Majandusaasta aruande esitamine

Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõkke 4
10142 TALLINN
[email protected]
[email protected]

25.03.2025 nr 3-9.2/17



Majandusaasta aruande esitamine



Lähtudes kehtivast õiguskorrast, sealhulgas rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 11 lõikes 7 sätestatust, esitame Riigi Tugiteenuste Keskusele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisuse eelarveaasta tegevusaruande ning majandusaasta aruande 2024, mis kinnitati korralisel ameti- ja kutsekogul 20. märtsil 2025.




Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/
Helen Rives
Koja kantsler



Lisa:
1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisuse eelarveaasta tegevusaruanne ning majandusaasta aruanne 2024





Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619





Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Roosikrantsi 8b, 10119 Tallinn
Avalik-õiguslik juriidiline isik
Registrikood 74002523






KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA EESTSEISUSE EELARVEAASTA TEGEVUSARUANNE JA MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024



Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp
01.01.2024 31.12.2024





Põhitegevusala

06100 – Muud üldised valitsussektori teenused
















SISUKORD


TEGEVUSARUANNE 3
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 29
Eestseisuse deklaratsioon 29
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED 30
Bilanss 30
Tulemiaruanne (skeem 1) 32
Rahavoogude aruanne 33
Kapitali aruanne 33
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamise alused 34
Lisa 2 Raha 35
Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks 35
Lisa 4 Viitlaekumised liikmetelt 35
Lisa 5 Liikmete ettemaksed 35
Lisa 6 Maksukohustused 35
Lisa 7 Viitvõlad 35
Lisa 8 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud 36
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes 36
Lisa 10 Tööjõukulud 37
Lisa 11 Omakapital 37


TEGEVUSARUANNE

I ÜLDINE ÜLEVAADE KOJA TEGEVUSEST 2024. AASTAL

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi vastavalt pankrotihaldurid ja saneerimisnõustajad). 31.12.2024 seisuga oli Koja ametikogu liikmeks 39 kohtutäiturit ja kutsekogus oli 68 liiget (61 pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavat isikut, kellest 3 tegevus oli peatatud ja 30 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavat isikut). Aasta jooksul lisandus kutsekogu liikmeks 6 ja lõpetas kutsekogu liikmeks oleku 5 inimest. 2024. aastal jõustus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus, millega kohus tühistas justiitsministri 2021. aasta käskkirja kohtutäitur Arvi Pingi ametist tagandamise kohta ja sellega taastusid Arvi Pingi ametivolitused kohtutäiturina.

Kehtivast õiguskorrast tulenevalt oli Koja ülesannete realiseerimise aluseks eelkõige kohtutäituri seaduses, pankrotiseaduses, täitemenetluse seadustikus ning ameti- ja kutsekogu otsustes sätestatu ning eelnevast tulenevalt ka Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste otsuste ning teiste Koja organite otsuste täitmise korraldamine.

Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kutsekogu ning eestseisus.

Korraline ameti- ja kutsekogu koosolek toimus 27. märtsil 2024. aastal. Korraline ameti- ja kutsekogu kinnitas eestseisuse 2023. eelarveaasta tegevusaruande ja 2023. majandusaasta aruande, tegi muudatused kutsekogu juhatuse koosseisus ja muutis head kutsetava. Päevakorras oli ka Koja arengukava 2024-2027 vastuvõtmine, kuid et Justiitsministeerium selle eelnõu ei kinnitanud, jättis ameti- ja kutsekogu arengukava vastu võtmata. Korraline ametikogu hääletas maha ka ettepaneku tunnistada kehtetuks ametikogu liikmemaksu suurust määratlev otsus.

Koja eestseisus kinnitas 24.01.2024 Koja 2024. aasta töökava, mis oli üheks aluseks Koja ja tema institutsioonide tegevuste korraldamisel. Aktiivselt tegid tööd Koja kõik organid ja teised Koja institutsioonid – eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus, aukohus, eksamikomisjon, metoodikakomisjon, revisjonikomisjon, arengu- ja õiguskomisjon. Vastavalt pädevusele on Koja kantselei oma ülesanded täitnud Koja tegevuse korraldamisel ja Koja organite teenindamisel.

Eestseisus on Koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib Koja tegevust ning korraldab Koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Koja eestseisus on 7-liikmeline, koosseisus: esimees, aseesimees ja viis liiget. Kehtivast õiguskorrast ja Koja organite otsustest tulenevate ülesannete täitmiseks käis eestseisus 2024. aastal koos 10 korral (seaduse kohaselt peab eestseisus pidama koosolekuid vähemalt ühe korra kvartalis). Eestseisuse ja teiste organite koosolekute protokollid on kättesaadavad Koja intranetis. Olulisemateks eestseisuse koosolekute päevakordi läbivateks teemadeks olid Koja eelarve ja finantseerimise küsimused, nõupidamised justiitsministriga, Koja täiendusõppe küsimused, Koja infokirja väljaandmisega seonduv ja teised Koja tegevuse ning arengu jaoks olulised teemad. Koja esimeheks oli Terje Eipre ja alates 3. aprillist Katrin Vellet ja aseesimeheks Katrin Vellet ja alates 3. aprillist Maarja Roht. Kutsekogu juhatuse esimees oli Terje Eipre ja alates 10. aprillist Maarja Roht. Ametikogu juhatuse esimeheks oli Aive Kolsar.

Regulaarselt on toimunud ametikogu ja kutsekogu juhatuste koosolekud. Teised Koja organid ning eestseisuse loodud Koja toimkonnad ja töörühmad on toiminud arvestades nende ülesandeid ja pidanud oma koosolekuid vastavalt vajadusele. Koja esimees andis välja 5 korraldust. Koja organid, Koja kantselei ja muud Koja institutsioonid on oma ülesannetega valdavalt hästi toime tulnud. Koja kantslerina töötab Helen Rives.

Ametikogu juhatus viis 2024. aastal läbi ühe korralise haldusjärelevalve, kaks erakorralist haldusjärelevalvet ja jätkas ühe erakorralise haldusjärelevalvemenetlusega. Kutsekogu juhatus viis aasta jooksul läbi viis haldusjärelevalvet juhatusele esitatud teadete alusel.

Suure osa kutsekogu juhatuse töökoormusest moodustas maksejõuetuse teenistuse saadetud ettepanekute, teadete ja märgukirjade läbitöötamine. Teenistus andis juhatusele teada 11 kaasusest, kus teenistuse hinnangul toimus pankroti- või saneerimismenetluses kehtiva õiguse rikkumine. Juhatus kontrollis iga kaasust, vestles asjaomaste pankrotihalduritega ning algatas 4 haldusjärelevalvemenetlust. Neist ühel juhul tuvastati rikkumine, kahel juhul puudused ja ühel juhul rikkumist ega puudusi ei tuvastatud.

Koda korraldas 2024. aastal 11 täiendusõppe koolitust, 3 praktikumi ametikogu liikmetele ja 2 praktikumi kutsekogu liikmetele. Usaldusisikute esmase koolituse läbis kolmes voorus 59 isikut, kellest 49 esitas 2024. aastal avalduse enda kandmiseks usaldusisikute nimekirja. Kõik avalduse esitanud kanti usaldusisikute nimekirja. Aasta jooksul lahkus üks isik nimekirjast.

2013. aastast haldab Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonda www.oksjonikeskus.ee. 2024. aasta jooksul korraldati elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna vahendusel elektroonilisi enampakkumisi või avaldati muul viisil korraldatava enampakkumise või müügi kuulutusi 7714 korral.

2018. aastal moodustati kohtutäituri seaduses jõustunud muudatuse alusel vaidluste kohtuvälise lahendamise organina Koja vahekohus. Koja vahekohtu pädevuses on poolte kokkuleppel menetleda rahalisi nõudeid. 2024. aastal ühtegi vahekohtumenetlust läbi ei viidud.

Koja ametikogu jätkas täitemenetluse infotehnoloogilise lahenduse TAPAIS2 ja e-Täituri arendamist. Aasta jooksul oli jätkuvalt suurimaks tööks ettevalmistused infosüsteemide täitmisregistriga liidestamiseks. Täitemenetluse infosüsteemis e-Täitur tehti mahukaid arendusi selleks, et oleks võimalik hakata e-Täiturisse üle tooma seni kohtutäiturite autonoomsetes infosüsteemides menetletavate täiteasjade andmeid. E-Täituris muudeti avaliku võimu kandja nõuete jaotusloogikat, kuna täitmisavalduste massiline ümberjaotamine hakkas võimendama nõuete ebavõrdset jaotamist. Kasutajapöördumisi laekus aasta jooksul infosüsteemide kasutajatoele 2968, lahendus anti 2950 pöördumisele.

Koja meenemündi andis kutsekogu juhatus 2024. aastal pikaaegsele kutsekogu liikmele pankrotihaldur Kalle Mõtsnikule seoses Koja kutsekogu liikmeks oleku lõppemisega.

Koda on pidanud valdkonna õigusloomes osalemist üheks olulisemaks tegevuseks ning tulenevalt eelnevast on nii Koja eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus, kantselei kui ka Koja arengu- ja õiguskomisjon pingutanud selle nimel väga palju. Valdavateks teemadeks olid ettepanekute tegemine täitemenetluse seadustiku, pankrotiseaduse, füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmiseks. Vaatamata Koja taotlusele ei tulnud sisuliselt päevakorda ei riiginõuete täitmisele pööramise ümberkorraldamise kava ega võlgnike sissetulekute arestimise ümberkorraldamise eelnõu. Kohtutäiturite tasumäärade eelnõu sätteid arutati Justiitsministeeriumi esindajatega vaid osaliselt.

Koja sisedokumentidest uuendati aasta jooksul koolitustele registreerumise ja koolitustest osavõtu maksumuse korda ja metoodikakomisjoni liikmetele hüvitise maksmise korda.

Vastavalt kavandatule olid Koja olulisemateks tegevusteks 2024. aastal:
1. Koja aktiivne osalemine õigusloome valdkonna väljaarendamisel ja õiguse rakendamise praktika analüüsimisel;
2. E-Täituri ja TAPAIS2 infosüsteemi arendamise, ümberkorraldamise ning täitmisregistri andmesiirdega seonduv;
3. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilise enampakkumiste oksjonikeskkonna haldamine ja arendamine;
4. Riigi registritele juurdepääsuvõimaluste laiendamine, infoturbekorralduse rakendamine ja selle seire;
5. Koja liikmetele täienduskoolituse ja praktikumide korraldamine;
6. Koja liikmetele pandud täiendusõppekohustuse täitmise hindamise läbiviimine;
7. Koja eksamite korraldamine;
8. Järelevalve- ja distsiplinaarmenetluste korraldamine Koja liikmete tegevuse üle.
9. Kojasiseste organisatsiooniliste küsimuste lahendamine;
10. Usaldusisikuks saada soovijatele esmaste koolituste korraldamine.

Koja kohtuvaidluste ülevaade.

Harju Maakohtus jätkus 14.04.2023 alanud menetlus tsiviilasjas nr 2-22-18087 Era Liisingu Inkassoteenused AS1 hagi nõudes Koja ning Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu 137 108,61 euro väljamõistmiseks. Nõue tulenes ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahjust. Kohus tegi kostjatele kahel korral kompromissettepaneku. Ametikogu juhatus võttis seisukoha, et kohtu pakutud kompromiss võimaldab Koja ametikogul lõpetada kohtuvaidlus õigusrahu saavutamisega ja võttis mõlemal korral kompromissettepaneku vastu. Justiitsministeeriumi esindaja kompromissiga ei nõustunud ja menetlus jätkub eelmenetluse staadiumis.

Tallinna Halduskohtus jätkus Koja avalduse alusel 4.09.2023. aastal alustatud kohtumenetlus haldusasjas 3-23-1739 KTS § 9 lg 6 põhiseadusvastasuse ning riigivastutuse tuvastamiseks ja Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) Koja kasuks endise kohtutäituri Urmas Tärno tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohus jättis Koja määruskaebuse 13.04.2024 kohtumäärusega menetlusse võtmata. Halduskohtu 4. novembriks 2024 määratud istung lükkus vastustaja esindaja haigestumise tõttu edasi.

Pärnu maakohus tegi 18.10.2024 tsiviilasjas 2-23-148908 otsuse, millega mõistis Kiur Põllult Koja kasuks välja liikmemaksu võla 750 eurot ja lisaks ka menetluskulud täies ulatuses. Kiur Põld esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus aasta lõpuks kaebuse kohta määrust ei andnud.

Tallinna Halduskohus tegi kohtutäitur Rannar Liitmaa kaebuse alusel 19.04.2023 alanud haldusasjas 3-23-706 Koja aukohtu 1.03.2023 otsuse nr 8-8 tühistamiseks menetlusosalistele ettepaneku kompromissi saavutamiseks. Koda tegi kompromissi täpsustava ettepaneku. Menetlusosalised kompromissi ei sõlminud. Kohus pidas istungi 5.12.2024 ja menetlus jätkub 2025. aastal.

Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2024 haldusasjas 3-23-2745 rahuldamata kohtutäitur Kristiina Feinmani kaebuse Koja ametikogu juhatuse 1.11.2023 otsuse nr 35 tühistamiseks ja Koja kohustamiseks tagastama kaebajale 4119,02 eurot, millele lisanduvad intressid. Kohtutäitur Kristiina Feinman esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus võttis selle 15.08.2024 menetlusse. Koda esitas kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele. Kohus aasta lõpuks lahendit ei teinud.

Tallinna Halduskohus võttis 29.05.2024 kohtumäärusega menetlusse Raivo Kiisa 16.05.2024 kaebuse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni 17.04.2024 otsuse nr 72 p 2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada tunnistada kaebaja vastavaks usaldusisikule kehtestatud usaldusväärsuse nõuetele või alternatiivselt vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Koda esitas kaebusele vastuse ja kaebaja seisukoha Koja vastusele. Kohus määras 29.08.2024 kohtumäärusega menetlusosalistele täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 14. märtsi 2025.

Seoses Koja organite otsuste vaidlustamise pinnalt alustatud kohtuasjadega on üles kerkinud õiguslik küsimus, kes on pädev esitama kohtule vastuseid ja seisukohti Koja nimel – kas Koja esimees või otsuse teinud organ või selle esimees? Küsimuse muudab aktuaalseks asjaolu, et mitte kõik Koja organid ei tegutse allutatult Koja põhikirjale.

Koja eelarve.

Koja eelarvet on täidetud vastavalt kehtivale õiguskorrale ja tagatud eelarve distsipliin. Järjepidevalt on jälgitud liikmemaksude laekumisi, vajadusel motiveeritud liikmemaksu aruannete esitamise või tasumisega viivituses olevaid võlgnevusi tasuma. Liikmemaksu maksmise distsipliin on üldiselt hea. Siiski on üksikute liikmetega olnud probleeme õigeaegse aruannete esitamise ja liikmemaksu tasumisega. Olukorra parandamiseks on saadetud meeldetuletusi.

Ametikogu üksikosa tuludena kavandati 2024. aasta eelarves laekumisi liikmemaksust 684 000 eurot, tegelikult esitati liikmemaksu arveid summas 703 199,77 eurot. Kutsekogu üksikosa eelarve tuludena kavandati laekumisi liikmemaksust 123 142,33 eurot (kassaline täitmine 122 630,13 eurot, sh igakuise arvestuse alusel laekus 64 487,80 eurot ning juurdemaksena 2023. aasta eest 58 142,33 eurot). Kokku arvestati 2024. aasta eest eelarve kutsekogu üksikossa liikmemaksu 94 357,98 eurot (millest igakuise arvestuse alusel laekus 64 487,80 eurot ning juurdemaksena 2024. aasta eest 29 870,18 eurot).

Koja tegevust korraldati kooskõlas kinnitatud eelarvega. Koja eelarve üksikosade kulud täideti kinnitatud mahu piires, samuti täideti ettenähtud ulatuses Koja eelarve ühisosa. Vastavalt kehtivale õiguskorrale ja Koja eelarvele toimusid kulutused nii Koja ühisosas kui ka ameti- ja kutsekogu üksikosades. 2024. aastal töötas Kojas töölepingu alusel keskmiselt 6 koosseisulist töötajat, kelle palgafond koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksetega oli kokku 326 341,07 eurot. Koja töötajate ametijuhendid on avaldatud Koja veebis. Lisaks tasuti töövõtulepingute alusel koolitustel esinenud lektoritele ja kantselei koosseisuvälisele töötajale.

Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 2024. aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 37¹ alusel välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu 10 189,36 eurot.

Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 2024. aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 372 alusel alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstavat tasu 148 707,19 eurot ning sellele lisanduvalt arvestati 747,60 eurot tasutuks 2023. aastal tehtud tasude ettemaksuga.

Riigieelarvest 2023. aastal Kojale eraldatud metoodikakomisjoni tegevuse ja usaldusisikuks saada soovivatele isikutele esmase koolituse korraldamise finantseerimiseks toetusest (45 000 eurot) kasutati 2024. aastal 24 695,14 eurot.

Koja organid ja teised Koja institutsioonid jätkavad oma tegevust Koja ees seisvate ülesannete lahendamiseks ning Koja arendamiseks.

II ÜLEVAADE KOJA 2024. AASTA TEGEVUST ISELOOMUSTATAVATEST OLULISEMATEST VALDKONDADEST

1. Hea ameti- ja kutsetava rakendamine

Koja aukohtusse jõudis 2024. aastal kokku seitse kaebust, millest viiel juhul pidas aukohus vajalikuks aukohtumenetluse algatamist, kahel juhul alustati aukohtumenetlus kaebuse esitamisega Justiitsministeeriumi kaudu, kahel juhul ei olnud 2024. aasta lõpu seisuga menetluse alustamise või alustamata jätmise tulemused teada ning kolmel juhul aukohus 2024. aasta lõpuks otsust ei teinud.

Menetluses 2024 alguses
2024 algatatud menetlused
2024 lõpetatud menetlused
Menetluses 2024 lõpus
0
5
2
3

11. jaanuaril 2024 otsustas Koja aukohus algatada kaebaja 1. detsembri 2023 esitatud kaebuse alusel aukohtumenetluse pankrotihalduri kutsetegevuse osas. Kaebuses heidetakse pankrotihaldurile ette kaebaja kohta kallutatud ja ebaõige teabe jagamist kolmandatele isikutele. Kaebaja pöördus Koja poole 29. mail 2023 analoogilise kaebusega, et pankrotihaldur levitab kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid, märgib võlgnike ettekannetes/aruannetes kaebaja kohta ebaõigeid väiteid ja jagab klientidele kaebaja kohta subjektiivseid hinnanguid. Kutsekogu juhatus luges 2023. aastal läbi viidud haldusjärelevalve tuvastatuks puudused pankrotihalduri kutsetegevuses seoses kaebaja kohta hinnangute ja andmete avaldamisega. Kaebaja esitatud tõendist nähtus aga, et pankrotihaldur on ka pärast kutsekogu juhatuse antud soovitusest ja haldusjärelevalve aktist teada saamist jätkanud kaebaja kohta liigsete kommentaaride andmist.
Aukohtumenetluses tuvastas aukohus, et pankrotihaldur ei käitunud pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate heale kutsetavale (edaspidi ka PHKT) vastavalt ning on jätkanud kommentaaride ja hinnangute andmist kaebaja kohta ja seega rikkunud PHKT 2 lg 1, PHKT § 4 lg 2, PHKT § 8 ja PHKT § 12 lg 1 tulenevaid kohustusi, kuid tuvastamist ei leidnud asjaolu, et kaebajale oleks pankrotihalduri käitumise tagajärjel tekitatud konkreetne kahju. Kutsekogu juhatuse soovituse mittejärgimise osas aukohus rikkumist ei tuvastanud.
Kokkuvõtvalt märkis aukohus, et PHKT sätete rikkumine on tuvastatud, kuid leidis, et antud juhul piisab aukohtu poolsest rikkumise tuvastamisest ning tagajärgede puudumise tõttu ei ole distsiplinaarkaristuse määramine vajalik. Aukohus otsustas 11. jaanuaril 2024 lõpetada aukohtumenetlus distsiplinaarkaristust määramata ning tegi pankrotihaldurile ettekirjutuse järgida PHKT sätestatut ning mitte avaldada kohtule ja menetlusosalistele kolmandate isikute kohta hinnanguid ja kommentaare, mis ei ole konkreetsetes pankrotimenetluses asjakohased. Aukohus juhtis pankrotihalduri tähelepanu asjaolule, et hea kutsetava mittejärgimine võib endaga kaasa tuua distsiplinaarmenetluse. Aukohus rõhutas, et hea kutsetava sätestab pankrotihalduri kutsega kaasnevad käitumise üldised põhimõtted ning nende järgimine on kohustuslik kõikidele kutsekogu liikmetele.

4. jaanuaril 2024 edastas Justiitsministeerium Koja aukohtule kaebuse aukohtumenetluse läbiviimiseks kohtutäituri ametitegevuse osas. Kaebaja märgukirja kohaselt võis kohtutäitur kasutada enda huvides temale ametitegevuse raames teatavaks saanud informatsiooni. Kaebaja teatas, et kohtutäitur omandas tema elukohaks oleva kinnisasja ning on alust kahtlustada, et informatsioon vara ostu võimaluse kohta ning müüja kontaktandmed said kohtutäiturile teatavaks kas täitemenetluse või kohtutäituri läbi viidud pärandvara inventuuri menetluse raames.
Aukohtule esitatud kaaskirjas palus Justiitsministeerium anda igakülgne hinnang kohtutäituri tegevusele, mh. vastata:
1. kas ametitegevuse raames saadud informatsiooni kasutamine enda huvides on kooskõlas hea ametitava § 5 lg-ga 1 ning kohtutäitur on selliselt tegutsedes erapooletu ning tema tegevusest jääb ka vastav mulje;
2. kas hea ametitava §-st 6 tulenev konfidentsiaalsus kohustus on täidetud ka siis, kui kohtutäitur kasutab temale ametitegevuses teatavaks saadud informatsiooni ise enda kasuks eraisikuna tsiviilkäibes;
3. kas märgukirjas kirjeldatud kohtutäituri tegevus seab kahtluse alla usaldatavuse ja sõltumatuse (hea ametitava § 7);
4. kas kasutades temale ametitegevuses teatavaks saadud informatsiooni enda kasuks eraisikuna tsiviilkäibes väldib kohtutäitur isiklike huvide ja ametialase tegevuse konflikti (hea ametitava § 16);
5. kas avaldajalt kohtutäiturile kuuluva kinnisasja kasutamise eest tasu nõudmise puhul on tegemist ärilise tegevusega ning kas see tegevus võib olla vastuolus hea ametitava §-s 26 kehtestatud piirangutega;
6. kas märgukirjas kirjeldatu viitab veel mõne teise heas ametitavas toodud põhimõtte rikkumisele?
Antud kaasuses on kohtutäitur hinnanud pärandvara inventuuri käigus kinnistu, mille hiljem omandas madalama hinnaga. Aukohtu hinnangul tuleb ligi pool aastat hiljem soetatud kinnisvara ostu vaadata avalikkuse vaatenurgast. Aukohus on arvamusel, et avalikkus võib teadmata pärandvara inventuuri sisu ja muid asjaolusid enampakkumisel olnud kinnisvaraga (näiteks, et tegemist on probleemse kinnistuga ja üliprobleemsete elanikega) antud juhul näha seda kui ametipositsiooni tõttu saadud eelist. Selline käitumine võib tekitada avalikkuses küsimuse, kas kohtutäitur (avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on usaldanud avalik-õigusliku ülesande täitmise) on käitunud ausalt ja usaldusväärselt. Kolmandad isikud ei pruugi aru saada, millisel juhul täidab kohtutäitur avalik-õiguslikke ülesandeid ning millisel juhul tegeleb eraisikuna, mis on kohtutäituri ametist eraldiseisev. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et piir kohtutäituri ja eraisiku vahel võib olla vahest väga ebamäärane. Samuti seab selline käitumine (nimelt esmalt kinnisvara hindamine pärandvara inventuuri käigus ning hiljem selle soetamine madalama hinnaga) kahtluse alla ka kohtutäituri kohustuse vältida isiklike huvide ja ametialase tegevuse konflikti.
Aukohus leidis, et kohtutäitur peab hoiduma tegevusest, mis võib seada küsimuse alla tema sobivust temale usaldatud ülesannete täitmiseks ning vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu. Kohtutäitur peab äratama avalikkuse ees usaldust, seega ei tohiks osaleda üheski tegevuses või suhtes, mis võiks kahjustada või mille puhul võiks näida, et see kahjustab kohtutäituri usaldusväärsust ja ausust. Selline osalemine sisaldab tegevusi või suhteid, mis võivad olla vastuolus kohtutäiturite hea ametitava (edaspidi ka KHAT) sätetega. Vastupidine käitumine võib halvustada kohtutäituri mainet ning tuua endaga kaasa halva maine kogu ametkonnale. Aukohus leidis, et kohtutäituri ametitegevus ja selline tehingu tegemise viis (pärandvara inventuuri käigus hinnatud kinnisvara hilisem omandamine) ei pruugi olla kooskõlas KHAT § 5 lg 1, § 7 lg 2 ja § 16 lg 1 põhimõttega.
Kohtutäituril ei ole lubatud kasutada eraisikuna neid õigusi, mis talle on ametitoimingute tegemiseks seaduse alusel antud või mis tulenevad tema ametikohast. Ehk, kohtutäituril ei ole eraisikuna käitudes lubatud mitte mingil viisil kasutada teavet, mis on talle teatavaks saanud ametitegevuse tulemusena (sh kontaktandmed jms). Tuvastamaks, kas kohtutäitur on kasutanud eraisikuna teavet, mis on talle saanud teatavaks ametitoimingute tegemise käigus, tuleks kindlaks teha eelis ehk millise teabe kasutamine andis kohtutäiturile eelise kinnistu omandada. Kohtutäiturite selgitustest (kaebajad olid kõigist sundüürnike piiratud ringile enampakkumistest teadlikud nii linnavalituse kui ajalehe kaudu) saab järeldada, et kinnistu müüki oli kajastatud nii linnavalitsuse kui ka ajalehe kaudu ning üldjuhul märgitakse müügikuulutuses omaniku kontaktandmed. Ka kaebaja avaldusest tuleb välja, et kontaktandmed olid olemas. Seega kinnistu omaniku/esindaja kontaktandmete teadasaamist ametitegevuse käigus ei pruugita klassifitseerida eelise saamisena.
Aukohus oli arvamusel, et eeliseks saaks pidada teavet, et omanikud on nõus kinnistut müüma 90 000 euroga. Kaebuse kohaselt pakkus pärijate esindaja 2018 aasta algul neile maja 120 000 euro eest. Seega, kui majaelanikel ja teistel ostuhuvilistel (sh avalikkusel) ei olnud teavet, et omanikud on nõus kinnistut müüma 90 000 euro eest ja on paindlikud ka hinna alandamise osas, siis oli kohtutäituril eelis kinnistu ostmisel. Aukohus leidis, et kohtutäituri käitumine võib seega olla KHAT § 6 lg 1 vastuolus. Kohtutäitur ei tohi kasutada informatsiooni isikliku kasu saamiseks või mõnel muul viisil, mis ei ole vastavuses seadusega või mis on kahjulik ametkonna seaduslikke ja eetilisi eesmärke silmas pidades.
Aukohus märkis, et KTS § 5 sätestab kohtutäiturile keelu tegeleda ettevõtlusega. Aukohus selgitas, et ettevõtluseks saab pidada kindla eesmärgiga püsivat tegutsemist tulu teenimise eesmärgil ning ei nõustunud kohtutäituriga, kes ei pidanud oma viie erineva kinnistu väljaüürimist KTS § 5 lg 2 vastuolus olevaks. Aukohus tõlgendas Justiitsministeeriumi varem väljaöeldud seisukohta kohtutäituri isikliku vara kasutamise lubatavuse kohta üürile andmise eesmärgil nii, et lubatav on olukord, kus kohtutäitur soetab endale uue elamise ja oma vana korteri/maja üürib teatud perioodiks välja, näiteks ajaks, millal otsustab, mida oma vana elamisega teha. Aukohus on arvamusel, et kui suunitlus on kinnistu omandada eesmärgil saada üüri- või renditulu, on tegemist ettevõtlusega, iseäranis kui neid kinnisasju on mitu ning tegevus on pikaajaline ja süstemaatiline. Selline tegevus on selgelt vastuolus KTS § 5 lg-s 2 sätestatud ettevõtluskeeluga. Aukohus lisas juurde, et ettevõtluse küsimust aukohus sisuliselt ei menetlenud. Aukohus lahendas aukohtule esitatud kaebusi kaebuses esitatud asjaolude pinnalt ja piirides, milles on kaebus aukohtule lahendamiseks esitatud. Aukohumenetluse käigus aukohtule teatavaks saanud informatsiooni põhjalt tekkis aukohtul kahtlus, et kohtutäitur võib tegeleda ettevõtlusega. Aukohus leidis, et ettevõtlusega tegelemise küsimuse kontrollimine on haldusjärelevalve küsimus, mida saavad teostada nii Justiitsministeerium kui ka Koja ametikogu juhatus aukohtumenetluse väliselt.
Aukohus leidis, et kohtutäituri ametitegevuses ilmnes KHAT sätete rikkumise tunnuseid. Kinnisvara soetamist ametitegevuse käigus teatavaks saanud asjaolude ja informatsiooni põhjal saab lugeda eeliseks ning on vastuolus KHAT § 6 lg 1. Kinnisvara omandamine ei ole kohtutäituritele keelatud, kuid kinnisvara omandamine ei tohi muutuda üüritulu teenimise eesmärgiks. Asjaolusid kogumis hinnates on võimalik siiski asuda seisukohale, et selliste tehingute tegemise viis, mis ei ole avalikkusele läbipaistev, võib endaga, teiste tagajärgede hulgas, kaasa tuua ametkonna mainekahju. Olukord, kus kohtutäituri tegevust oleks võinud kajastada meedia, oleks nii kohtutäituri enda kui ka teiste kohtutäiturite ausus ja usaldusväärusus seatud kahtluse alla. Samas ei saa välistada, et sellist tagajärge ei saabu, kuna kaebaja on oma märgukirjas kirjutanud: „Ja kui keegi meid nõu ja jõuga aidata ei saa siis tuleb saatesse minna, et selline olukord rohkem tähelepanu saaks. Ja läbi selle saaks ka ise rohkem infot“.
Kokkuvõtlikult leidis Koja aukohus, et KHAT sätete rikkumine on antud juhul tuvastatud, kuid kuna kaebus on esitatud tähtaega minetades, ei ole distsiplinaarkaristuse määramine võimalik. Aukohtumenetlus kohtutäituri tegevuse suhtes tuleb lõpetada. Samas juhtis aukohus kohtutäituri tähelepanu kohustusele juhinduda ametitegevuses heas ametitavas sätestatust. Pärandvara inventuuri käigus hinnatud kinnisvara omandamine pool aastat hiljem odavama hinnaga ei paista avalikkuse silmis läbipaistev ega KHAT sätetega kooskõlas olevat. Aukohus märkis, et kinnisvara soetamine on lubatud, kuid möönis, et kui kinnisvara omandatakse tulu teenimise eesmärgil, on tegemist ettevõtlusega ning KTS § 5 lg 2 ja KHAT § 26 võimaliku rikkumisega ning tegi ettepaneku Koja ametikogu juhatusele algatada haldusjärelevalve kohtutäituri suhtes selgitamaks välja, kas kohtutäitur on rikkunud KTS § 5 lg 2 ja KHAT § 26 tulenevat keeldu.
Aukohus tegi 11. aprillil 2024 otsuse lõpetada aukohtumenetlus kohtutäituri ametitegevuse osas, mis puudutab kohtutäituri ametitegevuse raames talle teatavaks saanud informatsiooni, kaebuse esitamise tähtaja aegumise tõttu.

Aukohtu esimeheks on pankrotihaldur Andrias Palmits ja aseesimeheks kohtutäitur Janek Pool.

Koja aukohtu tegevuse üheks oluliseks osaks on kohtutäiturite hea ametitava ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava rakendamine. Hea ametitava on kehtestanud korraline ametikogu 4. märtsil 2011 ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava on kehtestanud erakorraline kutsekogu 30. juunil 2022.

2. Õiguskorra analüüs ja asjakohaste ettepanekute tegemine

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ja 2022. aastast ka usaldusisikute tegevuse õigusliku regulatsiooni analüüs ning ettepanekute tegemine õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks on olnud Koja üks põhilisi tegevusi, milles saavad kaasa rääkida kõik Koja liikmed ja organid.

Intensiivseimad ja enim Koja liikmete kaasamist leidnud arutelud toimusid seonduvalt Justiitsministeeriumis koostatud täitemenetluse kitsaskohtade ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuste ja arestitud vallasasja tagastamise eelnõu ja kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute, aga ka ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõuga. Koda esitas ka omal algatusel Justiitsministeeriumile mitmeid ettepanekuid kehtiva õiguse täpsustamiseks, sh pankrotihalduri tasumäärade ja määramise aluste muutmiseks, eksamivaldkondade loetelude täiendamiseks ja isikute usaldusväärsuse kontrollimise aluste ja korralduse täpsustamiseks.

Suure töö on õigusloome valdkonnas teinud Koja eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, arengu- ja õiguskomisjon, Koja kantselei ja mitmed Koja liikmed. Koja arengu- ja õiguskomisjoni esimees oli 2024. aastal Andres Hermet ja aseesimees Mati Kadak.

Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste ning komisjonide ja töögruppide jaoks olid suuremad tööd, kus on antud arvamusi ja tehtud ettepanekuid, järgmised:

1) Arvamuse avaldamine ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõule (377 SE)
Riigikogu sotsiaalkomisjon esitas 8.03.2024 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE). Koda esitas oma 20.03.2024 vastuses taotluse, et pankrotihaldurile antaks õiguslik võimalus teha lihtsama iseloomuga toiminguid, mis on näidustatud haiguse põdemise või haigusest taastumise režiimiga, juba esimesest päevast alates, ja saada sellel ajal ajutise töövõimetuse hüvitist. Koja ettepanekuid tutvustas Riigikogu sotsiaalkomisjonile komisjoni koosolekul 2.04.2024 Koja arengu- ja õiguskomisjoni esimees pankrotihaldur Andres Hermet. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas komisjoni koosolekul. et antud eelnõuga Koja tõstatatud probleeme lahendada ei saa. Justiitsministeeriumi hinnangul võib ülevaatamist vajada asendamise regulatsioon pankrotiseaduses. Pankrotiseaduses on kaks lahendust: 1) pankrotihaldur saab § 62 alusel võtta esindaja; 2) käimasolevatest menetlustest saab vabastada § 68 alusel.
Riigikogu võttis seaduse vastu 16.04.2024 ja seadusemuudatus jõustus 15.05.2024.

2) Arvamuse avaldamine konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (384 SE)
Riigikogu majanduskomisjon esitas 25.03.2024 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE). Koda pidas oma 27.03.2024 vastuses vajalikuks, et eelnõu seletuskirja lisataks viited või teeks Justiitsministeerium muul moel Eesti Vabariigi kohtutäituritele teatavaks informatsiooni nõuete aegumistähtaegade kohta teistes EL liikmesriikides ja täpsustataks, millise aja jooksul tuleks täitmise võimatus konkurentsiseadusesse § 7849 lg 2 kohaselt tuvastada ja kas konkurentsiseaduse § 7846 lõikes 2 nimetatud täitedokumendi osaline täitmine loetakse täitmise õnnestumiseks või mitte.
Riigikogu lõpetas 2024. aastal eelnõu I lugemise.

3) Arvamuse avaldamine jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõule (430 SE)
Riigikogu keskkonnakomisjon esitas 26.09.2024 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE). Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Riigikogu võttis seaduse vastu 11.12.2024.

4) Arvamuse avaldamine täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsusele
Justiitsminister esitas 22.12.2023 Kojale arvamuse avaldamiseks täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsuse. Koda leidis oma 19.01.2024 arvamuses, et eelnõuga tuleks anda üheselt mõistetav lahendus, millistel alustel kohtutäituri tasunõue võlgniku pankrotimenetlusse esitatakse ja kuidas seda pankrotimenetluses käsitletakse. Koda toetas TMS-i regulatsiooni täpsustamist, et täitmisele kuulub ka ühinenud kohtutäituri põhitasu, kuid selle rahuldamise määr sõltuks kinnisasja tulemi suurusest ja ühinemise ajalisest järjekorrast. Lisaks esitas Koda mitmeid märkusi VTK-s esitatud ettepanekute kohta. Mõningate väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekute üle toimus Koja ametikogu ja kutsekogu juhatuse ning Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse esindajate nõupidamine 11. oktoobril 2024.
Justiitsministeerium VTK alusel koostatud eelnõu 2024. aastal kooskõlastamisele ega arvamuse avaldamiseks ei esitanud.

5) Arvamuse avaldamine kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele
Justiitsminister esitas 21.03.2024 arvamuse avaldamiseks kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Koda märkis oma 11.04.2024 vastuses, et kui väljatöötamise kavatsuses rõhutakse mõttele, et suuremate nõuete sissenõudmise töömaht on kohtutäituril suurem ja seepärast tuleb tasu suurendada, siis Koda on palunud varasemalt pöörata tähelepanu, et aastatel 2019-2022 on tarbijahinna indeks kasvanud Statistikaameti andmete kohaselt 24,4 % ja 2018. aastast kehtivad tasu määrad tuleb viia vastavusse vahepealsetel aastatel toimunud ulatusliku hinnatõusuga. Koda ei olnud väljatöötamise kavatsuses avaldatud ettepanekutega kohtutäituri ametikindlustusega seonduva ümberkorraldamiseks. Lisaks esitas Koda mitmeid märkusi VTK-s esitatud ettepanekute kohta. Mõningate väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekute üle toimus Koja ametikogu ja kutsekogu juhatuse ning Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse esindajate nõupidamine 11. oktoobril 2024.
Justiitsministeerium VTK alusel koostatud eelnõu 2024. aastal kooskõlastamisele ega arvamuse avaldamiseks ei esitanud.

6) Arvamuse avaldamine võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise kitsaskohtade kohta
Justiitsministeerium küsis 26.01.2024 Kojalt arvamust võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise kitsaskohtade kohta. Koda esitas 12.03.2024 loetelu 20 kitsaskohast ning kohati ka võimalikud lahendusettepanekud.
Ettepanekute alusel Justiitsministeerium eelnõu 2024. aastal ei esitanud.

7) Arvamuse avaldamine reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele
Majandus- ja infotehnoloogiaminister esitas 14.02.2024 arvamuse avaldamiseks reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Ametikogu juhatus toetas oma 28.02.2024 vastuses välja pakutud lahendusettepanekut luua ühtne reklaami säte, kus on defineeritud, mis on reklaam ning selle juures lisatud üheselt ka kõik välistused, mida ei käsitata reklaamina. Samuti oli juhatus seisukohal, et ei ole ilmselt põhjust kaotada kohtutäituri reklaamikeeldu seadusest põhjusel, et direktiivi kohtutäituritele ei rakendata ja seepärast ei peaks reklaamiseadus üldse kohtutäiturite reklaamitegevust sätestama.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud.

8) Arvamuse avaldamine karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõule (415 SE)
Justiitsminister esitas 6.03.2024 Kojale arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu. Koda tegi oma 20.03.2024 vastuses ettepaneku lõpetada praegu kehtiv ettemaksu regulatsioon väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõuete, aga ka TMS § 209 ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete sundtäitmisele pööramisel ja asendada see sissenõudja makstava täitemenetluse lõppemise tasuga, mis tuleks ettepaneku kohaselt maksta, kui täitemenetlus põhinõudes lõpeb selle täitmiseta (kas võlgniku surma või lõppemise (äriühingust võlgnike puhul) või pankroti, nõude aegumise või asenduskaristuse määramisega). Koda kordas ettepanekut Riigikogu õiguskomisjonile 9.05.2024 saadetud seisukohas. Õiguskomisjoni hinnangul väljus ettepanek eelnõu raamidest ja seda sisuliselt ei arutatud.
Riigikogu võttis seaduse vastu 12.06.2024 ning seadus jõustus 1.01.2025.

9) Arvamuse esitamine kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõule (467 SE)
Justiitsminister esitas 6.05.2024 arvamuse avaldamiseks kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Koda leidis oma 13.05.2024 vastuses, et isikutele tuleb tagada võimalusi esitada kohtule avaldust hagi tagamise abinõuna võlgniku kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks näiteks võlgnevuse väljanõudmiseks ilma, et peaks selleks eelnevalt tegema andmepäringu kinnistusosakonnale või Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning tõendama oma õigustatud huvi olemasolu. Kuna e-Toimik on portaal, mille kaudu koostatakse ja esitatakse kohtule avaldusi, siis oleks see infosüsteem sobivaks kohaks välistamaks nö uudishimust või muul otstarbel tehtavad andmepäringud, milliste piiramiseks on eelnõu ette valmistatud. Koda esitas täiendavad seisukohad Riigikogu õiguskomisjonile 1.10.2024. Koja ettepanekuid tutvustas Riigikogu õiguskomisjonile komisjoni koosolekul 21.10.2024 Koja kutsekogu juhatuse esimees Maarja Roht.
Riigikogu toetas Koja ettepanekut täiendada KRS § 74 lg 42 loetelu usaldusisikutega FIMS tähenduses füüsilise isiku maksejõuetusavalduse menetlemisel võttis seaduse vastu 13.11.2024 ning seadus jõustus 15.01.2025.

10) Arvamuse avaldamine kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõule
Justiitsminister esitas 4.06.2024 arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu. Koda avaldas 17.06.2024 antud arvamuses kahtlust, kas pakutud regulatsioon aitab soovitud eesmärki saavutada. Koda leidis, et kavandatav regulatsioon selliste kohtulahendiga tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeõiguse tagamiseks arestitud vallasasjade teisaldamiseks (sh omanikule või valdajale tagastamiseks), võõrandamiseks või hävitamiseks, mille suhtes ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia või mida ei õnnestu müüa, kuid mille hoiustamine on rahaliselt või ruumiliselt koormav, osutub koormavaks kohtutäiturile ja võib tekitada arusaamatusi menetlusosalistes. Eelnõu puudutavates küsimustes toimus ametikogu juhatuse ja Justiitsministeeriumi esindajate nõupidamine 12. juulil 2024.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

11) Arvamuse avaldamine väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Rahandusminister esitas 20.06.2024 arvamuse avaldamiseks väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kutsekogu juhatus leidis 24.07.2024 vastuses, et AÕS § 3141 lõike 2 muutmise tõttu laieneb ühtlasi tasaarvestamise võimalus PankrS § 99 lg 5 ja 6 kohaselt ning kitseneb tagasivõitmise võimalus PankrS -de 109 lg 2 ja 114 lg 4 alusel ja see kahjustab teiste võlausaldajate huve ning on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise ja pankrotimenetluse kollektiivsuse põhimõttega.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

12) Arvamuse avaldamine kohtumenetluse tõhustamise ettepanekutele
Justiitsminister esitas 14.11.2024 arvamuse avaldamiseks kohtumenetluse tõhustamise ettepanekud. Koda tegi 25.11.2024 ettepanekud pankrotiseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise ettepanekute kohta. Koda nõustus mitme ettepanekuga, kuid ei nõustunud ettepanekuga üldse lõpetada pankrotiavalduse esitaja ja ka ajutise halduri õigus taotleda pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Koda on seisukohal, et ajutise halduri ja halduri tasu tuleb määrata kohtumäärusega vastavalt pankroti väljakuulutamise määruse ja pankrotimenetluse lõpetamise määrusega ja seda ei tohi anda kohtujuristi pädevusse. Koda ei toetanud ettepanekut, mille kohaselt antakse täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu täituri pädevusse ka siis, kui sissenõudja vaidleb lõpetamisele vastu. Koda esitas 20.12.2024 justiitsministrile täiendava ettepaneku lõpetada võlgnike võimalus esitada avaldusi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtusse (TMS § 2231) ilma seda kohtutäiturile eelnevalt esitamata.
Ettepanekute alusel Justiitsministeerium eelnõu 2024. aastal ei esitanud.

13) Arvamuse avaldamine krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule
Rahandusminister esitas 20.11.2024 arvamuse avaldamiseks krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu. Koda tegi 11.12.2024 vastuses ettepaneku täiendada eelnõu § 13 lõikes 6 esitatud loetelu isikutest, kelle tehtud päringu eest tasu ei võeta, kohtutäituri, pankrotihalduri ja usaldusisikuga.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

14) Arvamuse avaldamine kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsusele
Justiitsminister esitas 1.02.2024 arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsuse. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Justiitsministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud.

15) Arvamuse avaldamine riigilõivuseaduse muutmise eelnõule.
Justiitsminister esitas 6.06.2024 arvamuse avaldamiseks riigilõivuseaduse muutmise eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

16) Arvamuse avaldamine erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule.
Justiitsminister esitas 7.06.2024 arvamuse avaldamiseks erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

17) Arvamuse esitamine võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Rahandusminister esitas 20.06.2024 ja täiendavalt 22.10.2024 arvamuse avaldamiseks võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

18) Arvamuse avaldamine notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Justiitsminister esitas 22.07.2024 arvamuse avaldamiseks notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

19) Arvamuse avaldamine looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõule
Kliimaminister esitas 12.08.2024 ja korrigeeritud kujul 23.12.2024 arvamuse avaldamiseks looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

20) Arvamuse avaldamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele
Rahandusministeeriumi asekantsler esitas 17.09.2024 arvamuse avaldamiseks Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Rahandusministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud.

21) Arvamuse avaldamine küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõule
Justiits- ja digiminister esitas 9.12.2024 arvamuse avaldamiseks küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu.

22) Ettepanek Koja eksameid reguleerivate ministri määruste muutmiseks
Koja eestseisus tegi 8.08.2024 justiitsministrile ettepaneku täiendada kohtutäiturieksami, pankrotihalduri eksami, saneerimisnõustaja eksami ja usaldusisiku eksami eksamivaldkondade loetelusid haldusõiguse, sh rahapesu, terrorismi, ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamisega.
Justiitsministeeriumist 6.09.2024 antud vastuses nõustuti, et esitatud ettepanek on asjakohane ja vajalikke muudatusi käsitleva eelnõu koostamine on igati põhjendatud.

23) Ettepanek füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse ja teiste seaduste muutmiseks
Koja kutsekogu juhatus tegi metoodikakomisjoni algatusel 25.07.2024 justiits- ja digiministrile ettepaneku täiendada FIMS § 17 lg 2 sätestatut, et usaldusisikul oleks sõnaselgelt sätestatud õigus nõuda krediidiasutuselt võlgniku pangakonto andmeid ka perioodi kohta, mis jääb maksejõuetusavalduse esitamisest kuni vara- ja võlanimekirja esitamiseni, täpsustada usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimise korda, täpsustada, et majandustegevuse üldosa seadust ei rakendataks ka saneerimisnõustaja ja usaldusisiku kutsetegevuse puhul, täpsustada kohtutäituri, ajutise halduri, pankrotihalduri ja usaldusisiku väärtpaberi registrisse tehtavate andmepäringute õiguslikke aluseid ja täpsustada kutsekogu juhatuse õigusi haldusjärelevalve teostamisel.
Justiitsministeeriumist 15.11.2024 antud vastuses avaldati valmisolekut tõstatud teemasid täiendavalt arutada, et leida parimad võimalikud lahendused ning jätkata konstruktiivset koostööd.
Koda esitas 16.12.2024 Õiguskantsleri seisukohtade ja kehtiva õiguse analüüsi tulemuste pinnalt täpsustavad ettepanekud, mis puudutavad saneerimisnõustaja, pankrotihalduri ja usaldusisiku kutse taotlejate ja kohtutäituri abiks saada soovija või kohtutäituri vabale ametikohale kandideerija usaldusvääruse kontrolli läbiviimise korda ja selle õiguslikke aluseid.

24) Ettepanek pankrotihaldurite tasumäärade ja tasude määramise aluste muutmiseks
Koja kutsekogu juhatus esitas 17.09.2024 justiitsministrile ettepaneku aruteluks pankrotihaldurite tasustamise aluste ja tasumäärade kaasajastamise teemal loobudes tasude alam- ja ülemmäärast ja kehtestades vaid fikseeritud määra, millest allapoole tohib kohus määrata haldurile tasu omal ja ülespoole võlausaldajate algatusel. Samuti tegi kutsekogu juhatus ettepaneku tuua halduri tasu ja kulutuste väljamaksmise järjekord ettepoole ja täpsustada ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korda.

3. Koja arendustegevus, sh riigisisese koostöövõrgustiku ja välissuhete arendamine

Koja kutsekogu juhatus kohtus koos Advokatuuri esindusega justiitsminister Madis Timpsoniga 3.06.2024. Arutelu all olid pankrotihaldurite ja maksejõuetuse teenistuse vaheliste suhete pingestumise põhjused ja võimalikud lahendusettepanekud. Nõupidamise tulemusel saatis Koda ministrile kokkuvõtvad teemapunktid pankrotihaldurite suhetest ja suhtlusest maksejõuetuse teenistuse juhatajaga, advokaadibüroolt tellitud õigusliku analüüsi pankrotihalduri positsiooni ja tema üle teostatava haldusjärelevalve õiguslike aluste ja korralduse kohta ning Andmekaitse Inspektsiooni selgitused isikuandmete kaitse tagamise kohta haldusjärelevalve läbiviimisel. Nõupidamise järgselt toimus jätkukoosolek 11.06.2024 vabakutsete talituse esindajatega.

Koja ametikogu juhatus kohtus justiitsminister Madis Timpsoniga 3.06.2024.. Arutelu all olid plaanid riiginõuete sissenõudmise ümberkorraldamiseks, Kojalt kohtutäituri ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamise kohustuse äravõtmine ja õigusloome edendamise küsimused.

Koja ametikogu juhatuse ja kutsekogu juhatuse ühine nõupidamine justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakostaga toimus 8.10.2024. Arutelu all olid Koja tehtud õigusloome alased ettepanekud, kohtutäituri tasumäärade tõstmise ettepanek, Kojalt kahjude hüvitamisel vastutuse äravõtmise ettepanek, riiginõuete sissenõudmise ümberkorraldamisega seonduv, pankrotihaldurite infosüsteemide parem sidustamine riigi infosüsteemidega ja kutsekogu liikmetel tekkinud probleemid suhetes maksejõuetusteenistusega. Koja esindajad avaldasid rahulolematust, et mitme aasta vältel ei ole ministeeriumis täitemenetluse valdkonna õigusloome arendamisega sisuliselt tegeletud. Koja esindajad informeerisid ministrit ka koostöös kohtutäituritega koostatud andmeanalüüsist, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti täitmisele esitatud ja aegumisega lõpetatud nõuetest üle 90 % juhtudest aegumise põhjuseks, et võlgniku vastu oli täitmisel ka varasemaid nõudeid ja/või ka hiljem alustatud elatise nõudeid. Enam kui 6 % juhtudest puudus võlgnikul arestitav vara. Koja esindajad märkisid, et arestipandijärjekorra jätkuva kehtivuse tingimustes ei ole selge, mille põhinevad ministeeriumide esindajate väited, et Maksu- ja Tolliamet oleks olnud suuteline neid nõudeid kohtutäituritest efektiivsemalt täita. Nõupidamisel otsustati, et ametikogu puutuvalt kavandatakse eraldi nõupidamine elatisvõlgade teemal. Ministriga oli jutuks ka poliitilisel tasandil ümarlaua kavandamine võlgnikega seotud menetluste olukorra ja arendusvajaduste arutamiseks.

Ametikogu juhatuse ja Justiitsministeeriumi kantsleri ja asekantsleri ühised nõupidamised aktuaalsete küsimuste arutamiseks toimusid 17.01., 26.03., 6.05., 11.06., 24.09. ja 8.11. Ametikogu juhatuse liikmed esitlesid ministeeriumi esindajatele Kojas koostatud andmeanalüüse kohtutäiturite menetluses olevate täiteasjade jaotuse ja täitmise tulemuslikkuse, Politsei- ja Piirivalveameti sundtäitmisele esitatud nõuete aegumise põhjuste ja võimaliku riiginõuete Maksu- ja Tolliameti kaudu sundtäitmisele asumise mõjude kohta. Juhatuse liikmed palusid kiirendada õigusloomealast tööd ministeeriumis ning juhtisid tähelepanu järjest suurenevale tulude puudujäägile valdkonnas.

Kutsekogu juhatus kohtus Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse ametnikega nõupidamise vormis 9.07. ja 19.09. Kohtumistel tutvustas juhatus ettepanekuid halduri tasumäärade ja tasude määramise aluste muutmiseks, samuti oli teemaks pankrotihaldurite kutse edasine areng, suhted maksejõuetusteenistusega ja võimalikud kutset toetavad IT arendused.

Pankrotihaldurite nõupidamine maksejõuetuskohtunikega toimus 1. veebruaril. Arutuse all olid füüsilise isiku maksejõuetusmenetlustega seotud praktilised küsimused, näiteks usaldusisiku nimetamine, huvide konflikti vältimine, tarbijakrediidi nõuetele vastavuse kontroll, usaldusisiku tasustamine ja tasu väljamaksmine, võlgniku nõustamine).

Kohtutäiturite nõupidamine perekonnaasju lahendavate kohtunikega toimus 28. veebruaril. Arutuse all olid elatist väljamõistvate ja lapsega suhtluskorra kohtulahendite resolutiivosade sõnastamise põhimõtted, suhtluskorra lahendite täitmise küsimused ja sanktsioonide rakendamine.

Jätkus Koja kutsekogu juhatuse partnerlus Konkurentsiameti juures asuva maksejõuetuse teenistusega. Teenistuse juhataja saatis Kojale mitu märgukirja ja kaebust viidates pankrotimenetlustes ilmnevatele puudustele ja rikkumistele. Kutsekogu juhatus vestles kõikide kaasuste pinnalt asjaomaste pankrotihalduritega ja kolmel juhul viis läbi ka teemakohased haldusjärelevalvemenetlused. Haldusjärelevalvete tulemusel tuvastati kahel juhul puudused ja ühel juhul lisaks ka rikkumised ning ühel juhul ei tuvastatud ei puudusi ega rikkumisi. Tuvastatud rikkumiste ja puuduste pinnalt koostas juhatus ja saatis pankrotihalduritele kutsepraktika ühtlustamiseks ja kehtiva õigusega vastavuses hoidmiseks soovitused. Maksejõuetuse teenistuse praktika haldusjärelevalvete läbiviimisel sai juhatuses tugeva kriitika osaliseks. Juhatus küsis õiguslikud analüüsid saamaks selgust haldusjärelevalve läbiviimisele seatud õiguslike regulatsioonide kohta ning asus selle alusel seisukohale, et teenistusel puudub pädevus koostada andmekogu pankrotihalduriga seotud isikute kohta PankrS § 125 tähenduses. Juhatus ei toetanud maksejõuetuse teenistuse juhataja ettepanekuid pankrotihaldurite kutsealase enesekorralduse oluliseks muutmiseks. Maksejõuetuse teenistuse ja pankrotihaldurite vaheliste suhete pingestumise küsimuste lahati ka kutsekogu juhatuse ja Advokatuuri esindajate nõupidamisel justiitsminister Madis Timpsoniga 3. juunil 2024. Teenistuse haldusjärelevalvete teemal korraldasid Koda ja teenistus pankrotihalduritele 27.08.2024 teemakohase praktikumi. Juhatus pidas asjakohasteks teenistuse märkusi halduri toimiku pidamise nõuete täitmise ja halduri nimekirjas avaldatud andmete korrektsena hoidmise kohta ning juhtis vastavalt ka kutsekogu liikmete tähelepanu. Kutsekogu juhatuse esimees kohtus Harju Maakohtu juhtidega maksejõuetuse teenistuse esitatud märgukirjades avaldatu teemadel 17.09.2024.

Koja kutsekogu juhatus osales 28.11.2024 Justiitsministeeriumi ja maksejõuetuse teenistusega koostöös korraldatud ümarlaual teemal „Koostöö ja vastutus pankrotimenetluse järelevalves“. Ümarlaual osalesid lisaks ka Harju Maakohtu ja Tartu Maakohtu, Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Advokatuuri esindajad. Ümarlaual arutati pankrotihaldurite kutsetegevuse üle peetava järelevalve ulatust ja korraldust, kuna järelevalvepädevusega organite ring on suur. Teemaks oli ka organitevahelise teabe liikumise korraldamine Ümarlaua üheks kokkuleppeks oli, et kutsekogu juhatus saadab kohtutele lõpetatud haldusjärelevalvete tulemusel ilmnenut kirjeldavaid ülevaateid kohtutele ning menetlusega seotud kohtutele ka detailseid konkreetsete kaasuste kohta.

Koja ametikogu juhatus korraldas infotunni 10. septembril, mis informeeriti ametikogu liikmeid aktuaalsetest teemadest Koja infosüsteemidega seonduvalt, ametikogu puudutavatest kohtuasjadest, kohtutäiturite konkurentsiolukorra analüüsist ja riiginõuete sundtäitmisele pööramise võimalikust ümberkorraldamisest.

Koja kutsekogu juhatus pidas oluliseks kutsekogu liikmete aktiveerimist Koja organites kaasatöötamiseks. Juhatus ei ole rahul olukorraga, kus kutsekogu esindajate valimisel Koja organitesse sisemist konkurentsi ei ole ning sageli puudub ka isiklik initsiatiiv Koja organis osalemiseks. Juhatus koostas kutsekogule otsustamiseks esitatava eelnõu, millega hakatakse kutsekogu eelarvest maksma kutsekogu liikmetele tasu töötamise eest Koja organites.

Koja arengu- ja õiguskomisjon analüüsis 2024. aasta I poolel põhjalikult kutsekogu juhatuse algatust Koja reorganiseerimiseks nii et kumbki kogu moodustaks eraldiseisva institutsiooni. Komisjon jõudis järeldusele, et kummagi kogu ressursid ei võimalda eraldiolevalt tagada toimivat organisatsiooni. Vastav järeldus on esitatud ka järgmise perioodi (2025-2028) arengukavas ameti- ja kutsekogule kinnitamiseks.

Koda algatas Justiitsministeeriumi ettepanekul korralise ameti- ja kutsekogu otsusest ajendatuna uue perioodi 2025-2028 arengukava koostamise. Koja eestseisus kinnitas 8.01.2025 koosolekul arengukava eelnõu ja esitas arengukava eelnõu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile.

Koda osales koostöös teiste kohustatud isikutega (turuosalistega) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni turuosalise nõukoja töös. Koja kantsler ja nõunik kohtusid Rahapesu Andmebüroo pädevate ametnikega 8.07.2024 uuenenud rahapesu ennetamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide täitmise nõuete rakendamise teemal. Koda määras enda esindajaks rahapesualase riikliku riskihinnangu (NRA) koostamises kutsekogu juhatuse esimehe Maarja Rohu.

Koda osales koostöös teiste õiguskutsete ja -institutsioonide esindajatega Õigusteadlaste Päevade korralduskomitee töös. Lisaks osales Koda oma esindusega Õigusteadlaste Päevadele eelnevalt toimunud õigustudengite karjäärimessil.

Koja ametikogu juhatus osales esindajate kaudu UIHJ organite töös. UIHJ alaline nõukogu kinnitas 28.11.2024 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse UIHJ juhatuse liikmeks.

4. Elektrooniliste infosüsteemide arendamine ja riigi registritele juurdepääsu võimaldamine

Koda peab jätkuvalt oluliseks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevusega seonduvate infosüsteemide jätkusuutlikku toimimist ja vastavalt võimalustele arendamist. Täitemenetluse infosüsteemide (e-Täitur ja TAPAIS2) arendamisel lähtuti ametikogu juhatuse 25.08.2021 kinnitatud infosüsteemide arendamise strateegiast aastateks 2021-2024.

Täitemenetluse infosüsteemiga e-Täitur seotud suurimateks töödeks olid infosüsteemile võimekuse loomine täitetoimikute andmete sisselugemiseks Taavi ja TAPAIS2 infosüsteemidest. Arendus on vajalik selleks, et oleks võimalik viia kohtutäiturid täitetoimikute menetlemisel üle ühtsele infosüsteemile. Aasta jooksul valmistati ka andmevahetusprotokoll täitemenetluse andmete vastuvõtuks välistelt osapooltelt, mis tagaks soovitud andmekvaliteedi ja analüüsiti ja ühtlustati erinevates infosüsteemides olevaid toimikute andmeid. Tehti ka esimene andmesiirde proov, mille tulemusel ilmnes, et andmevead on ca 10 % ja tehnilised vead ca 2 % toimikutest. Lisaks parandati elatise sissenõudmise tasude andmevahetusteenust andmete Maksu- ja Tolliametile saatmiseks.

TAPAIS2 infosüsteemiga seotud suuremateks arendustöödeks olid e-Täituri ja Taavi infosüsteemiga peetavate andmevahetuste kvaliteedi tõstmine, mis olid vajalikud eeltööd Justiitsministeeriumi algatatud täitmisregistri töösse andmiseks. Selleks arendati kohati uued teenused, andmete töötlemise protsessides rakendati hulgaliselt uusi valideerimisreegleid, otsiti andmebaasis andmete ebakõlasid ning parandati finantsalgoritmide kvaliteeti. Vastavalt e-Täituri uuele andmevahetusprotokollile arendati välja andmevahetus, mis on osa Täitmisregistriga ühendamise projektist eesmärgiga tagada registrile korrektne andmekvaliteet ning selle jätkusuutlikkus. Ühtlasi täiendati kasutajaliidese võimekust andmeid valideerida, analüüsida kasutaja tekitatavaid puudujääke ning vigu.

Aasta jooksul pöörati jätkuvalt suurt tähelepanu täitemenetluse infosüsteemi andmete kvaliteedi tõstmisele e-Täituris ja TAPAIS2-s. Arvestades kasutuses olevate infosüsteemide paljusust on aegade jooksul tekkinud hulgaliselt andmevigu, mis puudutavad nii nõuete jääke, menetlusosalisi, toimikute staatuseid ja menetluste lõpetamise aluseid ja aegu. Andmevigu parandati nii süsteemselt kui ka üksikpöördumiste kaupa.

Mahukas töö olid seotud Koja infosüsteemide ja Täitmisregistri vahelise automaatse andmete sünkroniseerimise ettevalmistamisega ja süsteemi ning kasutajaliidese loogika parandamisega.

Lisaks eelnevale oli Koda intensiivselt koormatud täitmisregistri pangaarestide mooduli rakendamise ettevalmistamiseks arestisõnumite kvaliteedi kontrollimisel. Tehti arvukalt arestide massilise saatmise sessioone ja esitati arenduse eest vastutavale Registrite ja Infosüsteemide Keskusele veakohad.

Koda kõrvaldas ka riigiportaali eesti.ee kaudu pakutavate päringuteenuste ja tulemuste kuvamisel ilmnenud puudusi ja parandas kuvatavate andmete loetavust ja arusaadavust.

Koda jätkas infosüsteemide kasutajatele kasutajatoe pakkumist. Aasta jooksul esitati 2968 ja lahendati koos varasemast perioodist lahendamata jäänutega 2950 kasutajapöördumist. Kasutajapöördumiste arv ja sagedus on jätkuvalt kõrge, mis viitab vajadusele infosüsteemide ja andmevahetuse kvaliteedi olulisele parandamisele.

2024. aastal jätkas Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilise oksjonikeskkonna www.oksjonikeskus.ee administreerimist ning realiseeriti mitmeid väiksemaid arendusi oksjonikeskkonna rakendamisel ilmnenud küsimuste lahendamiseks. Suuremate arenduste hulka kuulus serverite tarkvaraversioonide uuendamine. 2024. aastal alustati oksjonikeskus.ee vahendusel 7714 erinevat enampakkumist ning müügiga lõppes neist 1497. Elektroonilistel enampakkumistel realiseeritud vara väärtus suurenes 2024. aastal kokku 2,3 miljoni euro võrra (keskmine hinnatõus müügiga lõppenud enampakkumistel oli 23,9 %). 2024. aastal koostati oksjonikeskkonna infosüsteemiga seonduvate küsimuste lahendamise kohta 1 tehniline raport.

Jätkus X-tee teenuste kättesaadavuse suurendamine Koja liikmetele. Seonduvalt TMS § 632 lg 3 jõustumisega alates 1. jaanuarist 2024 rakendas Koda X-tee vahendusserveri, mille kaudu toimub lisaks Koja infosüsteemidele ka kohtutäiturite personaalsete infosüsteemide ja X-tee vaheline andmeliiklus. Lisaks uuendati oksjonikeskkonnas päringuteenuseid liiklusregistrisse, rahvastikuregistrisse ja Pensionikeskuse infosüsteemi ja tehti arendused looduskaitseliste piirangute X-tee teenusega liitumiseks. Oksjonikeskus avati võlgnike ja nende vara andmete kohta X-tee päringute tegemiseks usaldusisikutele. Koja infosüsteemide kaudu X-teele tehtavate andmepäringute hulk on väga suur. Seoses X-tee vahendusserveri rakendamisega tõusis igakuine päringute maht 13-15 miljonilt päringult enam kui 30 miljonile päringule.

Mitmed riigi andmekogude haldajad andsid Kojale märku, et Koja liikmete tehtavate andmepäringutega kaasneb nende serveritele ülisuur koormus. Nii asus Sotsiaalkindlustusamet koostöös Kojaga arendama uuendatud teenust ameti tehtud väljamaksete andmete massilisena väljastamiseks kohtutäituritele. Arenduse juures olid olulisteks arutelukohtadeks teenusega väljastatavate andmete koosseis ja ulatus. Teenus läheb plaani kohaselt käiku 2025. aastal. Järgnevalt on plaanis uuendada toetuste määramiste otsuste andmete väljastamise teenust.

Koda jätkas oma liikmetele soovi korral tasuta digitaalallkirjastamise võimaluse pakkumist. Samuti jätkati Koja liikmetele tasulist e-postkastide haldamise teenuse korraldamist.

Koja infoturbe töögrupi esimees on kohtutäitur Janek Pool ja aseesimees pankrotihaldur Jüri Truuts.

5. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamisest

2024. aastal jaotas Koda 62 771 avaliku võimu kandja nõuet, mis oli 2023. aastaga võrreldes 5 % enam. Nõuete jaotamine toimus läbi avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi e-Täitur.

Alates kevadest 2024 hakkasid üksikud Harju tööpiirkonna kohtutäiturid andma Kojale teada, et neile ei ole e-Täituri kaudu jaotatud pikema aja kestel muid avalik-õiguslikke nõudeid, kui Maksu- ja Tolliameti esitatuid. Analüüsi tulemusel jõudis ametikogu juhatus järeldusele, et anomaalia põhjustas Maksu- ja Tolliameti esitatud äriregistri trahvinõuete sundtäitmisele pööramise täitmisavalduste massiline ümberjaotamine kohtutäiturite vahel, kuna sissenõudja ei tasunud kohtutäituri küsitud ettemaksu. Täitmisavalduste massiline ümberjaotamine põhjustas olukorra, kus e-Täiturisse kavandatud nõuete võrdset jaotamist toetava nn vahele jäänud kohtutäiturite eelisjärjekord muutus ülipikaks ja see pikenes oluliselt kiiremini kui sissenõudjad esitasid uusi täitmisavaldusi. Maist septembrini lükkasid Harju tööpiirkonna kohtutäiturid tagasi 5439 EMTA täitmisavaldust, mida oli kohtutäituritele jaotatud kokku 69067 korral. Menetlusse võtsid kohtutäiturid 1906 EMTA täitmisavaldusega esitatud nõuet, mida oli kohtutäituritele jaotatud 15910 korda. Võrdlusena võib tuua, et muid nõudeid võtsid Harju tööpiirkonna kohtutäiturid menetlusse 1264, mida oli kohtutäituritele jaotatud 1804 korda. Ametikogu juhatus võttis seisukohal, et kujunenud olukorras ei ole enam võimalik tagada avalik-õiguslike nõuete võrdset jaotamist Harju tööpiirkonna kohtutäituritele. Kuna e-Täituris ei ole võimalik nõuete jaotamise põhimõtteid kehtestada sõltuvalt tööpiirkonnast erinevalt, vaid üksnes ühtselt, siis tuleb teha muudatus ka teisi tööpiirkondi hõlmavalt. 21. novembril tehtud infotehnoloogilise muudatuse tulemusel loobuti vahele jäänud kohtutäiturite üle arvestuse pidamisest ning rakendati vaid täitmisavalduste roteeruvat jaotamist tööpiirkonniti.

6. Täiendusõppe korraldamisest

Koda peab täiendusõppe korraldamist üheks oma olulisemaks ülesandeks ning jätkab vastavat koostöövõrgustiku arendamist. Täiendusõpe korraldati tuginedes Koja 2024. aasta koolituskavale.

2024. aastal toimus 11 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koolitust, 3 praktikumi ametikogu liikmetele ja 2 praktikumi kutsekogu liikmetele. Kokku korraldas Koda aasta jooksul 70 akadeemilist tundi koolitusi ja 19 akadeemilist tundi praktikume. Lisaks said Koja liikmed osaleda üleriigilistel õigusteadlaste päevadel

2024. aastal toimusid Koja seminarid Koja liikmetele järgmistel teemadel:

18.01.2024 Lapsega suhtlemine, lapse üleandmine ning sellega seonduv kohtupraktika. Seminaril esinesid Priit Kama, Ahti Kuuseväli, Maris Juha, Alan Biin, Sandra Maide, Merle Liivak, Õnneli Matt-Tohter ja Ave-Pirjo Paluvere. Seminaril osales 50 inimest.

15.02.2024 Asjaõigusseaduse rakendamine. Seminaril esines Urmas Volens. Seminaril osales 50 inimest.

21.03.2024 Tagasivõitmise mõiste ja olemus ning rakendamine läbi Riigikohtu praktika. Seminaril esines Anto Kasak. Seminaril osales 58 inimest.

9.05.2024 Võlgniku sissetulekute arestimine ja tarbijakrediidinõuded maksejõuetusmenetluses. Seminaril esinesid Toomas Saarma, Jaan Lõõnik ja Vahur-Peeter Liin. Seminaril osales 52 inimest.

30.-31.05.2024 AI tulevik - digiraha ja digiaju koidikul. Pankrotihalduri, kohtuniku ja võlausaldaja roll pankrotimenetluses. Virtuaalraha arestimine. Osaühingu osa võõrandamise täiendavad tingimused; Võlausaldajate huvide kaitsmine äriühingu makseraskuste süvenemise korral; Nõude aegumise kohaldamata jätmine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Aktuaalne kohtupraktika maksejõuetusmenetlustes Seminaril esinesid Jaak Vilo, Meelis Eerik, Kaire Sepper, Ivo Tulvik, Rainis Loit, Annegret Reisi ja Mari Schihalejev. Seminaril osales 41 inimest.

21.09.2024 Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega seonduvad kohtulahendid ja praktika. Huvide konflikt. Seminaril esinesid Kersti Kerstna-Vaks ja Andres Vutt. Seminaril osales 70 inimest.

10.10.2024 Riigikohtu lahendite analüüs. Seminaril esines Urmas Volens. Seminaril osales 57 inimest.

31.10.2024 Probleemid krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutustega. Seminaril esines Siim Tammer. Seminaril osales 16 inimest.

21.11.2024 Paneeldiskussioon kohtutäituri ja pankrotihalduri kutse tuleviku teemadel. Euroopa majandus globaalses konkurentsis ja Eesti majanduse tänane seis ja tulevikuväljavaated. Seminaril esinesid Kai Härmand, Mari-Liis Mikli, Aleksandr Logussov, Mati Kadak, Aive Kolsar, Kadri Noor, Viljo Konsap, Maarja Roht, Urmas Tross ja Raul Eamets. Seminaril osales 59 inimest.

28.11.2024 Kohtutäiturite distsiplinaarvastutus. Seminaril esines Priit Lember. Seminaril osales 33 inimest.

7.12.2024 Uut maksuseadustes. Seminaril esines Lasse Lehis. Seminaril osales 61 inimest.

Ametikogu liikmetele korraldati järgmised praktikumid:

11.01.2024 Krediidiasutuste praktika arestide teostamisel. Praktikumi juhtisid Pangaliidu esindajad. Praktikumil osales 46 inimest.

14.03.2024 Kohtutäituri menetlusdokumentide vormistamine, ülevaade haldusjärelevalve tulemustest. Praktikumi juhtisid Katrin Vellet ja Janek Pool. Praktikumil osales 37 inimest.

17.10.2024 Pärandvara koosseis, pärandvara hindamine ja müük täitemenetluses. Keelumärkega sõidukite lammutamisest ja liiklusregistrist eemaldamisest. Praktikumi juhtisid Kadri Noor ja Jaan Lõõnik. Praktikumil osales 55 inimest.

Kutsekogu liikmetele korraldas Koda koostöös maksejõuetuse teenistusega järgmised praktikumid:

27.08.2024 Isikuandmete töötlemine kõigis maksejõuetusmenetlusliikides ja haldusjärelevalvemenetlustes. Maksejõuetuse teenistuse näited võimalikust maksejõuetuse praktika ühtlustamisele kaasaaitamisest. Haldusjärelevalvete paljusus kõigis maksejõuetusmenetlus-liikides. Praktikumi juhtisid Pille Lehis, Merili Ruul ja Terje Kriiseman. Praktikumil osales 30 inimest.

7.11.2024 Maksejõuetusmenetluste avalik-õiguslik eesmärk ja olemus. Praktilised kogemused ja õppetunnid maksejõuetusmenetlustes. Praktikumi juhtisid Helen Kranich ja Signe Viimsalu. Praktikumil osales 24 inimest.

Koja koolitustoimkonna esimees on Reet Rosenthal ja aseesimees Jüri Truuts.

7. Konkurss kohtutäituri ametikohtade täitmiseks, eksamid

Koja eksamikomisjoni algatusel 2024. aasta juunis välja kuulutatud kohtutäiturieksamil osales 7, pankrotihalduri eksamil 2 ja saneerimisnõustaja eksamil 1 inimene. Üks eksamineeritav sooritas edukalt kohtutäiturieksami. Justiitsminister konkurssi kohtutäituri ametikoha täitmiseks välja ei kuulutanud.

Koja eksamikomisjoni esimees on Reet Rosenthal ning aseesimees Maarja Roht.

Koja metoodikakomisjon pidas 2024. aastal üheksa töökoosolekut. Komisjon jätkas usaldusisikute esmaste koolituste korraldamisega. Metoodikakomisjon suunas 2024. aastal esmastele koolitustele ühes grupis 22 isikut, kellest 2 loobus koolituste läbimisest. 2024. aastal toimus kolme (sh kaks 2023. aastal komplekteeritut) grupi peale kokku 14 koolituspäeva, kus osalejaid oli kokku 246. Koja metoodikakomisjon tunnistas 2024 aasta jooksul esmase koolituskava täidetuks 59 koolitustel osalenu puhul. 2024. aasta lõpuks oli usaldusisikute nimekirja kantud 48 inimest. 1. juulil 2024 toimusid Koja metoodikakomisjoni usaldusisikutest liikmete ja asendusliikmete korralised ümbervalimised.

Koja metoodikakomisjoni esimees oli kuni 18. septembrini 2024 Toomas Saarma ja alates 18. septembrist 2024 Mari Schihalejev.

8. Järelevalvest, teabe avalikustamisest ja avaldustele vastamisest

Koja liikmete tegevuse vastavust hea ameti- ja hea kutsetava nõuete täitmisele kontrollib Koja aukohus, Koja majandustegevust ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon ning Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmist kontrollib Koja eksamikomisjon. Ametikogu juhatusele ja kutsekogu juhatusele on seadusega pandud haldusjärelevalvekohustus vastavalt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ning usaldusisikute tegevuse üle.

Ameti- ja kutsekogu juhatused on pidevalt kontrollinud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kindlustuse kehtivust ja vastavust.

Jätkus Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmise hindamise. Eksamikomisjon vaatas läbi 3 isiku materjalid ja kõigi puhul hinnati täiendusõppekohustus täidetuks. Kaks isikut tunnistas eksamikomisjon kohtutäituri abi tingimustele mittevastavaks. Mõlemad olid lõpetanud kohtutäituritega töösuhte aastaid tagasi.

Ametikogu juhatus kiitis 14. veebruaril 2024 heaks kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaani ning algatas 2024. aastal 3 haldusjärelevalvemenetlust, neist 1 korralisena, 2 erakorralisena, ja jätkas 1 2023. aastal alustatud erakorralist haldusjärelevalvemenetlust. 2024. aasta jooksul lõpetati 3, neist 1 korraline ja 2 erakorralist haldusjärelevalvemenetlust.

Kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaanis kavandati 2024. aastal 1 korralise haldusjärelevalve läbiviimist, milles kavandati kohtutäiturite töökorralduse hindamist sissenõudjalt nõutud ettemaksude arvestuse pidamisel

Ametikogu juhatus kinnitas 13.11.2024 korralise haldusjärelevalve „Kohtutäiturite töökorraldus sissenõudjalt nõutud ettemaksude arvestuse pidamisel“ akti. Järelevalve käigus kontrolliti kolme tööpiirkonna kuue kohtutäituri võetud ettemaksude arvestust ja võrreldi seda sissenõudjate makstud ettemaksude üle arvestuse pidajate Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Maksu- ja Tolliameti andmetega. Samuti palus järelevalve Justiitsministeeriumil kontrollida, kas kohtutäiturite ametikontodel olevad summad on sellised, et nende hulka võib arvestada ka kohtutäiturite esitatud ettemaksude saldo. Järelevalve märkis, et kohtutäituritel on ettemakse arvel vahemikus 4800-98700 eurot, kuue kohtutäituri peale kokku üle 290000 euro. Valimisse võetuist neli kohtutäiturit deponeerib sissenõudja makstud ettemaksud oma ametialasel pangakontol ja kannab selle oma ettevõtluskontole siis, kui saabub alus ettemaksu tagastamata jätmiseks. Kaks kohtutäiturit kannab laekunud ettemaksu oma ettevõtluskontole, neist üks laekumisel ja teine kord aastas. Kõik kohtutäiturid kinnitasid, et on nad võimelised vajadusel kohe ettemaksud täies mahus sissenõudjatele tagastama. Haldusjärelevalve käigus tuvastati kõikide kohtutäiturite puhul ettemaksude arvestuses ebatäpsusi. Leidus näiteid, kus sissenõudja hoidis arvestuses ettemakse, mis olid kas juba tagasi makstud või ei kuulunud tagastamisele ja näiteid, kus kohtutäitur ei olnud KTS § 33 lg 3 tähtaja jooksul ettemaksuna makstut sissenõudjale tagastanud või ei olnud teinud KTS § 33 lg 4 kohast otsust ettemaksu tagastamata jätmiseks või ei olnud otsust sissenõudjale saatnud. Haldusjärelevalve käigus tegid kohtutäiturid ettemaksude arvestuses kokku 24 parandust summas 618,60 eurot, sh 20 tagasimakset summas 509,40 eurot ja 4 tagastamata jätmise otsust summas 109,20 eurot. Ametikogu juhatus andis kohtutäituritele soovituse kontrollida sissenõudjate ettemaksuarvestuse õigsust ning et sissenõudja teeks oma arvestuses parandused vastavalt kohtutäituri esitatud täitemenetluse lõpetamise otsustele ja ettemaksude tagasikannetele. Neljale kohtutäiturile andis juhatus soovituse juurutada büroosisene töökorraldus, millega saaks kohtutäitur täiteasja lõpetades alati tagada, et oleks täidetud KTS § 33 lg 3 nõuded. Juhatus andis Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Maksu- ja Tolliametile teada järelevalve käigus avastatud puudustest ettemaksude arvestuses. Juhatus pidas vajalikuks täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur infotehnoloogilist arendamist, et infosüsteemis oleks võimalik hallata ettemakse ühtlustatud praktika kohaselt, sh pidada arvet ettemaksude tagastamise või tagastamata jätmise eelduste täitumise üle.

Ametikogu juhatus kinnitas 3.04.2023 erakorralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti, kas teiselt kohtutäiturilt ülevõetud täiteasjas täitmisel olnud elatisabi nõue rahuldati kooskõlas PHS § 58 lg 4 sätestatuga. Järelevalve käigus analüüsiti elatise ja elatisabi nõuete ja nende täitmise andmeid täitetoimikus ning võrreldi elatisabi nõuete andmeid Maksu- ja Tolliameti andmetega. Järelevalve tuvastas, et tulemi alusel rahuldati sissenõudja elatise nõue täies ulatuses, millega oli elatisabi nõuete rahuldamiseks tekkinud PHS § 58 lg 4 sätestatud õiguslik alus. Ametikogu juhatus andis kohtutäiturile soovituse korrastada ülevõetud toimiku ja tema büroos alustatud jätkutoimiku nõuete andmed e-Täituris. Kohtutäitur täitis saadud soovitused.

Ametikogu juhatus kinnitas 5.06.2024 erakorralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti ühe kohtutäituri ametitegevuse vastavust kohtutäituri seaduse § 28 lg-ga 2, § 41 lg-ga 2 ja täitemenetluse seadustiku § 49 lg-ga 1. Aktis märgiti, et kohtutäitur on kõikides valimisse võetud täiteasjades, mis lõpetati 2021. aasta veebruaris, esitanud sissenõudjale kohtutäituri tasu otsuse, sissenõudja on tasu maksnud ja kohtutäitur on arvestanud laekumiselt ametikogu liikmemaksu. Kohtutäitur on 2021. aastal lõpetatud täiteasjades esitanud e-aresti kaudu võlgnike pangakontode arestide tühistamise korraldused ja koostanud samas nõudes sissenõudja avalduse alusel järgnevalt avatud täiteasjades uued arestid seotult vabatahtliku täitmise tähtajaga. Samuti on lõpetatud võlgniku sissetuleku arestid ja esitatud uued arestimisaktid samadel kuupäevadel, kui saadeti arestimissõnumid e-aresti. Juhatus nentis oma 5.06.2024 otsuses, et puuduseid kohtutäituri ametitegevuses ei tuvastatud.

Kutsekogu juhatus algatas kaebuse alusel haldusjärelevalve pankrotihalduri kutsetegevuse üle neljal ja usaldusisiku kutsetegevuse üle ühel korral.

Kutsekogu juhatus kinnitas 16.09.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri võimalikke rikkumisi pankrotiseaduse § 165 sätestatud ettekannete kohtule esitamisel, pankrotivarast väljamaksete tegemisel ja pankrotimenetluse lõpetamisel. Haldusjärelevalve analüüsis pankrotihalduri kohtule esitatud lõpparuannet, jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärust, pankrotimenetluse lõpetamise kohtumäärust, ostuarvete nimekirja, pankrotimenetluse teenindamise eest esitatud arveid ja teate esitaja esitatud tõendeid ning võttis pankrotihaldurilt selgitused. Kutsekogu juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks puudused pankrotihalduri kutsetegevuses seoses tsiviilasja menetluskulude dokumenteerimise ja pankrotimenetluse lõpetamise taotluses esitatud andmete ebakorrektsusega. Juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks pankrotiseaduse § 55 lg 2 rikkumised pankrotihalduri kutsetegevuses seoses pankrotivara ebaõige arvestamise, menetluskulude kohtumäärusega kinnitatust suuremas ulatuses väljamaksmise, alusetute väljamaksete ja käibemaksu arvestuse ebaselgusega ja pankrotiseaduse § 165 lg 1 ja lg 2 rikkumised pankrotihalduri kutsetegevuses tsiviilasjas, kuna aruandeid ei olnud kohtule esitatud. Kutsekogu juhatus tegi pankrotihaldurile ettepanekud korrigeerida tsiviilasjas pankrotivara ja väljamaksete arvestus, tagada halduri tasu väljamaksete osas kohtumääruse kohane täitmine, sh käibemaksu deklareerimine ja arvata pankrotivarasse menetluskuludena kohtu kinnitatut ületavas osas tehtud väljamaksed ja halduri eraeluliste kulude katteks tehtud väljamaksed, viia tsiviilasjas lõpparuanne vastavusse tegelike pankrotivara seisu ja väljamaksete summadega, sh arvestades eelnevalt ette pandud alusetute väljamaksete tagastamist. Samuti tegi juhatus pankrotihaldurile ettepaneku võtta seisukoht, kas on alust teha tsiviilasjas võlausaldajatele väljamakseid pankrotivarast ja taotleda kohtult pankrotimenetluse uuendamist ja selle lõpetamise aluse muutmist ning asjakohasel juhul teha vastavad toimingud.

Kutsekogu juhatus kinnitas 16.09.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tsiviilasjas tema võimalike rikkumiste osas pankrotimenetluse lõpetamisel ja pankrotivarast väljamaksete tegemisel. Haldusjärelevalve analüüsis pankrotihalduri kohtule esitatud lõpparuannet, pankrotimenetluse lõpetamise kohtumäärust ja kohtule samal teemal antud vastust koos lisadega ja teate esitaja esitatud tõendeid ning võttis pankrotihaldurilt selgitused. Kutsekogu juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks puudused pankrotihalduri kutsetegevuses seoses menetluskulude dokumenteerimise ja lõpparuandes esitatud andmete ebakorrektsusega. Hinnates konkreetse pankrotimenetluse asjaolusid ja antud garantiisid luges juhatus puudused lõpparuande esitamisel väheolulisteks. Kutsekogu juhatus andis järelevalve tulemusel ilmnenu põhjal kõikidele pankrotihalduritele soovituse kirjutada edaspidi kohtule esitatavas lõpparuandes kõik asjaolud lahti põhimõttel, et ühes menetlusdokumendis on kogu menetlust puudutav teave kajastatud.

Kutsekogu juhatus kinnitas 8.10.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tema võimaliku huvide konflikti teemal pankrotimenetluste osas, kus pankrotivõlgnik oli eelnevalt pankrotihalduri abikaasaks ja tööandjaks oleva kohtutäituri büroos menetletud täiteasjas võlgnikuks ning kohtutäituril on rahalisi nõudeid pankrotivõlgniku vastu (sõltumata sellest, kas kohtutäitur on esitanud nõudeavalduse pankrotimenetluses või mitte). Haldusjärelevalve analüüsis kohtutäituri esitatud andmeid kohtutäituri tasude täitmata jääkide kohta lõpetatud täitemenetlustes, pankrotihalduri esitatud võlausaldajate nimekirju ühiste võlgnikega seotud tsiviilasjades ning võttis pankrotihaldurilt selgitused. Kutsekogu juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks PankrS § 56 lg 3 ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava § 5 lg 1 ja 4 ning § 13 lg 1 rikkumised pankrotihalduri kutsetegevuses seoses kohtule nõusoleku andmisega ja pankrotihalduri ja ka
usaldusisikuna asjade menetlemisega, kus pankrotivõlgniku vastu oli varem alustatud tema abikaasaks ja tööandjaks oleva kohtutäituri büroos täitemenetlus, mis lõppes võlgniku pankrotiga. Samuti luges juhatus tuvastatuks FIMS § 17 lg 1 p 2 sätestatu rikkumised, kuna pankrotihaldur ei ole usaldusisikuna võlgniku võlanimekirjas kajastanud tema abikaasaks ja tööandjaks oleva kohtutäituri läbiviidavates täitemenetlustes olevaid menetluskulude nõudeid tsiviilasjades ei konkreetselt ega üldiselt, kuigi need olid temale teada. Kutsekogu juhatus tegi järelevalve tulemusel pankrotihaldurile ettepaneku hoiduda edaspidi andmast kohtule nõusolekut asuma ajutiseks halduriks või pankrotihalduriks, kus pankrotivõlgniku vastu oli pankrotiavalduse esitamise ajal täitmisel täiteasi tema abikaasaks ja tööandjaks oleva kohtutäituri büroos.

Kutsekogu juhatus kinnitas 12.11.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tema võimalike rikkumiste osas kohtu ja võlausaldajate üldkoosoleku teavitamata jätmisel või sellega viivitamisel, kohustatud isikuga kompromisslepingu sõlmimisel ja pankrotimenetluse kulude finantseerimisel tsiviilasjas. Haldusjärelevalve analüüsis võlausaldajate 2. üldkoosoleku protokolli ja pankrotihalduri kohtule samal teemal antud vastust koos lisadega ja teate esitaja esitatud tõendeid ning võttis pankrotihaldurilt selgitused kolmes episoodis:
1) kohtu ja võlausaldajate üldkoosoleku teavitamata jätmisel olukorrast, kus pankrotivõlgniku pankrotivarast ei jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, või sellega viivitamisel,
2) kohustatud isikuga kompromisslepingu sõlmimisel ja sellise otsuseni jõudmisel;
3) pankrotimenetluse kulude finantseerimisel tsiviilasjas, sh menetluskulude kalkulatsiooni ületades.
Kutsekogu juhatus otsustas järelevalve tulemusel, et ei tuvastatud rikkumisi pankrotihalduri tegevuses.

Usaldusisiku kutsetegevuse üle tehtud haldusjärelevalve tulemusi kutsekogu juhatus 2024. aastal ei otsustanud.

Saneerimisnõustajate tegevuse peale kutsekogu juhatusele 2024. aastal haldusjärelevalvemenetluse algatamiseks alust andnud kaebusi ei esitatud.

Koja eestseisus, ametikogu ja kutsekogu juhatus on pidanud oluliseks ka tulenevalt kehtivast õiguskorrast liikmemaksude laekumise kontrollimist. Üldiselt on Koja liikmed tasunud liikmemaksu vastavalt kehtivale õiguskorrale.

Koja majandustegevust ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon, kelle esimees on Ly Müürsoo ja aseesimees Priit Petter.

2024. a vastati Koja kantseleis 1220 kirjalikule avaldusele, kirjale või taotlusele ning lisaks iganädalaselt 50 telefonikõnele, mis hõlmasid endas samalaadseid küsimusi kirjalikult esitatud avalduste, kirjade või taotlustega. Peamised küsimused olid esitatud kohtutäiturite tegevuse kohta: nõuete jäägi andmete kättesaamine ja nende erinevus andmebaasides/portaalides, kohtutäituri poole pöördumine, täitemenetluse alustamine, pangaarvete ja sõidukite arestimine või vabastamine, töötasu arestimine ja erisused töötasu alammäärast väiksema sissetuleku arestimisel, arestimine alampalga määra muutusel, pensioni ja peretoetusete arestimine, haigushüvitise arestimine, töötu- ja töövõimetoetuste ning vanemahüvitiste arestimine, päevaraha, koondamise ja lõpparve arestimine, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise arestimine, elatusmiinimumi äravõtmine, liigselt arestitud summa tagastamine, nõuete aegumine, kohtutäituri tasu arvestamine, viivised ja kohtutäituri tasu otsus, täitemenetluse peatamine, varale seatud keelumärgete eemaldamine, kinnistusraamatus andmete vaatamine, enampakkumiste korraldamine, maksegraafiku sõlmimine ja muutmine ning arveldusarve või töötasu vabastamine, elatise suurendamine, elatisvõla võlgnevus sundtäitmisele pööramiseks, üüri- ja töövaidluskomisjoni otsuse andmine sundtäitmisele, kuidas teada saada oma võlgnevusi ja kes on täitemenetlust läbiviivad kohtutäiturid, eesti.ee portaalis nähtuvate täitemenetlusregistri andmetega ja elatisvõla andmed, karistusregistris olevad andmed, maksehäire registris olevate andmete eemaldamine, kohtutäitur ei vasta kõnedele ega e-kirjadele, kohtutäituri vahetamine, võlgade koondamine ühe kohtutäituri alla, sama nõue mitme kohtutäituri juures täitmisel, arestimisaktide täitmine ja nende järjekord (tööandjate ja raamatupidajate pöördumised), arestimise aktide edastamine kolmandatele isikutele (andmete avaldamine kolmandatele isikutele), vanad kohtutäiturite arestid pangas ja sõidukitel, lapsega suhtlemine, täitemenetluse aegse elatisabi taotlemine jne. Pankrotimenetlustega seonduvalt tunti enim huvi füüsilise isiku pankroti alustamine, maksejõuetuse avaldus, võlgade ümberkujundamine, pankrotihaldur ei vasta kirjadele ega telefonile, pankrotihalduri kutsetegevuse suhtes haldusjärelevalve alustamise, nõuete esitamine pankrotimenetluses, pankrotimenetluses mittearestitava miinimumi, saamata jäänud töötasunõuete sissenõudmise või hüvitamise kohta, täitemenetluse algatamine pankrotimenetluse ajal. Küsimusi tuli ka võlanõustamise ja õigusabi osutajatelt.

Samuti vastati erinevate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse institutsioonide, Koja liikmete ja teiste isikute kirjadele ja taotlustele, milles anti selgitusi valdavalt Koja tegevusega seonduvates küsimustes. Koda on edastanud tähtaegselt isikutele õiguskorda selgitavad seisukohad ning vajadusel on Koja ameti- ja kutsekogu juhatus võtnud seisukoha, kas avaldus edastada Koja aukohtule või mitte. Samuti on Justiitsministeerium edastanud Koja aukohtule lahendamiseks mitmeid kaasusi.

Päringute arv täitemenetluse registrist andmete väljastamiseks oli 2023. aastaga võrreldes 3,7 % väiksem. 2024. aastal tehti Kojale 4639 täitemenetlusregistri päringut (3722 päringut e-posti, 104 posti teel ja 813 kantseleikülastust). Võrreldes 2023. aastaga vähenes täitemenetlusregistri andmete väljastamine e-posti teel 1,9 %, tavaposti teel 18,1 % ja kantseleikülastuste arv vähenes 9,4 %.

Koda jätkab informatsiooni avaldamist avalikus veebis ja intranetis. Koja kodulehel on kättesaadavad Koja organite protokollid ja otsused, asendusteated, koolitusteated jm. Koja liikmete teavitamiseks avaldati kuni aprillini 2024 igakuiselt infoleht, kus esitati kontsentreeritult vastava kalendrikuu olulisemad teemad. Seejärel muutis Koda infolehe auditooriumi ja sisu ning suunas infolehe avalikkuse teavitamisele täite- ja maksejõuetusmenetluse valdkonda puudutavate teemade selgitamisele. Infoleht avaldatakse kvartaalselt tellitava uudiskirjana.

Meediaga suhtles Koda valdavalt ajakirjanduslikele küsimustele reageerides. 2024. aastal ilmus ajakirjanduses kokku 107 artiklit, mis puudutasid teemat Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Valdkonna meediakajastus märksõnade järgi:
„täitur“ 1011, „pankrotihaldur“ 701, „maksejõuetus“ 664, „pankrotimenetlus“ 469, „täitemenetlus“ 438 ja „oksjonikeskus“ 77.

III KOJA VÕIMALIKEST JÄTKUTEGEVUSTEST 2025. AASTAL

Koda jätkab kehtivast õiguskorrast tulenevate ülesannete täitmist. 2025. aastal jätkatakse varasematel aastatel alustatud tegevusi. Ühekordse tegevusena luuakse ja täiendatakse Kojas olemasolevaid protsesse ja dokumentatsiooni, et Koja infoturbesüsteem oleks vastavuses Eesti infoturbestandardiga (E-ITS).

Suureks riskiks on ametikogu eelarvele Era Liisingu Inkassoteenuste AS-i esitatud nõue ametist vabastatud kohtutäituri Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju sissenõudmiseks summas 99 911,01 eurot. Sellele nõudele võivad lisanduda veel mitmed nõuded kokku üle 150 000 euro suuruses summas. Ametikogu juhatus on deklareerinud, et ametikogu eelarvest ei ole võimalik neid kahjusid hüvitada, kuna sellega halvatakse Koja avalik-õiguslike ülesannete täitmine. Koja seisukoht on, et Eesti Vabariik peab need kahjud riigivastutuse korras hüvitama. Koja aastaaruande koostamise ajaks ei ole ei kohtulikku ega kohtuvälist lõplikku otsust, et riik kahjud hüvitab ja ei nõua kahjusid regressi korras Kojalt omakorda sisse.

Õigusloome alase töö keskseks teemaks on jätkuvalt täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätete ajakohastamine ja täpsustamine, mis puudutavad kohtutäiturite tasumäärade tõstmist, menetluslike normide muutmist (sh täiteasjadega ühinemise regulatsioon, võlgnike sissetulekute arestimise regulatsioon jms) ning pankrotiseaduse muutmise eelnõu pankrotihaldurite tasumäärade muutmiseks. Ilmselt tuleb päevakorda ka ministeeriumide kavandatava riiginõuete täitmise ümberkorraldamise õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel osalemine.

2024. aastal valmisid e-Täituri ja TAPAIS2 arendused, mis on vajalikud andmekvaliteedi tõstmise ja korrektse toimikute halduse ning andmevahetuse tagamiseks Täitmisregistriga. Lõpetamisel on ka e-Täituri arendus tagamaks võimekust siirata infosüsteemi nende kohtutäiturite täitetoimikuid, kes soovivad oma menetlused Taavist üle tuua e-Täiturisse või hallata täitetoimikute andmed läbi tabeltöötlusfailide. Ühtlasi loob sama arendus võimekuse uute ja olemasolevate täitetoimikute halduseks läbi tabeltöötlusfailide. 2025. aastal jätkub mõlema arenduse tulemuste testimine. Seoses riiklikult plaanitava käibemaksumäära tõstmisega tuleb 2025. aastal taas ette võtta e-Täituri ja TAPAIS2-e ümberseadistamine. Kuna Täitmisregister ei ole veel töövalmis, siis lükkub ka registri andmesiire ning andmevahetuse töökorda seadmine 2025 aastasse. E-Täituri platvorm vajab tähelepanu andmebaasi ning arendusraamistiku uuendamise poolelt, kus kasutusel olevad tehnoloogiate tasemed on vananenud ning vajavad uuendamist.

Koda jätkab elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna ülalpidamist. Koja oksjonikeskkonnas suuremahulisi arendusi ei kavandata, vajadusel tehakse väikearendusi.

Koda peab jätkuvalt oluliseks täiendusõppesüsteemi arendamist ning vastava koostöövõrgustiku toimimist. Täiendusõppe korraldamine toimub vastavalt iga-aastasele koolituskavale. Valdavalt toimub koolituste finantseerimine Koja eelarve vahendusel, kuid näiteks Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga koostöös korraldatav seminar finantseeritakse otsearvetega õigusteaduskonnale. Jätkuvad kohtutäiturite ametipraktika ja pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamisele suunatud praktikumid.

Koja metoodikakomisjon korraldab 2025. aastal esmase väljaõppe koolitusseminarid eeldatavalt ühes voorus. Koolitusi finantseeritakse osavõtutasudest ja kutsekogu eelarvest.

Eeldatavalt toimub 2025. aasta jooksul vähemalt 1 kohtutäituri-, 1 pankrotihalduri ja 1 saneerimisnõustaja eksam. 2025. aastal hinnatakse 92 isiku täiendusõppekohustuse täitmise nõuetele vastavust.

Koda peab tähtsaks riigisisese koostöövõrgustiku jätkuvat arendamist eelkõige Justiits- ja Digiministeeriumi, maksejõuetuse teenistuse, kohtunike ja Riigikoguga. Peamisteks lahendamist vajavateks küsimusteks on täitemenetluse ja pankrotimenetluse aluste ja tasustamisega seonduvad õigusloomelised küsimused, aga ka mitmed praktilised menetlusökonoomiale suunatud tegevused.

Koja eestseisus on seisukohal, et 2024. aasta oli Kojale väga intensiivse töökoormusega aasta.
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE


Eestseisuse deklaratsioon


Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kinnitatud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest ja lisadest. Bilansimaht oli 31.12.2024 seisuga 624 492,15 eurot ja tulem -14 711,28 eurot.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti Vabariigis kehtivat head raamatupidamistava.

Koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab eestseisuse hinnangul õigesti ja õiglaselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Eestseisuse hinnangul on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda jätkuvalt tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik.

Kuupäev Allkiri

Eestseisuse esimees Katrin Vellet /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse aseesimees Maarja Roht /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Aleksandr Logussov /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Mati Kadak /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Aive Kolsar /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Urmas Tross /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Maire Arm /allkirjastatud digitaalselt/






RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED





Bilanss







AKTIVA

31.12.2024
31.12.2023
Käibevara

EUR
EUR
Raha ja pangakontod



Ühisosa a/a SEB pangas

57 772,84
28 550,26
Ametikogu a/a SEB pangas

144 962,42
133 664,35
Kutsekogu a/a SEB pangas

96 583,66
136 776,04
Konverentsi a/a SEB pangas


10,14
Kokku raha ja pangakontod
Lisa 2
299 318,92
299 000,79




Nõuded ostjate vastu



Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks
Lisa 3
44 747,63
52 187,12




Mitmesugused nõuded



Muud lühiajalised nõuded

689,36
218,40




Viitlaekumised



Viitlaekumised liikmetelt
Lisa 4
83 290,94
115 765,77
Viitlaekumised riigieelarvest



Kokku viitlaekumised

83 290,94
115 765,77




Varud



Ettemaksed hankijatele


747,60
Maksude ettemaks

34,77
395,22
Laovarud

2 526,72
2 526,72
Varud kokku

2 561,49
3 669,54




Käibevarad kokku

430 608,34
470 841,62




Pikaajalised nõuded



Nõue Urmas Tärno vastu2

193 883,81
193 982,69




AKTIVA KOKKU

624 492,15
664 824,31





PASSIVA



Kohustused



Lühiajalised kohustused



Lühiajalised võlakohustused panga ees

535,46
500,39
Liikmete ettemaksud
Lisa 5
1 032,38
58,90
Võlad tarnijatele

33 793,69
35 300,30
Maksukohustused
Lisa 6
15 332,18
16 266,06
Viitvõlad
Lisa 7
28 906,46
26 124,32




Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud
Lisa 8
12 491,40
14 767,34
Justiitsministeeriumi toetus kutsekogu tegevuseks

0,00
24 695,14
Elatise vahendamise tasu tagastatav osa

0,00
0,00








Lühiajalised kohustused kokku

92 091,57
117 712,45




Kapital



Aruandeaasta kasutamata liikmemaks

-14 711,28
30 536,45
Eelmiste per. kasutamata liikmemaks

547 111,86
516 575,41
Kapital kokku

532 400,58
547 111,86




PASSIVA KOKKU

624 492,15
664 824,31


Tulemiaruanne
(skeem 1)




Tulud
2024 (EUR)
2023 (EUR)
Liikmemaksud


Liikmemaksud kohtutäituritelt
703 199,77
728 791,23
Liikmemaksud pankrotihalduritelt
94 357,98
127 024,41
Liikmemaks kokku
797 557,75
855 815,64



Muud tulud


Tasud usaldusisikutelt
13 205,15
0,00
Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam
381,00
508,00
Kohtutäituri eksam
889,00
1 397,00
Tagatisraha
43 898,64
18 193,78
Ametikogu suvepäevad
0,00
19 026,00
Ametikogu muu tulu
481,52
634,11
Kutsekogu muu tulu
157,22
0,00
Koja liikmete postkastid
3 452,34
3 610,48
E-Templi sertifikaatide vahendamine
2 255,00
2 255,00
Extend-Law litsentsitasud
15 360,00
15 920,00
Koolitus
50 530,44
41 751,40
Välisriigist elatise vahendamise tasud
10 189,36
9 218,40
Elatise sissenõudmise tasud
149 454,79
116 946,76
Toetus kutsekogu tegevuse katteks
24 695,14
20 304,86
Kokku muud tulud
314 949,60
249 765,79



Tulud kokku
1 112 507,35
1 105 581,43



Kulud


Mitmesugused tegevuskulud Lisa 9
773 856,71
750 780,88
Tööjõukulud Lisa 10
353 422,54
324 297,24
s.h palgakulu
264 142,34
242 491,71
sotsiaalmaks
87 166,95
79 950,89
töötuskindlustusmaks
2 113,25
1 854,64
Tehingud seotud osapooltega
0,00
0,00
Kulud kokku
1 127 279,25
1 075 078,12
Tulem põhikirjalisest tegevusest
-14 771,90
30 503,31



Finantstulud


Ühisosa intress jooksevkontolt
7,70
5,36
Kutsekogu intress jooksevkontolt
26,89
7,18
Ametikogu intress jooksevkontolt
26,03
20,60
Finantstulud kokku
60,62
33,14



Aruandeaasta tulem
-14 711,28
30 536,45

RAHAVOOGUDE ARUANNE




31.12.2024

31.12.2023
RAHAVOOG PÕHIKIRJALISEST TEGEVUSEST
EUR

EUR
Puhaskasum/-kahjum
-14 711,28

30 536,45
Nõuded liikmete vastu
7 439,49

-4 618,10
Viitlaekumised
32 474,83

-5 363,58
Muud nõuded
-470,96

-218,40
Varud
1 108,05

-478,83
Muud pikaajalised nõuded
98,88

99,12
Arvelduskrediidi saldo muutus
35,07

211,06
Justiitsministeeriumi toetus kutsekogu tegevuseks
-24 695,14

24 695,14
Liikmete ettemaksud
973,48

-4,75
Võlad tarnijatele
-1 506,61

1 834,88
Maksukohustused
-933,88

3 796,50
Viitvõlad
2 782,14

6 371,23
Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud
-2 275,94

4 590,60
Kokku rahavood aruandeaasta põhitegevusest
318,13

61 451,32




RAHAJÄÄGI MUUTUS
318,13

61 451,32




Kassa ja pangakontode jääk aasta alguses
299 000,79

237 549,47
Kassa ja pangakontode jääk aasta lõpus
299 318,92

299 000,79




KOKKU RAHAJÄÄGI MUUTUS
318,13

61 451,32


Kapitali aruanne





Kapital 31.12.2024
Muutus
31.12.2023
Aruandeaasta kasutamata liikmemaks -14 711,28
-45 247,73
30 536,45
Eelmiste aastate kasutamata liikmemaks 547 111,86
30 536,45
516 575,41
Kapital kokku 532 400,58
-14 711,28
547 111,86



RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD


Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamise alused

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku majandusaasta aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõudeid.

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2024 ja aastaaruande koostamispäeva 7.03.2025 vahemikus.

Arvestuse alused
Majandustehingud kirjendatakse soetusmaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist.

Nõuete hindamine
Ostjatelt laekumata arveid on hinnatud bilansis lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi.

Materiaalne põhivara
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole seisuga 31.12.2024 soetanud põhivara. Põhivaraks loetakse varad maksumusega üle 2000 euro ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse lineaarset meetodit. Ehitistelt arvestatakse amortisatsiooni kord aastas 4-5 %, seadmetelt ja inventarilt 10-33 % aastas.

Puhkusereserv
Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustusena töövõtjate ees.


Lisa 2 Raha


Ühisosa a/a SEB pangas
57 772,84


Ametikogu a/a SEB pangas
144 962,42


Kutsekogu a/a SEB pangas
96 583,66


Kokku
299 318,92





Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks



Laekumata koolitusarved
1 342,32


Laekumata digitempli teenusarved
0,00


Laekumata kutsekogu liikmemaks
4 467,26


Laekumata ametikogu liikmemaks
34 726,24


- novembri liikmemaks, mille laekumise tähtaeg oli 12.01.2025
34 511,75


- K. Laiõuna võlgnevus
392,07


Laekumata 2024 e-posti aadressi vahendus, arve koostatud 3.01.2025
4 211,81


Kokku
44 747,63





Lisa 4 Viitlaekumised



Ametikogu liikmemaks 2024.a detsembri kuu eest,
53 420,76


mille kohta arved esitatakse 20.01.2025



Kutsekogu liikmete 2024. a halduri, ajutise halduri ja
29 870,18


saneerimisnõustaja tasult juurde arvestatav liikmemaks, mille


esitatakse kohta arved 10.03.2025 v.a ettemaksuna tasutud


2024. a.-l
 


Kokku viitlaekumised
83 290,94





Lisa 5 Liikmete ettemaksed



Kutsekogu liikmete ettemaksed
1 032,38


Ametikogu liikmete ettemaksed



Kokku
1 032,38


Lisa 6 Maksukohustused


Käibemaks KMD 12 tasumise tähtaeg 20.01.2025
1 626,79

Sotsiaalmaks*
8 143,58

Kinnipeetud tulumaks*
4 316,05

Töötuskindlustusmaks*
539,16

Kogumispension*
274,10

Erijuhtude tulumaks
432,50

Kokku
15 332,18
* Maksud novembri töötasult, mis maksti välja 1.12.2024 ja deklareeritakse ning makstakse 10.01.2025

Lisa 7 Viitvõlad


Palga võlg**
21 524,54

Sotsiaalmaks**
7 207,19

Kinnipeetud tulumaks**


Töötuskindlustusmaks**
174,73

Kogumispension**


Kokku
28 906,46
** Töötasu detsember 2024 eest, mis makstakse välja 02.01.2025 ja maksud tasutakse 10.02.2025

Lisa 8
Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud

Arvestatud puhkusereserv
9 335,88

Puhkusereservi sotsiaalmaks
3 080,83

Puhkusereservi töötuskindlustus
74,69

Kokku
12 491,40

Lisa 9
Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes



2024
2023


Ühisosa kulud



Toetused õigusteadusele
2 000,00
0,00

Sidekulu
4 141,97
1 120,49

Majanduskulud
33 468,64
25 565,23

Lähetuskulud
636,17
1 778,79

Koolituskulud (sh koolituslähetus)
260,78
293,58

Administreerimiskulud
21 102,85
28 169,10

Koja kindlustus
305,07
273,48

Pangakulud
186,05
234,88

Esindus- ja eestseisuse kulud
1 733,46
1 877,64

Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia
27 901,90
27 931,98

Koja koolitused
17 238,26
13 887,38

Muud tegevuskulud
4 730,00
3 840,00

Lootusetu võlgnevuse kuluks kandmine
0,00
0,00

Ühisosa erisoodustus
5 636,06
3 735,91

Kokku ühisosa kulud
119 341,21
108 708,46





Ametikogu kulud



Ametikogu Rahvusvahelise Koja liikmemaks
1 330,00
2 017,00

Koja kindlustus
7 260,00
6 600,00

Ametikogu pangateenused
148,31
139,10

Kohtutäiturite eksamid
280,00
257,50

Administreerimiskulud
0,00
0,00

Välisriigist elatise vahendamise tasude kulud
10 189,36
9 218,40

Elatise sissenõudmise tasude kulud
149 454,79
116 946,76

Infotehnoloogia arendamine - ETIS, TAPAIS, oksjonikeskuse jm arendus- ja halduskulu
418 629,13
437 803,54

Kohtumenetluste riigilõiv
192,04
1 120,00

Koolituskulud
2 758,80
500,00

Lähetuskulud
150,00
0,00

Ametikogu suvepäevade korraldus
0,00
26 995,91

Muud tegevuskulud
2 465,80
3 808,00

Ametikogu reserv, asendajabüroo kulud, pangaülekanded jm
13 935,81
16 590,43

• sh. õigusabikulud
13 505,40
16 113,60

Kokku ametikogu kulud
606 794,04
621 996,64





Kutsekogu kulud



Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksamid
120,00
85,83

Koolituskulud
26 998,57
14 866,27

Administreerimiskulud
13 370,67
20,74

EAIP liikmemaks
0,00
1 120,00

Kutsekogu pangateenused
51,41
35,78

Toetus konverentsile
0,00
0,00

Infotehnoloogia arendamine
0,00
0,00

X-tee ja e-oksjon
4 026,28
3 716,24

Riigilõiv
0,00
175,00

Lootusetu võlgnevuse kuluks kandmine
0,00
55,92

Muud tegevuskulud
3 154,53
0,00

Kokku kutsekogu kulud
47 721,46
20 075,78





Kokku mitmesugused tegevuskulud
773 856,71
750 780,88

Lisa 10 Tööjõukulud
353 422,54

sh. ühisosast tasutud tööjõukulud
101 245,24

sh. ühisosast korrigeeritud puhkusereservi kulud
-511,12

sh. ametikogust tasutud tööjõukulud
219 372,53

sh. ametikogust korrigeeritud puhkusereservi kulud
-1 692,57

sh. kutsekogust tasutud tööjõukulud
35 079,38

sh. kutsekogust korrigeeritud puhkusereservi kulud
-70,92

Lisa 11 Omakapital

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja omakapital kujuneb kasutamata liikmemaksudest. Majandusaasta tulemit dividendidena liikmete vahel välja ei jaotata ning reservide moodustamise kohustust ei ole.


Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisus on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja heaks kiitnud.

2024. a majandusaasta aruanne on kinnitatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralise ameti- ja kutsekogu koosoleku otsusega 20. märtsil 2025. a.



Katrin Vellet, esimees /allkirjastatud digitaalselt/




Maarja Roht, aseesimees /allkirjastatud digitaalselt/




Aleksandr Logussov, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Mati Kadak, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Aive Kolsar, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Urmas Tross, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Maire Arm, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/





Tallinnas, 20. märtsil 2025

Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõkke 4
10142 TALLINN
[email protected]
[email protected]

25.03.2025 nr 3-9.2/17



Majandusaasta aruande esitamine



Lähtudes kehtivast õiguskorrast, sealhulgas rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 11 lõikes 7 sätestatust, esitame Riigi Tugiteenuste Keskusele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisuse eelarveaasta tegevusaruande ning majandusaasta aruande 2024, mis kinnitati korralisel ameti- ja kutsekogul 20. märtsil 2025.




Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/
Helen Rives
Koja kantsler



Lisa:
1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisuse eelarveaasta tegevusaruanne ning majandusaasta aruanne 2024





Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619





Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Roosikrantsi 8b, 10119 Tallinn
Avalik-õiguslik juriidiline isik
Registrikood 74002523






KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA EESTSEISUSE EELARVEAASTA TEGEVUSARUANNE JA MAJANDUSAASTA ARUANNE 2024



Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp
01.01.2024 31.12.2024





Põhitegevusala

06100 – Muud üldised valitsussektori teenused
















SISUKORD


TEGEVUSARUANNE 3
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 29
Eestseisuse deklaratsioon 29
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED 30
Bilanss 30
Tulemiaruanne (skeem 1) 32
Rahavoogude aruanne 33
Kapitali aruanne 33
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamise alused 34
Lisa 2 Raha 35
Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks 35
Lisa 4 Viitlaekumised liikmetelt 35
Lisa 5 Liikmete ettemaksed 35
Lisa 6 Maksukohustused 35
Lisa 7 Viitvõlad 35
Lisa 8 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud 36
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes 36
Lisa 10 Tööjõukulud 37
Lisa 11 Omakapital 37


TEGEVUSARUANNE

I ÜLDINE ÜLEVAADE KOJA TEGEVUSEST 2024. AASTAL

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi vastavalt pankrotihaldurid ja saneerimisnõustajad). 31.12.2024 seisuga oli Koja ametikogu liikmeks 39 kohtutäiturit ja kutsekogus oli 68 liiget (61 pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavat isikut, kellest 3 tegevus oli peatatud ja 30 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavat isikut). Aasta jooksul lisandus kutsekogu liikmeks 6 ja lõpetas kutsekogu liikmeks oleku 5 inimest. 2024. aastal jõustus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus, millega kohus tühistas justiitsministri 2021. aasta käskkirja kohtutäitur Arvi Pingi ametist tagandamise kohta ja sellega taastusid Arvi Pingi ametivolitused kohtutäiturina.

Kehtivast õiguskorrast tulenevalt oli Koja ülesannete realiseerimise aluseks eelkõige kohtutäituri seaduses, pankrotiseaduses, täitemenetluse seadustikus ning ameti- ja kutsekogu otsustes sätestatu ning eelnevast tulenevalt ka Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste otsuste ning teiste Koja organite otsuste täitmise korraldamine.

Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kutsekogu ning eestseisus.

Korraline ameti- ja kutsekogu koosolek toimus 27. märtsil 2024. aastal. Korraline ameti- ja kutsekogu kinnitas eestseisuse 2023. eelarveaasta tegevusaruande ja 2023. majandusaasta aruande, tegi muudatused kutsekogu juhatuse koosseisus ja muutis head kutsetava. Päevakorras oli ka Koja arengukava 2024-2027 vastuvõtmine, kuid et Justiitsministeerium selle eelnõu ei kinnitanud, jättis ameti- ja kutsekogu arengukava vastu võtmata. Korraline ametikogu hääletas maha ka ettepaneku tunnistada kehtetuks ametikogu liikmemaksu suurust määratlev otsus.

Koja eestseisus kinnitas 24.01.2024 Koja 2024. aasta töökava, mis oli üheks aluseks Koja ja tema institutsioonide tegevuste korraldamisel. Aktiivselt tegid tööd Koja kõik organid ja teised Koja institutsioonid – eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus, aukohus, eksamikomisjon, metoodikakomisjon, revisjonikomisjon, arengu- ja õiguskomisjon. Vastavalt pädevusele on Koja kantselei oma ülesanded täitnud Koja tegevuse korraldamisel ja Koja organite teenindamisel.

Eestseisus on Koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib Koja tegevust ning korraldab Koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Koja eestseisus on 7-liikmeline, koosseisus: esimees, aseesimees ja viis liiget. Kehtivast õiguskorrast ja Koja organite otsustest tulenevate ülesannete täitmiseks käis eestseisus 2024. aastal koos 10 korral (seaduse kohaselt peab eestseisus pidama koosolekuid vähemalt ühe korra kvartalis). Eestseisuse ja teiste organite koosolekute protokollid on kättesaadavad Koja intranetis. Olulisemateks eestseisuse koosolekute päevakordi läbivateks teemadeks olid Koja eelarve ja finantseerimise küsimused, nõupidamised justiitsministriga, Koja täiendusõppe küsimused, Koja infokirja väljaandmisega seonduv ja teised Koja tegevuse ning arengu jaoks olulised teemad. Koja esimeheks oli Terje Eipre ja alates 3. aprillist Katrin Vellet ja aseesimeheks Katrin Vellet ja alates 3. aprillist Maarja Roht. Kutsekogu juhatuse esimees oli Terje Eipre ja alates 10. aprillist Maarja Roht. Ametikogu juhatuse esimeheks oli Aive Kolsar.

Regulaarselt on toimunud ametikogu ja kutsekogu juhatuste koosolekud. Teised Koja organid ning eestseisuse loodud Koja toimkonnad ja töörühmad on toiminud arvestades nende ülesandeid ja pidanud oma koosolekuid vastavalt vajadusele. Koja esimees andis välja 5 korraldust. Koja organid, Koja kantselei ja muud Koja institutsioonid on oma ülesannetega valdavalt hästi toime tulnud. Koja kantslerina töötab Helen Rives.

Ametikogu juhatus viis 2024. aastal läbi ühe korralise haldusjärelevalve, kaks erakorralist haldusjärelevalvet ja jätkas ühe erakorralise haldusjärelevalvemenetlusega. Kutsekogu juhatus viis aasta jooksul läbi viis haldusjärelevalvet juhatusele esitatud teadete alusel.

Suure osa kutsekogu juhatuse töökoormusest moodustas maksejõuetuse teenistuse saadetud ettepanekute, teadete ja märgukirjade läbitöötamine. Teenistus andis juhatusele teada 11 kaasusest, kus teenistuse hinnangul toimus pankroti- või saneerimismenetluses kehtiva õiguse rikkumine. Juhatus kontrollis iga kaasust, vestles asjaomaste pankrotihalduritega ning algatas 4 haldusjärelevalvemenetlust. Neist ühel juhul tuvastati rikkumine, kahel juhul puudused ja ühel juhul rikkumist ega puudusi ei tuvastatud.

Koda korraldas 2024. aastal 11 täiendusõppe koolitust, 3 praktikumi ametikogu liikmetele ja 2 praktikumi kutsekogu liikmetele. Usaldusisikute esmase koolituse läbis kolmes voorus 59 isikut, kellest 49 esitas 2024. aastal avalduse enda kandmiseks usaldusisikute nimekirja. Kõik avalduse esitanud kanti usaldusisikute nimekirja. Aasta jooksul lahkus üks isik nimekirjast.

2013. aastast haldab Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonda www.oksjonikeskus.ee. 2024. aasta jooksul korraldati elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna vahendusel elektroonilisi enampakkumisi või avaldati muul viisil korraldatava enampakkumise või müügi kuulutusi 7714 korral.

2018. aastal moodustati kohtutäituri seaduses jõustunud muudatuse alusel vaidluste kohtuvälise lahendamise organina Koja vahekohus. Koja vahekohtu pädevuses on poolte kokkuleppel menetleda rahalisi nõudeid. 2024. aastal ühtegi vahekohtumenetlust läbi ei viidud.

Koja ametikogu jätkas täitemenetluse infotehnoloogilise lahenduse TAPAIS2 ja e-Täituri arendamist. Aasta jooksul oli jätkuvalt suurimaks tööks ettevalmistused infosüsteemide täitmisregistriga liidestamiseks. Täitemenetluse infosüsteemis e-Täitur tehti mahukaid arendusi selleks, et oleks võimalik hakata e-Täiturisse üle tooma seni kohtutäiturite autonoomsetes infosüsteemides menetletavate täiteasjade andmeid. E-Täituris muudeti avaliku võimu kandja nõuete jaotusloogikat, kuna täitmisavalduste massiline ümberjaotamine hakkas võimendama nõuete ebavõrdset jaotamist. Kasutajapöördumisi laekus aasta jooksul infosüsteemide kasutajatoele 2968, lahendus anti 2950 pöördumisele.

Koja meenemündi andis kutsekogu juhatus 2024. aastal pikaaegsele kutsekogu liikmele pankrotihaldur Kalle Mõtsnikule seoses Koja kutsekogu liikmeks oleku lõppemisega.

Koda on pidanud valdkonna õigusloomes osalemist üheks olulisemaks tegevuseks ning tulenevalt eelnevast on nii Koja eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus, kantselei kui ka Koja arengu- ja õiguskomisjon pingutanud selle nimel väga palju. Valdavateks teemadeks olid ettepanekute tegemine täitemenetluse seadustiku, pankrotiseaduse, füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmiseks. Vaatamata Koja taotlusele ei tulnud sisuliselt päevakorda ei riiginõuete täitmisele pööramise ümberkorraldamise kava ega võlgnike sissetulekute arestimise ümberkorraldamise eelnõu. Kohtutäiturite tasumäärade eelnõu sätteid arutati Justiitsministeeriumi esindajatega vaid osaliselt.

Koja sisedokumentidest uuendati aasta jooksul koolitustele registreerumise ja koolitustest osavõtu maksumuse korda ja metoodikakomisjoni liikmetele hüvitise maksmise korda.

Vastavalt kavandatule olid Koja olulisemateks tegevusteks 2024. aastal:
1. Koja aktiivne osalemine õigusloome valdkonna väljaarendamisel ja õiguse rakendamise praktika analüüsimisel;
2. E-Täituri ja TAPAIS2 infosüsteemi arendamise, ümberkorraldamise ning täitmisregistri andmesiirdega seonduv;
3. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilise enampakkumiste oksjonikeskkonna haldamine ja arendamine;
4. Riigi registritele juurdepääsuvõimaluste laiendamine, infoturbekorralduse rakendamine ja selle seire;
5. Koja liikmetele täienduskoolituse ja praktikumide korraldamine;
6. Koja liikmetele pandud täiendusõppekohustuse täitmise hindamise läbiviimine;
7. Koja eksamite korraldamine;
8. Järelevalve- ja distsiplinaarmenetluste korraldamine Koja liikmete tegevuse üle.
9. Kojasiseste organisatsiooniliste küsimuste lahendamine;
10. Usaldusisikuks saada soovijatele esmaste koolituste korraldamine.

Koja kohtuvaidluste ülevaade.

Harju Maakohtus jätkus 14.04.2023 alanud menetlus tsiviilasjas nr 2-22-18087 Era Liisingu Inkassoteenused AS1 hagi nõudes Koja ning Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu 137 108,61 euro väljamõistmiseks. Nõue tulenes ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahjust. Kohus tegi kostjatele kahel korral kompromissettepaneku. Ametikogu juhatus võttis seisukoha, et kohtu pakutud kompromiss võimaldab Koja ametikogul lõpetada kohtuvaidlus õigusrahu saavutamisega ja võttis mõlemal korral kompromissettepaneku vastu. Justiitsministeeriumi esindaja kompromissiga ei nõustunud ja menetlus jätkub eelmenetluse staadiumis.

Tallinna Halduskohtus jätkus Koja avalduse alusel 4.09.2023. aastal alustatud kohtumenetlus haldusasjas 3-23-1739 KTS § 9 lg 6 põhiseadusvastasuse ning riigivastutuse tuvastamiseks ja Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) Koja kasuks endise kohtutäituri Urmas Tärno tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohus jättis Koja määruskaebuse 13.04.2024 kohtumäärusega menetlusse võtmata. Halduskohtu 4. novembriks 2024 määratud istung lükkus vastustaja esindaja haigestumise tõttu edasi.

Pärnu maakohus tegi 18.10.2024 tsiviilasjas 2-23-148908 otsuse, millega mõistis Kiur Põllult Koja kasuks välja liikmemaksu võla 750 eurot ja lisaks ka menetluskulud täies ulatuses. Kiur Põld esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus aasta lõpuks kaebuse kohta määrust ei andnud.

Tallinna Halduskohus tegi kohtutäitur Rannar Liitmaa kaebuse alusel 19.04.2023 alanud haldusasjas 3-23-706 Koja aukohtu 1.03.2023 otsuse nr 8-8 tühistamiseks menetlusosalistele ettepaneku kompromissi saavutamiseks. Koda tegi kompromissi täpsustava ettepaneku. Menetlusosalised kompromissi ei sõlminud. Kohus pidas istungi 5.12.2024 ja menetlus jätkub 2025. aastal.

Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2024 haldusasjas 3-23-2745 rahuldamata kohtutäitur Kristiina Feinmani kaebuse Koja ametikogu juhatuse 1.11.2023 otsuse nr 35 tühistamiseks ja Koja kohustamiseks tagastama kaebajale 4119,02 eurot, millele lisanduvad intressid. Kohtutäitur Kristiina Feinman esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus võttis selle 15.08.2024 menetlusse. Koda esitas kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele. Kohus aasta lõpuks lahendit ei teinud.

Tallinna Halduskohus võttis 29.05.2024 kohtumäärusega menetlusse Raivo Kiisa 16.05.2024 kaebuse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni 17.04.2024 otsuse nr 72 p 2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada tunnistada kaebaja vastavaks usaldusisikule kehtestatud usaldusväärsuse nõuetele või alternatiivselt vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Koda esitas kaebusele vastuse ja kaebaja seisukoha Koja vastusele. Kohus määras 29.08.2024 kohtumäärusega menetlusosalistele täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 14. märtsi 2025.

Seoses Koja organite otsuste vaidlustamise pinnalt alustatud kohtuasjadega on üles kerkinud õiguslik küsimus, kes on pädev esitama kohtule vastuseid ja seisukohti Koja nimel – kas Koja esimees või otsuse teinud organ või selle esimees? Küsimuse muudab aktuaalseks asjaolu, et mitte kõik Koja organid ei tegutse allutatult Koja põhikirjale.

Koja eelarve.

Koja eelarvet on täidetud vastavalt kehtivale õiguskorrale ja tagatud eelarve distsipliin. Järjepidevalt on jälgitud liikmemaksude laekumisi, vajadusel motiveeritud liikmemaksu aruannete esitamise või tasumisega viivituses olevaid võlgnevusi tasuma. Liikmemaksu maksmise distsipliin on üldiselt hea. Siiski on üksikute liikmetega olnud probleeme õigeaegse aruannete esitamise ja liikmemaksu tasumisega. Olukorra parandamiseks on saadetud meeldetuletusi.

Ametikogu üksikosa tuludena kavandati 2024. aasta eelarves laekumisi liikmemaksust 684 000 eurot, tegelikult esitati liikmemaksu arveid summas 703 199,77 eurot. Kutsekogu üksikosa eelarve tuludena kavandati laekumisi liikmemaksust 123 142,33 eurot (kassaline täitmine 122 630,13 eurot, sh igakuise arvestuse alusel laekus 64 487,80 eurot ning juurdemaksena 2023. aasta eest 58 142,33 eurot). Kokku arvestati 2024. aasta eest eelarve kutsekogu üksikossa liikmemaksu 94 357,98 eurot (millest igakuise arvestuse alusel laekus 64 487,80 eurot ning juurdemaksena 2024. aasta eest 29 870,18 eurot).

Koja tegevust korraldati kooskõlas kinnitatud eelarvega. Koja eelarve üksikosade kulud täideti kinnitatud mahu piires, samuti täideti ettenähtud ulatuses Koja eelarve ühisosa. Vastavalt kehtivale õiguskorrale ja Koja eelarvele toimusid kulutused nii Koja ühisosas kui ka ameti- ja kutsekogu üksikosades. 2024. aastal töötas Kojas töölepingu alusel keskmiselt 6 koosseisulist töötajat, kelle palgafond koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksetega oli kokku 326 341,07 eurot. Koja töötajate ametijuhendid on avaldatud Koja veebis. Lisaks tasuti töövõtulepingute alusel koolitustel esinenud lektoritele ja kantselei koosseisuvälisele töötajale.

Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 2024. aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 37¹ alusel välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu 10 189,36 eurot.

Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 2024. aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 372 alusel alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstavat tasu 148 707,19 eurot ning sellele lisanduvalt arvestati 747,60 eurot tasutuks 2023. aastal tehtud tasude ettemaksuga.

Riigieelarvest 2023. aastal Kojale eraldatud metoodikakomisjoni tegevuse ja usaldusisikuks saada soovivatele isikutele esmase koolituse korraldamise finantseerimiseks toetusest (45 000 eurot) kasutati 2024. aastal 24 695,14 eurot.

Koja organid ja teised Koja institutsioonid jätkavad oma tegevust Koja ees seisvate ülesannete lahendamiseks ning Koja arendamiseks.

II ÜLEVAADE KOJA 2024. AASTA TEGEVUST ISELOOMUSTATAVATEST OLULISEMATEST VALDKONDADEST

1. Hea ameti- ja kutsetava rakendamine

Koja aukohtusse jõudis 2024. aastal kokku seitse kaebust, millest viiel juhul pidas aukohus vajalikuks aukohtumenetluse algatamist, kahel juhul alustati aukohtumenetlus kaebuse esitamisega Justiitsministeeriumi kaudu, kahel juhul ei olnud 2024. aasta lõpu seisuga menetluse alustamise või alustamata jätmise tulemused teada ning kolmel juhul aukohus 2024. aasta lõpuks otsust ei teinud.

Menetluses 2024 alguses
2024 algatatud menetlused
2024 lõpetatud menetlused
Menetluses 2024 lõpus
0
5
2
3

11. jaanuaril 2024 otsustas Koja aukohus algatada kaebaja 1. detsembri 2023 esitatud kaebuse alusel aukohtumenetluse pankrotihalduri kutsetegevuse osas. Kaebuses heidetakse pankrotihaldurile ette kaebaja kohta kallutatud ja ebaõige teabe jagamist kolmandatele isikutele. Kaebaja pöördus Koja poole 29. mail 2023 analoogilise kaebusega, et pankrotihaldur levitab kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid, märgib võlgnike ettekannetes/aruannetes kaebaja kohta ebaõigeid väiteid ja jagab klientidele kaebaja kohta subjektiivseid hinnanguid. Kutsekogu juhatus luges 2023. aastal läbi viidud haldusjärelevalve tuvastatuks puudused pankrotihalduri kutsetegevuses seoses kaebaja kohta hinnangute ja andmete avaldamisega. Kaebaja esitatud tõendist nähtus aga, et pankrotihaldur on ka pärast kutsekogu juhatuse antud soovitusest ja haldusjärelevalve aktist teada saamist jätkanud kaebaja kohta liigsete kommentaaride andmist.
Aukohtumenetluses tuvastas aukohus, et pankrotihaldur ei käitunud pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate heale kutsetavale (edaspidi ka PHKT) vastavalt ning on jätkanud kommentaaride ja hinnangute andmist kaebaja kohta ja seega rikkunud PHKT 2 lg 1, PHKT § 4 lg 2, PHKT § 8 ja PHKT § 12 lg 1 tulenevaid kohustusi, kuid tuvastamist ei leidnud asjaolu, et kaebajale oleks pankrotihalduri käitumise tagajärjel tekitatud konkreetne kahju. Kutsekogu juhatuse soovituse mittejärgimise osas aukohus rikkumist ei tuvastanud.
Kokkuvõtvalt märkis aukohus, et PHKT sätete rikkumine on tuvastatud, kuid leidis, et antud juhul piisab aukohtu poolsest rikkumise tuvastamisest ning tagajärgede puudumise tõttu ei ole distsiplinaarkaristuse määramine vajalik. Aukohus otsustas 11. jaanuaril 2024 lõpetada aukohtumenetlus distsiplinaarkaristust määramata ning tegi pankrotihaldurile ettekirjutuse järgida PHKT sätestatut ning mitte avaldada kohtule ja menetlusosalistele kolmandate isikute kohta hinnanguid ja kommentaare, mis ei ole konkreetsetes pankrotimenetluses asjakohased. Aukohus juhtis pankrotihalduri tähelepanu asjaolule, et hea kutsetava mittejärgimine võib endaga kaasa tuua distsiplinaarmenetluse. Aukohus rõhutas, et hea kutsetava sätestab pankrotihalduri kutsega kaasnevad käitumise üldised põhimõtted ning nende järgimine on kohustuslik kõikidele kutsekogu liikmetele.

4. jaanuaril 2024 edastas Justiitsministeerium Koja aukohtule kaebuse aukohtumenetluse läbiviimiseks kohtutäituri ametitegevuse osas. Kaebaja märgukirja kohaselt võis kohtutäitur kasutada enda huvides temale ametitegevuse raames teatavaks saanud informatsiooni. Kaebaja teatas, et kohtutäitur omandas tema elukohaks oleva kinnisasja ning on alust kahtlustada, et informatsioon vara ostu võimaluse kohta ning müüja kontaktandmed said kohtutäiturile teatavaks kas täitemenetluse või kohtutäituri läbi viidud pärandvara inventuuri menetluse raames.
Aukohtule esitatud kaaskirjas palus Justiitsministeerium anda igakülgne hinnang kohtutäituri tegevusele, mh. vastata:
1. kas ametitegevuse raames saadud informatsiooni kasutamine enda huvides on kooskõlas hea ametitava § 5 lg-ga 1 ning kohtutäitur on selliselt tegutsedes erapooletu ning tema tegevusest jääb ka vastav mulje;
2. kas hea ametitava §-st 6 tulenev konfidentsiaalsus kohustus on täidetud ka siis, kui kohtutäitur kasutab temale ametitegevuses teatavaks saadud informatsiooni ise enda kasuks eraisikuna tsiviilkäibes;
3. kas märgukirjas kirjeldatud kohtutäituri tegevus seab kahtluse alla usaldatavuse ja sõltumatuse (hea ametitava § 7);
4. kas kasutades temale ametitegevuses teatavaks saadud informatsiooni enda kasuks eraisikuna tsiviilkäibes väldib kohtutäitur isiklike huvide ja ametialase tegevuse konflikti (hea ametitava § 16);
5. kas avaldajalt kohtutäiturile kuuluva kinnisasja kasutamise eest tasu nõudmise puhul on tegemist ärilise tegevusega ning kas see tegevus võib olla vastuolus hea ametitava §-s 26 kehtestatud piirangutega;
6. kas märgukirjas kirjeldatu viitab veel mõne teise heas ametitavas toodud põhimõtte rikkumisele?
Antud kaasuses on kohtutäitur hinnanud pärandvara inventuuri käigus kinnistu, mille hiljem omandas madalama hinnaga. Aukohtu hinnangul tuleb ligi pool aastat hiljem soetatud kinnisvara ostu vaadata avalikkuse vaatenurgast. Aukohus on arvamusel, et avalikkus võib teadmata pärandvara inventuuri sisu ja muid asjaolusid enampakkumisel olnud kinnisvaraga (näiteks, et tegemist on probleemse kinnistuga ja üliprobleemsete elanikega) antud juhul näha seda kui ametipositsiooni tõttu saadud eelist. Selline käitumine võib tekitada avalikkuses küsimuse, kas kohtutäitur (avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on usaldanud avalik-õigusliku ülesande täitmise) on käitunud ausalt ja usaldusväärselt. Kolmandad isikud ei pruugi aru saada, millisel juhul täidab kohtutäitur avalik-õiguslikke ülesandeid ning millisel juhul tegeleb eraisikuna, mis on kohtutäituri ametist eraldiseisev. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et piir kohtutäituri ja eraisiku vahel võib olla vahest väga ebamäärane. Samuti seab selline käitumine (nimelt esmalt kinnisvara hindamine pärandvara inventuuri käigus ning hiljem selle soetamine madalama hinnaga) kahtluse alla ka kohtutäituri kohustuse vältida isiklike huvide ja ametialase tegevuse konflikti.
Aukohus leidis, et kohtutäitur peab hoiduma tegevusest, mis võib seada küsimuse alla tema sobivust temale usaldatud ülesannete täitmiseks ning vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu. Kohtutäitur peab äratama avalikkuse ees usaldust, seega ei tohiks osaleda üheski tegevuses või suhtes, mis võiks kahjustada või mille puhul võiks näida, et see kahjustab kohtutäituri usaldusväärsust ja ausust. Selline osalemine sisaldab tegevusi või suhteid, mis võivad olla vastuolus kohtutäiturite hea ametitava (edaspidi ka KHAT) sätetega. Vastupidine käitumine võib halvustada kohtutäituri mainet ning tuua endaga kaasa halva maine kogu ametkonnale. Aukohus leidis, et kohtutäituri ametitegevus ja selline tehingu tegemise viis (pärandvara inventuuri käigus hinnatud kinnisvara hilisem omandamine) ei pruugi olla kooskõlas KHAT § 5 lg 1, § 7 lg 2 ja § 16 lg 1 põhimõttega.
Kohtutäituril ei ole lubatud kasutada eraisikuna neid õigusi, mis talle on ametitoimingute tegemiseks seaduse alusel antud või mis tulenevad tema ametikohast. Ehk, kohtutäituril ei ole eraisikuna käitudes lubatud mitte mingil viisil kasutada teavet, mis on talle teatavaks saanud ametitegevuse tulemusena (sh kontaktandmed jms). Tuvastamaks, kas kohtutäitur on kasutanud eraisikuna teavet, mis on talle saanud teatavaks ametitoimingute tegemise käigus, tuleks kindlaks teha eelis ehk millise teabe kasutamine andis kohtutäiturile eelise kinnistu omandada. Kohtutäiturite selgitustest (kaebajad olid kõigist sundüürnike piiratud ringile enampakkumistest teadlikud nii linnavalituse kui ajalehe kaudu) saab järeldada, et kinnistu müüki oli kajastatud nii linnavalitsuse kui ka ajalehe kaudu ning üldjuhul märgitakse müügikuulutuses omaniku kontaktandmed. Ka kaebaja avaldusest tuleb välja, et kontaktandmed olid olemas. Seega kinnistu omaniku/esindaja kontaktandmete teadasaamist ametitegevuse käigus ei pruugita klassifitseerida eelise saamisena.
Aukohus oli arvamusel, et eeliseks saaks pidada teavet, et omanikud on nõus kinnistut müüma 90 000 euroga. Kaebuse kohaselt pakkus pärijate esindaja 2018 aasta algul neile maja 120 000 euro eest. Seega, kui majaelanikel ja teistel ostuhuvilistel (sh avalikkusel) ei olnud teavet, et omanikud on nõus kinnistut müüma 90 000 euro eest ja on paindlikud ka hinna alandamise osas, siis oli kohtutäituril eelis kinnistu ostmisel. Aukohus leidis, et kohtutäituri käitumine võib seega olla KHAT § 6 lg 1 vastuolus. Kohtutäitur ei tohi kasutada informatsiooni isikliku kasu saamiseks või mõnel muul viisil, mis ei ole vastavuses seadusega või mis on kahjulik ametkonna seaduslikke ja eetilisi eesmärke silmas pidades.
Aukohus märkis, et KTS § 5 sätestab kohtutäiturile keelu tegeleda ettevõtlusega. Aukohus selgitas, et ettevõtluseks saab pidada kindla eesmärgiga püsivat tegutsemist tulu teenimise eesmärgil ning ei nõustunud kohtutäituriga, kes ei pidanud oma viie erineva kinnistu väljaüürimist KTS § 5 lg 2 vastuolus olevaks. Aukohus tõlgendas Justiitsministeeriumi varem väljaöeldud seisukohta kohtutäituri isikliku vara kasutamise lubatavuse kohta üürile andmise eesmärgil nii, et lubatav on olukord, kus kohtutäitur soetab endale uue elamise ja oma vana korteri/maja üürib teatud perioodiks välja, näiteks ajaks, millal otsustab, mida oma vana elamisega teha. Aukohus on arvamusel, et kui suunitlus on kinnistu omandada eesmärgil saada üüri- või renditulu, on tegemist ettevõtlusega, iseäranis kui neid kinnisasju on mitu ning tegevus on pikaajaline ja süstemaatiline. Selline tegevus on selgelt vastuolus KTS § 5 lg-s 2 sätestatud ettevõtluskeeluga. Aukohus lisas juurde, et ettevõtluse küsimust aukohus sisuliselt ei menetlenud. Aukohus lahendas aukohtule esitatud kaebusi kaebuses esitatud asjaolude pinnalt ja piirides, milles on kaebus aukohtule lahendamiseks esitatud. Aukohumenetluse käigus aukohtule teatavaks saanud informatsiooni põhjalt tekkis aukohtul kahtlus, et kohtutäitur võib tegeleda ettevõtlusega. Aukohus leidis, et ettevõtlusega tegelemise küsimuse kontrollimine on haldusjärelevalve küsimus, mida saavad teostada nii Justiitsministeerium kui ka Koja ametikogu juhatus aukohtumenetluse väliselt.
Aukohus leidis, et kohtutäituri ametitegevuses ilmnes KHAT sätete rikkumise tunnuseid. Kinnisvara soetamist ametitegevuse käigus teatavaks saanud asjaolude ja informatsiooni põhjal saab lugeda eeliseks ning on vastuolus KHAT § 6 lg 1. Kinnisvara omandamine ei ole kohtutäituritele keelatud, kuid kinnisvara omandamine ei tohi muutuda üüritulu teenimise eesmärgiks. Asjaolusid kogumis hinnates on võimalik siiski asuda seisukohale, et selliste tehingute tegemise viis, mis ei ole avalikkusele läbipaistev, võib endaga, teiste tagajärgede hulgas, kaasa tuua ametkonna mainekahju. Olukord, kus kohtutäituri tegevust oleks võinud kajastada meedia, oleks nii kohtutäituri enda kui ka teiste kohtutäiturite ausus ja usaldusväärusus seatud kahtluse alla. Samas ei saa välistada, et sellist tagajärge ei saabu, kuna kaebaja on oma märgukirjas kirjutanud: „Ja kui keegi meid nõu ja jõuga aidata ei saa siis tuleb saatesse minna, et selline olukord rohkem tähelepanu saaks. Ja läbi selle saaks ka ise rohkem infot“.
Kokkuvõtlikult leidis Koja aukohus, et KHAT sätete rikkumine on antud juhul tuvastatud, kuid kuna kaebus on esitatud tähtaega minetades, ei ole distsiplinaarkaristuse määramine võimalik. Aukohtumenetlus kohtutäituri tegevuse suhtes tuleb lõpetada. Samas juhtis aukohus kohtutäituri tähelepanu kohustusele juhinduda ametitegevuses heas ametitavas sätestatust. Pärandvara inventuuri käigus hinnatud kinnisvara omandamine pool aastat hiljem odavama hinnaga ei paista avalikkuse silmis läbipaistev ega KHAT sätetega kooskõlas olevat. Aukohus märkis, et kinnisvara soetamine on lubatud, kuid möönis, et kui kinnisvara omandatakse tulu teenimise eesmärgil, on tegemist ettevõtlusega ning KTS § 5 lg 2 ja KHAT § 26 võimaliku rikkumisega ning tegi ettepaneku Koja ametikogu juhatusele algatada haldusjärelevalve kohtutäituri suhtes selgitamaks välja, kas kohtutäitur on rikkunud KTS § 5 lg 2 ja KHAT § 26 tulenevat keeldu.
Aukohus tegi 11. aprillil 2024 otsuse lõpetada aukohtumenetlus kohtutäituri ametitegevuse osas, mis puudutab kohtutäituri ametitegevuse raames talle teatavaks saanud informatsiooni, kaebuse esitamise tähtaja aegumise tõttu.

Aukohtu esimeheks on pankrotihaldur Andrias Palmits ja aseesimeheks kohtutäitur Janek Pool.

Koja aukohtu tegevuse üheks oluliseks osaks on kohtutäiturite hea ametitava ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava rakendamine. Hea ametitava on kehtestanud korraline ametikogu 4. märtsil 2011 ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava on kehtestanud erakorraline kutsekogu 30. juunil 2022.

2. Õiguskorra analüüs ja asjakohaste ettepanekute tegemine

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ja 2022. aastast ka usaldusisikute tegevuse õigusliku regulatsiooni analüüs ning ettepanekute tegemine õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks on olnud Koja üks põhilisi tegevusi, milles saavad kaasa rääkida kõik Koja liikmed ja organid.

Intensiivseimad ja enim Koja liikmete kaasamist leidnud arutelud toimusid seonduvalt Justiitsministeeriumis koostatud täitemenetluse kitsaskohtade ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuste ja arestitud vallasasja tagastamise eelnõu ja kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute, aga ka ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõuga. Koda esitas ka omal algatusel Justiitsministeeriumile mitmeid ettepanekuid kehtiva õiguse täpsustamiseks, sh pankrotihalduri tasumäärade ja määramise aluste muutmiseks, eksamivaldkondade loetelude täiendamiseks ja isikute usaldusväärsuse kontrollimise aluste ja korralduse täpsustamiseks.

Suure töö on õigusloome valdkonnas teinud Koja eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, arengu- ja õiguskomisjon, Koja kantselei ja mitmed Koja liikmed. Koja arengu- ja õiguskomisjoni esimees oli 2024. aastal Andres Hermet ja aseesimees Mati Kadak.

Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste ning komisjonide ja töögruppide jaoks olid suuremad tööd, kus on antud arvamusi ja tehtud ettepanekuid, järgmised:

1) Arvamuse avaldamine ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõule (377 SE)
Riigikogu sotsiaalkomisjon esitas 8.03.2024 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE). Koda esitas oma 20.03.2024 vastuses taotluse, et pankrotihaldurile antaks õiguslik võimalus teha lihtsama iseloomuga toiminguid, mis on näidustatud haiguse põdemise või haigusest taastumise režiimiga, juba esimesest päevast alates, ja saada sellel ajal ajutise töövõimetuse hüvitist. Koja ettepanekuid tutvustas Riigikogu sotsiaalkomisjonile komisjoni koosolekul 2.04.2024 Koja arengu- ja õiguskomisjoni esimees pankrotihaldur Andres Hermet. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas komisjoni koosolekul. et antud eelnõuga Koja tõstatatud probleeme lahendada ei saa. Justiitsministeeriumi hinnangul võib ülevaatamist vajada asendamise regulatsioon pankrotiseaduses. Pankrotiseaduses on kaks lahendust: 1) pankrotihaldur saab § 62 alusel võtta esindaja; 2) käimasolevatest menetlustest saab vabastada § 68 alusel.
Riigikogu võttis seaduse vastu 16.04.2024 ja seadusemuudatus jõustus 15.05.2024.

2) Arvamuse avaldamine konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (384 SE)
Riigikogu majanduskomisjon esitas 25.03.2024 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE). Koda pidas oma 27.03.2024 vastuses vajalikuks, et eelnõu seletuskirja lisataks viited või teeks Justiitsministeerium muul moel Eesti Vabariigi kohtutäituritele teatavaks informatsiooni nõuete aegumistähtaegade kohta teistes EL liikmesriikides ja täpsustataks, millise aja jooksul tuleks täitmise võimatus konkurentsiseadusesse § 7849 lg 2 kohaselt tuvastada ja kas konkurentsiseaduse § 7846 lõikes 2 nimetatud täitedokumendi osaline täitmine loetakse täitmise õnnestumiseks või mitte.
Riigikogu lõpetas 2024. aastal eelnõu I lugemise.

3) Arvamuse avaldamine jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõule (430 SE)
Riigikogu keskkonnakomisjon esitas 26.09.2024 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE). Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Riigikogu võttis seaduse vastu 11.12.2024.

4) Arvamuse avaldamine täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsusele
Justiitsminister esitas 22.12.2023 Kojale arvamuse avaldamiseks täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsuse. Koda leidis oma 19.01.2024 arvamuses, et eelnõuga tuleks anda üheselt mõistetav lahendus, millistel alustel kohtutäituri tasunõue võlgniku pankrotimenetlusse esitatakse ja kuidas seda pankrotimenetluses käsitletakse. Koda toetas TMS-i regulatsiooni täpsustamist, et täitmisele kuulub ka ühinenud kohtutäituri põhitasu, kuid selle rahuldamise määr sõltuks kinnisasja tulemi suurusest ja ühinemise ajalisest järjekorrast. Lisaks esitas Koda mitmeid märkusi VTK-s esitatud ettepanekute kohta. Mõningate väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekute üle toimus Koja ametikogu ja kutsekogu juhatuse ning Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse esindajate nõupidamine 11. oktoobril 2024.
Justiitsministeerium VTK alusel koostatud eelnõu 2024. aastal kooskõlastamisele ega arvamuse avaldamiseks ei esitanud.

5) Arvamuse avaldamine kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele
Justiitsminister esitas 21.03.2024 arvamuse avaldamiseks kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Koda märkis oma 11.04.2024 vastuses, et kui väljatöötamise kavatsuses rõhutakse mõttele, et suuremate nõuete sissenõudmise töömaht on kohtutäituril suurem ja seepärast tuleb tasu suurendada, siis Koda on palunud varasemalt pöörata tähelepanu, et aastatel 2019-2022 on tarbijahinna indeks kasvanud Statistikaameti andmete kohaselt 24,4 % ja 2018. aastast kehtivad tasu määrad tuleb viia vastavusse vahepealsetel aastatel toimunud ulatusliku hinnatõusuga. Koda ei olnud väljatöötamise kavatsuses avaldatud ettepanekutega kohtutäituri ametikindlustusega seonduva ümberkorraldamiseks. Lisaks esitas Koda mitmeid märkusi VTK-s esitatud ettepanekute kohta. Mõningate väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekute üle toimus Koja ametikogu ja kutsekogu juhatuse ning Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse esindajate nõupidamine 11. oktoobril 2024.
Justiitsministeerium VTK alusel koostatud eelnõu 2024. aastal kooskõlastamisele ega arvamuse avaldamiseks ei esitanud.

6) Arvamuse avaldamine võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise kitsaskohtade kohta
Justiitsministeerium küsis 26.01.2024 Kojalt arvamust võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise kitsaskohtade kohta. Koda esitas 12.03.2024 loetelu 20 kitsaskohast ning kohati ka võimalikud lahendusettepanekud.
Ettepanekute alusel Justiitsministeerium eelnõu 2024. aastal ei esitanud.

7) Arvamuse avaldamine reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele
Majandus- ja infotehnoloogiaminister esitas 14.02.2024 arvamuse avaldamiseks reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Ametikogu juhatus toetas oma 28.02.2024 vastuses välja pakutud lahendusettepanekut luua ühtne reklaami säte, kus on defineeritud, mis on reklaam ning selle juures lisatud üheselt ka kõik välistused, mida ei käsitata reklaamina. Samuti oli juhatus seisukohal, et ei ole ilmselt põhjust kaotada kohtutäituri reklaamikeeldu seadusest põhjusel, et direktiivi kohtutäituritele ei rakendata ja seepärast ei peaks reklaamiseadus üldse kohtutäiturite reklaamitegevust sätestama.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud.

8) Arvamuse avaldamine karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõule (415 SE)
Justiitsminister esitas 6.03.2024 Kojale arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu. Koda tegi oma 20.03.2024 vastuses ettepaneku lõpetada praegu kehtiv ettemaksu regulatsioon väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõuete, aga ka TMS § 209 ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete sundtäitmisele pööramisel ja asendada see sissenõudja makstava täitemenetluse lõppemise tasuga, mis tuleks ettepaneku kohaselt maksta, kui täitemenetlus põhinõudes lõpeb selle täitmiseta (kas võlgniku surma või lõppemise (äriühingust võlgnike puhul) või pankroti, nõude aegumise või asenduskaristuse määramisega). Koda kordas ettepanekut Riigikogu õiguskomisjonile 9.05.2024 saadetud seisukohas. Õiguskomisjoni hinnangul väljus ettepanek eelnõu raamidest ja seda sisuliselt ei arutatud.
Riigikogu võttis seaduse vastu 12.06.2024 ning seadus jõustus 1.01.2025.

9) Arvamuse esitamine kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõule (467 SE)
Justiitsminister esitas 6.05.2024 arvamuse avaldamiseks kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Koda leidis oma 13.05.2024 vastuses, et isikutele tuleb tagada võimalusi esitada kohtule avaldust hagi tagamise abinõuna võlgniku kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks näiteks võlgnevuse väljanõudmiseks ilma, et peaks selleks eelnevalt tegema andmepäringu kinnistusosakonnale või Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning tõendama oma õigustatud huvi olemasolu. Kuna e-Toimik on portaal, mille kaudu koostatakse ja esitatakse kohtule avaldusi, siis oleks see infosüsteem sobivaks kohaks välistamaks nö uudishimust või muul otstarbel tehtavad andmepäringud, milliste piiramiseks on eelnõu ette valmistatud. Koda esitas täiendavad seisukohad Riigikogu õiguskomisjonile 1.10.2024. Koja ettepanekuid tutvustas Riigikogu õiguskomisjonile komisjoni koosolekul 21.10.2024 Koja kutsekogu juhatuse esimees Maarja Roht.
Riigikogu toetas Koja ettepanekut täiendada KRS § 74 lg 42 loetelu usaldusisikutega FIMS tähenduses füüsilise isiku maksejõuetusavalduse menetlemisel võttis seaduse vastu 13.11.2024 ning seadus jõustus 15.01.2025.

10) Arvamuse avaldamine kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõule
Justiitsminister esitas 4.06.2024 arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu. Koda avaldas 17.06.2024 antud arvamuses kahtlust, kas pakutud regulatsioon aitab soovitud eesmärki saavutada. Koda leidis, et kavandatav regulatsioon selliste kohtulahendiga tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeõiguse tagamiseks arestitud vallasasjade teisaldamiseks (sh omanikule või valdajale tagastamiseks), võõrandamiseks või hävitamiseks, mille suhtes ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia või mida ei õnnestu müüa, kuid mille hoiustamine on rahaliselt või ruumiliselt koormav, osutub koormavaks kohtutäiturile ja võib tekitada arusaamatusi menetlusosalistes. Eelnõu puudutavates küsimustes toimus ametikogu juhatuse ja Justiitsministeeriumi esindajate nõupidamine 12. juulil 2024.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

11) Arvamuse avaldamine väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Rahandusminister esitas 20.06.2024 arvamuse avaldamiseks väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kutsekogu juhatus leidis 24.07.2024 vastuses, et AÕS § 3141 lõike 2 muutmise tõttu laieneb ühtlasi tasaarvestamise võimalus PankrS § 99 lg 5 ja 6 kohaselt ning kitseneb tagasivõitmise võimalus PankrS -de 109 lg 2 ja 114 lg 4 alusel ja see kahjustab teiste võlausaldajate huve ning on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise ja pankrotimenetluse kollektiivsuse põhimõttega.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

12) Arvamuse avaldamine kohtumenetluse tõhustamise ettepanekutele
Justiitsminister esitas 14.11.2024 arvamuse avaldamiseks kohtumenetluse tõhustamise ettepanekud. Koda tegi 25.11.2024 ettepanekud pankrotiseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise ettepanekute kohta. Koda nõustus mitme ettepanekuga, kuid ei nõustunud ettepanekuga üldse lõpetada pankrotiavalduse esitaja ja ka ajutise halduri õigus taotleda pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Koda on seisukohal, et ajutise halduri ja halduri tasu tuleb määrata kohtumäärusega vastavalt pankroti väljakuulutamise määruse ja pankrotimenetluse lõpetamise määrusega ja seda ei tohi anda kohtujuristi pädevusse. Koda ei toetanud ettepanekut, mille kohaselt antakse täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu täituri pädevusse ka siis, kui sissenõudja vaidleb lõpetamisele vastu. Koda esitas 20.12.2024 justiitsministrile täiendava ettepaneku lõpetada võlgnike võimalus esitada avaldusi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtusse (TMS § 2231) ilma seda kohtutäiturile eelnevalt esitamata.
Ettepanekute alusel Justiitsministeerium eelnõu 2024. aastal ei esitanud.

13) Arvamuse avaldamine krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule
Rahandusminister esitas 20.11.2024 arvamuse avaldamiseks krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu. Koda tegi 11.12.2024 vastuses ettepaneku täiendada eelnõu § 13 lõikes 6 esitatud loetelu isikutest, kelle tehtud päringu eest tasu ei võeta, kohtutäituri, pankrotihalduri ja usaldusisikuga.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

14) Arvamuse avaldamine kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsusele
Justiitsminister esitas 1.02.2024 arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsuse. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Justiitsministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud.

15) Arvamuse avaldamine riigilõivuseaduse muutmise eelnõule.
Justiitsminister esitas 6.06.2024 arvamuse avaldamiseks riigilõivuseaduse muutmise eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

16) Arvamuse avaldamine erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule.
Justiitsminister esitas 7.06.2024 arvamuse avaldamiseks erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

17) Arvamuse esitamine võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Rahandusminister esitas 20.06.2024 ja täiendavalt 22.10.2024 arvamuse avaldamiseks võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

18) Arvamuse avaldamine notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Justiitsminister esitas 22.07.2024 arvamuse avaldamiseks notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

19) Arvamuse avaldamine looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõule
Kliimaminister esitas 12.08.2024 ja korrigeeritud kujul 23.12.2024 arvamuse avaldamiseks looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2024. aasta jooksul ei antud.

20) Arvamuse avaldamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele
Rahandusministeeriumi asekantsler esitas 17.09.2024 arvamuse avaldamiseks Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Rahandusministeerium väljatöötamise kavatsuse alusel seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta jooksul kooskõlastamisele ei esitanud.

21) Arvamuse avaldamine küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõule
Justiits- ja digiminister esitas 9.12.2024 arvamuse avaldamiseks küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu.

22) Ettepanek Koja eksameid reguleerivate ministri määruste muutmiseks
Koja eestseisus tegi 8.08.2024 justiitsministrile ettepaneku täiendada kohtutäiturieksami, pankrotihalduri eksami, saneerimisnõustaja eksami ja usaldusisiku eksami eksamivaldkondade loetelusid haldusõiguse, sh rahapesu, terrorismi, ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamisega.
Justiitsministeeriumist 6.09.2024 antud vastuses nõustuti, et esitatud ettepanek on asjakohane ja vajalikke muudatusi käsitleva eelnõu koostamine on igati põhjendatud.

23) Ettepanek füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse ja teiste seaduste muutmiseks
Koja kutsekogu juhatus tegi metoodikakomisjoni algatusel 25.07.2024 justiits- ja digiministrile ettepaneku täiendada FIMS § 17 lg 2 sätestatut, et usaldusisikul oleks sõnaselgelt sätestatud õigus nõuda krediidiasutuselt võlgniku pangakonto andmeid ka perioodi kohta, mis jääb maksejõuetusavalduse esitamisest kuni vara- ja võlanimekirja esitamiseni, täpsustada usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimise korda, täpsustada, et majandustegevuse üldosa seadust ei rakendataks ka saneerimisnõustaja ja usaldusisiku kutsetegevuse puhul, täpsustada kohtutäituri, ajutise halduri, pankrotihalduri ja usaldusisiku väärtpaberi registrisse tehtavate andmepäringute õiguslikke aluseid ja täpsustada kutsekogu juhatuse õigusi haldusjärelevalve teostamisel.
Justiitsministeeriumist 15.11.2024 antud vastuses avaldati valmisolekut tõstatud teemasid täiendavalt arutada, et leida parimad võimalikud lahendused ning jätkata konstruktiivset koostööd.
Koda esitas 16.12.2024 Õiguskantsleri seisukohtade ja kehtiva õiguse analüüsi tulemuste pinnalt täpsustavad ettepanekud, mis puudutavad saneerimisnõustaja, pankrotihalduri ja usaldusisiku kutse taotlejate ja kohtutäituri abiks saada soovija või kohtutäituri vabale ametikohale kandideerija usaldusvääruse kontrolli läbiviimise korda ja selle õiguslikke aluseid.

24) Ettepanek pankrotihaldurite tasumäärade ja tasude määramise aluste muutmiseks
Koja kutsekogu juhatus esitas 17.09.2024 justiitsministrile ettepaneku aruteluks pankrotihaldurite tasustamise aluste ja tasumäärade kaasajastamise teemal loobudes tasude alam- ja ülemmäärast ja kehtestades vaid fikseeritud määra, millest allapoole tohib kohus määrata haldurile tasu omal ja ülespoole võlausaldajate algatusel. Samuti tegi kutsekogu juhatus ettepaneku tuua halduri tasu ja kulutuste väljamaksmise järjekord ettepoole ja täpsustada ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korda.

3. Koja arendustegevus, sh riigisisese koostöövõrgustiku ja välissuhete arendamine

Koja kutsekogu juhatus kohtus koos Advokatuuri esindusega justiitsminister Madis Timpsoniga 3.06.2024. Arutelu all olid pankrotihaldurite ja maksejõuetuse teenistuse vaheliste suhete pingestumise põhjused ja võimalikud lahendusettepanekud. Nõupidamise tulemusel saatis Koda ministrile kokkuvõtvad teemapunktid pankrotihaldurite suhetest ja suhtlusest maksejõuetuse teenistuse juhatajaga, advokaadibüroolt tellitud õigusliku analüüsi pankrotihalduri positsiooni ja tema üle teostatava haldusjärelevalve õiguslike aluste ja korralduse kohta ning Andmekaitse Inspektsiooni selgitused isikuandmete kaitse tagamise kohta haldusjärelevalve läbiviimisel. Nõupidamise järgselt toimus jätkukoosolek 11.06.2024 vabakutsete talituse esindajatega.

Koja ametikogu juhatus kohtus justiitsminister Madis Timpsoniga 3.06.2024.. Arutelu all olid plaanid riiginõuete sissenõudmise ümberkorraldamiseks, Kojalt kohtutäituri ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamise kohustuse äravõtmine ja õigusloome edendamise küsimused.

Koja ametikogu juhatuse ja kutsekogu juhatuse ühine nõupidamine justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakostaga toimus 8.10.2024. Arutelu all olid Koja tehtud õigusloome alased ettepanekud, kohtutäituri tasumäärade tõstmise ettepanek, Kojalt kahjude hüvitamisel vastutuse äravõtmise ettepanek, riiginõuete sissenõudmise ümberkorraldamisega seonduv, pankrotihaldurite infosüsteemide parem sidustamine riigi infosüsteemidega ja kutsekogu liikmetel tekkinud probleemid suhetes maksejõuetusteenistusega. Koja esindajad avaldasid rahulolematust, et mitme aasta vältel ei ole ministeeriumis täitemenetluse valdkonna õigusloome arendamisega sisuliselt tegeletud. Koja esindajad informeerisid ministrit ka koostöös kohtutäituritega koostatud andmeanalüüsist, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti täitmisele esitatud ja aegumisega lõpetatud nõuetest üle 90 % juhtudest aegumise põhjuseks, et võlgniku vastu oli täitmisel ka varasemaid nõudeid ja/või ka hiljem alustatud elatise nõudeid. Enam kui 6 % juhtudest puudus võlgnikul arestitav vara. Koja esindajad märkisid, et arestipandijärjekorra jätkuva kehtivuse tingimustes ei ole selge, mille põhinevad ministeeriumide esindajate väited, et Maksu- ja Tolliamet oleks olnud suuteline neid nõudeid kohtutäituritest efektiivsemalt täita. Nõupidamisel otsustati, et ametikogu puutuvalt kavandatakse eraldi nõupidamine elatisvõlgade teemal. Ministriga oli jutuks ka poliitilisel tasandil ümarlaua kavandamine võlgnikega seotud menetluste olukorra ja arendusvajaduste arutamiseks.

Ametikogu juhatuse ja Justiitsministeeriumi kantsleri ja asekantsleri ühised nõupidamised aktuaalsete küsimuste arutamiseks toimusid 17.01., 26.03., 6.05., 11.06., 24.09. ja 8.11. Ametikogu juhatuse liikmed esitlesid ministeeriumi esindajatele Kojas koostatud andmeanalüüse kohtutäiturite menetluses olevate täiteasjade jaotuse ja täitmise tulemuslikkuse, Politsei- ja Piirivalveameti sundtäitmisele esitatud nõuete aegumise põhjuste ja võimaliku riiginõuete Maksu- ja Tolliameti kaudu sundtäitmisele asumise mõjude kohta. Juhatuse liikmed palusid kiirendada õigusloomealast tööd ministeeriumis ning juhtisid tähelepanu järjest suurenevale tulude puudujäägile valdkonnas.

Kutsekogu juhatus kohtus Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse ametnikega nõupidamise vormis 9.07. ja 19.09. Kohtumistel tutvustas juhatus ettepanekuid halduri tasumäärade ja tasude määramise aluste muutmiseks, samuti oli teemaks pankrotihaldurite kutse edasine areng, suhted maksejõuetusteenistusega ja võimalikud kutset toetavad IT arendused.

Pankrotihaldurite nõupidamine maksejõuetuskohtunikega toimus 1. veebruaril. Arutuse all olid füüsilise isiku maksejõuetusmenetlustega seotud praktilised küsimused, näiteks usaldusisiku nimetamine, huvide konflikti vältimine, tarbijakrediidi nõuetele vastavuse kontroll, usaldusisiku tasustamine ja tasu väljamaksmine, võlgniku nõustamine).

Kohtutäiturite nõupidamine perekonnaasju lahendavate kohtunikega toimus 28. veebruaril. Arutuse all olid elatist väljamõistvate ja lapsega suhtluskorra kohtulahendite resolutiivosade sõnastamise põhimõtted, suhtluskorra lahendite täitmise küsimused ja sanktsioonide rakendamine.

Jätkus Koja kutsekogu juhatuse partnerlus Konkurentsiameti juures asuva maksejõuetuse teenistusega. Teenistuse juhataja saatis Kojale mitu märgukirja ja kaebust viidates pankrotimenetlustes ilmnevatele puudustele ja rikkumistele. Kutsekogu juhatus vestles kõikide kaasuste pinnalt asjaomaste pankrotihalduritega ja kolmel juhul viis läbi ka teemakohased haldusjärelevalvemenetlused. Haldusjärelevalvete tulemusel tuvastati kahel juhul puudused ja ühel juhul lisaks ka rikkumised ning ühel juhul ei tuvastatud ei puudusi ega rikkumisi. Tuvastatud rikkumiste ja puuduste pinnalt koostas juhatus ja saatis pankrotihalduritele kutsepraktika ühtlustamiseks ja kehtiva õigusega vastavuses hoidmiseks soovitused. Maksejõuetuse teenistuse praktika haldusjärelevalvete läbiviimisel sai juhatuses tugeva kriitika osaliseks. Juhatus küsis õiguslikud analüüsid saamaks selgust haldusjärelevalve läbiviimisele seatud õiguslike regulatsioonide kohta ning asus selle alusel seisukohale, et teenistusel puudub pädevus koostada andmekogu pankrotihalduriga seotud isikute kohta PankrS § 125 tähenduses. Juhatus ei toetanud maksejõuetuse teenistuse juhataja ettepanekuid pankrotihaldurite kutsealase enesekorralduse oluliseks muutmiseks. Maksejõuetuse teenistuse ja pankrotihaldurite vaheliste suhete pingestumise küsimuste lahati ka kutsekogu juhatuse ja Advokatuuri esindajate nõupidamisel justiitsminister Madis Timpsoniga 3. juunil 2024. Teenistuse haldusjärelevalvete teemal korraldasid Koda ja teenistus pankrotihalduritele 27.08.2024 teemakohase praktikumi. Juhatus pidas asjakohasteks teenistuse märkusi halduri toimiku pidamise nõuete täitmise ja halduri nimekirjas avaldatud andmete korrektsena hoidmise kohta ning juhtis vastavalt ka kutsekogu liikmete tähelepanu. Kutsekogu juhatuse esimees kohtus Harju Maakohtu juhtidega maksejõuetuse teenistuse esitatud märgukirjades avaldatu teemadel 17.09.2024.

Koja kutsekogu juhatus osales 28.11.2024 Justiitsministeeriumi ja maksejõuetuse teenistusega koostöös korraldatud ümarlaual teemal „Koostöö ja vastutus pankrotimenetluse järelevalves“. Ümarlaual osalesid lisaks ka Harju Maakohtu ja Tartu Maakohtu, Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Advokatuuri esindajad. Ümarlaual arutati pankrotihaldurite kutsetegevuse üle peetava järelevalve ulatust ja korraldust, kuna järelevalvepädevusega organite ring on suur. Teemaks oli ka organitevahelise teabe liikumise korraldamine Ümarlaua üheks kokkuleppeks oli, et kutsekogu juhatus saadab kohtutele lõpetatud haldusjärelevalvete tulemusel ilmnenut kirjeldavaid ülevaateid kohtutele ning menetlusega seotud kohtutele ka detailseid konkreetsete kaasuste kohta.

Koja ametikogu juhatus korraldas infotunni 10. septembril, mis informeeriti ametikogu liikmeid aktuaalsetest teemadest Koja infosüsteemidega seonduvalt, ametikogu puudutavatest kohtuasjadest, kohtutäiturite konkurentsiolukorra analüüsist ja riiginõuete sundtäitmisele pööramise võimalikust ümberkorraldamisest.

Koja kutsekogu juhatus pidas oluliseks kutsekogu liikmete aktiveerimist Koja organites kaasatöötamiseks. Juhatus ei ole rahul olukorraga, kus kutsekogu esindajate valimisel Koja organitesse sisemist konkurentsi ei ole ning sageli puudub ka isiklik initsiatiiv Koja organis osalemiseks. Juhatus koostas kutsekogule otsustamiseks esitatava eelnõu, millega hakatakse kutsekogu eelarvest maksma kutsekogu liikmetele tasu töötamise eest Koja organites.

Koja arengu- ja õiguskomisjon analüüsis 2024. aasta I poolel põhjalikult kutsekogu juhatuse algatust Koja reorganiseerimiseks nii et kumbki kogu moodustaks eraldiseisva institutsiooni. Komisjon jõudis järeldusele, et kummagi kogu ressursid ei võimalda eraldiolevalt tagada toimivat organisatsiooni. Vastav järeldus on esitatud ka järgmise perioodi (2025-2028) arengukavas ameti- ja kutsekogule kinnitamiseks.

Koda algatas Justiitsministeeriumi ettepanekul korralise ameti- ja kutsekogu otsusest ajendatuna uue perioodi 2025-2028 arengukava koostamise. Koja eestseisus kinnitas 8.01.2025 koosolekul arengukava eelnõu ja esitas arengukava eelnõu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile.

Koda osales koostöös teiste kohustatud isikutega (turuosalistega) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni turuosalise nõukoja töös. Koja kantsler ja nõunik kohtusid Rahapesu Andmebüroo pädevate ametnikega 8.07.2024 uuenenud rahapesu ennetamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide täitmise nõuete rakendamise teemal. Koda määras enda esindajaks rahapesualase riikliku riskihinnangu (NRA) koostamises kutsekogu juhatuse esimehe Maarja Rohu.

Koda osales koostöös teiste õiguskutsete ja -institutsioonide esindajatega Õigusteadlaste Päevade korralduskomitee töös. Lisaks osales Koda oma esindusega Õigusteadlaste Päevadele eelnevalt toimunud õigustudengite karjäärimessil.

Koja ametikogu juhatus osales esindajate kaudu UIHJ organite töös. UIHJ alaline nõukogu kinnitas 28.11.2024 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse UIHJ juhatuse liikmeks.

4. Elektrooniliste infosüsteemide arendamine ja riigi registritele juurdepääsu võimaldamine

Koda peab jätkuvalt oluliseks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevusega seonduvate infosüsteemide jätkusuutlikku toimimist ja vastavalt võimalustele arendamist. Täitemenetluse infosüsteemide (e-Täitur ja TAPAIS2) arendamisel lähtuti ametikogu juhatuse 25.08.2021 kinnitatud infosüsteemide arendamise strateegiast aastateks 2021-2024.

Täitemenetluse infosüsteemiga e-Täitur seotud suurimateks töödeks olid infosüsteemile võimekuse loomine täitetoimikute andmete sisselugemiseks Taavi ja TAPAIS2 infosüsteemidest. Arendus on vajalik selleks, et oleks võimalik viia kohtutäiturid täitetoimikute menetlemisel üle ühtsele infosüsteemile. Aasta jooksul valmistati ka andmevahetusprotokoll täitemenetluse andmete vastuvõtuks välistelt osapooltelt, mis tagaks soovitud andmekvaliteedi ja analüüsiti ja ühtlustati erinevates infosüsteemides olevaid toimikute andmeid. Tehti ka esimene andmesiirde proov, mille tulemusel ilmnes, et andmevead on ca 10 % ja tehnilised vead ca 2 % toimikutest. Lisaks parandati elatise sissenõudmise tasude andmevahetusteenust andmete Maksu- ja Tolliametile saatmiseks.

TAPAIS2 infosüsteemiga seotud suuremateks arendustöödeks olid e-Täituri ja Taavi infosüsteemiga peetavate andmevahetuste kvaliteedi tõstmine, mis olid vajalikud eeltööd Justiitsministeeriumi algatatud täitmisregistri töösse andmiseks. Selleks arendati kohati uued teenused, andmete töötlemise protsessides rakendati hulgaliselt uusi valideerimisreegleid, otsiti andmebaasis andmete ebakõlasid ning parandati finantsalgoritmide kvaliteeti. Vastavalt e-Täituri uuele andmevahetusprotokollile arendati välja andmevahetus, mis on osa Täitmisregistriga ühendamise projektist eesmärgiga tagada registrile korrektne andmekvaliteet ning selle jätkusuutlikkus. Ühtlasi täiendati kasutajaliidese võimekust andmeid valideerida, analüüsida kasutaja tekitatavaid puudujääke ning vigu.

Aasta jooksul pöörati jätkuvalt suurt tähelepanu täitemenetluse infosüsteemi andmete kvaliteedi tõstmisele e-Täituris ja TAPAIS2-s. Arvestades kasutuses olevate infosüsteemide paljusust on aegade jooksul tekkinud hulgaliselt andmevigu, mis puudutavad nii nõuete jääke, menetlusosalisi, toimikute staatuseid ja menetluste lõpetamise aluseid ja aegu. Andmevigu parandati nii süsteemselt kui ka üksikpöördumiste kaupa.

Mahukas töö olid seotud Koja infosüsteemide ja Täitmisregistri vahelise automaatse andmete sünkroniseerimise ettevalmistamisega ja süsteemi ning kasutajaliidese loogika parandamisega.

Lisaks eelnevale oli Koda intensiivselt koormatud täitmisregistri pangaarestide mooduli rakendamise ettevalmistamiseks arestisõnumite kvaliteedi kontrollimisel. Tehti arvukalt arestide massilise saatmise sessioone ja esitati arenduse eest vastutavale Registrite ja Infosüsteemide Keskusele veakohad.

Koda kõrvaldas ka riigiportaali eesti.ee kaudu pakutavate päringuteenuste ja tulemuste kuvamisel ilmnenud puudusi ja parandas kuvatavate andmete loetavust ja arusaadavust.

Koda jätkas infosüsteemide kasutajatele kasutajatoe pakkumist. Aasta jooksul esitati 2968 ja lahendati koos varasemast perioodist lahendamata jäänutega 2950 kasutajapöördumist. Kasutajapöördumiste arv ja sagedus on jätkuvalt kõrge, mis viitab vajadusele infosüsteemide ja andmevahetuse kvaliteedi olulisele parandamisele.

2024. aastal jätkas Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilise oksjonikeskkonna www.oksjonikeskus.ee administreerimist ning realiseeriti mitmeid väiksemaid arendusi oksjonikeskkonna rakendamisel ilmnenud küsimuste lahendamiseks. Suuremate arenduste hulka kuulus serverite tarkvaraversioonide uuendamine. 2024. aastal alustati oksjonikeskus.ee vahendusel 7714 erinevat enampakkumist ning müügiga lõppes neist 1497. Elektroonilistel enampakkumistel realiseeritud vara väärtus suurenes 2024. aastal kokku 2,3 miljoni euro võrra (keskmine hinnatõus müügiga lõppenud enampakkumistel oli 23,9 %). 2024. aastal koostati oksjonikeskkonna infosüsteemiga seonduvate küsimuste lahendamise kohta 1 tehniline raport.

Jätkus X-tee teenuste kättesaadavuse suurendamine Koja liikmetele. Seonduvalt TMS § 632 lg 3 jõustumisega alates 1. jaanuarist 2024 rakendas Koda X-tee vahendusserveri, mille kaudu toimub lisaks Koja infosüsteemidele ka kohtutäiturite personaalsete infosüsteemide ja X-tee vaheline andmeliiklus. Lisaks uuendati oksjonikeskkonnas päringuteenuseid liiklusregistrisse, rahvastikuregistrisse ja Pensionikeskuse infosüsteemi ja tehti arendused looduskaitseliste piirangute X-tee teenusega liitumiseks. Oksjonikeskus avati võlgnike ja nende vara andmete kohta X-tee päringute tegemiseks usaldusisikutele. Koja infosüsteemide kaudu X-teele tehtavate andmepäringute hulk on väga suur. Seoses X-tee vahendusserveri rakendamisega tõusis igakuine päringute maht 13-15 miljonilt päringult enam kui 30 miljonile päringule.

Mitmed riigi andmekogude haldajad andsid Kojale märku, et Koja liikmete tehtavate andmepäringutega kaasneb nende serveritele ülisuur koormus. Nii asus Sotsiaalkindlustusamet koostöös Kojaga arendama uuendatud teenust ameti tehtud väljamaksete andmete massilisena väljastamiseks kohtutäituritele. Arenduse juures olid olulisteks arutelukohtadeks teenusega väljastatavate andmete koosseis ja ulatus. Teenus läheb plaani kohaselt käiku 2025. aastal. Järgnevalt on plaanis uuendada toetuste määramiste otsuste andmete väljastamise teenust.

Koda jätkas oma liikmetele soovi korral tasuta digitaalallkirjastamise võimaluse pakkumist. Samuti jätkati Koja liikmetele tasulist e-postkastide haldamise teenuse korraldamist.

Koja infoturbe töögrupi esimees on kohtutäitur Janek Pool ja aseesimees pankrotihaldur Jüri Truuts.

5. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamisest

2024. aastal jaotas Koda 62 771 avaliku võimu kandja nõuet, mis oli 2023. aastaga võrreldes 5 % enam. Nõuete jaotamine toimus läbi avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi e-Täitur.

Alates kevadest 2024 hakkasid üksikud Harju tööpiirkonna kohtutäiturid andma Kojale teada, et neile ei ole e-Täituri kaudu jaotatud pikema aja kestel muid avalik-õiguslikke nõudeid, kui Maksu- ja Tolliameti esitatuid. Analüüsi tulemusel jõudis ametikogu juhatus järeldusele, et anomaalia põhjustas Maksu- ja Tolliameti esitatud äriregistri trahvinõuete sundtäitmisele pööramise täitmisavalduste massiline ümberjaotamine kohtutäiturite vahel, kuna sissenõudja ei tasunud kohtutäituri küsitud ettemaksu. Täitmisavalduste massiline ümberjaotamine põhjustas olukorra, kus e-Täiturisse kavandatud nõuete võrdset jaotamist toetava nn vahele jäänud kohtutäiturite eelisjärjekord muutus ülipikaks ja see pikenes oluliselt kiiremini kui sissenõudjad esitasid uusi täitmisavaldusi. Maist septembrini lükkasid Harju tööpiirkonna kohtutäiturid tagasi 5439 EMTA täitmisavaldust, mida oli kohtutäituritele jaotatud kokku 69067 korral. Menetlusse võtsid kohtutäiturid 1906 EMTA täitmisavaldusega esitatud nõuet, mida oli kohtutäituritele jaotatud 15910 korda. Võrdlusena võib tuua, et muid nõudeid võtsid Harju tööpiirkonna kohtutäiturid menetlusse 1264, mida oli kohtutäituritele jaotatud 1804 korda. Ametikogu juhatus võttis seisukohal, et kujunenud olukorras ei ole enam võimalik tagada avalik-õiguslike nõuete võrdset jaotamist Harju tööpiirkonna kohtutäituritele. Kuna e-Täituris ei ole võimalik nõuete jaotamise põhimõtteid kehtestada sõltuvalt tööpiirkonnast erinevalt, vaid üksnes ühtselt, siis tuleb teha muudatus ka teisi tööpiirkondi hõlmavalt. 21. novembril tehtud infotehnoloogilise muudatuse tulemusel loobuti vahele jäänud kohtutäiturite üle arvestuse pidamisest ning rakendati vaid täitmisavalduste roteeruvat jaotamist tööpiirkonniti.

6. Täiendusõppe korraldamisest

Koda peab täiendusõppe korraldamist üheks oma olulisemaks ülesandeks ning jätkab vastavat koostöövõrgustiku arendamist. Täiendusõpe korraldati tuginedes Koja 2024. aasta koolituskavale.

2024. aastal toimus 11 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koolitust, 3 praktikumi ametikogu liikmetele ja 2 praktikumi kutsekogu liikmetele. Kokku korraldas Koda aasta jooksul 70 akadeemilist tundi koolitusi ja 19 akadeemilist tundi praktikume. Lisaks said Koja liikmed osaleda üleriigilistel õigusteadlaste päevadel

2024. aastal toimusid Koja seminarid Koja liikmetele järgmistel teemadel:

18.01.2024 Lapsega suhtlemine, lapse üleandmine ning sellega seonduv kohtupraktika. Seminaril esinesid Priit Kama, Ahti Kuuseväli, Maris Juha, Alan Biin, Sandra Maide, Merle Liivak, Õnneli Matt-Tohter ja Ave-Pirjo Paluvere. Seminaril osales 50 inimest.

15.02.2024 Asjaõigusseaduse rakendamine. Seminaril esines Urmas Volens. Seminaril osales 50 inimest.

21.03.2024 Tagasivõitmise mõiste ja olemus ning rakendamine läbi Riigikohtu praktika. Seminaril esines Anto Kasak. Seminaril osales 58 inimest.

9.05.2024 Võlgniku sissetulekute arestimine ja tarbijakrediidinõuded maksejõuetusmenetluses. Seminaril esinesid Toomas Saarma, Jaan Lõõnik ja Vahur-Peeter Liin. Seminaril osales 52 inimest.

30.-31.05.2024 AI tulevik - digiraha ja digiaju koidikul. Pankrotihalduri, kohtuniku ja võlausaldaja roll pankrotimenetluses. Virtuaalraha arestimine. Osaühingu osa võõrandamise täiendavad tingimused; Võlausaldajate huvide kaitsmine äriühingu makseraskuste süvenemise korral; Nõude aegumise kohaldamata jätmine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Aktuaalne kohtupraktika maksejõuetusmenetlustes Seminaril esinesid Jaak Vilo, Meelis Eerik, Kaire Sepper, Ivo Tulvik, Rainis Loit, Annegret Reisi ja Mari Schihalejev. Seminaril osales 41 inimest.

21.09.2024 Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega seonduvad kohtulahendid ja praktika. Huvide konflikt. Seminaril esinesid Kersti Kerstna-Vaks ja Andres Vutt. Seminaril osales 70 inimest.

10.10.2024 Riigikohtu lahendite analüüs. Seminaril esines Urmas Volens. Seminaril osales 57 inimest.

31.10.2024 Probleemid krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutustega. Seminaril esines Siim Tammer. Seminaril osales 16 inimest.

21.11.2024 Paneeldiskussioon kohtutäituri ja pankrotihalduri kutse tuleviku teemadel. Euroopa majandus globaalses konkurentsis ja Eesti majanduse tänane seis ja tulevikuväljavaated. Seminaril esinesid Kai Härmand, Mari-Liis Mikli, Aleksandr Logussov, Mati Kadak, Aive Kolsar, Kadri Noor, Viljo Konsap, Maarja Roht, Urmas Tross ja Raul Eamets. Seminaril osales 59 inimest.

28.11.2024 Kohtutäiturite distsiplinaarvastutus. Seminaril esines Priit Lember. Seminaril osales 33 inimest.

7.12.2024 Uut maksuseadustes. Seminaril esines Lasse Lehis. Seminaril osales 61 inimest.

Ametikogu liikmetele korraldati järgmised praktikumid:

11.01.2024 Krediidiasutuste praktika arestide teostamisel. Praktikumi juhtisid Pangaliidu esindajad. Praktikumil osales 46 inimest.

14.03.2024 Kohtutäituri menetlusdokumentide vormistamine, ülevaade haldusjärelevalve tulemustest. Praktikumi juhtisid Katrin Vellet ja Janek Pool. Praktikumil osales 37 inimest.

17.10.2024 Pärandvara koosseis, pärandvara hindamine ja müük täitemenetluses. Keelumärkega sõidukite lammutamisest ja liiklusregistrist eemaldamisest. Praktikumi juhtisid Kadri Noor ja Jaan Lõõnik. Praktikumil osales 55 inimest.

Kutsekogu liikmetele korraldas Koda koostöös maksejõuetuse teenistusega järgmised praktikumid:

27.08.2024 Isikuandmete töötlemine kõigis maksejõuetusmenetlusliikides ja haldusjärelevalvemenetlustes. Maksejõuetuse teenistuse näited võimalikust maksejõuetuse praktika ühtlustamisele kaasaaitamisest. Haldusjärelevalvete paljusus kõigis maksejõuetusmenetlus-liikides. Praktikumi juhtisid Pille Lehis, Merili Ruul ja Terje Kriiseman. Praktikumil osales 30 inimest.

7.11.2024 Maksejõuetusmenetluste avalik-õiguslik eesmärk ja olemus. Praktilised kogemused ja õppetunnid maksejõuetusmenetlustes. Praktikumi juhtisid Helen Kranich ja Signe Viimsalu. Praktikumil osales 24 inimest.

Koja koolitustoimkonna esimees on Reet Rosenthal ja aseesimees Jüri Truuts.

7. Konkurss kohtutäituri ametikohtade täitmiseks, eksamid

Koja eksamikomisjoni algatusel 2024. aasta juunis välja kuulutatud kohtutäiturieksamil osales 7, pankrotihalduri eksamil 2 ja saneerimisnõustaja eksamil 1 inimene. Üks eksamineeritav sooritas edukalt kohtutäiturieksami. Justiitsminister konkurssi kohtutäituri ametikoha täitmiseks välja ei kuulutanud.

Koja eksamikomisjoni esimees on Reet Rosenthal ning aseesimees Maarja Roht.

Koja metoodikakomisjon pidas 2024. aastal üheksa töökoosolekut. Komisjon jätkas usaldusisikute esmaste koolituste korraldamisega. Metoodikakomisjon suunas 2024. aastal esmastele koolitustele ühes grupis 22 isikut, kellest 2 loobus koolituste läbimisest. 2024. aastal toimus kolme (sh kaks 2023. aastal komplekteeritut) grupi peale kokku 14 koolituspäeva, kus osalejaid oli kokku 246. Koja metoodikakomisjon tunnistas 2024 aasta jooksul esmase koolituskava täidetuks 59 koolitustel osalenu puhul. 2024. aasta lõpuks oli usaldusisikute nimekirja kantud 48 inimest. 1. juulil 2024 toimusid Koja metoodikakomisjoni usaldusisikutest liikmete ja asendusliikmete korralised ümbervalimised.

Koja metoodikakomisjoni esimees oli kuni 18. septembrini 2024 Toomas Saarma ja alates 18. septembrist 2024 Mari Schihalejev.

8. Järelevalvest, teabe avalikustamisest ja avaldustele vastamisest

Koja liikmete tegevuse vastavust hea ameti- ja hea kutsetava nõuete täitmisele kontrollib Koja aukohus, Koja majandustegevust ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon ning Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmist kontrollib Koja eksamikomisjon. Ametikogu juhatusele ja kutsekogu juhatusele on seadusega pandud haldusjärelevalvekohustus vastavalt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ning usaldusisikute tegevuse üle.

Ameti- ja kutsekogu juhatused on pidevalt kontrollinud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kindlustuse kehtivust ja vastavust.

Jätkus Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmise hindamise. Eksamikomisjon vaatas läbi 3 isiku materjalid ja kõigi puhul hinnati täiendusõppekohustus täidetuks. Kaks isikut tunnistas eksamikomisjon kohtutäituri abi tingimustele mittevastavaks. Mõlemad olid lõpetanud kohtutäituritega töösuhte aastaid tagasi.

Ametikogu juhatus kiitis 14. veebruaril 2024 heaks kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaani ning algatas 2024. aastal 3 haldusjärelevalvemenetlust, neist 1 korralisena, 2 erakorralisena, ja jätkas 1 2023. aastal alustatud erakorralist haldusjärelevalvemenetlust. 2024. aasta jooksul lõpetati 3, neist 1 korraline ja 2 erakorralist haldusjärelevalvemenetlust.

Kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaanis kavandati 2024. aastal 1 korralise haldusjärelevalve läbiviimist, milles kavandati kohtutäiturite töökorralduse hindamist sissenõudjalt nõutud ettemaksude arvestuse pidamisel

Ametikogu juhatus kinnitas 13.11.2024 korralise haldusjärelevalve „Kohtutäiturite töökorraldus sissenõudjalt nõutud ettemaksude arvestuse pidamisel“ akti. Järelevalve käigus kontrolliti kolme tööpiirkonna kuue kohtutäituri võetud ettemaksude arvestust ja võrreldi seda sissenõudjate makstud ettemaksude üle arvestuse pidajate Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Maksu- ja Tolliameti andmetega. Samuti palus järelevalve Justiitsministeeriumil kontrollida, kas kohtutäiturite ametikontodel olevad summad on sellised, et nende hulka võib arvestada ka kohtutäiturite esitatud ettemaksude saldo. Järelevalve märkis, et kohtutäituritel on ettemakse arvel vahemikus 4800-98700 eurot, kuue kohtutäituri peale kokku üle 290000 euro. Valimisse võetuist neli kohtutäiturit deponeerib sissenõudja makstud ettemaksud oma ametialasel pangakontol ja kannab selle oma ettevõtluskontole siis, kui saabub alus ettemaksu tagastamata jätmiseks. Kaks kohtutäiturit kannab laekunud ettemaksu oma ettevõtluskontole, neist üks laekumisel ja teine kord aastas. Kõik kohtutäiturid kinnitasid, et on nad võimelised vajadusel kohe ettemaksud täies mahus sissenõudjatele tagastama. Haldusjärelevalve käigus tuvastati kõikide kohtutäiturite puhul ettemaksude arvestuses ebatäpsusi. Leidus näiteid, kus sissenõudja hoidis arvestuses ettemakse, mis olid kas juba tagasi makstud või ei kuulunud tagastamisele ja näiteid, kus kohtutäitur ei olnud KTS § 33 lg 3 tähtaja jooksul ettemaksuna makstut sissenõudjale tagastanud või ei olnud teinud KTS § 33 lg 4 kohast otsust ettemaksu tagastamata jätmiseks või ei olnud otsust sissenõudjale saatnud. Haldusjärelevalve käigus tegid kohtutäiturid ettemaksude arvestuses kokku 24 parandust summas 618,60 eurot, sh 20 tagasimakset summas 509,40 eurot ja 4 tagastamata jätmise otsust summas 109,20 eurot. Ametikogu juhatus andis kohtutäituritele soovituse kontrollida sissenõudjate ettemaksuarvestuse õigsust ning et sissenõudja teeks oma arvestuses parandused vastavalt kohtutäituri esitatud täitemenetluse lõpetamise otsustele ja ettemaksude tagasikannetele. Neljale kohtutäiturile andis juhatus soovituse juurutada büroosisene töökorraldus, millega saaks kohtutäitur täiteasja lõpetades alati tagada, et oleks täidetud KTS § 33 lg 3 nõuded. Juhatus andis Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Maksu- ja Tolliametile teada järelevalve käigus avastatud puudustest ettemaksude arvestuses. Juhatus pidas vajalikuks täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur infotehnoloogilist arendamist, et infosüsteemis oleks võimalik hallata ettemakse ühtlustatud praktika kohaselt, sh pidada arvet ettemaksude tagastamise või tagastamata jätmise eelduste täitumise üle.

Ametikogu juhatus kinnitas 3.04.2023 erakorralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti, kas teiselt kohtutäiturilt ülevõetud täiteasjas täitmisel olnud elatisabi nõue rahuldati kooskõlas PHS § 58 lg 4 sätestatuga. Järelevalve käigus analüüsiti elatise ja elatisabi nõuete ja nende täitmise andmeid täitetoimikus ning võrreldi elatisabi nõuete andmeid Maksu- ja Tolliameti andmetega. Järelevalve tuvastas, et tulemi alusel rahuldati sissenõudja elatise nõue täies ulatuses, millega oli elatisabi nõuete rahuldamiseks tekkinud PHS § 58 lg 4 sätestatud õiguslik alus. Ametikogu juhatus andis kohtutäiturile soovituse korrastada ülevõetud toimiku ja tema büroos alustatud jätkutoimiku nõuete andmed e-Täituris. Kohtutäitur täitis saadud soovitused.

Ametikogu juhatus kinnitas 5.06.2024 erakorralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti ühe kohtutäituri ametitegevuse vastavust kohtutäituri seaduse § 28 lg-ga 2, § 41 lg-ga 2 ja täitemenetluse seadustiku § 49 lg-ga 1. Aktis märgiti, et kohtutäitur on kõikides valimisse võetud täiteasjades, mis lõpetati 2021. aasta veebruaris, esitanud sissenõudjale kohtutäituri tasu otsuse, sissenõudja on tasu maksnud ja kohtutäitur on arvestanud laekumiselt ametikogu liikmemaksu. Kohtutäitur on 2021. aastal lõpetatud täiteasjades esitanud e-aresti kaudu võlgnike pangakontode arestide tühistamise korraldused ja koostanud samas nõudes sissenõudja avalduse alusel järgnevalt avatud täiteasjades uued arestid seotult vabatahtliku täitmise tähtajaga. Samuti on lõpetatud võlgniku sissetuleku arestid ja esitatud uued arestimisaktid samadel kuupäevadel, kui saadeti arestimissõnumid e-aresti. Juhatus nentis oma 5.06.2024 otsuses, et puuduseid kohtutäituri ametitegevuses ei tuvastatud.

Kutsekogu juhatus algatas kaebuse alusel haldusjärelevalve pankrotihalduri kutsetegevuse üle neljal ja usaldusisiku kutsetegevuse üle ühel korral.

Kutsekogu juhatus kinnitas 16.09.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri võimalikke rikkumisi pankrotiseaduse § 165 sätestatud ettekannete kohtule esitamisel, pankrotivarast väljamaksete tegemisel ja pankrotimenetluse lõpetamisel. Haldusjärelevalve analüüsis pankrotihalduri kohtule esitatud lõpparuannet, jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärust, pankrotimenetluse lõpetamise kohtumäärust, ostuarvete nimekirja, pankrotimenetluse teenindamise eest esitatud arveid ja teate esitaja esitatud tõendeid ning võttis pankrotihaldurilt selgitused. Kutsekogu juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks puudused pankrotihalduri kutsetegevuses seoses tsiviilasja menetluskulude dokumenteerimise ja pankrotimenetluse lõpetamise taotluses esitatud andmete ebakorrektsusega. Juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks pankrotiseaduse § 55 lg 2 rikkumised pankrotihalduri kutsetegevuses seoses pankrotivara ebaõige arvestamise, menetluskulude kohtumäärusega kinnitatust suuremas ulatuses väljamaksmise, alusetute väljamaksete ja käibemaksu arvestuse ebaselgusega ja pankrotiseaduse § 165 lg 1 ja lg 2 rikkumised pankrotihalduri kutsetegevuses tsiviilasjas, kuna aruandeid ei olnud kohtule esitatud. Kutsekogu juhatus tegi pankrotihaldurile ettepanekud korrigeerida tsiviilasjas pankrotivara ja väljamaksete arvestus, tagada halduri tasu väljamaksete osas kohtumääruse kohane täitmine, sh käibemaksu deklareerimine ja arvata pankrotivarasse menetluskuludena kohtu kinnitatut ületavas osas tehtud väljamaksed ja halduri eraeluliste kulude katteks tehtud väljamaksed, viia tsiviilasjas lõpparuanne vastavusse tegelike pankrotivara seisu ja väljamaksete summadega, sh arvestades eelnevalt ette pandud alusetute väljamaksete tagastamist. Samuti tegi juhatus pankrotihaldurile ettepaneku võtta seisukoht, kas on alust teha tsiviilasjas võlausaldajatele väljamakseid pankrotivarast ja taotleda kohtult pankrotimenetluse uuendamist ja selle lõpetamise aluse muutmist ning asjakohasel juhul teha vastavad toimingud.

Kutsekogu juhatus kinnitas 16.09.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tsiviilasjas tema võimalike rikkumiste osas pankrotimenetluse lõpetamisel ja pankrotivarast väljamaksete tegemisel. Haldusjärelevalve analüüsis pankrotihalduri kohtule esitatud lõpparuannet, pankrotimenetluse lõpetamise kohtumäärust ja kohtule samal teemal antud vastust koos lisadega ja teate esitaja esitatud tõendeid ning võttis pankrotihaldurilt selgitused. Kutsekogu juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks puudused pankrotihalduri kutsetegevuses seoses menetluskulude dokumenteerimise ja lõpparuandes esitatud andmete ebakorrektsusega. Hinnates konkreetse pankrotimenetluse asjaolusid ja antud garantiisid luges juhatus puudused lõpparuande esitamisel väheolulisteks. Kutsekogu juhatus andis järelevalve tulemusel ilmnenu põhjal kõikidele pankrotihalduritele soovituse kirjutada edaspidi kohtule esitatavas lõpparuandes kõik asjaolud lahti põhimõttel, et ühes menetlusdokumendis on kogu menetlust puudutav teave kajastatud.

Kutsekogu juhatus kinnitas 8.10.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tema võimaliku huvide konflikti teemal pankrotimenetluste osas, kus pankrotivõlgnik oli eelnevalt pankrotihalduri abikaasaks ja tööandjaks oleva kohtutäituri büroos menetletud täiteasjas võlgnikuks ning kohtutäituril on rahalisi nõudeid pankrotivõlgniku vastu (sõltumata sellest, kas kohtutäitur on esitanud nõudeavalduse pankrotimenetluses või mitte). Haldusjärelevalve analüüsis kohtutäituri esitatud andmeid kohtutäituri tasude täitmata jääkide kohta lõpetatud täitemenetlustes, pankrotihalduri esitatud võlausaldajate nimekirju ühiste võlgnikega seotud tsiviilasjades ning võttis pankrotihaldurilt selgitused. Kutsekogu juhatus luges järelevalve tulemusel tuvastatuks PankrS § 56 lg 3 ja pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava § 5 lg 1 ja 4 ning § 13 lg 1 rikkumised pankrotihalduri kutsetegevuses seoses kohtule nõusoleku andmisega ja pankrotihalduri ja ka
usaldusisikuna asjade menetlemisega, kus pankrotivõlgniku vastu oli varem alustatud tema abikaasaks ja tööandjaks oleva kohtutäituri büroos täitemenetlus, mis lõppes võlgniku pankrotiga. Samuti luges juhatus tuvastatuks FIMS § 17 lg 1 p 2 sätestatu rikkumised, kuna pankrotihaldur ei ole usaldusisikuna võlgniku võlanimekirjas kajastanud tema abikaasaks ja tööandjaks oleva kohtutäituri läbiviidavates täitemenetlustes olevaid menetluskulude nõudeid tsiviilasjades ei konkreetselt ega üldiselt, kuigi need olid temale teada. Kutsekogu juhatus tegi järelevalve tulemusel pankrotihaldurile ettepaneku hoiduda edaspidi andmast kohtule nõusolekut asuma ajutiseks halduriks või pankrotihalduriks, kus pankrotivõlgniku vastu oli pankrotiavalduse esitamise ajal täitmisel täiteasi tema abikaasaks ja tööandjaks oleva kohtutäituri büroos.

Kutsekogu juhatus kinnitas 12.11.2024 haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti pankrotihalduri kutsetegevust tema võimalike rikkumiste osas kohtu ja võlausaldajate üldkoosoleku teavitamata jätmisel või sellega viivitamisel, kohustatud isikuga kompromisslepingu sõlmimisel ja pankrotimenetluse kulude finantseerimisel tsiviilasjas. Haldusjärelevalve analüüsis võlausaldajate 2. üldkoosoleku protokolli ja pankrotihalduri kohtule samal teemal antud vastust koos lisadega ja teate esitaja esitatud tõendeid ning võttis pankrotihaldurilt selgitused kolmes episoodis:
1) kohtu ja võlausaldajate üldkoosoleku teavitamata jätmisel olukorrast, kus pankrotivõlgniku pankrotivarast ei jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, või sellega viivitamisel,
2) kohustatud isikuga kompromisslepingu sõlmimisel ja sellise otsuseni jõudmisel;
3) pankrotimenetluse kulude finantseerimisel tsiviilasjas, sh menetluskulude kalkulatsiooni ületades.
Kutsekogu juhatus otsustas järelevalve tulemusel, et ei tuvastatud rikkumisi pankrotihalduri tegevuses.

Usaldusisiku kutsetegevuse üle tehtud haldusjärelevalve tulemusi kutsekogu juhatus 2024. aastal ei otsustanud.

Saneerimisnõustajate tegevuse peale kutsekogu juhatusele 2024. aastal haldusjärelevalvemenetluse algatamiseks alust andnud kaebusi ei esitatud.

Koja eestseisus, ametikogu ja kutsekogu juhatus on pidanud oluliseks ka tulenevalt kehtivast õiguskorrast liikmemaksude laekumise kontrollimist. Üldiselt on Koja liikmed tasunud liikmemaksu vastavalt kehtivale õiguskorrale.

Koja majandustegevust ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon, kelle esimees on Ly Müürsoo ja aseesimees Priit Petter.

2024. a vastati Koja kantseleis 1220 kirjalikule avaldusele, kirjale või taotlusele ning lisaks iganädalaselt 50 telefonikõnele, mis hõlmasid endas samalaadseid küsimusi kirjalikult esitatud avalduste, kirjade või taotlustega. Peamised küsimused olid esitatud kohtutäiturite tegevuse kohta: nõuete jäägi andmete kättesaamine ja nende erinevus andmebaasides/portaalides, kohtutäituri poole pöördumine, täitemenetluse alustamine, pangaarvete ja sõidukite arestimine või vabastamine, töötasu arestimine ja erisused töötasu alammäärast väiksema sissetuleku arestimisel, arestimine alampalga määra muutusel, pensioni ja peretoetusete arestimine, haigushüvitise arestimine, töötu- ja töövõimetoetuste ning vanemahüvitiste arestimine, päevaraha, koondamise ja lõpparve arestimine, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise arestimine, elatusmiinimumi äravõtmine, liigselt arestitud summa tagastamine, nõuete aegumine, kohtutäituri tasu arvestamine, viivised ja kohtutäituri tasu otsus, täitemenetluse peatamine, varale seatud keelumärgete eemaldamine, kinnistusraamatus andmete vaatamine, enampakkumiste korraldamine, maksegraafiku sõlmimine ja muutmine ning arveldusarve või töötasu vabastamine, elatise suurendamine, elatisvõla võlgnevus sundtäitmisele pööramiseks, üüri- ja töövaidluskomisjoni otsuse andmine sundtäitmisele, kuidas teada saada oma võlgnevusi ja kes on täitemenetlust läbiviivad kohtutäiturid, eesti.ee portaalis nähtuvate täitemenetlusregistri andmetega ja elatisvõla andmed, karistusregistris olevad andmed, maksehäire registris olevate andmete eemaldamine, kohtutäitur ei vasta kõnedele ega e-kirjadele, kohtutäituri vahetamine, võlgade koondamine ühe kohtutäituri alla, sama nõue mitme kohtutäituri juures täitmisel, arestimisaktide täitmine ja nende järjekord (tööandjate ja raamatupidajate pöördumised), arestimise aktide edastamine kolmandatele isikutele (andmete avaldamine kolmandatele isikutele), vanad kohtutäiturite arestid pangas ja sõidukitel, lapsega suhtlemine, täitemenetluse aegse elatisabi taotlemine jne. Pankrotimenetlustega seonduvalt tunti enim huvi füüsilise isiku pankroti alustamine, maksejõuetuse avaldus, võlgade ümberkujundamine, pankrotihaldur ei vasta kirjadele ega telefonile, pankrotihalduri kutsetegevuse suhtes haldusjärelevalve alustamise, nõuete esitamine pankrotimenetluses, pankrotimenetluses mittearestitava miinimumi, saamata jäänud töötasunõuete sissenõudmise või hüvitamise kohta, täitemenetluse algatamine pankrotimenetluse ajal. Küsimusi tuli ka võlanõustamise ja õigusabi osutajatelt.

Samuti vastati erinevate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse institutsioonide, Koja liikmete ja teiste isikute kirjadele ja taotlustele, milles anti selgitusi valdavalt Koja tegevusega seonduvates küsimustes. Koda on edastanud tähtaegselt isikutele õiguskorda selgitavad seisukohad ning vajadusel on Koja ameti- ja kutsekogu juhatus võtnud seisukoha, kas avaldus edastada Koja aukohtule või mitte. Samuti on Justiitsministeerium edastanud Koja aukohtule lahendamiseks mitmeid kaasusi.

Päringute arv täitemenetluse registrist andmete väljastamiseks oli 2023. aastaga võrreldes 3,7 % väiksem. 2024. aastal tehti Kojale 4639 täitemenetlusregistri päringut (3722 päringut e-posti, 104 posti teel ja 813 kantseleikülastust). Võrreldes 2023. aastaga vähenes täitemenetlusregistri andmete väljastamine e-posti teel 1,9 %, tavaposti teel 18,1 % ja kantseleikülastuste arv vähenes 9,4 %.

Koda jätkab informatsiooni avaldamist avalikus veebis ja intranetis. Koja kodulehel on kättesaadavad Koja organite protokollid ja otsused, asendusteated, koolitusteated jm. Koja liikmete teavitamiseks avaldati kuni aprillini 2024 igakuiselt infoleht, kus esitati kontsentreeritult vastava kalendrikuu olulisemad teemad. Seejärel muutis Koda infolehe auditooriumi ja sisu ning suunas infolehe avalikkuse teavitamisele täite- ja maksejõuetusmenetluse valdkonda puudutavate teemade selgitamisele. Infoleht avaldatakse kvartaalselt tellitava uudiskirjana.

Meediaga suhtles Koda valdavalt ajakirjanduslikele küsimustele reageerides. 2024. aastal ilmus ajakirjanduses kokku 107 artiklit, mis puudutasid teemat Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Valdkonna meediakajastus märksõnade järgi:
„täitur“ 1011, „pankrotihaldur“ 701, „maksejõuetus“ 664, „pankrotimenetlus“ 469, „täitemenetlus“ 438 ja „oksjonikeskus“ 77.

III KOJA VÕIMALIKEST JÄTKUTEGEVUSTEST 2025. AASTAL

Koda jätkab kehtivast õiguskorrast tulenevate ülesannete täitmist. 2025. aastal jätkatakse varasematel aastatel alustatud tegevusi. Ühekordse tegevusena luuakse ja täiendatakse Kojas olemasolevaid protsesse ja dokumentatsiooni, et Koja infoturbesüsteem oleks vastavuses Eesti infoturbestandardiga (E-ITS).

Suureks riskiks on ametikogu eelarvele Era Liisingu Inkassoteenuste AS-i esitatud nõue ametist vabastatud kohtutäituri Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju sissenõudmiseks summas 99 911,01 eurot. Sellele nõudele võivad lisanduda veel mitmed nõuded kokku üle 150 000 euro suuruses summas. Ametikogu juhatus on deklareerinud, et ametikogu eelarvest ei ole võimalik neid kahjusid hüvitada, kuna sellega halvatakse Koja avalik-õiguslike ülesannete täitmine. Koja seisukoht on, et Eesti Vabariik peab need kahjud riigivastutuse korras hüvitama. Koja aastaaruande koostamise ajaks ei ole ei kohtulikku ega kohtuvälist lõplikku otsust, et riik kahjud hüvitab ja ei nõua kahjusid regressi korras Kojalt omakorda sisse.

Õigusloome alase töö keskseks teemaks on jätkuvalt täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätete ajakohastamine ja täpsustamine, mis puudutavad kohtutäiturite tasumäärade tõstmist, menetluslike normide muutmist (sh täiteasjadega ühinemise regulatsioon, võlgnike sissetulekute arestimise regulatsioon jms) ning pankrotiseaduse muutmise eelnõu pankrotihaldurite tasumäärade muutmiseks. Ilmselt tuleb päevakorda ka ministeeriumide kavandatava riiginõuete täitmise ümberkorraldamise õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel osalemine.

2024. aastal valmisid e-Täituri ja TAPAIS2 arendused, mis on vajalikud andmekvaliteedi tõstmise ja korrektse toimikute halduse ning andmevahetuse tagamiseks Täitmisregistriga. Lõpetamisel on ka e-Täituri arendus tagamaks võimekust siirata infosüsteemi nende kohtutäiturite täitetoimikuid, kes soovivad oma menetlused Taavist üle tuua e-Täiturisse või hallata täitetoimikute andmed läbi tabeltöötlusfailide. Ühtlasi loob sama arendus võimekuse uute ja olemasolevate täitetoimikute halduseks läbi tabeltöötlusfailide. 2025. aastal jätkub mõlema arenduse tulemuste testimine. Seoses riiklikult plaanitava käibemaksumäära tõstmisega tuleb 2025. aastal taas ette võtta e-Täituri ja TAPAIS2-e ümberseadistamine. Kuna Täitmisregister ei ole veel töövalmis, siis lükkub ka registri andmesiire ning andmevahetuse töökorda seadmine 2025 aastasse. E-Täituri platvorm vajab tähelepanu andmebaasi ning arendusraamistiku uuendamise poolelt, kus kasutusel olevad tehnoloogiate tasemed on vananenud ning vajavad uuendamist.

Koda jätkab elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna ülalpidamist. Koja oksjonikeskkonnas suuremahulisi arendusi ei kavandata, vajadusel tehakse väikearendusi.

Koda peab jätkuvalt oluliseks täiendusõppesüsteemi arendamist ning vastava koostöövõrgustiku toimimist. Täiendusõppe korraldamine toimub vastavalt iga-aastasele koolituskavale. Valdavalt toimub koolituste finantseerimine Koja eelarve vahendusel, kuid näiteks Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga koostöös korraldatav seminar finantseeritakse otsearvetega õigusteaduskonnale. Jätkuvad kohtutäiturite ametipraktika ja pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamisele suunatud praktikumid.

Koja metoodikakomisjon korraldab 2025. aastal esmase väljaõppe koolitusseminarid eeldatavalt ühes voorus. Koolitusi finantseeritakse osavõtutasudest ja kutsekogu eelarvest.

Eeldatavalt toimub 2025. aasta jooksul vähemalt 1 kohtutäituri-, 1 pankrotihalduri ja 1 saneerimisnõustaja eksam. 2025. aastal hinnatakse 92 isiku täiendusõppekohustuse täitmise nõuetele vastavust.

Koda peab tähtsaks riigisisese koostöövõrgustiku jätkuvat arendamist eelkõige Justiits- ja Digiministeeriumi, maksejõuetuse teenistuse, kohtunike ja Riigikoguga. Peamisteks lahendamist vajavateks küsimusteks on täitemenetluse ja pankrotimenetluse aluste ja tasustamisega seonduvad õigusloomelised küsimused, aga ka mitmed praktilised menetlusökonoomiale suunatud tegevused.

Koja eestseisus on seisukohal, et 2024. aasta oli Kojale väga intensiivse töökoormusega aasta.
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE


Eestseisuse deklaratsioon


Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kinnitatud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest ja lisadest. Bilansimaht oli 31.12.2024 seisuga 624 492,15 eurot ja tulem -14 711,28 eurot.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti Vabariigis kehtivat head raamatupidamistava.

Koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab eestseisuse hinnangul õigesti ja õiglaselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Eestseisuse hinnangul on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda jätkuvalt tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik.

Kuupäev Allkiri

Eestseisuse esimees Katrin Vellet /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse aseesimees Maarja Roht /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Aleksandr Logussov /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Mati Kadak /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Aive Kolsar /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Urmas Tross /allkirjastatud digitaalselt/


Eestseisuse liige Maire Arm /allkirjastatud digitaalselt/






RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED





Bilanss







AKTIVA

31.12.2024
31.12.2023
Käibevara

EUR
EUR
Raha ja pangakontod



Ühisosa a/a SEB pangas

57 772,84
28 550,26
Ametikogu a/a SEB pangas

144 962,42
133 664,35
Kutsekogu a/a SEB pangas

96 583,66
136 776,04
Konverentsi a/a SEB pangas


10,14
Kokku raha ja pangakontod
Lisa 2
299 318,92
299 000,79




Nõuded ostjate vastu



Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks
Lisa 3
44 747,63
52 187,12




Mitmesugused nõuded



Muud lühiajalised nõuded

689,36
218,40




Viitlaekumised



Viitlaekumised liikmetelt
Lisa 4
83 290,94
115 765,77
Viitlaekumised riigieelarvest



Kokku viitlaekumised

83 290,94
115 765,77




Varud



Ettemaksed hankijatele


747,60
Maksude ettemaks

34,77
395,22
Laovarud

2 526,72
2 526,72
Varud kokku

2 561,49
3 669,54




Käibevarad kokku

430 608,34
470 841,62




Pikaajalised nõuded



Nõue Urmas Tärno vastu2

193 883,81
193 982,69




AKTIVA KOKKU

624 492,15
664 824,31





PASSIVA



Kohustused



Lühiajalised kohustused



Lühiajalised võlakohustused panga ees

535,46
500,39
Liikmete ettemaksud
Lisa 5
1 032,38
58,90
Võlad tarnijatele

33 793,69
35 300,30
Maksukohustused
Lisa 6
15 332,18
16 266,06
Viitvõlad
Lisa 7
28 906,46
26 124,32




Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud
Lisa 8
12 491,40
14 767,34
Justiitsministeeriumi toetus kutsekogu tegevuseks

0,00
24 695,14
Elatise vahendamise tasu tagastatav osa

0,00
0,00








Lühiajalised kohustused kokku

92 091,57
117 712,45




Kapital



Aruandeaasta kasutamata liikmemaks

-14 711,28
30 536,45
Eelmiste per. kasutamata liikmemaks

547 111,86
516 575,41
Kapital kokku

532 400,58
547 111,86




PASSIVA KOKKU

624 492,15
664 824,31


Tulemiaruanne
(skeem 1)




Tulud
2024 (EUR)
2023 (EUR)
Liikmemaksud


Liikmemaksud kohtutäituritelt
703 199,77
728 791,23
Liikmemaksud pankrotihalduritelt
94 357,98
127 024,41
Liikmemaks kokku
797 557,75
855 815,64



Muud tulud


Tasud usaldusisikutelt
13 205,15
0,00
Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksam
381,00
508,00
Kohtutäituri eksam
889,00
1 397,00
Tagatisraha
43 898,64
18 193,78
Ametikogu suvepäevad
0,00
19 026,00
Ametikogu muu tulu
481,52
634,11
Kutsekogu muu tulu
157,22
0,00
Koja liikmete postkastid
3 452,34
3 610,48
E-Templi sertifikaatide vahendamine
2 255,00
2 255,00
Extend-Law litsentsitasud
15 360,00
15 920,00
Koolitus
50 530,44
41 751,40
Välisriigist elatise vahendamise tasud
10 189,36
9 218,40
Elatise sissenõudmise tasud
149 454,79
116 946,76
Toetus kutsekogu tegevuse katteks
24 695,14
20 304,86
Kokku muud tulud
314 949,60
249 765,79



Tulud kokku
1 112 507,35
1 105 581,43



Kulud


Mitmesugused tegevuskulud Lisa 9
773 856,71
750 780,88
Tööjõukulud Lisa 10
353 422,54
324 297,24
s.h palgakulu
264 142,34
242 491,71
sotsiaalmaks
87 166,95
79 950,89
töötuskindlustusmaks
2 113,25
1 854,64
Tehingud seotud osapooltega
0,00
0,00
Kulud kokku
1 127 279,25
1 075 078,12
Tulem põhikirjalisest tegevusest
-14 771,90
30 503,31



Finantstulud


Ühisosa intress jooksevkontolt
7,70
5,36
Kutsekogu intress jooksevkontolt
26,89
7,18
Ametikogu intress jooksevkontolt
26,03
20,60
Finantstulud kokku
60,62
33,14



Aruandeaasta tulem
-14 711,28
30 536,45

RAHAVOOGUDE ARUANNE




31.12.2024

31.12.2023
RAHAVOOG PÕHIKIRJALISEST TEGEVUSEST
EUR

EUR
Puhaskasum/-kahjum
-14 711,28

30 536,45
Nõuded liikmete vastu
7 439,49

-4 618,10
Viitlaekumised
32 474,83

-5 363,58
Muud nõuded
-470,96

-218,40
Varud
1 108,05

-478,83
Muud pikaajalised nõuded
98,88

99,12
Arvelduskrediidi saldo muutus
35,07

211,06
Justiitsministeeriumi toetus kutsekogu tegevuseks
-24 695,14

24 695,14
Liikmete ettemaksud
973,48

-4,75
Võlad tarnijatele
-1 506,61

1 834,88
Maksukohustused
-933,88

3 796,50
Viitvõlad
2 782,14

6 371,23
Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud
-2 275,94

4 590,60
Kokku rahavood aruandeaasta põhitegevusest
318,13

61 451,32




RAHAJÄÄGI MUUTUS
318,13

61 451,32




Kassa ja pangakontode jääk aasta alguses
299 000,79

237 549,47
Kassa ja pangakontode jääk aasta lõpus
299 318,92

299 000,79




KOKKU RAHAJÄÄGI MUUTUS
318,13

61 451,32


Kapitali aruanne





Kapital 31.12.2024
Muutus
31.12.2023
Aruandeaasta kasutamata liikmemaks -14 711,28
-45 247,73
30 536,45
Eelmiste aastate kasutamata liikmemaks 547 111,86
30 536,45
516 575,41
Kapital kokku 532 400,58
-14 711,28
547 111,86



RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD


Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamise alused

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku majandusaasta aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõudeid.

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2024 ja aastaaruande koostamispäeva 7.03.2025 vahemikus.

Arvestuse alused
Majandustehingud kirjendatakse soetusmaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist.

Nõuete hindamine
Ostjatelt laekumata arveid on hinnatud bilansis lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi.

Materiaalne põhivara
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole seisuga 31.12.2024 soetanud põhivara. Põhivaraks loetakse varad maksumusega üle 2000 euro ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse lineaarset meetodit. Ehitistelt arvestatakse amortisatsiooni kord aastas 4-5 %, seadmetelt ja inventarilt 10-33 % aastas.

Puhkusereserv
Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustusena töövõtjate ees.


Lisa 2 Raha


Ühisosa a/a SEB pangas
57 772,84


Ametikogu a/a SEB pangas
144 962,42


Kutsekogu a/a SEB pangas
96 583,66


Kokku
299 318,92





Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks



Laekumata koolitusarved
1 342,32


Laekumata digitempli teenusarved
0,00


Laekumata kutsekogu liikmemaks
4 467,26


Laekumata ametikogu liikmemaks
34 726,24


- novembri liikmemaks, mille laekumise tähtaeg oli 12.01.2025
34 511,75


- K. Laiõuna võlgnevus
392,07


Laekumata 2024 e-posti aadressi vahendus, arve koostatud 3.01.2025
4 211,81


Kokku
44 747,63





Lisa 4 Viitlaekumised



Ametikogu liikmemaks 2024.a detsembri kuu eest,
53 420,76


mille kohta arved esitatakse 20.01.2025



Kutsekogu liikmete 2024. a halduri, ajutise halduri ja
29 870,18


saneerimisnõustaja tasult juurde arvestatav liikmemaks, mille


esitatakse kohta arved 10.03.2025 v.a ettemaksuna tasutud


2024. a.-l
 


Kokku viitlaekumised
83 290,94





Lisa 5 Liikmete ettemaksed



Kutsekogu liikmete ettemaksed
1 032,38


Ametikogu liikmete ettemaksed



Kokku
1 032,38


Lisa 6 Maksukohustused


Käibemaks KMD 12 tasumise tähtaeg 20.01.2025
1 626,79

Sotsiaalmaks*
8 143,58

Kinnipeetud tulumaks*
4 316,05

Töötuskindlustusmaks*
539,16

Kogumispension*
274,10

Erijuhtude tulumaks
432,50

Kokku
15 332,18
* Maksud novembri töötasult, mis maksti välja 1.12.2024 ja deklareeritakse ning makstakse 10.01.2025

Lisa 7 Viitvõlad


Palga võlg**
21 524,54

Sotsiaalmaks**
7 207,19

Kinnipeetud tulumaks**


Töötuskindlustusmaks**
174,73

Kogumispension**


Kokku
28 906,46
** Töötasu detsember 2024 eest, mis makstakse välja 02.01.2025 ja maksud tasutakse 10.02.2025

Lisa 8
Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud

Arvestatud puhkusereserv
9 335,88

Puhkusereservi sotsiaalmaks
3 080,83

Puhkusereservi töötuskindlustus
74,69

Kokku
12 491,40

Lisa 9
Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes



2024
2023


Ühisosa kulud



Toetused õigusteadusele
2 000,00
0,00

Sidekulu
4 141,97
1 120,49

Majanduskulud
33 468,64
25 565,23

Lähetuskulud
636,17
1 778,79

Koolituskulud (sh koolituslähetus)
260,78
293,58

Administreerimiskulud
21 102,85
28 169,10

Koja kindlustus
305,07
273,48

Pangakulud
186,05
234,88

Esindus- ja eestseisuse kulud
1 733,46
1 877,64

Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia
27 901,90
27 931,98

Koja koolitused
17 238,26
13 887,38

Muud tegevuskulud
4 730,00
3 840,00

Lootusetu võlgnevuse kuluks kandmine
0,00
0,00

Ühisosa erisoodustus
5 636,06
3 735,91

Kokku ühisosa kulud
119 341,21
108 708,46





Ametikogu kulud



Ametikogu Rahvusvahelise Koja liikmemaks
1 330,00
2 017,00

Koja kindlustus
7 260,00
6 600,00

Ametikogu pangateenused
148,31
139,10

Kohtutäiturite eksamid
280,00
257,50

Administreerimiskulud
0,00
0,00

Välisriigist elatise vahendamise tasude kulud
10 189,36
9 218,40

Elatise sissenõudmise tasude kulud
149 454,79
116 946,76

Infotehnoloogia arendamine - ETIS, TAPAIS, oksjonikeskuse jm arendus- ja halduskulu
418 629,13
437 803,54

Kohtumenetluste riigilõiv
192,04
1 120,00

Koolituskulud
2 758,80
500,00

Lähetuskulud
150,00
0,00

Ametikogu suvepäevade korraldus
0,00
26 995,91

Muud tegevuskulud
2 465,80
3 808,00

Ametikogu reserv, asendajabüroo kulud, pangaülekanded jm
13 935,81
16 590,43

• sh. õigusabikulud
13 505,40
16 113,60

Kokku ametikogu kulud
606 794,04
621 996,64





Kutsekogu kulud



Pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksamid
120,00
85,83

Koolituskulud
26 998,57
14 866,27

Administreerimiskulud
13 370,67
20,74

EAIP liikmemaks
0,00
1 120,00

Kutsekogu pangateenused
51,41
35,78

Toetus konverentsile
0,00
0,00

Infotehnoloogia arendamine
0,00
0,00

X-tee ja e-oksjon
4 026,28
3 716,24

Riigilõiv
0,00
175,00

Lootusetu võlgnevuse kuluks kandmine
0,00
55,92

Muud tegevuskulud
3 154,53
0,00

Kokku kutsekogu kulud
47 721,46
20 075,78





Kokku mitmesugused tegevuskulud
773 856,71
750 780,88

Lisa 10 Tööjõukulud
353 422,54

sh. ühisosast tasutud tööjõukulud
101 245,24

sh. ühisosast korrigeeritud puhkusereservi kulud
-511,12

sh. ametikogust tasutud tööjõukulud
219 372,53

sh. ametikogust korrigeeritud puhkusereservi kulud
-1 692,57

sh. kutsekogust tasutud tööjõukulud
35 079,38

sh. kutsekogust korrigeeritud puhkusereservi kulud
-70,92

Lisa 11 Omakapital

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja omakapital kujuneb kasutamata liikmemaksudest. Majandusaasta tulemit dividendidena liikmete vahel välja ei jaotata ning reservide moodustamise kohustust ei ole.


Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisus on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja heaks kiitnud.

2024. a majandusaasta aruanne on kinnitatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralise ameti- ja kutsekogu koosoleku otsusega 20. märtsil 2025. a.



Katrin Vellet, esimees /allkirjastatud digitaalselt/




Maarja Roht, aseesimees /allkirjastatud digitaalselt/




Aleksandr Logussov, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Mati Kadak, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Aive Kolsar, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Urmas Tross, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Maire Arm, eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/





Tallinnas, 20. märtsil 2025