Teade

1

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tööst

2024. aastal

1. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni töö korraldus Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) on tegutsenud

alates 2001. aastast. Komisjoni tegevuse eesmärgiks on liiklusõnnetuste põhjuste

väljaselgitamine, üldistamine ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamine. Kuni

2016. aasta detsembrini uuriti vaid Harjumaal ja Tallinnas juhtunud õnnetusi. Majandus- ja

taristuministri 23. septembri 2016. a käskkirjaga nr 16-0283 nimetati komisjon ümber, uuendati

komisjoni töö korraldust ning volitati Maanteeameti peadirektorit kinnitama ekspertkomisjoni

koosseis, töökord ning komisjoni liikmetele makstav tasu. Liiklusõnnetuste põhjuste

väljaselgitamise ekspertkomisjoni tegevuspiirkond laienes üle-eestiliseks.

Harju maakonnas ja Tallinnas juhtunud komisjoni uurimispädevusse kuuluvaid liiklusõnnetusi1

menetlevad komisjoni liikmed tegutsevad nn „pideva väljasõidukohustusega“, st et valves olev

ekspertide grupp on valmis operatiivselt sõitma liiklusõnnetuse sündmuskohale 24/7.

Ülejäänud komisjoni liikmed, kes tegutsevad mujal Eestis, sõidavad operatiivselt

liiklusõnnetuse sündmuskohale vaid tööpäevadel ja tööajal ning juhul, kui see ei takista

edasilükkamatute tööülesannete täitmist. Juhul, kui operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohal

ei käidud, alustakse juhtunu menetlust esimesel võimalusel järgmisel tööpäeval.

Seisuga 01.01.2025 kuulus komisjoni koosseisu 68 eksperti, sh 24 politseiametnikku, 18

teedeala spetsialisti (neist 14 Transpordiameti töötajat), 19 autoala spetsialisti (11 Transpordi-

ameti töötajat), kaks psühholoogi, kaks Transpordiameti liiklusohutuse osakonna, üks sõidukite

juhtimisõiguse osakonna, üks ohutus ja juhtimissüsteemi osakonna ning üks analüütika ja

andmete üksuse töötaja.

2024. aasta mais viidi komisjoni liikmetele läbi õppepäev. Õppepäeval anti ülevaade

liiklusohutuse olukorrast ja päevakajalistest liiklusohutuse teemadest, ühtlasi arutati ka

komisjoni töö jooksvad probleeme ning tehti praktilisi töid – vaadeldi ja täideti auto andmestik

ühe avariilise sõiduki kohta ning tehti TRAM lähiümbruse liikluskorralduse kaardistus, mille

käigus toodi välja probleemsed kohad.

2. Komisjoni tegevus 2024. aastal 2024. aastal võttis komisjon menetlusse 72 (2023. aastal 59) liiklusõnnetust. Surmaga lõppenud

liiklusõnnetusi võeti menetlusse 64 (52), neis hukkus kokku 69 (59) inimest, sh viies õnnetuses

hukkus korraga kaks inimest. Lisaks hukkunutele oli 18 (10) liiklusõnnetuses ka vigastatuid,

kokku sai neis vigastada 21 (20) inimest.

1 Komisjon uurib liiklusõnnetusi, milles oli hukkunuid või milles sai vigastada viis või rohkem inimest.

2

Lisaks võeti menetlusse üks liiklusõnnetus, mille menetluse käigus selgus, et surma põhjuseks

oli terviserike, mitte õnnetuses saadud vigastused.

Menetlusse võetud juhtumid maakondade lõikes:

Maakond 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Harju 8 29 22 19 16 12 16 22

sh Tallinn 5 15 12 8 6 8 7 10

Hiiu 1 2 1 - - - - -

Ida-Viru 11 5 6 2 6 6 5 4

Jõgeva 1 6 5 2 - 1 - 4

Järva 2 1 4 1 3 5 4 4

Lääne 2 - 1 4 1 2 2 3

Lääne-Viru 4 6 1 7 4 3 5 6

Põlva 1 1 - 1 1 2 1 -

Pärnu 4 5 4 11 3 5 3 5

Rapla 3 7 5 2 4 1 6 3

Saare 2 7 - 3 1 1 1 5

Tartu 6 10 9 4 13 8 10 8

Valga 2 - - 2 2 - 2 4

Viljandi 1 4 5 3 4 5 2 4

Võru 2 2 - 2 2 2 2 1

Kokku 50 85 63 63 60 53 59 72

2024. aastal lõpetati 65 (48) liiklusõnnetuse menetlus, neist 22 (12) juhtus 2023. aastal. Ühe

juhtumi keskmine menetlemise aeg oli 117 (73) päeva. Menetluse aeg eelmisel aastal

mõnevõrra pikenes, kuna ekspertiiside tulemuste saamine võttis rohkem aega. Seisuga 1.

jaanuar 2025 oli menetluses 23 (23) 2024. aastal juhtunud liiklusõnnetust.

Lühiülevaade 2024. aastal menetlusse võetud hukkunutega liiklusõnnetustest on avaldatud

Transpordiameti veebilehel2. Tuginedes isikuandmete kaitse reeglitele suurema detailsusega

infot ei avaldata, kuid isikustamata kujul seda kasutatakse liiklusohutusalaste tegevuste

planeerimisel.

Liiklusõnnetuste ekspertkomisjoni tegevuskulu 2024. aastal oli kokku 34 224 (25 684) eurot,

sh koolitused 1824 (3082) eurot. Kulu juhtumite menetlemisele ehk komisjoni liikmete töötasu

oli 32 400 (21 730) eurot. Ühe liiklusõnnetuse menetlemise keskmine maksumus oli 498 (454)

eurot.

3. Komisjoni ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks 2024. aastal lõpetatud juhtumite arvamustes toodud ettepanekud liikluskeskkonna ohutumaks

muutmise kohta on edastatud seisukoha võtmiseks tee valdajatele – Transpordiametile,

Tallinna, Tartu ja Narva linnavalitsusele ning Tartu ja Kohila vallavalitsusele.

2 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-02/Liiklusaasta%202024_loplik.pdf

3

Liiklusohutuse tagamisele suunatud ettepanekutes on rõhutatud liiklusjärelevalve olulist rolli

liiklejate liikluskäitumise kujundamisel, parandamisel ning liiklusohutuse tagamisel ning

peetud vajalikuks jätkata liiklusreeglite ja nende järgimise vajalikkuse selgitamist ja sellealast

ennetustööd.

Teavitustegevused ja liiklusjärelevalve teatud fookusteemad, nagu näiteks joobes juhtimine,

turvavarustuse kasutamine ja lubatud sõidukiirusest kinnipidamine või teeoludele vastava

kiiruse valik, korduvad küll aastast aastasse, kuid nende jätkuv süstemaatiline käsitlemine on

liiklusohutuse tagamiseks vajalik. 2024. aastal surmaga lõppenud liiklusõnnetuste üheks

määravaks riskiteguriks oli joove 19, turvavarustuse (turvavöö, kiiver, helkur) mittekasutamine

12 ja kiirus 20 liiklusõnnetuse puhul.3

Ekspertkomisjoni liikmete poolt tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks on toodud

lisas 1.

Lugupidamisega,

Villu Vane

komisjoni esimees,

liiklusohutuse osakond

Transpordiamet

/allkirjastatud digitaalselt/

Lisa:

1. Komisjoni poolt 2024. aastal tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks, 7 lehel.

Teadmiseks:

Transpordiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

3 https://www.transpordiamet.ee/statistika

1

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni poolt 2024. aastal menetletud juhtumites1 toodud ettepanekud meetmete rakendamiseks liiklusohutuse tagamisel

Iga komisjoni poolt uuritud liiklusõnnetuse kohta koostatud kokkuvõttes on ekspertide poolt

toodud välja riskitegurid ja asjaolud, mis võisid omada mõju antud liiklusõnnetuse toimumisele

ja tagajärgede raskusastmele. Samuti on tehtud ettepanekud analoogsete õnnetuste vältimiseks

tulevikus. Ettepanekud on tehtud lähtuvalt õnnetuse toimumist või selle raskusastet mõjutanud

riskiteguritest ning seejuures ei ole hinnatud meetmete rakendamisega kaasnevaid muid

aspekte, näiteks ettepaneku majanduslikku mõju või tasuvust, sotsiaalset mõju jms.

Sageli on liiklusõnnetuste puhul tegemist riskiteguritega, mis korduvad aasta-aastalt. Sellisteks

teguriteks on:

• juhtide puhul sõiduki juhtimine joobeseisundis (14)2, lubatud sõidukiiruse

ületamine või kiiruse valikul tee- ja ilmaoludega mittearvestamine (17), turvavarustuse

mittekasutamine juhi või sõitjate poolt (5), manöövri sooritamisel selle ohutuses mitte

veendumine (11) ning sõiduki juhtimine, omamata vastava kategooria sõiduki

juhtimisõigust (2);

• jalakäijate puhul sõidutee ületamine veendumata teeületamise ohutuses (5) ning

pimeda ajal teel liikudes helkuri või valgusallika mittekasutamine (5).

Tulenevalt samasugustest ja korduvastest riskiteguritest, korduvad ka ettepanekud, mis

puudutavad juhtidele ja jalakäijatele suunatud ennetustööd ning jätkuvat suurendatud

tähelepanu pööramise vajadust liiklusjärelevalve käigus korduvate riskiteguritena märgitud

liiklusnõuete eirajate väljaselgitamiseks.

Järgnevalt on toodud need ettepanekud, mis on 2024. aastal koostatud ekspertarvamustes

esitatud lisaks aasta-aastalt korduvatele. Ettepanekud on teemade ja liiklejarühmade järgi

grupeeritud ning üldistatud.

Selgitus ja teavitustöö

Mootorsõidukijuhid

• Juht on kohustatud enne sõidu alustamist ja vajadusel ka sõidu ajal veenduma, et:

o tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida (2);

o sõiduk on tehniliselt korras ja läbinud tehnoülevaatuse (1);

o sõitjate ruumis olevad lahtised esemed on kinnitatud, et vältida nende liikuma

hakkamine näiteks õnnetuse või järsu pidurdamise korral (2);

o sõidukile paigaldatud seadmed on transpordiasendis ja korrektselt kinnitatud

(1);

o sõiduki ette paigaldatud tööorgani kõrgus on seadistatud selliselt, et juhi

vaateväli on vaba (1).

1 2024. aastal lõpetati 65 liiklusõnnetuse menetlus, neist 22 juhtus 2023. aastal. 2 Mitme liiklusõnnetuse puhul on ettepanek tehtud.

2

• Kiiruse valikul peab juht:

o talvistes oludes arvestama, et tee võib ristmikel olla libedam kui mujal, mistõttu

ei saa peale peatumist või kiiruse olulist vähendamist igakord kohapealt kiiresti

liikuma (1);

o arvestama, et madalalt paistev päike pimestab ja halvendab nähtavust, sellest

johtuvalt tuleb kiirust vähendada (2);

o kitsal teel vastu sõitjast möödumisel vähendama sõidukiirust (1);

o kohtades, kus on näha, et teekattes on bituumen välja sulanud, olema eriti

ettevaatlik ja märja tee puhul vähendama kiirust tavapärasest rohkem (1);

o ülekäigurajale või ülekäigukohale lähenedes vähendama kiirust ja olema valmis

jalakäijatele teeandmiseks (3);

o raudteeülesõidukohale lähenedes tuleb vähendada kiirust, et vajadusel saaks

sõiduki peatada enne ülesõidukohta (1);

o kehvade tee- ja ilmaolude korral ei tuleks sõita lubatud maksimukiirusega (1).

• Sõidukit juhtimise ajal:

o tuleb olla tähelepanelik ning keskenduda juhtimisele (5);

o ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega, mis viib tähelepanu juhtimiselt kõrvale (2);

o enne möödasõidu alustamist tuleb veenduda manöövri ohutuses, eriti

tähelepanelik tuleb olla kehvades tee- ja ilmoludes (4);

o tuleb bussipeatuste vahetus läheduses olla tähelepanelik, pöörates eriti

tähelepanu vähem kaitstud liiklejatele (2);

o tuleb bussipeatuses seisvast või just liikuma hakanud bussis möödudes olla

äärmiselt tähelepanelik ja arvestada, et seal võib olla jalakäijad, kes hakkavad

teed ületama (2);

o teetööde alas tuleb järgida liikluskorraldusvahendite nõudeid ning olla

tähelepanelik ja ettevaatlik ka siis, kui nähtavalt töid ei tehta (2);

o pimeda ajal peab olema tähelepanelik võimalike teel asuvatele objektide suhtes

(1).

• Ristmiku ületamisel peab juht arvestama, et:

o peateele sõites tuleb anda teed kõigile peateel liiklejatele (1);

o liikudes peateel ning märgates kõrvateel lähenevat sõidukit tuleb olla valmis

selleks, et teine osapool ei ole peateel liikunud sõidukit märganud või ei oska

arvestada selle lähenemiskiirusega (1).

• Sõiduki rehvidega seoses jälgida, et:

o kõik M+S tähistusega rehvid ei ole talverehvid ning kui tegemist ei ole

talverehviga, siis ei ole tohiks talvistes tingimistes nendega sõita (1);

o rehvide vanus - ajas rehvi haardeomadused muutuvad, üle 7-8 aasta vanuste

rehvide kasutamisest tuleks võimalusel hoiduda (2);

o vähendatud hõõrdetakistusega rehvide puhul tuleb arvestada nende halvema

pidavusega libedal teekattel (1);

o kasutataks hooajale vastavaid rehve (1).

• Tehnoülevaatuseta sõidukiga on lubatud sõita vaid remondikohta ja tehnoülevaatusele

(1).

• Hooldussõidukitega arvestamine, nende taga võib olla lumepilv, sahad võivad ulatuda

sõiduki gabariidist suhteliselt palju välja ning vajadusel võib hooldeauto sõita

sõidurajalt välja (1).

3

• Mootorratturid:

o sõidukoolitused aitavad omandada mootorrattasõiduks hädavajalikke

sõiduoskusi ja pidurdamistehnikaid, mis muudavad sõidu turvalisemaks (2);

o on vähem kaitstud ja peaksid seetõttu olema eriti ettevaatlikud (3);

o turvavarustuse vajalikkus (riietus, jalatsid, kindad, motokiiver, lisakaitsed (1);

o oluline on osata oma liiklusvahendiga sõita ja selle käitumist tunda eriti koos

kaassõitjaga sõites (1);

o suurel kiirusel äkkpidurdamisega kaasnevad ohud (1).

• Lahtise, kaitsekabiinita, T-kat sõiduki, mille kiirusepiirang on üle 40 km/h juhtimisel

tuleb teel liigeldes kanda motokiivrit (1).

• Sõiduki peatumise ja parkimise nõuete täitmisest kinnipidamine asulavälisel teel (1).

• Tulede kasutamise nõuded, sealhulgas sõiduki peatumise ja parkimise ajal (1).

• Tagurdamine on üks ohtlikemaid manöövreid ja seda tehes tuleb olla äärmiselt

tähelepanelik, vajadusel tuleb ohutuse tagamiseks kasutada teiste isikute abi (1).

• Ka esmapilgul pisirikkumisena näiv pidevjoone ületamine võib tuua kaasa väga raskete

tagajärgedega kokkupõrke, kuna kaasliiklejal on raske sellist ootamatut manöövrit ette

näha (1).

• Hämaras ja pimeda ajal metsavaheliselt lõikudel peab juht arvestama võimalusega, et

metsloomad võivad liikuda üle tee (1).

• Bussijuhid:

o koolitustel selgitada keerulistes olukordades (nt laste grupid, kitsad teed)

sõitmisele ja ohutule manööverdamisele (1);

o bussijuht peab tuletama sõitjatele meelde turvavöö kinnitamist ning võimalusel

enne väljasõitu seda kontrollima (1).

• Eriliigilise sõiduki (nt prügiauto) juhtimine erineb tavalise sõiduauto juhtimisest, seega

nõuab juhilt suuremat tähelepanu ning oma kogemuse ja oskuse paremat hindamist ning

sõiduki juhtimine ilma vastava ettevalmistuseta tõstab märkimisväärselt õnnetusse

sattumise riski (1).

• Sõidukid paigaldatud tööseadmete turvalukustusi ei tohi iseseisvalt ja

ebaprofessionaalselt valmistaja projekteeritust muuta (1).

• Liiklusohu olukorras peab sõidukijuht kasutama hoiatusmärguandena helisignaali ja

mitte lootma, et ohu tekitanud liikleja märkab teist sõidukit (1).

• Juhtidele suunatud selgitustöö: juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral ja üldine

abistamiskohustus liiklusõnnetuse puhul (2).

• Eakal sõidukijuhil on mõistlik muuta enda sõidustiili rahulikumaks ning loobuda

manöövri sooritamisest, mille jaoks ei ole reageerimiskiirus ning koordinatsioon enam

sama head kui noorusajal (2).

• Julgustada inimesi, kes tunnevad, et vaimse tervisega seotud sümptomid tema elu

häirima hakkavad, pöörduma abi saamiseks asjatundja konsultatsioonile (2).

Jalakäijad: • Alkoholi tarvitanuna liikluses osaledes tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja tähelepanelik,

võimalusel tuleks vältida asulavälisel teel pimedas liikumist (1).

• Seisvate ja nähtavust piiravate sõidukite varjust/tagant sõidutee ületamine on ohtlik (1).

• Madalalt paistev päike pimestab ja halvendab nähtavust (1).

4

• Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija

liikuma vasakpoolselt teepeenral, selle puudumisel sõiduteel selle vasaku ääre lähedal

(1).

• Punase fooritule ajal tee ületamine ka hõreda liikluse korral ei ole ohutu, kuna juhuslik

ülekäigurajale lähenev sõidukijuht ei pruugi teed ületavat jalakäijat märgata (1).

Jalgratturid ja kergliikurijuhid: • Jalgratta ja kergliikuri juhtimine, kui alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus on üle

piirmäära või joobeseisundis on keelatud (2).

• Jalgrattaga sõites peaks ka täiskasvanud kandma kinnirihmatud jalgrattakiivrit (3).

• Jalakäijate ülekäigurajal üle tee sõites ei ole jalgratturil juhtide suhtes eesõigust ja enne

ülekäigurajale sõitmist tuleb veenduda, et lähenemas ei ole sõidukeid (2).

• Enne igasugust manöövrit tuleb veenduda selle ohutuses (1).

Laiem üldsus • Joobes isiku sõidukirooli asumist tuleks võimalusel takistada või teavitada sellest

koheselt häirekeskust (9).

• Ei tohiks olla kaassõitjaks joobes juhil sõidukis (1).

• Raskes joobes inimesi ei tohiks jätta järelevalveta kohtades, kus liiguvad või hakkavad

liikuma sõidukid (1).

• Ka väiketraktori, ATV jms juht peab olema kaine, seda nii tööd tehes, kui ka teel ühelt

töökohalt teisele liikudes (1).

• Eakate pereliikmete tervist tuleb jälgida ja kui on näha, et tema sõiduki juhtimise

võimekus jätab soovida ja võib ohustada tema enda või kaasliiklejate elu ja tervist, ei

tohiks teda rooli lasta (2).

• Ühissõidukis, mille on turvavööd, sõites tuleb kinnitada turvavöö (1).

• Ennetustöös pöörata tähelepanu joobes sõidukit juhtima kippuvate inimeste lähedastele,

julgustades neid jagama teavet ohust politsei või kohaliku omavalitsuse

sotsiaaltöötajaga (1).

• Noored:

o mopeedi juhtimine nõuab juhtimisõiguse olemasolu (1);

o mopeedijuht peab kandma kiivrit (1);

o liikluses osalev sõiduk, sh jalgratas, peab olema tehniliselt korras (2);

o tee ületamisel peab veenduma selle ohutuses (1);

• Haridusasutused: nõuded jalgratta/kergliikuri tehnilisele seisukorrale, jalgratturi

liiklusreeglid. Enese nähtavaks tegemise olulisus (1).

• Lasterühmad ja laste vedu (1):

o Enne väljasõite tuleb lastele ja õpetajatele selgitada, kuidas käituda bussi

ootamise ja peale mineku ajal, sealhulgas ohtlike olukordade vältimise reeglid;

o Õpetajad või saatjad peavad ootamise ajal kindlustama, et lapsed viibiksid

turvalises piirkonnas ega liiguks kontrollimatult teele;

5

o Väljasõitude planeerimisel tuleks hinnata ootamiskoha turvalisust (näiteks

parkimisalade olemasolu). Kitsastel ja ohtlikel teedel tuleks otsida

alternatiivseid parkimisalasid.

• Inimesed pööraksid tähelepanu oma lähedaste käitumisele, et märgata muutusi, mis

viitavad suitsiidimõttele õigeaegselt ning suunata neid vajadusel spetsialistide poole abi

saamiseks (2).

Järelevalve:

Liiklusjärelevalve • Juhtide liikluskäitumise mõjutamiseks on vajalik igapäevane liiklusjärelevalve.

• Liiklusjärelevalve käigus tõhustada järelevalvet:

o liiklusriskeeriva käitumise üle, sh mobiiltelefoni kasutamise üle sõiduki

juhtimise ajal (1);

o jalgratturite poolt kiivri kasutamise ning jalgrataste tehniline seisukorra üle (1);

o mootorratturite poolt liiklusnõuete täitmise üle, sh piirkiirustest kinnipidamise

üle (1).

• Kaasata motopolitsei kogukonnatöösse, et suhelda mootorratturitega otse ja edendada

ohutut liikluskäitumist.

• Kiiruskaamerate paigaldamine pikkadel sirgetel teelõikudel (1).

Teejärelevalve • Tõhustada järelevalvet hooldeettevõtete üle, et tagatud oleks teede seisundi vastavus

kehtestatud seisunditaseme nõuetele (2).

Koolitus • Mootorratturitel on vajalik teha hooaja alguses sõidutreeningut (4).

• Bussijuhtidele kehtestada ohutu sõidu koolituse läbimise kohustus (1).

• Kutseliste juhtide ameti- ja täiendkoolitusel rõhutada pimealadega seotud ohte ning juhi

võimalusi ohtude vältimiseks (1).

• Ettevõtetes tuleb töötajaid paremini instrueerida, kuidas mehhanismidega ohutult tööd

teha, arvestades, et territooriumil võivad liikuda inimesed (1).

Teede projekteerimine, ehitamine, hooldus ja korrashoid • Peale teetööde lõppu või tööde katkestamist ei tohiks objektil olla täitmata peenraid (1).

• Digitaalsete liiklusmärkide ja hoiatussüsteemide laialdasem kasutamine (1).

• Teel, kus esineb peale pikki sirgeid lõike või laugeid kurve üksik väiksema raadiusega

kurv, tuleks see tähistada liiklusmärkidega 141/142 "Ohtlik kurv" või mitme kurvi

korral märkidega 143/144 "Ohtlikud kurvid" ning vajadusel lisada kurvi täiendavalt

märgid 681/682 "Kurvi suund"" (1).

6

• Segaliiklusega avatud aladel peaks kaaluma võimalusi liikluse korraldamiseks,

tähistades sõidukite parkimiskohad ja põhilised liikumise koridorid ning jalakäijate

liikumise põhilised trajektoorid (1).

• Maanteedel tuleb tagada sõltuvalt kiirusest nõutav teega külgnev vaba ruumi laius või

kasutada võimaliku teelt väljasõidu takistamiseks põrkepiiret (1).

• Ristmikel nähtavuskolmnurkade hoidmine takistusevabadena (1).

Seadusandlus ja normid

Juhtidele esitatavad nõuded • Koostöös Terviseametiga korrastada mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli süsteem.

Tervisetõendi kehtetuks tunnistamise korra lihtsustamine (5).

• Eakate juhtide tervisekontrolli süsteemi tõhustamine (1).

• Süstemaatiline korduvate rikkumistega sõidukijuhtidega tegelemine, et vähendada

nende riskikäitumist- veapunktisüsteem.

Sõidukite tehnoseisund • Sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollis pöörata tähelepanu lisaseadmete

korrasolekule, eriti seadmetele, mis võivad väljuda sõiduki tavagabariitidest (1).

• Sõiduki lisaseadmete detailid, mis nt. tööasendis väljuvad sõiduki gabariitidest peavad

olema tähistatud helkurtähistusega (1).

Keskkond • Kaaluda madalama klassiga ja klassita ning väikese liiklussagedusega teedel suurima

lubatud sõidukiiruse üldist alandamist, kuna sellised teed enamasti ei vasta tehnilistelt

parameetritelt ega ka teehoiu tasemelt tingimustele, mille puhul oleks üldine piirkiirus

90 km/h liiklemiseks ohutu (2).

• Raudteeülesõidukohtade ohutuse suurendamine (1):

o Varustada maanteedel olevad raudteeülesõidukohad tõkkepuudega;

o Kasutada rongidele paigaldatud valjema heliga hoiatussignaali

raudteeülesõidukohale lähenedes;

o Kaaluda rongide esiosade ohutumaks muutmist:

- paigaldades ohutumad löögipehmendid;

- kattes haakeseadme;

- lisades allasõidutõkke, mis kokkupõrkel suunaks sõiduki rongi eest ära.

Muu • Sotsiaalmaja töötajad peavad jälgima oma klientide tegevust, sh ka sotsiaalmajast

väljumisel helkuri olemasolu (1).

7

Komisjon pidas vajalikuks ennetus- ja järelevalvetegevuste käigus, taristu ehitamisel ja

hooldamisel, liiklusreeglite kujundamisel ning sõidukijuhtide koolituse korraldamisel silmas

pidada eespool toodud ettepanekuid ja põhimõtteid.

Ekspertide hinnangul võib esitatud ettepanekute ja põhimõtetega arvestamine mõjutada

liiklusõnnetuste toimumist või nende tagajärgi.

Villu Vane

liiklusekspert,

liiklusohutuse osakond

Transpordiamet

liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees

20.03.2025