Tallinna kriisikomisjoni põhimääruse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU

MÄÄRUS

[kuupäev] nr [number]

Tallinna linna kriisikomisjoni põhimäärus ning kriisijuhi ja kriisistaabi juhi määramine ning nende ülesanded ja pädevus kriisiolukordade lahendamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 6 lg-te 1, 4 , 5 ja 6 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 50¹ lg-tega 1-5 ning Tallinna Linnavolikogu 14. novembri 2024 määrusega nr 17 „Hädaolukorra seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“.

§ 1. Üldsätted

(1) Tallinna linna kriisikomisjon (edaspidi komisjon) on Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) alaline komisjon. Komisjoni eesmärk on koordineerida kriisireguleerimist ning hädaolukorra või muu kriisiolukorra (edaspidi kriisiolukord) lahendamist linna haldusterritooriumil.

(2) Komisjon juhindub oma tegevuses riigi ja linna õigusaktidest ning käesolevast määrusest.

(3) Komisjoni tehnilise teenindamise tagab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.

§ 2. Komisjoni ülesanded

Komisjon:

1) esitab kord aastas regionaalsele kriisikomisjonile ülevaate kriisikomisjoni tegevusest ja järgmise aasta tööplaani.

2) koordineerib kriisiolukordade lahendamist;

3) kooskõlastab kriisireguleerimisalaseid dokumente;

4) otsustab kriisiolukordade lahendamiseks vajalike täiendavate ressursside kaasamise;

5) otsustab vajadusel kriisiolukorras linna poolt osutatavate teenuste piiramise või ajutise peatamise üle;

6) täidab muid seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

§ 3. Komisjoni töö korraldamine

(1) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon võib vajadusel kasutada ka muid töövorme (kirjalike teadete edastamine, otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata jms). Komisjoni korraline koosolek toimub vähemalt üks kord aastas.

(2) Komisjoni esimees või tema asendaja:

1) otsustab kriisijuhi ettepanekul kriisiolukorra lahendamise alustamise ja lõpetamise;

2) kutsub kokku komisjoni korralisi koosolekuid;

3) kutsub kokku kriisiolukorra lahendamise koordineerimiseks komisjoni erakorralisi koosolekuid.

§ 4. Komisjoni koosseis

(1) Komisjoni esimees on linnapea ning aseesimees on kriisireguleerimise valdkonda kureeriv abilinnapea.

(2) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees.

2

(3) Komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe äraolekul juhib komisjoni tööd vanim linnavalitsuse liige.

(4) Komisjoni koosseisu kinnitab linnapea käskkirjaga.

§ 5. Komisjoni õigused

(1) Komisjonil on õigus:

1) moodustada komisjoni eesmärkide täitmiseks töörühmi ja kaasata eksperte;

2) saada linna ametiasutustelt tööks vajalikke dokumente, seisukohti ja muid andmeid;

3) esitada linnavalitsusele ettepanekuid kriisireguleerimisalastes küsimustes.

(2) Komisjoni otsused on linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.

§ 6. Kriisijuht ja tema ülesanded ning pädevus

(1) Kriisiolukordade lahendamist linnas juhib kriisijuht, kes on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (edaspidi Mupo) juhataja. Kriisijuhi asetäitja on linnavalitsuse ameti juhataja, kelle tegevusvaldkonnaga on kriisiolukord kõige enam seotud.

(2) Kriisijuht:

1) kinnitab Tallinna kriisistaabi (edaspidi kriisistaap) töökorra ning tagab kriisistaabi tööks vajalike dokumentide ja juhendite olemasolu. Kriisistaabi tehnilise teenindamise tagab Mupo;

2) tagab kriisistaabi valmisoleku võimalike kriisiolukordade lahendamiseks, sh korraldab ja viib läbi õppuseid ja koolitusi ning hindab nende tulemusi;

3) kaasab kriiside lahendamiseks vajalikke asutusi ja isikuid ning annab kriisistaabile ülesandeid kriisiolukordade lahendamiseks;

4) võtab kasutusele hädaolukorra lahendamise plaani või muud kriisiplaanid;

5) juhib kriisiolukordade lahendamist kriisistaabi kaudu;

6) korraldab kriisiolukorras asutuste- ja isikutevahelist koostööd;

7) korraldab kriisiolukorras avalikkuse teavitamist;

8) korraldab teabevahetust kriisiolukordade lahendamisel osalevate ning kriisiolukorrast mõjutatud asutuste ja isikute vahel, tagades nende olukorrateadlikkuse;

9) korraldab komisjoni teavitamist kriisiolukorrast ja selle lahendamise käigust;

10) vajadusel esitab taotluse komisjonile kriisiolukorra lahendamiseks vajalike täiendavate ressursside kaasamiseks.

§ 7. Kriisistaabi juht ja tema ülesanded ning pädevus

(1) Kriisistaabi juht on Mupo elanikkonnakaitse osakonna juhataja ning asetäitja on tema poolt määratud isik.

(2) Kriisistaabi juht:

1) moodustab kriisistaabi ning kinnitab selle koosseisu;

2) kutsub kriisijuhi korraldusel kriisiolukordade lahendamiseks kokku kriisistaabi;

3) korraldab tegevusi, mis on seotud kriisiolukorra lahendamisega, sealhulgas tagab turvalisuse ja ohutuse kriisistaabis;

4) tagab olukorrast ülevaate koostamise, olukorra hindamise ja kriisiolukorra lahendamise planeerimise;

5) tagab teabehalduse, sealhulgas teabevahetuse nii staabi sees kui ka kriisiolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikute vahel;

6) planeerib ja kaasab kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke ressursse ning varusid;

7) korraldab logistikat ning personali, varustuse ja tehnika teenindamise;

3

8) korraldab kriisistaabi tööd ning tagab koostöö kriisistaabis;

9) tagab staabi töökeskkonna ja tööks vajalikud vahendid;

10) tagab vastu võetud otsuste ja staabi tegevuse dokumenteerimise;

11) kontrollib kriisistaabile antud ülesannete täitmist;

12) otsustab kriisistaabile antud ülesannete täitmiseks kriisistaabi tööjaotuse, moodustades selleks staabigrupid ning määrab staabigruppide juhid.

(3) Staabigruppideks on:

1) operatsioonide grupp, kes korraldab olukorra lahendamisega seotud töid ja juhib ressursside kasutamist;

2) planeerimisgrupp, kes tagab staabi ning kaasatavate asutuste ja isikute olukorra teadlikkuse, valmistab ette hädaolukorra lahenduskäigud ja loob tingimused hädaolukorra lahendamiseks;

3) kommunikatsioonigrupp, kes teavitab avalikkust ja teeb koostööd meediakanalitega;

4) toetusgrupp, kes tagab staabi toimimise ja staabi juhti teenindava tegevuse ning personali, varustuse ning tehnika teenindamise ja logistika;

5) vajadusel moodustab ülesannete täitmiseks täiendavaid staabigruppe.

(4) Linna ametiasutused:

1) määravad oma ametiasutuste kontaktpunktina kontaktisiku, kelle kaudu toimub Mupo ja linna ametiasutuste vaheline suhtlemine kriisideks valmistumisel;

2) tagavad kriisistaabis kriisiolukordade lahendamisel osalemisel ööpäevaringselt oma töö jätkusuutlikkuse.

§ 8. Määruse kehtestuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 31. jaanuari 2018 määrus nr 10 „Tallinna kriisikomisjoni moodustamine ja komisjoni põhimäärus“.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Määruse eelnõu „Tallinna linna kriisikomisjoni põhimäärus ning kriisijuhi ja kriisistaabi juhi määramine ning nende ülesanded ja pädevus kriisiolukordade lahendamisel” juurde

Tallinna Linnavalitsuse määrusega moodustatakse linnavalitsuse alalise komisjonina Tallinna kriisikomisjon (edaspidi komisjon) ja kinnitatakse selle põhimäärus. Samuti kinnitatakse linna kriisijuhtimise mudel ning määratakse kriisijuht ja kriisistaabi juht ning nende ülesanded ja pädevus kriisiolukordade lahendamisel.

Tallinna linna poolt on välja töötatud linna ühtne kriisijuhtimise mudel, mille alusel toimub kriisiolukordade lahendamine linna haldusterritooriumil. Kriisijuhtimise mudeli kohaselt kriisiolukordade lahendamise alustamise ja lõpetamise otsustab komisjoni esimees ning kriisiolukorra lahendamist juhib kriisijuht kriisistaabi kaudu. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni, kriisijuhi, kriisistaabi juhi ning staabigruppide ülesanded ning pädevus kriisiolukordade lahendamisel.

Määruse eelnõu on enne kehtestamist kooskõlastatud Päästeametiga, vastavalt hädaolukorra seaduse § 6 lõikele 6.

Põhimäärus koosneb kaheksast paragrahvist, sealhulgas rakendussätetest.

Paragrahvis 1 „Üldsätted“ sätestatakse komisjoni nimetus ning eesmärk, milleks on koordineerida kriisiolukordade lahendamist Tallinna linna territooriumil.

Komisjoni põhimääruses määratakse kindlaks tegutsemise vorm ja haldusala. Komisjon juhindub oma tegevustes riigi ja linna õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

Komisjoni tehnilise teenindamise tagab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi Mupo).

Paragrahvis 2 „Komisjoni ülesanded“ on sätestatud komisjoni ülesanded, sh nõude esitada kord aastas regionaalsele kriisikomisjonile ülevaade kriisikomisjoni tegevusest ja järgmise aasta tööplaan, kriisiolukorra lahendamise koordineerimine, kriisireguleerimisalaste dokumentide kooskõlastamine ning otsustamine kriisiolukorras täiendavate ressursside kaasamise ja linna poolt osutatavate teenuste piiramise või peatamise üle.

Paragrahvis 3 „Komisjoni töö korraldamine“ sätestatakse komisjoni töövorm ning koosolekute toimumise sagedus. Komisjon võib vajadusel kasutada ka muid töövorme (kirjalike teadete edastamine, otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata jms). Komisjoni korraline koosolek toimub vähemalt üks kord aastas.

Lisaks komisjoni esimees või tema asendaja otsustab kriisiolukorra lahendamise alustamise ja lõpetamise ning kutsub kokku komisjoni korralisi koosolekuid kui ka kriisiolukorra lahendamise koordineerimiseks komisjoni erakorralisi koosolekuid.

Paragrahvi 4 „Komisjoni koosseis“ kohaselt komisjoni esimees on linnapea ning aseesimees on kriisireguleerimise valdkonda kureeriv abilinnapea. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe äraolekul juhib komisjoni tööd vanim linnavalitsuse liige.

Komisjoni koossseisu kinnitab linnapea käskkirjaga. Komisjoni koosseisu kuuluvad linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, linnakantsler ning Kaitseliidu Tallinna maleva, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri, Päästeameti Põhja päästekeskuse ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esindajad.

Paragrahv 5 „Komisjoni õigused“ kohaselt on komisjonil õigus moodustada oma eesmärkide täitmiseks töörühmi, saada linna ametiasutustelt tööks vajalikke dokumente, seisukohti ja muid andmeid ning esitada linnavalitsusele ettepanekuid kriisireguleerimisalastes küsimustes.

Komisjoni otsused on linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.

Paragrahvis 6 „Kriisijuhi ülesanded ja pädevus“ määratakse kriisijuht, kes juhib kriisiolukordade lahendamist ning ühtlasi sätestatakse tema ülesanded ja pädevus. Kriisijuht on Mupo juhataja ning tema asetäitja on linnavalitsuse ameti juhataja, kelle tegevusvaldkonnaga on kriisiolukord kõige enam seotud.

Kriisijuhi ülesanneteks on kinnitada kriisistaabi töökord ning muud tööks vajalikud dokumendid ja juhendid ning tagada kriisistaabi valmisolek võimalike kriisiolukordade lahendamiseks, sh korraldada õppuseid ja koolitusi.

Kriisiolukordade lahendamisel kriisijuht kaasab vajalikke asutusi ja isikuid ning annab kriisistaabile ülesandeid. Kriiside lahendamisel võtab kriisijuht kasutusele hädaolukorra lahendamise plaani või muud kriisiplaanid. Kriisiolukordade lahendamist juhitakse kriisistaabi kaudu. Kriisijuhi roll on korraldada kriisiolukorras asutuste- ja isikutevahelist koostööd, avalikkuse teavitamist. Samuti korraldada asutustevahelist koostööd, tagades nende olukorrateadlikkuse. Lisaks on tema ülesanne teavitada komisjoni kriisiolukorrast ja selle lahendamise käigust ning vajadusel esitada taotlusi komisjonile kriisiolukorra lahendamiseks vajalike täiendavate ressursside kaasamiseks.

Paragrahvis 7 „Kriisistaabi juhi ülesanded ja pädevus“ sätestatakse kriisistaabi juhi ülesanded ja pädevus. Kriisistaabi juhiks on Mupo elanikkonnakaitse osakonna juhata ning asetäitja on tema poolt määratud isik.

Lõike 1 kohaselt kriisistaabi juht moodustab Tallinna kriisistaabi ja kinnitab selle koosseisu. Kriisijuhi korraldusel kutsub kokku kriisistaabi kriisiolukordade lahendamiseks. Kriisistaabi juht korraldab tegevusi, mis on seotud kriisiolukorra lahendamisega. Samuti tagab olukorrast ülevaate koostamise, olukorra hindamise ja kriisiolukorra lahendamise planeerimise, teabehalduse, sealhulgas teabevahetuse kriisiolukorra lahendamisel osalevate asutuste vahel, planeerib ja kaasab kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke ressursse ning varusid, korraldab logistikat ning personali, varustuse ja tehnika teenindamise. Lisaks korraldab kriisistaabi tööd ning tagab koostöö kriisistaabis, tagab vastu võetud otsuste ja staabi tegevuse dokumenteerimise, kontrollib kriisistaabile antud ülesannete täitmist ning otsustab kriisistaabile antud ülesannete täitmiseks kriisistaabi tööjaotuse, moodustades selleks staabigrupid ning määrab staabigruppide juhid.

Lõikes 2 on toodud staabigruppide nimetused ja nende tegevused. Operatsioonide grupp korraldab olukorra lahendamisega seotud töid ja juhib ressursside kasutamist. Planeerimisgrupp tagab staabi ning kaasatavate asutuste ja isikute olukorrateadlikkuse, valmistab ette hädaolukorra lahenduskäigud ning loob tingimused hädaolukorra lahendamiseks. Kommunikatsioonigrupp teavitab avalikkust ja teeb koostööd meediakanalitega. Toetusgrupp tagab staabi toimimise ja staabi juhti teenindava tegevuse ning personali, varustuse ning tehnika teenindamise ja logistika.

Kriisistaabi juhil on õigus vajadusel moodustada ülesannete täitmiseks täiendavaid staabigruppe.

Lõikes 4 on sätestatud linna ametiasutuste kohustus määrata oma ametiasutuse kontaktpunktina kontaktisik, kelle kaudu toimub TMupo ja linna ametiasutuste vaheline suhtlemine kriisideks valmistumisel. Samuti on neil kohustus tagada kriisistaabis kriisiolukordade lahendamisel osalemisel ööpäevaringselt oma töö jätkusuutlikkus.

Paragrahvi 8 kohaselt tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 31. jaanuari 2018 määrus nr 10 „Tallinna kriisikomisjoni moodustamine ja komisjoni põhimäärus“, millega oli seni komisjoni põhimäärus kehtestatud.

Eelnõu on läbi vaadanud Tallinna Linnakantselei linna õigusteenistuse õigusloome osakonna keeletoimetaja.

Õiguslikud alused

Hädaolukorra seaduse § 6 lõike 1 kohaselt linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva omavalitsusüksuse kriisikomisjoni. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kriisikomisjoni esimeheks on linnapea, kes kinnitab kriisikomisjoni koosseisu ning lõike 5 kohaselt kriisikomisjoni ülesanded ja töökord sätestatakse põhimääruses, mille

kehtestab linnavalitsus. Lõike 6 kohaselt peab enne määruse vastuvõtmist selle kooskõlastama Päästeametiga.

Tallinna Linnavolikogu 14. novembri 2024 määruse nr 17 „Hädaolukorra seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 1 lõike 1 kohaselt hädaolukorra seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle organi ülesanded delegeeritakse Tallinna Linnavalitsusele.

EELNÕU

MÄÄRUS

[kuupäev] nr [number]

Tallinna linna kriisikomisjoni põhimäärus ning kriisijuhi ja kriisistaabi juhi määramine ning nende ülesanded ja pädevus kriisiolukordade lahendamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 6 lg-te 1, 4 , 5 ja 6 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse § 50¹ lg-tega 1-5 ning Tallinna Linnavolikogu 14. novembri 2024 määrusega nr 17 „Hädaolukorra seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“.

§ 1. Üldsätted

(1) Tallinna linna kriisikomisjon (edaspidi komisjon) on Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) alaline komisjon. Komisjoni eesmärk on koordineerida kriisireguleerimist ning hädaolukorra või muu kriisiolukorra (edaspidi kriisiolukord) lahendamist linna haldusterritooriumil.

(2) Komisjon juhindub oma tegevuses riigi ja linna õigusaktidest ning käesolevast määrusest.

(3) Komisjoni tehnilise teenindamise tagab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.

§ 2. Komisjoni ülesanded

Komisjon:

1) esitab kord aastas regionaalsele kriisikomisjonile ülevaate kriisikomisjoni tegevusest ja järgmise aasta tööplaani.

2) koordineerib kriisiolukordade lahendamist;

3) kooskõlastab kriisireguleerimisalaseid dokumente;

4) otsustab kriisiolukordade lahendamiseks vajalike täiendavate ressursside kaasamise;

5) otsustab vajadusel kriisiolukorras linna poolt osutatavate teenuste piiramise või ajutise peatamise üle;

6) täidab muid seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

§ 3. Komisjoni töö korraldamine

(1) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon võib vajadusel kasutada ka muid töövorme (kirjalike teadete edastamine, otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata jms). Komisjoni korraline koosolek toimub vähemalt üks kord aastas.

(2) Komisjoni esimees või tema asendaja:

1) otsustab kriisijuhi ettepanekul kriisiolukorra lahendamise alustamise ja lõpetamise;

2) kutsub kokku komisjoni korralisi koosolekuid;

3) kutsub kokku kriisiolukorra lahendamise koordineerimiseks komisjoni erakorralisi koosolekuid.

§ 4. Komisjoni koosseis

(1) Komisjoni esimees on linnapea ning aseesimees on kriisireguleerimise valdkonda kureeriv abilinnapea.

(2) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees.

2

(3) Komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe äraolekul juhib komisjoni tööd vanim linnavalitsuse liige.

(4) Komisjoni koosseisu kinnitab linnapea käskkirjaga.

§ 5. Komisjoni õigused

(1) Komisjonil on õigus:

1) moodustada komisjoni eesmärkide täitmiseks töörühmi ja kaasata eksperte;

2) saada linna ametiasutustelt tööks vajalikke dokumente, seisukohti ja muid andmeid;

3) esitada linnavalitsusele ettepanekuid kriisireguleerimisalastes küsimustes.

(2) Komisjoni otsused on linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.

§ 6. Kriisijuht ja tema ülesanded ning pädevus

(1) Kriisiolukordade lahendamist linnas juhib kriisijuht, kes on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (edaspidi Mupo) juhataja. Kriisijuhi asetäitja on linnavalitsuse ameti juhataja, kelle tegevusvaldkonnaga on kriisiolukord kõige enam seotud.

(2) Kriisijuht:

1) kinnitab Tallinna kriisistaabi (edaspidi kriisistaap) töökorra ning tagab kriisistaabi tööks vajalike dokumentide ja juhendite olemasolu. Kriisistaabi tehnilise teenindamise tagab Mupo;

2) tagab kriisistaabi valmisoleku võimalike kriisiolukordade lahendamiseks, sh korraldab ja viib läbi õppuseid ja koolitusi ning hindab nende tulemusi;

3) kaasab kriiside lahendamiseks vajalikke asutusi ja isikuid ning annab kriisistaabile ülesandeid kriisiolukordade lahendamiseks;

4) võtab kasutusele hädaolukorra lahendamise plaani või muud kriisiplaanid;

5) juhib kriisiolukordade lahendamist kriisistaabi kaudu;

6) korraldab kriisiolukorras asutuste- ja isikutevahelist koostööd;

7) korraldab kriisiolukorras avalikkuse teavitamist;

8) korraldab teabevahetust kriisiolukordade lahendamisel osalevate ning kriisiolukorrast mõjutatud asutuste ja isikute vahel, tagades nende olukorrateadlikkuse;

9) korraldab komisjoni teavitamist kriisiolukorrast ja selle lahendamise käigust;

10) vajadusel esitab taotluse komisjonile kriisiolukorra lahendamiseks vajalike täiendavate ressursside kaasamiseks.

§ 7. Kriisistaabi juht ja tema ülesanded ning pädevus

(1) Kriisistaabi juht on Mupo elanikkonnakaitse osakonna juhataja ning asetäitja on tema poolt määratud isik.

(2) Kriisistaabi juht:

1) moodustab kriisistaabi ning kinnitab selle koosseisu;

2) kutsub kriisijuhi korraldusel kriisiolukordade lahendamiseks kokku kriisistaabi;

3) korraldab tegevusi, mis on seotud kriisiolukorra lahendamisega, sealhulgas tagab turvalisuse ja ohutuse kriisistaabis;

4) tagab olukorrast ülevaate koostamise, olukorra hindamise ja kriisiolukorra lahendamise planeerimise;

5) tagab teabehalduse, sealhulgas teabevahetuse nii staabi sees kui ka kriisiolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikute vahel;

6) planeerib ja kaasab kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke ressursse ning varusid;

7) korraldab logistikat ning personali, varustuse ja tehnika teenindamise;

3

8) korraldab kriisistaabi tööd ning tagab koostöö kriisistaabis;

9) tagab staabi töökeskkonna ja tööks vajalikud vahendid;

10) tagab vastu võetud otsuste ja staabi tegevuse dokumenteerimise;

11) kontrollib kriisistaabile antud ülesannete täitmist;

12) otsustab kriisistaabile antud ülesannete täitmiseks kriisistaabi tööjaotuse, moodustades selleks staabigrupid ning määrab staabigruppide juhid.

(3) Staabigruppideks on:

1) operatsioonide grupp, kes korraldab olukorra lahendamisega seotud töid ja juhib ressursside kasutamist;

2) planeerimisgrupp, kes tagab staabi ning kaasatavate asutuste ja isikute olukorra teadlikkuse, valmistab ette hädaolukorra lahenduskäigud ja loob tingimused hädaolukorra lahendamiseks;

3) kommunikatsioonigrupp, kes teavitab avalikkust ja teeb koostööd meediakanalitega;

4) toetusgrupp, kes tagab staabi toimimise ja staabi juhti teenindava tegevuse ning personali, varustuse ning tehnika teenindamise ja logistika;

5) vajadusel moodustab ülesannete täitmiseks täiendavaid staabigruppe.

(4) Linna ametiasutused:

1) määravad oma ametiasutuste kontaktpunktina kontaktisiku, kelle kaudu toimub Mupo ja linna ametiasutuste vaheline suhtlemine kriisideks valmistumisel;

2) tagavad kriisistaabis kriisiolukordade lahendamisel osalemisel ööpäevaringselt oma töö jätkusuutlikkuse.

§ 8. Määruse kehtestuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 31. jaanuari 2018 määrus nr 10 „Tallinna kriisikomisjoni moodustamine ja komisjoni põhimäärus“.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Määruse eelnõu „Tallinna linna kriisikomisjoni põhimäärus ning kriisijuhi ja kriisistaabi juhi määramine ning nende ülesanded ja pädevus kriisiolukordade lahendamisel” juurde

Tallinna Linnavalitsuse määrusega moodustatakse linnavalitsuse alalise komisjonina Tallinna kriisikomisjon (edaspidi komisjon) ja kinnitatakse selle põhimäärus. Samuti kinnitatakse linna kriisijuhtimise mudel ning määratakse kriisijuht ja kriisistaabi juht ning nende ülesanded ja pädevus kriisiolukordade lahendamisel.

Tallinna linna poolt on välja töötatud linna ühtne kriisijuhtimise mudel, mille alusel toimub kriisiolukordade lahendamine linna haldusterritooriumil. Kriisijuhtimise mudeli kohaselt kriisiolukordade lahendamise alustamise ja lõpetamise otsustab komisjoni esimees ning kriisiolukorra lahendamist juhib kriisijuht kriisistaabi kaudu. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni, kriisijuhi, kriisistaabi juhi ning staabigruppide ülesanded ning pädevus kriisiolukordade lahendamisel.

Määruse eelnõu on enne kehtestamist kooskõlastatud Päästeametiga, vastavalt hädaolukorra seaduse § 6 lõikele 6.

Põhimäärus koosneb kaheksast paragrahvist, sealhulgas rakendussätetest.

Paragrahvis 1 „Üldsätted“ sätestatakse komisjoni nimetus ning eesmärk, milleks on koordineerida kriisiolukordade lahendamist Tallinna linna territooriumil.

Komisjoni põhimääruses määratakse kindlaks tegutsemise vorm ja haldusala. Komisjon juhindub oma tegevustes riigi ja linna õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

Komisjoni tehnilise teenindamise tagab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi Mupo).

Paragrahvis 2 „Komisjoni ülesanded“ on sätestatud komisjoni ülesanded, sh nõude esitada kord aastas regionaalsele kriisikomisjonile ülevaade kriisikomisjoni tegevusest ja järgmise aasta tööplaan, kriisiolukorra lahendamise koordineerimine, kriisireguleerimisalaste dokumentide kooskõlastamine ning otsustamine kriisiolukorras täiendavate ressursside kaasamise ja linna poolt osutatavate teenuste piiramise või peatamise üle.

Paragrahvis 3 „Komisjoni töö korraldamine“ sätestatakse komisjoni töövorm ning koosolekute toimumise sagedus. Komisjon võib vajadusel kasutada ka muid töövorme (kirjalike teadete edastamine, otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata jms). Komisjoni korraline koosolek toimub vähemalt üks kord aastas.

Lisaks komisjoni esimees või tema asendaja otsustab kriisiolukorra lahendamise alustamise ja lõpetamise ning kutsub kokku komisjoni korralisi koosolekuid kui ka kriisiolukorra lahendamise koordineerimiseks komisjoni erakorralisi koosolekuid.

Paragrahvi 4 „Komisjoni koosseis“ kohaselt komisjoni esimees on linnapea ning aseesimees on kriisireguleerimise valdkonda kureeriv abilinnapea. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe äraolekul juhib komisjoni tööd vanim linnavalitsuse liige.

Komisjoni koossseisu kinnitab linnapea käskkirjaga. Komisjoni koosseisu kuuluvad linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, linnakantsler ning Kaitseliidu Tallinna maleva, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri, Päästeameti Põhja päästekeskuse ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esindajad.

Paragrahv 5 „Komisjoni õigused“ kohaselt on komisjonil õigus moodustada oma eesmärkide täitmiseks töörühmi, saada linna ametiasutustelt tööks vajalikke dokumente, seisukohti ja muid andmeid ning esitada linnavalitsusele ettepanekuid kriisireguleerimisalastes küsimustes.

Komisjoni otsused on linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.

Paragrahvis 6 „Kriisijuhi ülesanded ja pädevus“ määratakse kriisijuht, kes juhib kriisiolukordade lahendamist ning ühtlasi sätestatakse tema ülesanded ja pädevus. Kriisijuht on Mupo juhataja ning tema asetäitja on linnavalitsuse ameti juhataja, kelle tegevusvaldkonnaga on kriisiolukord kõige enam seotud.

Kriisijuhi ülesanneteks on kinnitada kriisistaabi töökord ning muud tööks vajalikud dokumendid ja juhendid ning tagada kriisistaabi valmisolek võimalike kriisiolukordade lahendamiseks, sh korraldada õppuseid ja koolitusi.

Kriisiolukordade lahendamisel kriisijuht kaasab vajalikke asutusi ja isikuid ning annab kriisistaabile ülesandeid. Kriiside lahendamisel võtab kriisijuht kasutusele hädaolukorra lahendamise plaani või muud kriisiplaanid. Kriisiolukordade lahendamist juhitakse kriisistaabi kaudu. Kriisijuhi roll on korraldada kriisiolukorras asutuste- ja isikutevahelist koostööd, avalikkuse teavitamist. Samuti korraldada asutustevahelist koostööd, tagades nende olukorrateadlikkuse. Lisaks on tema ülesanne teavitada komisjoni kriisiolukorrast ja selle lahendamise käigust ning vajadusel esitada taotlusi komisjonile kriisiolukorra lahendamiseks vajalike täiendavate ressursside kaasamiseks.

Paragrahvis 7 „Kriisistaabi juhi ülesanded ja pädevus“ sätestatakse kriisistaabi juhi ülesanded ja pädevus. Kriisistaabi juhiks on Mupo elanikkonnakaitse osakonna juhata ning asetäitja on tema poolt määratud isik.

Lõike 1 kohaselt kriisistaabi juht moodustab Tallinna kriisistaabi ja kinnitab selle koosseisu. Kriisijuhi korraldusel kutsub kokku kriisistaabi kriisiolukordade lahendamiseks. Kriisistaabi juht korraldab tegevusi, mis on seotud kriisiolukorra lahendamisega. Samuti tagab olukorrast ülevaate koostamise, olukorra hindamise ja kriisiolukorra lahendamise planeerimise, teabehalduse, sealhulgas teabevahetuse kriisiolukorra lahendamisel osalevate asutuste vahel, planeerib ja kaasab kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke ressursse ning varusid, korraldab logistikat ning personali, varustuse ja tehnika teenindamise. Lisaks korraldab kriisistaabi tööd ning tagab koostöö kriisistaabis, tagab vastu võetud otsuste ja staabi tegevuse dokumenteerimise, kontrollib kriisistaabile antud ülesannete täitmist ning otsustab kriisistaabile antud ülesannete täitmiseks kriisistaabi tööjaotuse, moodustades selleks staabigrupid ning määrab staabigruppide juhid.

Lõikes 2 on toodud staabigruppide nimetused ja nende tegevused. Operatsioonide grupp korraldab olukorra lahendamisega seotud töid ja juhib ressursside kasutamist. Planeerimisgrupp tagab staabi ning kaasatavate asutuste ja isikute olukorrateadlikkuse, valmistab ette hädaolukorra lahenduskäigud ning loob tingimused hädaolukorra lahendamiseks. Kommunikatsioonigrupp teavitab avalikkust ja teeb koostööd meediakanalitega. Toetusgrupp tagab staabi toimimise ja staabi juhti teenindava tegevuse ning personali, varustuse ning tehnika teenindamise ja logistika.

Kriisistaabi juhil on õigus vajadusel moodustada ülesannete täitmiseks täiendavaid staabigruppe.

Lõikes 4 on sätestatud linna ametiasutuste kohustus määrata oma ametiasutuse kontaktpunktina kontaktisik, kelle kaudu toimub TMupo ja linna ametiasutuste vaheline suhtlemine kriisideks valmistumisel. Samuti on neil kohustus tagada kriisistaabis kriisiolukordade lahendamisel osalemisel ööpäevaringselt oma töö jätkusuutlikkus.

Paragrahvi 8 kohaselt tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 31. jaanuari 2018 määrus nr 10 „Tallinna kriisikomisjoni moodustamine ja komisjoni põhimäärus“, millega oli seni komisjoni põhimäärus kehtestatud.

Eelnõu on läbi vaadanud Tallinna Linnakantselei linna õigusteenistuse õigusloome osakonna keeletoimetaja.

Õiguslikud alused

Hädaolukorra seaduse § 6 lõike 1 kohaselt linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva omavalitsusüksuse kriisikomisjoni. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kriisikomisjoni esimeheks on linnapea, kes kinnitab kriisikomisjoni koosseisu ning lõike 5 kohaselt kriisikomisjoni ülesanded ja töökord sätestatakse põhimääruses, mille

kehtestab linnavalitsus. Lõike 6 kohaselt peab enne määruse vastuvõtmist selle kooskõlastama Päästeametiga.

Tallinna Linnavolikogu 14. novembri 2024 määruse nr 17 „Hädaolukorra seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 1 lõike 1 kohaselt hädaolukorra seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle organi ülesanded delegeeritakse Tallinna Linnavalitsusele.

Saatja: Munitsipaalpolitsei <[email protected]>

Saadetud: 25.03.2025 11:05

Adressaat: Tiina Sutt <[email protected]>; PÄA Põhja

<[email protected]>

Teema: Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, 25.03.2025, Tallinna

kriisikomisjoni põhimääruse eelnõu kooskõlas ...

Manused: 9.1-2_3301-1_25032025_400466.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Asutus: Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

Dokumendi liik: Kiri

Reg. kpv.: 25.03.2025

Reg. nr.: 9.1-2/3301-1

Pealkiri: Tallinna kriisikomisjoni põhimääruse eelnõu kooskõlastamine

AVALIK alates kuni

Tähelepanu, tegu on kirjaga, millele vastates Teie kiri adressaadini ei

jõua. Vastus palume saata aadressile

[email protected]<mailto:[email protected]>

.