Teade

K O R R A L D U S

19. märts 2025 nr 1-3/25/60

Loa andmine kormoranide sihipäraseks

heidutuseks Pärnu jõel erinevate metoodikatega

1. OTSUS

Lennundusseaduse § 4¹ lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.08.2022 korralduse nr 229

„Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise

piiramiseks“ punkti 2; Vabariigi Valitsuse 26.08.2022 määruse nr 81 „Lennupiirangute alas või

geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise

kord ning loa andja määramine” § 6 lõike 1 alusel, lähtudes p-s 2 esitatud asjaoludest, p-s 3

esitatud kaalutustest, tuginedes p-s 3 viidatud õigusnormidele ning võttes aluseks

Keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 10 lõike 2 punkti

12, otsustan:

1. anda MTÜ Eesti Vee-elustiku Seltsile ja tema poolt volitatud isikutele luba:

1.1. Pärnu jõe hoiualal ja sellega piirneval alal Pärnu jõel ja jõe kallastel Pärnu jõe

alamjooksul, kesklinna uuest kaarsillast kuni Kurgja paisuni kormoranide heidutamiseks

mitteletaalse heidutusmeetodiga drooni lennutamisega päikesetõusust päikeseloojanguni;

1.1.1. heidutus ei ole lubatud mustviirese elupaigas ja sellest 300 m üles- ja allavoolu Pärnu

jõel ja jõe kallastel alates 1. maist.

1.2. Pärnu jõe hoiualal ja sellega piirneval alal Pärnu jõel ja jõe kallastel Pärnu jõe

alamjooksul Sauga jõe suudmest kuni Kurgja paisuni kormoranide heidutamiseks

mitteletaalsete heidutusmeetoditega helihäiringutega (paugutid, paukpadrunid,

tuuletantsija) päikesetõusust päikeseloojanguni ja peletamine laseriga ööpäevaringselt;

2. Anda luba droonivaatlusteks volitatud isikule Verner Vilgas (sünnikuupäev 25.10.1961)

Kihnu laidude looduskaitseala asuvatele laidudele Sangõ (Sangelaid), Küll-laiule,

Imutlaiule, Manija maastikukaitseala asuvale Anõlaiule (Anilaid) ja Sorgu

looduskaitseala asuvale Sorgu saarele järgmistel tingimustel:

2.1. mehitamata õhusõiduki lennutamine ehk droonivaatlus tuleb teostada punkt 2 nimetatud

laiududel vähemalt 50 m kõrgusel maapinnast, laiule lähenedes ei või olla drooni kiirus

kiirem kui 10 km/h ning vältida lindude parvesid;

2.2. ulatusliku lindude põgenemisel tuleb droonipiloodil droon koheselt piirkonnast

eemaldada ja järgmisel korral lähenemisstrateegiat muuta;

2.3. droonivaatlused on lubatud teostada 7 päeva tagant. Erandina on lubatud teostada

droonivaatlust lühema ajavahe tagant kui 7 päeva, kui see on tingitud

ilmastikutingimustest. Sellisel juhul tuleb lennust eelnevalt Keskkonnaametit teavitada

2 (9)

([email protected]).

2.4. droonivaatluse käigus tuleb taotlejal koguda andmed nii kormoranide pesitusarengust iga

laiu kohta, kui ka kolooniate paiknemise kohta konkreetsel laiul;

2.5. droonivaatlustest saadud informatsioon tuleb esitada 24 h jooksul Keskkonnaametile

([email protected]).

3. Enne mehitamata õhusõiduki ehk droonide lennutamist on vajalik tutvuda

Transpordiameti kodulehel https://transpordiamet.ee/lennundus-ja-

lennuohutus/droonidmehitamata-ohusoidukid/droonide-lennutamise-reeglid oleva

informatsiooniga ning vastavalt sellele saada vajadusel Transpodiametilt kooskõlastus.

4. Keskkonnaametile tuleb 09. juuniks 2025 esitada käesoleva loa Lisas 1 esitatud vormi

põhjal aruanne ([email protected]).

5. Loa nõuete täitmise eest on vastutavaks isikuks Üllar Meriste (sünnikuupäev

22.02.1969).

6. Loa omanikul tuleb heidtustegevustest teavitada nii kohalikku kogukonda kui ka

vajadusel Politsei- ja Piirivalveametit.

7. Luba on kehtiv allkirjastamisest kuni 30. aprillini 2025.

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest arvates,

esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

2. ASJAOLUD

MTÜ Eesti Vee-elustiku Seltsi juhatuse esimees Üllar Meriste esitas Keskkonnaametile

taotlused1 ning teadusliku põhjenduse, et saada luba kormoranide heidutuseks drooniga Pärnu

jõe alamjooksul, kesklinna uuest kaarsillast kuni Kurgja paisuni ning laseri, tuuletantsija ja

paugutajatega heidutamine Pärnu jõe alamjooksul tindisaartest Paikusel kuni Kurgja paisuni.

Lisaks esitas taotleja taotluse drooni lennuloa saamiseks Kihnu laidude looduskaitsealal asuvatel

laidudel Sangõ (Sange), Küll-laiul, Imutlaiul, Manija maastikukaitsealal asuval Anõlaiul

(Anilaid) ja Sorgu looduskaitsealal asuval Sorgu saarel. MTÜ Eesti Vee-elustiku Seltsi poolt on

volitatud droonipiloot Verner Vilgas. Heidutamisel ning vaatlustel kasutatakse 5. põlvkonna

drooni SWELLPRO.

Pärnu jõest on kujunenud kormoranide pesitsuseelne puhke- ja toitumisala, seda eriti

kevadperioodil. Arvukad kormorani toitumiskolooniad toituvad kalakoelmutel, toitudes nii

Pärnu jõkke kudema suunduvatest kalaliikidest kui ka jõe püsikalastikust, mille tulemusel tugev

kisklussurve vähendab seeläbi märkimisväärselt nende sigimisedukust ning kalade ellujäävust.

Arvestades TÜ Eesti mereinstituudi 2024. aastal samas kohas läbiviidud toitumisuuringut, toitub

kormoran bvaldavas enamuses kudevast meritindist ja vimmast. Ekspertarvamuses “Kormorani

toitumise mõjud rannikumere kalavarudele”2 on välja toodud, milliseks võivad seejuures

kujuneda kormorani poolt kalavarudele tekitatavad kahjud. Nimetatud dokumente arvestades

peame oluliseks lisada lisaks helihäiringutele ja laseriga ka drooniga heidutamise kormorani

mõju vähendamiseks Pärnu jõe kalade koelmutel. Ühtasi saab drooniga kaardistada kormoranide

poolt vigastatud kudekalade liigilist koosseisu ja arvukust veepinnal. Varasemalt on lindude

1 Kirjad on registreeritud Keskkonnaamet dokumendihaldusüsteemis 10.02.2025 nr 7-9/25/2577 ja 7-9/25/2577-2 ja

25.02.2025 nr 13-11/25/3711 all. 2 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, leiav veebis:

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/uuring-2024-kormoranid.pdf

3 (9)

poolt vigastatud kalu korduvalt täheldatud, kuid ei ole täpset arvu ülesmärgitud, selline seire

aitaks meil paremini mõista kormoranide mõju kalastikule. Drooni kasutamine annab ka

võimaluse hääletuks heidutuseks varastel hommikutundidel ja seda eelkõige tiheastustusaladel.

Vältimaks tõsist kahju kalastikule ja kalandusele suurematel looduslikel veealadel nagu

Läänemeri, ei ole kormoranide ohjamisel alternatiivseid lahendusi derogatsiooni kasutamata.

Sellisele järeldusele on jõutud kormorane ohjavates Läänemere äärsetes riikides ning see on välja

toodud ka Eesti kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas - „Kormorani (Phalacrocorax carbo

sinensis) kaitse ja ohjamise tegevuskava 2023–20323“.

Looduskaitseseaduse kohaselt on looduslikult esinevate lindude häirimine Eestis keelatud.

Lindude tahtlikku häirimist võib aga läbi viia, kui see on vajalik oluliste

põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara

kahjustamise vältimiseks. Samuti võib liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil Keskkonnaamet

lubada linnumunade, välja arvatud kaitsealuste lindude munad, korjamist ja kahjustamist või

jahiulukite nimekirja kuuluvate lindude aastaringset laskmist või püüdmist, kui see on

vajalik põllukultuuride, põllumajandusloomade ja kalakasvatuste kahjustamise või muu olulise

varalise kahju vältimiseks või loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse ning looduslike

elupaikade säilitamise huvides.

Kormoranide ohjamise- ja kaitse kava alusel on teada, et kormoranide toitumise aladel võib

tekkida oluline kahju kalade kudealadele. Selle alusel on põhjendatud puhul õigustatud ning

õiguslikult võimalik kormorane ohjata, et piirata nende arvukust, vältida uute kolooniate

tekkimist ning konfliktide suurenemist inimestega, kahju tekkimist kalapüügile ja kalade

paljunemisele. Ka kormorani kaitse ja ohjamiskavas on eesmärgina sees uute kolooniate tekke

vältimine ja seda eriti siseveekogudel. Peletamine ja ka heidutusjaht on selgelt välja toodud kui

efektiivsed ja legaalsed meetmed probleemiga ennetavalt tegelemiseks. Kahjuks pole kava oma

eesmärki saavutanud, sest kormoranide arvukus aina kasvab.

Nagu möödunud aasta kogemus kinnitas, siis reageerib kormoran kergesti heidutusele toitumis-

ja puhkealadel. Pärnu jõest on kujunemas kormoranide puhke- ja toitumisala seda eriti

kevadperioodil, samas on linnupaarid seal koha sisse võtnud aastaringselt.

Droonivaatlused Sangõ (Sangelaid), Anõlaiule (Anilaid), Sorgule, Küll-laiule ja Imutlaiule

aitavad planeerida kormoranide munade õigeaegset õlitamist, st planeerida tegevust perioodi, kui

pojad pole veel koorunud ning vaatlusandmed annavad ülevaate laiude/saare lindude

pesituskolooniate paiknemiste kohta, mille tulemusel puudub kormoranide munade õlitamisel

teiste pesitsevate lindude häirimine.

3. KAALUTLUSED

3.1.Kormoran (Phalacrocorax carbo) on Eesti punase nimestiku alusel soodsas seisundis olev liik4.

Kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava5 kohaselt on Eestis üheks ohjamise mõõdikuks

sisemaal asuvate kolooniate kadumine või kahanemine. Tegevuskava eelnõus on nimetatud

ohjamistegevusteks kormoranide sihipärane hirmutamine, mille käigus peletatakse (kasutades

samaaegselt heli ja visuaalseid vahendeid, vajadusel kombineerituna üksikisendite küttimisega)

süsteemselt linde. Tegevus on oluline teostada piirkondades, mis on sotsiaalselt või kultuuriliselt

olulised inimesele või kaladele oluliste rändeteede ääres (nt Pärnu jõgi), sh ka kalade asustamise

aegselt.

3 Keskkonnaameti 1.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/134 kinnitatud „Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis)

kaitse ja ohjamise tegevuskava“ 4 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur (11.03.2025) 5 Keskkonnaameti 1.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/134 kinnitatud „Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis)

kaitse ja ohjamise tegevuskava“

4 (9)

Eesti Mereinstituudi eksperarvamuse6 kohaselt koguneb Pärnu jõe äärde kormoran massiliselt

toituma märtsi viimastel nädalatel, kui jää on sulanud. Toitumine kestab kuni pesitsusaja

alguseni. Pärnu jõe kaladest toituvaid kormorane on hinnatud 2023. aasta seisuga olevat ca 5000

lindu (M. Mägi, suulised andmed). Võttes aluseks, et toitumise periood kestab umbes 50 päeva,

on kormorani poolt tarbitava kala kogus hinnanguliselt 125 tonni. Kuna lindude toitumisränne

kattub ajaliselt meritindi ja vimma rännetega Pärnu jõe koelmutele, on põhjust arvata, et

nimetatud liigid on domineerivad saakloomad. Kormorani saagiks langevad jões ka ahvenad ja

koha, kuid ilmselt suurim majanduslik kahju tekitatakse lõhe ja merisiia noorjärkudele (merisiia

noorjärkude puhul on tegu ettekasvatatud ja jõkke asustatud isenditega, lõhe puhul nii looduslike

kui ka asustatud isenditega). On võimalik, et kormoranide poolt söödavate liikide isendite

osakaalu arvestades tekitatakse suurim kahju muu hulgas lõhi (nii looduslike kui ka asustatud

isenditega) noorjärkudele. Võttes aluseks, et lõhi smolt kaalub keskmiselt 40 grammi ja oletades,

et ta moodustab Pärnu jões toituva kormorani toidust kõigest 0,1% (125st tonnist) siis hukkub

kiskluse läbi 3125 smolti. Kui smoldid peaks moodustama 1% kormorani poolt söödavast kalast,

siis hukkub igal kevadel 31 250 smolti. RMK andmete7 järgi on perioodil 2013 kuni 2023

kulunud Pärnu jõe lõhe- ja siiapopulatsioonide kalakasvatuslikule taastamisele kokku umbes 2

miljonit eurot, viimastel aastatel on kulunud selleks otstarbeks u 300 tuhat eurot aastas.

Vähendamaks asustatava kalade suremust läbi kormoranide kiskluse, tuleb koostöös RMK

Põlula kalakasvatusega mitteletaalse heidutamise abil vähendada kormorani mõju lõhe ja

merisiia asustamisele Pärnu jõe asustamiskohtades. Heidutus tuleb läbi viia nii enne

asustamist, asustamise ajal kui ka pärast asustamist.

Pärnu jõe alamjooks on arvatud Pärnu jõe hoiuala koosseisu (EELIS kood KLO2000293). Pärnu

jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi -

jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase

(Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi

(Unio crassus) elupaikade kaitse. Kormoranide häirimine ei mõjuta hoiuala kaitse-eesmärke

negatiivselt, kuna aitab kaasa kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide kudealade kaitsele ja omab

seetõttu positiivset mõju.

Pärnu jõe hoiualaga ei kattu ega piirne vahetult I ja II kaitsekategooria linnuliikide elupaiku.

Hoiualaga kattuvad II kaitsekategooria erinevate nahkhiireliikide elupaigad ning sellega kattub

III kaitsekategooria linnuliigi mustviires (Chlidonias niger) elupaik. Viimane on nähtav

Maaameti geoportaalis https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse. Nahkhiired on öise

aktiivsusega ning kui kormoranide helihäiring toimub päevasel ajal, ei häiri taotletud tegevus

eeldatavasti nahkhiiri. Lühiajaline ja lokaalne laserheidutus öisel ajal eeldatavasti samuti

nahkhiiri oluliselt negatiivselt ei mõjuta. Mustviirese elupaik asub Pärnu linnas Pärnu jõe suudme

lähedal, Kesklinna sillast u 2 km ülesvoolu. Mustviires saabub Eestisse mai alguses. Kaitsealuse

linnuliigi häirimatu pesitsemise tagamiseks on alates 1. maist keelatud mustviirese elupaigas ja

elupaigast 300 m üles- ja allavoolu Pärnu jõel ja jõe kallastel kormoranide heidutamine.

Pärnu jõe hoiuala peamiste kaitse-eesmärkide hulgas on lõhe kaitse ja kalade rändetakistuste

eemaldamiseks ning lõhepopulatsiooni taastamiseks on tehtud märkimisväärseid kulutusi.

Seetõttu on heidutus vajalik muu hulgas Pärnu jõe hoiuala soodsa seisundi tagamiseks.

Kormoranide toitumiskolooniat on õige ohjata kevadperioodil kui toimub noorkalade ränne jõest

merre ja kohanemine merekeskkonnaga8. Samuti tuleb peletamist alustada enne lindude

harjumuse tekkimist paika külastada ja seal viibida. On täheldatud, et aastaid enne koloonia

6 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, kättesaadav Reginonaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kodulehelt 7 Kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.03.2024 13-11/24/5970-3 all. 8 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, leiav veebis:

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/uuring-2024-kormoranid.pdf

5 (9)

rajamist testivad linnud asukoha ohutust puhkepaigana. Kevadel on kormoran koloonias

häirimisaltim. Heli- ja valgushäiring toimivad just esimeste lindude saabudes tõhusaimalt9.

Keskkonnaameti hinnangul on loa andmine taotlusekohaseks heidutuseks põhjendatud, sest selle

abil kaitstakse kalavarusid ja koelmualasid Pärnu jõe hoiualal ning kuna tegu on mitteletaalse

heitutamisega (peletamine laserite ja helihäiringutega), siis võib see tõenäoliselt kaasa tuua

kormoranidele vaid lühiajalist stressi. Tegevus ei mõjuta negatiivselt liigi soodsat seisundit.

Arvestades kormoranide tehtava kahju ennetamise vajadust ja leviku edasise laienemise piiramist

siseveekogudel, on põhjendatud muude, mittekaitsealuste linnuliikide samaaegse häirimise

lubamine, kuna see on ajutine ja eeldatavasti ei põhjusta pesitsuse ebaõnnestumist.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et heidutustegevuse läbiviimisel tuleb arvestada

kohalike omavalitsuste nõuetega elanike häirimise vältimiseks ning vajadusel

kooskõlastada tegevused maaomanikega.

3.2. Anõlaid (Anilaid) asub Manija maastikukaitseala Anilaiu sihtkaitsevööndis, kus kehtib Vabariigi

Valitsuse 29.05.2006 määrusega nr 127 “Manija maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ kehtestatud

kaitsekord. Anilaiu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on laiu maastikukompleksi ja haruldaste

liikide kaitse. Sorgu asub Sorgu looduskaitseala Sorkholmi sihtkaitsevööndis, kus kehtib

Vabariigi Valitsuse 07.03.2014 määrusega nr 35 kehtestatud „Sorgu looduskaitseala

moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Sorkholmi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikuelustiku

jaoks sobivate elupaikade ja kasvukohtade säilitamine ning mere- ja rannikulindude sigimisala

kaitse. Küll-laid, Imutlaid ja Sangõ (Sangelaid) asuvad Kihnu laidude looduskaitseala Kihnu

linnulaidude sihtkaitsevööndis, kus kehtib Vabariigi Valitsuse 04.03.2014 määruse nr 31 „Kihnu

laidude looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ kohane kaitsekord. Sihtkaitsevööndi

kaitse-eesmärk on mere- ja rannikuelustiku jaoks sobivate elupaikade ja kasvukohtade

säilitamine. Kõik nimetatud kaitsealad kuuluvad Natura 2000 Pärnu lahe linnuala koosseisu10.

Kõikidel eelnimetatud laidudel kehtib viibimise keeluaeg, kuid droonivaatluste tegemiseks

ei ole vajalik laiul viibimine. Kaitsekord ei reguleeri droonivaatluseid, mistõttu kaitse-

eeskirjadest lähtuvalt kooskõlastamise või sellest keeldumise õiguslik alus puudub.

Vabariigi Valitsuse 25.08.2022 korralduse nr 229 „Lennupiirangud õhusõidukitele ja

geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks“ (korraldus) punkti 2.1

alapunkti 9 kohaselt on keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud lennupiiranguga ala Sangelaiul

81200N 235154E – 581222N 235356E – 581222N 235439E – 581111N 235439E – 581042N

235208E – 581113N 235136E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või

veepinnast. Korralduse punkti 2.3. kohaselt võib Sangelaiul 1. veebruarist kuni 30. novembrini

lend toimuda vaid Keskkonnaameti loa alusel.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõige 6 ja 61 punkt 2 alusel on keelatud looduslikult

esinevate linnuliikide tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja

arvatud sama paragrahvi lõige 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel. LKS

§ 55 lõige 3 punktides 2-5 sätestatud juhud on: 2) elanikkonna ohutuse huvides; 3) lennuohutuse

huvides; 4) kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade,

kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; 5) õppe- või teadusotstarbel. LKS

§ 55 lg 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud, välja arvatud sama seaduse § 58

lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.

9 Keskkonnaameti 1.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/134 kinnitatud „Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis)

kaitse ja ohjamise tegevuskava“ 10 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“

6 (9)

Kormoranide kaitse ja ohjamiskavast lähtuvalt on üheks nimetatud tegevuseks kormoranide

munade õlitamine, mida peetakse ohjamise metoodikatest kõige humaansemaks lähenemiseks.

Sõltuvalt aastast ja ilmastikust võib kormorani pesitsuse algus varieeruda, kuid Eestis peaks

esimene õlitamine toimuma aprilli lõpus või mai alguses (sõltuvalt pesitsuse algusest). Täpsema

informatsiooni saamiseks on põhjendatud laidudel teostada pesitsuseelsed vaatlused. Oluline on

tagada, et droonivaatlustega ei häirita linnuliike. Arvestades teadusuuringut11, mille kohaselt ei

põgene suured linnud (üle 1,2 kg, sh kormoran) pesalt, kui droon on kõrgemal kui 30 m, keskmise

suurusega linnud (0,4–1,2 kg) ei page pesalt, kui droon on kaugemal kui 50 m ja väikesed linnud,

kui droon on kaugema kui 70 m. Lisaks on oluline, et laiule lähenedes ei või olla drooni kiirus

kiirem kui 10 km/h.Võttes aluseks Keskkonnaaengtuuri seireandmed12 taotluses esitatud laidude

kohta ning seiratud lindude pesitsusaegasid, on lubatud teostatada vaatlusi 50 m kõrguselt

maapinnast ning drooni lennukiirus ei või laiule lähenedes olla suurem kui 10 km/h. Drooni

lennutamisel vältida lindude parvesid. Juhul, kui drooni operaator tuvastab ulatusliku lindude

põgenemise, tuleb droonil koheselt piirkonnast eemalduda ja järgmisel korral

lähenemisstrateegiat muuta nagu kiiruse, kõrguse, stardikauguse muutmine.

Droonivaatluste tulemusena peab selguma kormoranide pesitsusaeg ja -areng ning kolooniate

paiknemise asetus konkreetsetel laidudel. Eesmärgiga, et õlitamise läbiviijad läheneks laiule

õigest asukohast. Kormoranid alustavad üldiselt Eestis pesitsemist aprilli lõpus või mai alguses

ning haudevältus on 28–31 päeva. Oluline on droonivaatlusega registreerida pesitsemise algus

ning aeg, kui laidudel on enamik kormorane alustanud pesitsust, kuid pojad pole veel koorunud.

Sellest tulenevalt on droonivaatlused lubatud teostada 7 päeva tagant. Kuna kaugseire on

mõjutatud tugevalt ilmastikust, mida pikaajaliselt ei saa ette planeerida, on erandina lubatud

teostada droonivaatlust lühema ajavahe tagant kui 7 päeva, millest tuleb Keskkonnaametit

teavitada. Vaatluste tegemisel Sangelaiul ei tohi viibida Kihnu laidude looduskaitseala Karede

sihtkaitsevööndis (liikumiskeeld 15. veebruarist 14. novembrini) vastavalt Vabariigi Valitsuse

04.03.2014 määruse nr 31 „Kihnu laidude looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ § 11

p 3.

3.3.Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet kaalunud taotluses toodud eesmärke ning leiab, et

nimetatud eesmärkidel kormoranide mitteletaalset heidutust saab käsitleda tahtliku

häirimisena kalakasvatuse ja koelmute kahjustamise vältimiseks. Lisaks on

Keskkonnaamet seisukohal, et kui arvestatakse antud kirjas toodud Keskkonnaameti

tingimuste ja seisukohtadega, ei avalda droonivaatlused eeldatavasti mõju Kihnu

laidude looduskaitsealal asuvatel laidudel Sangõ (Sange), Küll-laiule, Imutlaiule,

Manija maastikukaitsealal asuval Anõlaiul (Anilaid) ja Sorgu looduskaitsealal asuvale

Sorgu saare kaitse-eesmärkidele ega seisundile ning kaitsealustele linnuliikidele.

3.4.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 53 kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti

kõrvaltingimusega. Nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel võib haldusakti kõrvaltingimuseks

olla muuhulgas (a) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud kuupäevast või

tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes, (b) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud

lisakohustus või (c) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või

kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Haldusakti kõrvaltingimuse võib lähtudes

HMS § 53 lõike 2 punktist 3 määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse

kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt LKS regulatsioonile on kormoranide häirimisluba

haldusaktiks, mille andmise või mitteandmise otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

11 Brisson-Curadeau, É., Lacombe, R., Gousy-Leblanc, M., Poirier, V., Jackson, L., Petalas, C., Miranda, E., Eby,

A., Baak, J., Léandri-Breton, D.-J., Choy, E., Legros, J., Tranze-Drabinia, E. and Elliott, K.H. (2025), A meta-

analysis of the impact of drones on birds. Front Ecol Environ e2809. Leitav veebist:

https://doi.org/10.1002/fee.2809 12 Keskkonnaagentuur. „Väikeste meresaarte haudelinnustik 2024. a.“

7 (9)

3.5.Keskkonnaamet seab lubatud tegevusele kõrvaltingimuse, milleks on aruandlusega seotud

lisakohustus.

3.6.HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel on korralduse eelnõu edastatud

menetlusosalistele arvamuse esitamiseks 12.03.2024 tähtajaga 18.03.2024.

8 (9)

3.7. Riigimetsa Majandamise Keskus esitas 14.03.2025 muudatusettepanekud, et punktis 1.2.

tuua heidutuse piirkond laidendada Pärnu jõel Papiniidu sillast Kurgja paisuni kormoranide

heidutamiseks mitteletaalsete heidutusmeetoditega helihäiringutega ning teise ettepanekuna

muuta loa kehtivusaega 30. aprilli asemel 15. maiks. Põhjendusega Pärnu jõe alamjooksul

on kolm autodega ligipääsetavat ühe- ja kaheaastaste lõhede asustamiskohta, mille vahel

jaotada asustatavad kalad. Need kohad on Sindis, Paikusel ja Pärnu linnas Papiniidu silla

kõrval. Viimane koht on tehniliselt parim ja ka kõige turvalisem kaladele. Tavaliselt asustame

üheaastaseid Sindis ja Paikusel ning kaheaastaseid Papiniidu silla all. Lubatud

asustamisaegse heidutuse ala ei peaks algama Paikuselt, vaid Pärnu linnas vähemalt

Papiniidu sillast alates. Lõhe noorkalade asustamine Põlula kalakasvatuskekusest Pärnu

jõkke toimub siis, kui jõevee veetemperatuur on üle 6 kraadi ja enam-vähem sarnane

kasvanduse omaga. See oleneb kevade arengust, on olnud aastati erinev ja jäänud

ajavahemikku 15. aprillist kuni 15. maini. Viimastel aastatel on seoses kormoranide arvukuse

märkimisväärse kasvuga tulnud lõhe noorkalade asustamisega viivitada ajani, mil

kormoranid on suuremas osas jõelt lahkunud (aprilli lõpust kuni mai esimese dekaadini).

Lõhe looduslike smoltide ränne jõest merre algab siis, kui jõevee temperatuur on 10 kraadi

ja üle selle ning rände tipuaeg jääb tavaliselt maikuusse (Martin Kesleri suulised andmed).

Lähtudes ülaltoodust on tarvis rakendada mitteletaalseid helihäiringuid vajadusel vähemalt

15. maini.

Keskkonnaamet analüüsis muudatusettepanekuid nii piirkonna kui ka aja osas ning leiab, et

ettepanek on asjakohane ega mõju Pärnu jõel registreeritud mustviirese elupaigale

negatiivselt. Arvestades, et elupaik on Papiniidu sillast kaugemale kui 300 m, on põhjendatud

asustatavate kalade kaitseks piirkonda suurendada, muudatus ei põhjusta ohtu mustviirese

elupaigale. Kuna loas on lubatud heidutamine ka droonidega, piirkonnas Pärnu jõel kesklinna

uuest kaarsillast, lisab Keskkonnaamet mustviirese elupaiga kaitse eesmärgil loa ostuses

lisanõudeks ning kaalutlustest põhjenduse. Keskkonnaamet muudab loas otsuse punkti 1.2 ja

7 vastavalt esitatud ettepanekule ning täiendab loa otsust puntis 1.1.1 ning kaalutlust punktis

3.1.

3.8. Eesti Vee-elustiku Selts esitas 18.03.2025 ettepaneku, et muuta korralduses punk 1.2.

helihäiringute piirkonda. Tuginedes 3.-17. märtsini 2025 kogutud vaatlusandmetele, mille

kohaselt kormoraniparved on regulaarselt koondumas toitumiseks ka Pärnu jõe ja Sauga jõe

suudme ristumisalal, peame vajalikuks lubada kormoranide heidutuspaugutamist alates

Sauga jõe suudmest kuni Kurgja pais.

Keskonnaamet peab ettepanekut põhjendatuks ning muudab punkt 1.2 sõbastust vastavalt

Eesti Vee-elustiku Seltsi ettepanekule. Arvestades, et alasse jääb ka Riigimetsa Majandamise

Keskuse esitatud ala, kus on vajalik heidutada kormorane kalade asustamise ajal ja järgselt.

3.9.Eesti Ornitoloogiaühind edastas 18.03.2025 ettepanekud korraldusele. Esiteks tuleb

korralduses täpsustada, kui sageli tohib Kihnu laidudel drooniga kormoranide

pesitsusstaadiumit kontrollimas käia. Eesti Ornitoloogiaühing pakub, et maksimaalne lubatud

sagedus oleks kord nädalas, et minimeerida laidudel pesitsevate linnuliikide häirimist. Nagu

korralduses ka kirjas on, siis osade linnuliikide jaoks võib drooni 50-meetrine lennukõrgus

põgenemisreaktsiooni esile kutsuda.

Keskkonnaamet leiab, et esitatud ettepanek on põhjendatud ning täiendab otsuse punkti 2.2

ning kaalutluste punkt 3.2. Lisaks täiendab Keskkonnaamet ettepanekut sageduse osas, kuna

kaugseire on tugevalt mõjutatud ilmastikust, mistõttu ei pruugi erandkordades lubatud

sageduse nõuet rakendada.

9 (9)

Teiseks pakub Eesti Ornitoloogiaühing, et lisada loa tingmusse punkt 2.1, et drooni kiiruse

laiule lähenedes ei või olla kiirem kui 10 km/h. Ettepaneku tuleneb korraludes viidatud

teadusartiklist.

Keskkonnaamet on ettepanekuga nõus ning täiendab otsuse punkti 2.1.

Kolmandaks ettepanekuks, et drooni operaator tuvastab ulatusliku lindude põgenemise,

tuleks droonil koheselt piirkonnast eemalduda ja järgmisel korral lähenemisstrateegiat muuta

(kiiruse, kõrguse, stardikauguse vms muutmine).

Keskkonnaamet on ettepanekug tutvunud ning nõus, lisades korralduse otsuses punkt 2.4 ja

täiendas kaalutuse punkt 3.2.

Eesti Ornitoloogiaühing on samas ka jätkuvalt seisukohal, et kormorani munade õlitamine on

ebaeetiline, ebavajalik ja ebaseaduslik ning seega pole head põhjust drooniga linde häirima

minna. Aga kui seda siiski teha, tuleks rakendada eelpool nimetatud piiranguid, et vähendada

asjatuid häiringuid lindudele pesitsemiseks eraldatud sihtkaitsevööndites. 3.10. Kliimaministeerium esitas 19.03.2025 ettepanekud, et täpsustada korralduses droonide

lendamise ajaaken (ajavahemik, millal võib lennata) ja sagedus. See on vajalik erandite

andmisest tulenevalt (lubatakse häirimine). Näiteks kord nädalas on täiesti piisav teha

kontroll-lend, see väldib olukorda, et lennatakse iga päev alal ja häiritakse linde.

Keskkonnaamet on esitatud ettepanekuga nõus ning muudatus on lisatud otsuse puntis 2.3

lisades droonivaatluse lubatud sageduseks 7 päeva vahemiku, kuid kuna kaugseire on

tugevalt mõjutatud ilmastikust, lisab juurde erandi võimaluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvo Roose

juhataja

looduskaitse korraldamise osakond

Saata: Vee-Elustiku Selts [email protected]; Eesti Ornitoloogiaühing [email protected];

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Kerli Pettai

vee-elustiku spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

PPA Lääne prefektuur

Teavitus kevadisest kormoranide heidutusest Pärnu jõel

20.03.2025

Anname teada, et vastavalt Eesti Keskkonnaameti poolt 19. märtsil 2025 väljaantud Korralduse nr 1-

3/25/60 kohaselt on Eesti Vee-elustiku Selts MTÜ saanud loa Pärnu jõe hoiualal ja sellega piirneval alal

Pärnu jõel ja jõe kallastel, Pärnu jõe alamjooksul, Sauga jõe suudmest kuni Kurgja paisuni kormoranide

heidutamiseks mitteletaalsete heidutusmeetoditega: helihäiringutega (paugutid,paukpadrunid),

tuuletantsijaga päikesetõusust päikeseloojanguni ja peletamine laseriga ööpäevaringselt, samuti

kesklinna uuest kaarsillast kuni Kurgja paisuni kormoranide heidutamiseks mitteletaalse

heidutusmeetodi- drooni lennutamisega päikesetõusust päikeseloojanguni.

Pärnu jõest on kujunenud kormoranide pesitsuseelne puhke- ja toitumisala, seda eriti kevadperioodil.

Arvukad kormorani toitumiskolooniad toituvad kalakoelmutel, toitudes nii Pärnu jõkke kudema

suunduvatest kalaliikidest kui ka jõe püsikalastikust, mille tulemusel tugev kisklussurve vähendab seeläbi

märkimisväärselt nende sigimisedukust ning kalade ellujäävust.

Kuna lindude heidutus toimub operatiivselt, mis sõltub lindude paiknemisest ühel või teisel jõe lõigul,

siis ei ole võimalik ja otstarbekas sellest pidevalt politseid teavitada. Küll aga saame eelnevalt teada anda

heidutustegevuse aja ja koha kohta kalade jõkke asustamisel. Kontaktisik Üllar Meriste T.56956776

Teavitusele on lisatud KeA dokument loa kohta.

Head koostööd soovides

Üllar Meriste

Eesti Vee-elustiku Selts MTÜ

[email protected]