Menetluskulude hüvitamine


Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3231
Haldusasi
Tallinna linna kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 04.06.2024 otsuse nr 11.2-37/24/571 ja Kliimaministeeriumi 28.10.2024 vaideotsuse nr 1-17/24/3287-5 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inge Lumiste
Vastustaja I – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Katri Oja
Vastustaja II – Kliimaministeerium, volitatud esindaja Nele Mals
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON
1. Rahuldada kaebus ja tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 04.06.2024 otsus nr 11.2-37/24/571 koos Kliimaministeeriumi 28.10.2024 vaideotsusega nr 1-17/24/3287-5.
2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Tallinna linna kasuks välja menetluskulu 525 eurot ja Kliimaministeeriumilt Tallinna linna kasuks välja menetluskulu samuti 525 eurot.
3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.03.2025 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse ja majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020“ § 35 alusel otsustati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 17.10.2017 käskkirjaga nr 6-12/17-065 anda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (edaspidi toetuse saaja) toetust Reidi tee ehitamiseks. 0
2. Toetuse saaja kooskõlastas riigihanke „Reidi tee ehitus Tallinnas“ alusdokumendid ning hanketeate Tehnilise Järelevalve Ametiga.
3. Toetuse saaja viis riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 193284 (hanketeade avaldati 09.03.2018).
4. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti 25.06.2018 edukaks tunnistatud ühispakkujatega KMG Inseneriehituse AS ja Verston OÜ ehitustööde töövõtuleping nr 2106181 maksumusega 31 761 252,37 eurot (käibemaksuta). Töövõtulepingu kohaselt on lepingu üldtingimustena käsitatavad „Ehituse töövõtulepingu üldtingimused (ETÜ 2013)” (edaspidi üldtingimused).
5. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 04.06.2024 otsuse nr 11.2-37/24/571 finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise osalise muutmise kohta, millega luges riigihanke viitenumbriga 193284 „Reidi tee ehitus Tallinnas“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 2 642 573,02 eurot (sh käibemaks), millest toetus moodustab 2 246 187,09 eurot ja omafinantseering 396 385,93 eurot (edaspidi ka finantskorrektsiooniotsus). Finantskorrektsiooniotsus tugineb RTK seisukohal, et toetuse saaja ei ole riigihanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (RHS) sätestatud korda, kuna on rikkunud RHS alljärgnevalt:
‒ Hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud standardeid, kuid lisatud ei ole märget „või sellega samaväärne“. RTK hinnangul on toetuse saaja rikkunud RHS § 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustusi, kuna ei ole kõikidele tehnilise kirjelduse lisaks olevas ehitusprojektis ja selle lisades viidatud standarditele lisanud märget „või sellega samaväärne“;
‒ Toetuse saaja on kehtestanud konkurentsi piirava kvalifikatsioonitingimuse, kuna nägi riigihanke alusdokumendis ette, et elektri- ja sidetööde eest vastutava isikul peab olema elektrialane kõrgharidus, vähemalt kehtiv B-pädevustunnistus või kutsetunnistus elektriinseneri tase 6 (või välisriigis omandatud pädevuse puhul elektriohutuse § 30 kohane personali sertifitseerimise asutuse tõend). Vaidlustatud otsuse kohaselt leiab RTK, et ebamõistlikuks tuleb pidada toiminguid, mille tegemist nõutakse pakkujalt juba pakkumuse esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud teenuse osutamisele (hankelepingu täitmisele), mistõttu oleks asjakohane nõuda neid alles edukaks tunnistatud pakkujalt.
6. RTK kohaldas rikkumiste eest finantskorrektsiooni määra vastavalt 5% ja 10%, tervikuna rakendas RTK finantskorrektsioonimäära 10%.
7. Toetuse saaja ei nõustunud RTK finantskorrektsiooniotsusega ja esitas 03.07.2024 selle peale vaide Kliimaministeeriumile (KliM).
8. 28.10.2024 tegi KliM vaideotsuse nr 1-17/24/3287-5 , millega jättis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti vaide 04.06.2024 otsusele nr 11.2-37/24/571 rahuldamata.
9. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.11.2024 Tallinna linna (edaspidi ka kaebaja) kaebus RTK 04.06.2024 otsuse nr 11.2-37/24/571 ja KliM, 28.10.2024 vaideotsuse nr 1-17/24/3287-5 tühistamiseks.
10. Kaebaja esitas 28.11.2024 taotluse, milles palus piirata kaebusega esitatud ehitustöövõtu lepingu nr 2106181 esitatud lisadele juurdepääsu, sest need sisaldavad ärisaladust.
11. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 18.12.2024 anud määrusega menetlusse ja määras vastustajateks RTK ja KliM-i. Kaebaja esitas täiendava selgituse seoses taotlusega juurdepääsupiirangu rakendamiseks. Juurdepääsupiirangu rakendamise vajadus langes ära.
12. RTK vastas kaebusele 15.01.2025 ja võttis kaebuse õigeks.
13. KliM vastas kaebusele 20.01.2025 ja võttis kaebuse samuti õigeks.
KOHTU PÕHJENDUSED
14. Vastavalt HKMS § 27 lg-le 3 on vastustajal õigus kaebus õigeks võtta. HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõuetega. Õigeksvõtmise järel ei hinda kohus poolte sisulisi väiteid, vaid rahuldab kaebuse.
Vastustajad on oma esitatud avaldustes kaebuse selgesõnaliselt õigeks võtnud. Haldusasja menetluses ei osale kolmandaid isikuid, kelle õigusi saaks kaebuse õigeksvõtmine puudutada (HKMS § 159 lg 4). Seega puudub alus kaebuse õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Kohus võtab kaebuse õigeksvõtmise avaldused vastu ja rahuldab kaebuse (HKMS § 159 lg 1).
15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 5 esimene lause näeb ette, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kuna kohus võttis õigeksvõtud vastu ja rahuldas kaebuse, peavad kuni õigeksvõtuni tekkinud menetluskulud kandma vastustajad. Ühtlasi jäävad vastustajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 108 lg 5).
Tallinna linna menetluskulud on kaebuselt tasutud riigilõiv summas 1050 eurot. Tasutud riigilõiv 1050 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb eeltoodut arvestades vastustajatelt kaebaja kasuks välja mõista. Vaidlustatud otsuse tegi RTK. Vaidlustatud vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata, tegi KliM. Antud juhul on menetluskulu väljamõistmine põhjendatud mõlemalt vastustajalt, sest kaebuse esitamise ajendiks oli mõlema vastustaja tegevus. Seega tuleb nii RTK-lt kui ka KliM-lt välja mõista menetluskulu 525 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
kohtunik