Justiitsministri 30. aprilli 2008. a määruse nr 18 „Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 30. aprilli 2008. a määruse nr 18

„Narkootilise või psühhotroopse aine või

nende lähteaine säilitamise, õppeotstarbel

kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 42 lõike 9 ja § 7 lõike 3 alusel. Justiitsministri 30. aprilli 2008. a määruses nr 18 „Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Narkootilise, psühhotroopse ja uue psühhoaktiivse aine käitlemise kord“; 2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 7 lõike 3“ tekstiosaga „§ 42 lõike 9 ja § 7 lõike 3“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse: 1) asitõendiks oleva või konfiskeerimisele kuuluva narkootilise või psühhotroopse aine (edaspidi aine) või esimesse kategooriasse kuuluva lähteaine (edaspidi lähteaine) säilitamise, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord ja 2) uue psühhoaktiivse aine säilitamise, tagastamise ja hävitamise kord.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Uue psühhoaktiivse aine säilitamine, tagastamine ja hävitamine (1) Uut psühhoaktiivset ainet säilitatakse instituudis aine säilimist tagaval viisil kuni selle narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kandmiseni. Nimekirja kantud aine hävitatakse käesoleva määruse §-s 4 sätestatud korra kohaselt. (2) Kui uut psühhoaktiivset ainet ei ole ühe aasta jooksul aine identifitseerimise kuupäevast arvates narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud, tagastatakse aine õigustatud isikule, kes on korrakaitseorganile taotluse esitanud. (3) Kui õigustatud isik ei ole aine tagastamist taotlenud või õigustatud isikut ei ole tuvastatud, hävitatakse aine pärast korrakaitseorganilt vastava teate saamist käesoleva määruse §-s 4 sätestatud korra kohaselt.“; 5) paragrahvi 4 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „või lähteaine“ sõnadega „või uue psühhoaktiivse aine“; 6) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

24.03.2025 nr 4

„(1) Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ § 3 lõike 3 kohaselt eriarvestusele kuuluv aine hävitatakse instituudi ettepanekul.“; 7) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui uus psühhoaktiivne aine kantakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, hävitatakse aine käesoleva paragrahvi kohaselt selle narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvuse järgi. (12) Kui uut psühhoaktiivset ainet ei kanta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, hävitatakse aine käesolevas paragrahvis lähteainete kohta sätestatu kohaselt.“; 8) paragrahvi 4 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lõike 4 ja selle määruse lisa 1 kohaselt arvestusele kuuluva aine (III–V nimekirja aine) hävitamise“ tekstiosaga „„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine” § 3 lõike 4 ja kohaselt arvestusele kuuluva aine hävitamise“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse läbivalt pärast tekstiosa „või lähteaine“ tekstiosaga „või uue psühhoaktiivse aine“. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler

1

Justiitsministri määruse

„Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine

säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise

kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse justiitsministri 30. aprilli 2008. a määrust nr 181 „Narkootilise või

psühhotroopse aine või nende lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja

hävitamise kord“ (edaspidi määrus).

Määruse muudatused on tingitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse (NPALS) muutmisest, millega kehtestati tingimused uue psühhoaktiivse aine

käitlemise kohta. Uue regulatsiooni kohaselt on korrakaitseorganil võimalik isikult hoiule võtta

aine, mis ei ole sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 732 „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemine“ alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud, kuid mis on riikliku

ekspertiisiasutuse hinnangul uus psühhoaktiivne aine. Aine antakse hoiule riiklikule

ekspertiisiasutusele üheks aastaks, mille jooksul otsustatakse, kas uus psühhoaktiivne aine

kantakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja või mitte.

NPALS-i täiendati §-ga 42, mille lõike 9 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega uuest psühhoaktiivsest ainest teavitamise ning aine üleandmise, tagastamise,

säilitamise ja hävitamise täpsema korra. Siseministri 07.03.2008. a määrusega nr 233

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete üleandmise vormistamise ja

säilitamise kord“ kehtestatakse uue psühhoaktiivse aine üleandmise ja tagastamise kord

eelkõige korrakaitseorganile. Määruse muutmine on vajalik selleks, et kehtestada täpsem uue

psühhoaktiivse aine säilitamise, tagastamise ja hävitamise kord riikliku ekspertiisiasutuse jaoks.

Määruse muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi

Valitsuse tööplaaniga. Määruse muutmise vajadus tuleneb NPALS-i muutmisest ja seaduse §

42 lõikes 9 uue volitusnormi sätestamisest.

Justiitsministri 30. aprilli 2008. a määruse nr 18 „Narkootilise või psühhotroopse aine või nende

lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“ muutmise

määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika

osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (5332 1991,

[email protected]) ja õigusloomejuristide järelkasvuprogrammi praktikant Johanna

Maria Kosk. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108082014002?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/125042024010?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011121?leiaKehtiv

2

Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, kuna esiteks on vaja lisada uus psühhoaktiivne aine

ning teiseks ei kajasta määruse pealkiri ka kehtiva määruse volitusnormist tulenevalt kõiki

etappe. Kuna määruses on eraldi § 1, mis sisaldab reguleerimisala, siis võib pealkiri olla

üldisem, sest tarbetu on dubleerida pealkirja ja reguleerimisala.

Pealkirja muutmine on vajalik õigusselguse huvides, et ka määruse pealkirjas oleks kajastatud,

et määrusega on muu hulgas reguleeritud uue psühhoaktiivse aine säilitamise ja hävitamise

kord.

Punktiga 2 lisatakse määruse preambulisse viide narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse § 42 lõikele 9, kuna tegemist on uue volitusnormiga, mis NPALS-i

muudatusega kehtestati. Määrusesse jääb alles viide narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse § 7 lõikele 3.

Punktiga 3 muudetakse määruse § 1 teksti selliselt, et määruse reguleerimisalas oleks nii

kehtiva määruse aluseks oleva volitusnormi loetelu kui ka uue psühhoaktiivse aine

lisandumisega seoses kehtestatud volitusnormi sisu mida reguleeritakse selle määrusega. Uus

psühhoaktiivne aine lisatakse eraldi punktina, kuna muudetav määrus käsitleb peamiselt

asitõendiks olevat või konfiskeerimisele kuuluvat narkootilist või psühhotroopset ainet ja nende

lähteainet, kuid uue psühhoaktiivse aine puhul ei ole tegemist asitõendi või konfiskeerimisele

kuuluva ainega. Samuti on kehtiva määruse aluseks olev volitusnorm laiem, sisaldades

muuhulgas ainete säilitamise, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks üleandmist

ja hävitamist. Uue psühhoaktiivse aine puhul reguleeritakse aga käesoleva määrusega selle aine

säilitamine, tagastamine ja hävitamine. NPALS § 42 lõikes 9 sisalduva volitusnormi alusel

tuleks rakendusaktis reguleerida lisaks nimetatutele ka uuest psühhoaktiivsest ainest

teavitamise ning aine üleandmine, kuid need on politsei tegevused ja ei kuulu käesoleva

määruse alla.

Punktiga 4 täiendatakse määrust §-ga 21, millega sätestatakse uue psühhoaktiivse aine

säilitamine.

- Lõike 1 kohaselt säilitatakse uut psühhoaktiivset ainet instituudis aine säilimist tagaval viisil

kuni selle narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kandmiseni. Kui aine kantakse

nimekirja, siis ta hävitatakse määruse §-s 4 sätestatud korra kohaselt, st samamoodi nagu muu

nimekirja kantud aine.

Tähtis on, et ainet tuleb instituudis hoida säilimist tagaval viisil, sest juhul kui ainet ühe aasta

jooksul aine identifitseerimise kuupäevast arvates narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirja ei kanta, peab aine õigustatud isikule tagastama ning lõpeb aine suhtes NPALS-i järgi

käitlemise erinõuete kohaldamine.

- Aine tagastamist täpsustab lõige 2, mille kohaselt tagastatakse uus psühhoaktiivne aine, kui

seda ei ole ühe aasta jooksul aine identifitseerimise kuupäevast arvates narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirja kantud, õigustatud isikule.

Aine tagastatakse õigustatud isikule, kes on taotluse korrakaitseorganile esitanud. Nimelt võib

NPALS § 42 lõike 5 järgi esitada õigustatud isik aine tagastamiseks kirjaliku taotluse aine hoiule

võtnud korrakaitseorganile. Kui tagastatavat ainet hoiustatakse EKEI-s, lepivad

korrakaitseorgan ja EKEI omavahel kokku, kuidas tagastamine täpselt toimub, ja

korrakaitseorgan teatab õigustatud isikule, kust viimane aine kätte saab. Kuna tagastamise

3

otsuse teeb korrakaitseorgan, tuleb õigustatud isikul probleemide korral või otsuse

vaidlustamiseks samuti pöörduda korrakaitseorgani poole.

- Lõike 3 kohaselt tuleb aine hävitada ka siis, kui õigustatud isik ei ole aine tagastamist

taotlenud või õigustatud isikut ei ole tuvastatud.

Säte reguleerib erandlikku olukorda. Tõenäoliselt on üldjuhul õigustatud isik olemas ja ka

avaldanud soovi saada oma aine tagasi. Säte on õigusselguse huvides vajalik, sest erandlikel

juhtudel võib aine jääda EKEI-sse ning selle hävitamine tuleb korraldada seal. Kuna EKEI ise

vahetult õigustatud isikuga ei suhtle, vaid see on korrakaitseorgani ülesanne, peab

korrakaitseorgan ise EKEI-d teavitama, kui õigustatud isik ei ole ühe aasta jooksul aine

tagastamist taotlenud või õigustatud isikut ei ole tuvastatud.

Punktidega 5–8 muudetakse määruse § 4.

- Paragrahvi 4 pealkirja muudetakse, lisades pärast sõnu „või lähteaine“ sõnad „või uue

psühhoaktiivse aine“.

- Paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse uuesti, kuna lõike tekst koosneb suures osas sotsiaalministri

18. mai 2005. a määruse nr 73 pealkirjast, mida on muudetud muutmise määrusega, mis on

jõustunud 15.07.20224. Samuti muudetakse sulgudes olevat osa, kus kehtivas määruses on I ja

II nimekirja aine, kuid vahepeal tehtud muudatuste tõttu tuleks lisada VI nimekirja aine. Selleks

aga, et ainete nimekirjades tulevikus tehtavad muudatused ei tekitaks vajadust määrust muuta,

jäetakse sulgudes olev osa tekstist välja. See osa ei ole vajalik, kuna viide sotsiaalministri

määrusele paragrahvi täpsusega ning selle alusel kehtestatud lisale on piisav ja ei ole vaja

täpsustada, millise nimekirja ainetega on tegemist.

Samasugune muudatus tehakse § 4 lõikes 6, mis sisaldab samuti viidet sotsiaalministri

määrusele, mille pealkirja on muudetud. Justiitsministri määrus tuleb viia kehtiva õigusega

kooskõlla.

- Paragrahvi 4 lisatakse lõige 11, millega sätestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirja kantud uue psühhoaktiivse aine hävitamine. Nimelt tuleb uue psühhoaktiivse aine

hävitamisel lähtuda selle nimekirja kuuluvusest, kuna eri nimekirjades olevad ained tuleb

hävitada erineva korra järgi vastavalt määruse §-le 4.

Kuivõrd ekspertiisi ja menetluse käigus võib selguda, et hoiule võetud uus psühhoaktiivne aine

on tegelikult narkootiline või psühhotroopne aine ja see otsustatakse kanda narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirja, tuleb ka aine hävitamisel lähtuda selle kohast nimekirjas. See

on oluline, sest eri nimekirjades olevad ained hävitatakse erineval viisil.

Seega näiteks juhul, kui hoiule võetud uus psühhoaktiivne aine kantakse I, II või VI nimekirja,

tuleb lähtuda selle hävitamisel määruse § 4 lõigetest 2–5 ning vajalik on komisjoni

moodustamine ja relvastatud valve. Kui aine kantakse aga III või V nimekirja, tuleb lähtuda

määruse § 4 lõikest 6, mille kohaselt korraldab aine hävitamise EKEI või jäätmekäitlusettevõtte

vastutav isik.

- Paragrahvi 4 lisatakse lõige 12, millega sätestatakse nimekirja kandmata uue psühhoaktiivse

aine hävitamine, mida tuleb teha lähteainetega samas korras.

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072022002

4

Sisuliselt on tegemist erandliku olukorraga, kus uus psühhoaktiivne aine ei ole ühe aasta jooksul

kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning õigustatud isik ei ole soovinud

saada ainet tagasi või õigustatud isikut ei ole tuvastatud. Kuna tegemist ei ole narkootilise ega

psühhotroopse ainega ning möödunud on aasta, lõpeb alus aine hoidmiseks ning aine tuleb

õigustatud isiku taotlusel talle tagastada. Küll aga, juhul kui isik ainet tagasi ei soovi või isikut

pole, tuleb aine hävitamine korraldada EKEI-s ning selle olukorra lahendamiseks säte vajalik

ongi.

Sellisel juhul tuleks EKEI-s aine hävitada nagu lähteaine, sest määruses sisalduv lähteaine

hävitamise kord on kõige vähem koormav ja kõige lihtsam EKEI jaoks. Samuti, kuivõrd aine

puhul ei ole tegemist narkootilise ega psühhotroopse ainega, puudub vajadus lisameetmete,

nagu näiteks komisjoni moodustamise või relvastatud valve järele.

Punktiga 9 täiendatakse määruse § 5 läbivalt pärast tekstiosa „või lähteaine“ tekstiosaga „või

uue psühhoaktiivse aine“.

Muudatusega täpsustatakse, et ka süütegude ennetamise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil

ning õppeotstarbel kasutatava uue psühhoaktiivse aine säilitamist, üleandmist ja hävitamist

käsitlevaid dokumente tuleb säilitada EKEI-s viis aastat.

Dokumentide säilitamise nõue on samasugune kui määruse kohaselt asitõendiks oleva või

konfiskeerimisele kuuluva aine või lähteaine puhul. Uue psühhoaktiivse aine kohta viis aastat

dokumentide säilitamine on sobilik ning puudub vajadus kehtestada teistsugust tähtaega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõjutatud sihtrühmad valdkonnas

Muudatus mõjutab otseselt EKEI keemiaosakonna kohtueksperte ja töötajaid, kes teevad

narkootiliste ainete ekspertiise ning aitavad neid ette valmistada ja vormistada, samuti töötajaid,

kes tegelevad ainete säilitamise ja hävitamisega.

Lisaks mõjutab muudatus kaudsemalt korrakaitseorganeid: Politsei- ja Piirivalveametit (PPA)

ning Maksu- ja Tolliametit (MTA), kes isikutelt hoiule võetud aineid EKEI-sse ekspertiisi ja

hoiule saadavad. MTA ning PPA avastasid 2022. aastal kokku 46 korral uusi psühhoaktiivseid

aineid, mille puhul oli kahtlus, et ainet ei kasutata meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, ning

2023. aastal avastati selliseid aineid 85 korral.

Kuni 1. augustini 2024 kehtinud siseministri 27.06.2014. a määruse nr 28 „Politsei- ja

Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“ kohaselt oli PPA teenistuskohtade piirarv 5570,

mille hulgas oli 4283 politseiametniku ametikohta. Siiski on tegelikult täidetud ametikohti

sellest vähem. Riigikontrolli 2020. aasta andmete kohaselt töötas PPA-s täistööajale taandatult

3875 politseiametnikku.

MTA puhul mõjutavad muudatused ametnikke, kes vastavalt oma pädevusele teevad kontrolli

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle.

Järelikult ei puuduta muudatused suurt sihtrühma.

5

4.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused)

Sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatustega luuakse selgust ja täpsustatakse NPALS-iga kehtestatud korda, mille tulemusel

on EKEI ekspertide jaoks arusaadavam, millistel tingimustel ja kuidas tuleks uut

psühhoaktiivset ainet instituudis säilitada ja hävitada.

Määruse tulemusel ei muutu siiski võrreldes senisega kohtuekspertide ekspertiiside

koostamine, tellimine ega tegemine. Tegu on pigem tehniliste muudatustega, millega

täpsustatakse ainete instituudis säilitamise ja hävitamise korda.

Seetõttu ei ole määruse muudatuste mõju suur.

4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

(asutuste korraldus)

Sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta

Kuna senisega võrreldes ei looda uut töökorraldust ega uusi ekspertiisi tegemise tingimusi, ei

too muudatus EKEI ekspertidele ega töötajatele kaasa olulisi muudatusi töös. Uute

psühhoaktiivsete ainete säilitamise ja hävitamise kohustus võib tuua kaasa mõned muudatused,

mis pigem on väikesed.

Samuti ei mõjuta muudatus ekspertiisi tellijaid MTA-d ja PPA-d, kuna ekspertiisi tehakse

endisel kujul ja korras. Tegemist on positiivse õigusliku muudatusega, mis annab parema

selguse uute psühhoaktiivsete ainete EKEI-s säilitamise ja hävitamise kohta.

Kokkuvõttes on määruse muudatuste mõjud väikesed.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisatulu, kuid EKEI-le võivad tekkida lisakulud, mis on

tingitud uute psühhoaktiivsete ainete säilitamisest ja hävitamisest, samuti ekspertiiside

tegemisest.

Samas ei ole ainete hoidmise kulu märkimisväärne, sest EKEI-l on kehtiv kohustus säilitada ka

asitõendiks olevaid või konfiskeerimisele kuuluvaid aineid või lähteaineid ning selleks on

vastavad võimalused ja tingimused juba olemas. Ka ei ole uute psühhoaktiivsete ainete osakaal

märkimisväärselt suur: korrakaitseorganid avastasid 2022. aastal kokku 46 ning 2023. aastal 85

korral uusi psühhoaktiivseid aineid. Samuti peab EKEI igal juhul korraldama narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete hävitamise ning eelduslikult ei mõjuta uute psühhoaktiivsete ainete

lisandumine nende hulka suuresti asutuse kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Jõustumise ettevalmistamine ei nõua pikemat aega, kuna tegu

on toimiva süsteemiga, milles põhimõttelisi muudatusi ei tehta.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

6

Eelnõu esitati Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Mitteametliku tagasiside esitas

Siseministeerium ning see võeti arvesse. Teised kooskõlastasid eelnõu vaikides.