Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 8-10/25/2030-2 |
Registreeritud | 25.03.2025 |
Sünkroonitud | 26.03.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 8 Nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje korraldamine |
Sari | 8-10 Nakkushaiguste esinemise nädala- ja kuuaruanded |
Toimik | 8-10/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Vastavalt nimekirjale |
Saabumis/saatmisviis | Vastavalt nimekirjale |
Vastutaja | Olga Sadikova (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Gripikeskus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tere!
Saadame ülevaate respiratoorsete nakkuste kohta.
Andmed COVID-19-ga seotud hospitaliseerimiste kohta põhinevad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel.
Lugupidamisega
Olga Sadikova
Peaspetsialist
Nakkushaiguste epidemioloogia osakond
Gripikeskus
+372 7943549
Terviseamet +372 794 3500 [email protected] Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn |
Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide lisadega.
Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond
COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga
24.03.2025) Lühikokkuvõte ja prognoos
Piiratud ja hilinemisega haigestumise andmete laekumine ning sentinel-süsteemides madal
testimismaht raskendavad epidemioloogilise olukorra, sealhulgas viiruse variantide leviku
täpset hindamist.
COVID-19
• COVID-19 haigestumus on langustrendis, haigestumuse intensiivsust hinnatakse
madalaks.
• Praeguses ringlevate viirusvariantide hulgas ei ole täheldatud kliiniliselt olulist
raskema kuluga alatüvesid võrreldes eelnevate perioodidega.
• TEHIKu andmetel ei olnud eelmisel nädalal ühtegi COVID-19 tõttu hospitaliseeritud
patsienti ega surmajuhtumit. Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel -seire andmed
• Seisuga 24.03.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu
3056 inimest. Haigestunute arv püsib stabiilsena.
• Domineerivas positsioonis on gripiviirused ja RS-viirused, moodustades vastavalt
28,8% (10,4% A ja 18,8% B) ja 20,8% kõigist positiivsetest sentinel proovidest.
• Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (12,5%), rinoviirus (4,2%) ja
paragripiviirus (4,2%) ning adenoviirus (2,1%) kõigist positiivsetest sentinel
proovidest.
Gripp
• 12. nädalal kokku registreeriti 893 grippi haigestunut. Grippi haigestumus on
stabiliseerunud ning haigestunute arvu kasv on peatunud. Samas hinnatakse
haigestumuse intensiivsust endiselt kõrgeks ning levikut laialdaseks.
• Gripiviiruste osakaal moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist positiivsetest proovidest.
Täpsemalt määratleti 20 gripiviirust, millest neli kuulusid A(H1N1)pdm09 tüvesse,
kaheksa- A(H3N2) tüvesse ning kaheksa olid B-gripiviiruse Victoria tüve.
• Tervise infosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud kokku 922
inimest. Neist 47,2% olid 60-aastased ja vanemad. Haiglaravi vajanud patsientidest 72
ehk 8,9% olid vaktsineeritud.
• Hospitaliseeritute gripi tõttu patsientide mediaanvanus oli 74 aastat.
• Intensiivravi vajas 9,2% kõigist gripi tõttu hospitaliseeritutest, neist 78,6% olid 60-
aastased ja vanemad.
• TEHIKu esialgsetel andmetel on gripihooaja algusest registreeritud 52 surmajuhtumit.
Surnutest – üks oli 6 aastane laps, üks- 22 aastane inimene, üks patsient oli 50-aastane,
ülejäänud patsiendid olid vanuses 60 ja vanemad. Surnute mediaanvanus oli 85 aastat
ning haiglaravi mediaankestus 8,7 päeva (vahemikus 0–29 päeva). Üheksa inimest olid
vaktsineeritud, nende keskmine vanus oli 88 aastat ning kõigil esines mitu kaasuvat
haigust. RS-viirusega seotud haigused
• Alates 10. nädalast on RS-viirusega seotud haigusjuhtude arv hakanud kasvama,
keskmiselt 30% võrra.
Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond
• Kõige suurem haiglaravi ja raskete tagajärgede risk on alla viie aasta vanustel lastel.
• Kõige rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 51,4% kõigist
juhtudest.
Inimese metapneumoviirus (hMPV)
• Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 274 hMPV juhtumit.
• Kõige rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 48,9% kõigist
juhtudest ning vanuses 65 ja vanemad – 18,2%. Mycoplasma pneumoniae
• Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud 2532 Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt
kinnitatud juhtumit.
• Positiivsete proovide osakaal on suurim noorukitel vanuses 15–19 aastat (18,5%). Suuri
erinevusi algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste seas ei ole täheldatud –
positiivsete proovide osakaal igas grupis on keskmiselt 13,5–14,0%. Prognoos:
• COVID-19 haigestumus on langustrendis ning haigestumuse intensiivsus on madal.
• Gripp ja ülemiste hingamisteede nakkused (sh ka hMPV-ga seotud haigusjuhud)
püsivad stabiilsena. Haigestumus püsib veel kõrgel tasemel.
• Samal ajal on RS-viirusega seotud nakkuste arv kasvamas.
• COVID-19 ja gripi puhul on suurimas riskirühmas raskekujulise haiguse ja
hospitaliseerimise tekkeks vanemaealised ning kaasuvate haigustega patsiendid. Detailne ülevaade COVID-19 Haigestumus ja trendid 12. nädala jooksul lisandus 104 haigusjuhtu (29 laboratoorselt kinnitatud ja 75
epidemioloogilise-kliinilise seose alusel diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes vähenes
haigusjuhtude arv 9,2% võrra. Kõigist haigestunutest 28,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest
tervishoiutöötajate juures). 12. nädalal tehti 2 431 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 1,2% (11. nädalal – 1,7%).1
Haigete vanuseline jaotus1
12. nädalal püsis haigestumus stabiilsena või vähenes kõikides vanusrühmades. Kuna
vanuserühmade lõikes on haigestunute arv väike, võivad need muutused olla statistiliselt
ebausaldusväärsed. Seetõttu on olulisem jälgida üldist haigestumuse trendi. Haigestumus maakonniti Eestis oli keskmine haigestumus 7,6 juhtu 100 000 elaniku kohta. Maakondade lõikes ei
täheldatud märkimisväärseid erinevusi, välja arvatud Saaremaal, kus haigestumus ületas Eesti
keskmist neljakordselt.
Hospitaliseerimine3,1
Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond
TEHIKu andmetel ei hospitaliseeritud eelmisel ega üle-eelmisel nädalal ühtegi patsienti
COVID-19 tõttu ning samuti ei registreeritud ühtegi surmajuhtumit.
Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete
järgi suri COVID-19 tõttu 2025 a. algusest kokku 11 inimest. (Andmed on uuendatud
05.03.2025a) Hoolekandeasutused2
Andmeid COVID-19 kollete kohta hoolekandeasutustes Terviseametile 12. nädalal ei esitatud. Reoveeseire2
12. nädalal oli seiratud kokku 14 proovi ning reoveeseire tulemuste põhjal on SARS-CoV-2
viiruse sisaldus reovees langustrendis. Reoveeseire alusel jäi rohelisele (ehk madalale)
ohutasemele 13 proovi ning kollasele (mõõdukale) ohutasemele 1 proov (Narva). Punasel
(väga kõrgel) ja oranžil (kõrgel) ohutasemel ei olnud 12.nädalal ühtegi proovi. Sekveneerimine Väikese proovide arvu tõttu toimub sekveneerimine vaid siis, kui on saadaval piisav arv hea
kvaliteediga proove.
Vaktsineerimine
Seisuga 03.03.2025 vaktsineeriti 42 049 riskirühma kuuluvat inimest, neist vanuses 60 ja
vanemad oli 34 355 inimest. Vaktsineerimisega hõlmatus riskirühmas 60 ja üle moodustab
9,4%. Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Seisuga 24.03.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3056
inimest, neist 41,7% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv püsib stabiilsena. Keskmine
haigestumus oli 222,3 juhtu 100 000 elaniku kohta. Maakondade lõikes ei täheldatud
märkimisväärseid erinevusi. Sentinel-seire andmed Gripilaadsete viiruste suhtes osutus positiivseks 72,9% analüüsitud proovidest.
Domineerivas positsioonis on gripiviirused ja RS-viirused, moodustades vastavalt 28,8%
(10,4% A ja 18,8% B) ja 20,8% kõigist positiivsetest sentinel proovidest.
Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (12,5%), rinoviirus (4,2%) ja
paragripiviirus (4,2%) ning adenoviirus (2,1%) kõigist positiivsetest sentinel proovidest. Gripp Haigestumus ja trendid 12. nädalal kokku registreeriti 893 grippi haigestunut. Grippi haigestunute arv püsib stabiilsena.
Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades, kuid enim haigestunuid on kuni 9-aastaste ja üle 65-
aastaste seas.
Haigestumuse intensiivsust hinnatakse veel kõrgeks ning levikut laialdaseks.
Etioloogiline struktuur Laboratoorselt tuvastati 378 gripiviirust, sealhulgas 185 A-gripiviirust ja 192 B-gripiviirust.
Täpsemalt määratleti 20 gripiviirust, millest neli kuulusid A(H1N1)pdm09 tüvesse, kaheksa-
A(H3N2) tüvesse ning kaheksa olid B-gripiviiruse Victoria tüve. Hospitaliseerimine
Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond
Andmeid gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta uuendab ja täpsustab Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus kolme nädala jooksul.
Uuendatud andmete põhjal vajas haiglaravi selle perioodi jooksul 266 patsienti,
hospitaliseeritute arv püsis stabiilsena kõrgel.
Tervise infosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud kokku 922 inimest.
Neist 47,2% olid 60-aastased ja vanemad.
Haiglaravi vajanud patsientidest 72 ehk 8,9% olid vaktsineeritud.
Hospitaliseeritute gripi tõttu patsientide mediaanvanus oli 74 aastat ning haiglaravi
mediaankestus 7,7 päeva (vahemikus 0–40 päeva). Intensiivravi vajas 9,2% kõigist gripi tõttu hospitaliseeritutest, neist 78,6% olid 60-aastased ja
vanemad. Intensiivravi mediaankestus oli 3 päeva (vahemikus 0–26 päeva). TEHIKu esialgsetel andmetel on gripihooaja algusest registreeritud 52 surmajuhtumit.
Surnutest – üks oli 6 aastane laps, üks- 22 aastane inimene, üks patsient oli 50-aastane,
ülejäänud patsiendid olid vanuses 60 ja vanemad. Surnute mediaanvanus oli 85 aastat ning
haiglaravi mediaankestus 8,7 päeva (vahemikus 0–29 päeva). Üheksa inimest olid
vaktsineeritud, nende keskmine vanus oli 88 aastat ning kõigil esines mitu kaasuvat haigust.
Vaktsineerimine 02.03.2025a. seisuga vaktsineeriti gripi vastu 169 251 inimest. Neist 75 754 inimest vanuses
üle 65a. Vaktsineerimisega hõlmatus oli kogu elanikkonnas 12,3% (eelmine hooaeg - 12,6%),
eakate seas - 26,9% (eelmine hooaeg - 29%). RS-viirusega seotud nakkused Alates 10. nädalast on RS-viirusega seotud haigusjuhtude arv hakanud kasvama, keskmiselt
30% võrra. Laboratoorselt tuvastati 12. nädalal 70 RS-viiruse juhtu.
TEHIKu andmetel on alates oktoobrist registreeritud kokku 313 haigusjuhtu. Kõige rohkem
haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 51,4% kõigist juhtudest.
Haiglaravi vajas 52 inimest, neist 32 olid kuni 5-aastased lapsed ja 12 olid 60-aastased või
vanemad. Inimese metapneumoviirus (hMPV) Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 274 hMPV juhtumit. 12. nädalal
registreeriti 53 juhtumit.
Kõige rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 48,9% kõigist juhtudest
ning vanuses 65 ja vanemad – 18,2%. Mycoplasma pneumoniae Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud 2532 Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt
kinnitatud juhtumit.
12. nädalal lisandus laboratoorsete andmete (DNA ja IgM) alusel 227 Mycoplasma
pneumoniae juhtu.
Positiivsete proovide osakaal on suurim noorukitel vanuses 15–19 aastat (18,5%). Suuri
erinevusi algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste seas ei ole täheldatud – positiivsete
proovide osakaal igas grupis on keskmiselt 13,5–14,0%.
Inimesed vanuses 60 ja vanemad moodustasid vaid 3,96% kõigist sel nädalal registreeritud
juhtumitest.
Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond
___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|