavate endi nõusolekul uuringus osalemist. Kokkulepped uuringus osalemiseks

tehakse asutuste kaasabil, kellel on kontaktandmed ja usalduslik kontakt

lapsega/lapsevanema/eestkostjaga (KLAT teenusepakkujad, KOV laste heaolu spetsialistid,

asenduskodude juhatajad). Teenusepakkujate kaasamine aitab tagada sihtrühma turvalisuse ning

toetab uuringus osalejate huvide kaitset. Alaealise lapse puhul võetakse eelnevalt teenusepakkuja

poolt ühendust lapsevanema/eestkostjaga ning pakutakse võimalust uuringus osalemiseks tagades

uuringus osalejale anonüümsus. Teenusepakkujad täidavad vaid informeerija rolli ega oma

juurdepääsu osalejate vastustele ega uuringutulemustele. Seega enne uuritavate nõusoleku saamist

kellegi kontaktandmeid uuringu läbiviijale ei edastata ning kõik intervjuud lepitakse kokku ja

toimuvad uuritavate nõusoleku alusel. Uuringu selle osa toimumiseks (intervjuude läbiviimiseks)

on olemas eetikakomitee luba.

Seireandmestike analüüsis keskendutakse ajale, mil jätkutoe mudelit rakendati, lapse staatuse

muutustele ja heaolu tagavatele teguritele (nt elukoht, haridus, usaldusisikuga kohtumised).

Analüüs viiakse läbi esmalt võrdlevalt, (pakutud toetusmeetmed, aeg, elemendid, jätkutoe

tulemused ja nende seos spetsiifiliste teguritega nagu toe tüüp või lapse individuaalsed vajadused),

seejärel klasteranalüüsiga, et tuvastada sarnase profiiliga laste rühmad ja suurema tagasilanguse

riskiga grupid. Lisaks analüüsitakse seireankeetide tekstilist sisu, et toetada kvantitatiivse ja

kvalitatiivse analüüsi tulemusi ning pakkuda täiendavat konteksti. Selle eesmärk on mõista, kuidas

jätkutoe mudelit on rakendatud ning milline on selle toimivus ning mis võiks vajada jätkutoe

mudelis muutmist. Põhjalikumalt selgitatud punktis 9.2.

Uuringu tulemusena koostatakse lõppraport, mis sisaldab arendusettepanekuid ja soovitusi,

metoodikaraport ning uuringu kokkuvõtte ingliskeelne tõlge. Raport esitatakse üldistatult,

isikustamata kujul. Lisaks esitleb hankepartner uuringu tulemusi kuni kahel korral seminaridel, kus

osalevad nii ministeeriumite kui ka kohalike omavalitsuste esindajad ning teised seotud

huvigruppide esindajad. Tulemuste põhjal koostatakse terviklik analüüs, mis ühendab

seireandmetest saadud tähelepanekud ja intervjuude käigus kogutud sisendi, pakkudes põhjalikku

ülevaadet jätkutoe mudeli rakendamisest toetades seeläbi poliitikakujundamist kõrge

riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega laste ning nende perede toetamiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Seireandmestike eesmärk on hinnata jätkutoe mudeli rakendumist perioodil, mil laps viibis kinnise

lasteasutuse teenusel. Fookus ei ole konkreetse lapse toimetulekul või abivajadusel.

Seireandmestiku küsimused on koostatud viisil, mis minimeerib võimaluse last vastustes tuvastada.

Põhiosa küsimustest eeldab jah/ei vastust (nt küsimus: "Esimene laiendatud võrgustiku koosolek

on toimunud."). Lapse isikuandmeid, nagu nimi, isikukood või elukoht, ei küsita. Andmestikus

kajastuvad siiski lapse teenusele suunamise otsuse number ning teenusele saabumise ja lahkumise

kuupäevad. Suunamisotsuse number võimaldab Sotsiaalkindlustusameti volitatud töötajal

vajadusel andmestiku konkreetse juhtumiga siduda.

Enamik küsimusi eeldab suletud vastuseid, siis sisaldab seireandmestik ka vabavälja lahtrid, kuhu

võib lisanduda täiendavat teavet näiteks lapse abivajaduste või unikaalsete tunnuste kohta. Selle

riski maandamiseks viib Sotsiaalkindlustusameti vastutav töötleja enne andmete volitatud

töötlejale edastamist läbi täiendava kontrolli, mille käigus eemaldatakse isikut tuvastada

võimaldavad andmed (nt nimed, täpne elukoht, kool jne) ja pseudonümiseeritakse need.

Kontrolli ja pseudonüümseks muutmise protsessi käigus eemaldatakse kõik tuvastamist

võimaldavad andmed, nagu lapse ees- ja perekonnanimi, elukoht ning haridusasutus. Need

asendatakse üldistatud nimetustega (nt "laps", "kool" või "linn"), et tagada, et andmestik ei sisalda

tundlikku ega otseselt lapse isikut tuvastada võimaldavat teavet. Täiendus: Samuti on kontrollitud,

et seireandmestikud ei sisalda lapse tervist puudutavat informatsiooni ning muid eriliiki andmeid,

mis võimaldaks mingilgi moel lapse isikut tuvastada.

Seega ei sisalda seireandmestik isikut tuvastavaid andmeid, välja arvatud juhul, kui vabavastuse

lahtrisse on ekslikult lisatud teenuseosutajate poolt täiendavat teavet. Ka selline teave eemaldatakse

eelnevalt kirjeldatud protsessi käigus ning pseudonüümitud andmekogu edastatakse hankelepingu

alusel uuringu läbiviijale.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuring on kaalukalt vajalik, sest see toetab kinnise lasteasutuse teenuse edasiste arenduste ja tege-

vuste planeerimist, pakkudes olulist sisendit kõrge riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega

laste ning nende perede toetamiseks. Samuti võimaldab uuring analüüsida jätkutoe rakendamist

kohalike omavalitsuste ja kinniste lasteasutuste poolt ning teha ettepanekuid selle edaspidiseks tõ-

husaks korraldamiseks. Laiemalt võimaldab uuring arendada lapsesõbralikumaid lahendusi ja prak-

tikaid, selgitada välja last ümbritseva sotsiaalhoolekande süsteemi kitsaskohti, arendada uusi ja

täiendada olemasolevaid Sotsiaalkindlustusameti teenuseid. Seda nii kinnise lasteasutuse teenuse

osutajate, kohalike omavalitsuste kui lapse ning tema pere toetamise tasandil.

Uuringu tulemusena toimuvad infoseminarid kohalikele omavalitsustele, kinnise lasteasutuse tee-

nuse osutajatele ning partneritele, sh valmib aruanne ja teadusartiklid, mis aitavad paremini toetada

laste naasmist tagasi kogukonda, ennetada tagasilangusi ning mõista süsteemi kitsaskohti riski-

noorte abistamisel ja nendega töötamisel.

Uuringule annab lisakaalu Sotsiaalministeeriumi tegevuskava ja ministeeriumi poolne kinnitus te-

gevuse läbiviimiseks, mh rahastus välisvahendite kaudu (TAT „Laste ja perede toetamine“), mille

raames edendatakse lastekaitsesüsteemi ja hoolekandeteenuseid. Antud uuringu kontekstis on olu-

liseks just traumakogemusega ja kompleksprobleemidega laste vajadustele vastavate sekkumiste

ja teenuste väljatöötamine ning arendamine. See näitab, et uuringu tulemused ei toeta mitte ainult

olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamist, vaid aitavad kaasa laiematele strateegilistele ees-

märkidele laste ja perede heaolu tagamisel.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmete töötlemisel on põhjalikult kaalutud, milline on minimaalne vajalik andmestik, mis või-

maldab uuringu eesmärke saavutada. Seireandmestikus ei koguta laste delikaatseid isikuandmeid

(nagu lapse ja pere nimi, isikukood, täpne elukoht jne) ega muid eriliiki isikuandmeid.

Andmesubjektil ei kaasne selle uuringu raames täiendavaid kohustusi, kuna uuringus kasutatakse

juba varasemalt kogutud seireandmeid.

Täiendus: Sotsiaalkindlustusamet kinnitab, et seireandmestikes ei ole eriliiki isikuandmeid,

sealhulgas terviseandmeid. See on eelnevalt kontrollitud ning enne seireandmestike edastamist

viiakse läbi veel täiendav kontroll. Seega tagatakse, et uuringu läbiviimise käigus eriliiki andmed,

sh terviseandmed uuringu läbiviijateni ei jõua.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Sotsiaalkindlustusamet säilitab andmeid turvatud võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas.

Andmete edastamiseks kasutatakse riiklikku turvatud ühistöö keskkonda Kontor (kontor.rik.ee).

Kontor keskkonnas saab dokumente jagada ainult nende kasutajate vahel, kes on Kontor keskkonda

administraatori poolt lisatud ning kellele on antud vastavale dokumendile juurdepääsuõigus, samuti

läbib kasutaja igakordselt autentimise. Lisaks krüpteeritakse andmed isikupõhiselt ID kaardi

tarkvaraga.

Seireandmestikud antakse töövõtjale üle tellija poolt teenuseosutajatelt esitatud sisuga, mis on

kontrollitud ning pseudonümiseeritud. Sotsiaalkindlustusamet on 26.09.2024 sõlminud uuringu

läbiviijaga (Haap Consulting OÜ-ga) töövõtulepingu, milles on viidatud, et pooled täidavad kõiki

kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte. Haap Consulting OÜ-l puudub

siinse uuringu raames juurdepääs isikuandmetele. See tähendab, et uuringuettevõte Haap

Consulting OÜ on pseudonümiseeritud andmete kasutaja/töötleja lepingulises suhtes

Sotsiaalkindlustusametiga, mitte isikuandmete kaitse seaduse mõistes volitatud töötleja.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Käesolevas uuringus võetakse vaatluse alla alates 01.11.2022-31.05.2024 aastast kinnise

lasteasutuse teenuse jätkutoe mudeli rakendumise kohta täidetud 130 kinnise lasteasutuse teenusele

suunatud lapse andmed, kes on kogukonda naasnud.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse: 01.11.2022 – 31.05.2024

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Seireandmete sisuks on võrgustikukohtumiste elemendid, lapse heaolu elemendid (turvaline

elukoht, haridusasutus/töökoht, varasemate konfliktide adresseerimine peres ja kogukonnas,

huvitegevuste kättesaadavus jne).

Analüüsitavateks tunnusteks on aeg (teenusele sisenemise ja väljumise kuupäev, lapse ajajoon

teenuste ja toe lõikes), lapse staatuse muutused (andmed selle kohta, kuidas laps jätkutoe

raamistikus kohaneb), lapse heaolu tagamiseks tarvilike elementide tagamine (elukoht,

haridusasutuse/töökoha vastuvõtt, lapse ja usaldusisiku kohtumised jne). Analüüs viiakse läbi

esmalt võrdlevalt (pakutud toetusmeetmed, aeg, elemendid, jätkutoe tulemused ja nende seos

spetsiifiliste teguritega nagu toe tüüp või lapse individuaalsed vajadused). Seejärel kasutatakse

sarnase profiiliga laste tuvastamiseks klasteranalüüsi (teenuste ja toe lõikes eristuvad grupid;

suurema tagasilanguse riskiga grupid).

Täiendavalt analüüsitakse uuringus kvalitatiivsete meetoditega täidetud seireankeetide tekstilist

sisu (lahtrid „täiendav informatsioon“, õnnestumiste ja väljakutsete ning õppetundide ja

tulevikusoovituste lahtrid). Kuna sellisel kujul andmete hulk, pikkus ja detailsuse aste on päringu

tegemise eel teadmata, eeldame, et seireankeetide vabas vormis tekstisisu analüüsi tulemusi saab

kasutada eelkõige ülejäänud kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi tulemuste toetamiseks, nt

võimalike seoste märkamiseks ja täiendava konteksti pakkumiseks.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Isikuandmete allikaks on jätkutoe mudeli rakendumise ning lapse heaolu kohta varasemalt kogutud

seireandmestikud, mille kinnise lasteasutuse teenuseosutajad on edastanud

Sotsiaalkindlustusametile krüpteeritud kujul. Täiendavaid infokanaleid ega registreid isikuandmete

saamiseks ei kasutata.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Andmekogu vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet, kellele kinnise lasteasutuse teenuse

osutajad on varasemalt esitanud seireandmestikud. Sotsiaalkindlustusamet on kinnitanud

valmisolekut andmed pseudonümiseerida ning väljastada need seejärel lepingupartnerile pärast

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) loa ja kooskõlastuse saamist.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Täiendus: Seireandmed on vastutava töötleja (Sotsiaalkindlustusameti) poolt pseudonümiseeritud

enne nende edastamist uuringupartnerile.

Sealjuures täpsustab Sotsiaalkindlustusamet, et uuringu andmeid ei plaanita seostada intervjuu and-

metega.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Täiendus: Pseudonümiseeritud andmeteks on suunamisotsuse number, mis eemaldatakse

Sotsiaalkindlustusameti poolt enne uuringupartnerile edastamist.

Samuti pseudonümiseeritakse kõik tuvastamist võimaldavad andmed, nagu lapse ees- ja

perekonnanimi, elukoht ning haridusasutus. Need asendatakse üldistatud nimetustega (nt "laps",

"kool" või "linn"), et tagada, et andmestik ei sisalda otseselt lapse isikut tuvastada võimaldavat

teavet.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Täiendus: Vastutav töötleja (Sotsiaalkindlustusamet) viib läbi andmete pseudonümiseerimise ja

edastab volitatud töötlejale pseudonümiseeritud andmed.

Pseudonüümi võti (suunamisotsuse number) on vastutaval töötlejal (tellija esindajal Evelin

Tammel) ning see eemaldatakse seireandmestikest kohe, kui oleme saanud AKI loa

seireandmestike kasutamiseks käesoleva uuringu tarbeks.

Pseudonümiseeritud andmed (suunamisotsuse number, ees- ja perekonnanimi, kooli nimi, linna

nimi) eemaldab Sotsiaalkindlustusamet selle uuringu raames enne uuringupartnerile üle andmist,

sest andmeid ei plaanita isikustatud kujule viia ega seostada intervjuu andmetega ega lapse

suunamisotsusega.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Uuringuga seotud isikuandmed hävitatakse hiljemalt kuue nädala jooksul uuringu lõppemisest,

kuupäevaliselt kõige hiljem 15. detsembril 2025.

Täiendus: Sealjuures kinnitab Sotsiaalkindlustusamet, et kõik seireandmestikud, sh

Sotsiaalkindlustusameti käes olevad, kuuluvad 15.12.2025 kustutamisele nii uuringu tellija

(Sotsiaalkindlustusameti) kui uuringu läbiviija (Haap Consulting OÜ poolt).

Ühtlasi kinnitab Sotsiaalkindlustusamet, et edaspidi ei koguta seireandmestike kinnise lasteasutuse

teenuse osutajatelt.

Andmete hävitamise eest vastutab uuringu läbiviimise poole pealt Laura Kalda Haap Consultingust

ning Sotsiaalkindlustusameti poolt tellija esindaja Evelin Tamm.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Täiendus: Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 -

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Täiendus: isikuid teavitatakse uuringust

Sotsiaalkindlustusameti veebilehel, kus on

esitatud ka kõik vajalikud

andmekaitsetingimused ja muu asjakohane

teave läbiviidava uuringu kohta.

Käesoleva taotlusvormi lisades on esitatud

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel avaldatav

teavitustekst terviklikul kujul.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Andmekaitselepingust, mis on sõlmitud Haap

Consulting OÜ ja Sotsiaalkindlustusameti vahel

26.09.2024.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Haap Consulting OÜ-ga on sõlmitud

andmekaitseleping.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Maret Maripuu

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Marleen Pedjasaar

Haap Consulting OÜ asutuse seaduslik esindaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas)

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/4-5

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Agnes Järvela

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Maret Maripuu

Sotsiaalkindlustusamet [email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus "Kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe rakendumise uuring" 04.02.2025 esitatud ja 18.03.2025 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2) Sotsiaalkindlustusametil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri

algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3 hiljemalt 31.12.2025.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas 1.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

Sotsiaalkindlustusameti uuring viiakse läbi kahes osas:

1) seireandmestike analüüs ja

2) personaalsed intervjuud sihtrühmadega.

2 (2)

Seireandmestike analüüs toimub andmesubjektide nõusolekuta. Analüüsis ei töödelda eriliiki

isikuandmeid. Käesolev kooskõlastus puudutab eelkõige seireandmestike analüüsi.

Personaalsed intervjuud sihtrühmadega viiakse läbi andmesubjektide nõusolekul. Intervjuud

võivad hõlmata eriliiki isikuandmete töötlemist. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet saanud

eetikakomiteelt kooskõlastuse intervjuude läbiviimiseks.

Seoses andmesubjekti nõusolekuga märgib inspektsioon, et eristada tuleb uuringus osalemise ja

isikuandmete töötlemise nõusolekut. Isikuandmete töötlemise nõusolek peab vastama

isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 11 ja art 7 tingimustele, arvestades põhjenduspunkti 32.

Nõusolek on andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega

ta nõustub enda isikuandmete töötlemisega. Nõusolek peab olema selgesõnaline ja konkreetne

kinnitus kirjalikus, elektroonilises või suulises vormis. Nõusoleku sõnastamisel tuleb arvestada

sihtgrupiga, kellelt nõusolekut küsitakse. Nõusoleku vormis peab olema teave, kes on

isikuandmete vastutav töötleja ning millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse. Lisaks tuleb

andmesubjekti teavitada võimalusest nõusolek tagasi võtta ja seda enne nõusoleku andmist.

Inspektsioon arvestab sellega, et seireandmestiku analüüsi andmeid ei plaanita seostada intervjuu

andmetega.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 04.02.2025 inspektsioonile esitatud ja 18.03.2025

täiendatud taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agnes Järvela

jurist

peadirektori volitusel

Lisa:

1. Uuringu „Kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe rakendumise uuring“ taotlus