Kooskõlastus

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

p1/korter PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL

OLEMASOLEV PUU / PÕÕSAS

PLANEERITAVA KRUNDI PIIR

POS 1 KRUNDI TUNNUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV HOONESTUSALA TUNNUSEGA

HOONE PÕHIMAHU SUUND / KATUSEKALDE NURK 0-300

OLEMASOLEVA NAABERKRUNDI HOONE TULEOHUTUSKUJA 8m ULATUS PLANEERITAVAL ALAL

PARKLA ALA VÕIMALIK ASUKOHT

LAMMUTATAV EHITIS / LIKVIDEERITAV OBJEKT

ALA 1

SÕIDUSUUNAD

KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

MÄRKUSED 1. Nõuded hoonete paiknemisele ja ehitiste arhitektuurilised ja kujnduslikud nõuded vt. Seletuskiri punkt 8; 2. Koordinaadid L-Est97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Olemasolev/planeeritud liitumispunkt sidevõrguga

Olemasolev planeeritud liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Võimalik liitumispunkt ühisveevõrguga

Planeeritud võimalik liitumispunkt ühiveevõrguga

Planeeritud võimalik liitumispunkt sademeveekanalisatsiooniga

Võimalik elektrivõrgu liitumiskilbi asukoht

Võimalik soojavõrguga liitumispiirkond

Kalevi 3 kasvava männi (d 50cm) juurestiku kaitseala

ulatus 6m tüve teljest

L

Ä

L

E

E E

L

E

E

POS 1

ALA 1

ER, EK

90,80 300 1

ALA 2

0-30 0

Ol. o lev c

a 45°

0-300

ER, EK OL.olev/

rek. 88,50 230 1

p1/korter

KNT24

3

2

1

Jrk nr Ettevõte

Telia Eesti AS

Elektrilevi OÜ

Kuupäev

Tehnovõrkude kooskõlastused

Viljandi Veevärk AS

22.12.2023

22.12.2023

13.11.2023

Mõõtkava 1 : 500

R i c a b e l l Viljandimaa 71105

Sinialliku küla Männiku

EEG000220 51 45 883

Mõõdistas: A.Toomla Koostas: A.Toomla Lehti: 1 (1)21.12.2023

20.12.2023

[email protected] Töö nr.: ATG-23122

geodeetiline alusplaan Koordinaadid L-EST 97, kõrgus EH2000 süsteemis

Plaanil piirid Maa-ametist seisuga 21.12.2023.(kihil "PIIR" esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed)

VAKSALI TN 16a

Tellija: VARAKS OÜ

Viljandi maakond Viljandi linn KINNISTU

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD KANALISATSIOON

PLANEERITUD MADALPINGE- KAABEL

PLANEERITUD SIDELIIN

PLANEERITUD SOOJATORUSTIK

PLANEERITUD SADEMEVEE- KANALISATSIOON

OLEMASOLEV VEETRASS

OLEMASOLEV KANALISATSIOONI- TRASS

OLEMASOLEV SIDELIIN

OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEV SADEMEVEE- KANALISATSIOON

OLEMASOLEV MADALPINGE- KAABEL

OLEMASOLEV KESKPINGE- KAABEL

LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides

Lubatud kõrgus abs.

hoonete ehitisealune

pind

hoonete lubatud arv

krundil

EK SIHTOTSTARVE KORTERELAMU MAA

ER SIHTOTSTARVE RIDAELAMU MAA

OLEMASOLEVA MADALPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI ULATUS 2m LIINIST MÕLEMALE POOLE

OLEMASOLEVA SIDETRASSI KAITSEVÖÖNDI ULATUS 1m TRASSIST MÕLEMALE POOLE

E L

KATASTRI SIHTOTSTARVE ELAMUMAA

KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA

Ä KATASTRI SIHTOTSTARVE ÄRIMAA

TINGMÄRGID

03

02 KK 20.12.2024 Muudetud EL liitumiskilbi asukoht Köstri tänavalt Vaksali tänava äärseks 03 KK 10.01.2025 Lisatud Kalevi tn 3 krundil kasvava männi juurestiku kaitseala ulatus

Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus

Osa-grupp-jrk.nr.

Mõõt

Registrikood 12267932 MTR EEP002408

Töö nr

Tellija

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Joonise nimetusStaadium Leola Kinnisvara OÜ

Asukoht

Vaksali 16a, Viljandi linn, Viljandimaa

2024-07-26

JN100Põhijoonis

1:50028.11.2024

DP

Versioon

Kinnistu aadressiga Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING (kovID 2024-002)

Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta

Planeeringu nimetus

Kalle KadalippPlaneerija

DP koostamise korraldaja Viljandi Linnavalitsus

Viljandi, detsember 2024

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Viljandi Linnavalitsus

Huvitatud isik Leola Kinnisvara OÜ

Raul Alliksaar

[email protected]

Koostaja Projektikoda OÜ

registrikood 12267932

MTR reg nr EEP002408

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Töö nr 2024-07-26

Versioon V-02 20.12.2024

Volitatud arhitekt 7 Kalle Kadalipp

[email protected]

+372 511 4378

2/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................... 4 1.1 Üldosa ......................................................................................................................... 4

1.2 Algatamise korraldusega seatud lähteseisukohad ...................................................... 4

1.3 Geodeesia ................................................................................................................... 5

1.4 Üldplaneeringu nõuded .............................................................................................. 5

1.5 Kehtivad detailplaneeringud ...................................................................................... 6

2. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................................................................ 6 3. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS ........................................... 6 4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD

JÄRELDUSED. .......................................................................................................................... 7 5. KRUNDI HOONESTUSALA ........................................................................................... 7 6. KRUNDI EHITUSÕIGUS ................................................................................................. 7

6.1. Krundi kasutamise sihtotstarbed ................................................................................ 7

6.2. Hoonete suurim lubatud arv ....................................................................................... 8

6.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ................................................................. 8

6.4. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus .......................................................................... 8

6.5. Hoonete lubatud sügavus ........................................................................................... 8

7. HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED .................................................................. 8 8. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED .............. 9 9. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS .............................. 10

9.1. Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs ............................................................... 10

9.2. Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus .............................................................. 10

10. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ......................................... 10 10.1. Haljastus ............................................................................................................... 10

10.2. Heakorrastus, prügi kogumine ............................................................................. 11

11. EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE ........................... 11 12. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE .............................................. 11

12.1. Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ............................................................. 11

12.2. Veevarustus .......................................................................................................... 11

12.3. Tuletõrje veevarustus ........................................................................................... 12

12.4. Heitvee kanalisatsioon .......................................................................................... 12

12.5. Sademevee ärajuhtimine ...................................................................................... 12

12.6. Elektrivarustus ...................................................................................................... 12

12.7. Sidevarustus ......................................................................................................... 12

12.8. Soojavarustus ....................................................................................................... 12

13. KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED ............................................. 13 13.1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine .............. 13

13.2. Müra ja vibratsioon .............................................................................................. 13

3/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

13.3. Välisõhu kvaliteet ................................................................................................. 13

13.4. Radoonioht ........................................................................................................... 13

13.5. Insolatsioonitingimused ...................................................................................... 14

13.6. Energiatõhusus .................................................................................................... 14

14. LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID ........................... 14 15. SERVITUUTIDE SEADMINE JA KINNISOMANDI KITSENDUSED .................. 14

15.1. Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused ............................... 14

15.1.1. Üldised nõuded ..................................................................................................... 14 15.1.2. Tehnovõrkude kitsendused ................................................................................... 15

15.2. Ohualad ....................................................................................................................... 15

16. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED .................................... 15 17. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 16

JOONISED:

1. Põhijoonis JN100 M 1:500

LISAD:

1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:5000

2. ML106 Tugiplaan M 1:500

3. ML100 Fotod asukohast

4. RI100 Ruumilised illustratsioonid

5. MD201 Viljandi Linnavalitsuse 11.03.2024 korraldus nr. 134 „Kinnistu

Vaksali tn 16a detailplaneeringu algatamine“;

6. UU103 Ricabell OÜ töö nr ATG-23122 “Viljandi maakond, Viljandi

linn, Vaksali tn 16a kinnistu geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2023;

7. ML100 Telia Eesti AS Telekommunikatsiooni alased tehnilised

tingimused nr 39296051

8. ML100 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 486042

9. ML100 Elektrilevi_EL-toite-tagamise-skeem

4/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Üldosa Viljandi Linnavalitsus algatas kinnistu Vaksali tn 16a (katastritunnus 89701:001:0412,

pindala 1716 m², sihtotstarve elamumaa 100%, kinnistusregistriosa nr 2680239)

detailplaneeringu 11.03.2024 korraldusega nr 134.

Planeeringuala kattub oleva kinnistu Vaksali tn 16a maa-alaga. Kinnistu Vaksali tn 16a omanik

on osaühing Leola Kinnisvara.

Detailplaneeringu koostamise tingis tellija soov renoveerida olemasolev kortermaja ning

määrata hoonestusala ja ehitusõigus uue kortermaja püstitamiseks.

Kehtiva üldplaneeringu järgi on piirkonna maa-ala juhtfunktsiooniks määratud

„väikeelamumaa“, kus on lubatud polüfunktsionaalsus. Algatatav detailplaneering on

üldplaneeringuga kooskõlas.

Tellija on sõlminud Viljandi Linnavalitsusega planeerimisseaduse § 130 lg 1 kohase

halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üle võtmiseks.

Planeeringualale kavandatavad tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr

224 määruses „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 nimetatud tegevuste hulka.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 3 (2) „Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud

seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.“

Planeeringut illustreeriva lahenduse järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik.

1.2 Algatamise korraldusega seatud lähteseisukohad Detailplaneering on algatatud Viljandi Linnavalitsuse 11.03.2024 korraldusega nr 134 (Lisa 5)

Algatamisel seati järgmised lähteseisukohad:

3.1. Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse §-s 126 sätestatud asjakohased

ülesanded.

3.2. Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks kehtivas üldplaneeringus sisalduvad

asjakohased nõuded, sh Kantreküla hoonestatud miljööala arhitektuursed lisatingimused.

3.3. Uushoone lubatud maksimaalne kõrguse määramisel võtta aluseks kõrvalasuvate hoonete

kõrgus, kuid mitte üle 10 m maapinnast.

3.4 Planeeritava hoonestuse hea arhitektuurikvaliteedi tagamise meetmena tuleb

detailplaneeringu seletuskirjas, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel

kajastada nõue kooskõlastada ehitusprojekti eskiis Viljandi linna peaarhitektiga enne ehitusloa

taotluse esitamist.

3.5. Detailplaneeringu koostamisel müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi

ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmisel tuleb arvestada, et planeeringu

menetluse käigus tuleb huvitatud isikul vajadusel teostada erinevaid uuringuid, mis kajastavad

planeeritud tegevustest tekkida võivate riskide maandamist.

3.6. Kavandatava uushoone peafassaad planeerida Vaksali tänava välja kujunenud

ehitusjoonele krundi piiril, mis planeeringus näidata kohustusliku ehitusjoonena. Esimese

korruse ulatuses on lubatud teha tänavaäärsel fassaadil kogu ulatuses kuni 1,5 meetrine

tagasiaste, et tagada inimestele normaalne hajumisruum suhteliselt kitsa kõnnitee juurde.

Kohustusliku ehitusjoone nõue on täidetud, kui uushoone fassaadist ülemiste korruste osas

paikneb kohustuslikul ehitusjoonel vähemalt 50%.

5/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

3.7. Uue planeeritava hoone mahud peavad sobituma olemasolevasse keskkonda.

3.8. Parkimine tuleb lahendada omal krundil, võttes aluseks kehtivas standardis EVS 843

„Linnatänavad“ esitatud juhised.

3.9. Pääs krundile planeerida Kalevi tänavalt.

3.10. Huvitatud isikul tuleb sõlmida kohaliku omavalitsusega enne detailplaneeringu

kehtestamist haldusleping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega

seotud kulude kandmise kohta, mis on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja

sellega funktsionaalselt seotud.

3.11. Detailplaneeringuga tuleb krundil tagada haljastusele, sealhulgas kõrghaljastusele

optimaalne, piirkonnas väljakujunenud % krundi pinnast, kuid mitte vähem kui 20%.

Kõrghaljastuse osakaal krundil arvestada täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri pindala

järgi. Haljastuse nõuete määramisel võtta aluseks kehtiv standard EVS 939-3 „Puittaimed

haljastuses“.

3.12. Detailplaneering koostada aktuaalsele geodeetilisele alusplaanile, mis vastab majandus-

ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Topo-geodeetilise mõõdistuse toimik esitada

Viljandi linnale KovGIS EVALD keskkonnas https://evald.ee/viljandilinn/.

3.13. Detailplaneering koostada ja vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu kovID on 2024-002.

1.3 Geodeesia Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud Ricabell OÜ tööd nr ATG-23122

„Viljandi maakond, Viljandi linn, Vaksali tn 16a kinnistu geodeetiline alusplaan“, Viljandi

2023.

1.4 Üldplaneeringu nõuded Viljandi linna üldplaneering kehtestati Viljandi Linnavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 71.

Üldplaneeringu põhilahenduse joonise 1 „Juhtfunktsioonid“ järgselt on käesoleva

detailplaneeringuga käsitletav maa-ala tsoneeritud kui „Suletud krundiga ala“, mille

juhtfunktsiooniks on määratud „Väikeelamumaa“. Juhtfunktsioon "Väikeelamumaa"

võimaldab püstitada üksikelamuid, paarismaju, ridaelamuid ning kuni kahe korruse ja ühe

trepikojaga kortermaju. Lubatud on rajada lisaks viilkatusealune korrus.

Vastavalt Viljandi linna üldplaneeringu põhilahenduse tekstilise osa punkti 4.9.

„Miljööväärtuslikud alad“ ja joonise 4 „Miljööväärtuslikud alad“ kuulub käesoleva

detailplaneeringu ala Kantreküla miljööväärtusliku ala hoonestusalasse.

Üldplaneeringus sisalduvad Kantreküla hoonestatud miljööala arhitektuursed lisatingimused:

Iseloomulikud on piklikud, suurte mõõtmetega krundid, mis pole täis ehitatud ja kus seetõttu

on palju rohelust. Üldjuhul on kruntide liitmine keelatud.

Kantrekülas on lubatud maksimaalselt kahekorruselised uushooned.

Üldjuhul on hooned viilkatusega, abihooned ühekaldelise katusega ja ehitatud tulemüüriga

krundi piirile.

Üldjuhul on kavandatavad uusehitised puitvoodriga hooned.

Teisi üldisi maa-ala ehitustingimusi üldplaneering käesoleva detailplaneeringu planeeritaval

maa-alal ei sea.

Väljavõte üldplaneeringu lahendusest on antud järgneval skeemil.

6/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

Skeem 1. Väljavõte Viljandi linna üldplaneeringu põhilahenduse kaardist (Joonis 1).

1.5 Kehtivad detailplaneeringud Planeeringu alal kehtiv detailplaneering puudub.

Planeeritavast alast lõunas, Vaksali tänavast teisel pool teed, kehtib detailplaneering nr 1998-

013, “Viljandi linna kvartali nr 38 krunt nr 8 aadressiga Vaksali tn 11, 11a, 11b

detailplaneering”, kehtestatud Viljandi Linnavolikogu 03.08.1998 otsusega nr 942.

2. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on krundil Vaksali tn 16a olemasoleva kortermaja

renoveerimine ning uue kortermaja püstitamiseks hoonestusala, ehitusõiguse ja arhitektuursete

nõuete määramine.

Vastavuses algatamiskorralduses kirjeldatud lähteseisukohtadega tuleb määrata planeeringuga

krundi ehitusõigus ja lahendada muud planeerimisseaduse §-s 126 toodud ülesanded

Planeeringuga ei kavandata olemasoleva krundi jagamist ega selle liitmist mõne teise krundiga.

3. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab kinnistu Vaksali tn 16a maa-ala. Planeeringualal asuva kinnistu suurus

on 1716 m², sihtotstarbega elamumaa 100%. Kinnistu piirneb põhja suunalt Kalevi tn 3 ja

Kalevi tn 5 kinnistutega, ida ja lõuna suunalt Vaksali tänavaga, läänest Vaksali tn 18

kinnistuga, kirdest Kalevi tänava maa-alaga, loodest Kalevi tänav 7//7a kinnistuga.

Juurdepääs kinnistule on olevalt Kalevi tänava maa-alalt krundi kirdepoolselt küljelt.

Kantreküla hoonestus tekkis teisel pool Valuoja orgu linnast läände jäävale maa-alale 19.

sajandi lõpus 20.sajandi algul. Piirkonna kiire areng sai alguse raudtee rajamisega (1898

Mõisküla suund ja 1900 Tallinna suund) ja selle tulemusel tööstuse koondumisega

7/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

piirkonda. Planeeringuala piirkonnas on Vaksali tänava äärne hoonestatud valdavalt 19

sajandi lõpus ja 20. sajandi esimeses kolmandikus püstitatud ühe või kahekorruseliste

viilkatusega pere- ja korterelamutega, Krundid on suhteliselt väikesed. Hoonestuse

arhitektuur on valdavalt lihtne ja lihtsamahuline. Hoonestus paikneb valdavalt

perimetraalselt tänavapoolse krundi piiril . Kõrvalhooned paiknevad valdavalt krundi

siseterritooriumil. Viimistlusmaterjalidest domineerib puit. Hooned on valdavalt vähese

detailikäsitlusega. Piirkonna domineerivaks tänavaks on Vaksali tänav, mis külgneb

planeeringualaga. Visuaalseks dominandiks piirkonnas on omaaegse jahuveski

hoonekompleks Köstri tänava ääres planeeringualast kirdes ja planeeringualast lõunas

asuv Viljandi tuletõrjedepoo. Alal mälestistena kaitse alla võetud ja

arhitektuuriajalooliselt kõrgväärtuslikud hooned puuduvad (va. mainitud tuletõrjedepoo),

kuid piirkond tervikuna omab miljöölisi väärtusi. Planeeringualaga külgnev Kalevi tänav

on ühesuunaline liikumissuunaga lääne poole.

Planeeritavast alast kagusse jääb Viljandi vana kalmistu. Krundil asub Vaksali tn ääres krundi piiril olemasolevana keraamilistest tellistest seintega

amortiseerunud tänava poolt ühe, hoovi poolt kahekorruseline viilkatusega elamuhoone.

Krundi ülejäänud osa on hooldamata haljasmaa viljapuude ja suure tõenäolisusega

looduslikult isetekkeliste põõsaste ning puudega. Krundil olemasolev väärtuslik haljastus

puudub.

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED. Planeeritaval alal on nõue rakendada piirkonnale iseloomulikku tänava äärset hoonestamist.

Lubatud on elamuotstarbeline hoonestus. Lubatud on keskmisemahulise uushoonestuse

rajamine arvestades piirkonna eripära kus Vaksali tn külgneva hoones korruselisus ei ole

kõrgem kui 2 korrust, millele võib lisanduda katusekorruse väljaehitamise teel rajatav korrus.

Hoonestuse viimistlusmaterjalina on eelistatud materjaliks puitlaudis, sobivaks

viimistlusmaterjaliks on ka keraamiline tellis või krohv. Teiste viimistlusmaterjalide

kasutamise kriteeriumiks on sobivus konkreetsesse asukohta. Katusekattematerjali valikul

nõudeid ei seata, kriteeriumiks on sobivus hoone arhitektuuristiiliga. Heki ja/või aia rajamine

krundi piirile on piirkonnale iseloomulik.

5. KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada

ehitusõigusega lubatud hooneid.

Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad

tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritavad maa-alused ja maapealsed

rajatised võivad asuda hoonestusalalt väljas.

Krundil asuvad ja ehitatav(ad) hoone(d) peavad asuma käesolevas planeeringus joonisel

„JN100 Põhijoonis“ määratud hoonestusaladel. Hoonestusaladesse võib rajada teid/platse,

korraldada parkimist, istutada haljastust, puid ning põõsaid.

Planeeringualale jääval krundil POS 1 on määratud kaks üksteisest eraldatud hoonestusala, mis

on näidatud joonisel JN100 „Põhijoonis“.

6. KRUNDI EHITUSÕIGUS

6.1. Krundi kasutamise sihtotstarbed Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel

otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi POS 1 kasutamise

lubatud sihtotstarbeks on määratud ER - ridaelamu maa-ala ja EK – Korterelamumaa

8/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

6.2. Hoonete suurim lubatud arv Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud arv“ on eraldiseisvate hoonete maksimaalselt

lubatud arv krundil. Hoonete suurim lubatud arv krundil POS 1 on kaks hoonet, millest üks

asun hoonestusalal ALA 1 ja teine hoonestusalal ALA 2.

6.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus-

ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa

aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:

• vihmaveesüsteemi;

• päikesekaitsevarjestust;

• terrassi;

• kaldteed ning treppi;

• valguskasti;

• vundamendi taldmikku;

• tehnosüsteemi ja -seadme osa;

• liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale

mittetoetuvat varikatust;

• kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

• hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Käesoleva detailplaneeringuga on määratud maksimaalseks lubatud hoone ehitisealuseks

pinnaks krundil POS 1 hoonestusalal ALA 1 230 m2, hoonestusalal ALA 2 300 m2

6.4. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus Planeeringus määratud “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis

määratud kõrgusarv hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke

väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa,

sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil POS 1 on hoonestusalal ALA 1 abs

88,50 (EH2000), hoonestusalal ALA 2 abs 90,80 (EH2000).

Hoone lubatud maksimaalset kõrgust ületava kõrgusega rajatise (va. lipumast) rajamiseks peab

olema Viljandi Linnavalitsuse nõusolek.

6.5. Hoonete lubatud sügavus Planeeringualal on hoonete lubatud sügavus kuni 4 m planeeritud maapinnast.

7. HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatavad hooned peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle

kasutamise nõuetele ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud.

Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete

tuleohutusklass ja tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis.

Hoonete ehitamise perioodil ehitamisega seotud mürarikkaid töid ei tohi teostada

puhkepäevadel ja tööpäevadel väljaspool tavapärast tööaega (8:00 kuni 18:00).

9/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva ehitusprojektiga säilitatavaks määratava

kõrghaljastuse kaitsmiseks. Samuti tagada olemasolevate kommunikatsioonide jätkuv

toimimine ja vajadusel nende kaitse.

8. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:

• Kavandatava hoonestuse arhitektuurikvaliteedi tagamise meetmena tuleb ehitusprojekti

eskiis kooskõlastada Viljandi linna peaarhitektiga.

• Hooned planeeringualal võivad olla kuni kahe korruselised, viilkatusega lahenduse

korral on lubatud katusealusena kolmanda korruse rajamine.

• Hoonestusalale ALA 2 kavandatava hoone peafassaad projekteerida Vaksali tänava

välja kujunenud ehitusjoonele krundi piiril (vt. kohustuslik ehitusjoon joonis JN100

„Põhijoonis“). Esimese korruse ulatuses on lubatud teha tänavaäärsel fassaadil kogu

ulatuses kuni 1,5 meetrine tagasiaste, et tagada inimestele normaalne hajumisruum

suhteliselt kitsa kõnnitee juurde. Hoone teise korruse fassaad peab paiknema

kohustuslikul ehitusjoonel vähemalt 50% ulatuses tänavaäärse hoonestusala ulatusest.

• Hoonestusalal ALA 1 asuva olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ei ole lubatud muuta

selle üldist tänavaäärset paiknemist .

• Alal paikneva(te) hoone(te) ümbrus peab olema heakorrastatud.

• Hoonestusalal ALA 1 asuva olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ja hoonestusalal

ALA 2 uushoone kavandamisel tuleb järgida seatud kõrguslikke piiranguid (vt punkt

6.4). Hoonestusalale ALA 2 kavandatava hoone krundi sisemusse jääv hooneosa kõrgus

ei või olla suurem tänavaäärde hooneosa kõrgusest.

• Hooned paigutada põhimahuga käesolevas planeeringus joonisel JN100 „Põhijoonis“

määratud suunal. Hoone kõrvalmahtudel ja väikestel hoonemahtudel võib kasutada ka

muud lahendusega sobivat suunda;

• Hoonestusalal ALA 1 on määratud katusekaldeks olemasolev ca 45⁰. Lubatud on hoone

rekonstrueerimisel arhitektuurselt sobiliku lahenduse korral teistsuguse katusekalde

kasutamine. Hoonestusalal ALA 2 on lubatud katusekalle 0⁰ kuni 30⁰: Katusekalde

kavandamisel lähtuda hoone arhitektuursest sobivusest piirkonda. Hoovipoolsetel

hooneosadel on põhjendatud juhtudel lubatud ka määratust erinev katusekalle.

• Päikesepaneelide paigaldamisel katusele kasutada integreeritud lahendust või

paigaldada päikesepaneelid katuse tasapinda. Keelatud on katusest eenduvatele

raamidele päikesepaneelide paigaldus.

• Hoonestuse viimistlusmaterjalina on eelistatud materjaliks puit ja krohv, sobivaks

viimistlusmaterjaliks on ka keraamiline punane tellis. Teiste viimistlusmaterjalide

kasutamise kriteeriumiks on sobivus konkreetsesse asukohta. Viimistlusmaterjalide

lahenduse kirjeldus peab olema esitatud kooskõlastamiseks esitatavas eskiisprojektis.

• Krundi piiramine aia ja/või hekiga on soovitav. Krundi piire näha ette arhitektuurselt

sobivana projekteeritava hoonestusega ning ümbritseva keskkonnaga. Piirde lahendus

esitada ehitusprojektis.

• Piirde rajamisel arvestada järgmiste nõuetega:

10/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

o Planeeritav krundi hoonestusest vabale tänavaga piirnevale piiriosale on piirde

rajamine kohustuslik. Piirde lahendus esitada kooskõlastamiseks koos

ehitusprojekti eskiisiga.

o Piirde kõrgus tänavaga piirnevana on lubatud kuni 1,5 m maapinnast (va

olemasolev hekk-põõsastik Vaksali tn ääres)

o Naaberkruntidega omavahelise piirde rajamisel tuleb piirde materjalis ja

rajamiskõrguses kokku leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel

asjaõigusseaduses sätestatust.

o Piirdeaia materjalidest on lubatud horisontaalne või vertikaalne laudis, võrkpiire,

hekk, metallpiire.

9. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS

9.1. Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs Planeeringu alaga külgnev Kalevi tänav on ühesuunalise liiklusega liiklussuunaga lääne poole.

Planeeringualaga külgnev Vaksali tänav on kahesuunalise liiklusega.

Planeeringualaga külgnevate tänavate liikluskorralduse muutmist ei kavandata. Olemasolevat

krundile POS 1 pääsu asukohta Kalevi tänavalt ei muudeta.

9.2. Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus Detailplaneeringuga on määratud:

• Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundi maa-alal. Tänava avalikule maa-

alale krundiga seotud parkimise või peatumiskohtade kavandamine normatiivi

täitmiseks ei ole lubatud;.

• Parkimisnormatiivi arvestamisel juhinduda kehtivast standardis EVS 843

„Linnatänavad“. Korterite arvust suurema parkimiskohtade arvu nõude korral loetakse

parkimisnõue täidetuks korteri kohta 1 parkimiskoha olemasolul;

• Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi

nõude täitjaks loetakse ka kohta garaažis, varjualuses või hoonealusena.

10. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

10.1. Haljastus Detailplaneeringu lähteseisukohtadest tulenevalt tuleb tagada haljastusele mitte vähem kui 20%

krundi pinnast, sh kõrghaljastusele vähemalt 10 % krundi pinnast. Kõrghaljastuse osakaal

arvestatakse täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri pindala järgi. Haljastuse nõuete

määramisel võtta aluseks kehtiv standard EVS 939-3 „Puittaimed haljastuses“.

Puude istutamisel ja haljastuse rajamisel tagada puude juurestikule puujuure levikut

võimaldava mahu ja omadustega kasupinnase olemasolu istutuskohas. Keskkasvulisele puule

tuleb tagada juurestikule vajalik kasvupinnas vähima mahuna 9 m3 ja vähima sügavusega 1 m,

madalakasvulisele puule vastavalt 5 m3 ja 0,8 m.

Krundi piiril Kalevi tn 3kinnistul kasvab olemasolevana mänd rinnatisdiameetriga 50 cm.

Männist lähtub puu juurestiku kaitseala ulatus 6 m tüve teljest, mis ulatub väikeses ulatuses

määratud hoonestusalale ALA1. Võimalike lammutus-ja/või ehitustööde teostamisel juurestiku

kaitsevööndis juhinduda standardi EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses Osa 3 Ehitusaegne

puude kaitse peatükis 8 kirjeldatud nõuetest.

Krundi kõrghaljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.

11/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

10.2. Heakorrastus, prügi kogumine Krundile sissesõit ja parkimiseks planeeritud ala teostada tolmuvaba katendiga. Katendiga

(asfalt, kivisillutis, terrass, jms.) ala ja hoone(te) ehitise alune pind kokku ei tohi ületada 80 %

krundi pindalast. Vähemalt 20 % krundi pindalast peab olema haljastatud.

Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende

rakendusaktides ning Viljandi linna jäätme-eeskirjas ja Viljandi linna jäätmekavas 2021-2026

toodud nõuetega.

Kogumiskonteinerite asukohad paigutada juurdepääsutee lähedusse, nende täpne asukoht

määrata ehitusprojektis.

11. EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda

Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja

standardisarja EVS 812 nõuetest, mille järgi minimaalne lubatud vahekaugus hoonestamisel

tuletõkkemeetmeid kavandamata on naaberkinnistute hoonetest 8 m. Kuja nõuet rakendatakse

ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

Planeeringualale ulatuvad naaberkinnistutel Vaksali tn 18 ja Kalevi tn 3 elamutest ja

abihoonetest lähtuvad tuleohutuskujad, mis on näidatud joonistel JN100 „Põhijoonis“ ja

ML106 „Tugiplaan“. Hoonestusalad ALA 1 ja ALA 2 on määratud vähemalt 8 m kaugusele

olemasolevatest naaberkinnistute hoonetest, Krundil rekonstrueeritavate või kavandatavate

hoonete tuleohutuskujasse jäävate hooneosade rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel,

tuleb järgida tuleohutusele ja tule tõkestamiseksseatud nõudeid.

Minimaalsest tuleohutusklassist TP3 suuremat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga nõutavana

määratud. Hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga.

Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri

27.05.2024 määrusest nr.14, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded”

Krundile tuletõrjevahenditega juurdepääs avalikult maalt on Kalevi tänavalt ja Vaksali

tänavalt.

12. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE

12.1. Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised Planeeringualal on olemasolevana olemas liitumisvõimalus AS Viljandi Veevärk

kanalisatsioonitorustikuga ja ühisveevärgi torustikuga Kalevi tänavalt. Sideühendus on

olemasolevana Vaksali tänavalt ja elektrivarustus õhuliiniga üle Kalevi tn 3 kinnistu Kalevi

tänavalt.

Nimetatud tehnorajatised on näidatud detailplaneeringu joonistel JN100 „Põhijoonis“ ja

ML106 „Tugiplaan“.

12.2. Veevarustus Kinnistu Vaksali tn 16a veevarustuse saab tagada Kalevi tänava veetorustikust, kus on

liitumispunkt välja ehitatuna olemas Samas on võimalus liitumiseks Vaksali tänaval asuva

olemasoleva ühisveevärgi veetoruga.

Liitumispunktid on näidatud JN100 „Põhijoonis“. Liitumispunkti või liitumispunktide täpne

asukoht määratakse AS Viljandi Veevärk väljastatavate tehniliste tingimuste ja sõlmitava või

uuendatava liitumislepinguga.

12/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

12.3. Tuletõrje veevarustus Planeeringualale lähimad hüdrantkaevud asuvad Vaksal tänava maa-alal: HK 85, kaugus

planeeringualast ca 5 m; HK 87, kaugus planeeringualast ca 120 m ja HK 84, kaugus

planeeringualast ca 110 m.

12.4. Heitvee kanalisatsioon Olemasolevana on kinnistul Vaksali 16a välja ehitatud kanalisatsiooniühendus Kalevi tänaval

asuvasse ühiskanalisatsiooni torustikku. Torustiku asukoht on näidatud joonistel JN100

„Põhijoonis“ ja ML106 „Tugiplaan“.

Kinnistul asuva olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ja rajatava uue hoone kavandamisel

täpsustada olemasolevad tingimused ja vajadusel sõlmida uus liitumisleping.

12.5. Sademevee ärajuhtimine Lähim ühissademeveekanalisatsiooni torustik paikneb planeeringualaga külgneval Vaksali

tänava maa-alal . Sademevee juhtimine planeeritavalt alalt ühissademeveekanalisatsiooni on

lubatud piiratud koguses AS Viljandi Veevärk poolt väljastatavatel tingimustel.

Sademevesi üldjuhul hajutada ja immutada krundi haljasmaal ja suunata krundile

rajatavatesse sademevee kompensatsiooni koguritesse, mille vajalik suurus ja paiknemine

täpsustatakse ehitusprojektiga. Soovitav on rakendada platside katendina sademevett

pinnasesse imbuda laskvat lahendust (näiteks murukivi)

Krundi maapinna planeerimisel on keelatud sademevee tahtlik suunamine

vertikaalplaneerimisega naaberkinnistutele ja tee maa-alale. Sademevee juhtimine

reoveekanalisatsiooni on keelatud.

12.6. Elektrivarustus Planeeringualal on olemasolevana liitumine elektrivõrguga õhuliiniga läbi Kalevi tn 3 kinnistu

Kalevi tänava maa-alalt. Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele 486042 näha ette

uuele objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina Tuletõrje:(Viljandi L) alajaamast

(kat:89720:001:0460). . Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV

liitumiskilp tarbija krundi piirile, soovitavalt teealasse.

Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigus tagada servituudialana. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt

Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

12.7. Sidevarustus Planeeringualal on olemasolevana liitumine sidevõrguga Vaksali tänava maa-alal paiknevast

sideliinist teisel pool Vaksali tänavat.

Vastavalt telia Eesti AS telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 39296051

järgselt tuleb olemasoleva hoone sisend säilitada. Uuele hoonele planeerida

sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust KNT24. Vastavalt

vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte

all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi Jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik

meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus

ehitustööde käigus. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

12.8. Soojavarustus Vastavuses Viljandi linna kehtiva üldplaneeringuga ja Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005

määrusega nr 93, „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise

tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojusettevõtja arenduskohustus“

13/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

(https://www.riigiteataja.ee/akt/412092012012) kuulub planeeritav maa-ala

kaugküttepiirkonda. Piirkonnas on kaugküttevõrk välja arendatud, kuid otseselt olemasolevana

kaugkütte magistraaltorustik planeeringualaga külgnevana puudub. AS Gren Viljandi andmetel

on võimalik liitumiseks valmidus luua lähiaastatel. Kaugkütte trass hoonestusaladeni on kavas

tuua Kalevi tn poolt kinnistule juurdepääsu ala kaudu .

Kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb taotleda AS-lt Gren Viljandi tehnilised tingimused

liitumiseks ja liitumisel sõlmida liitumisleping.

Tegelik kaugküttevõrguga liitumise asukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel koostöös

Gren Viljandi AS-ga.

Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega

varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on kirjeldatud Viljandi

Linnavolikogu 28.01.2005 määruses nr 93 „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga

liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded,

soojusettevõtja arenduskohustus“ punktis 3.4 kirjeldatud juhtudel, sh ehitised, mille soojusega

varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise.

13. KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED

13.1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna planeeringualale

keskkonnamõju hindamist nõudvaid ehitisi ega keskkonnaohtlikke tegevusi ei kavandata.

13.2. Müra ja vibratsioon Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme

mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid.

Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega.

Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:

• Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või

küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine

lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks;

• vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ kehtestatud nõuetest.

13.3. Välisõhu kvaliteet Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väga väike ning sellega ei kaasne

õhukvaliteedi piirväärtuste lähedast saastetaset.

Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.

13.4. Radoonioht Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb

planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

14/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

Ehitusprojekti koostamisel näha ette meetmed radooniohu vältimiseks hoone siseruumides,

rakendades meetmeid vastavalt Eesti standardis EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

13.5. Insolatsioonitingimused Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib

Euroopa standard EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes". Standardi kohaselt tuleb

detailplaneeringu staadiumis elamute asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides

oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse

pääsemine ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini.

Planeeritud hoonestusalal insolatsiooni tagamise võimalus on detailplaneeringu koostamise ajal

kontrollitud programmiga Archicad 27.

13.6. Energiatõhusus Planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel

rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ .

14. LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1

nimetatud olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri

maardlate nimistus olevad maardlad.

15. SERVITUUTIDE SEADMINE JA KINNISOMANDI KITSENDUSED

15.1. Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused 15.1.1. Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis.

Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja

omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel

tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

Kaitsevööndis on keelatud:

1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;

2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;

3) takistada ehitisele juurdepääsu;

4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest

tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist;

5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta

ehitist;

6) muud seaduses sätestatud tegevused.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga

ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu

ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on

kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:

1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;

2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas

teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde

15/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

alustamist;

3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde

lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks

vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

15.1.2. Tehnovõrkude kitsendused Olemasolevatele planeeringualale jäävatele teisi isikuid teenindavatele tehnovõrkudele

rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses.

Planeeringualale jääb selle lõunaosas Telia Eesti AS sidetliin, mis teenindab planeeringuala.

Planeeringualale jääb selle põhjaosas Elektrilevi OÜ madalpinge õhuliin, mis teenindab

planeeringuala.

Ehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr

73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“, mille järgi on kaitsevööndi ulatus 1 meeter sideehitisest paralleelse

mõttelise jooneni. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid, õhuliinil 2m.

15.2. Ohualad Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala jääb Tere AS Viljandi tootmisosakonna, mis

on kemikaaliseaduse mõistes ohtlik ettevõte, ohualasse.

Tere AS Viljandi tootmisosakond asub Raua tänav 6 krundil, mis asub planeeringualast ca

620m kaugusel. Viljandi linna riskianalüüsi (2015) järgi on ettevõttest lähtuva ohuala ulatus

1100m, millest eriti ohtliku ala ulatus on kuni 328 m, väga ohtliku ala ulatus 328 kuni 610m ja

ohtliku ala ulatus 610 kuni 1100 m ohukoldest.

Planeeritav ala asub ohtlikul alal, kus suurimaks kemikaali kontsentratsiooniks on IDLH 300

ppm, mis 30 minuti jooksul ei tekita tervele inimesele pöördumatuid tervisekahjustusi ega

takista inimeste evakueerumist.

Planeeringualal tegutsev isik peab olema ohust teadlik ja valmis ohuolukorras teadlikuks

tegutsemiseks, sh. rakendama ennetusmeetmed ohuolukorras tegutsemiseks.

Kavandatavate ennetavate meetmete kava peab olema esitatud koos ehitusprojektiga

ehitusprojektile ehitusloa taotlemisel ja saama heakskiidu Päästeametilt. Päästeameti nõusolek

kavandatuga on eelduseks ehitisele ehitusloa väljastamiseks.

Planeeritaval alal ehitistele on nende kasutusotstarvetest lähtuvalt määratud tundlikkuse aste 1

(1 kolme või enama korteriga elamu). Tegevused tundlikkuse astmega 1 on planeeritaval alal

lubatud (alus „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ Päästeamet, ohutusjärelevalve osakond).

16. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002

Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:

• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad

projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;

• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;

• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;

16/16

Viljandis kinnistu Vaksali tn 16a DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-07-26

• Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele

mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale;

• Tagada keskkonna korrashoid.

17. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeeringuala kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse

realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.

Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele.

Koostas

Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917