| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-8/25/953-1 |
| Registreeritud | 25.03.2025 |
| Sünkroonitud | 26.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
| Toimik | 2.3-8/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu |
| Saabumis/saatmisviis | Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu |
| Vastutaja | Jaana Sahk-Labi (Andmekaitse Inspektsioon, Rahvusvahelise õiguse valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Pöördun teie poole ühe terminiküsimusega, kuna meil on ELi nõukogus praegu tegemisel isikuandmete kaitse teemaline terminiprojekt. Kerkis üles küsimus seoses mõistega disclosure of data.
IATE kirje https://iate.europa.eu/entry/result/1399255/en , mille definitsioon on: making information known to another person or organisation.
Eesti isikuandmete kaitse seaduses on läbivalt kasutusel avalikustamine Isikuandmete kaitse seadus–Riigi Teataja.
Isikuandmete kaitse üldmäärusest Määrus - 2016/679 - EN - GDPR - EUR-Lex leiab aga nii avaldamist kui avalikustamist.
Kas teie hinnangul võib mõlemaid kasutada läbisegi või siiski vastavalt kontekstile eristada või isikuandmete kaitse seaduse alusel „avalikustamist“ eelistada? Kuigi avalikustamine näiteks andmekaitse ja infoturbe sõnastiku AKIT tähenduses on teabe muutmine avalikuks ja avaldamine teabe avaldamine mingile poolele, mitte kogu avalikkusele.
Lugupidamisega
Astrid Sõnna
ELi nõukogu tõlkija/toimetaja