1

EELNÕU

29.02.2024

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14

„Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust

võtta sooviva isiku terviseseisundi

kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase

tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused

ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 11 alusel.

Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruses nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust

võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase

tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit võib

hinnata ilma käesoleva määruse §-des 7–11 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid

tegemata, kui olemasolevate andmete põhjal on tõendatud, et:

1) kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisund ei vasta või

ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele;

2) reservis oleval isikul tuvastatud tervisehäire on pärast käesoleva määruse § 6 lõikes 3

nimetatud tähtaja möödumist paranenud ja tema terviseseisund vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.“;

2) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 5“;

3) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse tekstiosa „isiku,“ järel sõnadega „kelle ajateenistuse

lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning“;

4) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Minister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

1

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14

„Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi

kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise

tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse kaitseministri 28. märtsi 2023. a määrust nr 14 „Kaitseväekohustuslase

ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või

tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus).

Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse eelnõuga tervisenõuetele vastavuse hindamise

korda, et kasutada tervishoiuressursse otstarbekamalt.

Muudatustega nähakse ette, et kui reservis oleva isiku terviseseisund ei vasta ajutiselt

tervisenõuetele, võib tema terviseseisundit pärast tervisehäire raviks määratud tähtaja

möödumist hinnata ilma arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata, juhul kui

olemasolevate terviseandmete põhjal on tõendatud, et tervishäire on paranenud. Seega teatud

juhtudel vabanevad reservis olevad isikud kohustusest läbida korduv arstlik läbivaatus ning

pärast ajutise vabastuse lõppemist on neil lihtsamini võimalik reservteenistuses osalemise

kohustust uuesti täitma asuda. Samuti lihtsustatakse terviseseisundi hindamise korraldust

tegevteenistusse astumisel, kui ajateenistuse lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui kolm

kuud.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti tervishoiunõunik

Annika Kalinina ([email protected]). Eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud

Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (marion.saarna-

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktis 1 muudetakse määruse § 4 lõiget 5, milles sätestatakse kaitseväekohustuslase ja

kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamine ilma määruse §-des 7–11

sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata. Kehtiva sõnastuse järgi on see

lubatud vaid juhul, kui olemasolevate andmete põhjal on tõendatud, et kaitseväekohustuslase

või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta

kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele (eelnõus sätestatud § 4 lg 5

p 1). Muudatusega nähakse täiendavalt ette võimalus hinnata isiku terviseseisundit ilma

arstlikku läbivaatust ja terviseuuringud tegemata, kui olemasolevate andmete põhjal on

tõendatud, et reservis oleval isikul tuvastatud tervisehäire on pärast määruse § 6 lõikes 3

2

nimetatud tähtaja möödumist paranenud ja tema terviseseisund vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (eelnõus sätestatud § 4 lg 5 p 2). Seega

puudutab muudatus vaid reservis olevaid isikuid, kelle terviseseisund ei vasta ajutiselt

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja kellele on määruse § 6 lõike 3 alusel

määratud tähtaeg tervisehäire ravimiseks. Kehtivas määruses ei ole täpsemalt reguleeritud, kas

ja kuidas hinnatakse nende terviseseisundit pärast nimetatud tähtaja möödumist uuesti.

Kaitseväeteenistuse seaduse § 70 lõike 3 punkti 1 alusel ei kutsuta reservteenistusse isikut, kes

ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Seega on pärast

tervisehäire raviks ette nähtud tähtaja möödumist vaja tervisenõuetele vastavus uuesti välja

selgitada. Eelnõu võimaldab reservis oleva isiku terviseseisundit hinnata lihtsustatud korras ehk

ilma arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata, kui olemasolevad andmed on selleks

piisavad. Kui tervise infosüsteemi andmete põhjal on tõendatud, et reservteenistusest ajutise

vabastuse tinginud tervisehäire on paranenud (isik on varasemast traumast, operatsioonist või

muust haigusseisundist taastunud), saab terviseseisundit hindav arst kohe tunnistada isiku

terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks. Sellisel juhul

teavitatakse isikut terviseseisundi hindamise tulemusest ja reservteenistuses osalemise

kohustuse jätkumisest. Kui tervisehäire paranemist tõendavad andmed puuduvad või ei ole

piisavad, kutsutakse isik terviseseisundi hindamisele. Talle tehakse arstlik läbivaatus ja

vajaduse korral terviseuuringud kooskõlas määruse §-dega 7–11, hinnates tema terviseseisundit

tavapärases korras.

Eelnõu punktis 2 asendatakse määruse § 9 lõikes 1 tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 5“.

Muudatusega parandatakse ekslik viide sama paragrahvi lõikele 4 korrektse viitega lõikele 5.

Punktis 3 muudetakse § 9 lõiget 3, mis käsitleb ajateenija ja ajateenistusse asunud naissoost

isiku terviseseisundi hindamist seoses sooviga asuda tegevteenistusse. Eelnõu võimaldab

nimetatud juhul isiku terviseseisundi tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks

lihtsustatud korras ka kuni kolme kuu jooksul pärast ajateenistuse lõppemist.

Muudatus tuleneb vajadusest lihtsustada ajateenistuse järel tegevteenistusse asumist. Värskelt

omandatud väljaõpe võimaldab isikul soovi korral jätkata edasist teenistust tegevväelasena,

kuid tegevteenistusse võtmiseks ettenähtud nõuetele vastavus (sh taustakontrolli läbimine) võib

selguda alles pärast ajateenistuse tähtaja lõppemist, kui isik on juba reservis.

Määruse § 10 kohaselt peab tegevteenistusse asumiseks isiku terviseseisundit hindama

Kaitseväe eriarst ja tuleb teha mitu terviseuuringut, kuid § 9 lõike 3 alusel on ajateenistuse ajal

ette nähtud võimalus läbida tegevteenistusse asumiseks vajalik tervisekontroll lihtsustatud

korras: hindamise õigus on Kaitseväe arstil ning ettenähtud terviseuuringuid tegema ei pea.

Kaitseväe arstil, kes on ajateenistuse ajal korraldanud isikule vajaliku arstiabi osutamist, on

kõige parem ülevaade isiku terviseseisundist ja kui isikul ei ole ajateenistuse jooksul olulisi

terviseprobleeme ilmnenud, puudub vajadus teha põhjalikum tervisekontroll.

Seega annab eelnõu võimaluse hinnata isikut lihtsustatud korras ja teha seda Kaitseväe

meditsiinikeskuses. Kui isik vajab terviseprobleemi tõttu eriarsti hinnangut, suunab Kaitseväe

arst isiku eriarstile.

Eelnõu punktis 4 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõike 3 punkt 1, milles on sätestatud erialase

pädevuse nõuded tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamisel ettenähtud

arstliku läbivaatuse tegemiseks. Kehtiva määruse järgi võib tegevteenistusse asuda sooviva

isiku tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks, kui ta on läbinud peremeditsiini,

sisehaiguste, töötervishoiu või erakorralise meditsiini erialal registreeritud eriarsti tehtud

3

arstliku läbivaatuse. Eelnõu kohaselt loobutakse nimetatud tingimusest, kuna selle järele ei ole

sisulist vajadust.

Muudatus lähtub määruse § 10 lõikes 1 juba sisalduvast nõudest, mille kohaselt

tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks teeb arstliku läbivaatuse ja

määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseväe eriarst (välja arvatud juhul, kui tegemist on

tegevteenistusse asuda sooviva ajateenijaga). Seega on juba kehtestatud tingimus, et

tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit peab hindama eriarst, kes teeb selleks ka

arstliku läbivaatuse. Tegemist on eeskätt läbivaatusega, mille eesmärk on teha kindlaks

võimalikud terviseseisundiga seotud kaebused ja objektiivne leid. Nende põhjal saab Kaitseväe

eriarst otsustada, kas on vaja teha täiendavaid terviseuuringuid või kaasata muu pädevusega

eriarst. Seetõttu ei ole kõnealuse läbivaatuse tegemiseks otstarbekas kehtestada erialase

pädevuse nõudeid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse punkti 1 muudatus võimaldab reservteenistusest tervise tõttu ajutise vabastuse saanud

isikute terviseseisundit hinnata lihtsustatud korras, kui pärast raviks määratud tähtaja

möödumist on andmete põhjal tõendatud, et tervisehäire on paranenud. Eelnõu kohaselt hindab

Kaitseressursside Ameti arst pärast tervisehäire ravimiseks määratud tähtaja möödumist isiku

terviseseisundit tervise infosüsteemis olevate terviseandmete põhjal ja tal on võimalik

tunnistada isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastaks, kui

andmed (nt raviarsti otsus, terviseuuringu tulemus) tõendavad tervisehäire paranemist. Sellisel

juhul teavitatakse isikut terviseseisundi hindamise tulemusest ja reservteenistuses osalemise

kohustuse jätkumisest ning isikul ei ole enam vaja arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid

läbida. Kui tervise infosüsteemis vajalikke andmeid ei ole, kutsutakse isik terviseseisundi

hindamisele tavapärases korras ning talle tehakse ettenähtud arstlik läbivaatus ja vajaduse

korral terviseuuringud.

Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse põhjus on äge või

krooniline haigus või vigastus, mille korral on isiku sooritusvõime rohkem kui kahe kuu jooksul

märkimisväärselt piiratud ja ta ei ole võimeline kaitseväeteenistuses teenistusülesandeid täitma.

Enamasti on tegemist trauma (nt luumurd), ägeda haigusseisundi (nt kopsupõletik), operatiivset

ravi või sellest taastumist vajava tervisehäirega. Nimetatud juhtudel on pärast raviks määratud

tähtaja möödumist üldjuhul võimalik hinnata seisundi paranemist andmete põhjal, kui ravi on

olnud edukas ja see on ka dokumenteeritud. Kui määratud ravi tõhusust või haigusseisundi

möödumist (nt hüpertooniatõve või depressiooni korral) ei ole võimalik olemasolevate andmete

põhjal hinnata, kutsutakse isik terviseseisundi hindamiseks arstlikule läbivaatusele ja vajaduse

korral tehakse täiendavad terviseuuringud. Muudatus mõjutab Kaitseressursside Ameti arste,

keda on kokku 55.

2023. aastal tunnistati terviseseisundi tõttu kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele

ajutiselt mittevastavaks 700 reservis olevat isikut ja 60 ajateenijat vabastati terviseseisundi tõttu

ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist. Kui tervisehäire raviks määratud tähtaeg on

lõppenud, peab Kaitseressursside Amet nende isikute terviseseisundit uuesti hindama, et isikut

oleks võimalik kutsuda õppekogunemisele. Muudatus avaldab sihtrühmale positiivset mõju,

4

kuna määruses sätestatud juhtudel on reservteenistuses osalemise kohustust võimalik jätkata.

Eelnõu võimaldab seega vähendada terviseseisundi hindamisega seotud aja- ja ressursikulu

ning tõhusamalt korraldada reservteenistuses osalemise kohustuse täitmist.

Määruse punktis 3 sätestatud muudatusega lihtsustatakse tegevteenistusse asumiseks nõutava

tervisekontrolli läbimist kolme kuu jooksul pärast ajateenistuse lõppemist. Nii nagu ajateenijate

puhul, ei pea sellisel juhul enne tegevteenistusse asumist isiku terviseseisundi vastavust

tegevväelase tervisenõuetele hindama Kaitseväe eriarst, vaid seda saab teha ka Kaitseväe arst.

Võimaliku terviseprobleemi korral suunab Kaitseväe arst isiku eriarstile. Aastas asub pärast

ajateenistuse läbimist tegevteenistusse ligikaudu 180 isikut (5,75% ajateenistuse läbinutest).

Ajateenistuses värskelt omandatud väljaõpe toetab võimalust jätkata teenistust tegevväelasena,

kuid sellekohane karjäärivalik tehakse sageli vahetult enne või pärast ajateenistuse lõppemist.

Eelnõu võimaldab ka vahetult pärast ajateenistuse lõppemist kohelda isikut nii nagu

ajateenistuse ajal, et kontrollida tema vastavust tegevteenistusse võtmise nõuetele, ja annab

võimaluse hinnata isikut lihtsustatud korras Kaitseväe meditsiinikeskuses.

Määruse punkti 4 kohaselt lihtsustub tegevteenistusse asumiseks nõutava tervisekontrolli

tegemine ka muudel juhtudel. Eelnõu järgi kaotatakse tegevteenistusse asumisel arstliku

läbivaatuse nõue peremeditsiini, sisehaiguste, töötervishoiu või erakorralise meditsiini erialal

registreeritud eriarsti poolt. Korra järgi hindab tegevteenistusse asuda sooviva isiku

terviseseisundi vastavust tegevväelase tervisenõuetele Kaitseväe eriarst, kes teeb selleks

arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud. Arstliku läbivaatuse tegemisel erialase

pädevuse nõuete kehtestamise järele ei ole sisulist vajadust.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi ega registrite arendusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Sotsiaalministeeriumile ja

arvamuse andmiseks Kaitseväele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Sotsiaalministeerium 04.03.2024 nr 5-2/24/5

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected]

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri 28. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: [Lisa pealkiri]