Taotlus

E-kiri.eml

Tere,

Saadan manuses liiklusvälise tegevuse loa taotluse Kehtna alevikus, Rapla maakonnas.

Parimat!

Märt Kuvvas

SR-Pipe Oü

+372 56918735

taotlus_Maanteeametile.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIIM ROHTLA PNOEE-39103302715 2025-03-25 08:04:55

7.1-2251640-4 20.03.2025 Valjaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LAUR KÕIV PNOEE-38607256525 2025-03-20 14:37:40

25001_PP_SV.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL RUGAM PNOEE-39009160342 2025-03-20 14:26:00

25001_IKO-15 Tallinn-Rapla-Türi tee.dwg

25001_IKO-15 Tallinn-Rapla-Türi tee.pdf

Te e

ka its

ev öö

nd 3

0m

Te e

ka its

ev öö

nd 3

0m

29202:002:0001 15 Tallinn-Rapla-Türi tee

Pos 1

IKÕ ala Pos nr (plaanil)

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (KEHTNA VALLAVALITSUS KASUKS)

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

Tingmärgid: Kinnistu piir

Isikliku kasutusõiguse seadmise ala

Pos 1

Kinnistu registriosa nr

9407650 29202:002:0001; 15 Tallinn-Rapla-Türi tee; Transpordimaa

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihotsarve

57 m²

IKÕ pindala ruutmeetrites m2

T.Rugam 1:500 A4

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Kuupäev

25001 Töö nr

Leht / formaat

Projekti nimi

MõõtkavaKoostaja 20.03.2024

Projekteeritava kaugküttetorustiku pikkus 0,4m; Olemasoleva kaugküttetorustiku pikkus 18,6m

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

25001_PP_SV-0-01_v01_Tiitelleht.pdf

SOOJATOOJA OÜ tel: +372 507 1350

registrikood 12667672 e-mail: [email protected]

Allika tee 7-214, Peetri alevik MTR nr: EEP003498

KEHTNA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKE REKONSTRUEERIMINE

SOOJUSVARUSTUSE VÄLISVÕRK

   

STAADIUM: PÕHIPROJEKT TÖÖ NR: 25001 PROJEKTI TUNNUS:   TELLIJA: SR-PIPE OÜ Tõnise tee 2, 48028 Võhmanõmme PROJEKTEERIJA: Soojatooja OÜ Allika tee 7-214, 75312 Peetri

 VASTUTAV SPETSIALIST: Tanel Rugam

Volitatud soojusenergeetika insener tase 8, 199203 Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid

TALLINN 2025

25001_PP_SV-3-01_v01_Seletuskiri.pdf

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 1

SISUKORD I SELETUSKIRI.........................................................................................................................................................................................2 1 PROJEKTI ÜLDOSA ...................................................................................................................................................................2

1.1 LÄHTEANDMED.................................................................................................................................... 2 1.2 NORMDOKUMENDID ........................................................................................................................... 2 1.3 GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................................. 3 1.4 OBJEKTI KOHAPEALNE ÜLEVAATUS ..................................................................................................... 3 1.5 PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL ................................................................................................... 3

2 TEHNILISED LAHENDUSED .......................................................................................................................................................3 2.1 ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID ........................................................................................................... 3 2.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIKU LÜHIKIRJELDUS .................................................................................... 3 2.3 RIIGITEE NR 15 (TALLINN-RAPLA-TÜRI) PROJEKTEERITUD TORUSTIKU KULGEMINE KAITSEVÖÖNDIS

KILOMEETRIL 58.45…58.54 JA TEEMAAL KULGEMINE KILOMEETRIL 58.45 ........................................................ 4 2.4 OLEMASOLEVA TORUSTIKU NING TUGEDE DEMONTAAZ NING UTILISEERIMINE ................................ 5 2.5 OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID ........................................................................................... 5

3 TÖÖDE JÄRJEKORD..................................................................................................................................................................6 4 NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL ...............................................................................................................................................6 5 MATERJALIDE LADUSTAMINE ..................................................................................................................................................7 6 KAEVETÖÖD ............................................................................................................................................................................7

6.1 OLEMASOLEVATE INSENERVÕRKUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS ........................................... 7 6.2 PUUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS ........................................................................................... 8 6.3 KAEVIKU TAGASITÄIDE JA TIHENDAMINE. TAASTAMISTÖÖD .............................................................. 8 6.4 KAEVUD ............................................................................................................................................... 9

7 TORUSTIKU MONTAAŽTÖÖD ...................................................................................................................................................9 7.1 ÜLDINE ................................................................................................................................................. 9 7.2 KEEVISTE MITTEPURUSTAV KATSETAMINE (NDT KONTROLL; RÖNTGENLÄBIVALGUSTUS) ............................. 9 7.3 TORUSTIKU KATSETAMINE ................................................................................................................ 10 7.4 JÄTKUPAKENDITE PAIGALDAMINE .................................................................................................... 10 7.5 LEKKEAVASTUSSÜSTEEM (LAS) .......................................................................................................... 11 7.6 PAISUMISPADJAD .............................................................................................................................. 11 7.7 SOOJUSISOLATSIOONI PAIGALDUS .................................................................................................... 12

8 KATENDIKONSTRUKTSIOONIDE JA HALJASALADE TAASTAMINE ............................................................................................. 12 8.1 KATENDITE EEMALDAMINE ............................................................................................................... 13 8.2 ASFALTKATTE TAASTAMINE ............................................................................................................... 13 8.3 HALJASTUSE TAASTAMINE ................................................................................................................. 13

9 ERINÕUDED .......................................................................................................................................................................... 14 10 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................................................................................... 14

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 2

I SELETUSKIRI

PROJEKTI ÜLDOSA

Käesoleva projekti eesmärgiks on rekonstrueerida Kehtna aleviku magistraal kaugküttetorustik. Projekteeritav torustik paigaldatakse maa-alla. Projekt on koostatud võttes arvesse Eesti Vabariigis kaugküttetorustikele kehtivaid projekteerimisnorme. Projekteeritud kaugküttetorustik asub järgmistel kinnistutel:

Aadress Tunnus

Katla tn 3 29202:001:0115 Mõisa 29202:002:1251

Nooruse tänav L1 29201:001:0632 Nooruse tänav L2 29201:001:0628 Soojuse 29301:001:0358 Veteranide park 29202:001:0117 15 Tallinn-Rapla-Türi tee 29202:002:0001

. LÄHTEANDMED

Projekti koostamisel on lähtutud alljärgnevast:

 SW Energia OÜ tehnilised tingimused

. NORMDOKUMENDID

Projekti koostamisel on lähtutud alljärgnevast:  Ehitusseadustik, 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad; osa 10 - Tehnovõrgud“  Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

 Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine – juhendmaterjalid, osad 1.- 8. (EJKÜ)

 Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine – juhendmaterjalid, osad 9., 12., 18. (EJKÜ)

 Eelisoleeritud torumaterjal vastab standardites EVS-EN 253, EVS-EN 448, EVS-EN 488 ja EVS-EN 489 määratud nõuetele.

 Torustiku paigaldustööd peavad vastama standardi EVS-EN 13941:2019+A1:2021 „Eelisoleeritud seotud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine“ nõuetele.

 Eelisoleeritud torumaterjali tootja Logstor A/S projekteerimisjuhendid ja soovitused.  Kasutatavate (eelisoleerimata) torude ja toruelementide materjal ei tohi omadustelt olla

halvem eelisoleeritud materjalide tootmisel kasutatavast materjalist. Torumaterjali seinapaksus ei tohi olla väiksem kui vastava eelisoleeritud torumaterjali seinapaksus.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 3

. GEODEETILINE ALUSPLAAN

Projekti koostamise aluseks on kasutatud Geodeesia24 OÜ (töö nr 10004-24-1) poolt teostatud topo-geodeetilist uurimustööd. Alusplaan on koostatud mõõtkavas M 1:500, kõrgused EH2000 süsteemis ning L-EST 97 koordinaatide süsteemis.

. OBJEKTI KOHAPEALNE ÜLEVAATUS

Projekti koostamisel viidi läbi objekti kohapeale paikvaatlus, mis täiendab topo-geodeetilise uurimustöö infot.

. PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL

Vastuolude ilmnemisel töökirjelduses, joonistel ning töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige töökirjelduses esitatust, seejärel joonistel esitatust ning seejärel töömahuloendites esitatust.

TEHNILISED LAHENDUSED

. ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID

Projekteeritud torustiku arvutuslikud parameetrid on:  Torustiku arvestuslik eluiga on 30 aastat.  Soojuskandja maksimaalne arvutuslik pealevoolu temperatuur T1 = 75 oC  Soojuskandja maksimaalne arvutuslik tagasivoolu temperatuur T2 = 55 oC  Lubatud telgpinged σ: 190 N/mm²  Torumaterjal – P235GH  Torustiku maksimaalne rõhk 16 bar

Lähtudes standardist EVS-EN 13941-2:2019+A1:2021 kuulub projekteeritud soojustorustik projektiklassi A. Kõik kaugküttetorustiku lõigud on nö isekompenseeruvad – soojusliikumised kompenseeritakse L-, U- ja Z- paisumistsoonides. Torustik paigaldatakse külmpaigaldamise meetodil. Terastorustiku paigaldamisel on lubatud keevisliidetes teha suunamuutusi maksimaalselt kuni 3°. Kaugküttetorustik on projekteeritud arvestades, et telgpinged ei ületaks lubatavaid (190 N/mm²) või ei ületaks neid oluliselt. Torustiku paigaldussügavus on valitud selliselt, et on tagatud vertikaalne stabiilsus.

. PROJEKTEERITUD TORUSTIKU LÜHIKIRJELDUS

Kaugküttetorustik on projekteeritud eelisoleeritud üksik(single) ja kaksik(twin) terastorudest. Eelisoleeritud torustik kuulub II isolatsiooniklassi ning on varustatud lekkeavastustraatidega. Projekteeritud kaugküttetorustikud kulgevad vastavalt asendiplaani joonisele. Kõrguslikult tuleb torustikuga paigaldada vastavalt pikiprofiilide joonistele.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 4

Projekteeritud torustikud tuleb paigaldada vastavalt torustiku montaaži skeemi joonistele. Kaugküttetorustiku lekkeotsimise süsteemi (LAS) signaaltraadid tuleb ühendada vastavalt LAS skeemi joonistele. Samal LAS skeemidel on näidatud ka signaalkontuuride mõõtmiseks ette nähtud mõõtepunktide asukohad. Terastorustiku paisumistsoonidesse paigaldatakse kompensatsioonipadjad, mis on valitud vastavalt soojustorustiku pikenemise arvutustele. Paisumispadjad tuleb paigaldada vastavalt kompensatsioonipatjade skeemidele. Projekteeritud eelisoleeritud kaugküttetorustike pikkused:

Läbimõõt Torustiku pikkus, jm

2xDN200/400 825,3

. RIIGITEE NR (TALLINN-RAPLA-TÜRI) PROJEKTEERITUD TORUSTIKU KULGEMINE KAITSEVÖÖNDIS KILOMEETRIL

. … . JA TEEMAAL KULGEMINE KILOMEETRIL .

Projekteeritav torustik paikneb lõigus N-6 … N-7 (kilomeetril 58.45…58.54) Tallinn-Rapla- Türi riigitee nr 15 kaitsevööndis ning lõigus N-7…ÜK-2 (kilomeetril 58.45) ühendatakse olemasoleva tee alt läbimineva kaugküttetorustikuga, mis paikneb ühenduskohas maa peal. Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik paikneb teemaal olemasoleva amortiseerunud maapealse kaugküttetorustikuga samas asukohas. Riigitee kaitsevööndis paiknev torustik paigaldatakse soojusvarustuse katkestuste lühendamiseks olemasoleva maapealse soojustorustiku kõrvale pinnasesse. Teemaal ning teekaitsevööndis paiknevad amortiseerunud maapealsed torustikud on projektiga plaanis likvideerida. Kaugküttetorustiku paigaldamisel tuleb arvestada torustiku paigaldamisel, et sügavus ning kaitsehülsi tugevus vastaksid Transpordiameti nõuetele, mis on esitatud allolevas tabelis.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 5

Tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded kooskõlastatud projektist keelatud! Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa väljastamiseks. Lisaks projektmaterjalides esitatud nõuetele peab ehituse Töövõtja 15 Tallinn-Rapla-Türi tee kinnistul järgima ka Transpordiameti poolt kooskõlastuse väljastamisega esitatud nõudeid.

. OLEMASOLEVA TORUSTIKU NING TUGEDE DEMONTAAZ NING UTILISEERIMINE

Kasutusest väljaviidav kaugküttetorustik on projektiga ette nähtud likvideerida koos kõikide torustiku tugedega.

Tööde käigus tekkivad jäätmed (nt betoon, mineraalvatt, ruberoid jms) on ette nähtud utiliseerida. Jäätmete utiliseerimine tuleb teostada vastavalt kehtivatele nõuetele, selleks ette nähtud kohas (nt prügilas). Demonteerimise käigus tekkiv vanametall (nt torustikud, konstruktsioonid, jms) on töövõtjal lubatud utiliseerida talle kõige sobilikumal viisil, järgides seejuures kõiki kehtivaid õigusakte ja norme.

. OLEMASOLEVAD KOMMUNIKATSIOONID

Projektlahenduse koostamisel on arvestatud kommunikatsioonidega, mis on mõõdetud geodeetilisel alusel näidatud. Pikiprofiilidel toodud ristuvate kommunikatsioonide kõrgused on ligikaudsed! Juhul kui puudus ristuva kommunikatsiooni ligikaudne kõrgus, lähtuti projekteerimisel standardi EVS 843:2016 – Linnatänavad peatükis 10 toodud informatsioonist ning objekti vaatlusel nähtust, millest tulenevalt arvestatakse:

 olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast 1,8 m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega kanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast 1,5 m

toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega sademevee torude sügavuseks maapinnast 1,5 m toru

peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega kaugküttetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1

m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega sidekaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1 m

ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega elektrikaablite sügavuseks maapinnast sõiduteede all 1

m ja väljaspool sõiduteed 0,7 m kaablite peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustike sügavuseks maapinnast 0,8 m toru peale;  olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustike sügavuseks maapinnast 1,2 m toru

peale;

NB! Kõiki projekteeritud torustikuga ristuvaid tehnovõrke käsitleda kommunikatsioonidena, mille täpne kõrgus on teadmata. Juhul, kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 6

TÖÖDE JÄRJEKORD  Tööde ajagraafiku koostamine.  Lubade hankimine ja liikluskorralduse organiseerimine  Kõrval kinnistute ja teiste puudutatud osapoolte töödest teavitamine min 3 tööpäeva enne

töödega alustamist  Kaugküttetorustiku geodeetiline mahamärkimine  Ehitustsooni piiramine – piirdeaedade ning ehitustegevuse infotahvli paigaldamine  Kaevetööd – pinnase koorimine, ristuvate kommunikatsioonide paiknemiskoha

kindlakstegemine; kaugküttetorustiku kaeviku tegemine ja toestamine  Torustikule liivaluse tegemine ja selle tihendamine  Torude paigaldamine kaevikusse ja torustiku montaaž (keevitustööd)  Keevisliidete ülevaatus ja kontroll (röntgen läbivalgustus)  Torustiku survekatse (vesi) ja läbipesu (õhu/vee segu)  LAS signaaltraatide ühendamine ja jätkupakendite paigaldamine. LAS kontroll peale

jätkupakendite teostamist.  Paigaldatud kaugküttetorustiku teostusmõõdistamine (plaan, profiil, keevisõmblused)  Paisumisvarupatjade ja teleskoopkaevude paigaldamine  Kaeviku esmane täitmine liivaga ja selle tihendamine ( NB! esmane tühimike täitmine

teostada käsitsi)  Hoiatuslindi paigaldus  Kaeviku tagasitäide ja pinnase tihendamine ( NB! Teede aluses osas järgida vastavaid

nõudeid)  Lõhutud katendi konstruktsioonide ja haljastuse taastamine; kontroll ja üleandmine  Teostusdokumentatsiooni lõplik vormistamine, lubade lõpetamine NB! Ehitustööde teostusdokumentatsioon koostatakse teostatavate töödega paralleelselt.

NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL

Töövõtja peab soojustorustike ehitamisel järgima ja täitma:  Kõiki Eesti Vabariigis ja Kehtna vallas ehitamisele kehtestatud nõudeid;  Projektis toodud tingimusi ja sellele antud kooskõlastusi;  Standardi EVS-EN 13941:2019+A1:2021 nõudeid materjalidele ja paigaldamisele;  Seadmete ja materjalide valmistajatehaste poolt väljatöötatud nõudeid paigaldamisele;  Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemiskohad tuleb täpsustada nn surfimise teel

jälgides kõiki ohutusnõudeid ja omanike kooskõlastuste tingimusi;  Teostatavad tuletööd (keevitamine, isoleerimine jms) tuleb teha vastavalt kehtivale

seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu) ja äärmiselt hoolikalt/ettevaatlikult;

 Kehtna valla liikluskorraldusele, kaevetöödele, teekatete ja haljastuse taastamisele ning jäätmekäitlusele kehtestatud nõudeid;

 Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellega seonduvaid määrusi.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 7

MATERJALIDE LADUSTAMINE

Töövõtja peab ladustamiskoha kooskõlastama territooriumi valdajaga või omavalitsusega. Materjalide tõstmisel tuleb kasutada valmistajatehase poolt tõstmiseks soovitatavaid abivahendeid (tõstetropid jms). Tõstetööde tegemisel tuleb jälgida ohutusnõudeid ja kasutada isikukaitsevahendeid (kiivrid, helkurvestid jms). Materjalid tuleb ladustada vastavalt valmistajatehase nõuetele. Jälgida tuleb kõiki nõudeid ning piiranguid (aluspuude kogus/samm ja nende minimaalne laius, toruvirna kõrgus, LAS signaaltraatide kaitsmine, otsakorgid, jätkupakendite ja isolatsioonimaterjalide ladustamiskoht ja tingimused, nõutav temperatuur jms). Ladustamine peab olema ümbritsevale keskkonnale ohutu terve ladustamise perioodi. Materjali ladustamise järgselt tuleb teha visuaalne ülevaatus ja vajalikud kontrollmõõtmised (LAS signaaltraatide kontroll).

KAEVETÖÖD

Kaevetööde läbiviimiseks peavad tööd olema kooskõlastatud Tellijaga ja kinnistute omanikega ning nende tegemiseks peavad olemas olema vajalikud load (kaevetööde luba jms). Kaevetööd tuleb läbi viia jälgides kõiki kehtestatud nõudeid (kaevetööde eeskiri jm). Kui kaevetööde käigus tekib vajadus muuta liikluskorraldust tuleb see eelnevalt kooskõlastada ja läbi viia vastavalt Kehtna vallas kehtestatud korrale. Tööde teostajal peab olema määratud kaevetöid läbiviiv ja nende ohutuse eest vastutav isik. Isik peab kaevetööde ajal ehitusmaal viibima ja juhtima kaevetööde ohutut läbiviimist. Pidevalt tuleb kontrollida kaeviku stabiilsust ja püsimist ning selle ohutust kaevikus olijatele ja ümbritsevale. Kaevetööde ala tuleb tähistada ja piirata ohutuspiiretega. Välistada tuleb kõrvaliste isikute pääs töömaale (piirded ja valve). Kaevetööde teostamiseks olemasolevate rajatiste tsoonis on vajalik informeerida võrkude valdajaid. Üleliigne pinnas ning ehituskonstruktsioonid tuleb koheselt utiliseerida ning vedada käitlemisluba omavale ettevõttele. Töömaad (k.a. tööde mõjuala) tuleb koristada järjepidevalt ning see peab olema korras.

. OLEMASOLEVATE INSENERVÕRKUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS

Enne töödega alustamist tuleb tööde teostajal koos insenervõrkude valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Võib juhtuda, et olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt pole ka insenervõrkude valdajatele teada. See tähendab, et tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga. Teine võimalus on koostöös projekteerija ning kaugküttevõrgu valdajaga projekteeritud kaugküttetorustiku ehitamine erinevale kõrgusele. Siinkohal tuleb arvestada täiendava projekteerimistöö ning kooskõlastamistega, mille kulud katab Töövõtja. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Kui tööde teostamisel kahjustatakse teisi kommunikatsioone tuleb vigastuste avastamisel sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Tellijat. Kasutuskõlblikkus tuleb taastada

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 8

koostöös rajatise valdajatega võimalikult lühikese ajaga. Kahjustatud rajatiste taastamise kulud tuleb kanda tööde teostajal. Torustike ristumisel olemasolevate elektri- ja sidekaablitega on ette nähtud paigaldada olemasolevale kaablile kaablikaitsetoru (kaugküttevõrgu toru äärest 1,5 m mõlemale poole). Lahti kaevatud kaabel tuleb kaitsta täiendavalt mehhaaniliste vigastuste vältimisteks (paigaldada laudkasti, karpraud jms.)

. PUUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDE KÄIGUS

Kaevetööde teostamisel kasvavate puudega piirneval alal tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m. Kaevetööde teostamisel lähemal kui 2m puutüvest tuleb teostada käsitsi. Suurte mehhanismide kasutamine lähemal on keelatud. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Kuival perioodil tuleb puujuurte kuivamise vältimiseks lahtises süvendis paljandunud puujuuri kasta ning seejärel savika mulla ja geotekstiiliga katta. Hilisem kastmine teostada põhjalikult 1x nädalas. Kui alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine omavalitsusega ning tööd tellitakse kutsetunnistust omavalt arboristilt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba. Raieluba tuleb samuti taotleda omavalitsuselt. Tehnovõrkude paigaldamisel ei tohi juuri läbi raiuda või lõhki rebida, vaid juured tuleb eemaldada vajadusel hargnemiskohtadest. Vajadusel üle 40mm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb eelnevalt kooskõlastada omavalitsusega. Puude kahjustamisel elujõuetuseni on valdajal õigus nõuda puude asendusistutuse korraldamist.

. KAEVIKU TAGASITÄIDE JA TIHENDAMINE. TAASTAMISTÖÖD

Enne tagasitäitega alustamist tuleb kaevikust eemaldada kõik sinna mittekuuluvad asjad (nt ajutised toed, aluspuud). Torustik peab kaevikus paiknema sirgelt ilma suuremate jõnksudeta ja torude vahel ning ümber peab olema projektis ettenähtud vahe. Esmane tagasitäite- ja tihendamistöö tuleb teostada ehitusliivaga (jämeliiv) ja tihendada (kinni tampida) käsitsi määrani, mis tagab tühimike täitumise. Lähemal kui 500 mm kõrgusel toru kohal võib pinnast tihendada pinnasetihendajaga, mille maksimaalne tasandusrõhk pinnasele ei ületaks 100 kPa. Torude ümber olev liivapadi tuleb paigaldada ja tihendada kihtide kaupa ca 200-300 mm arvestades projekti vastavate konstruktsioonidega (lõigetega) ja ka teedeehituse nõuetega. Pinnase tihendamisel tuleb saavutada liivapadja erikaalu 1 800 kg/m3. Mõlema paigaldatava toru kohale tuleb paigaldada 200 mm kõrgusele nõuetekohane hoiatuslint. Pärast seda võib kaeviku ülejäänud osa, mis ei paikne sõiduteel, täita sobiva täitepinnasega, mis ei tohi sisaldada suuri (≥ Ø 150 mm) kive ning kõrvalisi esemeid. Samuti ei tohi liivas ja täitepinnases olla lund, jääd ega külmunud pinnast (pinnasekamakaid). Kaeviku tagasitäitel tuleb juhinduda torustiku tüüplõike juhistest. Lõhutud katendid tuleb taastada vastavalt katendite taastamise joonisele. Tuleb kasutada teekatteid ja haljastust määravatel lõigetel näidatud materjale ja tuleb jälgida seal näidatud joonmõõte (kihtide paksusi jms).

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 9

. KAEVUD

Käesolevas projektis paigaldatavad plastkaevud peavad vastama EVS EN 13598-2:2016 nõuetele, kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:2015 nõuetele. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega kaevuluuke. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Poltkinnitustega luukide kasutamine ei ole lubatud. Malmluugi kandevõime on sõidutee all 40 tonni ja haljasaladel 12 tonni. Kaevu ümbruse täide teostatakse vähemalt 0,3 m laiuselt mitte külmakerkelise pinnasega. Täitepinnas asetatakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse 20 cm kihtide kaupa. Tähelepanelikult tuleb jälgida kaevu vertikaalsust.

TORUSTIKU MONTAAŽTÖÖD

. ÜLDINE

Montaažtöödega alustamisel tuleb teavitada torustiku valdajat. Torud tuleb kaevikusse paigaldada tasandatud ja vajaliku määrani tihendatud liivalusele. Kaevikus ei tohi olla kõrvalisi esemeid (kivid, betoonikamakad, mittevajalik torumaterjal jms, r/b terasarmatuur vms). Montaaži alustamisel tuleb veenduda, et kaevik (sh liivalus) oleks kuiv. Torude hoidmine vees on lubamatu. Töövõtja kohustus on korraldada tehniliselt korrektne veeärastus/pumpamine arvestades pinnase omadustega. Pumpamine tuleb teostada kehtivaid nõudeid täites (kaevetööde eeskiri, Kehtna Vesi nõuded). Torude puhastamisel isolatsioonist ja terasest töötoru lõikamisel jälgida valmistajatehase nõudeid ja soovitusi (kasutatavad tööriistad ja lubatavad töövõtted). Montaaži käigus tuleb välistada kõrvaliste esemete sattumine torudesse. Tuleb jälgida, et kõik torumaterjali otsad oleks kaetud plastkorkidega. Torud ühendatakse elekterkaarkeevitusega. Täpsemad nõuded on toodud järgnevas peatükis. Torustiku montaaž temperatuuril alla 0 °C ei ole soovitatav. Erandkorras võib seda teha võttes tarvitusele nn talvised abinõud. Tuginedes valmistajatehase soovitustele ja nõuetele tuleb koostada nn talviste tööde tegemise kava ja kooskõlastada see Tellijaga. Kõik kaetud tööd peab enne nende kinni katmist Tellijale kontrollimiseks ette näitama (üle andma) – peab olema võimalik kontrollida kasutatud materjalide ja teostatud tööde vastavust (kokkulepitud kvaliteeti). Töövõtja peab kõik kaetud tööd fikseerima vastavate kaetud tööde aktidega. Soojusenergia varustuse katkestused tuleb tööde teostajal eelnevalt kooskõlastada ja saada selleks vastav luba. Loa saamiseks tuleb esitada tööde teostamise kava, kus on näidatud erinevate lõikude tarbeks vajalik katkestuse aeg. Vajalik etteteavitamise aeg on 14 päeva.

. KEEVISTE MITTEPURUSTAV KATSETAMINE (NDT kontroll; röntgenläbivalgustus)

Torud ühendatakse elekterkaarkeevitusega (protsess 111). Keevituspersonal peab vastama standardiga EVS-EN 13941 määratud nõuetele. Keevisliited peavad vastama keevitustööde kvaliteedi standardile ISO 5817 keevitusklassi C nõuetele. Keevisõmbluste puhastamisel šlakist ja keevituspritsmetest ei tohi mitte mingil juhul kahjustada terastoru seina (nt sisselõiked). Kõik tuletööd (keevitamine jms) tuleb teostada vastavalt kehtivale seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites (sh töökoha jälgimine peale tööde lõppu). Torustiku paigaldamisel on lubatud keevisliidetes teha suunamuutusi maksimaalselt kuni 3°. Kõik keevitustööd fikseeritakse Töövõtja poolt keevitustööde päevikus ja teostusjoonistel.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 10

Keevitustööde päevikus peab selguma keevise asukoht, tööde teostaja ning kontrollimeetod ning teostaja. Standardi EVS-EN 13941 järgi tuleb teostada keevisliidete 100% visuaalne kontroll (VT2). Standardi EVS-EN 13941 järgi tuleb teostada keevisliidete läbivalgustus. Minimaalne esmakontrolli maht kõikidest keevisliidetest on: klassile A 5% klassile B 10% klassile C 20%

Käesolev projekt kuulub standardi EVS-EN 13941 järgi klassi A. Kõikide hülssidesse või konstruktsioonidesse jäävate keevisliidete radiograafiline kontroll teostada 100% ulatuses. Radiograafilist kontrolli võib asendada magnetpulbrilise kontrolliga juhtudel kus radiograafiline kontroll pole tehniliselt võimalik. Antud kontrollimeetod tuleb eelnevalt võrguvaldajaga kooskõlastada. Kui selgub, et keevisliide on defektne tuleb see parandada jälgides NDT-labori juhiseid ja nõudeid ning teostada järel kontroll. Defektsete keevisõmbluste avastamisel suurendatakse läbivalgustatavate keevisliidete arvu standardiga EVS-EN 13941 määratud ulatuses.

. TORUSTIKU KATSETAMINE

Paigaldustööde kontrolliks teostatakse enne torustiku kasutuselevõttu Torustiku surveproov. Terastorustiku katsetamine ülerõhule (surveproov) teostada kaugkütteveega rõhul 16 bar. Keelatud on surveproovi läbiviimine viidatust kõrgemal rõhul kui Tellija ei ole sätestanud teisiti! Ülerõhule katsetamisel ei tohi survestada neid torustiku osi mille puhul planeeritav ülerõhk ületab neile lubatavat rõhku. Terastorustiku survepesu teostamiseks kasutada õhu ning vee segu, rõhul 8 bar. Surveproov peab kestma nii kaua, kui on vajalik torustiku osade (sh keevisühenduste) hoolikaks üle vaatamiseks/kontrolliks. Torustiku surveproovi ning läbipesu kohta tuleb koostada protokollid.

. JÄTKUPAKENDITE PAIGALDAMINE

Soojustorustiku isoleerimisel kasutatakse nn 2-kordse vettpidava kihiga PUR- koorikisolatsioone ning PUR-vahuga täidetavaid jätkupakendeid. Käesolevas projektis kasutatakse peamiselt koorikisolatsioone. Tööde teostamisel tuleb jälgida standardi EVS-EN 489 nõudeid ja seal olevaid piiranguid. Jätkutöid teostaval isikul peab olema läbitud vastav koolitus ning olema sellekohane pädevustunnistus. Jätkutööde teostamisel tuleb jälgida antud tüüpi jätkupakendi paigaldamisele kehtestatud valmistajatehase nõudeid ja soovitusi. Jälgida tuleb töövõtteid (puhastamine, PE materjalide aktiviseerimine, kuumutamine jms), tööde järjekorda ja kasutada tuleb selleks tööks mõeldud ja nõuetekohaseid tööriistu (puhastusvahendid, vajaliku suurusega/võimsusega põletid, tangid jms). Peale toru keevitustöid tuleb jätkukohta kuni jätkupakendi paigaldamiseni kaitsta otseste sademete eest. Selleks tuleb jätkupakendi PE-kest nihutada ühenduskoha peale/kohale. Samuti

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 11

tuleb jälgida, et jätkukohad ei oleks kaevikus vee sees. Selleks tuleb kaevik hoida kuivana. Jätkutööde teostamise ajal peab töökoht olema kaitstud sademete, tugeva tuule jt mittesoovitavate ilmamõjude eest. Kasutada tuleb vastavat telki või varjualust, mis tagab jätkutööde nõuetekohaseks tegemiseks vajalikud tingimused. Enne jätkupakendi paigaldamist tuleb kontrollida LAS signaaltraatide ühendustöid. Tuleb teha kontuuri- ja isolatsioonitakistuse mõõtmised ja kontrollida mõõtmistulemuste vastavust nõuetele. Paigaldatud jätkupakendid, otsamütsid ja pimeotsad peavad olema veetihedad. Jätkupakenditele, mis peale jätkupakendi kesta paigaldamist täidetakse PUR-vahuga, tuleb teha tiheduskatse õhuga proovirõhul 0,2 bar. Liitekohtadele tuleb pihustada indikaatorvedelikku (nt seebilahus jm) ning teostada visuaalne kontroll kogu ümbermõõdu ulatuses. Töövõtja peab tehtavad paigaldustööd fikseerima vastavas aruandes / päevikus ja teostusjoonistel. Päevik ja joonised peavad olema omavahel ühilduvad, et oleks võimalik määrata jätkupakendi paiknemiskoht ja kes ning millal selle paigaldas.

. LEKKEAVASTUSSÜSTEEM (LAS)

Lekkeavastamissüsteemi (LAS) signaaltraatide ühendused tuleb teostada vastavalt projektis määratule: LAS kontuuri elektriline takistus ei tohiks ületada 1,2- 1,5 Ω 100m kaabli kohta. Ühendatava üksikosa isolatsiooni takistus ei tohiks olla väiksem kui 10MΩ. Isolatsioonitakistust mõõdetakse pingega 250V. Signaaltraatide ühendustööd tuleb protokollida selliselt, et oleks määratud jätkupakendi paiknemine, tööde teostaja ning teostamise aeg. Kui isolatsioon on märgunud tuleb see korralikult põletileegiga kuivatada - halvemal juhul tuleb isolatsiooni kihikaupa (ca 10 mm) eemaldada. LAS signaaltraadid ühendatakse pressühendustega. Pressühenduste tegemiseks tuleb kasutada nõuetekohaseid materjale ja tööriistu (liivapaber, tangid jms). Pressühenduste juures loetakse optimaalseks tulemuseks signaaljuhtmete kontuuritakistust mitte rohkem kui 1,5 Ω kokku ühendatud 100 m traadipikkuse kohta. Mõõtepunktides, kus hilisemate kontrollmõõtmiste tegemiseks tuuakse LAS signaaltraadid vastavasse karpi (niiskuskindlusega IP56, lühterklemm), tuleb väljavõtt teha nõuetekohaselt ja kasutades selleks valmistajatehase poolt ettenähtud materjale (massiklemm, poldid/mutrid, juhtmed, tihendusmaterjalid/mastikslindid, otsamüts). Massiklemmil ei tohi olla teravaid nurki, mis peavad olema ümardatud ning massiklemm tuleb toru külge keevitada. Väljavõtt peab olema veetihe ja sealtkaudu ei tohi LAS sattuda vett/niiskust. Vastavate ühenduste tegemisel tuleb jälgida ühenduskohti ja ühenduskaabli soonte värvi ning ühendamisel/pikendamisel kasutatud juhtmete värv tuleb fikseerida vastavas aktis. Tööde lõppedes vormistavad võrguvaldaja ja töövõtja vastava signaaltraatide ühendamise protokolli, mis fikseerib LAS signaaltraatide süsteemi hetkeseisu. Protokolli lisaks on LAS signaaltraatide ühendusskeem, mille peab koostama LAS koostaja / monteerija.

. PAISUMISPADJAD

Torustiku soojuslike pikenemiste ja lühenemiste kompenseerimiseks tuleb projektis määratud kohtadesse paigaldada kompensatsioonipadjad. Paigaldamisel tuleb jälgida „polsterdamise“ ulatust ja pikkust, paigaldatavate kihtide arvu ja ka määratud padja paksust. Paisumispadjad paigaldatakse kaugküttetorustiku ümber. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et paisumispadjad tagasitäite ajal paigast ei nihkuks. Samuti tuleb jälgida, et liiv ei satuks paisumispadja ja toru vahele. Selleks tuleb paisumispadjad paigaldamisel fikseerida väiksemate diameetrite puhul plastist kaablisidemetega või suuremate diameetrite puhul mässida padja ümber geotekstiil.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 12

. SOOJUSISOLATSIOONI PAIGALDUS

Maa-pealne torustik tuleb soojusisoleerida alumiinium-foolium kattega kivivilla torukoorikuga ning kaitsta Zn-katteplekiga. Soojusisolatsiooniklass Seeria 23, mille paksused võtta allolevast tabelist.

ISOLATSIOONI PAKSUSED JA TORUDE VAHEKAUGUSED LÄBIMÕÕT Seeria 21 Seeria 22 Seeria 23 Seeria 24 Seeria 25 Seeria 26

dn (mm) s a b s a b s a b s a b s a b s a b

10…49 20 90 60 30 110 70 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120

50…89 30 110 70 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140

90…169 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170

170…324 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 140 340 190

325…714 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 140 340 190 160 380 210

Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb piisav vahe (vt.tabelit „Torustike isolatsioon“). Isolatsiooni- ja kattematerjalid paigaldada vastavalt standarditele EVS 860-1:2020 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isoleerimata jäetakse kaitseventiili väljalöögitorud, tühjendus-, õhutus-, manomeetrite ühendustorud ning paisumispaagi torud, reservuaaride ja seadmete tehnilist informatsiooni sisaldavad sildid, pumbad, küttekehadega samas ruumis olevad küttekeha teenindavad ühendustorustikud.

KATENDIKONSTRUKTSIOONIDE JA HALJASALADE TAASTAMINE

Enne kaevetöid ning katendite eemaldamist tuleb Töövõtja poolt kõik trassikoridori pinnakatted fotografeerida. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud objektide algne seisukord tuleb hiljem taastada. Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab kaeviku tagasitäide olema tehtud liivaga, mille filtratsioonimoodul on min. 0,5m/ööpäevas.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 13

Kõik tänavaelemendid, nägu tänavakate, äärekivid, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul vastavalt kehtivatele nõuetele ja normdokumentidele. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda.

. KATENDITE EEMALDAMINE

Asfaltkatted tuleb eemaldada freesimise teel kasutades selleks ettenähtud tehnikat. Eemaldatava asfaltkatte minimaalse laiuse määrab rajatava kaeviku pealt laius, misjuures tuleb asfaltkate eemaldada vähemalt 0,5m kaeviku servast. Lisaks kattetaastuse asendiplaanil viidatud asfaldi taastamisele on Töövõtja kohustatud eemaldama ning hiljem taastama ka selle asfaltkatte, mis saab Töövõtja tegevuse käigus kahjustada. Freeslõigete servad peavad olema võimalikult sirged. Katendi osalisel eemaldamisel on lubatud kasutada ainult 90°, 45°, 0° lõikeid, parkla piiride või tee telgjoone suhtes. Kaeve- ning ehitustöid segavad ääre ja tänavakivid tuleb eemaldada viisil, mis väldib nende vigastamist ning võimaldab nende hilisemat taaskasutamist. Eemaldamise või ehitustööde käigus kahjustunud ja purunenud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Haljastuse kasvupinnase kiht eemaldatakse kogu paksuses ning ulatuses kõikjalt, kus see on olemas ning eemaldamine on vajalik, et tagada sobivad tingimused projektlahenduse realiseerimiseks. Kui eemaldatud kasvupinnast kasutatakse hilisemal tagasitäitel haljastuse taastamiseks, tuleb see ladustada muust väljakaevatud pinnasest eraldi.

. ASFALTKATTE TAASTAMINE

Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Transpordiameti ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja poirist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale ning sama kaldega. Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3mm/3m risti tänavat ning 4mm/3m piki tänavat. Olemasolevate kanalisatsioonikaevude ümber taastada asfaltkate vähemalt 50cm kauguselt kaevukaanest.

. HALJASTUSE TAASTAMINE

Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase minimaalse paksuse 15cm. Kasvupinnas ei tohi sisaldada puujuuri, murukamaraid, klaasikilde, kive ning muid kõrvalisi esemeid. Pärast tihendamist peab taastatud ala jääma ümbriseva maapinnaga samale tasapinnale. Haljasalal asuvad kaevuluugid tuleb maapinnast tõsta 50mm kõrgemale. Muru taastamiseks tuleb kasutada kvaliteetset muruseemet, mis sisaldab vähemalt neli komponenti. Muruseemne külvamistihedus 20-30g/m². Lisada väetis 20-30 g/m². Enne ehitustööde üleandmist tuleb haljastustööd kooskõlastada Kehtna Vallavalitsusega. Tööde vastuvõtmiseks peavad nii omavalitsus ja ka eraomanik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 14

ERINÕUDED

Töövõtja kohustub jälgima ja täitma Eesti Vabariigis ehitamisele kehtestatud seadusi (sh Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust) ja määrusi ning Kehtna vallas kehtestatud õigusakte. Töövõtja on kohustatud jälgima ja täitma projekti kooskõlastustes toodud nõudeid (vaata projekti kooskõlastuste koondtabelit). Töövõtja kohustub järgima Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellest tulenevalt EV Valitsuse määrust nr 377 (08/12/1999) „ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Töövõtja on ehitus- ja lammutustöödest tekkivate jäätmete valdajaks ja teostab oma kulul kõik jäätmekäitlusest tulenevad kohustused ja vastutab jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide täitmise eest.

JÄÄTMEKÄITLUS

Töövõtja kohustub täitma Kehtna valla jäätmehoolduseeskirja (21.06.2011 nr 30). Ehitustööde käigus tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Demontaaži käigus tekkiv üleliigne materjal (torud, isolatsioon, raudbetoon jms) tuleb koheselt kokku koguda ning üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda kinnisesse lukustatavasse konteinerisse ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitaja ehk peatöövõtja. Kui ehituse käigus avastatakse pinnasereostus (kemikaalid, naftasaadused, asbestiga saastunud pinnas või materjal, maa-alune mahuti), tuleb koheselt ühendust võtta Keskkonnaametiga. Jäätmete käitlus peab olema kirjeldatud ja fikseeritud ehituspäevikus või selles lisas nt jäätmeõiendis. Peale ehitustööde lõpetamist, vormistatakse ehitusobjekti jäätmeõiend ja kinnitatakse omavalituses, nt ehitise kasutusloa taotlemisel. Selle jaoks peab koguma kokku kõik ehitustööde ajal tekkinud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid. Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel tuleb kindlustada ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus. Võimalik rehvide puhastuskoht näidatakse tööde käigus tehtaval tööde teostamise plaanil. Rehvide puhastamiseks sobiv ala ning rehvid pesta ning vältida ehitusobjektilt teistele kinnistutele ning teedele pinnase, tolmu ning vee kandumine. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Jäätmekavas esitatud ehitusjäätmete kogused ning pinnasetööde mahud on toodud katendite taastamise projektis. Käitlemise nõuded kehtivad olenemata ehitamise käigus tekkivatest reaalsetest kogustest. Tabelites esitatud mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö osa: Soojusvarustuse välisvõrk Töö nr: 25001 Staadium: Põhiprojekt Vastutav spetsialist: Tanel Rugam

04.03.2025 15

kooskõlastada omavalitsusega. Koostas vastutav isik: Tanel Rugam /allkirjastatud digitaalselt/ NB! Juhul, kui jooniste ja seletuskirja andmed on vastuolus tuleb koheselt projekteerijaga ühendust võtta.

25001_PP_SV-4-01_v01_Asendiplaan.dwg

25001_PP_SV-4-01_v01_Asendiplaan.pdf

Ettevaatust!

Kaevetööde käigus masti tõmmits

ajutiselt toestada SM 7°

Painutatud toru

N-4 90°

N-5 65°

Ülekäik demonteerida ning pinnas tasandada

Ülekäik demonteerida ning pinnas tasandadaTrepp

demonteerida

N-3 90°

N-2 90°

N-1 90°

ÜK-1 2x DN200/400

N-4 90°SM 3° SM 3°

Märkused:

1. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Geodeesia24 OÜ tööd nr 10004-24-1. Koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kõigi hoonete sisseviikude ning ol.ol. torustiku ühenduspunktide kõrgused ja täpsed asukohad tuleb ehituse töövõtjal tööde käigus vajadusel täpsustada! 3. Projekteeritud kaugküttevõrgu torustike ristumisel kõrgepinge, madalpinge, tänavavalgustuse ja sidekaablitega, tuleb kõik eelpoolviidatud kaablid kaitsta vastavalt tehnovõrgu valdaja poolsetele nõuetele, eeskirjadele ja standarditele. 4. Olemasolev tööst välja jääv kaugküttetorustik ja torutoed tuleb demonteerida ja utiliseerida.

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SR PIPE OÜ REG. 14416709

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

4-01

04.03.2025

1:500 Põhiprojekt 25001

Asendiplaan

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Katla tn 3; Mõisa; Nooruse tänav L1; Nooruse tänav L2; Soojuse; Veteranide park; 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, Kehtna alevik, Kehtna vald, Rapla maakond

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Tingmärgid:

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik Olemasolev kaugküttetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev valguskaabel

Olemasolev drenaaz Olemasolev survekanalisatsioon

K K K

SK SK SK

S S S

V V V

G G G

D D D

Olemasolevad kommunikatsioonid:

Projekteeritavad kommunikatsioonid:

Kinnistupiir

Muu:

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

Olemasolev sideliin Olemasolev madalpingeliin

Likvideeritav kaugküttetorustik või -element

Mahajäetav kaugküttetorustik või -element

25001_PP_SV-4-02_v01_Asendiplaan.pdf

Tee kaitsevöönd 30m

N-5 65°

N-8 50°

N-9 90°

ÜK-2 2x DN200/400

Ühendus ol.oleva toruga maa peal

N-6 90°

N-7 90°

Olemasolev kaugküttetorustik

Märkused:

1. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Geodeesia24 OÜ tööd nr 10004-24-1. Koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kõigi hoonete sisseviikude ning ol.ol. torustiku ühenduspunktide kõrgused ja täpsed asukohad tuleb ehituse töövõtjal tööde käigus vajadusel täpsustada! 3. Projekteeritud kaugküttevõrgu torustike ristumisel kõrgepinge, madalpinge, tänavavalgustuse ja sidekaablitega, tuleb kõik eelpoolviidatud kaablid kaitsta vastavalt tehnovõrgu valdaja poolsetele nõuetele, eeskirjadele ja standarditele. 4. Olemasolev tööst välja jääv kaugküttetorustik ja torutoed tuleb demonteerida ja utiliseerida.

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SR PIPE OÜ REG. 14416709

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

4-01

04.03.2025

1:500 Põhiprojekt 25001

Asendiplaan

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Katla tn 3; Mõisa; Nooruse tänav L1; Nooruse tänav L2; Soojuse; Veteranide park; 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, Kehtna alevik, Kehtna vald, Rapla maakond

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Tingmärgid:

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik Olemasolev kaugküttetorustik

Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev valguskaabel

Olemasolev drenaaz Olemasolev survekanalisatsioon

K K K

SK SK SK

S S S

V V V

G G G

D D D

Olemasolevad kommunikatsioonid:

Projekteeritavad kommunikatsioonid:

Kinnistupiir

Muu:

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

Olemasolev sideliin Olemasolev madalpingeliin

Likvideeritav kaugküttetorustik või -element

Mahajäetav kaugküttetorustik või -element

Projekteeritud kaevik

25001_PP_SV-6-01_v01_Pikiprofiil.pdf

SÕLME TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

TORU ALUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

55,00

55,50

56,00

56,50

57,00

57,50

58,00

58,50

59,00

59,50

H= 1,

00 Ü

K- 1

62 ,5

5 62

,5 5

61 ,1

5 1,

40

LIIVALUS 150mm

0

DN200/400 - 825,1m

Avatud kaevik

3,6

H= 1,

15 N

-1 62

,7 0

62 ,7

0 61

,1 5

1, 55

1

77,8

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

91°

H= 1,

00 N

-2 62

,5 0

62 ,5

0 61

,1 0

1, 40

10

59,5

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

88°

H= 0,

75 N

-3 61

,6 5

61 ,6

5 60

,5 0

1, 15

8

13,0

T1T1T1

89°

H= 1,

20

SK SK

59,65

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

N -4

60 ,6

5 60

,6 5

59 ,0

5 1,

60

2

27,1

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

89°

SK

H= 0,

85 N

-5 60

,1 5

60 ,1

5 58

,9 0

1, 25

7

92,6

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

114°

H= 1,

05 N

-8 59

,0 0

59 ,0

0 57

,5 5

1, 45

3

89,4

T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1T1

132°

H= 1,

50 N

-9 59

,7 0

59 ,7

0 57

,8 0

1, 90

12

8,2

T1 T1

91°

H= 0,

00

59 ,7

5 59

,7 5

59 ,6

8 0,

07

60,00

60,50

61,00

61,50

62,00

62,50

D D

≈58,40

Dr en

aa zit

ra ss

H= 0,

80

K K

59,69

61

,2 5

61 ,2

5 60

,0 5

1, 20

2

12,0

T1 T1 T1

K K

H= 0,

70

61

,0 0

61 ,0

0 59

,9 0

1, 10

12,0

T1 T1 T1

H= 0,

80

K K

59,40

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

61 ,0

0 61

,0 0

59 ,8

0 1,

20

12,0

T1 T1 T1

K K

H= 0,

70 K

K

59,33

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

60 ,7

5 60

,7 5

59 ,6

5 1,

10

19

31,9

T1 T1 T1 T1 T1 T1

K K

H= 0,

90

59

,1 5

59 ,1

5 57

,8 5

1, 30

36,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

H= 1,

25

D D

≈57,98

Dr en

aa zit

ra ss

59 ,0

5 59

,0 5

57 ,4

0 1,

65

6

24,3

T1T1T1T1T1T1

D D

V V

≈59,34

V V

H= 0,

70

61 ,7

0 61

,7 0

60 ,6

0 1,

10

12,0

T1T1T1

H= 0,

70

61

,8 0

61 ,8

0 60

,7 0

1, 10

4

12,0

T1 T1 T1

H= 0,

70

61

,7 5

61 ,7

5 60

,6 5

1, 10

12,0

T1 T1 T1

H= 0,

75

61

,7 0

61 ,7

0 60

,5 5

1, 15

21

12,0

T1 T1 T1

H= 0,

72

V V

≈59,22

K K

59,54

61

,0 5

61 ,0

5 59

,9 3

1, 12

12,0

T1 T1 T1

K K

V V

K K

60,35

Ka na

lis at

sio on

itr as

s V

V

≈59,97

Ve et

ra ss

K K

V V

K K

60,20

Ka na

lis at

sio on

itr as

s K

K

H= 0,

75

61 ,4

5 61

,4 5

60 ,3

0 1,

15

12,0

T1 T1

H= 0,

72

V V

≈59,26

Ve et

ra ss

K K

59,61

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

61

,1 5

61 ,1

5 60

,0 3

1, 12

7

12,0

T1 T1 T1

K K

V V

H= 0,

70

61 ,0

5 61

,0 5

59 ,9

5 1,

10

12,0

T1 T1 T1

H= 0,

70

60

,9 5

60 ,9

5 59

,8 5

1, 10

12,0

T1 T1 T1

H= 0,

70

V V

≈59,06

Ve et

ra ss

V V

≈59,04

Ve et

ra ss

K K

59,44

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

60

,8 5

60 ,8

5 59

,7 5

1, 10

12,0

T1 T1 T1

K K

V V

H= 0,

65

60 ,8

0 60

,8 0

59 ,7

5 1,

05

4

12,0

T1 T1 T1

H= 0,

70

60

,8 0

60 ,8

0 59

,7 0

1, 10

6

8,0

T1 T1

H= 0,

85 N

-6 59

,5 0

59 ,5

0 58

,2 5

1, 25

26

3,9

T1

H= 1,

00 N

-7 59

,5 5

59 ,5

5 58

,1 5

1, 40

14,2

T1 T1 T1

H= 0,

90

59 ,4

0 59

,4 0

58 ,1

0 1,

30

36,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

H= 1,

05

59

,5 0

59 ,5

0 58

,0 5

1, 45

6

36,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

H= 0,

95

59

,1 5

59 ,1

5 57

,8 0

1, 35

7

36,0

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

H= 1,

00

58

,9 5

58 ,9

5 57

,5 5

1, 40

8

18,0

T1 T1 T1 T1

H= 1,

15

60 ,5

5 60

,5 5

59 ,0

0 1,

55

41,7

T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1 T1

4 1 8 3 2 0 4 1

90°

H= 1,

20 Ü

K- 2

59 ,3

0 59

,3 0

59 ,6

8 -0

,3 8

18,6

S S S S S

57 ,7

0 1,

60

DN200 - 18,6m

Ol.olev toru

Ol.olev soojustoru hülsstorus

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

+60.00m abs

Ka na

lis at

sio on

itr as

s Ve

et ra

ss

Ve et

ra ss

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

0

Sõ id

ut ee

te lg

Olemasolev maapind

Tingmärgid:

Projekteeritud kaugküttetorustik

Märkused:

1. "≈" märgiga tähistatud ristuvate tehnovõrkude sügavused on teadmata. Kõrgused on vajalik ehitustööde käigus välja surfida ning käsitsi lahti kaevata. Vajadusel tuleb projekteeritud torustiku pikiprofiili korrigeerida.

2. Elektri- ja sidekaablite täpne kõrgus tuleb määrata ehitustööde käigus. Vajadusel tuleb ette jäävad kaablid tõsta ülesse või lasta allapoole projekteeritavast torustikust.

2. Projekteeritud torustiku kohale min 200 mm kõrgusele tuleb paigaldada nõuetekohane hoiatuslint. 3. Soojustorustiku ristumisel teiste tehnovõrkudega tagada vähimad püstkujad:

0,2 m - elektri- ja sidekaablitega; 0,2 m - vee-, survekanalisatsiooni- ja isevoolse kanalisatsioonitorustikuga 0,2 m - terasest gaasitorustikuga 0,3 m - PE gaasitorustikuga

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SR PIPE OÜ REG. 14416709

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

6-01

04.03.2025

1:500 Põhiprojekt 25001

Pikiprofiil

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Katla tn 3; Mõisa; Nooruse tänav L1; Nooruse tänav L2; Soojuse; Veteranide park; 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, Kehtna alevik, Kehtna vald, Rapla maakond

25001_PP_SV-7-01_v01_Kaeviku-tuuploige.pdf

15 0

D

E

20 0

DD 200

15 0

D

E

20 0

DD 200

KAEVIKU LÕIGE TEE ALAL

HOIATUSLINT "KAUGKÜTE" KAUGKÜTTETORUSTIKU TELG

KAEVIKU LÕIGE HALJASALA ALAL

3:1 3:1

3: 1

Liivast hõõrdekiht Kt = 0,95

Liivast tasanduskiht 0 - 8mm, Kt = 0,95

Eelisoleeritud kaugküttetoru

Signaaltraadid

Liivast hõõrdekiht Kt = 0,95

Signaaltraadid

Liivast tasanduskiht 0 - 8mm, Kt = 0,95

Eelisoleeritud kaugküttetoru

HOIATUSLINT "KAUGKÜTE" KAUGKÜTTETORUSTIKU TELG

Katendi taastamise kihid vastavalt katendite projektile

90-225 250-560

150

Toru väliskesta läbimõõt, mm

Kahe toru vaheline kaugus, mm

630-1400 250 300MÄRKUSED:

1. Teedealuses osas kasutada kaeviku tagasitäiteks ainult liiva. 2. Torude ümbruses on tagasitäite ehk hõõrdekihi nõueteks: max tera suurus 32mm, max 10% kaalu järgi alla 0,075mm,

ühtlustustegur 1,8. 3. Toru jätkukohtades tuleb kaevik rajada vajadusel laiemalt, et oleks võimalik teostada korrektselt montaazitööd.

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SR PIPE OÜ REG. 14416709

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

7-01

29.01.2025

Põhiprojekt 25001

Kaeviku tüüplõige

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Katla tn 3; Mõisa; Nooruse tänav L1; Nooruse tänav L2; Soojuse; Veteranide park; 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, Kehtna alevik, Kehtna vald, Rapla maakond

25001_PP_SV-7-02_v01_Ristuvate-insenervorkude-kaitsmine.pdf

Toestatav torustik

Koormarihm

Toestatav kaabel või sidekanalisatsioonitoru

KAUGKÜTTETORUSTIKU RISTUMINE KANALI- JA VEETORUSTIKUGA

Puitpruss 100x100mm

Koormarihm

A

Puitpruss 100x100mm

KAUGKÜTTETORUSTIKU RISTUMINE ELEKTRIKAABLITEGA JA SIDEKANALISATSIOONIGA

Lõige A-A

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SR PIPE OÜ REG. 14416709

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

7-02

29.01.2025

Põhiprojekt 25001

Ristuvate insenervõrkude kaitsmine

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Katla tn 3; Mõisa; Nooruse tänav L1; Nooruse tänav L2; Soojuse; Veteranide park; 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, Kehtna alevik, Kehtna vald, Rapla maakond

25001_PP_SV-7-08_v01_Uhendamise-skeem-maapealse-torustikuga.pdf

Paisumispadi

Maapind (maapinna kõrgusmärk

vt jooniselt 6-01)

Isolatsiooni otsamüts eelisoleeritud torule

Eelisoleeritud kaugküttetoru

tõusupõlvTä ps

ed m

õõ du

d jo

on is

el t S

V- 6-

01

1. 1m

DN 200 /219.7 Kivivillast Al-kattega koorikisolatsioon s=80mm

kaetud tsinkplekiga 2000

ca 60

0

Olemasolev kaugküttetorustik

Tööde piiritlus; Teostada ühendus ol.oleva toruga

Olemasolev hülsstoru

Täpne kõrguslik lahendus vt jooniselt pikiprofiil 6-01

JOONISE NIMETUS: TÖÖ TELLIJA:

TÖÖ NIMETUS:

TÖÖ NR:

JOONISE NR: STAADIUM:MÕÕTKAVA:

TEL. +372 507 1350

OÜ SOOJATOOJA REG.12667672

PROJEKTEERIJA:

Vastutav isik

Projekteeris

E-MAIL: [email protected]

SR PIPE OÜ REG. 14416709

Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG:

Aadress:

7-08

04.03.2025

1:200 Põhiprojekt 25001

Soojustorustiku ühendamise skeem maa-pealse torustikuga

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine

Tanel Rugam

Tanel Rugam Katla tn 3; Mõisa; Nooruse tänav L1; Nooruse tänav L2; Soojuse; Veteranide park; 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, Kehtna alevik, Kehtna vald, Rapla maakond

25001_PP_TL.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MEELIS KLEINSON PNOEE-37305215719 2025-03-11 10:31:32

25001_PP_TL-3-01_v01_Seletuskiri.pdf

Turu tn 34, Tartu 51014, tel 7 475 333, registrikood 10149499.

TELLIJA: SR Pipe OÜ

TÖÖ: 25001

PROJEKTEERIJA: Meelis Kleinson

Tartu, märts 2025

Kehtna aleviku

kaugküttetorustike rekonstrueerimine. Katendite taastamine

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 25001 Põhiprojekt

06.03.2025 1

1. ÜLDOSA

1.1 Üldine

Käesolev projekt käsitleb Kehtna aleviku piirkonna kaugküttetorustike katendite taastamist. Katendite taastamise plaani koostamisel on lähtematerjalina kasutatud Soojatooja OÜ poolt koostatud töö nr 25001 „Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine“ projekti asendiplaani.

1.2 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu

Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud dokumente: • Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015) • Tee projekteerimise normid (RT I 17.11.2023.a määrus nr 71) • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT I 09.01.2020.a. määrus nr 2) • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101) • Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92) • Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018 määrus nr 43) • Katete remondimeetodite valikupõhimõtted, 2012-16 • Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2022.a) • Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded (MTM 14.04.2016.a. määrus nr 34) • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001) • Transpordiamet „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ KT_025_J8_r1. Kinnitatud 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43 • Transpordiamet "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis TA 2021; • Transpordiamet MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ • Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1-2/19/096) • EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine • EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid • Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised • Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid Võrguvaldajate tehnilistes tingimustes võivad esineda täiendavad nõuded seadustele, eeskirjadele ja standarditele.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 25001 Põhiprojekt

06.03.2025 2

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Andmed maa omandi kohta

Katete taastamise projektiga haaratud ala asub kinnistutel:

Aadress Tunnus Katla tn 3 29202:001:0115

Mõisa 29202:002:1251 Nooruse tänav L1 29201:001:0632 Nooruse tänav L2 29201:001:0628

Soojuse 29301:001:0358 Veteranide park 29202:001:0117

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 29202:002:0001

2.2 Geodeetiline uuring

Projekti koostamisel on kasutatud Geodeesia24 OÜ poolt koostatud maa-ala plaani (töö nr 10004- 24-2). Koordinaadid on L-Est´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste, uurimisandmete ja võrgu valdajate poolt väljastatud materjalide alusel. Projekti koostamise käigus täiendavaid mõõdistamisi läbi ei viidud.

3. PROJEKTLAHENDUS

3.1 Asendiplaan ja liikluskorraldus

Projekti ala paikneb sõiduteel ja mööda haljasala. Sõidutee kattekihina on projekteeritud püsikate asfaltbetoonist. Liikluskorraldus jääb projektiga käsitletaval teel endiseks ja käesoleva projekti raames ei käsitleta.

3.2 Vertikaalplaneerimine

Määratud katendi taastamise alal on üldjuhul tasane reljeef. Vertikaallahendus tuleb kõrguslikult kokku viia kaevikut ümbritseva olemasoleva ala servaga. Valdavalt voolab sajuvesi teelt piki- ja põikkalletega restkaevudesse või imbumiseks haljasalale.

3.3 Katendikonstruktsioonid

Projektiga on ette nähtud kasutada järgmisi katendite tüüpe: 1) Sõidutee 1-kihiline asfaltbetoonkatend (tüüp 2)

 Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (100% tardkivim), h= 7 cm  Killustikalus fr. 32/64,

kiilutud fr 16/32 ja fr 8/12 (E=170MPa) h= 25 cm  Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp, h= 25 cm  Täitepinnas peenliivast Kt=0.98, Kf>0.5 m/ööp

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 25001 Põhiprojekt

06.03.2025 3

2) Betoonkivikatend  Betoonkivi (kasutada võimalusel olemasolevaid)  Paigaldusliiv h= 5 cm  Killustikalus fr. 16/32, kiilutud fr 8/12 (E=170MPa) h= 20 cm  Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp, h= 20 cm  Täitepinnas peenliivast Kt=0.98, Kf>0.5 m/ööp

3) Haljasala murukatend  Muru  Kasvupinnas h= 15 cm

4) Killustikkatend

 Killustik, fr 0/16, E>140 MPa, h=10 cm  Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp, h=20 cm  Täitepinnas peenliivast Kt=0.98, Kf>0.5 m/ööp (vajadusel)  Olemasolev mineraalne pinnas

Katte konstruktsiooni ulatused on tähistatud katendite taastamise plaani joonisel TL-1 ja TL-2, aga võivad täpsustuda kaevetööde käigus.

3.4 Äärekivid

Projektis on kasutatud järgmisi äärekive: Betoonäärekivi 15x30x80(100) kõrgus kattelt: 10 cm – üldjuhul sõiduteel, parkla servas 8cm. Madaldatud äärekivi viiakse kattega samasse tasapinda. Üleminekud madaldatud äärekivile teostada võimalusel kahe kivi ulatuses. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. Nõuded betoonist äärekividele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. Kui kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². Äärekivid paigaldatakse killustikust alusele ja betoonist sängituskihile ning toestatakse betooniga viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Äärekivi aluse elastsusmoodul peab olema ≥140 MPa

3.5 Konstruktsioonid

. . Materjalidele esitatavad nõuded

Vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele (AKEJ) tuleb asfaltsegude ja nende lähtematerjalide miinimumnõuded valida lähtudes standarditest EVS 901-1, EVS 901-2 ja EVS 901-3. Killustikalused ehitada vastavalt - Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele; 2022 (KKEJ)

AC Surf C50/30, LA30, An19, FNaCl4

AC Base C50/30, LA35, F4

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 25001 Põhiprojekt

06.03.2025 4

. . Killustikalus

Sõidutee lubjakivikillustikust kiht ehitada fraktsioneeritud killustikust 16/32 ja 32/642 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 4/16 mm või fr 8/12 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhendi tabel 1 nõuetele. Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (2022) tabel 1 nõuetele.

Killustikalus fr. 16/32: Gc80/20; C=90/3; LA=30; Fl=20; f4; F4 Killustikalus fr. 32/64: Gc80/20; C=50/10; LA=35; Fl=35; f4; F4 Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1.0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema: 1) sõiduteel ≥170 MPa; 2) kõnniteel, jalg- ja jalgrattateel ≥140 MPa; 3) eraldussaarel ≥120 MPa.

. . Asfaltkate

Sõidutee asfaldi omadused peavad vastama Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise tabel 1 nõuetele. Suurimad lubatud hälbed igale paigaldatud asfaltbetoonsegu kihile määratuna 25 meetrise sammuga piki teed on: 1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% võrra ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3% võrra; 2) tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda projektist –0/+15 cm, kusjuures kahe järjestikuse mõõtmise vahe ei või olla üle 5 cm.

3.6 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse omavalitsusega.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 25001 Põhiprojekt

06.03.2025 5

Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vee lohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 10-20 g/m², III klassi muru. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Külv tuleb katta 1cm paksuselt mullaga (nt rehitseda mulda) ja rullida. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Mitte kasutatav pinnas viia lähemal asuvasse jäätmekäitlusse. Tööde lõpetamisel vormistada omavalitsuses jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav jäätmeõiend. Pärast tööde lõpetamist tuleb tööpiirkond puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

4. TÖÖDE TEOSTAMINE

4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks

Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja Teetööde tehniliste kirjelduste 2019 versioonist (MA 2019). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke pakkumisdokumentides. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Transpordiameti poolt kehtestatud nõuetega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 25001 Põhiprojekt

06.03.2025 6

Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

4.2 Ehitustööd

. . Mullatööd

Täidendi ehitus Täidendi põhjale anda projektijärgne kalle, tasandada ja tihendada, tihendustegur 0.98. Täidend tuleb ehitada keskliivast (Kt=0.98) ja paigaldada järjestikuliste kihtidena ristlõike täies ulatuses ja sellises pikkuses, mis sobib mahapanemise ja tihendamise töömeetoditega. Kihi paksus peab vastama tihendamismasina võimsusele, kuid ei tohi olla õhem, kui 25 cm. Materjali niiskus peab olema lähedane tihendamiseks sobivale optimaalsele niiskusele. Kui materjal on liiga kuiv, tuleb lisada vajalikus koguses vett, mis segatakse ühtlaselt pinnasesse. Kui materjal on liiga märg, tuleb seda õhutada, kuni saavutatakse rahuldav niiskus. Iga laotatud kiht tuleb tapprulli, pneumorulli ning vibrorulli ja/või muud tüüpi Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud tihendamismasinaga hoolikalt tihendada. Tihendamine algab täidendi madalamalt äärtelt ja suundub edasi kõrgema ääre poole, kusjuures rull peab eelmisest jäljest vähemalt poole rulli laiuse võrra üle ulatuma. Kogu ala tuleb rullida piisav arv kordi, tagamaks nõutava tihendusteguri. Kihtide põikkalle peab vastama sõidutee projekteeritud põikkaldele. Täidendi pealispinnale anda projekteeritud põikkalle ja tasandada nõutava tasasuseni. Pilu 5 m lati all pikisuunas võib olla maksimaalselt 30 mm. Kõrgus ei tohi erineda üle 30 mm. Enne täidendi ehitust peavad maa-alused trassid olema paigaldatud. Dreenkihi ehitus Dreenkiht ehitada punktile 3.4 vastavast materjalist. Dreenkiht ehitada eelnevas punktis kirjeldatud viisil. Dreenkihi põhja kalle peab olema vähemalt 4%. Dreenkiht tihendada (tihendustegur 0.98/1.0). Tihendamise ajal peab dreenkihi materjali niiskus olema optimaalsele lähedane (vajadusel kuivatada või kasta). Dreenkihi paksus ei tohi erineda nõutavast rohkem kui -10%. Geomeetrilised parameetrid peavad vastama ettenähtule, lubatud on järgmised kõrvalekalded: plaanis +10cm ja profiilis +3cm.

. . Aluse ehitus

Killustikalus ehitada kiilumismeetodil. Kõigepealt laotada alumine kiht (fraktsioon 32/64) ja teostada esialgne tihendamine, laotada ülemine kiht (fraktsioon 16/32) ja tihendada. Järgneb kiile killustiku fraktsioon (fraktsioon 8/16) laotamine koos iga tihendamisega. Kinni kiilumise hõlbustamiseks tuleb rullimisel killustikku veega kasta (ligikaudu 15…20 l/m2 põhifraktsioonil ja 10…12 l/m2 kinni kiilumisel). Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%. Pinna kõrgus võib erineda 20 mm. Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13 t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet.

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 25001 Põhiprojekt

06.03.2025 7

. . Katendi ehitus

Sõidutee asfaltkatte ehitusel lähtuda Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises nõuetest. Asfaltbetoonsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve poolt vastu võetud alusele. Katte peab paigaldama kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada siis, kui alus on kuiv. Kattekihtide omavahelise nakke parandamiseks peab vanu ja liikluse all olnud asfaltbetoon- ja mustkatte kihte kruntima bituumeni või kiirestilaguneva bituumenemulsiooniga. Bituumeni ja bituumenemulsiooni omadused on kirjeldatud standardis EVS 901-2. Kruntimist vajavad külmad, st varem paigaldatud asfaltbetoonsegu vuugid, mille kruntimiseks kasutatakse alumistes kihtides sama krunti, mida alumiste kihtide kruntimiseks. Projektis on arvestatud, et asfaltbetoonkatete pealmise kihi pikivuugid tuleb teostada kuumvuukidena. Asfaldipinna temperatuur peab vahetult peale kuumutamist olema vähemalt 100ºC. Vuugisoojendaja peab olema ühendatud laoturi liikumisega automaatseadmega või selliselt, et see ei kõrvetaks vuuki kui laotur peaks seisma jääma. Mitmekihilise asfaltkatte puhul peab kahepoolse kaldega kaherealise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi pikivuugid peavad olema üksteise suhtes nihutatud 10 kuni 15 cm. Pikivuuk ei või asetseda põhilise liiklusvoo sõidujäljes. Tihendamisel peab iga katte kiht saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega bituumeniga küllastunud kohti. Liiklust võib kattele lubada, kui AC segust katte temperatuur on langenud alla +40 ºC.

4.3 Ehitusaegne liikluskorraldus

Enne tööde algust peab töövõtja kooskõlastama ajutise liiklusskeemi KOV-iga ning kinnistuomanikega vastavalt reaalselt teostatavate tööde etapilisusega. Juhul kui ehituse ajal tekib vajadus muuta liikluskorraldust, siis tuleb muudatused kooskõlastada. Eraldi tuleb teavitada Päästeametit, politsei ja vajadusel veel huvitatud osapooli. Kohalikke elanikke tuleb informeerida, et nad hiljemalt enne tööde algust pargiksid oma sõidukid nii, et need ei jääks kaevetööde taha lõksu. Ajutise liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt teostatavate tööde etappidele. Liikluskorraldus peab vastama juhendile “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Lisaks peab jalakäijatele tagama ehitustööde ajal läbipääsu. Jalakäijad tuleb suunata ohutult läbipääsule rajades selleks vajadusel ajutisi kõnniteid ja sõidutee ületuskohti. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega ning kaevetööd sõiduteel teostatakse öösel. Ehituskaevik tuleb piirata pideva aiaga ning vähemalt liiklussuuna vastu oleva aia külge paigaldatakse hoiatustara liiklusmärk nr 684. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. Liiklusteenistuse ettekirjutusel tuleb paigaldada täiendavaid

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 25001 Põhiprojekt

06.03.2025 8

liikluskorraldusvahendeid. Ajutise liikluskorraldusega vastuollu sattuvad liiklusmärgid tuleb kinni katta. Ehitustööde käigus tuleb pidevalt jälgida ja vajadusel asendada ning puhastada ajutisi liikluskorralduse vahendeid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik. Tavapärane liiklusskeem suletud ja osaliselt suletud tänavatel taastatakse koheselt pärast tee ehituse lõpetamist.

4.4 Jäätmekava

Töövõtja kohustub täitma Kehtna valla jäätmehoolduseeskirja (21.06.2011 nr 30). Ehitustööde käigus tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Demontaaži käigus tekkiv üleliigne materjal (torud, isolatsioon, raudbetoon jms) tuleb koheselt kokku koguda ning üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda kinnisesse lukustatavasse konteinerisse ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitaja ehk peatöövõtja. Kui ehituse käigus avastatakse pinnasereostus (kemikaalid, naftasaadused, asbestiga saastunud pinnas või materjal, maa-alune mahuti), tuleb koheselt ühendust võtta Keskkonnaametiga. Jäätmete käitlus peab olema kirjeldatud ja fikseeritud ehituspäevikus või selles lisas nt jäätmeõiendis. Peale ehitustööde lõpetamist, vormistatakse ehitusobjekti jäätmeõiend ja kinnitatakse Türi Vallavalitsuses, nt ehitise kasutusloa taotlemisel. Selle jaoks peab koguma kokku kõik ehitustööde ajal tekkinud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid. Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel tuleb kindlustada ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus. Võimalik rehvide puhastuskoht näidatakse tööde käigus tehtaval tööde teostamise plaanil. Rehvide puhastamiseks sobiv ala ning rehvid pesta ning vältida ehitusobjektilt teistele kinnistutele ning teedele pinnase, tolmu ning vee kandumine. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Jäätmete hinnanguline kogus ja koostis:

Jäätmeliik Ühik Hinnanguline kogus

Käitlus

Betoonijäätmed (17 01 01)

t ca 5 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale (nt Ati Grupp OÜ).

Metallijäätmed (17 04 05)

t ca 40 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale (nt Ati Grupp OÜ).

Töö nimi: Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine Töö nr: 25001 Põhiprojekt

06.03.2025 9

Isolatsioonimaterjalid (17 06 04)

t ca 20 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale (nt Ati Grupp OÜ).

Asfaldijäätmed (17 03 02)

t ca 192 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale (nt Ati Grupp OÜ).

Pinnasetööde hinnanguline mahtude bilanss:

Pinnase liik Ühik Hinnanguline kogus

Käitlus

Kivid ja pinnas (17 05 04) t 5550 Sobiv täitepinnas taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina

Jäätmekavas esitatud ehitusjäätmete käitlemise nõuded kehtivad olenemata ehitamise käigus tekkivatest reaalsetest kogustest. Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Koostas: Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Meelis Kleinson

25001_PP_TL-4-01_v01_Katendid.pdf

Taastatavad katted:

Kaeviku tsoon

Taastatav sõidutee asfaltbetoonkate tüüp 1 (ca 687 m²)

Taastatav murukate (ca 3574 m²)

Taastatav betoonkivisillutis (ca 11 m²)

Taastatav äärekivi (ca 16 jm) Asfaltkatte serv

Taastatav killustikkatend (ca 147 m²)

NORMDOKUMENDID:

1.ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS TA 2021 Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus nr 1.1-3/21/162 (16.04.2021) 2.KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS MA 2016-012 Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215; Muudetud 21.12.2020 nr 1-2/20/1035 3.KAEVETÖÖDE EESKIRI Vastu võetud 16.04.2014 nr 15 Kehtna Vallavolikogu

MÄRKUSED:

1. Projekteeritud sõidutee asfaltkate viia sujuvalt kokku olemasolevaga. 2. Jälgida olemasoleva taastatava katete piki- ja põikkalded. Viiakse kokku olemasolevaga. Sõidutee põikkalle on üldjuhul 2,5%, jalgtee - 2,0%. 3. Kohtades, kus kaeviku kalle erandjuhul tuleb rajada järsemalt kui 3:1, ette näha kaevetööde teostamisel kaeviku serva kindlustamine punnseinaga (vaiseinaga). 4. Sõidutee profileeriva kihi kulu selgub ehituse käigus. 5. Tööde käigus kahjustatud kattemärgistus tuleb taastada endises mahus. 6. Kui kaevetööde käigus kahjustatakse suuremat ala kui joonisel näidatud, tuleb ka see nõuetekohaselt taastada. 7. Vuukide ehitamisel juhinduda "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" punktidest 2.4.19 ja 2.4.20 8. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada, tasandada niidukõlblikkus 9. Muru külvinorm vähemalt 30g / m². 10. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, klaasikilde jms. 11. Katendite taastamised kooskõlastada vajadusel täiendavalt kinnistuomanikega. 12. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Geodeesia24 OÜ tööd nr 10004-24-1. Koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Projektijuht:

1

Turu tn 34 51004, Tartu

Katendite taastamise plaan

06.03.2025 1:500PP

Tinter-Projekt OÜ Tel. 7 475 333

Amet: Nimi: Allkiri:

Projekteerija: Meelis Kleinson

[email protected]

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine.

Katendite taastamine

SR Pipe OÜ

25001

Tingmärgid:

Projekteeritavad kommunikatsioonid:

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

Likvideeritav kaugküttetorustik või -element Mahajäetav kaugküttetorustik või -element

Projekteeritud maa-alune twin kaugküttetorustik2T1

25001_PP_TL-4-02_v01_Katendid.pdf

Taastatavad katted:

Kaeviku tsoon

Taastatav sõidutee asfaltbetoonkate tüüp 1 (ca 687 m²)

Taastatav murukate (ca 3574 m²)

Taastatav betoonkivisillutis (ca 11 m²)

Taastatav äärekivi (ca 16 jm) Asfaltkatte serv

Taastatav killustikkatend (ca 147 m²)

Tee kaitsevöönd 30m

Tingmärgid:

Projekteeritavad kommunikatsioonid:

Projekteeritud maa-alune kaugküttetorustik

Likvideeritav kaugküttetorustik või -element Mahajäetav kaugküttetorustik või -element

Projekteeritud maa-alune twin kaugküttetorustik2T1

Projektijuht:

2

Turu tn 34 51004, Tartu

Katendite taastamise plaan

06.03.2025 1:500PP

Tinter-Projekt OÜ Tel. 7 475 333

Amet: Nimi: Allkiri:

Projekteerija: Meelis Kleinson

[email protected]

SR Pipe OÜ

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine.

Katendite taastamine

25001

NORMDOKUMENDID:

1.ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS TA 2021 Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus nr 1.1-3/21/162 (16.04.2021) 2.KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS MA 2016-012 Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215; Muudetud 21.12.2020 nr 1-2/20/1035 3.KAEVETÖÖDE EESKIRI Vastu võetud 16.04.2014 nr 15 Kehtna Vallavolikogu

MÄRKUSED:

1. Projekteeritud sõidutee asfaltkate viia sujuvalt kokku olemasolevaga. 2. Jälgida olemasoleva taastatava katete piki- ja põikkalded. Viiakse kokku olemasolevaga. Sõidutee põikkalle on üldjuhul 2,5%, jalgtee - 2,0%. 3. Kohtades, kus kaeviku kalle erandjuhul tuleb rajada järsemalt kui 3:1, ette näha kaevetööde teostamisel kaeviku serva kindlustamine punnseinaga (vaiseinaga). 4. Sõidutee profileeriva kihi kulu selgub ehituse käigus. 5. Tööde käigus kahjustatud kattemärgistus tuleb taastada endises mahus. 6. Kui kaevetööde käigus kahjustatakse suuremat ala kui joonisel näidatud, tuleb ka see nõuetekohaselt taastada. 7. Vuukide ehitamisel juhinduda "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" punktidest 2.4.19 ja 2.4.20 8. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada, tasandada niidukõlblikkus 9. Muru külvinorm vähemalt 30g / m². 10. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, klaasikilde jms. 11. Katendite taastamised kooskõlastada vajadusel täiendavalt kinnistuomanikega. 12. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Geodeesia24 OÜ tööd nr 10004-24-1. Koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

25001_PP_TL-4-03_v01_Katendite-loiked.pdf

Projektijuht:

3

Turu tn 34 51004, Tartu

Katendite lõiked

06.03.2025 1:500PP

Tinter-Projekt OÜ Tel. 7 475 333

Amet: Nimi: Allkiri:

Projekteerija: Meelis Kleinson

[email protected]

Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine.

Katendite taastamine

SR Pipe OÜ

25001

KASVUMULD MURUSEEMNEGA või MURUVAIP, h = 15 cm

TAASTATAV MURUKATE

TÄITEPINNAS (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95)

LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94

TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95

300

3: 13:1

250 E

20 0

HOIATUSLINT

250

15 0

vastavalt pikiprofiili joonisele

KILLUSTIKALUS fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 h = 20 cm (E=170 Mpa)

TÄITEPINNAS (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95)

LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94

TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95

3: 13:1

250 E

20 0

HOIATUSLINT

250

15 0

KESKLIIV, (Kf >= 2m/ööp, Kt = 0,98) h = 20 cm

vastavalt pikiprofiili joonisele

TAASTATAV BETOONKIVIKATE

PAIGALDUSLIIV h = 5 cm

BETOONKIVI kasutada olemasolevaid kive

300300

ASFALTBETOON AC 16 surf h = 7 cm 70/100 (100% tardkivim)

KILLUSTIKALUS fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 h = 10 cm (E=170 Mpa) KILLUSTIKALUS fr. 32/64 h = 15 cm (E=170 Mpa)

TÄITEPINNAS (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95)

LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94

TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95

3: 13:1

250 E

20 0

HOIATUSLINT

250

15 0

KESKLIIV, (Kf >= 2m/ööp, Kt = 0,98) h = 25 cm

vastavalt pikiprofiili joonisele

TAASTATAV 1- KIHILINE ASFALTBETOONKATE SÕIDUTEEL

300300 TAASTATAV KILLUSTIKKATE

KILLUSTIKALUS fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 h = 10 cm (E=170 Mpa) KILLUSTIKALUS fr. 32/64 h = 15 cm (E=170 Mpa)

TÄITEPINNAS (Kf >= 0,5m/ööp, Kt = 0,95)3:

13:1

250 E

20 0

LIIVAST TASANDUSKIHT, Kt = 0,94250

15 0 TIHENDATUD TÄITELIIV, Kt = 0,95

HOIATUSLINT

300

vastavalt pikiprofiili joonisele

ÄÄREKIVI 30x15

BETOONALUS C12/15

ASENDATAV ÄÄREKIVI (viiakse kokku olemasoleva äärekiviga)

NORMDOKUMENDID:

1.ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS TA 2021 Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus nr 1.1-3/21/162 (16.04.2021) 2.KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS MA 2016-012 Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215; Muudetud 21.12.2020 nr 1-2/20/1035 3.KAEVETÖÖDE EESKIRI Vastu võetud 16.04.2014 nr 15 Kehtna Vallavolikogu

MÄRKUSED:

1. Projekteeritud sõidutee asfaltkate viia sujuvalt kokku olemasolevaga. 2. Jälgida olemasoleva taastatava katete piki- ja põikkalded. Viiakse kokku olemasolevaga. Sõidutee põikkalle on üldjuhul 2,5%, jalgtee - 2,0%. 3. Kohtades, kus kaeviku kalle erandjuhul tuleb rajada järsemalt kui 3:1, ette näha kaevetööde teostamisel kaeviku serva kindlustamine punnseinaga (vaiseinaga). 4. Sõidutee profileeriva kihi kulu selgub ehituse käigus. 5. Tööde käigus kahjustatud kattemärgistus tuleb taastada endises mahus. 6. Kui kaevetööde käigus kahjustatakse suuremat ala kui joonisel näidatud, tuleb ka see nõuetekohaselt taastada. 7. Vuukide ehitamisel juhinduda "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" punktidest 2.4.19 ja 2.4.20 8. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada, tasandada niidukõlblikkus 9. Muru külvinorm vähemalt 30g / m². 10. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, klaasikilde jms. 11. Katendite taastamised kooskõlastada vajadusel täiendavalt kinnistuomanikega. 12. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Geodeesia24 OÜ tööd nr 10004-24-1. Koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Vastus Raplamaal Kehtna alevikus riigitee 15 kaitsevööndis km 58.45-58.54 kaugküttetorustike rekonstrueerimise projekt.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lp Tanel Rugam

Soojatooja OÜ

[email protected]

Teie 06.03.2025

Meie 20.03.2025 nr 7.1-2/25/1640-4

Kehtna aleviku kaugküttetorustike

rekonstrueerimise projekti kooskõlastamine

riigitee nr 15 maaüksuse piires ja tee

kaitsevööndis

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud kaugküttetorustike rekonstrueerimine

(likvideerimine ning paigaldamine) riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:

Olemasoleva kaugküttetorustiku rekonstrueerimine (likvideerimine ning paigaldamine)

riigitee nr 15 Tallinna-Rapla-Türi tee maaüksusel km 58,44 ning kaugküttetorustiku

rekonstrueerimine (likvideerimine ning paigaldamine) km 58,44-58,54 tee kaitsevööndis.

Olemasoleva kaugküttetorustiku ristumine riigiteega nr 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,44

kaitsetorus.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Soojatooja OÜ töö nr 25001

„Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 15 teelõik km 58,12-59,20 on eeldatavalt liiklusohtliku koha likvideerimise objekt

2027-2030 aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele

ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise

kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5

aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud

võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega.

3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud

asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses

ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada

Transpordiametile aadressil ([email protected]). Lepingu taotluse vorm asub

www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade

kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks

vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks

liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

2 (2)

4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

4.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee

mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks

teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja

tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee

piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule

kasutusloa andmist.

9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

10. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Laur Kõiv

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Taotlus „25001_PP_SV“

Laur Kõiv

55901417, [email protected]

taotlus_Maanteeametile.docx

Kellele
TRANSPORDIAMET (edaspidi amet)

Registrikood
70001490

Juriidiline aadress
Valge 4, Tallinn 11413

Taotluse esitamise aadress

Kellelt
Taotleja nimi/nimetus
SR-Pipe Oü

Registri- või isikukood
14416709

Juriidiline aadress või elukoht

Asukoht/elukoht
Tõnise tee 2, Võhmanõmme küla, 48028 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Telefon ja e-post
56918735

E-post

Omanikujärelevalvet teeb
SW Energia Oü

Telefon ja e-post
53852090, [email protected]

Liikluskorralduse eest vastutab
SR-Pipe Oü

Telefon ja e-post
56918735, [email protected]
1. Loa taotlemiseks esitatavad materjalid:

Dokumendi liik
Nimetus
Dokumendi nr
Ameti kooskõlastuse kuupäev ja nr

(esitatava dokumendi täpne nimetus)

Ametis kooskõlastatud projekt
25001_PP_SV- Kehtna aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimine
25001
20.03.25
Nr. 7.1-2/25/1640-4
Ajutise liikluskorralduse joonis
puudub

Riigimaa maa kasutusõigust tõendava dokumendi koopia
(Ameti peadirektori käskkiri või notarileping)

(vajadusel lisa ridu juurde)

2. Objekti asukoht
Maakond

Tee nr:
Tee nimi:
Algus km:
Lõpp km:
15
Tallinna-Rapla- Türi tee
58,44
58,54

3. Selgitus kavandatavate tegevuste kohta, läbiviimise aeg
Teostame kaugküttetrassi rekonstrueerimistöid teekaitse vööndis minimaalselt. Kaeviku teenindamine toimub põllu poolelt ja
Maanteele ei lähe lähemale kui 2m. Kaevik algab teeservast ca 3m kauguselt. Töid teostame kogu objektil 31.03.25- 30.05.25

4. Loa taotleja
SR-Pipe Oü,

Ees-ja perekonnanimi
Siim Rohtla

Esindusõiguse alus
(esindaja puhul)
Seadusjärgne X
Volitus (volikiri lisatud)

Kuupäev; allkiri
/digitaalse allkirja kuupäev/

TAOTLUS

VÄLJASTADA LIIKLUSVÄLISE TEGEVUSE LUBA (EHITUS)
TÖÖDE TEGEMISEKS RIIGITEE MAAL