Kiri

1

Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit

Kollektiivleping Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit (edaspidi nimetatud Pooled). Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi, õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte tõsta ja lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu. Kollektiivleping on kooskõlas dokumendiga 22. märtsist 2025 „Kokkulepe kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomiseks“. 1. Üldsätted 1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.2. Arst-resident – residentuuris eriala omandav arst; 1.1.3. Eriarst – eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, perearstiabi või kiirabi; 1.1.4. Abiarst – tervishoiuteenuse osutamisel arsti juhendamisel ja vastutusel osalev arstiõppe üliõpilane, kes on

läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained; 1.1.5. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.6. Eriõde – eriõe kutsega isik, kes töötab eriõe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.7. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.8. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab

vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.9. Erakorralise meditsiini tehnik – erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab erakorralise

meditsiinitehniku kvalifikatsiooni nõudvalt ametikohal; 1.1.10. Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe

ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust; 1.1.11. Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval

ametikohal; 1.1.12. Hooldustöötaja – kutsega või kutseta hoolekande- ja tervishoiuspetsialist, kellel on vajalikud teadmised

ning oskused abivajaja hooldamiseks ja juhendamiseks; 1.1.13. Logopeed – tervishoiuspetsialist, kes osutab logopeedilist ravi. 1.2. „Töötaja“ tähendab kõiki punktides 1.1.1 – 1.1.13 nimetatud töötajaid. 1.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2

2. Töötasu 2.1. Töötasu alammäärad 2.1.1. Alates 01.04.2025. a on töötasu alammäär

arstidel 19,97 eurot tunnis; eriarstidel 21,72 eurot tunnis; õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12,18 eurot tunnis; eriõdedel ja ämmaemandatel 12,64 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 15,53 eurot tunnis; logopeedidel 15,53 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 10,51 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10,15 eurot tunnis, hooldustöötajatel 7,71 eurot tunnis.

2.1.2. Alates 01.04.2026. a on töötasu alammäär arstidel 20,96 eurot tunnis; eriarstidel 22,81 eurot tunnis; õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12,79 eurot tunnis; eriõdedel ja ämmaemandatel 13,27 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 16,31 eurot tunnis; logopeedidel 16,31 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 11,03 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10,66 eurot tunnis, hooldustöötajatel 8,10 eurot tunnis.

2.2. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga. 2.2.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda

residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel. 2.3. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast. 3. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine 3.1. Alates 01.04.2025. a maksab tööandja

ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,4-kordset töötasu, laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul vähemalt 1,25-kordset töötasu.

3.2. Alates 01.04.2026. a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,42-kordset töötasu, laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul vähemalt 1,25-kordset töötasu.

3.3. Ületunnitöö hüvitamisel rahas võetakse töötasu arvestamisel aluseks töölepingujärgne põhitöötasu ja tööandja poolt määratud või töölepingus kokku lepitud püsivad lisatasud.

4. Valveaeg ja selle tasustamine

Valveaeg (nn koduvalve või väljakutsevalve) on ajavahemik, mille jooksul vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Alates 01.04.2025.a on töötasu valveaja eest vähemalt 20% töötaja töötasust.

5. Töö- ja puhkeaeg 5.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse

kõik planeeritavad töötunnid. 5.2. Valve üleandmine ja vastuvõtmine toimub tööajal. 5.3. Pooled kohustuvad teise poole ettepanekul osalema tööandja ja konkreetse töötaja vaheliste probleemide

lahendamises, mis on seotud töö tegemise aja piirangu ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete rikkumisega, arvestades sh mitme tööandja juures töötamist. Tööandjad ja töötajad kohustuvad juhtumite käsitlemisel andma töötajate ja tööandjate esindajatele ammendavat teavet töötaja tegeliku töö- ja puhkeaja kohta.

6. Puhkus 6.1. Töötajal on õigus saada lisaks põhipuhkusele tasustatud lisapuhkust kalendriaastas järgmiselt: 6.1.1. töötaja, kellel on tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 7 kalendripäeva. Pikem lisapuhkus on ette nähtud suurema panuse eest patsiendiohutuse tagamisel. 6.1.2. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised meditsiinilise vastunäidustuse tõttu, mis on infektsioonhaiguste arsti või allergoloogi poolt tõendatud – 7 kalendripäeva. 6.1.3. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 5 kalendripäeva.

3

6.2. Lisapuhkust antakse täistööajaga töötajale täies mahus ja osalise tööajaga töötajale proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga.

6.3. Puhkuste ajakavasse märkimata lisapuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7. Töökoormus 7.1. Arstide ambulatoorse töö standard eriarstiabis 7.1.1. arsti esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit; 7.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit; 7.1.3. täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab 8-tunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg 7 tundi, 1 tund on

muudeks tööülesanneteks, osalise tööaja korral väheneb summaarse vastuvõtuaja ja muudeks ülesanneteks ettenähtud tööaja kestus proportsionaalselt;

7.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid; 7.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis; 7.1.6. töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada:

a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt. b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini.

7.2. Pooled jätkavad personalistandardite arendamist koostöös Tervisekassa ja vastavate erialaühendustega. 8. Koolitus 8.1. Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste, oskuste ning erialase pädevuse arendamiseks vajaliku

koolituse. 8.2. Töötaja on kohustatud mõistlikus ulatuses ka ise panustama oma kvalifikatsiooni säilimisse, hoides end

iseseisvalt kursis oma eriala arengutega temale kättesaadavate kanalite kaudu. 8.3. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule

teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3.

8.4. Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse töötajale erialane täienduskoolitus vastavalt terviseministri 24. oktoobri 2024.a määruses nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ kehtestatud korrale.

8.5. Tööandja kannab erialasel täienduskoolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Töötaja nõusolekul võib vajadusel kokku leppida koolituskulude osalises katmises, eelkõige välisriigis toimuva koolituse puhul.

9. Töötervishoid 9.1. Tööandja võimaldab töötajale psühholoogilist nõustamist läbipõlemise vältimiseks ja pärast tööalaseid

traumaatilisi sündmusi või tavalisest intensiivsema tööperioodi järel vaimse tervise taastamiseks. 9.2. Tööandja tagab kõigile töötajatele töökohal tasuta vaktsineerimised, mis on ette nähtud töökeskkonna

riskianalüüsis. 9.3. Töötajate ja tööandjate esindajad võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes töötajate

vaktsineerimine maksimaalses ulatuses, lähtudes töökeskkonna riskianalüüsist. 9.4. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sel ajal keskmist tööpäevatasu vastavalt

töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. 10. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist andmete kandmiseks kollektiivlepingute andmekogusse. 11. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord 11.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2026.a. 11.1.1. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele

pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.

4

11.1.2. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

12. Lepingu laiendamine 12.1. Lepingu punktides 2, 3, 4, 5.1, 5.2, ja 7.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 42

tähenduses järgmiselt: 12.1.1. tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt

väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest;

12.1.2. töötajate poolel kõigile töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 12.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

Tallinnas, 23. märtsil 2025. a allkirjastatud digitaalselt

Neeme Tõnisson Eesti Arstide Liidu president Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Anneli Kannus Eesti Õdede Liidu president Marko Neeme Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Anne Uriko Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu juhatuse esimees Urmas Sule Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige

Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee

1

Eesti Õdede Liidu liikmete arv 18.märts 2025.a.

Käesolevaga kinnita, et Eesti Õdede Liidu liikmete arv on 3711.

Lugupidamisega Anneli Kannus /allkirjastatud digitaalselt/ EÕL president

Kolmapäev, 2. oktoober 2024 Nr 152 (8365) Hind 2,90 €

KULKA TUNNUSTAS MUUSIKUID Mirjam Mesak pälvis preemia silma- paistvate saavutuste eest maailma ooperilavadel.

S E I S A M E E E S T I R A H V U S E , K E E L E J A K U L T U U R I S Ä I L I M I S E E E S T L Ä B I A E G A D E

ORAVAD TAHTSID VÄLJA KÄIA TÖÖVÕIDU, ET KÄRBIME KÕVASTI, AGA RIIGIEELARVEST SEE SILMA EI HAKKA. EESTI LK 2

LÄKS UNTSU

TERVIS LK 19

PÕDEMISE PIKAD VARJUD Arst annab nõu, kuidas ära tunda ohtrate sümptomitega pikk Covid ja millest saab sel puhul abi.

KULTUUR LK 16–17

2 | Postimees, 2. oktoober 2024 EESTI Toimetaja Margus Mihkels, uudised@postimees.ee

Eesti delegatsioon arutab Strasbourgis kadunud sõjapõgenike saatust

Reformierakonnal

ebaõnnestus eelmisel

nädalal uue riigieelarve ja

eelarvestrateegia välja­

mängimine. Rõhutada

tuleb just Reformiera­

konda, sest kuigi eelarvet

teeb kogu valitsus ja

valituskoalitsioon, on

Reformierakonnal ning

peaminister Kristen

Michalil ka erihuvid.

N imelt ei häi­ ri Reformiera­ konda, kui kee­ gi kusagil kae­ bab, et nüüd kärbitakse ära

see või teine vajalik tegevus. Kui näitlejad on plakatitega Toom­ peal, siis see on Reformierakon­ na jaoks soodne, tunnistas üks reformierakondlasest minister kümmekond päeva tagasi. Mit­ te et keegi tahaks näitlejaid kiu­ sata, aga protestimine annab va­ litsusele teatava usutavuse. See näitab, et valitsus päriselt tege­ leb rahanduse kordategemise­ ga, sealhulgas kärpimisega. Al­ ternatiivne stsenaarium oleks ju see, et keegi ei kaeba, mis an­ naks signaali, et valitsus tegeli­ kult ei tee midagi.

Eri ühiskonnagruppide ootus on erinev, aga Reformierakonna toetajad ja valijad tahavad näha, et nende partei tegutseb. Kui va­ ja, teeks ka ebapopulaarseid ot­ suseid: kärbiks, tõmbaks kok­ ku, kulutaks vähem. Neid vali­ jaid hädakisa ei kohuta. Nende valijate vaatevinklist oleks Mi­ chalil ja Reformierakonnal va­ ja just suurt kärpeotsustavust.

Sellises taustsüsteemis kuk­ kus riigieelarve esitlus eelmisel teisipäeval halvasti välja. Kõik meediaväljaanded olid kriitili­ sed või väga kriitilised, ja kriiti­ ka seisnes just selles, et ei tehta ega kärbita. Kui Postimehe juht­ kiri oli pealkirjaga «Silmamoon­ duse uus etapp» veel leebe, siis Delfi/Päevaleht hoopis konk­ reetsem: «Lihtsalt küündimatu eelarve. Valitsus isegi ei pingu­

tanud.» Samas toonis jätkus ka järgmistel päevadel.

Üks pool on suhtekorraldus­ lik ja see koondas riiklikud suh­ tekorraldajad eelmisel nädalal ka murelikele nõupidamistele. Mis läks valesti? Miks meediapilt on nii negatiivne? Tahaks ju väl­ ja käia suure töövõidu, et kärbi­ me kõvasti, aga midagi läks vil­ tu.

Harjumatu olukod Osa seletusi on tehnilised. Üks kogenud riigiametnik näiteks räägib, et ministeeriumite suh­ tekorraldajatele on juba DNAsse sisse kasvanud, et uudiseid tu­ leb mudida positiivsemaks. See tähendab, et need inimesed on harjunud rääkima, kuidas kõik kasvab ja kerkib, ning nad ei os­ ka enam kärpeid esitleda. Aja­ kirjanikud küsisid ja ministee­ riumid kas vaikisid või ajasid ümmargust juttu ning lõppkok­ kuvõttes ei saanudki selget pilti.

Tänaseks on meedias üht­ teist siiski muutunud. Näiteks

pealkirjad nagu «Suurkoon­ damine RMKs» või «Huvihari­ duse kärped seavad ohtu laste arengu» on nende silmis, kes tahavad näha valitsuse otsus­ tavat tegutse­ mist, omamoo­ di positiivsed. Veel kord: see ei tähenda, et kõik huvigru­ pid ja kõik era­ konnad näevad kärpimist posi­ tiivselt, aga Re­ formierakond eelistab kriiti­ kat «miks te kärbite» kriitika­ le «miks te ei kärbi».

PR­võitluse kõrval on aga ka sisuline pool. Nädal aega pärast eelarve avalikuks tegemist on seis endiselt segane. Väga keeru­ line on aru saada, kui palju, kui­ das täpselt, kellelt ja millal va­ litsus tegelikult kärbib. Esitluse ajal näitasid peaminister Kristen Michal, haridusminister Kristi­ na Kallas (E200 juht) ja sisemi­

nister Lauri Läänemets (SDE esi­ mees) ekraanil arvu 1,4 miljardit eurot, mis oleks kärbe. Riigieel­ arvet ja riigieelarve strateegiat vaadates ei tule aga see summa

kuidagi kokku. Esimene tabel, mis rahandus­ ministeeriumis valminud ma­ terjalidest vas­ tu vaatab, väi­ dab hoopiski, et järgmisel aastal kärbitakse 132 miljonit eurot. Nii Postimees

kui ka Delfi viitasidki vastava­ tes uudistes kohe 132 miljonile, mitte 1,4 miljardile.

Ei saa veel ehk öelda (seis on liiga segane, et midagi kindlalt väita), et valitsus on otseselt va­ letanud, küll aga süveneb kaht­ lus, et eelarvega on tehtud oma­ moodi hookuspookust ehk näi­ datud millegi muuna, kui see te­ gelikult on. Et tõepoolest, kärped ei ole nii suured, nagu mõned ta­

havad näidata, ja kindlasti ei ole need 1,4 miljardit.

Kui püüda selgitada, siis võiks välja tuua mõned aspek­ tid. Kõigepealt: kärpimine on ha­ jutatud neljale aastale. Kui aga eeldada, et järgmisel aastal kär­ bitakse 132 miljonit (nii rahan­ dusministeerium sedastab), siis isegi mitme aasta peale ei paista 1,4 miljardit kusagilt. Teiseks on ilmselt arvesse võetud ka eelmi­ se rahandusministri Mart Võrk­ laeva (RE) ajal tehtut. Ega prae­ gune valitsus polegi seda ka ot­ seselt varjanud, aga näitab ehk ikkagi väiksemat otsustavust, kui nad ise tahaks. Kolmandaks: kõik kärped ei ole siiski otseselt kärped, vaid tõusude vähenda­ mine.

Eks tulevik näita Osa lubadusi, sealhulgas kärpe­ lubadusi, on antud tulevikuks, mida praegune valitsus kontrol­ lida ei saa. Riigieelarve stratee­ gia, mis lubab 1,4 miljardi eurost kärbet, ulatub ju 2028. aastasse.

See on aga juba pärast järgmi­ si riigikogu valimisi, järelikult hoopis teine valitsus ja koalit­ sioon. Praeguse valitsuse anta­ vad lubadused on selles konteks­ tis poliitiliselt sisutühjad.

Tõenäoliselt on vähemalt mingi osa ministritest kirjuta­ nud aga kärpegraafikutesse ka asju, mille kohta nad isegi täp­ selt ei tea, mida need endast ku­ jutavad ja kui suurt kokkuhoidu nende arvelt saada võiks. Üld­ summad oli vaja kokku saada ja siis käidi mingid graafikud ja komakohad välja koos suhtumi­ sega, et eks pärast paistab. Ku­ na kärbe peaks toimuma mit­ me aasta jooksul, siis on minist­ ril kõige lihtsam minna kerge­ ma vastupanu teed: ütlen praegu midagi välja (riigieelarve stratee­ gia on vaja ju ära kinnitada), aga eks ühe­kahe­kolme aasta pä­ rast vaatan. Ilmselt selle ja mõne muu võtte abil on 1,4­miljardi­ line kärbe kokku saadud, peaks aga olema skeptiline, kas see pä­ riselt sellises mahus ära tehakse.

S el nädalal viibib kolme­ liikmeline Eesti dele­ gatsioon Prantsusmaal Strasbourgis, kus muu

hulgas arutatakse Venemaa Uk­ raina­vastases sõjas kadunud inimeste saatust.

Euroopa Nõukogu Parla­ mentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juhib Kad­ ri Tali (Eesti 200) ning temaga koos on Strasbourgis veel riigi­ kogu liikmed Eerik­Niiles Kross (RE) ja Aleksei Jevgrafov (KE).

Tali silmis on traagiline, et tänapäeval nii täiskasvanud kui ka lapsed sõja tõttu jäljetult kao­ vad. «Praegu on kõne all lapsed ja see muudab olukorra ajakrii­ tiliseks. Meie ülesanne on nii teemat kui lahenduse otsin­ guid fookuses hoida ja mitte ae­ ga kaotada,» ütles ta. «Minu kui

delegatsioonijuhi soov on olla ukrainlastele toeks nende pü­ hendunud töös rahvusvahelise avalikkuse valgustamisel. Ühi­ ne eesmärk ja kohustus on lap­ sed koju aidata. Sõjakuritegude­ le tuleb vastu seista, mitte kõr­ val seista.»

Tali loodab, et Eesti ja Uk­ raina ühised lood jõuavad nen­ deni, kes praegu olulisi otsuseid langetavad. «Mind puudutab sü­ gavalt ja isiklikult kadunud ini­ meste teema. Nii ei ole mina ku­ nagi näinud oma vanaisa ja mi­ nu isa on kasvanud isata. Seda valu ei korva miski. Ka minu va­ naonu kirjutas võõrsilt kirju ko­ ju iseendale, mille järgi õde tun­ dis ära, et ta vend on elus, aga kindlust sellest ei olnud aasta­ kümneid.»

Ta lisas, et Baltimaade dele­

gatsiooni eesmärk Strasbourgis on tagada, et ajalugu ei korduks. «Ei pea olema teadlane, et sellest aru saada, mis on Venemaa ees­ märk. Taktika on lapsed võõran­ dada Ukrainast ja oma vanema­ test ja see on üks genotsiidi põ­ hitunnus,» ütles Tali.

Tali rääkis, et nii Strasbour­ gis viibivad delegatsioonid kui ka üldsus toetab Ukrainat, ent Venemaad alahinnatakse sellest hoolimata endiselt. «Oodatakse, et keegi teine teeb töö ära. Mul on tunne, et äkki on liiga vähe neid, kes võtavad isiklikult selle oma initsiatiiviks. Balti­ ja Skan­ dinaavia maad teavad ja saavad aru Vene propaganda tegelikku­ sest, aga mul on tunne, et mõned riigid ei suuda samaväärselt se­ da teadvustada.»

Ta tõdes, et maailm on pi­

devas muutumises, mistõttu on inimestel oht väsida. «Assamb­ lee liikmesriikide saadikutelt ootan kiiret ja otsustavat ühist tegutsemist, mis viiks lahen­ dusteni ja laste koju jõudmise­ ni. Praegu meie kõigi silme all toimuv on kuritegu.» Eesti dele­ gatsioon viibib Strasbourgis 29. septembrist 3. oktoobrini. Lisaks kadunud põgenike saatuse uuri­ misele toimuvad arutelud Ukrai­ nat ähvardavast genotsiidiohust, olukorrast Iraanis, naiste ja laste elamistingimustest Gazas, pro­ pagandakampaaniatest ja tea­ bevabadusest Euroopas.

Nõukogu eesmärk on muu­ hulgas kaitsta inimõigusi, otsi­ da lahendusi Euroopat puudu­ tavatele probleemidele ja aren­ dada poliitilist partnerlust teis­ te riikidega. Liisa Ehamaa

MIKK SALU ajakirjanik

ANALÜÜS

ENPA Eesti delegatsioon: Aleksei Jevgrafov (vasakult), Kadri Tali ning Eerik-Niiles Kross. FOTO: KADRI TALI

Kas riigieelarvega tehti hookuspookust?

Septembris pidas valitsus väljasõiduistungi, käidi Põgari palvemajas. FOTO: TAIRO LUTTER

Reformiera- konna toetajad

ja valijad tahavad näha, et nende partei tegutseb. Kui vaja, teeks ka ebapopulaarseid otsuseid: kärbiks, tõmbaks kokku, kulutaks vähem.

4 | Postimees, 2. oktoober 2024 Toimetaja Ene Kallas, uudised@postimees.eeEESTI

POSTIMEES.EE Pealesurutud planeering halvas Rae valla volikogu töö

Eesti ühe rikkama, Harjumaal asuva Rae valla juhtimine on kiiva kiskumas, sest volikogu töötab tühikäigul.

M asinavärki sattus vii- mati liiva ühe detail- planeerin- gu menet-

luse tõttu, sest paljud volikogu liikmed ei saanud aru, miks üri- tatakse rohealale suruda kok- kulepitud mahte ületavat pla- neeringut.

Septembris üritas volikogu opositsioon umbusaldada voli- kogu esimeest, kuid see ei õn- nestunud, kuna ühel korral ei kinnitatud istungi päevakor- da, teisel korral oli aga kohal vaid kaks võimul oleva Reformierakonna saadikut – volikogu esi- mees ja aseesimees.

Reformiera- konna juhtimis- stiil Rae vallas on kasvava krii- tika all juba ala- tes valimistest kolm aastat ta- gasi, kui era- kond sai 25-ko- halisse volikok- ku 14-liikmeli- se fraktsiooni. Nüüd võib juba rääkida 13-liikmelisest, kuid mitmed volikogu liikmed – sh reformierakondlaste hulgast – väidavad, et nad võivad tulevi- kus jääda ka vähemusse. Tüli tõusis seekord ühe detailplanee- ringu algatamisest.

Kui noor lastega pere tahab esivanematelt päritud kinnis- tule kodu rajada, ei peaks sel- le vastu kellelgi midagi olema. Kuid planeerimisel tuleb ala- ti arvestada seadusega kehtes- tatud piirangutega. Rae vallas Veskitaguse külas asuval Män- nipalu kinnistul on piiranguid ja nõudmisi rohkem, sest tege- mist on rohealaga, kuid voli- kogult detailplaneeringu alga- tamise luba taotlenud vallava- litsus poleks sellest nagu kuul- nudki.

Lõhnab turismitalu järele Volikogu liige ja keskkonnako- misjoni aseesimees Meelis Ro- senfeld (EKRE) on päris karm: «Ei ole keelatud ehitada, kuid rohevõrgustikust peab olema säilitatud 90 protsenti, prae- gu pakutud seisuga on see 78 protsenti. 1500 ruutmeet- rit ehitusmahtu on ka mul- jet avaldav. Lõhnab turismi- talu järele. Kuna juures on ka jõekaitse piirangud, siis selli- ne suur asi sinna füüsiliselt ei mahu ära.»

Volikogu luba Männi- palu kinnistu detailpla- neeringu algatamiseks küsis vallavalitsus ju-

ba juunikuisel istungil, kuid siis võe- ti see päevakor- rast maha, ku- na seda ei toe- tanud keskkon- n a kom i s j on . Selliseid asju tuleb ikka ette, et vigane eel- nõu ei lähe läbi, siis teeb vallava-

litsus selle korda, et järgmisel korral probleeme ei oleks.

Kuid antud juhul oli järgmi- seks volikogu istungiks augus- tis planeeringu loa taotlus uues- ti päevakorda pandud muutma- ta kujul. Keskkonnakomisjoni liige Eneli Niinepuu, kelle kut-

setöö ongi planeeringutega seo- tud, ütles Postimehele: «Kui es- kiis tuli teist korda volikogusse, tegime kirjaliku analüüsi, kirju- tasime nii mustvalgeks kui või- malik, et see oleks igale voliko- gu liikmele arusaadav. Ilmselt loodeti, et komisjoni ja voliko- gu liikmed ei süvene ja lasevad lihtsalt läbi.»

Kui Rosenfeld tegi ettepane- ku keskkonnakomisjonis teist korda läbi kukkunud eelnõu vo- likogu istungi päevakorrast väl- ja võtta, siis sellega ei arvesta- tud. Abivallavanem tegi planee- ringu kohta ka ettekande, kuid siis toimus midagi ootamatut. «Kui tuli küsimuse arutamine, juhtus huvitav lugu, võeti vahe- aeg ning vallavalitsuse esinda- ja ütles peale seda, et võtab sel- le eelnõu tagasi. Ilmselt leiti, et on mõttetu võidelda, sest vas- tuolusid on niivõrd palju,» üt- les Rosenfeld.

«Seda võin ka öelda, et nii kõrget pilotaaži Rae valla voli- kogus pole enne olnud. Rõhu- tan sealjuures, et meie, kesk- konnakomisjon ei ole selle vas- tu, et inimene elab seal ja rajab kodu. Kuid kui sa oled rohevõr- gustikus, siis tuleb ka erisus- tega arvestada. Kui oled jõe lä- hedal, siis mis parata. Me ei ole vastu, kuid tuleb enda vajadu- sed sättida nii, et need mahuk- sid tingimustesse kenasti ära,» selgitas ta.

Männipalu detailplaneerin- guga tegelemise tagant aga hak- kavad paistma juhtimisprob- leemid, mis väljenduvad prae- gu volikogu töö sisulises tardu- mises, sest opositsioon on alga- tanud volikogu esimehe Tõnis Kõivu (RE) suhtes umbusalda- mise, mille hääletamisele pa- nekut on aga välditud.

Volikogu liige Ain Böckler (SDE): «Männipalu asi on vaid üks väike probleem Rae vallas. Tegelikult on seal sellist juhti- mist väga palju, mis meenutab

Lukašenka valitsemisviisi Val- gevenes. Meie volikogus otsus- tab Buratinode kari, just sel- liseks on kujunenud üksinda enamuses olev Reformierakon- na fraktsioon.»

Valda juhtivad poliitikud Reformierakonnast ei arva, et nad midagi valesti teevad. Voli- kogu esimees Kõiv rõhutas de- tailplaneeringu probleemi sel-

gitades, et kõigepealt vajatakse otsust, kas üldse lubada aren- dustegevust rohealal ehk kas kinnistu omanikul on üldse mõtet ette valmistada detail- planeeringu ettevalmistamise taotlust. «Sest kui ette ütleme, et mingil juhul ei anna [luba], siis ei ole tal mõtet neid kulu- sid teha. Kui volikogu ütleb, et arendustegevus on põhimõtte-

Veskitaguse Männipalu kinnistu asub Pirita jõe piirangute alal.

AIMAR ALTOSAAR ajakirjanik

Rahanduskomisjon arutab riigieelarvet ministritega koos

● Riigikogu rahanduskomisjoni eil-

sel erakorralisel istungil arutati järg-

mise aasta riigieelarve eelnõu koos

ministritega, et vaadata valdkonda-

de kaupa üle kõik eelarve tulud ja

kulud.

Komisjoni esimees

Annely Akkermann

(RE, pildil) mainis, et

see ei olnud lihtne,

eriti esimesel korral

detailideni hoomatav

lugemine.

«Valdkonnad on erinevad, alates

sotsiaaltoetustest ja lõpetades riigi-

kaitse ning kultuuriga, programmi-

de eesmärgid on erinevad ning

tulemusteni viivad protsessid vaja-

vad erinevaid disaine,» sõnas ta.

2025. aasta riigieelarve seaduse

eelnõu eilsel arutelul osalesid

rahandusminister Jürgen Ligi (RE),

justiits- ja digiminister Liisa-Ly

Pakosta (Eesti 200), siseminister

Lauri Läänemets (SDE), välisminister

Margus Tsahkna (Eesti 200) ja taris-

tuminister Vladimir Svet (SDE). PM

Häirekeskuse telefon aitab vormistada liiklusõnnetuse teadet

● Eesti Liikluskindlustuse Fond lii-

tus häirekeskuse riigiinfo telefoni-

ga 1247, kus operaatorid aitavad

liiklusõnnetuse teate vormistamisel

veebirakenduses avarii.ee tekkinud

küsimustes ööpäev ringi eesti, vene

ja inglise keeles. Häirekeskuse riigi-

info telefon on hädaabinumbri 112

kõrval tegutsev number, mis pakub

infot ja nõu olukordades, kus ei ole

ohus elu, tervis ja vara. 1247 ope-

raatorid võtavad vastu ja jagavad

infot riigiteede, keskkonna ja mets-

loomadega seotud küsimustes, aga

ka päästeala ning politsei töövald-

konda kuuluvat avalikku infot. PM

20 000 eurot sularaha viis Ida- Virumaal eakas mees seni tabamata kelmidele.

Hartman: kaks ametist lahkumist ei ole seotud

V alitsuse Ida-Virumaa esindaja Jaanus Pur- ga lahkus poolte kok- kuleppel ame-

tist. Möödunud näda- lal vabastas põlluma- jandus- ja regionaal- minister Piret Hart- man (SDE, pildil) en- ne tähtaega ametist põl- lumajandus- ja toiduameti di- rektori Urmas Kirtsi. Ministri sõnul on Purga ja Kirtsi lahku- mine kaks eri juhtu.

Hartman rääkis «Kuku pä- rastlõunale», et kui eelmisel aastal otsustas valitsus võtta tööle Ida-Virumaa eriesinda-

ja, siis põhiline ajend oli õig- lase ülemineku fondi rakenda- mine. Kuigi eri ministeeriumi- te peale oli Purgal ülesandeid rohkem, oli põhiline väljakutse üleminekufond. «Praegu oleme

jõudnud niikaugele, et õigla- se ülemineku fondi meet- med on välja töötatud ja on leitud ettevõtjad ning erinevad organisatsioo-

nid, kes soovivad ja taha- vad Ida-Virumaale investee-

rida. Purga ülesanne oli neid erinevaid partnereid leida. Tä- naseks oleme jõudnud niikau- gele, et meetmed on isegi üle- taotletud. Purga põhitöö on sel- les rollis lõppenud. Tal on väga hea kontakt ettevõtjatega ja ta tundis, et tema panus on täna-

seks antud. Tema liigub oma te- gemistega edasi ning meil tuleb läbi mõelda, kuidas Ida-Viru- maa eriesindaja roll võiks tule- vikus välja näha,» rääkis Hart- man.

Kas eriesindaja ametikoht kaotatakse ära? Hartmani sõ- nul ei ole valitsus teinud otsust see roll kaotada. «Arvan, et hea ja aktiivne kontakt piirkondade- ga peab jääma. Kas ta on valit- suse esindajana, kas ta võiks ol- la piirkonna koordinaatori rol- lis – selle me mõtleme läbi. See aasta on andnud meile hea ko- gemuse ning on hea hetk teha vahejoon ja minna edasi,» vas- tas Hartman.

Möödunud nädalal vabastas Hartman enne tähtaega ametist

põllumajandus- ja toiduameti direktori Urmas Kirtsi. Miks?

«Need kaks asja ei ole seotud ja on erinevad juhtumid. Lange- sid samale perioodile, kuid on kaks erinevat asja,» rõhutas Hart- man. «Tänaseks on kolm aastat möödas ja me ootame järgmist arenguhüpet, et ülesanded, mis on ametile antud, oleksid hästi täidetud,» kõneles Hartman.

Kas te jäite Kirtsi tööga rahu- le? «Meil oli teatud küsimustes eri arvamusi. Kui kõik oleks häs- ti laabunud, siis poleks teda lah- ti lastud. Aga ma vastutan sel- le valdkonna eest. Meie osas on ootused väga kõrged. Me vastu- tame Eesti inimeste toiduohutu- se ja loomade heaolu eest,» vas- tas Hartman.

LOORA-ELISABET LOMP loora-elisabet.lomp@postimees.ee

Meie volikogus otsustab Buratinode kari, just selliseks on kujunenud üksinda

enamuses olev Reformierakonna

fraktsioon. Volikogu liige Ain Böckler

Kaks korda muutmata kujul esitatud Männipalu kinnistu detailpla-

neeringu eskiisi muudetakse, kuid opositsioon ei saanud aru, miks

taheti rohealade nõudeid eiravat taotlust justkui läbi halli kivi edasi

menetleda.

Rae valda Veskitaguse külla plaanitav detailplaneering

600 m²

300 m²

Olemasolevad hooned Plaanitavad hooned

Elamumaa 4400 m²

Maa- tulundus- maa

20 000 m²

P IR IT A J Õ G I

Gallup 8697 vastajat

17%Ei

20%Ei oska öelda

63%Jah

Kas kõrgetele riigiametnikele

tuleks seada töölt lahkumisel

nn konkurentsi keeld?

Toimetaja Ene Kallas, uudised@postimees.ee EESTI Postimees, 2. oktoober 2024 | 5

liselt võimalik, siis jätkub ette- valmistus detailplaneeringu al- gatamiseks ehk algab lähteüles- ande koostamine ja muu valla- valitsuse töö,» ütles Kõiv, kelle meelest oli eelnevatel volikogu istungitel absoluutselt ennatlik rääkida mingitest mahtudest. «Täna arutab volikogu hoopis teist küsimust: kas sinna konk- reetsesse kohta on üldse mõtet hakata midagi planeerima,» rõ- hutas ta.

Reeglitega vastuolus Küsimusele, miks siiski olid de- tailplaneeringu eskiisil märgitud ehitusmahud kehtestatud reegli- tega vastuolus, ütles ta, et tege- mist oli täieliku toorikuga, mis ei peaks olema volikogule otsus- tamise aluseks.

Abivallavanem Ivari Ranna- ma (RE) kordas enam-vähem sama mõtet, et volikogult min- di küsima vaid luba detailpla- neeringu algatamiseks, mistõttu eskiisile märgitud kujunditel ja numbritel polevat tähtsust. «Ku- na selles protsessis tekkis küsi- musi, siis me kohtume ka selle taotleja poolega ja räägime kõik täpsemalt läbi ning laseme joo- niseid täpsustada,» selgitas Ran- nama.

Kõik Rae vallas planeerin- gutega kokku puutunud, kelle- ga sai artikli tegemisel räägitud, kinnitasid, et vald on planee- ringutele kehtestatud piirangu- te ja nõuete järgimisel eriti täp- ne. Mitte kunagi ei lasta voliko- gu menetlusse eelnõusid, kus pole millimeetri täpsusega kõik korda tehtud. Seetõttu paneb- ki Männipalu detailpla- neeringu lugu, eriti selle kordumise tõttu, paljusid imestama. See lugu on ka üheks argumendiks, miks opositsioon tahab volikogu esimeest Tõnis Kõivu umb- usaldada, see po- le aga Reformi- erakonna ülekaa- lu tõttu siiani läbi läinud.

Küsimusele, kuidas selline vallavolikogus suurt vastuseisu tekitanud es- kiis sai tekkida, vastas maaoma- niku tellimisel detailplaneerin- gut koostava Optimal Projekt OÜ juhatuse liige Meelis Käh- ri, et üldplaneeringust tulene- vaid asjaolusid vaatasid nad üle koostöös valla arhitektiga. «Meil olid olemas protsendipõhiselt välja arvutatud maksimaalsed

mahud. Kui üldplaneering või- maldab maksimaalseid mahte, siis neid võiks ikka lubada ning see on minu planeerimisprak- tikas tavapärane.» Ka see on te- ma kinnitusel tavapärane, et volikogu liikmed võivad muuta neid väiksemaks, kasvõi näiteks asukohapõhiselt. «Kui selguvad vastuolud, siis vähendame, na- gu nüüd ka Rae vallas tuli väl- ja. Meie pakume maksimaalsed võimalused, mis ei tähenda, et tellija võibki selle saada.»

Tellija Kadri Kotkasega ves- teldes ning tema volikogule saa- detud kirja lugedes saame aga teada, et ta pole tahtnudki mi- dagi muud kui oma perele kodu rajada. See maatükk olevat juba viiendat põlve nende perekonna käes. Miks aga sattusid taotluse- le suuremad numbrid ja mahud, jääb selgusetuks.

Kähri sõnul on koos omani- kuga kogu planeeringu algatus uuesti läbi vaadatud ja paranda- tud. «Need käisid juba eelmisel nädalal muudetud kujul valla- valitsuse istungist läbi, kus kii- deti lahendused heaks.» Tema- le teadaolevalt läheb uus eskiis oktoobris taas volikogusse ot- sustamiseks.

Vallavolikogu keskkonna- komisjoni eksperdina kuuluva Eneli Niinepuu arvates on valla juhtimises midagi ikka väga va- lesti. Ta nägi videot 25. septemb- ri volikogu istungist, kus voliko- gu esimees ja aseesimees oma- vahel istungit peavad, mis tun- dus väga veider.

Samuti ei saa planeeringu- te ekspert aru loogikast, et kui mahud ja numbrid ületavad nõu- deid ja piiranguid, kuidas see asi siis õige on. «Minu arvates on mõistetamatu, miks juba esime- sel korral, kui komisjon ja voli-

kogu andsid tagasisidet, ei mindud eskiisi muutma, vaid tuldi täpselt sama- de asjadega uuesti. Kui me hakkame hiljem vä-

hendama, kui on mindud varem nõuetest nii suurelt üle, siis kas [ka] te- gelikult vähen- dama hakatak- se, meie ei tea,» väljendas ta paljude kaht- lusi.

Võti näib olevat valla juhti- mises, mis on olnud aastaid ühe erakonna kontrolli all, mis ise- enesest ei ole ju halb, kuid kui sellega kaasneb enese kehtesta- mine jõuga ning oma arvamuse esitajaid survestatakse toiduahe- la kaudu, siis pole ka ime, et vo- likogu töötabki vaid kahel režii- mil: tuima hääletamismasinana või lihtsalt tühikäigul.

FOTO: MIHKEL MARIPUU

Tallinna toomkiriku praegu restaureeritava hommiku- ehk viilutorni tippu jõudis tagasi 1690. aastatest pärit metallist nn piiniakäbi. Viilutorn on väiksem torn, mis asub katuse idapoolses otsas.

Nii piiniakäbi kui vii- lutorni ehitusel kasuta- tud puit on pärit 1690. aastatest, nüüd lisandus neile vaskplekk. Selle uhket läiget ei jätku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru sõnul kauaks, paari aastaga teeb Eestimaa ilm pleki tumepruuniks.

Uwe Gnadenteich

Toomkiriku viilutorn sai uue katusepleki

Koolikohtade puudus paneb linna koolimaju kokku ostma

T allinn tahab osta 5,15 miljoni euro eest Ur- mas Sõõrumaale kuu- luvalt Vivatex Holding

OÜ-lt Kalamaja põhikooli hoone, oodates selleks heakskiitu linna- volikogult.

Sõõrumaa ütles, et ostutee- ma on üleval olnud poolteist aastat, aga kui ta peaks müü- ma hoone eraturul, müüks ta seda kallima hinnaga.

Linn kavatseb edas- pidi hoonet laiendada ja leevendada sellega kooli- kohtade nappust piirkonnas.

Kalamaja põ- hikooli hooleko- gu esimees Tat- jana Ojamaa, kelle vanem laps õpib sama koo- li kaheksandas klassis, ütles, et kui algklassides polnud ruumi- kitsikus veel nii tuntav, siis vii- mased neli aastat on mure suur olnud.

Mitu kooliga seotud inimest ütles, et ei julge veel ülemäära rõõmustada, sest aastate jooksul on omajagu lubadusi kuuldud.

Kalamaja põhikoolis õpib praegu üle 500 lapse, lähema kümne aasta jooksul võib aga koolikohti vajada juba 1200 last.

Samas kandis tegutseb era- kool Avatud Kool, kus teiste hul- gas õpivad sotsiaaldemokraati- dest Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE), samuti abilin- napea Madle Lippuse (SDE) lap- sed.

Keelekümbluskool 2017. aastal avatud Avatud Kool töötab kolmesuunalise keele- kümbluse koolina, kus õpitak- se nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

«Meil on eestikeelne põhi- kool, kus õppetöö toimub vähe-

malt 80 protsendi ulatuses eesti keeles,» ütles Ava- tud Kooli direktor Sand- ra Järv. «Koolil on inno- vaatiline õppemudel, mis

põhineb teadli- kult elulise õppe, sotsiaalemotsio- naalsete oskus- te ning akadee- miliste teadmis- te tasakaalul.»

Järve sõnul on nende ees- märk kooli asu-

tamisest peale olnud saada mu- nitsipaalkooliks ning selle nimel on nad ka kõik aastad läbirääki- misi pidanud, arutades võimalu- si linnavalitsuse ja Tallinna ha- ridusametiga

«Koostööplaani autor on en- dine abilinnapea Andrei Kante, kelle idee oli muuta erakool mu- nitsipaalkooliks,» ütles Tallinna hariduse abilinnapea Aleksei Ja- šin (Eesti 200). Ta rõhutas, et nii linnapea Ossinovski kui ka abi-

linnapea Lippus on end otsusta- misest taandanud, arutelud toi- muvad Avatud Kooli nõukogu ja juhatusega.

Jašini sõnul on tema eesmärk koolikohtade probleemi lahen- dada, otsides selleks sobivaid võimalusi koos eraasutustega.

Tallinn on ostnud kolme miljoni euro eest Riigi Kinnisva- ra ASilt Karjamaa tänaval hoone, kus tulevikus plaanitakse avada uus kool. Samuti on linnal kavas osta Avatud Kooli praegune kin- nistu koos haridushoonega, mis asub Auna tänaval.

Koolijuhi konkurss Avatud Kooli Auna tänava hoones õpib 500 õpilast, Karjamaa 18 koolimajja tuleb 650 õppekohta.

Avatud Kool on korduvalt linnavalitsusele teatanud, et nad tahavad pakkuda oma õppekava ja metoodikat. Jašini kinnitusel pole Avatud Kooli kohta seni üh- tegi otsust langetatud. Ta lisas, et tegemist on selgelt eestikeel- se kooliga, mis oma õpioskus- tega kujutab kogukonnale suurt väärtust.

Novembris on plaanis välja kuulutada direktori konkurss. «Küsimus on selles, kas samast koolist oleks haridusjuhid hu- vitatud juhiks kandideerima,» arutles abilinnapea. Järv kinni- tas, et tema osaleb konkursil.

Karjamaa kinnistu ostuks on eelarves 12 miljonit, kool oleks õppetööks valmis juba septemb- rist 2025. Plaan pole haridus- ameti, linnavalitsuse ega Ava- tud Kooli poolt lukku löödud.

Tallinn on ostnud kolme miljoni euro eest Riigi Kinnisvaralt Karjamaa tänaval hoone, tulevikus plaanitak-

se seal avada kool, kus on 650 õppekohta. FOTO: MIHKEL MARIPUU

ANU VIITA- NEUHAUS ajakirjanik

Ostuteema on üleval olnud poolteist

aastat, kui ma peaksin müüma hoone

eraturul, müüksin seda kallima hinnaga.

Ärimees Urmas Sõõrumaa

Pärtel-Peeter Pere: me pole kunagi lubanud, et linn puhastab lumest kõik kõnniteed Tallinna abilinnapea Pärtel-Pee- ter Pere (RE) rääkis Postime- he otsesaates, et oktoobris an- nab linnavalitsus teada, millis- telt kõnniteedelt hakkab linn lund koristama ja kus tuleb se- da endiselt majaomanikul teha. Ta selgitas, et keegi pole kunagi lubanud, et linnavõim puhastab ise kõik kõnniteed.

Kuna üks praeguse linna- koalitsiooni säravamaid ideid oli see, et majaomanikelt võe- takse ära kõnniteede puhasta- mise kohustus, siis kus on nende tänavate nimekiri, mida linn ise hakkab puhastama? «Mina luba- sin seda sügiseks. Sügis on käes, septembris ei jõudnud, aga eel-

misel esmaspäeval käis see tee- ma kabinetist läbi ja me otsus- tasime ära, millised kõnniteed puhastab linn,» vastas abilinna- pea. «Me ei ole kunagi öelnud, et

lõpetame kõikide kinnistuoma- nike lumekoristuse kohustuse. Oleme öelnud, et kavatseme pal- ju rohkem kõnniteedelt lund ise rookida, ja seda me sellel talvel ka teeme. Fookus on kesklinnal ja Põhja-Tallinnal.»

Tema sõnul on saadud val- mis lumekaart ja inimestele an- takse teada, kelle tänaval hak- kab lumekoristus toimuma ja kus mitte. «Oktoobris avalikus- tame info, et inimesed saaksid hakata valmistuma,» ütles Pere. See on aga kindel, et kui lund tu- leb maha suurtes kogustes, siis kohe ei jõuta seda ära korista- da. Lõpuks siiski koristatakse. Ulla Länts

Pärtel-Peeter Pere stuudios.

Ilmselt loodeti, et komisjoni ja volikogu liikmed ei süvene ja lasevad lihtsalt läbi.

Keskkonnakomisjoni liige Eneli Niinepuu

FOTO: EERO VABAMÄGI

FO

TO : E E R O

V A

B A

M Ä

G I

6 | Postimees, 2. oktoober 2024 EESTI Toimetaja Kristiine Saart, uudised@postimees.ee

Rattaentusiastist Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (RE) pidas eile keskpäeva paiku Tallinna kesklinnas kinni bussi ja päris juhilt aru enda ohtu seadmise kohta, vastasseis lõppes transpordifirma vabandamisega.

E ile lõuna ajal Tal- linna linnaliini- bussis sõitnud rei- sija saatis Postime- hele kirjelduse int- sidendist bussiju-

hi ja jalgrattasõitu propageeriva abilinnapea Pere vahel.

«Pere sõtkus rattaga peatu- sesse sõitnud bussi kõrvale ja koputas aknale. Siis parkis oma ratta bussi ette, läks bussijuhi- poolse akna juurde ja pahan- das,» kirjeldas pealtnägija.

«Inimesed pärast küsisid bussijuhilt, et mis juhtus. Bus- sijuht oli venekeelne, kurtis, et kas 1990ndad on tagasi, et ta ei saanud aru, kes see «mafiosnik» on, kas nüüd käibki asi nii. Ta oli küll näinud rattasõitjat, aga väitis, et ei olnud liiga lähedal. «Vaadake videopildilt järgi,» üt- les bussijuht meile. Mõtles ilm- selt siis oma bussi sõidukaame- rat.»

Pere kirjeldas Postimehele juhtunut nii: «Mina sõitsin rat- taga rattarajal teisipäeva lõuna ajal Pärnu maanteel suunaga linna poole, olin ületanud rist- miku ja möödusin inglise kol- ledžist, kui minu ette rattaraja- le sõitis buss. Keeras kohe rat- taraja peale, mis seal niigi kit- sas on. Oli poole rattaraja peal

selle lõigu peal, mis jääb Vaba- duse platsi ja Georg Otsa täna- va vahele. Ma pidin aeglustama, ohtlik oli. Seal oli tema ja tram- mi vahel ruumi küll.»

Pere kirjelduse järgi jõudis ta bussile järele, kui see oli seis- ma jäänud. «Koputasin bussiju- hile akna peale, bussijuht ei tei- nud lahti,» rääkis Pere. «Koputa- sin teisegi korra, ei teinud bussi- juht ikka lahti. Läksin bussi ette, koputasin aknale, bussijuht avas akna. Küsisin: kas pidite sõitma seal rattaraja peal? Sõitsite mul- le ette, aga mulle tundus, et teil oli ruumi seal trammivahes sõi- tes küll.

Siis ta midagi seal ütles, ma ei kuulnud, liiklusmüra oli suur. Ta ütles, et tal oli kaamera, et sealt saab pärast järele vaada- ta. Me saime eesti keeles asjad aetud, ma ei tea, mis ta ema- keel oli. Ütlesin, et väga kena, ja läksin edasi. Tahtsin bussijuhi käest küsida, miks ta seda tegi ja kas ta pidi seda tegema, et see

oli ohtlik minu vaatevinklist. See küsimus jäi lahtiseks. Mingit sõi- mamist polnud, kohe kindlasti ja kahtlemata mitte.»

Tallinna linnaliinibusse hal- dava ASi Tallinna Linnatrans- port juht Kaido Padar ütles, et kuigi sel tänavalõigul liigub tun- nis kümneid busse, õnnestus tal siiski mõne tunniga õige buss üles leida ja selle pardakaame- ra salvestist vaadata.

«Siit on hästi näha jah, et buss on rattarajal. Igal juhul va- bandame abilinnapea ees,» üt- les Padar. «Seal on tõesti kitsas koht, aga jalgratturit ei tohi oh- tu seada. Helistasin Perele, ta ei võtnud vastu, saatsin SMSiga va- banduse.»

Padar leidis, et vahejuh- tumist võib ka kasu olla. «See on hea õppematerjal, kuidas tramm, buss ja jalgrattur täna- vale ära mahuvad,» märkis ta. «Need tänavad lähevad üm- berprojekteerimisse, saab seda teadmist arvesse võtta.»

Estonia teatri ees klaaskohvikus avanes pilt, kus abilinnapea Pärtel-Peeter Pere sõtkus rattaga peatusesse sõitnud bussi kõrvale ja koputas aknale. Siis parkis oma ratta bussi ette, läks bussijuhipoolse akna juurde

ja pealnägija hinnangul pahandas. FOTOD: ERAKOGU

Rattaentusiastist Tallinna abilinnapea klaaris vastasseisu bussijuhiga

ÜLLE HARJU ajakirjanik

Toilas inimesi stardipüstoliga hirmutanud mees suri

M ees, keda politsei läinud suvel Toi- la pargis tulistas, sest ta oli möödu-

jaid stardipüstoliga ähvardanud, suri augusti lõpus, kuid põhju- seks polnud politseiniku tekita- tud kuulivigastused.

«Mehe surma põhjuseks ei olnud relva kasutamise tagajär- jel tekkinud vigastused,» kinni- tas Viru ringkonnaprokuratuu- ri pressinõunik. Surma täpse- maid põhjusi prokuratuur kom- menteerida ei saa, sest tegemist on delikaatsete isikuandmetega.

Augustis reageeris politsei väljakutsele, mille järgi paugu-

tas Toila pargis pingil istunud Konstantin stardipüstolit ning sihtis sellest möödujat, kellel oli kaasas kaks last. Kuna mees ei reageerinud politsei korralduse- le relv maha panna, vaid hakkas seda hoopis korrakaitsjate poole suunama, tulistas üks politseini- kest meest. Kannatanule anti ko-

hapeal esmaabi ning kiirabi toi- metas ta haiglasse, kus tema sei- sund tunnistati raskeks ning te- da opereeriti.

Uurimine tuvastas, et polit- sei tegutses määrustepäraselt.

«Mees oli haiglas umbes kaks nädalat, kuid meil puudub täpne teadmine, mis kuupäeval

ta koju lubati. Pärast seda on po- litsei saanud mõningaid teateid, kuidas mees on avalikus linna- ruumis joobnuna kõrvaliste ini- meste rahu häirinud,» ütles Ida prefektuuri pressiesindaja.

27. augustil saatis ringkon- naprokuratuur Viru maakohtus- se süüdistusakti, milles süüdis- tab Konstantini mitmes avaliku korra raskes rikkumises, mille ta sooritas relvaga ähvardades.

4. mail oli ta teinud stardi- püstolist Kohtla-Järvel korter- maja lähedal kuus lasku õhku, 8. juunil Jõhvis Tsentraalkesku- ses kolm lasku ning väljas kes- kuse juures veel kaks.

Augusti lõpus surnud Kons- tantini kohta on teada, et ta oli aastaid narkosõltlane.

ERIK KALDA ajakirjanik, Põhjarannik

Hind sisaldab käibemaksu Allikas: Elering

Pärtel-Peeter Pere Tallinnas Pärnu maanteel bussi ees väntamas.

Bussi pardakaamera salvestis. FOTO: TLT

Bussi pardakaamera salvestiselt on näha, et buss sõitis tõesti rattara-

jal. FOTO: TLT

Sellel Toila par-

gis asuval pingil

juhtus 8. juunil

tragöödia, kui

politsei möödu-

jaid stardipüsto-

liga hirmutanud

mehe vastu rel-

va kasutas.

FOTO: ERIK KALDA/

PÕHJARANNIK

8 | Postimees, 2. oktoober 2024 Toimetaja Katrin Ringo, valis@postimees.eeVÄLISMAA

Saksamaa tabas kaitsetööstuses nuhkinud hiinlanna

● Saksamaa teatas, et võttis kin- ni logistikafirmas töötava hiinlan- na Yaqi X.-i, keda süüdistatakse rii- gi kaitsetööstuse järele nuhkimises ja Hiina salateenistuse heaks luu- reagendina tegutsemises. Väideta- valt kasutas ta oma positsiooni info kogumiseks sõjavarustuse ja -per- sonali transpordi kohta, mis oli seo- tud ühe Saksa relvafirmaga. Läinud aasta keskpaigast tänavu veebrua- rini edastas ta korduvalt infot Leip- zigi/Halle lennujaama lendude, las- ti ja reisijate kohta Hiina luuretee- nistuse töötajale Jian G.-le. Viimane vahistati luuramises kahtlustatuna aprillis, kui ta töötas paremäärmus- liku erakonna Alternatiiv Saksamaa- le (AfD) eurosaadiku Maximilian Krahi Brüsseli büroos. AFP/BNS

Zeit: Scholz soovib Putiniga telefoni teel rääkida

● Saksamaa kantsler Olaf Scholz soovib pärast kaheaastast pausi Vene liidri Vladimir Putiniga telefo- nitsi rääkida, kirjutab valitsusallika- tele tuginedes Die Zeit. Kõne kor- raldamist kaalutakse väljaande alli- kate sõnul novembris Brasiilias toi- muva G20 kohtumise eel, kuid veel pole vestlust ametlikult taotletud. Mis teemal Scholz Putiniga vestelda soovib, Zeit ei kirjutanud. PM

Leedus alustas tööd riigikaitse- fond, kuhu saab annetada

● Leedus alustas tegevust riigikait- sefond, kuhu kõik Leedu kodani- kud, ettevõtted ja organisatsioonid saavad veebis annetusi teha, valida võib ka püsimakse. Fon- di loomise nägi ette 1. oktoobrist kehti- ma hakanud kaitse- fondi seadus, mil- le eesmärk on tõs- ta kaitse rahastamine kolme protsendini SKTst. Kaitseminister Laurynas Kasčiūna- se (pildil) sõnul kasutatakse fon- di raha sõjaväediviisi ja tankipatal- joni loomiseks, jalaväe lahinguma- sinate ostmiseks ja õhutõrje tugev- damiseks. BNS

Zürichis sai pussitamises viga kolm viieaastast last

● Šveitsis Zürichi linnas sai teisi- päeval noarünnakus viga kolm last, neist üks raskelt, teatas politsei ja lisas, et pidas kinni Hiina kodani- kust kahtlusaluse. Rünnak leidis aset keskpäeva paiku Berninastras- sel, kui lasteaiatöötaja oli koos las- tega lasteaia poole teel ja noaga mees neile ootamatult kallale tun- gis. Üks poiss sai raskelt ja kaks mõõdukalt vigastada, kõik ohvrid olid viieaastased. Lasteaiatöötaja reageeris otsekohe, koos ühe teise mehega tegi ta ründaja kahjutuks ja pidas ründajat kinni kuni pääs- teteenistuste saabumiseni, teatas politsei. AFP/BNS

MAAILM. POSTIMEES.EE

15 000 noort vanuses 15–26 aastat, kes praegu ei õpi ega tööta, tuleb Lätil tööturule meelitada.

Ukraina ei vaja Venemaa sihtmärkide vastu suunatud vasturünnakute korraldamiseks USA luba. USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller

Raevukas orkaan Helene paiskas Ühendriikide kaguosa kaosesse

Möödunud nädala lõpus Florida osariigis maabunud ja kokku kuut USA kaguosariiki räsinud orkaanis sai surma 130 inimest, ent hukkunute arv võib kasvada.

S ajad inimesed on se- nini teadmata ka- dunud, kuna nad ei saanud katast- roofiolukorras oma asukohast lahku-

da ning nendega ei ole suude- tud ühendust saada. Torm pek- sis puruks teele jäänud kodud, ettevõtted ja taristu ning võttis maha sidevõrgu.

Valge Maja sisejulgeoleku- nõunik Liz Sherwood-Randall hoiatas esmaspäeval, et orkaan Helene ohvrite arv võib dras- tiliselt tõusta, vahendas AFP. «Tundub, et hukkunuid võib olla kuni 600,» rääkis ta.

Viimase 50 aasta USA üheks kõige ohvriterohkemaks orkaa- niks tituleeritud Helene purus- tuste jäljed hakkasid alles ei- le pärast maru täielikku vaibu- mist USA kagu- osas välja paist- ma, sest lõpuks hakkas üleuju- tatud piirkonda- des vesi aeglaselt taanduma.

«Näeme vaid hävitatud maja- de rususid. Hävinud hooned. Ümberkeeratud autod,» kir- jeldas Põhja-Carolinas asu- va Asheville’i linnapea Esther Manheimer CNNile. «Elektri- liinid näevad välja nagu spa- getid. Kogu seda kaost, mis siit

paistab, on raske kirjeldada. See näeb välja nagu postapokalüp- tiline stseen.» Manheimergi tõ- des, et hukkunute arv kasvab. «Olen kuulnud lugusid jõe ää- res vooluga kaasa kantud ma- jadest, kus olid inimesed sees.»

Kõige rängemalt saigi ma- rus pihta 94 000 elanikuga Asheville’i linn, mis oli veel eile muust maailmast ära lõigatud. Osariigis hukkus orkaanis 56 inimest, nendest 40 Asheville’i peale vajunud tulvavetes ja maalihkes. «Ma olen neis mä- gedes sündinud,» ütles 55-aas- tane Tim Taylor The Washing- ton Postile linna püstitatud aju- tises varjupaigas, kuhu ta jõu- dis toitu ja gaasi otsides. «See on ebareaalne.»

Praegu on muust maailmast ära lõigatud Asheville’is kõige suuremaks mureks toidu, joo- givee ja ravimite puudus.

Purustuste tee Neljanda kategooria orkaaniks paisunud Helena tabas Flori- da rannikul elavaid ameerikla- si möödunud nädala neljapäeva hilisõhtul. Maru maabus Flori- da osariigi pealinna Tallahassee lähistel. Ranniku raputamise jä- rel suundus orkaan tormiks vai- budes sisemaale.

Florida lahe ääres elav Bria- na Gagner rääkis BBC ajakirja- nikule, kuidas vesi esialgu vaik- selt nende majja voolas ja nad

üritasid esi- mese korru- se mööblit eest ära tassida. Korraga käis aga kõva kär- gatus ja seejä- rel valgus vesi majja juba pa- hinal. «Vaata- sime üksteise-

le otsa. Vett lihtsalt vajus sisse,» sõnas Gagner. Kodust tuli Gag- neril, tema pereliikmetel ja lem- mikloomadel lõpuks välja ujuda, sest vesi tõusis kiiresti õlgadeni. Floridas tõusis veetase lõpuks kuni 4,5 meetrit, vahendas BBC.

«Oleme nagu sõjatsoo- nis,» kirjeldas olukorda Flori- da 900 000 elanikuga Pinella- se piirkonna šerif Bob Gualtie- ri. «Tormist maha jäänud ran- najoon pole kunagi selline väl- ja näinud.»

Inimesed said Floridas sur- ma põgenemisteel kas puude al- la jäädes või tormi poolt asfal- dist välja kistud liiklusmärki- dega kokku põrgates, kirjutas CNN. Eile oli elektrita veel li- gi kaks miljonit majapidamist. Põhja-Carolinas suleti ligi 400 maanteelõiku.

Orkaani saabudes ulatus rannikul tuule kiirus hooti ku- ni 225 kilomeetrini tunnis. Sise- maale tüürides rebis maru en- dale teed murdes puid ja pühkis eest elektritraate, tõi välja The New York Times.

Reedel orkaan vaibus veidi, ent tormituuled märatsesid ja samal ajal kallanud paduvihm uputas ja kergitas jõgesid Geor- gias ning Põhja- ja Lõuna-Caro- linas. Tennesse osariigis asuva Erwini haigla katusele veeupu-

tuse tõttu lõksu jäänud 58 pat- sienti ning arstid ja õed pääste- ti reedel helikopteritega. Geor- gia osariigis registreeriti vähe- malt kaks orkaani varjus ringi tuisanud tornaadot, viitas BBC.

Tuulekeerised rahunesid tsükloniks ja püsisid pühapäe- val lõpuks Tennessee osarii- gi kohal. Sadu aga jätkus ning õhuniiskus ei langenud, kirju- tas The New York Times. Eri- olukord kuulutati välja ka Ala- bama osariigis.

Alles eile said USA sünop- tikud Kagu-Ameerikas elavaid inimesi rahustada, et maru on selleks korraks möödas, ja eva- kueeritud inimesed hakkasid koju naasma, et purustusi hin- nata ning rämpsu ja risu koris- tama hakata.

Helene põhjustatud majan- dusliku kahju ulatust hinnatak- se praegu kuni 100 miljardi dol- lari suuruseks.

Kuigi kohalikud ametiasu- tused andisid tormi eelhoiatu- se juba kolmapäeva õhtul ja ini- mestel paluti valmistuda äär-

muslikeks ilmastikuoludeks ja üleujutusteks, paljud ikkagi ala- hindasid orkaani purustusjõu- du, kirjutas The Washington Times. «Sellel on kliimamuutu- se sõrmejäljed,» vahendas leht Põhja-Carolina osariigi klima- toloogi Kathie Dello sõnu.

Poliitiline turbulents Täna sõidab orkaan Helene laastatud piirkondadesse USA president Joe Biden, teatas Val- ge Maja.

Vabariiklaste presidendi- kandidaat Donald Trump jõu- dis juba Bidenit ja tema partei- kaaslasest Põhja-Carolina ku- berneri süüdistada, öeldes, et nood ignoreerivad katastroofi, vahendas AFP.

Sellele vastas Biden üleeile: «Et asi selgeks teha, siis Trump valetas, ja kuberner ütles tal- le samuti, et ta valetab. Põhjus, miks ma selle peale vihastasin, on see, et ta annab mõista, nagu me ei teeks kõike, mis võimalik. Me teeme,» kinnitas Biden pres- sikonverentsil.

President lubas tormiohvri- tele riigi abi andmist jätkata nii kaua, kui seda peaks vaja mine- ma. «Jätkame ressursside and- mist, sealhulgas toitu, vett, side- pidamis- ja esmaabivahendeid,» ütles Biden Valges Majas. «Me oleme olemas, nagu ma ütle- sin – ja ma mõtlen seda tõsiselt –, nii kaua, kui läheb vaja selle ülesande lõpule viimiseks,» sõ- nas viimaseid nädalaid ametis olev USA riigipea.

CNN kirjutas, et lisaks Bi- denile hoitakse presidendikan- didaate Kamala Harrist ja Do- nalt Trumpi orkaanipurustuste ja inimeste päästeoperatsiooni- dega jooksvalt kursis.

Kokku saabus orkaanipiir- konda ligi 1500 päästetöötajat ja 940 katastroofipiirkonnas ini- meste otsimisele spetsialisee- runud eksperti. Inimestele oli abiks 8000 USA rannikuvalve liiget. Päästeoperatsioonidel on abiks ka rahvuskaart, kinnitas Pentagon.

Dustin Holmes (paremal) hoiab elukaaslasel Hailey Morganil käest kinni ning koos nelja-aastase Kyle Rossi (vasakul) ja seitsmeaastase Aria Skyega liigub pere Helene järel üleujutatud kodu poole Floridas Crystal Riveris. FOTO: PHELAN M. EBENHACK/AP/SCANPIX

Kodust tuli Gagneril,

tema pereliikmetel ja lemmikloomadel lõpuks välja ujuda, sest vesi tõusis kiiresti õlgadeni.

Orkaan Helenega kaasnenud paduvihmad tekitasid üleujutusi ja veetase püsis pikalt kõrge. Põhja-Carolinas asuvat Asheville’i taba- nud ootamatus tulvavees hukkus 40 inimest.

Möödunud reedel maabus neljanda kategooria orkaan Helene ma- rutuultega Florida rannikul, pildudes kohalike kaatrid majaesistele.

KÜLLI KAPPER kylli.kapper@postimees.ee

ÜLEVAADE

FO

TO : JO

E R

A ED

LE / G

E T T Y I M

A G

E/ A

FP / SC

A N

P IX

FOTO: BILLY BOWLING/EPA/SCANPIX

Tallahassee

Atlanta Augusta

Asheville

Charlotte

Tampa

GEORGIA

A M E E R I K A Ü H E N D R I I G I D

B A H A M A

VIRGINIA

LÄÄNE- VIRGINIA

PÕHJA- CAROLINA

LÕUNA- CAROLINA

FLORIDA

MISSISSIPPI

LOUISIANA

TENNESSEE

KENTUCKY

30. sept

29. sept

26. sept

28. sept

ALABAMA

MEHH I KO

L AH T

AT L AND I

OOK E AN

USA kaguosariike laastas möödunud nädala lõpus orkaan Helene Kuues osariigis sai surma 130 inimest, sajad inimesed on senini tead-

mata kadunud, elektrita on üle 2 miljoni majapidamise, puudus on

toidust ja joogiveest.

300 km

Allikas: Graphic News

Toimetaja Katrin Ringo, valis@postimees.ee VÄLISMAA Postimees, 2. oktoober 2024 | 9

Värske NATO peasekretär Mark Rutte lubas Ukrainale tugevat toetust

Iisraeli relvajõud teatasid maavägede sissetungi alustamisest Liibanoni, et hävitada šiiidi rühmituse Hezbollah taristu Sinise joone lähedal.

L igi 30 asulat Liiba- noni lõunaosas said eile hommikul Iis- raeli armeelt (IDF) evakueerimiskor- ralduse, mis tuleb

kiiresti täita. «IDF ei taha teile viga teha ja omaenda turvalisu- se huvides peate kohe kodudest evakueeruma. Kõik, kes on Hez- bollah’ liikmete, rajatiste ja la- hinguvarustuse läheduses, sea- vad oma elu ohtu,» teatas juudi- riigi armee avalduses.

Elanikele antud suuniste jär- gi tuleks neil liikuda umbes 50 kilomeetrit põhja poole, Awa- li jõe teisele kaldale. Awali jõgi asub Sidonist veidi põhja pool, tunduvalt kaugemal piirkon- nast, mida praegu lahingutsoo- niks loetakse.

Pole selge, miks tuleb elani- kel minna nii kaugele, samuti jääb arusaamatuks, miks mõne- le asulale anti evakueerimiskor- raldus, aga teistele mitte, kuigi need asuvad samas piirkonnas.

Veidi varem teatas IDF, et on alustanud piiratud operat- siooni Hezbollah’ vastu Liiba- noni lõunaosas, jätkates samal ajal suurtükirünnakuid piiriala- dele ja õhurünnakuid Beirutile. «Need sihtmärgid asuvad pii- rilähedastes asulates ja kujuta- vad endast otsest ohtu Iisraeli kogukondadele Iisraeli põhja- osas,» ütles IDF. Juudiriigi ar- mee sõnul mobiliseeriti operat- sioonideks Liibanonis veel neli reservbrigaadi.

Spekulatsioone peagi alga- vast invasioonist tekitas juba es- maspäeval see, et Liibanoni väed taandusid hilisõhtul oma posit- sioonidelt umbes viie kilomeet- ri võrra. See viitab omakorda, et riigi sõjavägi ei kavatse Iisrae- li-Hezbollah’ konflikti sekkuda, kirjutab Times of Israel.

Piiratud operatsioon Samas väitsid nii Hezbollah kui ÜRO rahuvalvemissioon Liiba- nonis (UNIFIL) eile, et riigi lõu-

naosas maavägede sissetungi täheldatud ei ole, kuigi Iis rael teatas, et korraldas seal piira- tud ulatusega operatsioone. Ka Liibanoni sõjavägi kinnitas: «Me ei ole näinud mingit Iisraeli jõu- dude tungimist Liibanoni terri- tooriumile.» Iisraeli meedias on need väited ümber lükatud.

Times of Israeliga rääkinud Iisraeli ametniku sõnul teavitati maavägede sissetungist Amee- rika Ühendriike ja selgitati, et selle eesmärk on eemaldada riigi põhjapiirilt Hezbollah’ po- sitsioonid, et luua tingimused diplomaatilise- le lahendusele, mille järgi šiiidi rühmituse jõud surutakse teisele poole Litani jõge, mis on vasta- vuses 2006. aasta Liibanoni sõja lõpetanud ÜRO resolutsiooniga.

Ilmselt Ühendriikide rahus- tamiseks teatasid kaks juudiriigi ametnikku väljaandele Axios, et maavägede sissetung saab ole- ma nii ajaliselt kui territoriaal-

selt piiritletud ega ole mõeldud Lõuna-Liibanoni okupeerimi- seks.

Osana operatsiooni etteval- mistustest on Iisraeli eriüksu- sed korraldanud juba mitu kuud reide kahte riiki eraldava Sini- se joone lähedal asuvatesse tun- nelitesse, et koguda teavet Hez- bollah’ suutlikkuse kohta enne maavägede sissetungi.

Juudiriigi sõjavägi avaldas, et on eelmise aasta oktoobrist ala-

tes teinud Liiba- noni üle 70 eri- üksuste reidi, selle käigus on jõutud ligi tu- hande Hezbol- lah’ rajatiseni, millest mõned asuvad piirist

mitme kilomeetri kaugusel. Reidide käigus hävitati šiii-

di rühmituse relvi ja taristut, kuid otsekokkupõrkeid Hez- bollah’ võitlejatega väidetavalt ei toimunud, kirjutab Times of Israel. Muu hulgas leiti ja tehti kahjutuks Iraanis toodetud rel- vastust.

Kuigi varem on Washing- ton väljendanud muret, et ise- gi piiratud sissetung toob kaa- sa eskalatsiooniohu, paistis Val- ge Maja nüüd väljendavat toe- tust Iisraeli tegevusele. Ühend- riikide kaitseminister Lloyd Aus- tin teatas eile, et vestles telefo- nitsi juudiriigi ametivenna Yoav Gallantiga ning «tegi selgeks, et Ühendriigid toetavad Iisraeli õi- gust enesekaitsele».

«Me nõustusime, et piiri- lähedase ründetaristu lammu- tamine on vajalik, kindlusta- maks, et Liibanoni Hezbollah ei saa korraldada 7. oktoobri stii- lis rünnakuid Iisraeli põhja- poolsetele kogukondadele,» üt- les Austin telefonikõnes Penta- goni transkriptsiooni järgi.

Väidetavalt teavitas IDF es- maspäeval ka ÜRO rahuvalve- missiooni kavast korraldada pii- ratud ulatusega sissetunge Lii- banoni. Hispaania, mis UNIFILi juhatab, teatas, et Iisrael peab maavägede sissetungi peatama.

«See on vastuvõetamatu konflikt ja see peab nüüd lõppe- ma. Me ei saa laskuda sinna, et

sõda on normaalne viis, kuidas inimesed Lähis-Idas üksteise- ga suhtlevad. Rahu saavutami- seks on ainult üks moodus: rah- vusvahelise humanitaarõiguse austamine. See vägivalla spiraal peab lõppema,» ütles Hispaania välisminister José Manuel Alba- res eile.

Tõsised tagajärjed UNIFIL märkis omalt poolt, et Iisraeli vägede tungimine Liiba- noni rikub Liibanoni suverään- sust ja territoriaalset terviklik- kust ning läheb vastuollu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioo- niga 1701, mille järgi pidi Iisrael Liibanoni lõunaosast täielikult taanduma.

ÜRO väljendas eile muret Iisraeli maaväe operatsioonide pärast Liibanoni territooriumil ning hoiatas ulatusliku mais- maasissetungi tagajärgede eest.

«Ülekeeva relvastatud vägi- valla tingimustes Iisraeli ja Hez- bollah’ vahel on tagajärjed tsi- viilisikutele olnud juba kohuta- vad – ja me kardame, et Iisra- eli ulatuslik maismaasissetung

Liibanoni tooks kaasa vaid suu- remad kannatused,» ütles ÜRO inimõiguste büroo kõneisik Liz Throssell Genfis ajakirjanikele.

Throssell osutas, et juba en- ne hiljutist eskalatsiooni oli Iis- raeli vasturünnakute tõttu Lii- banonis hävinud või kahjusta- da saanud mitukümmend tu- hat elamut. «Tervishoiuasutused on kahjustada saanud, kümme protsenti Liibanoni tervishoiu- keskustest on suletud,» ütles ta.

Eelmise aasta oktoobrist on Liibanonis hukkunud 44 ja saa- nud viga 111 tervishoiutöötajat. Neist 14 sai surma ainuüksi vii- mase kahe päeva jooksul, vahen- dab BNS.

Hezbollah ründas eile vastu- seks Iisraeli kesk- ja põhjaosa üle 30 raketiga, mis jõudsid kuni Tel Avivini. Pingestunud julgeoleku- olukorra tõttu kehtestas Iis rael avalikkusele uued piirangud, muu hulgas ei tohi vabas õhus koguneda korraga üle 30 ja ruu- mides üle 300 inimese. Samuti võib töö- ja õppetegevus toimu- da ainult paigus, kust häire kor- ral jõuab kiiresti varjumiskohta.

E ndine Hollandi peami- nister Mark Rutte ütles eile NATO peasekretäri ametikohta üle võttes,

et allianss ei loobu Kiievi toeta- misest ja Ukraina koht on NA- TOs.

«Mida rohkem me Ukrainat praegu aitame, seda kiiremini see lõpeb,» ütles vastne peasek- retär pressikonverentsil. «Pu- tin peab mõistma, et me ei an- na alla, et me tahame Ukraina- le võitu.»

Vastates ajakirjanike küsi- musele prioriteetide seadmi- se kohta alliansi peasekretä- ri ametikohal, märkis Rutte, et «esimesel kohal on nimekirjas Ukraina».

«Minu teine esimus on tu- gevdada meie toetust Ukraina- le ja tuua see NATO-le veelgi lä- hemale, sest ilma tugeva iseseis-

va Ukrainata ei saa pikaajalist julgeolekut olla,» tõi Rutte välja oma töö peasuunad.

Ta sõnas, et mõistis 2014. aastal pärast lennuki MH17 allatulistamist isiklikust ko- gemusest, et «Ukraina tüli ei piirdu rindejoonega». «Seetõt- tu peame andma oma panu- se. Peame täitma Washingto- ni tippkohtumisel kokku lepi- tud paketti: väejuhatus, rahali- sed lubadused ja Ukraina pöör- dumatu tee liikmeks saamise poole,» ütles Rutte.

Mis puudutab Ukrainale sea- tud piiranguid kaugmaarelvade kasutamise vallas, ütles Rutte, et toetab jätkuvalt eelmise pea- sekretäri Jens Stoltenbergi seisu- kohta, et Ukrainal on õigus anda lööke Venemaa sügavusse legi- tiimsete sihtmärkide pihta, kuid piirangute tühistamise saab ot-

sustada vaid seesuguseid relvi tarniv riik.

«Ärgem unustagem, et Uk- raina peab kaitsesõda, ja see tä- hendab, et Ukrainal on õigus end kaitsta. Ja nagu me teame, siis rahvusvahelise õiguse järgi

ei lõpe see õigus piiril. Ukraina enesekaitseõiguse toetamine tä- hendab, et nad saavad rünnata ka seaduspäraseid sihtmärke ag- ressori alal. Lõppkokkuvõttes on iga liitlase enda otsustada, kuidas ta Ukrainat toetab,» ütles Rutte.

Rutte kavatseb töötada ka selle nimel, et «hoida NATO tu- gevana ja tagada, et meie kait- sevõime jääks tõhusaks ja võim- saks kõikide ohtude vastu», sa- muti tugevdada kollektiivkaitset ja heidutust.

«Selleks vajame rohkem jõu- de, millel on paremad võimalu- sed ja kiirem innovatsioon. See nõuab rohkem investeeringuid, sest selleks, et teha rohkem, peame rohkem kulutama. Sel- lele, kui tahame eesseisvate väl- jakutsetega toime tulla ja oma miljardit inimest turvalisena hoida, ei ole tasuta alternatiivi,» selgitas ta.

Kolmandana nimetas pea- sekretär partnerluse tugevda- mist Euroopa Liiduga ning rii- kidega üle maailma, mis jagavad samu huve ja väärtusi.

«Ma pärisin tugeva liidu. Mu

kallis sõber Jens, tänan sind. Kallid ametivennad, ma kavat- sen igati jätkata head tööd, mil- le olete viimastel aastatel algata- nud, ja olen otsustanud valmis- tada NATO ette tuleviku välja- kutseteks,» ütles Rutte.

Ametist lahkuv peasekretär Stoltenberg andis Ruttele üle va- sara, mille kinkis alliansile 1963. aastal Island ja mida kasutatakse NATO erilistel istungitel.

«Viimati kasutati seda siis, kui meil oli vanas peakorteri hoones üle tee viimane minist- rite kohtumine, ja seejärel ka- sutasime seda täna. Kas kasuta- da seda iga päev, on teie otsus- tada. See on viikingivasar. Kal- lis Mark! Palun võta see vasar ja luba mul kutsuda sind asu- ma Põhja-Atlandi Nõukogu esi- mehe kohale,» ütles Stoltenberg. AFP/Interfax/BNS

Iisraeli relvajõudude tehnika eile Liibanoni piiri ääres. FOTO: AHMAD GHARABLI / AFP / SCANPIX

Ametist lahkuv NATO peasekretär Jens Stoltenberg (paremal) andis Mark Ruttele üle sümboolse vasara. FOTO: JOHN THYS/AFP/SCANPIX

Juudiriigi sõjavägi

avaldas, et on eelmise aasta oktoobrist alates teinud Liibanoni üle 70 eriüksuste reidi.

MARGUS PARTS margus.parts@postimees.ee

ÜLEVAADE Iisrael kavatseb põhjapiiri Hezbollah’ jõududest puhastada

10 | Postimees, 2. oktoober 2024 MAJANDUS Toimetaja Margus Mihkels, majandus@postimees.ee

Läti kavandab laialdast aktsiisitõusu

● Järgmisel aastal on Lätis kavas tõsta kütuse, karastus- ja alkohool- sete jookide aktsiisimäära ning ala- tes 2027. aastast ka tubakatoodete aktsiisi, näevad ette rahandusminis- teeriumi kooskõlastamisele esitatud aktsiisiseaduse muudatused.

Ministeerium märkis, et maksu- määrade ülevaatamine on vajalik tööjõumaksust saadava tulu vähe- nemise osaliseks korvamiseks ja eelarvetulu suurendamiseks tingi- mustes, kus välis- ja sisejulgeoleku ning muude oluliste meetmete tagamiseks on vaja raha. Kavanda- tavate muudatuste tulemusena lae- kub riigieelarvesse 2025. aastal 42,87 miljonit eurot. BNS

Peaminister on majanduse osas optimistlik

● Eesti peaminister Kristen Mic- hal (RE, pildil) väljendas teisipäeval Facebooki otse-eetris optimistlikku suhtumist riigi majandusse, rõhu- tades, et kuigi Eesti on läbi elanud keerulised aastad, on nüüd oodata kasvu.

Michali sõnul on Eesti majandus pöördepunktis, kus prognoositakse 2–3 protsendi suurust kas- vu. «See on siuke lauge kasv. Meie partnerite juures on samamoodi sellist kasvu oodata,» märkis Michal ja lisas juurde, et juba järgmise aas- ta alguses ja käesoleva aasta lõpus hakkab majanduses ilmnema hel- gemat nooti.

Peaminister rõhutas, et koduma- japidamiste olukorra paranemine on samuti oluline. Michali sõnul on euribori määrade alanemine juba avaldanud positiivset mõju, võimal- dades peredel rohkem raha alles jätta. PM

Tallinna korteri ruutmeetri hind pöördus langusele

● Tallinna korteri keskmine ruut- meetri hind langes septembris aastavõrdluses ligi 4,9 protsenti, 2911,57 eurole, augustiga võrreldes oli langus 5,4 protsenti. Ruutmeet- ri mediaanhind langes aastaga 2,6 protsenti, 2758,01 eurole, kuuvõrd- luses oli hinnalangus 5,9 protsenti, selgus maa-ameti statistikast. Kok- ku tehti Tallinnas möödunud kuul korteritega 717 tehingut, mille kogu- summa oli 114,5 miljonit eurot. Kuu varem oli 730 tehingu kogusum- ma 124,1 miljonit eurot, 2023. aas- ta septembris tehti pealinnas kor- teritega 665 tehingut kogusummas 112,1 miljonit eurot. BNS

MAJANDUS24. POSTIMEES.EE

Ärikinnisvarafirma Restate omaniku Ardi Roosimaa sõnul on ärikinnisvara sektor pärast kaheaastast madalseisu taas elavne- nud. Ta räägib, et era- sektor on kulud kokku tõmmanud, et nad saaksid oma tegevust jätkata, kuid selle taustal kasvatab avalik sektor end jätkuvalt edasi.

Ä rikinnisvaraga te- geleval kontser- nil Restate on sel- lel sügisel haka- nud eelmiste aas-

tatega võrreldes tunduvalt pa- remini minema. «Me oleme ol- nud ahelkriisis aastaid järjest, alates 2019. aasta lõpust,» rää- gib Roosimaa. Ta lisab, et nad ei jätnud kriiside ajal ühtegi ob- jekti pooleli ning arvestasid, et üürnike leidmine büroopinda- dele võtab rohkem aega. Enne kriisi leiti üürnikud sageli enne hoone valmimist.

Septembri keskpaigas sõl- mis ettevõte vaid nädala jooksul lepinguid 5000 m² üüripindade- le koguväärtuses 500 000 eu- rot, mis näitab positiivseid mär- ke nii firma kui terve ärikinnis- varaturu jaoks. «Turu meeleolu on muutunud. Me istusime ala- tes eelmise aasta algusest olu- korras, kus kõik tehingud lükati edasi,» sõnab Roosimaa.

Tema sõnul on muutuse põhjuseks Euroopa Keskpanga intressileevendused ja ettevõtjate soov taas äri kasvatama hakata. Roosimaa selgitas, et kinnisva- rasektoris on väga suur osakaal pangalaenudel – laenuintressi- de vähenemine tähendab väik-

semaid laenumakseid ning see- läbi rohkem vaba raha.

Restate’i üürnikud on lõvi- osas keskmised ja väiksed fir- mad, kellel vaja kontori- ja lao- pinda ligi 300 ruutmeetri jagu.

Maksudega majandust ei elavda Roosimaa sõnul pole valitsuse plaanitavatel maksutõusudel suurt mõju, kuid need tõstavad siiski hindu. «Käibemaksumuu- datus sai kõvasti meediakära, aga lõppkokkuvõttes läheb see lihtsalt lõpptarbija hinda sisse ja tasandub seal kiiresti ära,» ütleb Roosimaa peagi saabuva kaheprotsendilise käibemaksu tõusu kohta.

Kuid Roosimaa sõnul on suurem probleem see, et Ees- ti on kaotanud rahvusvahelises konkurentsivõimes ning mak- sutõusud ja uued maksud, näi- teks kaheprotsendiline kasumi- maks, süvendavad muret veelgi. «Ilmselgelt meie konkurentsi- võime sellest ei võida, kui mak- sud lähevad keeruliseks. See meie ettevõtetele tuge ei an- na,» tõdeb ta.

«Ma arvan, et maksusüstee- mi lihtsus, mis kunagi oli Ees- ti eelis välisinvestorite vaates, on tänaseks kadunud ja asemele on tulnud rägastik,» lisab Roo- simaa.

Lisaks häirib teda asjaolu, et valitsus pole suutnud avalikku sektorit märkimisväärselt kär- pida. «Mulle tundub, et sellel ajal, kui me maksudega suru- me inimesi ja ettevõtjaid põlvili, pole avalikus sektoris näha, et vastutust võetakse. See igikes- tev avaliku sektori kasv ja jär- jest suurenev administratiivsete kohustuste pealepanek on liht- salt kummastav. Selleks, et see ralli saaks kesta, võtame me et- tevõtjatelt ja inimestelt tänaval kolm nahka.»

Roosimaa on pannud tähe- le ka ametnike üleolevat suh- tumist kinnisvaraettevõtjates- se. «Ma olen ka ise olnud aru- telul, kus ametniku suust tule-

vad avaldused, et arendajatel on raha nagu putru. Natuke piinlik ja kurb on selliseid asju kuulda. Me oleme ennast koomale tõm- manud, et projektid töötaksid,» kirjeldab Roosimaa.

Ta märgib, et 130 miljoni eurone kärbe, mida valitsus ka- vandab, on muidugi väike, ent

möönab samas, et iga kärbet on keeruline teha. Kuid Roosi- maa sõnul on aastaid kestnud trend, et avalik sektor suureneb ja maksukoormus langeb järjest vähemate peale.

Ta ei väida siiski, et kõik, mida valitsus praegu teeb, mõ- jub ettevõtlusele halvasti. Posi-

tiivse külje pealt toob ta välja, et erinevalt eelmisest madalsei- superioodist kinnisvarasektoris on meil nüüd Rail Balticu näol suurprojekt, mis hoiab paljusid firmasid elus.

Maksutõusude aegu ikka ja jälle kõneks tulev võimalik kin- nisvaramaks Roosimaa hinnan- gul nende äri suurt ei mõjutaks, kuna Restate’i ärimudeli järgi ostetakse maad selleks, et sel- lele ehitada ja edasi müüa, mit- te ei hoita maad jõude, oodates selle väärtuse tõusu. Küll aga mõjutaks see neid ettevõtteid ja eraisikuid, kellel palju kinnis- vara, mis pole aktiivses kasutu- ses. «Selles mõttes on kinnisva- ramaks hea, et siis ei jääda vara otsa istuma,» sõnas ta.

Kellele büroohooned kerkivad? Koroonakriisi ajal räägiti pal- ju, et ärikinnisvara on langev turg, sest kodukontori popu- laarsus suureneb ja firmad ei vaja enam nii suurt kontoripin- da kui varem. Roosimaa ütleb aga, et juba koroonakriisi ajal said nemad aru, et kodukon- toris töötamine sageli ei sobi. «See oli nagu katseklaasieks- periment: saadame inimesed koju ja vaatame, kas nad saa- vad samamoodi edasi töötada. Meie ettevõttes selgelt ei saa- nud,» räägib Roosimaa.

Ta tõdeb, et on ametikohti, mis on paljuski automatiseeri- tud, näiteks raamatupidami- ne või analüütika, ja seal võib kaugtöö sobida. «Aga kui sul on vaja kollektiivset arutelu, kus sa pead tiimiga koos töötama, siis ühist meekonnavaimu üleval hoida ei saa. See puudutab eel- kõige väikseid ja keskmise suu- rusega ettevõtteid, kes on vä- hem standardiseeritud, pigem loovad,» sõnab Roosimaa. Ta li- sab, et loovad ideed sünnivad enamasti teistega koos istudes ja asju arutades. «Suurem osa inimesi vajab, et neil oleks selge distsipliin, ja neil on vajadus olla kuskil kohal,» märkis ta.

Ardi Roosimaa sõnul on ärikinnisvarasektor hakanud pärast madal-

seisu taas elavnema ning selle üheks põhjuseks on asjaolu, et ini-

mesed on hakanud naasma kontoritesse. FOTO: EERO VABAMÄGI

Kinnisvaraarendaja: valitsus lükkab rasket koormat nõrgemate turjale AIMUR-JAAN KESKEL ajakirjanik

Kinnisvarakontsern Restate

• Eesti ettevõtjate omanduses olev kinnisvarakontsern Restate tegeleb ärikinnisvara arenduse ja üürileandmisega Tallinnas ning Harju- ja Raplamaal. Kontserni kuuluvad Restate Property Developers OÜ ( kinnisvaraarendus), Restate Property Advisors OÜ (müük ja nõusta- mine) ja valdusfirma Restate OÜ.

• Ardo Roosimaale kuulub 10 protsenti Restate Property Advisors OÜst.

• Kontsernile kuuluvad muu hulgas Tänassilma äripark Tallinnas Nõm- me linnaosas ja Luige kaubanduskeskus Tallinna külje all.

• 2022. aastal olid Restate OÜ tulud kokku 10,5 miljonit, kasum 6,7 mil- jonit eurot. 2023. aasta majandusaasta aruannet veel esitatud pole. Restate Property Advisors OÜ jäi 2023. aastal ligi 600 000-eurose müügitulu juures veidi üle 100 000 euroga kahjumisse. Restate Pro- perty Developers OÜ aga teenis 2023. aastal kasumit üle 2,4 miljoni ning aasta jooksul teenitud tulud olid kokku ligi pool miljonit.

Üha rohkem Eesti elanikke arvab end keskklassi hulka

Swedbanki rahaasjade teabekes- kus tellis uuringu, saamaks tea- da, kui suur peab olema sissetu- lek, et olla Eesti mõistes jõukas, vaene või kuuluda keskklassi.

Uuringust joonistus välja, et end keskklassi liigitavate elani- ke arv on viimase kuue aasta- ga kasvanud 20 protsendipunk- ti, ulatudes pea pooleni Eesti ela- nikkonnast. «Võrreldes varase- mate aastatega on märgata, et inimesed hindavad oma hak- kamasaamist selgelt positiivse- malt,» ütles Swedbanki rahaas- jade teabekeskuse juht Mari-Liis

Jääger. «Kui 2022. aastal pidas end keskklassi kuuluvaks 33 protsenti vastanu- test, siis tänavu lausa 49 protsenti.»

Uuringus osalenute arvates kuulub keskklas- si inimene, kelle keskmi- ne netosissetulek jääb 2100– 3013 euro vahele. 2022. aastal peeti keskklassi kuuluvaks ini- mest, kelle sissetulek jäi vahe- mikku 1884–2911 eurot.

Uuringus osalenutel palu- ti anda hinnang oma pere koh- ta ehk valida, kas nad kuulu- vad majandusliku olukorra järgi kõrgemasse keskklassi ehk jõu- kate sekka, keskklassi, madala-

masse keskklassi või puudust kannatavate hulka.

Kõrgemasse keskklassi lii- gitas end kuus protsenti vasta- nutest, kelle hulgas olid eelkõi- ge üle 2000-eurose sissetule- kuga inimesed. Teistest sageda- mini liigitasid end kõrgemasse

klassi 18–34-aastased ja Tallin- na elanikud.

Keskklassi liigitasid end pea- miselt 35–49-aastased inime- sed, kes teenivad samuti valda- valt üle 2000 euro või vähemalt 1100–2000 eurot. Seejuures on

end keskklassi liigitavate elani- ke vanus ajas kasvanud.

Madalamasse keskklassi liigitas end 39 protsenti vasta- nutest, kes teenivad peamiselt 801–1100 eurot kuus, elavad väikelinnas ja on 50–74-aasta- sed. Puudust kannatavaks või vaeseks pidas end kuus prot- senti vastanutest, peamiselt 50–74-aastased inimesed, kel- le sissetulek on kuni 800 eurot

kuus. Ennast vaeseks pidajate hulk on languses.

Kuid nagu öeldud – tegemist on tajutava kuuluvusega kesk- klassi, tegelike sissetulekute jär- gi võiksid Swedbanki hinnangul kuuluda Eestis keskklassi ini- mesed, kelle netosissetulek jääb 1100–1900 euro vahele.

Kuna meile meeldib end naabritega võrrelda, siis Leedus peab ennast keskklassi kuulu- vaks 51 protsenti vastajatest ja Lätis 40 protsenti. Lätis peab ennast vaeseks 13 ja Leedus ka- heksa protsenti vastanutest.

SANDER SILM sander.silm@postimees.ee

Airobot Technologies 2,200 – Arco Vara 1,340 +0,75 Bercman Technologies 1,280 – Coop Pank 1,938 +0,31 EfTEN Real Estate Fund 18,550 +0,54 Ekspress Grupp 1,010 +1,81 ELMO Rent 0,156 –0,64 Enefit Green 2,912 +0,28 Grab2Go 0,230 – Harju Elekter Group 4,660 – Hepsor 4,820 +1,90 Infortar 39,600 –0,13 J.Molner 19,100 +0,53 LHV Group 3,290 +2,17

Linda Nektar 5,700 – Merko Ehitus 16,580 –0,12 Modera 4,000 – Nordecon 0,588 +3,34 Nordic Fibreboard 0,966 +4,55 PRFoods 0,98 +1,87 Punktid Technologies 0,396 – Robus Group 0,254 –8,63 Saunum Group 2,170 – Silvano Fashion Group 0,950 – Tallink Grupp 0,582 –0,17 Tallinna Sadam 1,060 – Tallinna Vesi 10,100 +0,50 TextMagic 3,960 –0,75 TKM Grupp 9,610 –0,10 Trigon Property Development 0,540 +0,75

Austraalia dollar 1,6040 –0,78

Brasiilia reaal 6,0377 –0,21

Bulgaaria lev 1,9558 0,00

Hiina jüaan 7,7807 –0,90

Hongkongi dollar 8,6181 –0,87

Iisraeli uus seekel 4,1262 0,00

Jaapani jeen 159,3700 –0,28

Kanada dollar 1,4986 –0,97

Norra kroon 11,7305 –0,29

Poola zlott 4,2853 0,15

Rootsi kroon 11,3145 0,13

Rumeenia leu 4,9759 0,01

Šveitsi frank 0,9394 –0,48

Suurbritannia nael 0,8319 –0,42

Taani kroon 7,4578 0,02

Tšehhi kroon 25,2720 0,35

Türgi liir 37,9185 –0,92

Ungari forint 397,8300 0,24

USA dollar 1,1086 –0,98

Vene rubla kurssi Euroopa Keskpank ei avalda

BÖRS EUROOMX TALLINN

1800

mai 2024

juuli 2024

sept 2024

nov 2023

jaan 2024

märts 2024

1688,5 ▲ +0,55%

ELEKTRI HIND

24,13 senti/kWh ▲ +170,57%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Madalam: 9,722

Kõrgem: 60,991

2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 240 kellaaeg

NORD POOL

Hind sisaldab käibemaksu Allikas: Elering

senti/kWh

Loe ka JUHTKIRJA LK 12

MAJANDUS Postimees, 2. oktoober 2024 | 11Toimetaja Margus Mihkels, majandus@postimees.ee

E uroalal aeglustus aas- tainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi sep- tembris augustiga võr-

reldes 0,4 protsendipunkti, 1,8 protsendile ja jääb nüüd alla Eu- roopa Keskpanga kahe protsen- di eesmärgi. See avab keskpan- gale võimaluse baasintresse taas alandada.

Euroala inflatsiooni aeglus- tumisele septembris andis tu- geva tõuke energia odavnemi- ne. Nafta ja autokütuste odav- nemine tõi hoolimata maagaa- si kallinemisest ka energiahin- nad keskmiselt kuus protsen- ti alla. Hinnatõusu panustasid aga kõige enam, neljaprotsendi- se kasvuga teenu- sed. Järgnesid 2,3 protsendiga toi- du-, joogi- ja tuba- kakaubad ning 0,4 protsendiga töös- tuskaubad.

Kuna hinna- tõusu tempo lan- ges alla keskpankade seatud eesmärgi, siis eeldatavasti jul- gustab see Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu intressimäära- sid allapoole tooma. Kui varem eeldati, et intresse alandatakse sel aastal kolmandat korda alles detsembri kohtumisel, siis nüüd

ootab suur osa ekspertidest, et järgmine baasintresside alan- damine tuleb juba 17. oktoobril.

Soome Danske Banki analüü- tik Antti Ilvonen märgib, et pank ootab EKP-lt nüüd ka oktoobris 25-punktilist langust. Kokkuvõt- tes usub pank, et EKP alandab intressimäärasid sel aastal veel kaks korda ja järgmisel aastal neli korda. «Hoiuseintressimäär, mis on praegu 3,5 protsenti, langeb järgmise aasta lõpuks seega ka- hele protsendile,» ennustas Ilvo- nen Kauppalehtis.

LHV Panga makroanalüütiku Triinu Tapveri sõnul lähtub EKP väga tugevalt inflatsiooniprog- noosist. «Aasta viimastel kuudel hinnakasv euroalal ilmselt siis- ki kiireneb energiahindade ma- dala baasefekti tõttu,» arvas ta. «Kuigi septembri hinnakasv oli euroalal juba langenud alla ka- he protsendi eesmärgi, ei julgeta

oodatava hin- nakasvu kiire- nemise kartu- ses ilmselt kii- ret langetuste teed minna. Seal taga on kartus, et lii- ga kiiresti int-

resse langetades hakkab inflat- sioon taas kasvama. Kuid kind- lust intresside jätkuva langeta- mise osas peaks vaatamata sel- lele juures olema.»

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lisas, et intressi- määrade alandamise tõenäosus

oktoobris on suurenenud. «Sa- mas alusinflatsioon, millest on välja jäetud toidu- ja energia- hinnad, ja mis näitab hinnasur- vet põhiinflatsioonist isegi pa- remini, aeglustub väga vaevali- selt ning oli septembris veel 2,7 protsenti,» hoiatas ta.

Vaatamata sellele on Mertsi- na sõnul turuootus EKP intres- simäära kärpe suhtes juba ok- toobris tõusnud 90 protsendi- ni. Veel möödunud nädalal oli see 40 protsenti. Ka euribor lan- geb kiiresti ja turuootus euribo- ri suhtes on üha madalam. Kuue

kuu euribor on möödunud aas- ta oktoobrisse jäänud tipust (4,1 protsenti) alanenud juba enam kui protsendipunkti võrra ehk 3,1 protsendini. Futuurid näita- vad aga selle aasta lõpuks lan- gust koguni 2,7 protsendini.

«Võrreldes eelmise aasta ok- toobriga on 80 protsendil Swed- banki klientidest vähenenud elu- asemelaenu kuised tagasimak- sed juba kuni 50 eurot ja lisaks veel 12 protsendil 51–100 eurot,» ütles Mertsina «Laenukoormuse vähenemine suurendab tasapisi majapidamiste ostujõudu. Elu-

asemelaenud on aga ligi veeran- dil Eesti majapidamistest.»

Nagu tavaks, oli euroala rii- kide võrdluses Eesti hinnakasv septembris kiireimate hulgas. «Eesti tarbijahindade 3,2-prot- sendine kasv septembris oli aastases võrdluses ootuspära- ne. Kuises võrdluses hinnad ise- gi langesid 0,3 protsenti,» lausus Mertsina. Mitteenergiatööstus- kaupade kallinemine on sel aas- tal kiiresti aeglustunud ja ener- giahinnad alanevad. Nii maail- maturu naftahind kui ka Eesti elektri turuhind olid septemb-

ris aastatagusega võrreldes ma- dalamad. «Samas on teenuste, mis moodustavad kolmandiku meie tarbimiskorvist, inflatsioon olnud kiire,» rõhutas ta.

Tugevamat kasvu on Mertsi- na sõnul näidanud sideteenus- te, tervishoiu, hariduse ja alko- holi hind, kuid toiduainete, rõi- vaste ja jalanõude, transpordi ja eluasemega seotud hindade kasv on olnud väiksem.

Aasta viimastel kuudel peaks tema hinnangul Eestis hinna- tõus aastases võrdluses kiirene- ma. «Selle taga on paljuski baas- efekti mõju, kuid ka inimeste üha suuremad hinnakasvuootused,» leidis Mertsina. «Oktoobri algu- sest tõusis Elektrilevi võrgutasu, mis samuti annab inflatsioonile hoogu. Järgmise aasta maksutõu- sud kiirendavad hinnakasvu aga veelgi. Kui sel aastal jääb kesk- mine hinnakasv tublisti alla nel- ja protsendi, siis järgmiseks aas- taks prognoosime üle neljaprot- sendilist hinnakasvu.»

Triinu Tapver ennustab, et Eesti hinnatõus jääb ka järgne- vatel aastatel euroala keskmisest kõrgemaks. «Eelkõige on siin roll maksutõusudel, mis hinda- sid järgmistel aastatel kasvata- vad. 2025. aasta hinnatõus võib jääda seetõttu isegi ligi viie prot- sendi juurde. Samal ajal prog- noositakse euroala keskmiseks 2,2 protsenti. Sama muster jääb ka 2026. aastaks, kus Eesti hin- nakasv ületab kolm, euroalal aga 1,9 protsenti.»

ERKKI ERILAID majandusajakirjanik

Hinnatõusu raugemine euroalal toob laenuvõtjatele igatsetud kergenduse

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

Kui euroalal aeglustus

aastane hinnatõus au-

gusti 2,2 protsendilt

septembris järsult

1,8 protsendile, siis

Eestis tõusid hin-

nad aastavõrd-

luses sama pal-

ju kui augus-

tis, 3,2 prot-

senti.

Euroala

inflatsioon

septembris

Inflatsiooni aeglustumine annab Euroopa

Keskpangale võimaluse langetada int-

ressimäärasid julgemalt. See viib üha

madalamale ka Eesti kodulaenude

baasintressi – kuue kuu euribori.

Belgia

Holland

Eesti

Kreeka

Horvaatia

Slovakia

Portugal

Malta

Küpros

Euroala

Saksamaa

Austria

Hispaania

Läti

Prantsusmaa

Itaalia

Luksemburg

Soome

Sloveenia

Leedu

Iirimaa

Hinnatõusu raugemine

toob kaasa intresside languse

m ä rt

s

a p r

m a i

ju u n i

ju u li

a u g

se p t

a p r

m a i

ju u n i

ju u li

a u g

se p t

o k t

o k t

n o v

d e ts

ja a n

v e e b r

m ä rt

s

Euroala inflatsioon võrreldes

eelmise aasta sama kuuga

6 kuu euribor

EKP baasintress, hoiustamise

püsivõimaluse intressimäär

4,5%

3,3%

3,2%

3%

3%

2,9%

2,6%

2,1%

1,9%

1,8%

1,8%

1,8%

1,7%

1,6%

1,5%

0,8%

0,8%

0,8%

0,7%

0,4%

0,2%

6,9%

2,4%

3,267%

3,0%

4,0%

3,75%

3,105%

2,6%

2,0%

3,25%

3,67%

4,004%

2023 2024

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Euroalal andis inflatsiooni

aeglustumisele septembris tugeva tõuke ennekõike energia odavnemine.

12 | Postimees, 2. oktoober 2024 Toimetaja Erkki Bahovski, tel 666 2264, arvamus@postimees.eeARVAMUS

A S U T A T U D 1 8 5 7

Vene kodanike valimisõigus ja sõda

Peremehed tulevad tagasi

K uigi kõigile oli teada, et ve­ nekeelne haridussüsteem on ebamõistlik, kallis ja jul­ geoleku seisukohast ka eba­

otstarbekas, jätkasime sellega 30 aastat. Selle küsimuse lahendami­ se sundis peale alles Ukraina vastu lahvatanud agressioonisõda. Samuti teadsime, et Venemaa kasutab siinset monumentaalkunsti ära vaenu õhu­ tamiseks. Ka selle probleemi lahen­ das Venemaa rünnak Kiievi valluta­ miseks.

See viimane on küll lahendatud poolikult, sest hoonete puhul on la­ hendus teostamata ning Estonia lae­ maalilgi on endiselt sõdurid, kes sel­ le teatri 1944. aastal puruks pom­ mitasid. Aga palun ärme jääme selle probleemi ja Venemaa kodanike vali­ misõiguse lahendamisel ootama Ve­ nemaa järgmist sõjalist avantüüri.

19. septembril arutasid parteid taas Venemaa kodanike valimisõigu­ se äravõtmist. Jõuti selleni, et viiest osalenud parteist kolm toetasid vali­

misõiguse kaotamist ning kaks olid vastu. Reformierakond kinnitas kir­ jalikult, et nemadki toetavad. Seega on erakondadest selle poolt, et Ees­ ti kohalike omavalitsuste valimistel ei saaks osaleda Venemaa ja Valgeve­ ne kodanikud, Isamaa, Eesti 200, EK­ RE ja Reformierakond, ning vastu sei­ savad sotsiaaldemokraadid ja Kesk­ erakond.

Enamasti viidatakse valimisõigu­ se säilimise kaitsel põhiseadusele. Põ­ hiseaduse paragrahvi 156 lõige 2 üt­ leb, et kohaliku omavalitsuse voliko­ gu valimistel on seaduses ette näh­ tud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa­alal püsivalt elavad isikud. Seda käsitletakse absoluutse­

na, aga kui seadus ei sätesta õiguse olemasolu, siis seda ka ei ole. Püsivalt elavad mingi omavalitsuse maa­alal ka näiteks ajutise elamisloaga isikud, aga nendele valimisõigus ei laiene.

Tuleb arvestada, et meie ebasta­ biilne naaber on ebastabiilne ka sise­ miselt. See võib aga tähendada rän­ desurvet. On rändesurvet, mida me suudame kontrollida, ja samuti on sellist, mida me ei suuda.

Olukord, kus meil on mingi ka­ tastroofi tagajärjel Venemaalt 50 000 sisserändajat, ei ole ulme. Vaada­ ke, kui palju on meil põgenikke Uk­ rainast, ja meil ei ole isegi ühist piiri. 2023. aastal saabus meile sisserände­ ga üle tuhande Venemaa kodaniku.

Valimisõiguse tekkimiseks läheb aega – nii umbes viis aastat. Kas ole­ me valmis selleks, et neil tekib aja jooksul valimisõigus? Me ei tea, mil­ lises maailmas me ka kahe aasta pä­ rast elame, ning valimisõiguse kü­ simuse lahendamiseks ei tohi jääda ootama uut sõda. Tegutseme nüüd!

K asvav keskklass on üks kindlamaid tagatisi demo­ kraatia normaalseks toimi­ miseks, kuid tuleb küsida,

kas sellest piisab või peame arves­ tama ka muude teemadega, näiteks väärtustega.

Esmaspäeval avalikustatud Swed banki tellitud küsitlus näitas, et 49 protsenti ehk ligemale pooled Eesti elanikud peavad end keskklas­ si kuuluvaks. See tähendab, et võrd­ luses kuue aasta taguse seisuga on keskklassi kasv olnud 20 protsendi­ punkti. Järelikult on Eesti inimes­ te jõukus jätkuvalt suurenenud, se­ da vaatamata vahepealsele Covidi­ kriisile ja täiemahulise Ukraina sõja puhkemisele. Vaatamata ka sellele, et mitmendat kvartalit järjest on Eesti majanduskasv olnud miinusmärgiga.

Statistiliselt ei pruugi kõik siiski selge olla. Swedbank ütleb, et statis­ tilistel andmetel on keskklassi kuu­ luva inimese netosissetulek 1100– 1900 eurot, aga uuringutes osalenu­ te arvates on see kõrgem ehk 2100– 3013 eurot. Järelikult tuleb tulemus­ se suhtuda mõningase ettevaatuse­ ga. Ja me näeme, et hoolimata jõuku­ se kasvust on kuulda ka palju nuri­ nat – eelmisel nädalal seisid Toom­ peal näitlejad, kelle palk jäi justkui

statistika toetatud keskklassi sisse, aga kes sellegipoolest polnud rahul saadava palgaga.

Võibolla on keskklassi kasv olnud seotud ka kuuluvustundega. Parem on ikkagi kuuluda keskklassi kui vaeste hulka. Olulise määratlusmõõ­ dikuna annab küsitlus ka omaniku­ tunde – 80 protsenti küsitletuist on oma eluruumi omanik. Võib arvata, et Eesti on olnud juba piisavalt kaua uuesti iseseisev, et paljud on suut­ nud maksta tagasi kodulaenu ja saa­ nud eluruumi omanikeks. Seega, pe­ remehed tulevad tagasi. Kodulaenu lõppemine tähendab paljudele suure tõenäosusega, et vabaneb raha välis­ maareisideks, mida Swedbanki kü­ sitlus ka näitas.

Ajalooliselt on keskklassi kadu­ mine või vaesumine olnud palju­ de kataklüsmide katalüsaator. Nat­

sid tulid võimule 1933. aastal Saksa­ maal, sest suur depressioon oli vä­ hendanud keskklassi sissetulekuid. Siitpeale hakkas juuri ajama ka hea­ oluriigi kontseptsioon – vaesumine tähendab peaaegu alati olemasoleva valitsuse kukutamist.

Kuid me oleme oma elujärje­ ga 21. sajandis ja peame küsima, kas keskklassist ehk majanduslikust mõõtmest piisab riigis rahu säilita­ miseks. Näeme sedagi, et vaimsel pinnal on tegemist ikka suure po­ larisatsiooniga, kus paljude inimes­ te väärtushinnangud asuvad skaa­ la eri otstes, olgu tegemist samasoo­ liste abielude, Covidi­piirangute või immigratsiooniga. Suhtumine Uk­ raina sõtta on olnud küll enamikus Ukrainat toetav ja seda on näidanud ka eesti inimeste massiline abi Uk­ rainale (eks ole seegi tõestus kesk­ klassist, sest on, mida ukrainlaste­ le anda).

Suure tõenäosusega pakub kesk­ klassi uuring vaid ühe võtme ühis­ konna mõistmiseks. Kuigi see po­ le ainumäärav, on samas ikkagi rahustav teada, et ligemale pooled inime­ sed paigutavad end kesk­ klassi ning nende arv kasvab.

JUHTKIRI

Kuid me oleme oma elujärjega 21. sajandis ja peame

küsima, kas keskklassist ehk majanduslikust mõõtmest

piisab riigis rahu säilitamiseks.

Nafta hinna langus võib raputada maailma

A jal, mil maailma tähelepa­ nu keskmes on Ukraina, Gaza ja Liibanoni lahingu­ tandritel toimuv, on väljas­

pool asjaomaseid majandusharusid vaevu märgatud hiljutist energiahin­ dade langust, millel võivad olla aga ettearvamatud tagajärjed. Energia­ hinnad on sageli globaalseid kriise kujundav tegur ja kui viimaste kuu­ de nafta ja maagaasi hinna langus ei osutu mitte hetkeliseks, vaid püsi­ vaks suundumuseks, võib selle mõ­ ju olla võrreldav laiaulatusliku konf­ likti omaga.

Viimase aasta jooksul on mit­ med tegurid, sealhulgas USA Föde­ raalreservi intressimäärade alan­ damine, Hiina majanduse raskuste märgid ja mure Euroopa majandus­ kasvu pärast, aidanud kaasa naf­ ta hinna järkjärgulisele langusele 73 dollarile 120 dollarilt barreli koh­ ta pärast Venemaa sissetungi Uk­ rainasse 2022. aasta veebruaris. In­ vestorid ja analüütikud ei ole sa­ mas kindlad, kas see on pikaajaline trend. Lisaks ebaselgusele, mil mää­ ral reageerivad OPECi liikmesriigid, eelkõige Saudi Araabia, sellele hin­ nalangusele ning sanktsioone väl­ tida püüdva Venemaa läbipaistma­ tule rollile, võivad mitmed muud tegu­ rid tuua kaasa suu­ ri muutusi ülemaa­ ilmsetel energiatur­ gudel.

Ü ks oluli­ sim nende seas on USA

muutumine viimase viie aasta jook­ sul energia netoimportijast juhtivaks nafta ja gaasi eksportijaks. See, mil määral annab USA energiaalane ise­ varustatus Washingtonile rohkem võimalusi kaasa rääkida globaalse­ te energiahindade asjus, pole esialgu veel selge. Kuid stsenaarium, mille kohaselt USA saab energiaturu aren­ gut oma strateegilistes huvides üm­ ber kujundada, võib nõrgestada Sau­ di Araabiat ja teisi OPECi riike.

Kui praegune energiahindade langus osutub püsivaks, oleks sellel tohutu mõju igale maailma piirkon­ nale. Kuid lisaks oleks sel tõsised ta­ gajärjed kolmele olulisele arengu­ faktorile, mis on praeguste geopolii­ tiliste kriiside ja globaalse poliitili­ se muutuse keskmes: sõjalist laiene­ mist taotlevad au-

toritaarsed režiimid, kodusõjast laas­ tatud haprad rii-

gid ja arenenud de­ mokraatlikes rii­ kides roheenergia­ le üleminekut ta­ gavad tehnoloogilised ümberkorral- dused. Kiirenev nafta ja gaasi hinna langus võib kõik need kolm suundu­ must strateegilises plaanis tasakaa­ lust välja viia

E nergiahindade püsiva langu­ se kõige järsemat mõju tunne­ taksid naftat eksportivad au­

toritaarsed režiimid, kelle eesmärk on laiendada oma mõjusfääri, ka ter­ ritooriumi agressiivse hõivamise teel. Selle kõige ehedam näide on Vene­ maa. President Vladimir Putini re­ žiim sõltub otseselt energia ekspor­ di tuludest, et pidada üheaegselt val­ lutussõda Ukraina vastu ja säi­ litada majanduslik heaolu tase­ mel, kus nafta tootmise tasu­ vuse hinnaks on arvestatud üle 94 dollari barreli kohta.

Nii nagu nafta hinna langus 1980. aastatel pani Nõukogude Liidu tohutu majandusliku sur­ ve alla, seisaks Putini režiim sil­ mitsi karmide strateegiliste va­

likutega, mida kõrged naftahinnad on aidanud tal vältida. Kuigi selline dünaamika ei pane tõenäoliselt Pu­ tinit loobuma kinnisideest hävitada Ukraina, võib surve, mida see aval­ daks Venemaa majandusele, vähen­ dada tema suutlikkust jätkata kurna­ missõda.

E nergiahindade languse dünaa­ mika, mis väljub OPECi kont­ rolli alt, avaldaks destabilisee­

rivat mõju ka teistele ambitsiooni­ katele autoritaarsetele riikidele. Olu­ korras, kus nafta hind kõigub 50 ja 60 dollari vahel barreli kohta, on ras­ ke ette kujutada, kuidas Saudi Araa­ bia saaks jätkata ekstravagantset linnaehituse ja majandusmuutus­ te programmi, mis on kroonprints Mohammed bin Salmani võimu le­ gitimeerimise keskmes. Samamoodi raskendaks madalam nafta hind juba praegu USA sanktsioonide all vaevle­ val Iraani teokraatlikul režiimil välti­ da majandushäireid, mis võivad õhu­

tada koduseid rahu­ tusi ja ühtlasi pii­ raks oluliselt Iraa­ ni võimet rahastada Lähis­Ida piirkond­ likuks domineeri­ miseks vajalikke vä­ gesid.

Nafta hinna lan­ gus destabiliseeriks

ka energiat tootvaid riike, kes ju­ ba niigi ägavad korruptsiooni ja tsi­ viilkonfliktide all. Liibüas teravdaks hinnalangus rivaalitsevate relvasta­ tud rühmituste vahelist võitlust naf­ ta ja gaasi infrastruktuuri kontrol­ li üle, mis viiks suure tõenäosusega mitmel rindel peetava kodusõja taas­ puhkemiseni kogu riigis.

K ui keskmine autojuht maksab tanklas vähem, kui algselt oo­ dati, tuleb leida uusi stiimu­

leid elektriautode massilise kasu­ tuselevõtu soodustamiseks, mis on paljude rohelise ülemineku stratee­ giate peamine eesmärk. Ja laiemad tarbijate käitumise muutused, mis on vajalikud sügavamate majandus­ like reformide saavutamiseks, nõua­

vad palju madala­ mate energiahinda­ de tingimustes ak­ tiivsemat riiklikku sekkumist nii Eu­ roopas kui ka Põh­ ja­Ameerikas. Kui­ gi USA, ELi ja ise­

gi Hiina rohepöörde protsessides on palju muutujaid, on tõenäoline, et paljud süsinikuvaba majanduse edendamiseks kavandatud poliitili­ sed algatused ei peaks praegusel ku­ jul vastu nii suurele kulusurve muu­ tusele.

Olgugi et tegemist on nii olulise osaga ülemaailmsest majanduskor­ rast nagu energiahinnad, oleks eks­ lik väita, et geopoliitilised arengud sõltuvad ainuüksi sellest.

Autoritaarsete režiimide saa­ tuse, raskustes olevate ühiskonda­ de või süsinikuneutraalsetele tarne­ ahelatele ülemineku puhul on pal­

ju teisi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi tegureid, mis on võrd­ selt olulised. Nafta­ ja gaasihinda­ de kokkuvarisemine ei peata oo­ tamatult Putini režiimi jõupingu­ tusi Ukraina vallutamiseks, ei ta­ ga otsustavat võitu ühele või teise­ le poolele Liibüas ega takista täie­ likult üleminekut süsinikuvabale majandusele.

LOE KA

LK 10

U R

M A

S N

E M

V A

L T S JO

O N

IS T A

B

Kui keskmine autojuht maksab

tanklas vähem, kui algselt oodati, tuleb leida uusi stiimuleid elektriautode massilise kasutuselevõtu soodustamiseks.

Kui praegune energiahindade

langus osutub püsivaks, oleks sellel tohutu mõju igale maailma piirkonnale.

CLYDE KULL suursaadik

ERKKI KOORT Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert

PÄEVAKOMMENTAAR

P IK

E M

A L T

L O

E

P O

S T

IM E

E S

.E E

Toimetaja Mart Raudsaar, tel 666 2264, arvamus@postimees.ee ArvAmus Postimees, 2. oktoober 2024 | 13

Suur raha tuleb riiki meelitada

M aailm ei ela enam Adam Smithi aegses külaühis- konnas. Globaalses suur- jõudude mõõduvõtmises

turg paljuski ei toimi. Kõik edukad rii- gid rakendavad ettevõtluspoliitikat, saa- maks täiendavaid töökohti, tehnoloogiat ja kasvatamaks eksporti. Eesti on sellest lõppude lõpuks aru saanud.

Samost ja Aaspõllu hakivad teravalt Eesti poliitikat. Olen nendega enamas- ti üsna ühel meelel. Kuni üle-eelmise pü- hapäevani, mil nad sarjasid riigi suurin- vesteeringute soodustamise kava. Et jäe- tagu nii see kui ka tulumaksustamine ära ja las ettevõtjad ise otsustavad oma ra- ha üle.

Riigid on läbi aegade ettevõtlust kor- raldanud: maksustanud järjel olijaid ja toetanud uute harude väljaarendamist. Ehitanud taristut, andmaks ligipääsu res- surssidele ja turgudele, ning kehtestanud tolle, et hoida konkurente eemal ja lasta kodumaisel tööstusel kasvada. Tuginud strateegilise sihiseade, soodsate laenude ning teadus- ja arendustööga. Külma sõja aegsed suurriikide hiiglaslikud militaar- tellimused sünnitasid enamiku praegu- sest tehnoloogiast alates kiipidest ja lõpe- tades internetiga. See aeg on nüüd tagasi.

A ga innovatsiooniks on võimalu- si ka väikestel. Imeväikesest, Ees- ti valla mõõtu (160 km², 39 000

elanikku) agraarsest Liechtensteinist sai poole sajandiga tööstusmaa, kust pä- rit maailmafirmad Hilti ja Ivoclar. Liech- tensteini valitsus on koos ettevõtetega loonud suurepärase majanduskeskkon- na, toetanud arendusi ja haridust. Tu- lemus? Elaniku kohta Eestist ligi seit- se korda enam eksporti ja priskelt posi- tiivne kaubandusbilanss. Ah et mis viga rikkurriikide kõrval edukas olla?

Kaugel-kaugel keset India ookeani asuv kahe Hiiumaa suurune, kuid tihe- dama (seal elab 1,3 miljonit elanikku) ja kirjuma rahvastikuga Mauritius hakkas 1960ndatel oma suhkrumajandust re- struktureerima. Peaminister kutsus töös- turid laua taha ja pakkus neile soodsaid laene. Riik lõi eksporttootmise tsoonid ja toetas ekspordifirmade loomist. Käima tõmmati ka turism ja hiljem raviteenu- sed. Tulemus? SKT elaniku kohta (ostu- pariteedi järgi) kasvatati 1960. aasta 600-lt dollarit 2023. aastaks 26 588-le (u 2/3 Eesti tasemest). Seda igasuguse välistoetuseta.

Järeldused. Edu tagab toimiv riik ja majanduse nutikas planeerimine. Ees- märgid peavad arvestama muutu- vat keskkonda, olema ambitsioonikad, aga samas realistlikud. Teostuse tagab ametnike professionaalsus ja võime ka- pitalistidega läbi rääkida, aga ka patrio- tism ja korruptsioonist hoidumine.

Eestis takistab tööstuspoliitikat ametkondlik egoism. Igal ministeeriumil on «oma» arendusrahastu, nii et kokku on üle 200 arendusmeetme. Sellest mü- riaadist ei suuda ka kõige võimekamad läbi närida, vähestel ettevõtjatel on sel- lest kasu ja tohutu ressurss läheb nende pudinate administreerimisele.

Et maavalitsused kaotati, sõltub praegune arendustöö oma projektipõhi- ses hektilisuses liialt üksikisikutest. Vaja on märksa süsteemsemat ja suutlikumat eestvedamist.

K uigi Eesti Vabariigi vä- lispoliitiline kurss on olnud muutumatu ja õige, on paljude edu- sammude kõrval vii- mastel nädalatel ha-

kanud silma ka mõned puudujäägid, mis kahjustavad paika pandud suun- da ja Eesti ainumõeldavat, väärtus- põhist välispoliitikat.

Mõne päeva eest toimunud hää- letusel ÜRO Peaassambleel hääletas Eesti Vabariik ilmselt otse välisminis- teeriumist saadud kahtlase väärtu- sega juhtnööride järgi ootamatult re- solutsiooni poolt, mis nõuab okupat- siooni lõpetamist ja okupantide lah- kumist vallutatud territooriumidelt – jutt käib siin Iisraeli okupatsioonist Palestiina aladel. Sellega asus Eesti toetama Rahvusvahelist Kohut (ICJ) ja tema langetatud otsuseid.

Pimesi otsustele takka kiitmine ja hääletustel tuulelipuna käitumi- ne ei käi kokku väärtuspõhise polii- tikaga. Paistab, et välisministeeriumi kõrgetele ametipostidele on end so- kutanud kahjulikud elemendid, kel- le juhtimisel Eesti Vabariik ÜRO hää- letusel kummalist resolutsiooni toe- tas. Õigustatult on mitmed lugupee- tud partei- ja riigitegelased küsinud, kust on tulnud ootamatu kursimuu- tus meie senises välispoliitilises joo- nes.

Riigikogu kui Eesti rahva valitud esindajate kogu väliskomisjoni esi- mees härra Mihkelson on reageeri- nud resoluutselt ja kutsunud komis- joni ette oma tegevusest aru andma ministri ja kantsleri; Euroopa rah- vaste esinduskogu europarlamen- di liige ja varasem Eesti välisminister sotsiaaldemokraat proua Kaljurand on avaldanud mõistmatust, kust on tulnud ootamatu pööre Eesti välis- poliitikas; arusaamatust toimunud poliitikamuudatuse üle on väljenda- nud ka Isamaa partei esimees härra Reinsalu ja paljud teised progressiiv- sed riigitegelased.

Lihtsatele tööinimestelegi, lehelu- gejatele ja uudiste tarbijatele on am- mu selge, et meie välispoliitika ei saa olla edukas, kui mõtlematult, saba- rakuna, tormame hääletama koos enamiku maailma riikidega (asja- le lisab veelgi kurbloolisust, et sama- sugust kummalist ja justkui pime- dat hääletamiskäitumist demonst-

reerisid ka meie oma lähemad naab- rid Lätist ja Soomest koos veel mit- mete teiste konformistlike ELi ja Na- to riikidega; üldse 124 riiki poolt ja 14 vastu).

N agu on õigesti toonitatud, oleme seni seesugustes si- tuatsioonides, kus Euroo-

pa Liidul on kahetsusväärselt puudu- nud ühtine positsioon, alati toetanud meie suurt liitlast USAd, kellega koos hääletas deklaratsiooni vastu ka Eu- roopa Liidu eesistuja Ungari1 – kaua- ne paariariikki paistab olema haka- nud taastama oma mahamängitud välispoliitilist usutavust. Aga Eesti on oma ei tea kust mõjutusi saanud välispoliitilise ladviku survel ajamas täpselt vastupidist kurssi.

Veelgi hämmastavam oli nä- dal varem aset leidnud Eesti riigite- gelaste visiit Hiina Rahvavabariiki, mis ajakirjanduses õigustatult print- sipiaalset hukkamõistu on leidnud. Kõrgetasemelise delegatsiooni koos- seisu kuulusid riigikogu aseesimees Kivimägi, sõprusrühma aseesimees

Kütt, Isamaa volikogu esimees Maas- tik ja teised ametlikud isikud.

Meie rahvale on sügavalt aru- saamatuks jäänud selle visiidi ees- märk, terve see «Hiina külastami- ne ja nendega samas taktis kraaksu- mine» (tsitaadid siin ja edaspidi aja- kirjandusest), seevastu härrad Kivi- mägi, Maastik ja nende kambajõm- mid on leidnud õigustust oma käigu- le nii enne kui veel ka pärast (!) selle toimumist. Eesti väärtuspõhise po- liitikaga ei käi kokku sellisel tase- mel suhtlemine riikidega nagu Hii- na, kes «on oma olemuselt [---] vae- nukas riik» – «Hiinaga kudrutamine muudab meid vähem usutavaks just väärtuspoliitiliselt».

Hiinat on meie ajakirjanduses ta- bavalt võrreldud «karu[ga, kes] roo- jab igal võimalusel meie toanurka ja itsitab, kui meie noruspäi tema hun- nikuid koristame». Sellisega sõbrus- tamine ei tuleks ühelgi poliitikul ju pähe, kui ei meelitaks «veremaitseli- ne raha», mille kõrvad paistavad sel- le tagant, kuidas lihtsameelsetele po- liitilistele ekskursantidele esitlevad hiinlased võimalikult positiivset ku- vandit oma riigist. Sellist tegevust ei saa millegagi õigustada. «Eesti polii- tikud võivad oma tegevusega Puna- Hiina huve teenida, olenemata sel- lest, kas nad ise seda tunnistavad või mitte,» loeme meediast.

Maastiku sõnul tuleks Eestil te- geleda sõprade otsimisega. Kas tões- ti? «Küsimusele, kas Eestil on va- ja sellist sõprussuhet riigiga, kes Uk- raina sõda toetab, vastas Maastik: «Vot sellest ei ole mina küll aru saa- nud, et Hiina riik toetaks Ukrai- na sõda. Ma ei tea, minul puuduvad need andmed.»» Kommentaarid on siin liigsed.

Väliskomisjoni esimees här- ra Mihkelson on üllatunud, kuna vi- siidil osalenud saadikud justkui po- lekski kursis, kelle selja taga Hii- na Ukraina sõjas seisab: «Kui keegi ei ole delegatsioonist siiani aru saa- nud, milline on Hiina roll täna Vene- maa toetamisel ja Venemaa sõjas Uk- raina riigi hävitamises, siis on häs- ti kahju, et ei saada aru, et see roll on väga suur.»

Tuleb anda printsipiaalne hin- nang Puna-Hiina draakonile, kel- le eesmärgiks on muuta Euroopa Lii- du riikide ametlikke hoiakuid Hiina

suhtes positiivsemaks, leida mõtte- kaaslasi samameelselt mõtlevate po- liitiliste voolude seast Euroopas. Aga me ei tohi sellistele provokatsiooni- dele alluda, ja sellepärast on õiglane Eesti ametliku delegatsiooni visiidi- le osaks saanud karm hinnang Eesti partei- ja valitsustegelastelt.

Meie valitsusjuhi seisukoht on selge: «Riigikogule on tekitatud mai- nekahju.» Opositsioonijuhi härra Reinsalu sõnul tuleb «suhtlemise- le Hiinaga vaadata läbi põhimõttelise väärtuskäsitluse».

Õigesti küsitakse, kas seesugu- ne element nagu härra Kivimägi so- bib olema riigikogu juhatuses, kas Isamaa partei tõesti talub Maasti- ku-suguseid oma volikogu eesotsas. Kas piisab avalikust hukkamõistust ja parteilisest noomitusest või tuleks teha väärtuspoliitiline otsus ja need mehed töölt vabastada?

H ärra Kivimägi on nimetanud Hiinat «maailma üheks juht- riigiks», millega väiksema-

tel riikidel «tüli norida ei maksa», ta esindab ekslikku vaadet, justkui oleks «dialoog oluline» – kui mingi suhtlus peakski olema, siis igatahes mitte kivimäelik parlamenditurism. Ei tea, mis ajas küll Kivimäe-sugu- sed elavad, taipamata, et asjalood ja väärtuspõhine poliitika on pidevas muutumises.

Vahest kõige selgema hinnangu on poliitekskursioonile andnud härra Reitelmann Uutes Uudistes: «Et Ees- ti Vabariigi parlamendis tuleb kelle- legi pähe luua Hiina sõprusrühm, on mõistusevastane moraali- ja põhi- mõttelage avantüür. Igaühele on sel- ge, et [---] unustati sellega seoses [---] viimasedki väärtuste riismed, kui neid seltsimeestel üldse oli. [---] Küll esindati maailmarahu, Eesti hu- ve, selgitati meie seisukohti, õigustu- si tuli nagu külluse sarvest, tõsi, kõik kulunud klišeed ja infantiilselt primi- tiivsed.»

Jääme lehelugejatena lootma, et ilmnenud puudused kõrvaldatakse ja me jätkame oma välispoliitikat vää- ramatul kursil.

1 Vastu hääletanud riigid: USA, Iisrael, Ungari, Tšehhi, Belau, Fidži, Mikroneesia, Nauru, Paapua Uus-Gi- nea, Tonga, Tuvalu, Malawi, Argenti- na ja Paraguay.

Meil on puudujääke, härrad!

Kui kogukulud kasvavad, siis ei saa me rääkida kärpimisest. Kolumnist Raul Eamets kirjutab Eesti eelarvest ja selle kärpimisest PM, 01.10

Eesti välispoliitka väärtuspõhisusest ÜRO hääletuse ja riigikogu liikmete Hiina visiidi kontekstis kirjutab Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

● Õigustatult on mitmed lugupeetud partei- ja riigitegelased küsinud, kust on tulnud ootamatu kursimuutus meie senises välispoliitilises joones.

● Veelgi hämmastavam oli Eesti riigitegelaste visiit Hiina Rahvavabariiki, mis ajakirjanduses õigustatult printsipiaalset hukkamõistu on leidnud.

2 MÕTET

KÕVA SÕNA

P öörates pilgu minevikku, ül- latab paljusid tõsiasi, et veel kuuekümnendatel polnud arstide ööpäevaringne haig-

las viibimine sugugi tavapärane. Kui arst ka olemas oli, piirdus tema roll enamasti juba haiglas olevate haigete ravi organiseerimisega. Öine trans- port oli nigel. Sidevõimalused õige tagasihoidlikud.

Paratamatult mõjutas Eesti ter- vishoidu vene kultuur, mille hierar- hilisus on üldiselt tuntud. Seetõttu rajati ENSVs hulganisti erialaspetsii- filist erakorralist abi andvaid asutusi ja vastuvõtupunkte, mis kummasta- valt eksisteerivad tänapäevani. Tule- musena sündis killustunud süsteem, mis kitsaste erialalõikudes oli asja- tundlik, kuid patsiendist tervikpildi kogumine polnud õieti kellegi üles- anne. Killustunud süsteem eksistee- rib Tallinnas veel käesoleval sajandil, mida ilmestavad hulgalised erakor- ralise abi pakkumise punktid, mil- lest igaüks teatud kehaosi ei puutu.

Loe kuidas tahad, aga ööpäeva- ringne abi on jaotatud kaheksa asu- koha vahel. Patsient peab sisseju- hatuseks ise teadma, millist abi va- jab. Teisiti pole olukorda võimalik se- letada, sest silmahaiguste abi asub Kesklinnas, naisteseisundite hinda- mine Kesk- ja Pelgulinnas. Kõrva, ni- na ja kurgu erakorralise seisundiga peab minema Mustamäele. Kodulin- na geograafiatunni lõpetab Haabers- ti servas paiknev psühhiaatripunkt. Seda muidugi juhul, kui psühhiaat- ril ei teki kahtlust, et teie seisund va- jab täpsustamist. Siis tuleb teid Mus- tamäele tagasi viia.

K õik erakorralise abi punktid on tänaseks vähemalt osali- selt mehitatud alakvalifitsee-

ritud töötajatega. Arstide nime all töötavad arstiteaduse üliõpilased. Formaalselt määratakse neile ju- hendaja, kes neid kunagi sisuliselt ei juhenda ega kontrolli. Nii ongi üli- õpilaste ainsaks päästeeks tellida võimalikult palju labori- ja radioloo- gilisi uuringuid. Ise on nad sõbrali- kud ja osavõtlikud ning patsientide- le see meeldib. Tervisekassa maksab kõik kinni ja probleemi põhimõtteli- selt ei ole. Seetõttu kaotasingi min- gil hetkel täielikult lugupidamise igasuguste ravikvaliteedkomisjoni- de vastu. Inimesed istuvad, räägi- vad ja põgenevad. Kuidas õieti pida- da normaalseks olukorda, kui tööta- ja sosistab, et ta seda patsienti ei ta- haks? Närvihaiguste õppetsüklit po- le ta veel läbinud.

Ometi pole ükski seisund kunagi nii hull, et midagi ei saaks lahenda- da. Ma ei tea, kes ja kuidas peaks se- da otsustama, aga (Suur-)Talinn va- jab vaid ühte erakorralise meditsii- ni üksust. Korraliku ja kaasaegset.

Me ei suuda ehitada Tallinna Haiglat. Aga sellise üksuse suudame kindlas- ti luua. Koondades sinna kokku per- sonali Tallinna kiratsevatest erakor- ralise abi punktidest, saame tuge- va ja mitmekülgse ajude kontsentrat- siooni. Koha, kus töötavad keeruka- tes olukordades karastunud arstid. Koha, kus tööpõhimõtted ja kliinili- ne käsitlus on ühtlane. Peamine on, et taas ei alustataks arutelu sõnapaa- riga «ei saa». Meditsiinitehnikat on meil palju. Puudu on kvaliteetne or- ganiseerimine.

K ui otsuseid sellest vallast ei sünni, siis elu seisma ei jää. Tööd alustab robotanalüsaa-

toriga veenitehnik. Ta võtab vereana- lüüsid ja söödab need moodsasse la- borirobotisse. Sellesse samasse, mis on juba kõigis Eesti haiglates kasutu- sel. Tunni pärast saate vastused. Ise küsimus on muidugi asjaolu, et ana- lüüsitulemuste mõistmiseks on ikka- gi vaja eriharidust.

Tallinn vajab ühte erakorralise arstiabi punkti

GARRI RAAGMAA Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor (SDE)

MÄRT PÕLLUVEER erakorralise meditsiini arst

PLANEERIME RIIKI

14 | Postimees, 2. oktoober 2024 FOOKUS Toimetaja Erik Aru, tel 666 2264, arvamus@postimees.ee

M aapiirkondade elamispindade kättesaadavuse probleemi ana- lüüsides on esi- mene katkiham-

mustamist vajav pähkel, kas maa- le kolimise soodustamine on üld- se vajalik. Kas tegemist on maapiir- kondade probleemiga? Või puudutab see samavõrd linnu? Kes peaks olema subjekt, kes tegutseb elamispindade kättesaadavuse parandamise nimel?

Hõlbus oleks suunata pilk riigi poole ja nõuda maale kolimise rattaid käima panevat raha. Tugev riik saab tugineda inimestele, kes iseendaga hakkama saavad, mitte kes lunivad, käsi pikalt ees, lapsehoidjariigilt abi ja toetusi järgmise igapäevase tege- vusega hakkama saamiseks. Seetõt- tu peab avalikule sektorile esitatavate nõudmistega olema ettevaatlik.

Riik saab inimestele abi ja toetust pakkuda eranditult ja ainult selle ra- ha eest, mis ta on inimestelt ära võt- nud või plaanib võtta. Abistamiseks läheb seejuures heal juhul pool ära- võetud rahast, ülejäänu läheb masi- navärgi töös hoidmiseks.

Maapiirkondade, aga ka linna- de elamispindade kättesaadavuse pa- randamiseks tehtud tegevused on pi- gem õiges suunas, kuid see peab toi- muma eelkõige erasektori enese efektiivse pealehakkamise baasil, kus riik ja omavalitsused kõrvaldavad es- majärjekorras takistused, seejärel pa- kuvad tagasihoidlikku tuge ja hoidu- vad kõige selle juures arututest kulu- tustest.

Järgnevalt on toodud mõned ta- kistused, mille kõrvaldamine aitab kaasa elamispindade kättesaadavuse parandamisele, sh suurematest tõm- bekeskustest väljas- pool.

Esiteks, lepingu- vabaduse loomine üürisektoris.

Maapiirkonda- des on üürihinnad madalad ja ei pruugi õigustada riske, mille üürileandja paindumatu üüri- lepinguga endale võtab. Maapiirkon- nas võib korteri kaasaegne sisustus maksta rohkem kui aasta-paari üür.

P aindlikkus üüriõiguses ehk võimalus leppida kokku sel- les, mida osapooled soovivad,

tooks turule tühjana seisvad elu- asemed, mille omanikud pole taht- nud üürnikega jantida. Nii suureneb pakkumine ja konkurents ning see- läbi kättesaadavus.

Teiseks, kinnisvaratehingu käibe- maksustamine renoveerimisel.

Kui ettevõte investeerib kinnis- varaobjekti (näiteks korteri) renovee- rimisse täiendava 110 protsenti selle väärtusest, tuleb müügitehingule li- sada käibemaks.

Selline lähenemine oleks loogili- ne Tallinnas, aga… Oletame, et väike- investor ostab enda eelarvele vastu- võetava 5000 euroga väikelinna kor- teri ja remondib seda 6000 euro eest. See ei ole väga kapitaalne remont. Sellise remonditud objekti müümisel tuleb väikeinvestoril korteri müügi- hinnale lisada käibemaks.

Tõenäoliselt sööb käibemaks in- vestori loodetud kasumi ja nii jääb ühe korteri parendamise kaudu väi- kelinna elamufondi kvaliteedi eden- damine tegemata.

Turul toimetab hulk väikeinves- toreid, kes tunneksid rõõmu odava- mapoolsete korterite renoveerimi-

sest-müügist, mis võiks kaasa aida- ta väikeasulate elamufondi paranda- misele, kuid kes on turult kõrvale lü- katud.

Üle tuleb vaadata renoveerimise summad, mille juures lisandub kin- nisvara müügihinnale käibemaks, et soodustada elamufondi väikesema- hulist professionaalset renoveerimist.

Kolmandaks, planeerimise ja ehi- tustegevuse regulatsiooni lihtsusta- mine ja kiirendamine.

Elamispindade kättesaadavuse peenike pudelikael on liiga keeruline ja ajamahukas regulatsioon planee- ringu menetlemise alguspunktist ku- ni ehitustegevuse alguseni.

Planeerimisprotsessi üleregulee- rimine on siiski rohkem suuremate keskuste teema ja vähem Eesti suur- linnadest väljapoole jäävate piirkon- dade mure.

Kui takistused on teelt kõrvalda- tud, on järgmise sammuna mõistlik elamispindade kättesaadavuse vank- rile hoog sisse lükata. Järgnevad ette- panekud avalikult sektorilt nõutava- te vastutulekute kohta on tagasihoid- liku suurusega.

E siteks, ehitusõigusega maa enampakkumine. Kohalikud omavalitsused saavad menet-

leda detailplaneeringut ja pakku- da enampakkumisel krunte tingi- musega, et see hoonestatakse ette- nähtud tähtaja jooksul. Krunte võib nii müüa kui pakkuda hoonestusõi- guse korras. Lisaks on ehitusõiguse olemasolu laenuandjale riske maan- dav tegur.

Olemasolev ehitusõigus võtaks inimestelt ühe aeganõudva takistuse kolimise planeerimisel ja lihtsustaks uue kodu rajamise protsessi.

Teiseks, riigilõivusoodustus esi- mese kodu ostjale.

Elamispindade kättesaadavus saab olema järgmise 10 aasta oluline teema. Üks võimalus ostja ostuotsuse langetamise barjääride vähendamisel

on teha ostukulu soodsamaks. Siin saab esimese kodu ostjale ehk inime- sele, kelle oman- dis ei ole ega ole ol- nud eluaset, pak-

kuda riigilõivusoodustust kinnistus- raamatu omandiõiguse ja hüpotee- gi kandelt.

Selline soodustus võiks olla asja- kohane ka Eesti suurlinnades, kuid suurlinnadest väljaspool peaks soo- dustus olema suurem.

Kolmandaks, riigilõivusoodustus eluasemelaenu refinantseerimisel.

Mõni aeg tagasi põrgatati eluase- melaenude refinantseerimise lihtsus- tamise palli. Pall aga kukkus laualt maha ja keegi pole vaevunud seda uuesti üles korjama. Teema on unus- tatud.

Eluasemelaenude refinantseeri- mise lihtsustamine on tegur, mis ül- diselt võimaldaks muuta laenuturgu konkurentsitihedamaks ja paindliku- maks ning seeläbi efektiivistada ela- mispindade turgu.

Riik saab laenuturu paindlikkuse suurendamise nimel pakkuda riigi- lõivusoodustust hüpoteegi muutmise kandelt. Taas võib mõelda, et suur- linnadest väljaspool võiks soodustus- määr olla suurem.

Siinsed ettepanekud ja mõttera- jad on hõlpsalt rakendatavad ja ei ole koormavad ei riigi ega omavalitsuse rahakotile. Teeme asja lihtsalt ja an- name võimaluse initsiatiivikale ning efektiivsele erasektorile. Teotahteli- si inimesi on Eestis küllaga, eriti kui neil teelt takistused ära võtta.

Kuidas maal elamine kättesaadavaks muuta

Euroopa majandus jääb USA omast aina enam maha. Nüüd kipub Euroopa – ja samuti Eesti – maha magama ka tehisintellekti revolutsiooni.

K ui üks kohalik poliitik rõõmustas hiljuti sot- siaalmeedias selle üle, et Euroopasse, sh Ees- tisse, jõuavad iPhone’i rumalamad, AI-vabad

versioonid, ehk et me siin hoolime oma inimestest ja kaitseme neid, mit- te nagu Ühendriikides, siis see jättis päris magushapu või isegi lihtsalt ha- pu maitse. Tekkis tunne, et äkki me ei teadvusta ikka veel, et meil siin Eu- roopas on probleem.

Suuremas pildis on probleem muidugi see, et Euroopa vananeb, tööjõudu jääb vähemaks. Meie ma- jandus ja tootlikkus ei kasva aga pii- savas tempos, et seda kompenseeri- da, mis lubaks siin mõnusat elu eda- si elada. Euroopa on jätkuvalt parim koht maailmas, kus elada – eri uurin- gute järgi enamik maailmast nõustub sellega. Samal ajal kasvab ka ELi ma- janduse mahajäämus nii Ameerikast kui ka Hiinast (neil mõlemal on mui- dugi oma probleemid) ning seda ma- hajäämust ilmestab päris hästi koha- liku poliitiku rõõm selle üle, et meile siia jõudis see turvatum ja lollim ver- sioon iPhone’ist.

Probleem pole see, et siia jõuab lollim iPhone, või see, et meil Euroo- pas pole suurt popu- laarset nutitelefoni- de tootjat, vaid see, et sellised väikesed üksiksündmused on osa suuremast näh- tusest, kus mitte vä- ga ammusest maa- ilma suurimast ma- jandusjõust EList on 15–20 aastaga saanud sabassörkija USA ja Hiina jä- rel. Ning lisaks Brexitile on suuresti selle põhjuseks see, et Euroopa Liidus magati maha tehnoloogiasektori täht- suse kasv (kujutleme voodit, kus ma- gab mõnusat und tegelane, kellel on tekiks Euroopa Liidu lipp, voodi kõr- val mõnus punane vein ning hulga friikaid ja juustu).

Euroopa suurimad tehnoloogia- sektori edulood sellest perioodist on ilmselt Spotify, Skype ja Cookie Con- sent – seejuures olid eestlased neis kahes viimases väga olulised osali- sed. Võib küll vaielda, kas Ansipi Eu- roopa Komisjoni digivolinikuks ole- mise ajal rakendatud andmekaitse re- gulatsioonid, mis iga arvutikasutajat mingi küpsisejutuga pidevalt piina- vad, just edulugu on. Jah, see ongi see Cookie Consent! Samal ajal kui maa- ilma suurimate tehnoloogiafirmade nimistud on täis eelkõige Ühendriiki- de ja Hiina firmasid alates Google’ist ja Metast kuni Tencenti ja Alibaba- ni. 50 maailma suurima tehnoloogia- firma seas on ainult neli Euroopa fir- mat. Neli!

Nüüd aga tundub, et Euroopa ma- gab maha ka järgmise suure revolut- sioonilise tehnoloogia – tehisintellek- ti ehk AI. Milliseid ja kui palju muu- tusi AI toob, on veel raske öelda, aga üldiselt kõlab arvamus, et mõjult saab see olema võrdväärne nutitelefoni ja interneti kui kõige rohkem muutusi toova tehnoloogiaga inimkonna aja- loos. Üks meediaväljaanne Ameerikas raporteeris hiljuti, et juhtiva tehisin- tellektiga tegeleva ettevõtte OpenAI

juhtkonnas usuvad mõned, et nad ehitavad jumalat.

Ajaloolane Yuval Noah Hara- ri hoiatab oma värskes raamatus «Nexus», et AI ei pruugi mitte tap- pa ainult kogu inimsugu, vaid muu- ta kõigi elusolendite evolutsiooni. Kui küsida OpenAI viimase ChatGPT mu- deli käest, siis ta ise arvab, et AI saab mõjult olema vähemalt võrdväärne nutitelefoni ja internetiga, aga ilmselt isegi mõjukam.

Samas, kuigi suurem osa AI loo- davast majanduslikust väärtusest (ja ohtudest) on veel hüpoteetiline, puu- tume sellega igapäevaelus kokku jär- jest rohkem, ning mitte ainult Chat- GPTd või Claudet kasutades, vaid nt Netflixis oma järgmist filmi valides või mõnes suuremas välismaa e-poes osteldes personaliseeritud soovitusi saades, või Google’ist midagi otsides või mõne kaardirakenduse abil auto- ga navigeerides. Samas on viimasel ajal välismeediast läbi käinud, kuidas Iisrael ja ka Ukraina kasutavad tehis- intellekti sõjalistel eesmärkidel. Ehk Euroopa mahajäämus tehisintellektis võib hakata tulevikus mõjutama ka meie turvalisust selles aspektis.

Euroopal ei lähe hästi. Üldse ei lähe AI-firmade ehitamine ja tehnoloogia arendamine on väga kapitalimahukas ning raha annab tugeva eelise. Kuidas on seis AI-investeeringutega Euroo- pas? Seis on kahjuks nukker – nt era- sektori investeeringud AIsse Ühend- riikides 2023. aastal olid ca 62,5 mil- jardit eurot ja Hiinas 7,3 miljardit, aga Euroopa Liidus koos Ühendku- ningriigiga ainult üheksa miljardit. Ja 2024 ei tundu seda vahet vähenda- vat. Möödunud nädalal käis meediast

läbi, et üks maail- ma tuntumaid MTÜ- sid, OpenAI kaasab investoritelt 6,5 mil- jardit dollarit ning et investorid olid val- mis tegelikult ka rohkem panustama.

Ambitsioonidest (ja ka hullusest) an- nab aimu, et Open-

AI juht Sam Altman oli Taiwani kii- bitootjale TSMC-le müünud ideed, et AI peaks voolama nagu elekter ning võiks ehitada 36 uut kiibitehast, mil- le kogumaksumus oleks seitse triljo- nit dollarit. Ka väikesel alustaval AI- idufirmal on suurem tõenäosus saa- da investeering Ühendriikides ning seemnering-investeering on keskmi- selt kaks-kolm korda suurem kui Eu- roopas – ja üldiselt on parem, kui sul on rohkem raha kui vähem ra- ha, mis?

Raha asemel lüüakse Euroopas regulatsioonide kvantiteediga: na- gu endine Euroopa Keskpanga presi- dent Mario Draghi oma ELi majandu- se uuendamise plaanis viitas, on Eu- roopa Liit alates 2019. aastast vas-

tu võtnud 13 000 uut seadusandlikku akti, Ameerika Ühendriigid samal ajal 3000. See paistab välja ka tehnoloo- giasektoris, kus Euroopa Liidu värs- kemad digiteenuste ja tehisintellek- ti õigusaktid ei ole just aidanud kaa- sa AI-sektori õitsemisele. Mis muu hulgas tähendab siis ka seda, et tea- tavad uued asjad jõuavad meieni hil- jem – nt Google Gemini lansseeriti al- guses enam kui 150 riigis maailmas, aga mitte Euroopa Liidus. Kui varem oli ELil suurem jõuõlg, millega õn- nestus muu maailm tihti enda regu- latsioonide järgi mängima panna, siis seekord paljuski viisakalt keelduti se- da tegemast.

Ka teaduse poolest pole olukord palju rõõmsam – AId puudutava- test teadusartiklitest tuleb 22 prot- senti Hiinast, 14 protsenti EList ning 11 protsenti Ühendriikidest, seejuu- res on hiinlaste tõus viimase viie aas- ta jooksul olnud märgatav. Mõne aas- ta taguste andmete põhjal tuli AI-pa- tentidest neli protsenti Euroopast

Euroopa kipub end tehnolo JOOSEP SIBUL ettevõtja ja arvulembene humanitaar

TÕNU TOOMPARK Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige

Raha asemel lüüakse Euroopas regulatsioonide Draghi oma ELi majanduse uuendamise plaanis v seadusandlikku akti, Ameerika Ühendriigid sam

Oleme ka varem olnud väga nigelad

uute tehnoloogiate rakendamisel. Meie tiigri maine põhineb tehnoloogiaettevõtetel ja valitsemissektoril. Sellest on aga vähe.

Teotahtelisi inimesi on Eestis

küllaga, eriti kui neil teelt takistused ära võtta.

PIKEMALT LOE POSTIMEES.EE

Taiwani kiibitootja TSMC tulevase tehase asukoht Dresdenis. FOTO: IMAGO/SYLVIO DITTRICH/SCANPIX

FOOKUS Postimees, 2. oktoober 2024 | 15Toimetaja Erik Aru, tel 666 2264, arvamus@postimees.ee

Andke mulle andeks, ma olen pessimistlik!

M is nüüd juhtus? Ühtäkki räägitakse Euroopa (Lii- du) kõrgeimates kihtides sa- ma juttu, mille eest veel vei-

di aega tagasi sai korraliku peapesu. Ni- melt seda, et Euroopa (Liit) lekib konku- rentsivõimet nagu sõel ning isegi Hiina «sõidab eest ära» – USAst rääkimata.

Mainitud teadmine jõudis kõrgei- matesse kihtidesse läbi endise Euroo- pa Keskpanga juhi Mario Draghi vasta- vasisulise raporti. Raportis ebaeuroopa- likult tunnistati probleemi ning tehti et- tepanekud ka sammudeks, et olukorda parandada. Lihtne! Rohkem tuleks kulu- tada uurimis- ja arendustegevusele; pa- rendada tuleks taristut ning tööjõu os- kuste/hariduse taset. Samuti vajaks pa- randamist ärikliima!

ELi siseturg vajaks samuti edasist ühtlustamist. Ka finantsturg ei tohiks olla fragmenteerunud nagu praegu. Ai- nult siis saaks suured Euroopa ettevõt- ted piisavalt kapitali kaasata.

Selleks aga, et rahastada täiendavaid kulutusi kaitsele ja kliimamuutuste oh- jamisele, peaks Euroopa Liit laenama ühiselt – mitte aga iga riik eraldi.

T unduvad vähemalt tehniliselt mõistlikud ettepanekud. Aga eda- si läheb keeruliseks. Nimelt sar-

naseid soovitusi anti juba Delors’i rapor- tis 20 aastat tagasi. Ning (peaaegu) mitte midagi pole juhtunud! Seega, andestage mulle, kuid ma olen pessimistlik! Ning mitte ainult sellepärast, et Euroopale ül- diselt ei meeldi tehniliselt toimivad lä- hendused, vaid pigem… nunnud.

Ma olen pessimist, sest näib, et Sak- samaa ega Holland ei leia, et EL tohiks ühiselt laenata. Kahtlustan, et tean ka päris mitut eestlast, kes on sama meelt.

Raportis rõhutatakse, et mastaapi on vaja! Kui Euroopa tahab maailmas ar- vestatava jõuna edasi eksisteerida, peaks paljud sisemised piirid kaduma; mit- te ainult füüsiliselt, vaid ka turgude, re- gulatsioonide, maksutulude jaotuse jms osas. Jällegi – kas meil siin oldaks pä- rast kolme aastakümmet vabadust selli- se asjaga nõus? Euroopas näivad võimu- le saavat üha enam pigem vastassuuna- lise maailmavaate esindajad.

Seega ettepanekud on tehniliselt mõistlikud, kuid reaalselt ilmselt teos- tamatud. Niisiis lekib Euroopa konku- rentsivõimet edasi ning tootlikkuse kasv jääb edaspidigi konkurentidele (!) alla. Nagu ka majanduskasv.

Varem on valitsused ja ettevõtted võtnud aga suuri laene. Aeglase majan- duskasvu ajal muutub üha raskemaks vanade laenude teenindamine. Ees oota- vad aga kasvavad kulutused pensionite- le, tervishoiule, kaitsele, kliimamuutuste ohjamisele ja intressimaksetele.

Seega valitsuste kulutused tõenäoli- selt jätkavad kiiret kasvu. Kui majandus- kasv jääb madalaks, tähendab see kesi- seid maksutulusid ja seega suurt eelar- vedefitsiiti. See aga tähendab, et intres- sikulud suurenevad veelgi, põhjustades veel suuremat defitsiiti. See jätab aina vähem raha investeeringuteks, mida on vaja tulevase kasvu tagamiseks, ja see, kallid sõbrad, on see, miks ma olen pes- simistlik! Aga vähemalt vist ei saa enam kohe peapesu, kui ütlen, et Euroopas po- le konkurentsivõimega kõik korras.

RAHA JA MAJANDUS

T VÕIM JA JULGEOLEK K RAHA JA MAJANDUS N INIMENE JA LOODUS R ÜHISKOND JA INIMENE

PEETER KOPPEL toimetaja

ja Kesk-Aasiast, 17 protsenti Põhja- Ameerikast ja 62 protsenti Ida-Aa- siast. Siiski, tsiteerimiste arvu poo- lest on eurooplased jätkuvalt väga tugevad.

Samas on ameeriklased nii Eu- roopast kui ka Hiinast märksa tuge- vamad teaduse kommertsialiseerimi- ses ning ülejäänud maailmast talen- tide kohale meelitamises – maailmas suurimad ja kõige olulisemad uued AI-firmad on Ameerika firmad ning mitme asutajad või juhtkonna liik- med on muide eurooplased.

AI rakendamise poolest jää- vad Euroopa firmad eri hinnangutel Ameerika firmadele alla 15–30 prot- senti ning Eesti jääb siin alla ka üle- jäänud Euroopale!

Kui tavaliselt toob uus revolut- siooniline tehno- loogia kaasa uued võitjad, siis prae- gu tundub, et AI puhul saavad võit- jad olema suures- ti samad, kes võit- sid ka eelmise laine ajal ja kellel on res- sursse investeerida AIsse (Microsoft, Amazon, Google, Meta jt). Ka suuri- mad AI idufirmad tulevad mõne ük- siku erandiga Ameerikast (nendeks eranditeks on prantslaste Mistral AI, sakslaste DeepL ja Helsing ning brittide Sythesia ja Stability AI). Ka kiibitööstuses on Euroopal ameerik- lastega võrreldes suured raskused – sellele ei aidanud kaasa Inteli ot- sus lükata edasi tehase ehitus Sak- samaal ja Poolas nõudluse puuduse tõttu (mis omakorda on seotud In- teli probleemide ja mahajäämuse- ga võrreldes konkurentidega – mis võibolla teekski Intelist kõige roh- kem Euroopasse sobiva kiibitoot- ja). Samas, Taiwani hiiglase TSMC

kiibitehas tundub siiski Saksamaale tulevat.

Kokkuvõttes puudub Eu- roopa Liidul igasugune ee- lis nii finantseeringu, talenti- de ja teaduse kui ka regulatsiooni- de vallas.

Eestil ei lähe ka eriti hästi Meie oleme AI rakendamises ettevõ- tetes ELis üks viimaseid ning statis- tikaameti värske infotehnoloogia- uuringu andmetel kasutab ainult 14 protsenti Eesti ettevõtetest te- hisintellekti tehnoloogiaid, mis on küll korralik kasv võrreldes möödu- nud aasta viie protsendiga. Tsiteeri- des statistikaametit: «Tehisintellekti

tehnoloogiatest on tekstikaevet kasuta- nud seitse protsenti ettevõtetest ja loo- muliku teksti gene- reerimist, mis loob inimesele arusaada- vaid tekste või lugu- sid, kuus protsen- ti ettevõtetest. Le- vinud on ka pildi-

tuvastus, mis tunneb objekte või ini- mesi fotodelt või piltkujutistelt ära (neli protsenti), samuti masinõpe (deep learning) mingi valdkonna and- mete automaatanalüüsiks (neli prot- senti). Kasutatakse ka kõnetuvas- tust (kolm protsenti) ja tehisintellek- tipõhist robotjuhitavat protsessiauto- maatikat (kolm protsenti).»

Viimast eelkõige äriprotsesside automatiseerimisel, näiteks finants- arvestuses, logistikas, tervishoius jne. Võrdluseks, Ameerikas hinna- takse seda osakaalu 40–60 protsendi vahele. Samas ei ole see ilmselt Ees- ti puhul üllatus, sest oleme ka varem olnud väga nigelad uute tehnoloogia- te rakendamisel. Meie tiigri maine

põhineb tehnoloogiaettevõtetel ja va- litsemissektoril. Sellest on aga vähe.

Kuigi meie küpsed tehnoloogia- firmad on AI rakendamisel eesrindli- kud, pole meil tekkinud vähemalt Eu- roopa mõistes korralikult rahastatud tehisintellekti idufirmasid (väga üksi- kute eranditega, nagu Pactum AI) ega ka AI-le keskendunud hästi rahasta- tud riskifonde. Kuigi meil on aktiivne AI-kogukond, on see siiski väike.

Ehk Euroopa Liit ja ka Eesti kipu- vad tehnoloogilises (ja seega ka ma- janduslikus) võidujooksus Ameerikale ja Hiinale alla jääma. Seekord võivad tagajärjed meile palju kurvemad ol- la kui eelmise tehnoloogilise revolut- sioonilaine ajal, sest nüüd oleme juba enne jooksu algust tagaajajad. Samas võib tehnoloogia olla kõikemuutev.

Peaksime jalad kõhu alt välja võt- ma ning selgelt ütlema ja tegudega näitama, et kaitsevaldkonna kõrval on teine prioriteet tehnoloogiasektor. Ja tegema absoluutselt kõik, et maail- ma suurimad AI- (ja tehnoloogia)fir- mad rajataks siin, Euroopas, ning me ei kaotaks oma talente mujale. Ja et uued tehnoloogiad jõuaksid võimali- kult suure osa elanike ja ettevõteteni.

Ma ei tea, kas AI saab lõpuks ole- ma nii maailmamuutev tehnoloo- gia, kui mõned tehnooptimistid – aga

ka -pessimistid – ja investorid arva- vad, aga kui selleks on isegi väike tõe- näosus, siis see ei tohi olla võidujooks, millest EL või Eesti kõrvale jääb või milles poole jõuga osaleb.

Üks mu välismaa sõber kolis mõ- ned aastad tagasi Tallinna ja ehitab edukat start-up’i, sest ta luges Forbe- sist artiklit, mis ütles, et Eesti on Eu- roopa Silicon Valley (tuli välja, et see oli sisuturundusartikkel). Nüüd, kui ookeanitagune Silicon Valley muutub järjest rohkem AI Valleyks, kas saame kuidagigi Eestisse teha Euroopa AI Valley, kuhu Euroopa kõige helgemad selle valdkonna pead tulevad õppima, aga ka oma firmasid ehitama?

Mida peaks Eesti tegema? Mida peaks EL tegema? Eelkõige peaksime tunnistama endale senisest rohkem, et me oleme tehno- loogiasektoris maha jäänud, seda nii ELis kui ka Eestis. Eestis on meil tu- gevad innovaatilised tehnoloogiafir- mad ja hea riigi PR, aga uued lahendu- sed pole jõudnud teistesse sektorites- se, kus jääme uue tehnoloogia raken- damisel alla nii Skandinaaviale kui ka Lääne-Euroopale, rääkimata Ühend- riikidest. Kui AI saab olema järgmi- ne suur uus tehnoloogia (nagu praegu tundub), mis mõjutab kõike, siis pea- me andma aru, et nii jätkates läheb see enamikust Eesti ettevõtetest, sh töös- tusest, mööda. Meil võib olla ees vaju- mine obskuursusesse, irrelevantsuses- se ja lõpuks ka vaesusesse.

Selleks et järele jõuda, peame seni- sest palju rohkem tegema, mh on va- ja AI regulatsioonis teha restart nii, et turvalisus ja areng oleksid rohkem ta- sakaalus. AId peab reguleerima, kuid me ei tohiks oma regulatsioonidega üksi jääda (nagu EL praegu suures- ti jäi!) ja peaksime seda tegema käsi- käes ülejäänud läänemaailmaga. Kui me üksi ja liiga vara ja liiga palju regu- leerime, siis tapame siinse sektori ning jääme tehnoloogiliselt ja majandusli- kult veel rohkem Ühendriikidest jt ma- ha (ning sõltuvaks). Kui EL proovib kii- rust alla tõmmata, aga ülejäänud maa- ilm vajutab gaasi juurde, siis see pole ilmselt parim olukord, mis?

Otsesed investeeringud AI-idufir- madesse Euroopas peavad kasvama ja muutuma vabamaks (nt spetsiifili- sed senisest suuremad ja vabamad in- vesteeringud, kus avalik sektor paneb erarahale vahendeid juurde). Eestis võiks analoogselt kaitsetööstuste fon- dile mõelda AI-fondile. Täna võib väi- ta, et see võib olla riigikaitse järel krii- tilisuselt järgmine teema.

Euroopa jaoks oleks oluline tekita- da olukord, et neis sektorites, kus Eu- roopa ettevõtted juba on tublid, võe- taks AI jõuliselt kasutusele – või vähe- malt, et see ei jääks kuidagi ressursi- puuduse taha kinni. Eraisikute sääs- tud pankades ainult kasvavad ning erinevalt Ühendriikidest või isegi näi- teks Rootsist millegipärast ei leia teed riski võtma. Ei, ma ei leia, et tavali- ne säästja peaks sellega seotud kõrgeid riske võtma, kuid deposiitide kasvata- jate hulgas on kindlasti selliseid, kes oleksid võimelised näpuotsaga neid riske ka võtma.

Ühtlasi peaks ilmselt soodusta- ma ka kohalikes keeltes keelemudeli- te arendamist, sh nii ELi kui riigi ta- sandil toetama kohalikes keeltes mu- delite treenimist. AI «räägib» prae- gu eelkõige inglise keelt. Kuna järjest suurem osa infost, mida tarbime, saab olema AI loodud, siis on meie huvides, et see toimuks ka meie keeles. Vähe- malt siis, kui tahame, et meie keel alles jääks. Lõpuks vajab ka haridus «min- gi looma» hüpet, sest kui AI on nii maailmamuutva mõjuga, nagu prae- gu paistab, kui ehitataksegi «jumalat», siis edukaimad on need, kes suudavad «jumalaga» suhtlemiseks ette valmis- tada parimad preestrid.

oloogiarevolutsioonis auti mängima

ide kvantiteediga: nagu endine Euroopa Keskpanga president Mario nis viitas, on Euroopa Liit alates 2019. aastast vastu võtnud 13 000 uut

samal ajal 3000. FOTO: TERESA SUAREZ/EPA/SCANPIX

Kui me üksi ja liiga vara ja liiga

palju reguleerime, siis tapame siinse sektori ning jääme tehnoloogiliselt ja majanduslikult veel rohkem Ühendriikidest jt maha (ning sõltuvaks).

Iisraeli ajaloolane Yuval Noah Harari hoiatab oma värskes raamatus «Nexus», et AI ei pruugi mitte ainult tappa kogu inimsugu, vaid muuta kõi- gi elusolendite evolutsiooni. FOTO: NICOLAS MAETERLINCK/

BELGA VIA ZUMA PRESS/SCANPIX

16 | Postimees, 2. oktoober 2024 KULTUUR Toimetaja Kristiine Saart, kultuur@postimees.ee

Mirjam Mesak: kunagine diivade aeg suures ooperis on läbi, nüüd tuleb kõigil kõvasti töö

Mirjam Mesak pälvis eile, rahvusvahelisel muusikapäeval, Eesti kultuurkapitali preemia silmapaistvate saavutuste eest rahvusvahelistel ooperilavadel.

T ema jõud mi- ne ühte maail- ma olulisema- test ooperimaja- dest, Baieri rii- giooperisse, võib

paista järjekindla teekonnana suure sihi poole: ETV laste lau- lustuudio Eve Viilupi juhtimi- sel ja «Laulukarussell», kooli- teater Tallinna 32. keskkoolis, Otsa kool (kaks korda Eurovi- sioonil taustalauljana!), edasi London Guildhalli mainekas muusika- ja draamakool ning siis suur lava Münchenis, teat- ris, mil enam kui 350-aasta- ne ajalugu ning kus on teiste seas esietendunud rida Wagne- ri olulisemaid oopereid ja mit- med Mozarti teosed.

Kuid Mirjamiga kohtumise järel jääb meelde tema otsekui möödaminnes öeldu: «Eks esi- mesed aastad möödusid ikka kõ- vades pisarates ka. Vahel lõpeta- sin ikkagi kuskil pingil nuttes, et mida ma siin üldse teen.»

Ta rääkis Londonist, ku- hu siirdus Otsa kooli järel edasi õppima, selge unistuse ja soovi- ga, et temast peab saama oope- rilaulja. Kodusest Eestist suur- linna jõudes sai ent üsna kiirelt selgeks, et seal ei oodanud teda mitte keegi.

«Londonis ei oota keegi ke- dagi. See oli tohutu konkurss. Ma proovisin sinna (Guildhal- li muusika- ja draamakooli – toim) kolmel järjestikul aastal. Igal aastal sain sammu võrra lä- hemale ja lõpuks kolisin sinna mõned kuud enne katseid, et et- te valmistada juba kohaliku õpe- tajaga,» meenutab Mesak enam kui kümne aasta tagust aega.

Tööriistakast Londonist Luksust, et vaid laulmise ja koo- liks ettevalmistamisega tegeleda, tal Londonis muidugi ei olnud.

«Olin ju ka selline tagasi- hoidlik, väga vaikne, Eestist pärit. Keegi väga ei teadnud isegi, kus Eesti asub. Ja siis hakkasin lihtsalt tööle, sest teadsin, et see (kooli pää- semine – toim) oli hästi vajalik samm. Käisin kuus päeva näda- las tööl – restoranis, retseptsioo- nis – ja seitsmendal päeval lau- lutunnis. Vehkisin kõvasti, kuni sain selle koha lõpuks.»

Guildhall tähendas pikki tunde laulmise ja laulutehnika viimistlemiseks. Aga ka mõist- mist, et tänapäeval oodatakse andekalt lauljalt kõige enam vä- ga tugevat töösse panustamist.

«Mul oli tohutult karm õpe- taja Rudolf Piernay, mis oli ka väga-väga suur edu võti – et ta

õpetas mulle, kuidas see töö maailmatasemel käib. Tänase päevani, kui lähen nüüd üks- kõik kuhu teatrisse tööle, tun- nen, et need tööriistad, mis ta mulle sinna tööriistakasti kaa- sa andis, on need, mis ma sealt välja võtta saan ja mis aitavad mind, kui mul on raske, kui on uus situatsioon või uus roll või uus lavastaja või uus dirigent. Et sa pead olema alati valmis, mitte ei eelda, et teised on sinu jaoks valmis.»

Pärast kuus aastat kestnud õpinguid – bakalaureuse- ja magistrikraadi – oli Guildhal- li koolis Münchenist Londonis- se uusi talente avastama tulnud Baieri riigiooperi ooperistuudio juhile Tobias Trunigerile ette- laulmine. Iga lauljaga tegeles ta 20 minutit, kuulates, andes nõuandeid.

«Mis temale jäi meelde, oligi see minu töömeetod, et kuidas ma kõike kohe praktiseerisin ja kuidas mulle ei pidanud kunagi midagi kaks korda ütlema. See oli jällegi koolist õpitud, mu õpe- tajalt, et kui üks kord öeldakse, siis tuleb juba teha. Teist võima- lust ei saa oodata ega paluda.»

Nii lihtne ongi? Truniger, kellele meeldis ka Mir- jami hääl, kutsus ta Münchenis- se ette laulma. Kohale jõudes selgus, et samasuguse kutse oli saanud veel... tuhat lauljat.

«Kui olin seal tagareas ja katsetajad oli palju, oli hirm, et ma ei paista ehk silma. Aga siis oli mul võimalus avada suu... ja siis korraga märgatigi: «Ohoo, mis hääl meil siin on!»» meenu- tab Mirjam.

Edasi lihtsalt läks – ta sai ai- na voorudest edasi, kuni oli vii- mane katse ja ettelaulmiseks tuli viiest nii-öelda portfellis olevast valida üks lugu, mis näitaks kõi- ki tugevusi kõige paremini.

Mirjam valis Nedda aaria «Stridono lassú» Leoncavallo ooperist «Pajatsid».

«See oli väga suur amps, vä- ga keeruline aaria ja ei ole üld- se selline tavaline standardre- pertuaar. Aga mulle meeldibki mittestandard ja see oligi minu edu võti, sest Nedda näitas täp- selt seda, mis oli minu tugevus võrreldes teiste kandidaatidega.»

See miski, mis komisjonile kõrvu jäi, oli Mirjami sõnul te- gelikult see, mida oli Londonis kuus aastat pigem kritiseeritud. Seal oodati pehmemat, ümara-

mat häält. «Minu hää-

les on hästi pal- ju läbilõikavat tooni. Ja see oli- gi just mu tuge- vus, et hääl kos- tab alati orkest- rist läbi ja katab

2000 kohta, mis on Mün cheni saalis.» (Ooperigurmaanile täp- sustus: Baieri riigiooperis on 2101 kohta – toim.)

«Ma ei usu, et ma nüüd lau- lan kõigist kõvemini just, aga hääles on mingisugune trajek- toor, mis lõikab lihtsalt läbi ja kostab kõigest ja kõigist läbi. Hääl ei pea olema vali. Ütleme, et laulda ei tule mitte kõvasti, aga targasti,» ütleb Mirjam.

Kriitikud on ta hääle kohta öelnud ka nii: balti slaavi metall. Mida see tähendab?

«Ma arvan, et kuidagi selli-

ne omapärane kõla, mille vihja- takse. Just Läti poole pealt. Elī- na Garanča häälest on seda lei-

tud ja kuidagi ma samastun sellega. Ma eeldan, et see on seotud meie keelega, selle- ga, kuidas kasutame oma keelt. Kindlasti loeb see, et

oleme väiksest peale harju- nud oma häält kasutama koo-

rides lauldes, et on vastupida- vus hääles. Aga üha enam ma leian eestlasena, et oluline on ka see, et eestlane on tohutult töökas. Proportsionaalselt, prot- sentuaalselt vaadates on tegeli- kult Eesti lauljaid maailmas ju päris palju, arvestades seda, kui väikesed me oleme. Me ei anna alla ja me ei jäta jonni – nii te- gin ka mina. Usk endasse ja see tohutu lõputu töö, mis viib lõ- puks sihile. Ja siis muidugi ka isikupära.»

Kui viimane ettelaulmise voor Münchenis lõppes, palu- ti lõplikku otsust ootama jääda vaid mõnel kandidaadil.

Ja edasi läks kõik nagu fil- mis.

«Meid paluti lifti. Et läh- me üles kontorisse. Seisime liftis ja ütlesin ühele nendest teistest kandidaatidest, et ku- hu me nüüd siis lähme või mis nüüd saama hakkab. Ta üt- les: «Mirjam, vaata ringi. Siin on igast häälerühmast üks ini- mene. Mis sa arvad, mis juhtu- ma hakkab?» Ja ma ei suutnud lihtsalt uskuda, et see nii lihtne ongi. Või – see ei olnud loomu- likult lihtne, aga näis nii liht- ne: et tulge nüüd ja me anna- me teile töö. Et te olete Baieri ooperisse nüüd vastu võetud, leping saadetakse järele ja tere tulemast. Hästi ootamatult tu- li see. Nii suur teater kohe kä-

te ette. Tegelikult ma olin ju ai- nult ühe rolli teinud enne Baie- ri riigiooperis töö alustamist – Inglismaal ühes väikses teatris laulsin Mimit «La Bohème’is».»

Filmiroll eestlasena Filmilikkust on Mirjami edasises karjääris olnud veelgi – enne tu- li peaosa ka päris (ooperi)filmis.

Baieri ooperistuudios oli ta olnud vaid kolm kuud, kui toi- mus järjekordne tasemekontroll ja ettelaulmine. Parasjagu otsi- ti solisti Tšaikovski ooperi «Io- lanta» uude lavaversiooni. Kõi- gile ootamatult kutsuti Mirjam tagasi ja ta saigi rolli. Peaosa. Ai- nult paari kuuga, teatris, kus ta- valiselt on kõik asjad planeeritud aastaid ette.

«Kõik see toimus enne jõu- le. Mulle sooviti häid pühi ja öel- di, et kui puhkuselt tagasi tuled, laulad Iolantat. Mul oli kaks nä- dalat rolli õppimiseks, mis on nii suure osa jaoks tohutult lü- hike aeg. Sõitsin pühadeks Ees- tisse, koju, ja õppisingi terve jõu- luvaheaja. Mäletan, et mu pere

mõtles, et vaene sina, pead kogu aeg õppima. Mina jällegi ütlesin, et ei, ei ole vaene mina, sest ma naudin seda.»

Üks asi viis teiseni: kui oo- perist « Iolanta» tehti videover- sioon, sai ooperi- ja videolavasta- ja Axel Ranisch aru, et Mirjam so- bib ideaalselt ka suurele ekraanile, ja edasi tuligi pakkumine... filmi.

Baieri riigiooper oli Ranis- chilt tellinud ooperit laiemalt tutvustavate lühifilmide seeria. Kuid ta otsustas teha täispika filmi kuulsa Orpheuse loo aine- tel. Ja leidis, et peaosas võiks ol- la naine, Orphea, kes läheb põr- gusse oma õnnetult surnud ar- mastatut tagasi tooma. Režis- sööri otsusel oli Orphea suurte unistuste ja lauluhäälega eest- lanna Nele Tamm, kes tuleb võõ- rasse suurlinna, Münchenisse, kus teda keegi ei oota ning kus tuleb pingutada, et hakkama saada. «See mõte, et ma män- giksin eestlast, oli muidugi mi- nu poolt väga-väga teretulnud. Nii sain põimida sinna natukene ka omaenda elu,» ütleb Mirjam.

NEEME RAUD ajakirjanik

Hääl ei pea olema vali.

Ütleme, et laulda ei tule mitte kõvasti, aga targasti. Mirjam Mesak

Ooperilaulja Mesak: «Me oleme ju lõpuks ka perfektsionistid.»

Ooperilaulja Ain Anger Mirjamist

• Kindlasti on Müncheni publik väga teadlik. See on üks maa- ilma olulistest suurtest ooperi- majadest. Samas, Mirjamil on võib-olla väga toetav publik. Kui ta on juba sinna majja võe- tud, järelikult on täidetud kõik need kriteeriumid, et seal laul- da. Mirjami puhul on ju tegeli- kult väga ilusad ja toredad as- jad temas kokku tulnud: tal on intelligentsi, tal on ilus hääl, ta on musikaalne, tal on lavanärvi, tal on selline komplektne pa- kett, mis teda toetab ja mida publik vajab.

• Nüüd on tähtis õigel ajal laulda õigeid asju, mis on sinu vanuse- le, häälele sobilikud, ehitada oma karjäär nii üles samm-sam- mult. Seda valikut tehakse ikkagi niimoodi, et pead olema valmis mingiks asjaks – kasvõi juba rolli kestusele mõeldes, oma hääle ulatusele mõeldes. Ta peab ole- ma enamiku ajast mugavustsoo- nis. Ja siis näitama ekstreemseid kõrgeid noote ja madalaid noo- te. Neid ei tohi olla üle teatud protsendi, et mitte end pidevalt kurnata.

• Kindlasti on ooperis ka konku- rents ja võimalik, et Mirjami pu- hul, naiste puhul, on see isegi suurem. Mina rahulikult käristan oma madalaid noote seal all (bassina – toim), aga just nimelt naiste konkurents on kindlasti suurem, sopranitel, ja see tähen- dab, et ta peab olema mitu kor- da andekam kui mina, et sinna jõuda, kus ta on. «Mina ei ole ooperitäht. Ma olen ooperilaulja,» ütleb muusikapree-

mia pälvinud Mesak. FOTO: GUNNAR LAAK

KULTUUR Postimees, 2. oktoober 2024 | 17Toimetaja Kristiine Saart, kultuur@postimees.ee

Nüüdseks on film «Armu- nud Orphea» linastunud edukalt mitmel pool Euroopas – suvel ka Eestis Estonia teatrisaalis – ja Põhja-Ameerikas.

Mirjami rollide loetelu aga kasvab pidevalt. Olles suure oo- periteatri palgal, peab ta olema valmis vahel ka kiiresti mõnda tegelaskujju sisse astuma. Sellis- te ooperite arv, kus ta võib kohe lavale astuda, on nüüdseks jõud- nud kahekümne lähedale. Mün- cheni ooperimaja on lubanud tal oma karjääri edendada ka teistel olulistel lavadel: Kopenhaagenis, Monte Carlos, Frankfurdis. Ees on Dresden ja Berliin. Lisaks esi- nemised Eestis. Estonias prae- gu plaanitud ülesastumisi ei ole, küll aga ootab ta mais Vanemui- ses esietenduvat «La Bohème’i», kus on laval taas Mimina.

«Eks neid suuri maju, ku- hu minna, on ikka veel kõvas- ti. See on minu mitte kõige tu- gevam külg – olla kannatlik. Ma muidugi tahaks kohe ja kõike, aga ma usun, et kõik tuleb omal ajal,» leiab Mirjam, juba annus elutarkust hääles.

Ent ikkagi ei saa küsima- ta jätta: kujutame ette, et oope- ris, üleelusuurustes rollides on ju diivad, kes on väga kapriis- sed, kelle eraelu möödub patja- del, siis tulevad lavale ja esitavad oma rolli. Kuhu need diivad on kadunud? Ooperitähed?

«Mina ei ole ooperitäht. Ma olen ooperilaulja,» vastab Mir- jam konkreetselt. «Selliseid diiva- sid nagu varem mina seni näinud ega nendega kokku puutunud ei ole. On peale tulnud uus põlv- kond. Kõigil ooperimajadel on aina vähem raha, mis tähendab ka lühemat prooviperioodi. Ehk et sa pead tulema ja olema valmis

esinema ning tegema seda veel väiksema ajaga kui varem. Kõik see seab meile teatud nõudmised. Tihtilugu juhtub, et proov on ai- nult mõned tunnid enne etendust või kontserti. Varem olid etendu- sepäevad pigem rahulikud ja anti häälele võimalus enne tähtsat õh- tut puhata, aga need nõudmised, mulle tundub, on kõvasti, kõvas- ti tõusnud.»

Kuid filosoofilisemalt: Mirja- mi sõnul on ooperilauljaks ole- mine tegelikult pidev otsing.

«Sel erialal on nii, et kohe kui tekib mõte «oh, nüüd ma tean, mis teen», tuleb kuskilt järgmi- ne üllatus. Juba kasvõi vanuse- ga, mis nõuab ka ju muutumist ja uuesti oma instrumendi, hää- le, tundma õppimist. Taolist mu- gavusmomenti, et nüüd olen mi- dagi teinud ja olen valmis, ei usu, et sellel erialal üldse on. Me ole- me ju lõpuks ka perfektsionistid.»

EMTA lavakunstikooli XXXII lennu esimene diplomilavastus «Püha Jõe kättemaks» on põnev sissejuhatus nüüdseks kolmandale kursusele jõudnud tulevaste lavastajate ja näitlejate teekonnal kooli lõpetamise ja teatriellu astumise poole.

K ergitasin üllatunult kul- mu, kui kuulsin, et tu- dengid on valinud la- vastuse alusmaterja-

liks soome-eesti kirjaniku Aino Kallase samanimelise novelli, mis ilmus esmakordselt ligi sa- jand tagasi, 1930. aastal. Mis pa- ni neid valima tugeva ajaloolise taustaga, pisut naiivse rahvusro- mantilise loo jõe pühadusest? Mis kõnetab tänast noort vanemas- se eesti keelde tõlgitud lühijutus, kus omavahelisse võitlusesse as- tuvad saavutusvajadus ja ebausk, «sakste» maailm ja talupoegade tarvidused? Või ikkagi on meie loomusesse juurdunud teemad, mis kõnetavad põlvkondadeüle- selt ning mida tasub meeles hoi- da ka sajandeid hiljem?

Lavakooli XXXII lennu de- büütlavastuses jääb silma, et teatrikülastaja tähelepanu suu- natakse ennekõike lavastajatu- dengitele: Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Robi Varul ja Oli- ver Reimann.

Lahutamatu tervik Kuid publikule nähtavat tule- must ei oleks ilma nende kur- susekaaslasteta. Loo Saksa- maalt Arnstadti linnast pärit veskimeistri Adam Dörfferi va- likutest, pühast Võhandu jõest, praktilisusest ja ebausust kan- tud maailmade vastandumisest toovad publikuni üksteist näit- lejatudengit. Nii nagu lavastajad moodustavad lahutamatu tervi- ku, teevad seda ka näitlejad, kel- le koostööd ja ansamblimängu on huvitav vaadata. Neist igaühel on korra või paar võimalus silma paista, ühele on antud see mõni hetk pikemalt, teisele lühemalt – eks tulevased lavastajad ole osa- nud oma kursusekaaslaste po- tentsiaali sellel hetkel kõige pa- remini hinnata.

Nagu lavastuse pealkirigi üt- leb, on loo keskseks tegelaseks jõgi. Kehaloitsust lavaudus, mis näis olevat qigong’i-laadne liiku- mine (Hiina liikumissüsteemid, alternatiivmeditsiin – toim), hak- kab peegelduva põranda ja sinis- te nööride abil ühel hetkel vor- muma jõgi. Rahulik ja kesken-

dunud meeleolu asendub pul- bitseva nooruse ja mängulisuse- ga, justkui allikast pääsenud ve- si, mis otsib oma teekonnal sän- gi, kuhu pidama jääda. Ent kui Püha Jõgi on valmis kasvanud, sekkub tema kulgemisse inime- ne. Ehitusmeister Dörffer, kelle eesmärk on ehitada jõele uhke ja võimas vesiveski, on roll, mis lii- gub käest kätte, vaatajale erista- jaks vaid kuldne mantel.

Lisaks pilkuköitvale visuaali- le (kunstnik Kairi Mändla) ja läbi- mõeldud liikumistele aitab olulist fookusesse tõsta nii valgus (val- guskunstnik Erik Pello) kui ka muusikaline kujundus (heliloo- ja Kenn-Eerik Kannike). Viima- ses on omavahel tervikuks kok- ku seotud meditatsioon ja tekno, instrumentaalrokk ja regilaul. Noorsooteatri kompaktses väike-

ses saalis kõlab näitlejatudengite lauldud regilaul võimsalt, eeslaul- ja näib sinna panevat kogu oma hinge. Samaväärselt kõnekas on ka valge härja ohverdamise laul, mis saalipimeduses tekitab oma- moodi müstilise atmosfääri. Üks paeluv õhustiku loomise üllatus on lavastuses veel, palavasse ja pisut umbsesse teatrisaali tuleb mõneks ajaks tuul ja jahutav õhk, mis ei ole kuidagi seotud sellega, et teatri ventilatsioonisüsteem ot- sustas ootamatult käivituda, kau- geltki mitte.

Gümnasistidele Nii nagu igast lavastusest, leiab ka sellest hetki, mille peale võiks pisut ohata (mõned lavalt ära- minekud), ja neid, mille peale «ohoo» hüüda (eeltoodud värs- kendav tuul), kuid ennekõike

tuleb meeles pidada, et esimene diplomilavastus on noortele al- les õppimise faas.

«Püha Jõe kättemaks» on la- vastus, mida võiksid oma õpilas- tega vaatama minna gümnaasiu- miastme eesti keele ja kirjandu- se õpetajad, ning seda vähemalt kahel põhjusel. Esmalt selleks, et tuua kohustusliku kirjandu- se valikutesse veidi värskust ja vaheldust, suunata noort liiku- ma alusteksti ja tõlgenduse va- hel, samas ka kaasa mõtlema ja nähtud etendust analüüsima. Teiseks saab pakkuda noortele võimalust hakata kasvama koos oma põlvkonna noorte näitlejate- lavastajatega, jälgida nende aren- gut teatrilaval, elada kaasa nende teekonnal tulevaste tipprollide- ni, nii nagu on seda teinud nende vanemad ja vanavanemad.

res i tööd teha

HELEN PÄRK kriitik

ARVUSTUS

FOTO: WILFRIED HÖSL

Püha Jõe kättemaks: lavaka tudengite lavaline liikumine on läbi mõeldud. FOTO: SIIM VAHUR

Muusikanõukogu ja kultuurkapitali preemiad Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid

• Eesti Muusikanõukogu interpre- tatsioonipreemia: Age Juurikas – silmapaistev kontserttegevus klaverikunstnikuna

• Eesti Muusikanõukogu heliloo- mingupreemia: Robert Jürjendal – originaalse helikeelega, eriil- meline helilooming

• Preemia muusikaelu jaoks olulise ja silmapaistva tegevuse eest: Aarne Saluveer – panus Eesti kooriliikumisse ja muusikahari- dusse

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad

• Tammo Sumera – laiahaardeliste võimetega oskuslik loominguline partner nii heliloojatele kui kor- raldajatele

• Mirjam Mesak – silmapaistvate ülesastumiste eest rahvusvahe- listel ooperilavadel eelmisel hooajal

• Mihkel Kerem – silmapaistva loomingulise aasta eest: autori- plaadi ilmumine, klaverikontserdi ning metsasarvekontserdi esiet- tekanded

• Mihhail Gerts – väljapaistva rah- vusvahelise kontserttegevuse ja festivali TubIN kunstilise juhtimi- se eest möödunud hooajal

• Marko Martin – kõrgetasemelise ja kunstiliselt isikupärase kont- serttegevuse eest

• Holger Marjamaa – säravate ülesastumiste eest maailma džässilavadel

• Heigo Rosin – virtuoosselt haa- ravate ja kunstiliselt veenvate ülesastumiste eest löökpillisolis- tina

• Arete Kerge – artistlikult eredate ja kunstiliselt kõrgetasemeliste ooperi- ja vokaalsümfooniliste teoste ettekannete eest

• Karmen Rõivassepp – auhinna- tud džässitalendile erakordse loominguaasta eest

• Tatjana Kozlova-Johannes – ma- huka, kõrgetasemelise ja žanrili- selt mitmekülgse tegevuse ja sä- rava loomingulise aasta eest

Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiad

• Doris Kareva – pikaajalise heli- loojate ja interpreetide inspiree- rimise eest tundlike ja hingesta- tud tekstidega

• Jüri Korjus – aastatepikkuse kõr- getest professionaalsetest stan- darditest kantud ja muusikuid igakülgselt toetava tegevuse eest lavameistrina

• Marili Jõgi – väga tulemusliku artistide karjääri edendamise ja mitmekülgse rahvusvahelise arendustöö eest

«Püha Jõe kättemaks»

Eesti Noorsooteatri ja EMTA lavakunsti- kooli koostöölavastus

Autor Aino Kallas, tõlkija Friedebert Tuglas

Lavastajad Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Robi Varul ja Oliver Reimann (EMTA lavakunstikooli XXXII lend, la- vastaja õppesuund)

Juhendajad Mart Koldits ja Tiit Ojasoo, kunstnik Kairi Mändla, helilooja Kenn- Eerik Kannike, valguskunstnik Erik Pello

Mängivad Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nur- ga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Katarina Sits, Carolyn Veensalu (EMTA lavakuns- tikooli XXXII lend, näitleja õppesuund)

Esietendus 13. septembril 2024 Eesti Noorsooteatri väikeses saalis

Lavaka tudengite püha jõgi lükkab ukse avali

18 | Postimees, 2. oktoober 2024 SPORT Toimetaja Karl Juhkami, sport@postimees.ee

Eesti parim kardisõitja Markus Kajak viibib enam kui pool aastast välismaal, et tegeleda professionaalsel tasemel kardisõiduga. Piiri taga viibib ta praegugi, sest jahib järgmisel nädalal Portugalis toimuval MMil seda kõige kirkamat medalit.

E smalt aga mine- vikust. Üle-eel- misel nädalava- hetusel tuli Ka- jak ühes tipmises kardiklassis KZ2

Saksamaa meistriks. Viimasel etapil kiskus aga konkurents nii tuliseks, et ringiga maha jääja otsustas meie mehe nimme ra- jalt välja rammida, et tolle vend tšempioniks kroonitaks. Eestla- se õnneks otsustasid kohtuni- kud ebasportlikult käitunud ja reegleid rikkunud meeskonda trahvida ning nõnda ennistati etapi võitjaks ja ühtlasi ka Sak- samaa meistriks Kajak.

Karmi intsidenti meenuta- des tunnistas Kajak, et tegeli- kult läks tal hästi, et pääses va- hejuhtumist suuremate vigas- tusteta. «Ma isegi natuke oota- sin sellist rünnakut neilt, aga polnud valmis, et see on nii brutaalne. Ta sõitis mulle otsa, pärast mida tegin pirueti ja tu- lin kiirelt kardist välja, et teised mulle otsa ei sõidaks. Kui kar- dist välja astusin, sõitis õnne- tuse põhjustaja üle mu labajala. Õnneks oli tegemist lihtsalt põ- rutusega. See annab küll prae- gugi tunda, aga valuvaigisti ai- tab. Sõitnuks ta sentimeeter lä- hemalt, oleks jalg päris katki,» arvas meite mees.

Boonus, mis võibki jääda... Saksamaa meistritiitli sätib Ka- jak oma auhinnakapis ülemi- sele riiulile, tunnistades, et va- rem polnud ühegi võiduga kaas- nenud nii kõva auhinda. Nimelt

saab ta õiguse osaleda järgmisel hooajal Saksamaa autoringra- ja meistrisarjas GT4-klassis, kuid seal on väike aga.

Kohalik alaliit võtab enda kanda küll stardi- maksu, kuid meeskond ja kogu vajalik eelarve tu- leks endal leida. Nõnda polegi Ka- jak ülemäära op- timistlik, et suu- dab auhinna ära kasutada. «Täis- hooaeg ei tundu väga optimist- lik,» nentis ta. «Ehk saan GT4- autot testida, aga praegu kes- kendun kardispordile. Kuigi te- gelen sellega professionaalselt, siis palka ma veel ei teeni. Sa- mas loodan, et lähitulevikus see võimalus avaneb. Teha midagi,

mis meeldib, ja selle eest palka saada oleks suurepärane.»

Peamine takistus kar- dist ringrajasarja hüppa- misel on mõistagi krõ- bisev. «Kardiga võrrel- des maksab see korda-

des rohkem. Praegu kes- kendun kardile, aga ehk tekib kunagi võima- lus mõnda au- tosarja sõita,» ütles Kajak, kel- le peamine toe- taja karjääris

on olnud perekond. Kuigi stereotüübiks on ku-

junenud, et kardispordiga te- gelevad põhiliselt teismelised, see tegelikult nii pole. Kajaku konkurentideks on enamjaolt temast vanemad sõitjad. Mõ-

ned neist elukutselised, kel va- nust julgelt üle 30, kuid leidub ka 14–15-aastaseid.

Pool aastat karussellil Suurema osa aastast veedab Ka- jak kardirajal, kuid Eestis nä- gi teda viimati võidu kihutamas eelmisel aastal. «Viibin aastas kodunt eemal rohkem kui 25 nädalat. Hooaeg kestab jaanua- ri keskelt novembri lõpuni. See- ga aega puhkamiseks, perega ja sõpradega koos olemiseks just väga palju ei jää,» heitis ta pil- gu tippkardisõitja ellu.

Tänavu möödus tal see Ma- ranello SRP tehasemeeskonnas: tegemist on Saksamaa meeskon- naga, kes kasutab Itaalia raami- tootja toodangut. Kajaku sõnul on tegemist ülimalt professio- naalse tiimiga ja midagi sarnast

polnud ta karjääris varem koha- nud. «Enamikul võistlustel olen nendega esiviisikus olnud: ole- me võtnud palju poodiumikohti ja saanud ka võite. Seni on kõik väga positiivne,» ütles Kajak, li- sades, et kardisport üldiselt on- gi viimastel aastatel palju profes- sionaalsemaks läinud. «Inime- sed ei suuda arvata, kui profes- sionaalne see on. On palju suu- ri tiime ja tehakse kõvasti tööd.»

Ka Kajak vihub praegu tööd, et olla parimas võimalikus vor- mis järgmisel nädalal Portugalis Portimaos, kus maailma pari- mad kardisõitjad selgitavad CIK- FIA egiidi all parimat kolmes kardiklassis. Meie mees kihu- tab endale tuttavas KZ2-klassis.

Kuigi varasemad MMid pole tema jaoks ülemäära õnnelikult kulgenud – KZ2-klassis on ko- had olnud vastavalt 17., 11., OK- klassis 27. ja OK-juunioris 14. –, usub ta, et kui tänavu kõik õn- nestub, on tal võimalik võidel- da esikoha nimel.

Selle nimel, et asjad kõige paremini sujuks, ongi ta juba Portugalis kohapeal, et osale- da sealsel katsevõistlusel. «MMil on ikkagi eesmärk võita, sest see, kes teisena finišisse jõuab, on esimene kaotaja. Võitmine on kindlasti võimalik. Mul po- le eelmistel kordadel väga tu- lemust tulnud, aga tahaksin sel aastal teha vigade paranduse. Kui kõik laabub, siis suudame kindlasti poodiumile tulla, aga eesmärk on ikkagi võita,» seadis Kajak endale suure eesmärgi.

Markus Kajak (esiplaanil) krooniti tänavu Saksamaa meistriks. FOTO: ADAC MOTORSPORT

MM-tiitlit sihtiv eestlane: kes teisena finišisse jõuab, on esimene kaotaja

Sappineni salapärane haigus nõudis muudatusi koondise ründeliinis JALGPALL. Eesti koondise peatreener Jürgen Henn (pildil) nimetas mängijad, kellega ta lä- heb 11. ja 14. oktoobril Rahvuste liiga kohtumistes Aserbaidžaani ja Rootsi vastu. Võrreldes eelmi- se, septembrikuu nimekirja- ga on edurivis olulised ja sunnitud muudatused.

Mark Anders Le- pik sai septembris ras- ke põlvevigastuse ning Rauno Sappinen on kim- pus haigusega (Henn: «Tegu ei ole vigastuse, vaid viirushai- gusega. Rohkem ma öelda ei saa.»). Nende asemel kuuluvad rivistusse vigastusest parane- nud Henri Anier ja pikalt koon- disest eemal olnud Erik Sorga, kes mängivad klubijalgpalli Ka- gu-Aasias. Anier Hongkongis ja Sorga Vietnamis.

Sappinen ja Anier on olnud viimastel aastatel koondise põ- hiründajad: enamik olulisi vä- ravaid on tulnud neilt kahelt. Samas on tegu erinevat tüü- pi mängijatega ning Sappineni

puudumine ja Anieri lisan- dumine muudab Hen-

ni kinnitusel paratama- tult Eesti ründemängu nüansse.

«Henri on end tões- tanud väravalööja. Peame

oma mängu kohandama nii, et panna ta võimalikult heades- se väravalöömise positsiooni- desse. Kui Sappinenile meeldib kaitsjatega mürada ja maadel- da, siis Henri on väga hea lõ- petaja. Järelikult tuleb ta viia headele positsioonidele ja ka- ristusalasse palle toimetada,» sõnas Henn.

Kui Anier oleks igal juhul rivistuses tagasi olnud ka ilma Sappineni ja Lepiku tervisemu- redeta, siis Sorga pigem mitte. Aga praegu olid ründeliinis nii- öelda vabad kohad (eriti esime- ses mängus Aserbaidžaaniga, kus Alex Matthias Tamm võist- luskeelu tõttu osaleda ei saa) ja see andis võimaluse Ho Chi Minh City FC mehele Sorgale, kes on Vietnamis saanud sep- tembriga kirja kolm mängu ja värava.

«Olen Sorga esitusi näinud üksnes video pealt ja olen see- tõttu hinnangu andmisel ette- vaatlik. Video põhjal on keeru- line tempot hinnata ja võrrel- da. Vietnami liiga tundub ole- vat tehniliste jalgpallurite liiga,» lausus Henn ning liikus seejärel edasi Premium Liigas 30 män-

guga 27 väravat löönud Tam- me juurde.

«Ründaja toitub väravatest. Tamm on praegu sellises sei- sus, kus tunneb, et iga pall võib minna sisse, kui ta ainult karis- tusalas sellele jala vastu saab. Ta läheb praegu igasse mängu mõttega, et lööb värava. See on ründaja suurim trump ja loo- dan, et ta suudab seda hoogu pikalt hoida,» sõnas Henn.

Võrreldes septembriga on nimekirja lisandunud ka koge- nud Sergei Zenjov. «Sergei rea- geeris eelmises aknas koondi- sest väljajäämisele täpselt nii, nagu mängija peaks reagee- rima. Ta andis oma tegudega väljakul mõista: kuule, tree- ner, sa tegid võib-olla vea!» kii- tis Henn 35-aastast ründajat. Ott Järvela

Eesti koondise koosseis

Väravavahid

• Karl Jakob Hein, Matvei Igonen, Karl Andre Vallner

Kaitsjad

• Karol Mets, Artur Pikk, Joonas Tamm, Märten Kuusk, Maksim Paskotši, Michael Lilander, Ras- mus Peetson, Michael Schjøn- ning-Larsen

Poolkaitsjad

• Mattias Käit, Martin Miller, Vlasi Sinjavski, Markus Poom, Mihkel Ainsalu, Rocco Robert Shein, Martin Vetkal, Kevor Palumets, Joan Jakovlev, Patrik Kristal

Ründajad

• Sergei Zenjov, Henri Anier, Erik Sorga, Alex Matthias Tamm, Robi Saarma

Sel aastal on kardisõitja

Markus Kajak käinud

kätt proovimas ka

USAs ja korra saab ta

seal võimaluse ka aasta

lõpus. Tema tiimikaas-

lane David Trefilov on

teisel pool Atlandi

ookeani isegi sageda-

sem külaline: seda sel-

leks, et Maranello kar-

dibrändi Ameerika

mandril rohkem tutvus-

tada.

Kajaku sõnul on USA

kardisarjades noortele

sõitjatele tunduvalt

rohkem võimalusi, et

hiljem vormeli- või

kereautode sarjades

läbi lüüa. Euroopas

taandub asi suurel

määral sõitja enda

rahakotile.

«USAs on autospor-

dikarjääri natuke liht-

sam teha. Palju on eri-

nevaid noorteprog-

ramme ja -tiime, kes

vaatavad kardist enda-

le sõitjaid. Euroopas on

seda raskem teha,»

sõnas ta, kuid möönis,

et üldjuhul pannakse

USAs pilk peale ikkagi

kohalikele ja eurooplasi

seal suur edu saatnud

pole.

«USAs on võimalik

võitudega raha teenida

ja saada hiljem ka õle-

kõrs, et kuhugi edasi

minna. Euroopas kaas-

neb võiduga üldjuhul

ainult karikas ja võidu-

rõõm. Nüüd, Saksamaa

meistritiitliga kaasne-

nud auhind Road to

DTMis osaleda ongi

üks esimesi selliseid

preemiaid,» rääkis

Kajak.

Samas ootab meie

mees USA võistlusi

huviga, sest kunagi

pole välistatud, et suu-

dad hea kiirusega

mõne ukse avada.

«Seal on kindlasti või-

malik silma jääda. Hea

õnne korral võid seal

karti sõita ja siis tulevi-

kus autode peale edasi

minna,» teoretiseeris ta.

USAs on noortel rohkem võimalusi

KARL MIHKEL ELLER ajakirjanik

KURLING

Eesti kurlingupaar jõudis suurel slämmil esikolmikusse

● Eesti kurlingupaar Marie Kaldvee

ja Harri Lill tuli Kanadas Vernonis

toimunud suure slämmi turniiril kol-

mandaks. Alagrupi puhaste pabe-

ritega läbinud ja veerandfinaa-

lis Saksamaa duost Emira Abbes –

Klaudius Harsch üle olnud eestla-

sed kohtusid poolfinaalis norralaste

Kristin Skaslieni – Magnus Nedre-

gotteniga. Kui tänavuse MMi pool-

finaalis jäid 8:6 peale lõpuks hõbe-

medali kaela saanud eestlased, siis

nüüd said vastased revanši, võidut-

sedes 9:5.

VEEMOTO

Eestlane kihutas ringrajapaatide EMil pronksile

● Erko Aabrams (pildil) tuli Poo-

las Rogoznos toimunud ringraja-

paatide EMil F-500 klassis pronksi-

le. Meie mehe ees tõusid pjedes-

taalile poolakas Marcin Zielinski ja

tšempioniks kroonitud

slovakk Marian Jung.

«Teenisin oma elu

esimese paadiklas-

si F-500 EMi meda-

li. Soov oli suurem,

aga olen selle medali üle õnnelik ja

tänan head tööd teinud meeskon-

da ja toetajaid!» sõnas Aabrams.

RALLI

Tänak tahaks Saaremaal sõita, kuid paraku seda ei juhtu

● Kui eelmisel aastal said põrina-

sõbrad Ott Tänakut kodusel Saa-

remaa rallil näha, siis tänavu nõn-

da ei lähe. «Nii palju, kui olen aru

saanud, siis tal endal oleks huvi

küll sõita, aga kas ajagraafiku või

muude põhjuste tõttu seda ei juh-

tu,» sõnas võistluste juht Rasmus

Uustulnd. Küll on Saaremaal star-

dis teine eelmise aasta võitja, mul-

lu Tänakule kaarti lugenud Robert

Virves, kes osaleb kodusaare võist-

lusel legendaarse tagasillaveolise

Toyota Starletiga. Kokku on võist-

lustele registreerunud 144 ekipaaži,

kuid osalejate nimed ja nende star-

dinumbrid avaldatakse kolmapäe-

va õhtul.

JALGPALL

Trans vallandas vastast rusikaga löönud grusiini

● Narva Transi jalgpalliklubi andis

teada, et vallandas laupäeval Ees-

ti tugevuselt kolmanda liiga mängu

järel Pärnu JK kaitsjat Oskar Pulsti

rusikaga näkku löönud Vaja Nem-

sadze. «Jalgpalliklubi Narva Trans

vabandab Pärnu jalgpalliklubi ees

seoses Esiliiga B mängus juhtunud

intsidendiga. Klubi leiab, et selli-

ne käitumine on lubamatu, ja täna

(teisipäeval – toim) tühistati leping

gruusia poolkaitsjaga,» seisis klubi

pressiteates.

SPORT. POSTIMEES.EE

Minu huvi ei ole jätkata toetavas rollis organi- satsioonis, mille president ei mõista, et selleks, et EOK täidaks oma eesmärgid, on vaja fookus suunata saavutus- ja tippspordile ning sportlastele õnnestumiseks vajaliku platvormi loomiseks. Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendiks pürgiv Erich Teigamägi pani munad ühte korvi, loobudes asepresidendiks kandideerimast

3. kohale maailma edetabelis tõusis Eesti parim piljardisportlane Denis Grabe.

Kuigi tegelen sellega professionaalselt, siis palka ma veel ei teeni.

Saksamaa meistriks kroonitud Markus Kajak

TERVIS Postimees, 2. oktoober 2024 | 19Toimetaja Ene Kallas, tervis@postimees.ee

TERVIS. POSTIMEES.EE

Suurel osal Covid-19 haigetest esineb äge viirusinfektsioon, millele omane toibumisfaas võib kesta kuni 12 nädalat. Siiski on märgatud, et paljudel püsivad sümptomid veel pärast seda, mil on alust diagnoosida pikka Covidit.

C ovid-19-järgse seisundi ehk pika Covidi all mõel- dakse sümpto- meid, mis võivad püsima jääda pä-

rast esmast ägedat SARS-CoV-2 viirusega nakatumist.

Pika Covidi kõige värskema definitsiooni on andnud USA National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine (NA- SEM) aastal 2024. See määrat- leb pikka Covidit kui kroonilist seisundit, mis kestab pärast SARS-CoV-2 infektsiooni vähe- malt kolm kuud. See tähendab, et pikka Covidit saab diagnoosi- da kõige varem alles kolm kuud pärast algset koroonaviirushai- gusse nakatumist, kui selle aja vältel on sümptomid püsinud või kujunenud uued.

Lähtudes aastal 2022 valmi- nud Eesti tervisekassa pika Co- vidi käsitlusjuhendist, siis esma- tasandil ei ole pika Covidi diag- noosimiseks eelnevalt PCR- või antigeeni kiirtestiga kinnitatud Covid-19 põdemine alati vajalik, kuna inimesed võivad olla põ- denud asümptomaatiliselt ja po- le end haiguse suhtes testinud.

Ohtralt sümptomeid

Pika Covidi sümptomid on vä- ga erinevad. Vaatamata katsete- le rühmitada sümptomeid pika Covidi alatüüpidesse ei ole kon- sensust veel saavutatud. Kokku- leppeliselt saab pika Covidi ka- tegoriseerida füüsilisteks, psüh- holoogilisteks ja kognitiivseteks sümptomiteks.

Peamisteks püsivateks füü- silisteks sümptomiteks pärast ägedat Covid-19 infektsiooni, ka kerge haigestumise korral, peetakse kurnatust – nii pidevat kui ka pingutusjärgset väsimust – hingeldust, rindkere valusid ja köha, aga ka lihasvalusid ja lõhnataju kadumist. Kujuneb võimetus tegeleda tavakohus- tustega. Seda energiapuuduse ebameeldivat tunnet ei leevenda puhkus. Sümptomeid võimen- davad kehaline ja vaimne pin- gutus, stress ja unepuudus.

Võib olla ka muid, märk- sa harvemini esinevaid füüsi- lisi sümptomeid, nagu liiges- valud, peavalud ja pearinglus jne. Covid-19 ägedast infekt- sioonist taastuvad patsiendid võivad kaevata ka psühholoo- giliste häirete üle, nagu ärevus ja depressioon, kusjuures USA andmete põhjal oli risk haiges- tuda uude psühhiaatrilisse hai- gusesse pärast Covid-19 läbipõ- demist kõrgem võrreldes nende- ga, kes taastusid teistest haigus- test, näiteks gripist.

Pika Covidiga kaasneva- te kognitiivsete düsfunktsioo- nide all peetakse peamiselt sil- mas mälu ja keskendumisvõi-

me halvenemist. Inglise keeles võtab selle kokku termin brain

fog ehk tunne, justkui oleks va- ti sees.

Kuidas leevendada sümptomeid?

Võttes arvesse senist koge- must teiste viirusnakkusjärg- sete sündroomide käsitlemisel, teame, et enamikul patsienti- dest peaksid leevenema sümp- tomid mitme kuu jooksul. Vaa- tamata asjaolu- le, et pika Co- vidi mehhanis- mid on veel eba- selged, on need oma olemuselt pöörduvad.

Kirjanduses pakutud pika Co- vidi leevendus- meede on näiteks stressorite vähendamine, kuna stress võimendab sümptomeid. Kasu võib olla erinevatest vaim- setest praktikatest, nagu mind-

fulness ehk teadvelolek või me- ditatsioon. Probleemile tuleks läheneda multiprofessionaal- selt, kaasates võimalusel füsio- terapeudi kehaliste harjutus- te juhendamiseks, ning vaim- se tervise spetsialisti, et toeta- da psühholoogilist toimetule- kut. Patsient võib ajutiselt vaja- da töökoormuse vähendamist.

Milline on taastusravi?

Pärast SARS-CoV-2 infektsioo- ni põdemist võivad ägeda hai- guse järgsed funktsioonihäi- red püsida veel pikalt, põhjus-

tades koormustaluvuse langust ja piirates patsiendi võimalusi naasta tavalise töö- ja pereelu juurde. Taastusravi peamised eesmärgid Covid-19 läbipõde- nud haigetel on kehalise või- mekuse paranemine, isesei- sev toimetulek igapäevaelu te- gevustes, töövõime ja elukvali- teedi paranemine.

Üldiselt peaks Covid-19 põ- deva patsiendi taastusravi al- gama kohe, kui tervislik sei- sund stabiliseerub ja patsient on võimeline lihtsamaid harju- tusi sooritama. Vastavalt tervi- seameti ametlikule pika Covidi käsitlusjuhendile esmatasandil on näidustatud Covid-19-järgse seisundi korral taastusravi vas- tavalt individuaalsetele vajadus- tele: aeroobne treening, respira- toorsed harjutused, jõutreening, tasakaaluharjutused ja tööalane rehabilitatsioon.

Covid-19 postakuutses pe- rioodis on patsiendi funktsio- naalse võimekuse taastamise vaatest olulised varajane mo- biliseerimine, hingamisfunkt- siooni ja üldise kehalise võime- kuse parandamisele suunatud sekkumine. Nii spetsialisee- ritud taastusravikeskuses kui ka esmatasandi tervisekesku- ses võib toimuda ambulatoor-

ne taastusravi, sealhulgas fü- sioteraapia. Co- vid-19 põdemise järgse taastusra- vi (sh füsioteraa- pia) planeerimi- sel on patsiendi esmaseks nõu- andjaks pea- miselt perearst.

Osalemine kodulähedases taas- tusraviprogrammis võib paran- dada patsiendi ravisoostumust. Ambulatoorse vastuvõtu käi- gus omandatud võtetega ise- seisvalt kodus jätkamine on ülimalt oluline.

Vastavalt terviseameti amet- likule pika Covidi käsitlusjuhen- dile esmatasandil on ambula- toorne taastusravi näidustatud juhul, kui funktsionaalne või- mekus ei ole taastunud haigus- eelsele tasemele või püsivad Co- vid-19 põdemise ajal või vahe- tult pärast seda tekkinud vae- vused (nt õhupuudus, süda- mepekslemine, jõuetus). Vähe- se sümptomaatikaga patsienti võiks treeningkava koostami- sel ning harjutuste omandami-

Kuidas leevendada pikka Covidit? ARNOLD POZNAHIRKO arst

Pika Covidiga kaasnevate

kognitiivsete düsfunktsioonide all peetakse peamiselt silmas mälu ja keskendumisvõime halvenemist.

Vee joomine ei päästa pohmellist

● Utrechti ülikooli uue teadustöö järgi ei ole tõendeid, et rohke vee joomine pärast alkoholi tarbimist aitaks leevendada järgmisel päeval tekkivat pohmelli. Teadlased ana- lüüsisid läbi 13 eelnevat uuringut ja jõudsid järeldusele, et vee joomine kas alkoholitarbimise ajal või kohe pärast seda ei ole tõhus pohmel- li ennetamisel ning suure hulga vee joomine pohmellipäeval ei mõjuta märkimisväärselt pohmelli raskust. Alcohol / Science Alert / PM

Väikelastele tuleb raamatuid lugeda

● Ameerika pediaatriaakadeemia julgustab vanemaid ja hooldajaid koos beebide ja väikelastega luge- ma, sest see annab võimaluse aju arengus väga olulisel ajal armasta- vaid ja hoidvaid suhteid edendada. «Väikeste lastega koos lugemine põi- mib igapäevaellu keeletaseme aren- gut ja mõnusaid koos veedetud het- ki,» ütles Ameerika pediaatriaaka- deemia liige Perri Klass. E-lugerid ja tahvelarvutid ei asenda teadlaste sõnul paberraamatut. Uuringud näi- tavad, et kolmandaks klassiks saa- vutatud lugemisoskus paneb alu- se keskkooli lõpetamisele ja karjää- riedule. Medical Xpress / PM

sel juhendada pika Covidi kä- sitlusega kursis olev füsiotera- peut, kellele võib perearst suu- nata otse.

Kui esmatasandi füsioteraa- piateenusega ei saavutata ene- setunde paranemist, tuleb pe- rearstil suunata patsient eda- si taastusarsti vastuvõtule kas tavalise saatekirjaga või e-kon- sultatsiooni kaudu. Taastusarsti juhitud ambulatoorse taastusra- vi näidustusteks on olulise õhu- puuduse (mMRC ≥ 2) ja kopsu- funktsiooni langusega (FEV1 <

50%) patsiendid või koormus- puhune hüpokseemia ehk hap- nikuvaegus arteriaalses veres (SpO2 langus alla 91%) või li- hasnõrkus, perifeersete närvi- de kahjustus või väsimus või va- lusündroom.

Tasub käia, ujuda ja teha aiatööd

Esimese kuue kuni kaheksa nä- dala jooksul pärast haiglast väl- jakirjutamist või ägeda perioo- di sümptomite kadumist (pala- vik, tugev köha, ülemiste hin- gamisteede viirusinfektsioo- ni tunnused) tuleks julgusta- da Covid-19 põdenud patsien- te tegema madala või keskmise intensiivsusega aeroobset tree- ningut. Keskmise intensiivsu- sega kehalise koormuse kritee- riumitele vastavad järgmised tegevused: käimine 4–7 km/h, kepikõnd, sörkimine, jalgratta- sõit 16–19 km/h, rahulik ujumi- ne, tantsimine, muruniitmine, aiatööd, tennis (paarismäng). Iga päev on soovitatav soorita- da aeroobset treeningut üks ku- ni kaks korda, kuni 60 minutit korraga. Treeningu halva talu- vuse korral eelistada lühemaid (kuni 30 min) ja sagedasemaid treeninguid.

Regulaarse aeroobse tree- ninguga on võimalik saavuta- da õhupuudustunde leevene- mist ja kehalise koormuse ta- luvuse paranemist. Oluline on jätkata treeningutega ka sel ju- hul, kui see esialgu tekitab mõ- ningat õhupuuduse süvenemist.

Parim pika Covidi ennetus on vaktsineerimine.

Taastusravikliinikud, kus tegeletakse pika Covidiga

Tallinn ja Põhja-Eesti

• Põhja-Eesti regionaalhaigla

• Lääne-Tallinna keskhaigla

• Ida-Tallinna keskhaigla

• Medicumi tervishoiuteenused

Lõuna-Eesti

• Tartu Ülikooli kliinikum

Ida-Eesti

• Ida-Viru keskhaigla

Lõuna-Eesti

• Pärnu haigla

Viljandimaa

• Viljandi haigla

12,6 miljonit arsti, õe ja ämmaemanda vastu- võttu ja koduvisiiti tehti

Eestis eelmisel aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi statistikast.

Pikk Covid võib mõneks ajaks halvendada töövõimet. FOTO: SHUTTERSTOCK

20 | Postimees, 2. oktoober 2024 Tel 666 2253, reklaam@postimees.eeVABA AEG

TEATER

RAHVUSOOPER ESTONIA

Info ja piletite tellimine E-P 10-17, tel 683 1210 Estonia kassa T-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

* külaline **etendused, kus kehtib pensionäridele ja töövõime kaardi omanikele soodustus 30% NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi!

2.10 kl 12 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper Dirigent: Martin Trudnikov Osades: Rauno Elp, Mart Madiste, Juuli Lill, Kadri Nirgi, Tamar Nugis, Mart Laur, Rafael Dicenta jt.

3.10 kl 19 LÕBUS LESK F. Lehári operett Dirigent: Jaan Ots Osades: Helen Lokuta, Janne Ševtšenko, Reigo Tamm, Tamar Nugis, René Soom, Jassi Zahharov, Kadri Nirgi, Kadri Kõrvek, Karis Trass, Heldur Harry Põlda, Mehis Tiits, Rauno Elp, Mart Madiste, Priit Volmer, Raiko Raalik, Juuli Lill, Aule Urb, Tiit Kaljund, Eva Rand, Mati Vaikmaa, Triin Ella, Katrin Karisma*, Lydia Roos jt.

4.10 kl 19 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Anna Roberta, Jevgeni Grib*, Marcus Nilson jt

5.10 kl 19 CARMEN G. Bizet’ ooper Dirigent: Henri Christofer Aavik Osades: Marie Gautrot*, Mario Rojas*, Elena Brazhnyk, Gagik Vardanyan*, René Soom, Kristel Pärtna, Merit Kraav, Priit Volmer, Mehis Tiits, Mart Madiste, Andres Kask jt.

6.10 kl 12 KORSAAR A. Adami ballett Dirigent: Andres Kaljuste Osades: Cristiano Principato, Laura Maya, Ali Urata, Marta Navasardyan, Antonio Gallo jt.

UGALA TEATER

Vaksali 7, Viljandi. Kassa tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis. ugala.ee

suur saal

4.10 kl 19 VÕRKU PÜÜTUD 5.10 kl 17 UHKUS JA EELARVAMUS (justkui) 8.10 kl 11 PRINTS JA KERJUS 9.10 kl 11 PRINTS JA KERJUS 10.10 kl 19 KAHETEISTKÜMNES ÖÖ viimaseid kordi!

11.10 kl 19 COSMOPOLITAN

väike saal 4.10 kl 19 HEAD LAPSED viimaseid kordi!

15.10 kl 19 MEIE KLASS

Paide Muusika- ja TeaTriMaja 3.10 kl 12 VAI-VAI VAENE VARGAMÄE

kuMu audiTooriuM 8.10 kl 19

KOJU

RAKVERE TEATRIMAJA Kreutzwaldi 2a, Rakvere

Kassa on avatud E-R 12-16 Lisaks piletid on saadaval kell 9-22 Rakvere Teatrikohvikus või

Piletimaailmas. rakvereteater.ee

suur Maja

3.10 kl 19 MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Waller lav. Artjom Garejev

4.10 kl 19 ETTEVAATUST, ÕNN S. Moffat, lav. Peeter Raudsepp

5.10 kl 15 RT Matinee! DI JA VIV JA ROSE A. Bullmore, lav. Peeter Raudsepp

väike Maja 2.10 kl 19 HÄÄL MINU SEES A. Rapp, lav. Mait Joorits

3.10 kl 19 KARGE MERI A.Gailit, lav. Elar Vahter

4.10 kl 19 VALLATUD VÕTTED N. Foster, lav. Peeter Tammearu

MärjaMaa rahvaMaja 2.10 kl 11 KESSU JA TRIPP R. Vaidlo, lav. Eili Neuhaus

2.10 kl 19 SÜÜTA SÜÜDLASED A.Ostrovski, lav. E.Neuhaus

võnnu kulTuuriMaja 4.10 kl 19 KLASSIS I.Golden, D.Horan, lav. Elina Pähklimägi

VAT TEATER Sakala 3, Tallinn

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist, vatteater.ee

sakala 3 TeaTriMajas 2.10 kl 15 ja 19 KOLMEKAS ILMA SIMONETA K. Šagor (Saksamaa) Tõlkija: Eili Heinmets Lavastaja: Leeni Linna Osades: Richard Ester (Eesti Draamateater), Laurits Muru (Tallinna Linnateater), Rasmus Vendel (Teater Vanemuine)

3.10 kl 11 ja 14 #KAOTAMINDÄRA Kristiina Jalasto Lavastaja: Helen Rekkor Osades: Loore Aaslav-Kaasik, Helena Merzin, Roland Laos, Rauno Kaibiainen, Meelis Põdersoo

3.10 kl 18 FOORUMETENDUS: VAHEAASTA Jürgen Rooste Lavastuskontseptsiooni loojad: Margo Teder, Aare Toikka, Piret Soosaar-Maiberg, Karolin Jürise

8.10 kl 19** LÕBUS LESK F. Lehári operett Dirigent: Jaan Ots Osades: Helen Lokuta, Reigo Tamm, René Soom, Kadri Kõrvek, Mehis Tiits, Rauno Elp, Mart Madiste, Priit Volmer, Juuli Lill, Sven Tarlap, Eva Rand, Mati Vaikmaa, Triin Ella jt.

TEATER VANEMUINE Vanemuise 6, Tartu Suur maja/kassa tel 744 0165 E-L 10-19 P 1 tund enne etendust kassa@vanemuine.ee

vanemuine.ee

suur Maja 2.10 kl 12 VENNAD LÕVISÜDAMED Lastelavastus

3.10 kl 19 LEOPOLDSTADT Draama

4.10 kl 19 OHTLIKUD SUHTED Ballett

5.10 kl 19 VIINI VERI Operett

9.10 kl 12 SIPSIK Lastemuusikal

väike Maja 2.10 kl 19 PÄIKESEPOISID Komöödia

4.10 kl 19 SIDE Draama

6.10 kl 16 PROHVET JA IDIOOT Komöödia

sadaMaTeaTer 4.10 kl 11 MARTA JA MIISU Lastelavastus

4.10 kl 19 ANTIGONE Tragöödia

5.10 kl 12 MARTA JA MIISU Lastelavastus

6.10 kl 16 LÕPP Draama

Jokker: Piret Soosaar-Maiberg Osades: Karolin Jürise, Elina Reinold, Margo Teder, Miika Pihlak, Tanel Saar

KONTSERT

EESTI KONTSERT

www.eestikontsert.ee

alexela konTserdiMaja 3.10 kl 19 DANCING GLASS. TANTS. MUUSIKA. VIDEO Tantsu-, muusika- ja videolavastuse „Dancing Glass“ keskmes on Philip Glassi kaksteist tuntud klaverietüüdi neljateistkümne rahvus- vaheliselt tunnustatud koreograafi, muusiku ja videokunstniku tõlgenduses.

Festival TubIN 2024

vaneMuise konTserdiMaja 3.10 kl 18 Kontserdieelne vestlus: Joonas Hellerma ja Mihhail Gerts N 3.10 kl 19 Vanemuise kontserdimaja TubIN avakontsert „Number üks“

esTonia konTserdisaal 4.10 kl 18 Kontserdieelne vestlus: Joonas Hellerma ja Mihhail Gerts

esTonia konTserdisaal 4.10 kl 19 TubIN avakontsert „NUMBER ÜKS“ Hans Christian Aavik (viiul) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Mihhail Gerts Kavas: Beethoven. Sümfoonia nr 1 Tubin. Viiulikontsert nr 1 Tubin. Sümfoonia nr 1

heino elleri Muusikakooli Tubina saal 4.10 kl 17 Eduard Oja autoriõhtu Karmen Puis (sopran) Karl Jõgi (viiul) Indrek Leivategija (tšello) Joonatan Jürgenson (klaver) Katrin Aller (ettekanne) Kavas: Eduard Oja. „Aeliita süit”, „Aja triloogia”, „Sugestioonid”, sopranikvartett „Talveöine“.

vaneMuise konTserdiMaja 3.10 kl 14 (põhikoolile)

vaneMuise konTserdiMaja 4.10 kl 14 (gümnaasiumile) Vanemuise sümfooniaorkestri avatud proov Dirigent Mihhail Gerts Kavas: Tubin. Sümfoonia nr 9

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA (EMTA)

Tatari 13, Tallinn

* Piletid Piletikeskusest ** TASUTA

www.eamt.ee

eMTa-s

2.–5.10

MÜRIAADfest. Kohtumised

5.10 kl 17*

EMTA vilistlaste kokkutulek Vilistlaste gala «Kummardus akadeemiale» Suur vilistlaste pidu

eMTa suures saalis

7.10 kl 19**

«CROSSING BELLOWS» avakontsert Euroopa muusikakõrgkoolide akordionitudengid

eMTa kaMMersaalis

8.10 kl 19**

Kontserdisari «Tudengiteisipäev» Kateryna Fyl (klaver)

eMTa suures saalis

9.10 kl 19*

Kontserdisari «Meistrid laval» Sven-Sander Šestakov (klaver)

P o

st im

eh e

st s

a a

d lu

g ed

a te

at ri

te ja

k o

n ts

e rd

ip a

ik a

d e

k av

a si

d , v

a at

a k

a v

õ rg

u v

ä lj

a a

n d

e st

w w

w .p

o st

im ee

s. ee

R ek

la a

m i b

ro n

ee ri

m in

e: S

v et

la n

a P

e ri

ja in

e n

, e -p

o st

: s v

et la

n a

.p e

ri ja

in e

n @

p o

st im

ee s.

ee

Tel 739 0397, kuulutus@postimees.ee KUULUTUSED Postimees, 2. oktoober 2024 | 21

Kuulutuste tellimine internetist kuulutus.postimees.ee | Tel 739 0397, e-post kuulutus@postimees.ee | Kuulutuste vastuvõtt E, T, K, R kl 10-15 Postimehe maja infolauas aadressil Tartu mnt 80.

pallaslaste jt eesti

kunstnike maale,

graafikat, skulptuure ning vanaaegset

mööblit, lauahõbedat,

portselani, ikoone,

raamatuid jm vanavara

Raha kohe! Tel 554 6341

M Ü Ü K

Kuivad küttepuud, võrgus 40 l. Kask 4 €, lepp 4 €, 30 cm lahtine kask 70 €/rm. Kojuvedu tasuta. Tel 5852 8281, firewood.ee.

O S T

Ostan Langebrauni käsimaali, 500 €. Tel 5613 8008.

S Õ I D U K I D

Autode kokkuost. Tel 5807 9320.

Sõidukite kokkuost. Tel 553 3060.

Sõidukite ost üle Eesti. Tel 5693 2565.

Ostan Toyota marki sõidukeid. Tel 5896 1576.

T E A T E D

Elva vallavalitsus algatas 24.09.2024 korraldusega nr 470 Elva linnas Kulbilohu 5 kinnisasja detailplanee- ringu. Eesmärk on kinnisasja jagamise teel äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide moodustamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks määratakse liikuskorralduse põhimõtted, maakasutustingimused, haljastus, parkimine ja tehnovõrku- dega varustamine. Detailplaneeringu lähteseisukohtadega saab tutvuda valla veebilehel www.elva.ee/ detailplaneeringud.

Tartu LV sotsiaal- ja tervishoiuosa- kond palub nädala jooksul teate avaldamisest ühendust võtta Kaupo Kulli (sünd. 17.02.1961) lähisugulas- tel matuste korraldamiseks. Tel 736 1300 või Raekoja plats 3, tuba 101.

Tartu vallavalitsus teavitab, et on oma 26.09.2024. a korraldusega nr 1161 võtnud vastu ning suunanud avalikule väljapanekule Lombi külas asuva Allika tee 23 maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringulahenduse kohaselt moodustatakse planeeringualale kolm krunti: kaks elamumaa sihtotstarbega krunti, kuhu määratakse ehitusõigus üksikelamute ning abihoonete ehitamiseks, ning üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt, mis säilib metsamaana. Planeeringuala pindala on ligikaudu 5 ha. Planeeringulahen- dus on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, vara või kultuuripärandit. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 21.10.–03.11.2024 Tartu valla kodulehel www.tartuvald.ee ning Tartu vallavalitsuse kantseleis (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik).

T E E N U S E D

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727.

T Ö Ö

Vajatakse hooldajat. Kontakt +372 511 6439.

V A N A V A R A

Ostan nõukaaegseid üherublaseid 5 € tk. Tel 5614 6343.

M U U D

Mälestame kallist ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Velda Sibulat 2. X 1929 – 21. VII 2007

ja meenutame 95. sünniaastapäeval tema tegusa elu ilusaid hetki.

Tütred Karin Sibul ja Kaie Lilleorg peredega

Ants Lang

Sügav kaastunne Reinule kalli isa lahkumise puhul.

Endised ja praegused kolleegid Kuku raadiost

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Anu Teets 9. VII 1960 – 30. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. oktoobril kell 13

Tartu krematooriumis. Pärgi palume mitte tuua.

Teatame kurbusega, et lahkunud on

Tõnu Maarand 16. IV 1940 – 28. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 3. oktoobril kell 14

Memorise tavandisaalis Valdeku 113.

Maga vaikselt, puhka rahus –

südamed on Sinuga. Mälestuste päiksekullas

jääd Sa ikka meiega.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Nikolai Novikov 16. VI 1937 – 27. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 3. oktoobril kell 15

Tartu krematooriumis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Helga Palm 21. III 1930 – 29. IX 2024

Mälestavad tütar ja lapselapsed

peredega.

Lahkunud on meie vend

Sulev Alas 29. I 1936 – 29. IX 2024

Meie kaastunne Marele, Ritale ja Rihole.

Loore, Ülo ja Hugo peredega

Sulgunud on eluraamat,

algab mälestuste tee.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Helve Kaur 19. IV 1940 – 27. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. oktoobril kell 10.30

Tartu krematooriumi väikeses kabelis.

Sulgunud on eluraamat,

algab mälestuste tee...

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Kalju Härma 19. V 1940 – 28. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. oktoobril kell 15

Tartu krematooriumis.

Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn, kõik, mis nii harv siin ilma peal,

on pelgupaiga leidnud seal. (L. Koidula)

Meie siiras kaastunne Martinile lastega armsa abikaasa ja ema

Mari Müüri kaotuse puhul.

Teekaaslased Estmare Logistika OÜ-st

Südamlik kaastunne Maivele perega kalli

isa ja vanaisa

Aarne Miti surma puhul.

Ülo, Kersti ja Kaido peredega

Südamlik kaastunne Martinile ja poegadele kalli

abikaasa ja ema

Mari Müüri kaotuse puhul.

Maris ja Allar

Siiras kaastunne Kalevile, Virvele, Piretile ja

Maritile peredega elukaaslase, õe, ema ja vanaema

Malle Liivamägi kaotuse puhul.

Helju, Jüri, Tiiu, Margus

Südamlik kaastunne Airile ema

Zinaida Ilvese kaotuse puhul.

Kolleegid Tartu Karlova lasteaiast

Siiras kaastunne perele ja lähedastele kalli

Tõnu Laagi lahkumise puhul.

Kirjastus Tänapäev

Üks tee on lõpuni käidud, üks süda on vaikinud.

Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet Aitale ning Markole ja Marekile peredega

kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Priit Saksingu lahkumise puhul.

Madis, Rein, Velda, Tõnis, Toomas ja Saima peredega

Avaldame kaastunnet Katrile perega

ema ja vanaema

Maie Tammise kaotuse puhul.

Kolleegid IMG Numerist

Avaldame kaastunnet Kristelile isa

Arvo Naritsa surma puhul.

Tartu ülikooli kliinikumi patoloogiateenistus

Mälestame kauaaegset ühistu liiget

Evi Havikot

Avaldame kaastunnet Tiidule.

Pangodi aiandusühistu

Avaldame kaastunnet omastele

Helve Kauri kaotuse puhul.

Endised kolleegid Maarjamõisa haiglaapteegist

Südamlik kaastunne kolleeg Raimondile perega

isa ja vanaisa

Antonas Subatšjuse kaotuse puhul.

Töökaaslased Convisost

Koos käidud teed ei rohtu,

koos oldud aeg ei unune...

Priit Saksing

Mälestame Kuuste metskonna metsaülemat.

Sügav kaastunne Aitale perega.

Endised töökaaslased metskonna päevilt

Tõnu Laak

Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet

lähedastele.

Salva Kindlustus

Avaldame sügavat kaastunnet Valentin Ivanovile

kalli ema

Jekaterina Kaškina kaotuse puhul.

Lasita Maja kollektiiv

Üks läheb ja teine tuleb üks kerkib ja teine kaob.

Ja kuskil on ometi homme ja midagi minu jaoks...

(L. Ojamaa)

Tunneme südamest kaasa Liivile armsa venna

Aivar Kauri kaotuse puhul.

Tartu rakendusliku kolledži pere

Tore klassikaaslane

Andrus Pärloja

jääb üha meie mälestustesse. Südamlik kaastunne omastele.

Tallinna reaalkooli 1969. aasta lennu 11.b klass

ja klassijuhataja

Meie keskelt on lahkunud

Ants Saar

Hingelt metsamees, jahimees, kalamees.

Kaastunne omastele.

Mälestavad endised ametikaaslased

Alatskivi metskonnast Ago, Tatjana, Inge, Aivar ja Tiiu.

On lahkunud hea sõber

Priit Saksing

Avaldame sügavat kaastunnet abikaasa Aitale, poegadele Markole ja Marekile peredega.

Lia ja Tiit Kõuhkna perega

Südamlik kaastunne Jaanole kalli ema

Aino Inno kaotuse puhul.

Milttoni tiim

22 | Postimees, 2. oktoober 2024 MEELELAHUTUS Toimetaja Tõnis Poom, toimetaja@postimees.ee

TÄNANE HOROSKOOP

JÄÄR Saabumas on sinu jaoks parim aeg suhete algatamiseks või jahtunud suhete soojenda- miseks. Armuasjadki vajavad mõningast planeerimist.

SÕNN Peagi on aeg tööasjus uus käik sisse lülitada. Mõne aja eest tundus koorem suur, kuid praegu juba ootad võimalust tööd murda.

KAKSIKUD Suureneb ak- tiivsus, kasvab soov ennast proovile panna. Mõlguta mõt- teid selle üle, mida põnevat lähi- tulevikus ette võtta.

VÄHK Uute alguste planeeri- mine õnnestub nüüd hästi – si- nus põleb soov midagi muuta, ent samas oskad alal hoida väärtuslikku vana.

LÕVI Kui sul on tunne, et ta- haksid ennast arendada, midagi uut õppida, siis tegele nüüd või- maluste otsimisega. Pane end kursusele kirja!

NEITSI Algamas on aeg, mil õnnestub äriasju edendada. Tä- na tasub selles liinis mõtteid mõlgutada, aga mitte ülepea- kaela tegevusse asuda!

KAALUD Päikesevarjutusega noorkuu Kaalude märgis annab võimaluse restardi tegemiseks – lähtu oma isiklikest soovidest ja tee uljaid plaane!

SKORPION Oled tugevalt kinni mõistuses ja mõtlemises, ent nüüd võid tunda, et sinu hing ihaldab enam vaimutoitu. Vaja on end sisemiselt tasakaa- lustada.

AMBUR Teised inimesed, kellega oma mõtteid ja ideid, aga ka kartusi jagada, on sinu jaoks väga olulised. Pühenda aega sõpradele.

KALJUKITS Hakkad mõtle- ma üha rohkem tööalasele ene- seteostusele. Praegu pane veel plaane paika, mõne aja pärast alusta aktiivset tegevust.

VEEVALAJA Sinu teadmis- himu on lõputu. Kui ehk soojade septembriilmadega olid laisemal lainel, siis nüüd on taas aeg õp- pima hakata.

KALAD Saad salapärastesse teemadesse süüvida, juhul kui lepid asjaoluga, et kõigele maa- ilmas toimuvale polegi võimalik loogilist seletust leida.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kaks meest restoranis.

«Mis, te sööte liha! Ise ju ütlesi- te, et olete taimetoitlane!»

«Olengi. Aga mul on täna paas- tupäev.»

•••

Külastaja: «Teie restoranis on vist väga puhas köök.»

Kelner: «On küll, aga kust te se- da teate?»

Külastaja: «Sest kõik road mait- sevad seebi järgi.»

•••

Perekond lõunastab restoranis.

Naine: «Söök selles restoranis on lihtsalt solk.»

Mees: «Õige, kallis, seda oleksi- me võinud ka kodus süüa!»

•••

Kelner kallab kogemata sousti külastaja ülikonnale.

«Käpard!» karjub vihane klient. «Kogu sousti valasite minu üli- konnale!»

«Sugugi mitte!» solvub kelner. «Köögis on seda veel küll!»

GARFIELD

HAGAR HIRMUS

AKNE

RISTSÕNA

20 24

, P O

ST IM

E E S,

U R

M A

S N

E M

V A

LT S

MÜRAKARUD

ERNIE

Pildi autor: Pixabay

RÄPPAR PRIVAAT- PIIR -

VÄÄRTUS DŽAUL KART LIKUD RÄNI

NÄGEMI - SENI

(KÕNEK) ENDA

SOOME- UGRI

RAHVAS EHK

KOOREM, LAADUNG

OLGU, HÜVA (KÕNEK)

KAS VÕI NUI ...

PUU VILI

VÕIT LUS - KUNST

OHVER

HULKU MA (KÕNEK)

"KURITÖÖ JA ..."

ETV SAADE

EOSTAIM

JÄRV SIBERIS

DAIDA LOSE POEG

... KING COLE

SIDE SÕNA

LIITER

USA POP - ARTIST

TŠIILI NAABER

PINK VÕI TOOL

PÕHI

...KUUT, ÕHU RING

KEELE MEES HENNO ...

NII (VN)

TÄNAV

ETTE KANTU

PUNK BÄND

AVALIKU TEENIS -

TUSE SEADUS

JUU NIOR

...-TV

SUUSK (INGL)

TEMA

EESTI KEELE LIIDE

HOOKUS - POOKUS

RAADIO JAAM

"SIIL ...", MULTIKAS

KELVIN

...-POST LENINI AJA -

LEHT

Eelmise ristsõna õige vastus on VIHMASAGAR

RISTSÕNAMÄNG Saada ristsõna vastus aadressile pmristsona@postimees.ee.

Õigesti vastanute vahel loosime igal esmaspäeval välja Postimehe digipaketi ligipääsu kaheks kuuks.

Võitjatega võetakse ühendust.

IRMA, MIDA SEE «TERVISLIK HOMMIKUSÖÖK» SISALDAB?

MALE KOOSTANUD MARGUS SÖÖT

KOOSTANUD MARIA ANGEL, www.eestihoroskoop.ee

MÄLUMÄNG KOOSTANUD UNO AINSOO

1. Täna möödub 120 aastat inglise kirjaniku Graham Greene’i sünnist. 1934. aastal viibis ta Tallinnas, kus tal tuli idee kirjutada põnevusromaan, mille tegevus toimub Eesti pealinnas. Romaan valmis 1958. aastal, kuid kirjanik oli tegevuse viinud hoopis teise linna, «et lugu saaks naljakam». Kolm aastat hiljem ilmus romaan eesti keeles Lennart Meri tõlgituna. Mis teosest on jutt?

2. Lühend LSD on paljudele tuttav narkomaailmast. Lüsergiinhappe dietüülamiid on poolsünteetiline hallutsinogeenne psühhedeelikum. Enne 1971. aastat toimis Suurbritannias omapärane LSD-süsteem, mis oli tuttav igale inglasele. Mis süsteem see oli?

3. Pariisi suveolümpiamängudel 2024. aastal saavuta- sid korraldajad tõeliselt soolise võrdsuse. Mil moel?

4. Kirjaniku ja tõlkija Peep Ilmeti (kodanikunimi Peep Gorinov) looming on omajagu ainest andnud kirjan- dusteadlastele. Ilmeti autorikujundiks on nimetatud tuult, tema luules domineerib kindlas värsimõõdus riimiline luule. Ilmeti loodud autorižanr on napp luu- levorm, mis põhineb Juhan Liivi luuletuse «Sügise tuul» (1911) silbiskeemil 4-4-8-4. Kuidas seda luule- vormi nimetatakse?

5. Millist taime kutsuti rahvasuus okupatsiooniaastatel «bolševikuks», kuna neid punaseid lilli istutati kõikide punamonumentide ette, ja ikka palju?

Pieter ten Cate – Vida Rotaria TT, 1956 Matt kahe käiguga

Eelmise ülesande lahendus: 1. Rh2!

8

7 ê

6 ä ì

5 â

4 â ä ô æ

3 à ê

2 ì ò

1 î æ

a b c d e f g h

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogika- mõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumeda- ma joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

SUDOKU www.sudoku.ee

9 3 2

6 4 2 5 5 6

6 3 8 5 9

8 9 4 3 1 1 5

7 4 7 1 2 4 5 9 8 6 3 4 6 3 1 2 8 9 7 5 9 8 5 3 7 6 1 2 4 8 2 4 5 6 3 7 1 9 6 5 7 9 4 1 2 3 8 1 3 9 7 8 2 4 5 6 2 9 6 8 1 5 3 4 7 5 7 8 2 3 4 6 9 1 3 4 1 6 9 7 5 8 2

Vastused: 1. «Meie mees Havannas». 2. Rahasüsteem, kus L tähendas naela, S šillingit ja D penni. Üks nael jaotus 20 šillingiks ja šilling omakorda 12 penniks. 3. Väidetavalt osales mängudel 5250 naist ja täpselt sa- ma arv mehi. 4. Liivik. 5. Leeksalvei (Salvia splendens).

NELI MUNA, PANNKOOGID, VAHVLID, PEEKON, VORSTID,

SINK, PRAEKARTUL…

JA NÄPU- OTSATÄIS

PETERSELLI.

IGAPÄEVANE KÖÖGIVILJA KOGUS

PEAB OLEMA TÄIDETUD.

Täna Postimees, 2. oktoober 2024 | 23Toimetaja Tõnis Poom, toimetaja@postimees.ee

05 45 Ringvaade* 06 45 Terevisioon 09 10 Terevisioon* 11 30 Õnne 13 32 (s)* 12 00 Eesti mäng 17, 3* 12 45 Betty diagnoosid

5, 14: Armumured* 13 35 Minu pere 10:

Janey valik* 14 00 Ahto. Unistuste

jaht. Dokfilm 15 35 Südameasi 3:

Surnud teisik 16 30 Õnne 13 28 (s) 17 00 Aktuaalne kaamera 17 05 Minu pere 11, 1/9 17 40 Betty diagnoosid

5, 15: Peresidemed 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 00 Eesti imeline

loodus, 3 20 05 Pealtnägija 20 55 Leiunurk, 5 21 00 Aktuaalne

kaamera. Ilm 21 30 Sport 21 40 Esimene stuudio:

EOK presidendivali- miste debatt

22 25 Jutud Juuretasan- dil. Mart Juure 60. juu- belisünnipäeva puhul vestleb temaga hea sõber Peeter Oja.

23 10 Emilija. Läti ajakir- janduse kuninganna, 1/7: Jõudeaeg

00 05 Ringvaade* 01 05 Südameasi 3* 01 55 Ajavaod. Ärime-

hed: A. Le Coq 02 25 Esimene stuudio:

EOK presidendivali- miste debatt*

03 11 ERR.ee uudised

06 30 Telehommik 2, 28 09 05 15 küsimust 3, 18* 09 35 Telehommik 2, 28* 12 25 Täistund 5, 5* 13 25 Kodus ja võõrsil

36, 8235* 13 55 Minu emps on

kõvem kokk kui sinu ema 2, 11

14 55 Vana silla saladus 8, 243

15 55 Armastuse hind 2, 70

16 55 Mägipäästjad 15, 7: Tulekahju, 1

18 00 Naabriplika 1, 3: Korralik kõhutäis

19 00 Reporter 20 00 15 küsimust 3, 19 20 30 Kuldne pilet 1,

4: Maailma kõrgeim hoone

21 30 Õhtu! 7, 11. Saatejuhid Piret Laos, Robert Rool ja Jüri Butšakov.

22 30 Žiguliga isamaal, 2 23 00 CSI: Vegas 2, 6:

Siin on probleem 00 00 Tapja lummuses 3,

2: Mõttetu juhatus 00 55 Valelikud

võrgutajad 4, 22: Ta on murdunud

01 50 Naabriplika 1, 3: Korralik kõhutäis*

02 40 CSI: Vegas 2, 6: Siin on probleem*

03 30 Tapja lummuses 3, 2: Mõttetu juhatus*

04 20 Gordon, Gino ja Fred ringreisil 3, 2: Kreeka: Ateena, Attica, Meteora

05 25 Postimees.ee 05 30 Reporter*

06 00 TV3 uudised 07 00 6 kangelast 1, 19 07 35 Jänku Juss 1, 31 07 50 Kirgede torm,

4150* 09 05 Võidustuudio 1, 42 10 05 Kahevõitlus 2, 17* 10 45 Meisterkokk 11, 4:

Peakokk Morimoto – merikurat

11 50 Ukraina lood 1, 4* 12 55 Laser 11, 4* 14 00 Del Monte pärand

1, 52 15 05 Sajandi armastus

4, 35 16 15 Kirgede torm,

4151 17 25 Kaks Kanget

Tansaanias 1, 9 18 30 Kahevõitlus 2, 18.

Mälumäng Kristjan Jõekalda juhtimisel.

19 00 TV3 uudised 20 00 Suur lotokolma-

päev: Rooside sõda 21 00 Võimalik vaid

Tiktokis 2, 4 21 35 Minu IKEA kodu 1, 1 22 35 Teistega voodis

(Sleeping with Other People, USA 2015). R: Leslye Headland. O: Jason Sudeikis, Alison Brie, Jordan Carlos. Romantiline komöödia

00 55 Dünastia 2, 1: Kiire lahkumine

01 55 Kaks Kanget Tansaanias 1, 9*

02 55 Suur lotokolma- päev: Rooside sõda*

03 50 Kahevõitlus 2, 18* 04 15 TV3 uudised 05 10 Kirgede torm,

4151*

06 25 Pilvede all 12, 16 07 25 Vana silla saladus

7, 190 08 20 Keelatud vili 6, 472 09 20 Kodus ja võõrsil

36, 8235* 09 50 Igavene armastus,

127 10 50 Soodsad

sööginaudingud 2, 6 11 45 Mägipäästjad 14,

1: Aeg, mis jääb, 1 12 45 Mägipäästjad 14,

2: Aeg, mis jääb, 2 13 45 Telehommik 2, 28* 16 25 Saladused 3, 5 16 55 Õhtu! 7, 10* 17 55 Esmakohtingud 7 19 00 Kodus ja võõrsil

36, 8236 19 25 Majajahtijad: Re-

mondime! 9, 4: Kolm agenti, üks remont

20 25 Kogu südamest: Unistused (All of My Heart: Inn Love, USA-Kanada 2017). R: Terry Ingram. O: Lacey Chabert, Brennan Elliott, Heather Doerksen. Romantikafilm

22 10 Vallalised lembelaeval 1, 6

23 25 Alasti ahvatlus Soome 1, 4: Susanna

23 55 Sõbrad 5, 24 00 25 Sõbrad 6, 1 00 55 Valelikud

võrgutajad 4, 5 01 45 Armastuse saar 7 02 35 Mägipäästjad 14,

1–2* 04 05 Minu kodu on

parim 7, 35 05 05 Postimees.ee

06 20 Jälg 1, 3 06 45 Reporter* 07 40 Tapja motiiv 1, 8* 08 35 Kadunud 9, 3* 09 30 Kohtuekspertiis:

tõeline CSI 4, 3* 10 40 Kohtuekspertiis:

tapja jälil 2, 10* 11 40 Kriminaalselt

naljakas, 7 12 35 NASA mõistatused

4, 1: USA kosmosejõud 13 30 Walker – Texase

korravalvur 2, 13-14 15 25 Kadunud 9, 4 16 25 Kohtuekspertiis:

tõeline CSI 4, 4 17 35 Kohtuekspertiis:

tapja jälil 2, 11 18 35 Tapja motiiv 2, 1:

McStay perekonna mõistatus

20 00 Maailma vallutami- ne: Lahing Los Ange- les (Battle Los Ange- les, USA 2011). R: Jo- nathan Liebesman. O: Aaron Eckhart, Mic- helle Rodriguez. Ulme- põnevik

22 30 Laskur 3, 3: Isa patud

23 20 Narcos 1, 4: Palee leekides

00 20 Reporter* 01 15 Walker – Texase

korravalvur 2, 13: Mees varjus, 2*

02 00 Walker – Texase korravalvur 2, 14: Ohtlikul pinnal*

02 45 Maailma vallutami- ne: Lahing Los Ange- les*. Ulmepõnevik

04 35 Laskur 3, 3* 05 15 Postimees.ee

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 00 Uudishimu

tippkeskus 2, 7 10 30 Punane sekund, 3 11 00 Vaikimisi 2, 5/6 11 50 Impulss* 12 50 Kitarriga kulgeja

Mart Soo 13 25 Esimene stuudio* 13 50 Rahvusvahelise

muusikapäeva gala 2024*

15 00 Tallinn täis muusikat, 2/2*

15 30 Lastesaated 18 20 Zorro seiklused 18 45 Uudishimu

tippkeskus 2, 7* 19 15 Kultuuriuudised.

Ülevaade kultuurielus toimuvast.

19 25 Aktuaalne kaamera (viipekeeles)

19 30 Punane sekund, 3* 20 00 Loomalaste

imeline maailm, 2/6 20 45 Ökomajad, 18:

Yvelines (Écho-logis, Prantsuse 2015)

21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm

21 30 Päeva püük 3, 3 22 00 Babülon-Berliin

4, 9 (Babylon Berlin, Saksa 2022)

22 50 Babülon-Berliin 4, 10

23 40 dokkaader: Hulkurid (Stray, USA 2020)*

00 50 Kitarriga kulgeja Mart Soo (ETV 2018)*

01 30 Võõrad öös (Eesti Telefilm 1987)*

01 52 ERR.ee uudised

06 05 Ema 6, 5–6* 06 55 Brooklyni jaoskond

2, 5–6* 07 50 Tuvikesed 2, 14–

15* 08 55 Sõbrad 6, 17–18* 09 50 Noor Sheldon 5,

12–13* 10 35 Nanny 6, 17–18* 11 35 Ema 6, 5–6* 12 25 Kaks ja pool meest

1, 1–2* 13 20 Tuvikesed 2, 14–

15* 14 25 Sõbrad 6, 17–18* 15 20 Noor Sheldon 5,

12–13 16 10 Brooklyni jaoskond

2, 5–6* 17 05 Nanny 6, 19-20 18 00 Tuvikesed 2, 14* 18 35 Tuvikesed 2, 15* 19 05 Kaks ja pool

meest 1, 3: Teel põrguväravasse

19 30 Kaks ja pool meest 1, 4: Šokolaadilaul

20 00 Sõbrad 6, 19: Joey külmik

20 25 Sõbrad 6, 20: Telesari

20 50 Noor Sheldon 5, 14-15

21 45 Ema 6, 7-8 22 35 Tuvikesed 2, 16:

Krediitkaardi mõnud 23 05 Tuvikesed 2, 17:

Sõbrapäev 23 40 Brooklyni jaoskond

2, 7: Täielik sulgemine 00 05 Brooklyni jaoskond

2, 8 00 30 Kaks ja pool meest

1, 3-4* 01 25 Ema 6, 7–8* 02 20 Ööprogramm

06 30 Hommikuraadio 10 00 Pereoptika/

Viljandi linnasaade 10 45 Nädala raamat 11 00 Julge olla 12 00 Sihik/Kahe Vahel.

Timo Tarve ja Ainar Ruussaar

13 00 Buum 14 00 Teadus teab 14 45 Aplaus 15 00 Kuku pärastlõuna.

Siiri Mihkelson, Indrek Ojamets, Karel Reisenbuk

18 00 Sihik* 19 00 Julge olla 20 00 Järjejutt 20 15 Muusika või

Sisuturundus 20 30 Nädala raamat* 20 45 Nädala elamus 21 00 Buum* 22 00–23 00 Muusika

05 30 Vikerhommik. Kirke Ert ja Taavi Libe

09 00 Uudised 09 15 Vikerhommik 10 05 Huvitaja. Krista

Taim 11 30 Järjejutt. Mitte

pärast keskööd, 3 12 00 Keskpäevased

uudised 12 15 Uudis+. Margitta

Otsmaa 14 05 Reporteritund.

Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased

uudised 15 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 16 15 Andres Oja 18 00 Päevakaja 18 45 Muhukeelsed

uudised 19 05 Reporteritund* 20 05 Sport 20 45 Õhtujutt lastele 21 05 Kajalood* 22 15 Muhukeelsed

uudised* 22 30 Järjejutt* 23 00 Luuleruum. Andres

Ots 80! Baudelaire - Väikesed poeemid proosad

00 00 Eesti lugu* 01 00 Huvitaja* 02 00 Reporteritund* 02 50 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang. Ärka koos hea muusikaga!

08 45 Hommikumäng 09 15 Lihtsalt nostalgia 10 05 Veemuusika 11 05 Muusikatuba. Ivo

Heinloo 12 00 Uudised 12 15 Kaleidoskoop. Kirju

muusikavalik 13 05 Muusikapäeva vik-

toriini kokkuvõte 14 05 Külaline 15 00 Uudised 15 15 Amadeus +.

Parim muusika pärastlõunaks

16 05 Kultuuriuudised 16 30 Jutujärg. Pärli

hind. Andres Otsa raadiolugemisi. Agatha Christie põnevuslugu „Pärli hind“. Tõlkinud Matti Toots.

17 05 Da Capo. Sissejuhatus populaarse klassika võlumaailma

18 00 Päevakaja 18 20 Kella-6-

džäss. Džässivalik maailmaklassikast ja Eesti Raadio arhiivist.

19 05 Kontserdisaa- lis. EBU koorikonkursi Let The Peoples Sing 2024 poolfinaal. Raa- diote ühine saade - koorikonkurss, poolfi- naali voor.

21 30 Õhtuklassika 22 05 Fantaasia. Berk

Vaher 00 00 Nokturn

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 2. OKTOOBER ETV KANAL 2 TV3 DUO 4 DUO 5 ETV 2 DUO 6 KUKU VIKERRAADIO KLASSIKA

TÄNA: POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

edastab, kes saab presidendi kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia.

Enn Nõu 91, kirjanik ja arstiteadlane Heiki Tamm 83, botaanik ja dendroloog Siim Kallas 76, poliitik Jaan Toomik (pildil) 63, kunstnik Mart Soo 60, helilooja, kitarrist ja pedagoog Liisa Kaljula 42, kunstiteadlane, kuraator ja kultuuriteoreetik Kristel Aaslaid 35, näitleja, laulja ja tantsija

AJALUGU

Riigivanemat ei tohi arvustada? Üleeile õhtul pidas Tal- linna õpetajate selts oma koosolekut, kus muuseas tuli hääletusele resolutsioon, milles õpetajaskond kahetsust awaldab, et riigiwanema poolt jutuajamisel aja- kirjanikkudele anti õpe- tajate kohta alawäärne hinnang. Kui seda reso- lutsiooni hääletusele taheti panna, segas end wahele kohalwiibiw konstaabel, tahtes mitte lasta hääletada riigiwa- nema teguwiisi hindawat resolutsiooni. Koosolijate seas tekitas see suurt pahameelt. Koosolekul arutati ka üldiselt palkade kärpi- mise küsimust ja leiti, et praegune palk ei ole suur ja et kärpimise peale kuidagi mõelda ei

tohiks. Käesolew juhus, kus politsei segas end wahele õpetajate seltsi koosolekule, oli õieti esmakordne. Tallinn asub teatawasti kaitse- seaduse piirkonnas ja politsei esindajal on õigus osa wõtta igast üldkoosolekust. Käes- olewal juhtumisel on aga politsei ülesastumi- ne wõõrastaw. Nagu meie täiendavalt kuule- me, on kõnesolewa resolutsiooni hääletami- sele asumise momendil politseinik asunud koos- oleku juhataja dir. Wei- dermanni juurde ja pro- tokolli ähwardusel nõudnud otsekohe koosoleku lõpetamist. Loomulikult oldi sunni- tud seda ka tegema. Postimees 2.10.1932

TÄNA: POSTIMEES TV 10.00 «Julgeolek täna» 12.00 «Sõjastuudio»

NIMEPÄEV: LEELO, LEELA, LEELI

KOLME ÖÖPÄEVA ILMAPROGNOOS Kolmapäev, 2.10 Öösel: +3...+11 °C Päeval: +8...+12 °C

Öösel levib vihmasadu Lõuna-Eestist põhja poo- le. Puhub ida- ja kirdetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s.

Päeval on pilves ilm. Ennelõuna on vihmane, pärastlõunal Lõuna- ja Ida-Eestis sadu harveneb. Puhub valdavalt kirdetuul 4–10 m/s.

Neljapäev, 3.10 Öösel: +4...+11 °C Päeval: +9...+13 °C

Öösel sajab mitmel pool vihma, pärast kesk- ööd sajud harvenevad. Kohati on udu. Puhub põhjakaare, Ida-Eestis idakaare tuul 2–8 m/s.

Päeval on pilves selgi- mistega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub põhja- kaare tuul 3–9, ennelõu- nal saartel puhanguti ku- ni 13 m/s.

Reede, 4.10 Öösel: 0...+10 °C Päeval: +9...+12 °C

Öösel on põhja pool vahelduva pilvisusega, lõuna pool valdavalt pil- ves ilm. Kohati sajab vih- ma. Puhub kirdetuul 2–8, rannikul puhanguti 12 m/s.

Päeval on muutliku pil- visusega ilm. Mõnes ko- has sajab hoovihma. Pu- hub põhjakaare tuul 3–9 m/s, hilisõhtul pöördub tuul läänekaarde.

EUROOPA Amsterdam � +10 Ateena � +19 Barcelona � +17 Belgrad � +17 Berliin � +9 Bern � +10 Bratislava � +8 Brüssel � +13 Budapest � +9 Bukarest � +16 Dublin � +11 Hamburg � +9 Helsingi � +5 Kiiev � +13 Kopenhaagen � +9 Lissabon � +20 London � +13 Luxembourg � +10 Madrid � +21 Minsk � +10 Monte Carlo � +18 Moskva � +15 München � +8 Oslo � +9 Pariis � +13 Praha � +9 Reykjavík � +7 Riia � +7 Rooma � +20 Sarajevo � +13 Sofia � +15 Stockholm � +8 Zagreb � +13 Varssavi � +13 Viin � +10 Vilnius � +10

MAAILM Ankara � +13 Bangkok � +23 Buenos Aires � +14 Canberra � +8 Kairo � +25 Kaplinn � +17 New Delhi � +28 Peking � +12 Soul � +12 Thbilisi � +14 Tōkyō � +21 Washington � +15

PAIDE +9

VILJANDI +8

TARTU +9

NARVA +9RAKVERE

+11

TALLINN +11

PÄRNU +8

VALGA +9

VÕRU +11

KURESSAARE +9

KÄRDLA +11 HAAPSALU

+10

PÄIKE tõuseb loojub Tallinn 7.30 18.50 Tartu 7.21 18.43 Kärdla 7.37 18.58

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +21,8 kraadi (1981) –3,1 kraadi (1972) Tartus +21,5 kraadi (1981) –4,8 kraadi (1993)

KUUFAASID 2. oktoober 21.49 10. oktoober 21.55 17. oktoober 14.26 24. oktoober 11.03

LÄHIPÄEVADE ILM Neljapäev, 03.10 Reede, 04.10 Laupäev, 05.10 Tallinn +8/+11 � +7/+11 � +7/+12 �

Tartu +8/+11 � +7/+8 � +3/+11 �

Narva +7/+12 � +5/+10 � +4/+11 �

Pärnu +7/+12 � +6/+10 � +4/+11 �

Kuressaare +8/+12 � +9/+12 � +7/+12 �

ID a53333 g CO2

Reklaam reklaam@pos timees.ee Tallinnas tel 666 2253 Tartus 739 0383

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Tartu mnt 80 infolauas E, T, K, R kl 10–15 veebis kuulutus.postimees.ee Tartus Ülikooli 2a, E–R 9–17, (lõuna 13–13.30), tel 739 0397

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisa des avaldatud artiklid (sh päevakaja lisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees Grupp kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse e-posti aadressil pn@meedialiit.ee

Uudised Georgi Beltadze, uudised@postimees.ee, 666 2180 Majandus Kaja Koovit, majandus@posti mees.ee, 666 2293 Arvamus Mart Raudsaar, arvamus@posti mees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@posti mees.ee, 666 2252 Teadus- ja tehnikatoimetus Marek Strandberg, teadus@postimees.ee Kultuur Hendrik Alla, kultuur@postimees.ee, 666 2202 Sport Ott Järvela, sport@postimees.ee, 666 2202 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2202

Tellimused ja kojukanne E–R 9–17 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753 Ümbersuunamine ja peatamine jõustub 5 tööpäeva jooksul. Väljaandja AS Postimees Grupp Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Tallinn Tartu mnt 80, 10112 Tallinn, tel 666 2202

Tartu Ülikooli 2a, 51003 Tartu, tel 739 0300

Vastutav väljaandja ja peatoimetaja Priit Hõbemägi Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap Peatoimetaja asetäitja Heili Sibrits (Postimees Nädal) Peatoimetaja asetäitja Jaan Väljaots

24 | Postimees, 2. oktoober 2024 TAGAKAAS

1

Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit

Kollektiivleping Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit (edaspidi nimetatud Pooled). Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi, õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte tõsta ja lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu. Kollektiivleping on kooskõlas dokumendiga 22. märtsist 2025 „Kokkulepe kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomiseks“. 1. Üldsätted 1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.2. Arst-resident – residentuuris eriala omandav arst; 1.1.3. Eriarst – eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, perearstiabi või kiirabi; 1.1.4. Abiarst – tervishoiuteenuse osutamisel arsti juhendamisel ja vastutusel osalev arstiõppe üliõpilane, kes on

läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained; 1.1.5. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.6. Eriõde – eriõe kutsega isik, kes töötab eriõe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.7. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.8. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab

vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 1.1.9. Erakorralise meditsiini tehnik – erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab erakorralise

meditsiinitehniku kvalifikatsiooni nõudvalt ametikohal; 1.1.10. Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe

ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust; 1.1.11. Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval

ametikohal; 1.1.12. Hooldustöötaja – kutsega või kutseta hoolekande- ja tervishoiuspetsialist, kellel on vajalikud teadmised

ning oskused abivajaja hooldamiseks ja juhendamiseks; 1.1.13. Logopeed – tervishoiuspetsialist, kes osutab logopeedilist ravi. 1.2. „Töötaja“ tähendab kõiki punktides 1.1.1 – 1.1.13 nimetatud töötajaid. 1.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2

2. Töötasu 2.1. Töötasu alammäärad 2.1.1. Alates 01.04.2025. a on töötasu alammäär

arstidel 19,97 eurot tunnis; eriarstidel 21,72 eurot tunnis; õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12,18 eurot tunnis; eriõdedel ja ämmaemandatel 12,64 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 15,53 eurot tunnis; logopeedidel 15,53 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 10,51 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10,15 eurot tunnis, hooldustöötajatel 7,71 eurot tunnis.

2.1.2. Alates 01.04.2026. a on töötasu alammäär arstidel 20,96 eurot tunnis; eriarstidel 22,81 eurot tunnis; õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12,79 eurot tunnis; eriõdedel ja ämmaemandatel 13,27 eurot tunnis; kliinilistel psühholoogidel 16,31 eurot tunnis; logopeedidel 16,31 eurot tunnis; erakorralise meditsiini tehnikutel 11,03 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10,66 eurot tunnis, hooldustöötajatel 8,10 eurot tunnis.

2.2. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga. 2.2.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda

residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel. 2.3. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast. 3. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine 3.1. Alates 01.04.2025. a maksab tööandja

ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,4-kordset töötasu, laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul vähemalt 1,25-kordset töötasu.

3.2. Alates 01.04.2026. a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,42-kordset töötasu, laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul vähemalt 1,25-kordset töötasu.

3.3. Ületunnitöö hüvitamisel rahas võetakse töötasu arvestamisel aluseks töölepingujärgne põhitöötasu ja tööandja poolt määratud või töölepingus kokku lepitud püsivad lisatasud.

4. Valveaeg ja selle tasustamine

Valveaeg (nn koduvalve või väljakutsevalve) on ajavahemik, mille jooksul vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Alates 01.04.2025.a on töötasu valveaja eest vähemalt 20% töötaja töötasust.

5. Töö- ja puhkeaeg 5.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse

kõik planeeritavad töötunnid. 5.2. Valve üleandmine ja vastuvõtmine toimub tööajal. 5.3. Pooled kohustuvad teise poole ettepanekul osalema tööandja ja konkreetse töötaja vaheliste probleemide

lahendamises, mis on seotud töö tegemise aja piirangu ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete rikkumisega, arvestades sh mitme tööandja juures töötamist. Tööandjad ja töötajad kohustuvad juhtumite käsitlemisel andma töötajate ja tööandjate esindajatele ammendavat teavet töötaja tegeliku töö- ja puhkeaja kohta.

6. Puhkus 6.1. Töötajal on õigus saada lisaks põhipuhkusele tasustatud lisapuhkust kalendriaastas järgmiselt: 6.1.1. töötaja, kellel on tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 7 kalendripäeva. Pikem lisapuhkus on ette nähtud suurema panuse eest patsiendiohutuse tagamisel. 6.1.2. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised meditsiinilise vastunäidustuse tõttu, mis on infektsioonhaiguste arsti või allergoloogi poolt tõendatud – 7 kalendripäeva. 6.1.3. töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 5 kalendripäeva.

3

6.2. Lisapuhkust antakse täistööajaga töötajale täies mahus ja osalise tööajaga töötajale proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga.

6.3. Puhkuste ajakavasse märkimata lisapuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7. Töökoormus 7.1. Arstide ambulatoorse töö standard eriarstiabis 7.1.1. arsti esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit; 7.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit; 7.1.3. täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab 8-tunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg 7 tundi, 1 tund on

muudeks tööülesanneteks, osalise tööaja korral väheneb summaarse vastuvõtuaja ja muudeks ülesanneteks ettenähtud tööaja kestus proportsionaalselt;

7.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid; 7.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis; 7.1.6. töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada:

a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt. b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini.

7.2. Pooled jätkavad personalistandardite arendamist koostöös Tervisekassa ja vastavate erialaühendustega. 8. Koolitus 8.1. Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste, oskuste ning erialase pädevuse arendamiseks vajaliku

koolituse. 8.2. Töötaja on kohustatud mõistlikus ulatuses ka ise panustama oma kvalifikatsiooni säilimisse, hoides end

iseseisvalt kursis oma eriala arengutega temale kättesaadavate kanalite kaudu. 8.3. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule

teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3.

8.4. Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse töötajale erialane täienduskoolitus vastavalt terviseministri 24. oktoobri 2024.a määruses nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ kehtestatud korrale.

8.5. Tööandja kannab erialasel täienduskoolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Töötaja nõusolekul võib vajadusel kokku leppida koolituskulude osalises katmises, eelkõige välisriigis toimuva koolituse puhul.

9. Töötervishoid 9.1. Tööandja võimaldab töötajale psühholoogilist nõustamist läbipõlemise vältimiseks ja pärast tööalaseid

traumaatilisi sündmusi või tavalisest intensiivsema tööperioodi järel vaimse tervise taastamiseks. 9.2. Tööandja tagab kõigile töötajatele töökohal tasuta vaktsineerimised, mis on ette nähtud töökeskkonna

riskianalüüsis. 9.3. Töötajate ja tööandjate esindajad võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes töötajate

vaktsineerimine maksimaalses ulatuses, lähtudes töökeskkonna riskianalüüsist. 9.4. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sel ajal keskmist tööpäevatasu vastavalt

töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. 10. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist andmete kandmiseks kollektiivlepingute andmekogusse. 11. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord 11.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2026.a. 11.1.1. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele

pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.

4

11.1.2. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

12. Lepingu laiendamine 12.1. Lepingu punktides 2, 3, 4, 5.1, 5.2, ja 7.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 42

tähenduses järgmiselt: 12.1.1. tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt

väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest;

12.1.2. töötajate poolel kõigile töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 12.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

Tallinnas, 23. märtsil 2025. a allkirjastatud digitaalselt

Neeme Tõnisson Eesti Arstide Liidu president Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Anneli Kannus Eesti Õdede Liidu president Marko Neeme Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Anne Uriko Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu juhatuse esimees Urmas Sule Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige

Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee

1

Eesti Õdede Liidu liikmete arv 18.märts 2025.a.

Käesolevaga kinnita, et Eesti Õdede Liidu liikmete arv on 3711.

Lugupidamisega Anneli Kannus /allkirjastatud digitaalselt/ EÕL president

Kolmapäev, 2. oktoober 2024 Nr 152 (8365) Hind 2,90 €

KULKA TUNNUSTAS MUUSIKUID Mirjam Mesak pälvis preemia silma- paistvate saavutuste eest maailma ooperilavadel.

S E I S A M E E E S T I R A H V U S E , K E E L E J A K U L T U U R I S Ä I L I M I S E E E S T L Ä B I A E G A D E

ORAVAD TAHTSID VÄLJA KÄIA TÖÖVÕIDU, ET KÄRBIME KÕVASTI, AGA RIIGIEELARVEST SEE SILMA EI HAKKA. EESTI LK 2

LÄKS UNTSU

TERVIS LK 19

PÕDEMISE PIKAD VARJUD Arst annab nõu, kuidas ära tunda ohtrate sümptomitega pikk Covid ja millest saab sel puhul abi.

KULTUUR LK 16–17

2 | Postimees, 2. oktoober 2024 EESTI Toimetaja Margus Mihkels, uudised@postimees.ee

Eesti delegatsioon arutab Strasbourgis kadunud sõjapõgenike saatust

Reformierakonnal

ebaõnnestus eelmisel

nädalal uue riigieelarve ja

eelarvestrateegia välja­

mängimine. Rõhutada

tuleb just Reformiera­

konda, sest kuigi eelarvet

teeb kogu valitsus ja

valituskoalitsioon, on

Reformierakonnal ning

peaminister Kristen

Michalil ka erihuvid.

N imelt ei häi­ ri Reformiera­ konda, kui kee­ gi kusagil kae­ bab, et nüüd kärbitakse ära

see või teine vajalik tegevus. Kui näitlejad on plakatitega Toom­ peal, siis see on Reformierakon­ na jaoks soodne, tunnistas üks reformierakondlasest minister kümmekond päeva tagasi. Mit­ te et keegi tahaks näitlejaid kiu­ sata, aga protestimine annab va­ litsusele teatava usutavuse. See näitab, et valitsus päriselt tege­ leb rahanduse kordategemise­ ga, sealhulgas kärpimisega. Al­ ternatiivne stsenaarium oleks ju see, et keegi ei kaeba, mis an­ naks signaali, et valitsus tegeli­ kult ei tee midagi.

Eri ühiskonnagruppide ootus on erinev, aga Reformierakonna toetajad ja valijad tahavad näha, et nende partei tegutseb. Kui va­ ja, teeks ka ebapopulaarseid ot­ suseid: kärbiks, tõmbaks kok­ ku, kulutaks vähem. Neid vali­ jaid hädakisa ei kohuta. Nende valijate vaatevinklist oleks Mi­ chalil ja Reformierakonnal va­ ja just suurt kärpeotsustavust.

Sellises taustsüsteemis kuk­ kus riigieelarve esitlus eelmisel teisipäeval halvasti välja. Kõik meediaväljaanded olid kriitili­ sed või väga kriitilised, ja kriiti­ ka seisnes just selles, et ei tehta ega kärbita. Kui Postimehe juht­ kiri oli pealkirjaga «Silmamoon­ duse uus etapp» veel leebe, siis Delfi/Päevaleht hoopis konk­ reetsem: «Lihtsalt küündimatu eelarve. Valitsus isegi ei pingu­

tanud.» Samas toonis jätkus ka järgmistel päevadel.

Üks pool on suhtekorraldus­ lik ja see koondas riiklikud suh­ tekorraldajad eelmisel nädalal ka murelikele nõupidamistele. Mis läks valesti? Miks meediapilt on nii negatiivne? Tahaks ju väl­ ja käia suure töövõidu, et kärbi­ me kõvasti, aga midagi läks vil­ tu.

Harjumatu olukod Osa seletusi on tehnilised. Üks kogenud riigiametnik näiteks räägib, et ministeeriumite suh­ tekorraldajatele on juba DNAsse sisse kasvanud, et uudiseid tu­ leb mudida positiivsemaks. See tähendab, et need inimesed on harjunud rääkima, kuidas kõik kasvab ja kerkib, ning nad ei os­ ka enam kärpeid esitleda. Aja­ kirjanikud küsisid ja ministee­ riumid kas vaikisid või ajasid ümmargust juttu ning lõppkok­ kuvõttes ei saanudki selget pilti.

Tänaseks on meedias üht­ teist siiski muutunud. Näiteks

pealkirjad nagu «Suurkoon­ damine RMKs» või «Huvihari­ duse kärped seavad ohtu laste arengu» on nende silmis, kes tahavad näha valitsuse otsus­ tavat tegutse­ mist, omamoo­ di positiivsed. Veel kord: see ei tähenda, et kõik huvigru­ pid ja kõik era­ konnad näevad kärpimist posi­ tiivselt, aga Re­ formierakond eelistab kriiti­ kat «miks te kärbite» kriitika­ le «miks te ei kärbi».

PR­võitluse kõrval on aga ka sisuline pool. Nädal aega pärast eelarve avalikuks tegemist on seis endiselt segane. Väga keeru­ line on aru saada, kui palju, kui­ das täpselt, kellelt ja millal va­ litsus tegelikult kärbib. Esitluse ajal näitasid peaminister Kristen Michal, haridusminister Kristi­ na Kallas (E200 juht) ja sisemi­

nister Lauri Läänemets (SDE esi­ mees) ekraanil arvu 1,4 miljardit eurot, mis oleks kärbe. Riigieel­ arvet ja riigieelarve strateegiat vaadates ei tule aga see summa

kuidagi kokku. Esimene tabel, mis rahandus­ ministeeriumis valminud ma­ terjalidest vas­ tu vaatab, väi­ dab hoopiski, et järgmisel aastal kärbitakse 132 miljonit eurot. Nii Postimees

kui ka Delfi viitasidki vastava­ tes uudistes kohe 132 miljonile, mitte 1,4 miljardile.

Ei saa veel ehk öelda (seis on liiga segane, et midagi kindlalt väita), et valitsus on otseselt va­ letanud, küll aga süveneb kaht­ lus, et eelarvega on tehtud oma­ moodi hookuspookust ehk näi­ datud millegi muuna, kui see te­ gelikult on. Et tõepoolest, kärped ei ole nii suured, nagu mõned ta­

havad näidata, ja kindlasti ei ole need 1,4 miljardit.

Kui püüda selgitada, siis võiks välja tuua mõned aspek­ tid. Kõigepealt: kärpimine on ha­ jutatud neljale aastale. Kui aga eeldada, et järgmisel aastal kär­ bitakse 132 miljonit (nii rahan­ dusministeerium sedastab), siis isegi mitme aasta peale ei paista 1,4 miljardit kusagilt. Teiseks on ilmselt arvesse võetud ka eelmi­ se rahandusministri Mart Võrk­ laeva (RE) ajal tehtut. Ega prae­ gune valitsus polegi seda ka ot­ seselt varjanud, aga näitab ehk ikkagi väiksemat otsustavust, kui nad ise tahaks. Kolmandaks: kõik kärped ei ole siiski otseselt kärped, vaid tõusude vähenda­ mine.

Eks tulevik näita Osa lubadusi, sealhulgas kärpe­ lubadusi, on antud tulevikuks, mida praegune valitsus kontrol­ lida ei saa. Riigieelarve stratee­ gia, mis lubab 1,4 miljardi eurost kärbet, ulatub ju 2028. aastasse.

See on aga juba pärast järgmi­ si riigikogu valimisi, järelikult hoopis teine valitsus ja koalit­ sioon. Praeguse valitsuse anta­ vad lubadused on selles konteks­ tis poliitiliselt sisutühjad.

Tõenäoliselt on vähemalt mingi osa ministritest kirjuta­ nud aga kärpegraafikutesse ka asju, mille kohta nad isegi täp­ selt ei tea, mida need endast ku­ jutavad ja kui suurt kokkuhoidu nende arvelt saada võiks. Üld­ summad oli vaja kokku saada ja siis käidi mingid graafikud ja komakohad välja koos suhtumi­ sega, et eks pärast paistab. Ku­ na kärbe peaks toimuma mit­ me aasta jooksul, siis on minist­ ril kõige lihtsam minna kerge­ ma vastupanu teed: ütlen praegu midagi välja (riigieelarve stratee­ gia on vaja ju ära kinnitada), aga eks ühe­kahe­kolme aasta pä­ rast vaatan. Ilmselt selle ja mõne muu võtte abil on 1,4­miljardi­ line kärbe kokku saadud, peaks aga olema skeptiline, kas see pä­ riselt sellises mahus ära tehakse.

S el nädalal viibib kolme­ liikmeline Eesti dele­ gatsioon Prantsusmaal Strasbourgis, kus muu

hulgas arutatakse Venemaa Uk­ raina­vastases sõjas kadunud inimeste saatust.

Euroopa Nõukogu Parla­ mentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juhib Kad­ ri Tali (Eesti 200) ning temaga koos on Strasbourgis veel riigi­ kogu liikmed Eerik­Niiles Kross (RE) ja Aleksei Jevgrafov (KE).

Tali silmis on traagiline, et tänapäeval nii täiskasvanud kui ka lapsed sõja tõttu jäljetult kao­ vad. «Praegu on kõne all lapsed ja see muudab olukorra ajakrii­ tiliseks. Meie ülesanne on nii teemat kui lahenduse otsin­ guid fookuses hoida ja mitte ae­ ga kaotada,» ütles ta. «Minu kui

delegatsioonijuhi soov on olla ukrainlastele toeks nende pü­ hendunud töös rahvusvahelise avalikkuse valgustamisel. Ühi­ ne eesmärk ja kohustus on lap­ sed koju aidata. Sõjakuritegude­ le tuleb vastu seista, mitte kõr­ val seista.»

Tali loodab, et Eesti ja Uk­ raina ühised lood jõuavad nen­ deni, kes praegu olulisi otsuseid langetavad. «Mind puudutab sü­ gavalt ja isiklikult kadunud ini­ meste teema. Nii ei ole mina ku­ nagi näinud oma vanaisa ja mi­ nu isa on kasvanud isata. Seda valu ei korva miski. Ka minu va­ naonu kirjutas võõrsilt kirju ko­ ju iseendale, mille järgi õde tun­ dis ära, et ta vend on elus, aga kindlust sellest ei olnud aasta­ kümneid.»

Ta lisas, et Baltimaade dele­

gatsiooni eesmärk Strasbourgis on tagada, et ajalugu ei korduks. «Ei pea olema teadlane, et sellest aru saada, mis on Venemaa ees­ märk. Taktika on lapsed võõran­ dada Ukrainast ja oma vanema­ test ja see on üks genotsiidi põ­ hitunnus,» ütles Tali.

Tali rääkis, et nii Strasbour­ gis viibivad delegatsioonid kui ka üldsus toetab Ukrainat, ent Venemaad alahinnatakse sellest hoolimata endiselt. «Oodatakse, et keegi teine teeb töö ära. Mul on tunne, et äkki on liiga vähe neid, kes võtavad isiklikult selle oma initsiatiiviks. Balti­ ja Skan­ dinaavia maad teavad ja saavad aru Vene propaganda tegelikku­ sest, aga mul on tunne, et mõned riigid ei suuda samaväärselt se­ da teadvustada.»

Ta tõdes, et maailm on pi­

devas muutumises, mistõttu on inimestel oht väsida. «Assamb­ lee liikmesriikide saadikutelt ootan kiiret ja otsustavat ühist tegutsemist, mis viiks lahen­ dusteni ja laste koju jõudmise­ ni. Praegu meie kõigi silme all toimuv on kuritegu.» Eesti dele­ gatsioon viibib Strasbourgis 29. septembrist 3. oktoobrini. Lisaks kadunud põgenike saatuse uuri­ misele toimuvad arutelud Ukrai­ nat ähvardavast genotsiidiohust, olukorrast Iraanis, naiste ja laste elamistingimustest Gazas, pro­ pagandakampaaniatest ja tea­ bevabadusest Euroopas.

Nõukogu eesmärk on muu­ hulgas kaitsta inimõigusi, otsi­ da lahendusi Euroopat puudu­ tavatele probleemidele ja aren­ dada poliitilist partnerlust teis­ te riikidega. Liisa Ehamaa

MIKK SALU ajakirjanik

ANALÜÜS

ENPA Eesti delegatsioon: Aleksei Jevgrafov (vasakult), Kadri Tali ning Eerik-Niiles Kross. FOTO: KADRI TALI

Kas riigieelarvega tehti hookuspookust?

Septembris pidas valitsus väljasõiduistungi, käidi Põgari palvemajas. FOTO: TAIRO LUTTER

Reformiera- konna toetajad

ja valijad tahavad näha, et nende partei tegutseb. Kui vaja, teeks ka ebapopulaarseid otsuseid: kärbiks, tõmbaks kokku, kulutaks vähem.

4 | Postimees, 2. oktoober 2024 Toimetaja Ene Kallas, uudised@postimees.eeEESTI

POSTIMEES.EE Pealesurutud planeering halvas Rae valla volikogu töö

Eesti ühe rikkama, Harjumaal asuva Rae valla juhtimine on kiiva kiskumas, sest volikogu töötab tühikäigul.

M asinavärki sattus vii- mati liiva ühe detail- planeerin- gu menet-

luse tõttu, sest paljud volikogu liikmed ei saanud aru, miks üri- tatakse rohealale suruda kok- kulepitud mahte ületavat pla- neeringut.

Septembris üritas volikogu opositsioon umbusaldada voli- kogu esimeest, kuid see ei õn- nestunud, kuna ühel korral ei kinnitatud istungi päevakor- da, teisel korral oli aga kohal vaid kaks võimul oleva Reformierakonna saadikut – volikogu esi- mees ja aseesimees.

Reformiera- konna juhtimis- stiil Rae vallas on kasvava krii- tika all juba ala- tes valimistest kolm aastat ta- gasi, kui era- kond sai 25-ko- halisse volikok- ku 14-liikmeli- se fraktsiooni. Nüüd võib juba rääkida 13-liikmelisest, kuid mitmed volikogu liikmed – sh reformierakondlaste hulgast – väidavad, et nad võivad tulevi- kus jääda ka vähemusse. Tüli tõusis seekord ühe detailplanee- ringu algatamisest.

Kui noor lastega pere tahab esivanematelt päritud kinnis- tule kodu rajada, ei peaks sel- le vastu kellelgi midagi olema. Kuid planeerimisel tuleb ala- ti arvestada seadusega kehtes- tatud piirangutega. Rae vallas Veskitaguse külas asuval Män- nipalu kinnistul on piiranguid ja nõudmisi rohkem, sest tege- mist on rohealaga, kuid voli- kogult detailplaneeringu alga- tamise luba taotlenud vallava- litsus poleks sellest nagu kuul- nudki.

Lõhnab turismitalu järele Volikogu liige ja keskkonnako- misjoni aseesimees Meelis Ro- senfeld (EKRE) on päris karm: «Ei ole keelatud ehitada, kuid rohevõrgustikust peab olema säilitatud 90 protsenti, prae- gu pakutud seisuga on see 78 protsenti. 1500 ruutmeet- rit ehitusmahtu on ka mul- jet avaldav. Lõhnab turismi- talu järele. Kuna juures on ka jõekaitse piirangud, siis selli- ne suur asi sinna füüsiliselt ei mahu ära.»

Volikogu luba Männi- palu kinnistu detailpla- neeringu algatamiseks küsis vallavalitsus ju-

ba juunikuisel istungil, kuid siis võe- ti see päevakor- rast maha, ku- na seda ei toe- tanud keskkon- n a kom i s j on . Selliseid asju tuleb ikka ette, et vigane eel- nõu ei lähe läbi, siis teeb vallava-

litsus selle korda, et järgmisel korral probleeme ei oleks.

Kuid antud juhul oli järgmi- seks volikogu istungiks augus- tis planeeringu loa taotlus uues- ti päevakorda pandud muutma- ta kujul. Keskkonnakomisjoni liige Eneli Niinepuu, kelle kut-

setöö ongi planeeringutega seo- tud, ütles Postimehele: «Kui es- kiis tuli teist korda volikogusse, tegime kirjaliku analüüsi, kirju- tasime nii mustvalgeks kui või- malik, et see oleks igale voliko- gu liikmele arusaadav. Ilmselt loodeti, et komisjoni ja voliko- gu liikmed ei süvene ja lasevad lihtsalt läbi.»

Kui Rosenfeld tegi ettepane- ku keskkonnakomisjonis teist korda läbi kukkunud eelnõu vo- likogu istungi päevakorrast väl- ja võtta, siis sellega ei arvesta- tud. Abivallavanem tegi planee- ringu kohta ka ettekande, kuid siis toimus midagi ootamatut. «Kui tuli küsimuse arutamine, juhtus huvitav lugu, võeti vahe- aeg ning vallavalitsuse esinda- ja ütles peale seda, et võtab sel- le eelnõu tagasi. Ilmselt leiti, et on mõttetu võidelda, sest vas- tuolusid on niivõrd palju,» üt- les Rosenfeld.

«Seda võin ka öelda, et nii kõrget pilotaaži Rae valla voli- kogus pole enne olnud. Rõhu- tan sealjuures, et meie, kesk- konnakomisjon ei ole selle vas- tu, et inimene elab seal ja rajab kodu. Kuid kui sa oled rohevõr- gustikus, siis tuleb ka erisus- tega arvestada. Kui oled jõe lä- hedal, siis mis parata. Me ei ole vastu, kuid tuleb enda vajadu- sed sättida nii, et need mahuk- sid tingimustesse kenasti ära,» selgitas ta.

Männipalu detailplaneerin- guga tegelemise tagant aga hak- kavad paistma juhtimisprob- leemid, mis väljenduvad prae- gu volikogu töö sisulises tardu- mises, sest opositsioon on alga- tanud volikogu esimehe Tõnis Kõivu (RE) suhtes umbusalda- mise, mille hääletamisele pa- nekut on aga välditud.

Volikogu liige Ain Böckler (SDE): «Männipalu asi on vaid üks väike probleem Rae vallas. Tegelikult on seal sellist juhti- mist väga palju, mis meenutab

Lukašenka valitsemisviisi Val- gevenes. Meie volikogus otsus- tab Buratinode kari, just sel- liseks on kujunenud üksinda enamuses olev Reformierakon- na fraktsioon.»

Valda juhtivad poliitikud Reformierakonnast ei arva, et nad midagi valesti teevad. Voli- kogu esimees Kõiv rõhutas de- tailplaneeringu probleemi sel-

gitades, et kõigepealt vajatakse otsust, kas üldse lubada aren- dustegevust rohealal ehk kas kinnistu omanikul on üldse mõtet ette valmistada detail- planeeringu ettevalmistamise taotlust. «Sest kui ette ütleme, et mingil juhul ei anna [luba], siis ei ole tal mõtet neid kulu- sid teha. Kui volikogu ütleb, et arendustegevus on põhimõtte-

Veskitaguse Männipalu kinnistu asub Pirita jõe piirangute alal.

AIMAR ALTOSAAR ajakirjanik

Rahanduskomisjon arutab riigieelarvet ministritega koos

● Riigikogu rahanduskomisjoni eil-

sel erakorralisel istungil arutati järg-

mise aasta riigieelarve eelnõu koos

ministritega, et vaadata valdkonda-

de kaupa üle kõik eelarve tulud ja

kulud.

Komisjoni esimees

Annely Akkermann

(RE, pildil) mainis, et

see ei olnud lihtne,

eriti esimesel korral

detailideni hoomatav

lugemine.

«Valdkonnad on erinevad, alates

sotsiaaltoetustest ja lõpetades riigi-

kaitse ning kultuuriga, programmi-

de eesmärgid on erinevad ning

tulemusteni viivad protsessid vaja-

vad erinevaid disaine,» sõnas ta.

2025. aasta riigieelarve seaduse

eelnõu eilsel arutelul osalesid

rahandusminister Jürgen Ligi (RE),

justiits- ja digiminister Liisa-Ly

Pakosta (Eesti 200), siseminister

Lauri Läänemets (SDE), välisminister

Margus Tsahkna (Eesti 200) ja taris-

tuminister Vladimir Svet (SDE). PM

Häirekeskuse telefon aitab vormistada liiklusõnnetuse teadet

● Eesti Liikluskindlustuse Fond lii-

tus häirekeskuse riigiinfo telefoni-

ga 1247, kus operaatorid aitavad

liiklusõnnetuse teate vormistamisel

veebirakenduses avarii.ee tekkinud

küsimustes ööpäev ringi eesti, vene

ja inglise keeles. Häirekeskuse riigi-

info telefon on hädaabinumbri 112

kõrval tegutsev number, mis pakub

infot ja nõu olukordades, kus ei ole

ohus elu, tervis ja vara. 1247 ope-

raatorid võtavad vastu ja jagavad

infot riigiteede, keskkonna ja mets-

loomadega seotud küsimustes, aga

ka päästeala ning politsei töövald-

konda kuuluvat avalikku infot. PM

20 000 eurot sularaha viis Ida- Virumaal eakas mees seni tabamata kelmidele.

Hartman: kaks ametist lahkumist ei ole seotud

V alitsuse Ida-Virumaa esindaja Jaanus Pur- ga lahkus poolte kok- kuleppel ame-

tist. Möödunud näda- lal vabastas põlluma- jandus- ja regionaal- minister Piret Hart- man (SDE, pildil) en- ne tähtaega ametist põl- lumajandus- ja toiduameti di- rektori Urmas Kirtsi. Ministri sõnul on Purga ja Kirtsi lahku- mine kaks eri juhtu.

Hartman rääkis «Kuku pä- rastlõunale», et kui eelmisel aastal otsustas valitsus võtta tööle Ida-Virumaa eriesinda-

ja, siis põhiline ajend oli õig- lase ülemineku fondi rakenda- mine. Kuigi eri ministeeriumi- te peale oli Purgal ülesandeid rohkem, oli põhiline väljakutse üleminekufond. «Praegu oleme

jõudnud niikaugele, et õigla- se ülemineku fondi meet- med on välja töötatud ja on leitud ettevõtjad ning erinevad organisatsioo-

nid, kes soovivad ja taha- vad Ida-Virumaale investee-

rida. Purga ülesanne oli neid erinevaid partnereid leida. Tä- naseks oleme jõudnud niikau- gele, et meetmed on isegi üle- taotletud. Purga põhitöö on sel- les rollis lõppenud. Tal on väga hea kontakt ettevõtjatega ja ta tundis, et tema panus on täna-

seks antud. Tema liigub oma te- gemistega edasi ning meil tuleb läbi mõelda, kuidas Ida-Viru- maa eriesindaja roll võiks tule- vikus välja näha,» rääkis Hart- man.

Kas eriesindaja ametikoht kaotatakse ära? Hartmani sõ- nul ei ole valitsus teinud otsust see roll kaotada. «Arvan, et hea ja aktiivne kontakt piirkondade- ga peab jääma. Kas ta on valit- suse esindajana, kas ta võiks ol- la piirkonna koordinaatori rol- lis – selle me mõtleme läbi. See aasta on andnud meile hea ko- gemuse ning on hea hetk teha vahejoon ja minna edasi,» vas- tas Hartman.

Möödunud nädalal vabastas Hartman enne tähtaega ametist

põllumajandus- ja toiduameti direktori Urmas Kirtsi. Miks?

«Need kaks asja ei ole seotud ja on erinevad juhtumid. Lange- sid samale perioodile, kuid on kaks erinevat asja,» rõhutas Hart- man. «Tänaseks on kolm aastat möödas ja me ootame järgmist arenguhüpet, et ülesanded, mis on ametile antud, oleksid hästi täidetud,» kõneles Hartman.

Kas te jäite Kirtsi tööga rahu- le? «Meil oli teatud küsimustes eri arvamusi. Kui kõik oleks häs- ti laabunud, siis poleks teda lah- ti lastud. Aga ma vastutan sel- le valdkonna eest. Meie osas on ootused väga kõrged. Me vastu- tame Eesti inimeste toiduohutu- se ja loomade heaolu eest,» vas- tas Hartman.

LOORA-ELISABET LOMP loora-elisabet.lomp@postimees.ee

Meie volikogus otsustab Buratinode kari, just selliseks on kujunenud üksinda

enamuses olev Reformierakonna

fraktsioon. Volikogu liige Ain Böckler

Kaks korda muutmata kujul esitatud Männipalu kinnistu detailpla-

neeringu eskiisi muudetakse, kuid opositsioon ei saanud aru, miks

taheti rohealade nõudeid eiravat taotlust justkui läbi halli kivi edasi

menetleda.

Rae valda Veskitaguse külla plaanitav detailplaneering

600 m²

300 m²

Olemasolevad hooned Plaanitavad hooned

Elamumaa 4400 m²

Maa- tulundus- maa

20 000 m²

P IR IT A J Õ G I

Gallup 8697 vastajat

17%Ei

20%Ei oska öelda

63%Jah

Kas kõrgetele riigiametnikele

tuleks seada töölt lahkumisel

nn konkurentsi keeld?

Toimetaja Ene Kallas, uudised@postimees.ee EESTI Postimees, 2. oktoober 2024 | 5

liselt võimalik, siis jätkub ette- valmistus detailplaneeringu al- gatamiseks ehk algab lähteüles- ande koostamine ja muu valla- valitsuse töö,» ütles Kõiv, kelle meelest oli eelnevatel volikogu istungitel absoluutselt ennatlik rääkida mingitest mahtudest. «Täna arutab volikogu hoopis teist küsimust: kas sinna konk- reetsesse kohta on üldse mõtet hakata midagi planeerima,» rõ- hutas ta.

Reeglitega vastuolus Küsimusele, miks siiski olid de- tailplaneeringu eskiisil märgitud ehitusmahud kehtestatud reegli- tega vastuolus, ütles ta, et tege- mist oli täieliku toorikuga, mis ei peaks olema volikogule otsus- tamise aluseks.

Abivallavanem Ivari Ranna- ma (RE) kordas enam-vähem sama mõtet, et volikogult min- di küsima vaid luba detailpla- neeringu algatamiseks, mistõttu eskiisile märgitud kujunditel ja numbritel polevat tähtsust. «Ku- na selles protsessis tekkis küsi- musi, siis me kohtume ka selle taotleja poolega ja räägime kõik täpsemalt läbi ning laseme joo- niseid täpsustada,» selgitas Ran- nama.

Kõik Rae vallas planeerin- gutega kokku puutunud, kelle- ga sai artikli tegemisel räägitud, kinnitasid, et vald on planee- ringutele kehtestatud piirangu- te ja nõuete järgimisel eriti täp- ne. Mitte kunagi ei lasta voliko- gu menetlusse eelnõusid, kus pole millimeetri täpsusega kõik korda tehtud. Seetõttu paneb- ki Männipalu detailpla- neeringu lugu, eriti selle kordumise tõttu, paljusid imestama. See lugu on ka üheks argumendiks, miks opositsioon tahab volikogu esimeest Tõnis Kõivu umb- usaldada, see po- le aga Reformi- erakonna ülekaa- lu tõttu siiani läbi läinud.

Küsimusele, kuidas selline vallavolikogus suurt vastuseisu tekitanud es- kiis sai tekkida, vastas maaoma- niku tellimisel detailplaneerin- gut koostava Optimal Projekt OÜ juhatuse liige Meelis Käh- ri, et üldplaneeringust tulene- vaid asjaolusid vaatasid nad üle koostöös valla arhitektiga. «Meil olid olemas protsendipõhiselt välja arvutatud maksimaalsed

mahud. Kui üldplaneering või- maldab maksimaalseid mahte, siis neid võiks ikka lubada ning see on minu planeerimisprak- tikas tavapärane.» Ka see on te- ma kinnitusel tavapärane, et volikogu liikmed võivad muuta neid väiksemaks, kasvõi näiteks asukohapõhiselt. «Kui selguvad vastuolud, siis vähendame, na- gu nüüd ka Rae vallas tuli väl- ja. Meie pakume maksimaalsed võimalused, mis ei tähenda, et tellija võibki selle saada.»

Tellija Kadri Kotkasega ves- teldes ning tema volikogule saa- detud kirja lugedes saame aga teada, et ta pole tahtnudki mi- dagi muud kui oma perele kodu rajada. See maatükk olevat juba viiendat põlve nende perekonna käes. Miks aga sattusid taotluse- le suuremad numbrid ja mahud, jääb selgusetuks.

Kähri sõnul on koos omani- kuga kogu planeeringu algatus uuesti läbi vaadatud ja paranda- tud. «Need käisid juba eelmisel nädalal muudetud kujul valla- valitsuse istungist läbi, kus kii- deti lahendused heaks.» Tema- le teadaolevalt läheb uus eskiis oktoobris taas volikogusse ot- sustamiseks.

Vallavolikogu keskkonna- komisjoni eksperdina kuuluva Eneli Niinepuu arvates on valla juhtimises midagi ikka väga va- lesti. Ta nägi videot 25. septemb- ri volikogu istungist, kus voliko- gu esimees ja aseesimees oma- vahel istungit peavad, mis tun- dus väga veider.

Samuti ei saa planeeringu- te ekspert aru loogikast, et kui mahud ja numbrid ületavad nõu- deid ja piiranguid, kuidas see asi siis õige on. «Minu arvates on mõistetamatu, miks juba esime- sel korral, kui komisjon ja voli-

kogu andsid tagasisidet, ei mindud eskiisi muutma, vaid tuldi täpselt sama- de asjadega uuesti. Kui me hakkame hiljem vä-

hendama, kui on mindud varem nõuetest nii suurelt üle, siis kas [ka] te- gelikult vähen- dama hakatak- se, meie ei tea,» väljendas ta paljude kaht- lusi.

Võti näib olevat valla juhti- mises, mis on olnud aastaid ühe erakonna kontrolli all, mis ise- enesest ei ole ju halb, kuid kui sellega kaasneb enese kehtesta- mine jõuga ning oma arvamuse esitajaid survestatakse toiduahe- la kaudu, siis pole ka ime, et vo- likogu töötabki vaid kahel režii- mil: tuima hääletamismasinana või lihtsalt tühikäigul.

FOTO: MIHKEL MARIPUU

Tallinna toomkiriku praegu restaureeritava hommiku- ehk viilutorni tippu jõudis tagasi 1690. aastatest pärit metallist nn piiniakäbi. Viilutorn on väiksem torn, mis asub katuse idapoolses otsas.

Nii piiniakäbi kui vii- lutorni ehitusel kasuta- tud puit on pärit 1690. aastatest, nüüd lisandus neile vaskplekk. Selle uhket läiget ei jätku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru sõnul kauaks, paari aastaga teeb Eestimaa ilm pleki tumepruuniks.

Uwe Gnadenteich

Toomkiriku viilutorn sai uue katusepleki

Koolikohtade puudus paneb linna koolimaju kokku ostma

T allinn tahab osta 5,15 miljoni euro eest Ur- mas Sõõrumaale kuu- luvalt Vivatex Holding

OÜ-lt Kalamaja põhikooli hoone, oodates selleks heakskiitu linna- volikogult.

Sõõrumaa ütles, et ostutee- ma on üleval olnud poolteist aastat, aga kui ta peaks müü- ma hoone eraturul, müüks ta seda kallima hinnaga.

Linn kavatseb edas- pidi hoonet laiendada ja leevendada sellega kooli- kohtade nappust piirkonnas.

Kalamaja põ- hikooli hooleko- gu esimees Tat- jana Ojamaa, kelle vanem laps õpib sama koo- li kaheksandas klassis, ütles, et kui algklassides polnud ruumi- kitsikus veel nii tuntav, siis vii- mased neli aastat on mure suur olnud.

Mitu kooliga seotud inimest ütles, et ei julge veel ülemäära rõõmustada, sest aastate jooksul on omajagu lubadusi kuuldud.

Kalamaja põhikoolis õpib praegu üle 500 lapse, lähema kümne aasta jooksul võib aga koolikohti vajada juba 1200 last.

Samas kandis tegutseb era- kool Avatud Kool, kus teiste hul- gas õpivad sotsiaaldemokraati- dest Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE), samuti abilin- napea Madle Lippuse (SDE) lap- sed.

Keelekümbluskool 2017. aastal avatud Avatud Kool töötab kolmesuunalise keele- kümbluse koolina, kus õpitak- se nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

«Meil on eestikeelne põhi- kool, kus õppetöö toimub vähe-

malt 80 protsendi ulatuses eesti keeles,» ütles Ava- tud Kooli direktor Sand- ra Järv. «Koolil on inno- vaatiline õppemudel, mis

põhineb teadli- kult elulise õppe, sotsiaalemotsio- naalsete oskus- te ning akadee- miliste teadmis- te tasakaalul.»

Järve sõnul on nende ees- märk kooli asu-

tamisest peale olnud saada mu- nitsipaalkooliks ning selle nimel on nad ka kõik aastad läbirääki- misi pidanud, arutades võimalu- si linnavalitsuse ja Tallinna ha- ridusametiga

«Koostööplaani autor on en- dine abilinnapea Andrei Kante, kelle idee oli muuta erakool mu- nitsipaalkooliks,» ütles Tallinna hariduse abilinnapea Aleksei Ja- šin (Eesti 200). Ta rõhutas, et nii linnapea Ossinovski kui ka abi-

linnapea Lippus on end otsusta- misest taandanud, arutelud toi- muvad Avatud Kooli nõukogu ja juhatusega.

Jašini sõnul on tema eesmärk koolikohtade probleemi lahen- dada, otsides selleks sobivaid võimalusi koos eraasutustega.

Tallinn on ostnud kolme miljoni euro eest Riigi Kinnisva- ra ASilt Karjamaa tänaval hoone, kus tulevikus plaanitakse avada uus kool. Samuti on linnal kavas osta Avatud Kooli praegune kin- nistu koos haridushoonega, mis asub Auna tänaval.

Koolijuhi konkurss Avatud Kooli Auna tänava hoones õpib 500 õpilast, Karjamaa 18 koolimajja tuleb 650 õppekohta.

Avatud Kool on korduvalt linnavalitsusele teatanud, et nad tahavad pakkuda oma õppekava ja metoodikat. Jašini kinnitusel pole Avatud Kooli kohta seni üh- tegi otsust langetatud. Ta lisas, et tegemist on selgelt eestikeel- se kooliga, mis oma õpioskus- tega kujutab kogukonnale suurt väärtust.

Novembris on plaanis välja kuulutada direktori konkurss. «Küsimus on selles, kas samast koolist oleks haridusjuhid hu- vitatud juhiks kandideerima,» arutles abilinnapea. Järv kinni- tas, et tema osaleb konkursil.

Karjamaa kinnistu ostuks on eelarves 12 miljonit, kool oleks õppetööks valmis juba septemb- rist 2025. Plaan pole haridus- ameti, linnavalitsuse ega Ava- tud Kooli poolt lukku löödud.

Tallinn on ostnud kolme miljoni euro eest Riigi Kinnisvaralt Karjamaa tänaval hoone, tulevikus plaanitak-

se seal avada kool, kus on 650 õppekohta. FOTO: MIHKEL MARIPUU

ANU VIITA- NEUHAUS ajakirjanik

Ostuteema on üleval olnud poolteist

aastat, kui ma peaksin müüma hoone

eraturul, müüksin seda kallima hinnaga.

Ärimees Urmas Sõõrumaa

Pärtel-Peeter Pere: me pole kunagi lubanud, et linn puhastab lumest kõik kõnniteed Tallinna abilinnapea Pärtel-Pee- ter Pere (RE) rääkis Postime- he otsesaates, et oktoobris an- nab linnavalitsus teada, millis- telt kõnniteedelt hakkab linn lund koristama ja kus tuleb se- da endiselt majaomanikul teha. Ta selgitas, et keegi pole kunagi lubanud, et linnavõim puhastab ise kõik kõnniteed.

Kuna üks praeguse linna- koalitsiooni säravamaid ideid oli see, et majaomanikelt võe- takse ära kõnniteede puhasta- mise kohustus, siis kus on nende tänavate nimekiri, mida linn ise hakkab puhastama? «Mina luba- sin seda sügiseks. Sügis on käes, septembris ei jõudnud, aga eel-

misel esmaspäeval käis see tee- ma kabinetist läbi ja me otsus- tasime ära, millised kõnniteed puhastab linn,» vastas abilinna- pea. «Me ei ole kunagi öelnud, et

lõpetame kõikide kinnistuoma- nike lumekoristuse kohustuse. Oleme öelnud, et kavatseme pal- ju rohkem kõnniteedelt lund ise rookida, ja seda me sellel talvel ka teeme. Fookus on kesklinnal ja Põhja-Tallinnal.»

Tema sõnul on saadud val- mis lumekaart ja inimestele an- takse teada, kelle tänaval hak- kab lumekoristus toimuma ja kus mitte. «Oktoobris avalikus- tame info, et inimesed saaksid hakata valmistuma,» ütles Pere. See on aga kindel, et kui lund tu- leb maha suurtes kogustes, siis kohe ei jõuta seda ära korista- da. Lõpuks siiski koristatakse. Ulla Länts

Pärtel-Peeter Pere stuudios.

Ilmselt loodeti, et komisjoni ja volikogu liikmed ei süvene ja lasevad lihtsalt läbi.

Keskkonnakomisjoni liige Eneli Niinepuu

FOTO: EERO VABAMÄGI

FO

TO : E E R O

V A

B A

M Ä

G I

6 | Postimees, 2. oktoober 2024 EESTI Toimetaja Kristiine Saart, uudised@postimees.ee

Rattaentusiastist Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (RE) pidas eile keskpäeva paiku Tallinna kesklinnas kinni bussi ja päris juhilt aru enda ohtu seadmise kohta, vastasseis lõppes transpordifirma vabandamisega.

E ile lõuna ajal Tal- linna linnaliini- bussis sõitnud rei- sija saatis Postime- hele kirjelduse int- sidendist bussiju-

hi ja jalgrattasõitu propageeriva abilinnapea Pere vahel.

«Pere sõtkus rattaga peatu- sesse sõitnud bussi kõrvale ja koputas aknale. Siis parkis oma ratta bussi ette, läks bussijuhi- poolse akna juurde ja pahan- das,» kirjeldas pealtnägija.

«Inimesed pärast küsisid bussijuhilt, et mis juhtus. Bus- sijuht oli venekeelne, kurtis, et kas 1990ndad on tagasi, et ta ei saanud aru, kes see «mafiosnik» on, kas nüüd käibki asi nii. Ta oli küll näinud rattasõitjat, aga väitis, et ei olnud liiga lähedal. «Vaadake videopildilt järgi,» üt- les bussijuht meile. Mõtles ilm- selt siis oma bussi sõidukaame- rat.»

Pere kirjeldas Postimehele juhtunut nii: «Mina sõitsin rat- taga rattarajal teisipäeva lõuna ajal Pärnu maanteel suunaga linna poole, olin ületanud rist- miku ja möödusin inglise kol- ledžist, kui minu ette rattaraja- le sõitis buss. Keeras kohe rat- taraja peale, mis seal niigi kit- sas on. Oli poole rattaraja peal

selle lõigu peal, mis jääb Vaba- duse platsi ja Georg Otsa täna- va vahele. Ma pidin aeglustama, ohtlik oli. Seal oli tema ja tram- mi vahel ruumi küll.»

Pere kirjelduse järgi jõudis ta bussile järele, kui see oli seis- ma jäänud. «Koputasin bussiju- hile akna peale, bussijuht ei tei- nud lahti,» rääkis Pere. «Koputa- sin teisegi korra, ei teinud bussi- juht ikka lahti. Läksin bussi ette, koputasin aknale, bussijuht avas akna. Küsisin: kas pidite sõitma seal rattaraja peal? Sõitsite mul- le ette, aga mulle tundus, et teil oli ruumi seal trammivahes sõi- tes küll.

Siis ta midagi seal ütles, ma ei kuulnud, liiklusmüra oli suur. Ta ütles, et tal oli kaamera, et sealt saab pärast järele vaada- ta. Me saime eesti keeles asjad aetud, ma ei tea, mis ta ema- keel oli. Ütlesin, et väga kena, ja läksin edasi. Tahtsin bussijuhi käest küsida, miks ta seda tegi ja kas ta pidi seda tegema, et see

oli ohtlik minu vaatevinklist. See küsimus jäi lahtiseks. Mingit sõi- mamist polnud, kohe kindlasti ja kahtlemata mitte.»

Tallinna linnaliinibusse hal- dava ASi Tallinna Linnatrans- port juht Kaido Padar ütles, et kuigi sel tänavalõigul liigub tun- nis kümneid busse, õnnestus tal siiski mõne tunniga õige buss üles leida ja selle pardakaame- ra salvestist vaadata.

«Siit on hästi näha jah, et buss on rattarajal. Igal juhul va- bandame abilinnapea ees,» üt- les Padar. «Seal on tõesti kitsas koht, aga jalgratturit ei tohi oh- tu seada. Helistasin Perele, ta ei võtnud vastu, saatsin SMSiga va- banduse.»

Padar leidis, et vahejuh- tumist võib ka kasu olla. «See on hea õppematerjal, kuidas tramm, buss ja jalgrattur täna- vale ära mahuvad,» märkis ta. «Need tänavad lähevad üm- berprojekteerimisse, saab seda teadmist arvesse võtta.»

Estonia teatri ees klaaskohvikus avanes pilt, kus abilinnapea Pärtel-Peeter Pere sõtkus rattaga peatusesse sõitnud bussi kõrvale ja koputas aknale. Siis parkis oma ratta bussi ette, läks bussijuhipoolse akna juurde

ja pealnägija hinnangul pahandas. FOTOD: ERAKOGU

Rattaentusiastist Tallinna abilinnapea klaaris vastasseisu bussijuhiga

ÜLLE HARJU ajakirjanik

Toilas inimesi stardipüstoliga hirmutanud mees suri

M ees, keda politsei läinud suvel Toi- la pargis tulistas, sest ta oli möödu-

jaid stardipüstoliga ähvardanud, suri augusti lõpus, kuid põhju- seks polnud politseiniku tekita- tud kuulivigastused.

«Mehe surma põhjuseks ei olnud relva kasutamise tagajär- jel tekkinud vigastused,» kinni- tas Viru ringkonnaprokuratuu- ri pressinõunik. Surma täpse- maid põhjusi prokuratuur kom- menteerida ei saa, sest tegemist on delikaatsete isikuandmetega.

Augustis reageeris politsei väljakutsele, mille järgi paugu-

tas Toila pargis pingil istunud Konstantin stardipüstolit ning sihtis sellest möödujat, kellel oli kaasas kaks last. Kuna mees ei reageerinud politsei korralduse- le relv maha panna, vaid hakkas seda hoopis korrakaitsjate poole suunama, tulistas üks politseini- kest meest. Kannatanule anti ko-

hapeal esmaabi ning kiirabi toi- metas ta haiglasse, kus tema sei- sund tunnistati raskeks ning te- da opereeriti.

Uurimine tuvastas, et polit- sei tegutses määrustepäraselt.

«Mees oli haiglas umbes kaks nädalat, kuid meil puudub täpne teadmine, mis kuupäeval

ta koju lubati. Pärast seda on po- litsei saanud mõningaid teateid, kuidas mees on avalikus linna- ruumis joobnuna kõrvaliste ini- meste rahu häirinud,» ütles Ida prefektuuri pressiesindaja.

27. augustil saatis ringkon- naprokuratuur Viru maakohtus- se süüdistusakti, milles süüdis- tab Konstantini mitmes avaliku korra raskes rikkumises, mille ta sooritas relvaga ähvardades.

4. mail oli ta teinud stardi- püstolist Kohtla-Järvel korter- maja lähedal kuus lasku õhku, 8. juunil Jõhvis Tsentraalkesku- ses kolm lasku ning väljas kes- kuse juures veel kaks.

Augusti lõpus surnud Kons- tantini kohta on teada, et ta oli aastaid narkosõltlane.

ERIK KALDA ajakirjanik, Põhjarannik

Hind sisaldab käibemaksu Allikas: Elering

Pärtel-Peeter Pere Tallinnas Pärnu maanteel bussi ees väntamas.

Bussi pardakaamera salvestis. FOTO: TLT

Bussi pardakaamera salvestiselt on näha, et buss sõitis tõesti rattara-

jal. FOTO: TLT

Sellel Toila par-

gis asuval pingil

juhtus 8. juunil

tragöödia, kui

politsei möödu-

jaid stardipüsto-

liga hirmutanud

mehe vastu rel-

va kasutas.

FOTO: ERIK KALDA/

PÕHJARANNIK

8 | Postimees, 2. oktoober 2024 Toimetaja Katrin Ringo, valis@postimees.eeVÄLISMAA

Saksamaa tabas kaitsetööstuses nuhkinud hiinlanna

● Saksamaa teatas, et võttis kin- ni logistikafirmas töötava hiinlan- na Yaqi X.-i, keda süüdistatakse rii- gi kaitsetööstuse järele nuhkimises ja Hiina salateenistuse heaks luu- reagendina tegutsemises. Väideta- valt kasutas ta oma positsiooni info kogumiseks sõjavarustuse ja -per- sonali transpordi kohta, mis oli seo- tud ühe Saksa relvafirmaga. Läinud aasta keskpaigast tänavu veebrua- rini edastas ta korduvalt infot Leip- zigi/Halle lennujaama lendude, las- ti ja reisijate kohta Hiina luuretee- nistuse töötajale Jian G.-le. Viimane vahistati luuramises kahtlustatuna aprillis, kui ta töötas paremäärmus- liku erakonna Alternatiiv Saksamaa- le (AfD) eurosaadiku Maximilian Krahi Brüsseli büroos. AFP/BNS

Zeit: Scholz soovib Putiniga telefoni teel rääkida

● Saksamaa kantsler Olaf Scholz soovib pärast kaheaastast pausi Vene liidri Vladimir Putiniga telefo- nitsi rääkida, kirjutab valitsusallika- tele tuginedes Die Zeit. Kõne kor- raldamist kaalutakse väljaande alli- kate sõnul novembris Brasiilias toi- muva G20 kohtumise eel, kuid veel pole vestlust ametlikult taotletud. Mis teemal Scholz Putiniga vestelda soovib, Zeit ei kirjutanud. PM

Leedus alustas tööd riigikaitse- fond, kuhu saab annetada

● Leedus alustas tegevust riigikait- sefond, kuhu kõik Leedu kodani- kud, ettevõtted ja organisatsioonid saavad veebis annetusi teha, valida võib ka püsimakse. Fon- di loomise nägi ette 1. oktoobrist kehti- ma hakanud kaitse- fondi seadus, mil- le eesmärk on tõs- ta kaitse rahastamine kolme protsendini SKTst. Kaitseminister Laurynas Kasčiūna- se (pildil) sõnul kasutatakse fon- di raha sõjaväediviisi ja tankipatal- joni loomiseks, jalaväe lahinguma- sinate ostmiseks ja õhutõrje tugev- damiseks. BNS

Zürichis sai pussitamises viga kolm viieaastast last

● Šveitsis Zürichi linnas sai teisi- päeval noarünnakus viga kolm last, neist üks raskelt, teatas politsei ja lisas, et pidas kinni Hiina kodani- kust kahtlusaluse. Rünnak leidis aset keskpäeva paiku Berninastras- sel, kui lasteaiatöötaja oli koos las- tega lasteaia poole teel ja noaga mees neile ootamatult kallale tun- gis. Üks poiss sai raskelt ja kaks mõõdukalt vigastada, kõik ohvrid olid viieaastased. Lasteaiatöötaja reageeris otsekohe, koos ühe teise mehega tegi ta ründaja kahjutuks ja pidas ründajat kinni kuni pääs- teteenistuste saabumiseni, teatas politsei. AFP/BNS

MAAILM. POSTIMEES.EE

15 000 noort vanuses 15–26 aastat, kes praegu ei õpi ega tööta, tuleb Lätil tööturule meelitada.

Ukraina ei vaja Venemaa sihtmärkide vastu suunatud vasturünnakute korraldamiseks USA luba. USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller

Raevukas orkaan Helene paiskas Ühendriikide kaguosa kaosesse

Möödunud nädala lõpus Florida osariigis maabunud ja kokku kuut USA kaguosariiki räsinud orkaanis sai surma 130 inimest, ent hukkunute arv võib kasvada.

S ajad inimesed on se- nini teadmata ka- dunud, kuna nad ei saanud katast- roofiolukorras oma asukohast lahku-

da ning nendega ei ole suude- tud ühendust saada. Torm pek- sis puruks teele jäänud kodud, ettevõtted ja taristu ning võttis maha sidevõrgu.

Valge Maja sisejulgeoleku- nõunik Liz Sherwood-Randall hoiatas esmaspäeval, et orkaan Helene ohvrite arv võib dras- tiliselt tõusta, vahendas AFP. «Tundub, et hukkunuid võib olla kuni 600,» rääkis ta.

Viimase 50 aasta USA üheks kõige ohvriterohkemaks orkaa- niks tituleeritud Helene purus- tuste jäljed hakkasid alles ei- le pärast maru täielikku vaibu- mist USA kagu- osas välja paist- ma, sest lõpuks hakkas üleuju- tatud piirkonda- des vesi aeglaselt taanduma.

«Näeme vaid hävitatud maja- de rususid. Hävinud hooned. Ümberkeeratud autod,» kir- jeldas Põhja-Carolinas asu- va Asheville’i linnapea Esther Manheimer CNNile. «Elektri- liinid näevad välja nagu spa- getid. Kogu seda kaost, mis siit

paistab, on raske kirjeldada. See näeb välja nagu postapokalüp- tiline stseen.» Manheimergi tõ- des, et hukkunute arv kasvab. «Olen kuulnud lugusid jõe ää- res vooluga kaasa kantud ma- jadest, kus olid inimesed sees.»

Kõige rängemalt saigi ma- rus pihta 94 000 elanikuga Asheville’i linn, mis oli veel eile muust maailmast ära lõigatud. Osariigis hukkus orkaanis 56 inimest, nendest 40 Asheville’i peale vajunud tulvavetes ja maalihkes. «Ma olen neis mä- gedes sündinud,» ütles 55-aas- tane Tim Taylor The Washing- ton Postile linna püstitatud aju- tises varjupaigas, kuhu ta jõu- dis toitu ja gaasi otsides. «See on ebareaalne.»

Praegu on muust maailmast ära lõigatud Asheville’is kõige suuremaks mureks toidu, joo- givee ja ravimite puudus.

Purustuste tee Neljanda kategooria orkaaniks paisunud Helena tabas Flori- da rannikul elavaid ameerikla- si möödunud nädala neljapäeva hilisõhtul. Maru maabus Flori- da osariigi pealinna Tallahassee lähistel. Ranniku raputamise jä- rel suundus orkaan tormiks vai- budes sisemaale.

Florida lahe ääres elav Bria- na Gagner rääkis BBC ajakirja- nikule, kuidas vesi esialgu vaik- selt nende majja voolas ja nad

üritasid esi- mese korru- se mööblit eest ära tassida. Korraga käis aga kõva kär- gatus ja seejä- rel valgus vesi majja juba pa- hinal. «Vaata- sime üksteise-

le otsa. Vett lihtsalt vajus sisse,» sõnas Gagner. Kodust tuli Gag- neril, tema pereliikmetel ja lem- mikloomadel lõpuks välja ujuda, sest vesi tõusis kiiresti õlgadeni. Floridas tõusis veetase lõpuks kuni 4,5 meetrit, vahendas BBC.

«Oleme nagu sõjatsoo- nis,» kirjeldas olukorda Flori- da 900 000 elanikuga Pinella- se piirkonna šerif Bob Gualtie- ri. «Tormist maha jäänud ran- najoon pole kunagi selline väl- ja näinud.»

Inimesed said Floridas sur- ma põgenemisteel kas puude al- la jäädes või tormi poolt asfal- dist välja kistud liiklusmärki- dega kokku põrgates, kirjutas CNN. Eile oli elektrita veel li- gi kaks miljonit majapidamist. Põhja-Carolinas suleti ligi 400 maanteelõiku.

Orkaani saabudes ulatus rannikul tuule kiirus hooti ku- ni 225 kilomeetrini tunnis. Sise- maale tüürides rebis maru en- dale teed murdes puid ja pühkis eest elektritraate, tõi välja The New York Times.

Reedel orkaan vaibus veidi, ent tormituuled märatsesid ja samal ajal kallanud paduvihm uputas ja kergitas jõgesid Geor- gias ning Põhja- ja Lõuna-Caro- linas. Tennesse osariigis asuva Erwini haigla katusele veeupu-

tuse tõttu lõksu jäänud 58 pat- sienti ning arstid ja õed pääste- ti reedel helikopteritega. Geor- gia osariigis registreeriti vähe- malt kaks orkaani varjus ringi tuisanud tornaadot, viitas BBC.

Tuulekeerised rahunesid tsükloniks ja püsisid pühapäe- val lõpuks Tennessee osarii- gi kohal. Sadu aga jätkus ning õhuniiskus ei langenud, kirju- tas The New York Times. Eri- olukord kuulutati välja ka Ala- bama osariigis.

Alles eile said USA sünop- tikud Kagu-Ameerikas elavaid inimesi rahustada, et maru on selleks korraks möödas, ja eva- kueeritud inimesed hakkasid koju naasma, et purustusi hin- nata ning rämpsu ja risu koris- tama hakata.

Helene põhjustatud majan- dusliku kahju ulatust hinnatak- se praegu kuni 100 miljardi dol- lari suuruseks.

Kuigi kohalikud ametiasu- tused andisid tormi eelhoiatu- se juba kolmapäeva õhtul ja ini- mestel paluti valmistuda äär-

muslikeks ilmastikuoludeks ja üleujutusteks, paljud ikkagi ala- hindasid orkaani purustusjõu- du, kirjutas The Washington Times. «Sellel on kliimamuutu- se sõrmejäljed,» vahendas leht Põhja-Carolina osariigi klima- toloogi Kathie Dello sõnu.

Poliitiline turbulents Täna sõidab orkaan Helene laastatud piirkondadesse USA president Joe Biden, teatas Val- ge Maja.

Vabariiklaste presidendi- kandidaat Donald Trump jõu- dis juba Bidenit ja tema partei- kaaslasest Põhja-Carolina ku- berneri süüdistada, öeldes, et nood ignoreerivad katastroofi, vahendas AFP.

Sellele vastas Biden üleeile: «Et asi selgeks teha, siis Trump valetas, ja kuberner ütles tal- le samuti, et ta valetab. Põhjus, miks ma selle peale vihastasin, on see, et ta annab mõista, nagu me ei teeks kõike, mis võimalik. Me teeme,» kinnitas Biden pres- sikonverentsil.

President lubas tormiohvri- tele riigi abi andmist jätkata nii kaua, kui seda peaks vaja mine- ma. «Jätkame ressursside and- mist, sealhulgas toitu, vett, side- pidamis- ja esmaabivahendeid,» ütles Biden Valges Majas. «Me oleme olemas, nagu ma ütle- sin – ja ma mõtlen seda tõsiselt –, nii kaua, kui läheb vaja selle ülesande lõpule viimiseks,» sõ- nas viimaseid nädalaid ametis olev USA riigipea.

CNN kirjutas, et lisaks Bi- denile hoitakse presidendikan- didaate Kamala Harrist ja Do- nalt Trumpi orkaanipurustuste ja inimeste päästeoperatsiooni- dega jooksvalt kursis.

Kokku saabus orkaanipiir- konda ligi 1500 päästetöötajat ja 940 katastroofipiirkonnas ini- meste otsimisele spetsialisee- runud eksperti. Inimestele oli abiks 8000 USA rannikuvalve liiget. Päästeoperatsioonidel on abiks ka rahvuskaart, kinnitas Pentagon.

Dustin Holmes (paremal) hoiab elukaaslasel Hailey Morganil käest kinni ning koos nelja-aastase Kyle Rossi (vasakul) ja seitsmeaastase Aria Skyega liigub pere Helene järel üleujutatud kodu poole Floridas Crystal Riveris. FOTO: PHELAN M. EBENHACK/AP/SCANPIX

Kodust tuli Gagneril,

tema pereliikmetel ja lemmikloomadel lõpuks välja ujuda, sest vesi tõusis kiiresti õlgadeni.

Orkaan Helenega kaasnenud paduvihmad tekitasid üleujutusi ja veetase püsis pikalt kõrge. Põhja-Carolinas asuvat Asheville’i taba- nud ootamatus tulvavees hukkus 40 inimest.

Möödunud reedel maabus neljanda kategooria orkaan Helene ma- rutuultega Florida rannikul, pildudes kohalike kaatrid majaesistele.

KÜLLI KAPPER kylli.kapper@postimees.ee

ÜLEVAADE

FO

TO : JO

E R

A ED

LE / G

E T T Y I M

A G

E/ A

FP / SC

A N

P IX

FOTO: BILLY BOWLING/EPA/SCANPIX

Tallahassee

Atlanta Augusta

Asheville

Charlotte

Tampa

GEORGIA

A M E E R I K A Ü H E N D R I I G I D

B A H A M A

VIRGINIA

LÄÄNE- VIRGINIA

PÕHJA- CAROLINA

LÕUNA- CAROLINA

FLORIDA

MISSISSIPPI

LOUISIANA

TENNESSEE

KENTUCKY

30. sept

29. sept

26. sept

28. sept

ALABAMA

MEHH I KO

L AH T

AT L AND I

OOK E AN

USA kaguosariike laastas möödunud nädala lõpus orkaan Helene Kuues osariigis sai surma 130 inimest, sajad inimesed on senini tead-

mata kadunud, elektrita on üle 2 miljoni majapidamise, puudus on

toidust ja joogiveest.

300 km

Allikas: Graphic News

Toimetaja Katrin Ringo, valis@postimees.ee VÄLISMAA Postimees, 2. oktoober 2024 | 9

Värske NATO peasekretär Mark Rutte lubas Ukrainale tugevat toetust

Iisraeli relvajõud teatasid maavägede sissetungi alustamisest Liibanoni, et hävitada šiiidi rühmituse Hezbollah taristu Sinise joone lähedal.

L igi 30 asulat Liiba- noni lõunaosas said eile hommikul Iis- raeli armeelt (IDF) evakueerimiskor- ralduse, mis tuleb

kiiresti täita. «IDF ei taha teile viga teha ja omaenda turvalisu- se huvides peate kohe kodudest evakueeruma. Kõik, kes on Hez- bollah’ liikmete, rajatiste ja la- hinguvarustuse läheduses, sea- vad oma elu ohtu,» teatas juudi- riigi armee avalduses.

Elanikele antud suuniste jär- gi tuleks neil liikuda umbes 50 kilomeetrit põhja poole, Awa- li jõe teisele kaldale. Awali jõgi asub Sidonist veidi põhja pool, tunduvalt kaugemal piirkon- nast, mida praegu lahingutsoo- niks loetakse.

Pole selge, miks tuleb elani- kel minna nii kaugele, samuti jääb arusaamatuks, miks mõne- le asulale anti evakueerimiskor- raldus, aga teistele mitte, kuigi need asuvad samas piirkonnas.

Veidi varem teatas IDF, et on alustanud piiratud operat- siooni Hezbollah’ vastu Liiba- noni lõunaosas, jätkates samal ajal suurtükirünnakuid piiriala- dele ja õhurünnakuid Beirutile. «Need sihtmärgid asuvad pii- rilähedastes asulates ja kujuta- vad endast otsest ohtu Iisraeli kogukondadele Iisraeli põhja- osas,» ütles IDF. Juudiriigi ar- mee sõnul mobiliseeriti operat- sioonideks Liibanonis veel neli reservbrigaadi.

Spekulatsioone peagi alga- vast invasioonist tekitas juba es- maspäeval see, et Liibanoni väed taandusid hilisõhtul oma posit- sioonidelt umbes viie kilomeet- ri võrra. See viitab omakorda, et riigi sõjavägi ei kavatse Iisrae- li-Hezbollah’ konflikti sekkuda, kirjutab Times of Israel.

Piiratud operatsioon Samas väitsid nii Hezbollah kui ÜRO rahuvalvemissioon Liiba- nonis (UNIFIL) eile, et riigi lõu-

naosas maavägede sissetungi täheldatud ei ole, kuigi Iis rael teatas, et korraldas seal piira- tud ulatusega operatsioone. Ka Liibanoni sõjavägi kinnitas: «Me ei ole näinud mingit Iisraeli jõu- dude tungimist Liibanoni terri- tooriumile.» Iisraeli meedias on need väited ümber lükatud.

Times of Israeliga rääkinud Iisraeli ametniku sõnul teavitati maavägede sissetungist Amee- rika Ühendriike ja selgitati, et selle eesmärk on eemaldada riigi põhjapiirilt Hezbollah’ po- sitsioonid, et luua tingimused diplomaatilise- le lahendusele, mille järgi šiiidi rühmituse jõud surutakse teisele poole Litani jõge, mis on vasta- vuses 2006. aasta Liibanoni sõja lõpetanud ÜRO resolutsiooniga.

Ilmselt Ühendriikide rahus- tamiseks teatasid kaks juudiriigi ametnikku väljaandele Axios, et maavägede sissetung saab ole- ma nii ajaliselt kui territoriaal-

selt piiritletud ega ole mõeldud Lõuna-Liibanoni okupeerimi- seks.

Osana operatsiooni etteval- mistustest on Iisraeli eriüksu- sed korraldanud juba mitu kuud reide kahte riiki eraldava Sini- se joone lähedal asuvatesse tun- nelitesse, et koguda teavet Hez- bollah’ suutlikkuse kohta enne maavägede sissetungi.

Juudiriigi sõjavägi avaldas, et on eelmise aasta oktoobrist ala-

tes teinud Liiba- noni üle 70 eri- üksuste reidi, selle käigus on jõutud ligi tu- hande Hezbol- lah’ rajatiseni, millest mõned asuvad piirist

mitme kilomeetri kaugusel. Reidide käigus hävitati šiii-

di rühmituse relvi ja taristut, kuid otsekokkupõrkeid Hez- bollah’ võitlejatega väidetavalt ei toimunud, kirjutab Times of Israel. Muu hulgas leiti ja tehti kahjutuks Iraanis toodetud rel- vastust.

Kuigi varem on Washing- ton väljendanud muret, et ise- gi piiratud sissetung toob kaa- sa eskalatsiooniohu, paistis Val- ge Maja nüüd väljendavat toe- tust Iisraeli tegevusele. Ühend- riikide kaitseminister Lloyd Aus- tin teatas eile, et vestles telefo- nitsi juudiriigi ametivenna Yoav Gallantiga ning «tegi selgeks, et Ühendriigid toetavad Iisraeli õi- gust enesekaitsele».

«Me nõustusime, et piiri- lähedase ründetaristu lammu- tamine on vajalik, kindlusta- maks, et Liibanoni Hezbollah ei saa korraldada 7. oktoobri stii- lis rünnakuid Iisraeli põhja- poolsetele kogukondadele,» üt- les Austin telefonikõnes Penta- goni transkriptsiooni järgi.

Väidetavalt teavitas IDF es- maspäeval ka ÜRO rahuvalve- missiooni kavast korraldada pii- ratud ulatusega sissetunge Lii- banoni. Hispaania, mis UNIFILi juhatab, teatas, et Iisrael peab maavägede sissetungi peatama.

«See on vastuvõetamatu konflikt ja see peab nüüd lõppe- ma. Me ei saa laskuda sinna, et

sõda on normaalne viis, kuidas inimesed Lähis-Idas üksteise- ga suhtlevad. Rahu saavutami- seks on ainult üks moodus: rah- vusvahelise humanitaarõiguse austamine. See vägivalla spiraal peab lõppema,» ütles Hispaania välisminister José Manuel Alba- res eile.

Tõsised tagajärjed UNIFIL märkis omalt poolt, et Iisraeli vägede tungimine Liiba- noni rikub Liibanoni suverään- sust ja territoriaalset terviklik- kust ning läheb vastuollu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioo- niga 1701, mille järgi pidi Iisrael Liibanoni lõunaosast täielikult taanduma.

ÜRO väljendas eile muret Iisraeli maaväe operatsioonide pärast Liibanoni territooriumil ning hoiatas ulatusliku mais- maasissetungi tagajärgede eest.

«Ülekeeva relvastatud vägi- valla tingimustes Iisraeli ja Hez- bollah’ vahel on tagajärjed tsi- viilisikutele olnud juba kohuta- vad – ja me kardame, et Iisra- eli ulatuslik maismaasissetung

Liibanoni tooks kaasa vaid suu- remad kannatused,» ütles ÜRO inimõiguste büroo kõneisik Liz Throssell Genfis ajakirjanikele.

Throssell osutas, et juba en- ne hiljutist eskalatsiooni oli Iis- raeli vasturünnakute tõttu Lii- banonis hävinud või kahjusta- da saanud mitukümmend tu- hat elamut. «Tervishoiuasutused on kahjustada saanud, kümme protsenti Liibanoni tervishoiu- keskustest on suletud,» ütles ta.

Eelmise aasta oktoobrist on Liibanonis hukkunud 44 ja saa- nud viga 111 tervishoiutöötajat. Neist 14 sai surma ainuüksi vii- mase kahe päeva jooksul, vahen- dab BNS.

Hezbollah ründas eile vastu- seks Iisraeli kesk- ja põhjaosa üle 30 raketiga, mis jõudsid kuni Tel Avivini. Pingestunud julgeoleku- olukorra tõttu kehtestas Iis rael avalikkusele uued piirangud, muu hulgas ei tohi vabas õhus koguneda korraga üle 30 ja ruu- mides üle 300 inimese. Samuti võib töö- ja õppetegevus toimu- da ainult paigus, kust häire kor- ral jõuab kiiresti varjumiskohta.

E ndine Hollandi peami- nister Mark Rutte ütles eile NATO peasekretäri ametikohta üle võttes,

et allianss ei loobu Kiievi toeta- misest ja Ukraina koht on NA- TOs.

«Mida rohkem me Ukrainat praegu aitame, seda kiiremini see lõpeb,» ütles vastne peasek- retär pressikonverentsil. «Pu- tin peab mõistma, et me ei an- na alla, et me tahame Ukraina- le võitu.»

Vastates ajakirjanike küsi- musele prioriteetide seadmi- se kohta alliansi peasekretä- ri ametikohal, märkis Rutte, et «esimesel kohal on nimekirjas Ukraina».

«Minu teine esimus on tu- gevdada meie toetust Ukraina- le ja tuua see NATO-le veelgi lä- hemale, sest ilma tugeva iseseis-

va Ukrainata ei saa pikaajalist julgeolekut olla,» tõi Rutte välja oma töö peasuunad.

Ta sõnas, et mõistis 2014. aastal pärast lennuki MH17 allatulistamist isiklikust ko- gemusest, et «Ukraina tüli ei piirdu rindejoonega». «Seetõt- tu peame andma oma panu- se. Peame täitma Washingto- ni tippkohtumisel kokku lepi- tud paketti: väejuhatus, rahali- sed lubadused ja Ukraina pöör- dumatu tee liikmeks saamise poole,» ütles Rutte.

Mis puudutab Ukrainale sea- tud piiranguid kaugmaarelvade kasutamise vallas, ütles Rutte, et toetab jätkuvalt eelmise pea- sekretäri Jens Stoltenbergi seisu- kohta, et Ukrainal on õigus anda lööke Venemaa sügavusse legi- tiimsete sihtmärkide pihta, kuid piirangute tühistamise saab ot-

sustada vaid seesuguseid relvi tarniv riik.

«Ärgem unustagem, et Uk- raina peab kaitsesõda, ja see tä- hendab, et Ukrainal on õigus end kaitsta. Ja nagu me teame, siis rahvusvahelise õiguse järgi

ei lõpe see õigus piiril. Ukraina enesekaitseõiguse toetamine tä- hendab, et nad saavad rünnata ka seaduspäraseid sihtmärke ag- ressori alal. Lõppkokkuvõttes on iga liitlase enda otsustada, kuidas ta Ukrainat toetab,» ütles Rutte.

Rutte kavatseb töötada ka selle nimel, et «hoida NATO tu- gevana ja tagada, et meie kait- sevõime jääks tõhusaks ja võim- saks kõikide ohtude vastu», sa- muti tugevdada kollektiivkaitset ja heidutust.

«Selleks vajame rohkem jõu- de, millel on paremad võimalu- sed ja kiirem innovatsioon. See nõuab rohkem investeeringuid, sest selleks, et teha rohkem, peame rohkem kulutama. Sel- lele, kui tahame eesseisvate väl- jakutsetega toime tulla ja oma miljardit inimest turvalisena hoida, ei ole tasuta alternatiivi,» selgitas ta.

Kolmandana nimetas pea- sekretär partnerluse tugevda- mist Euroopa Liiduga ning rii- kidega üle maailma, mis jagavad samu huve ja väärtusi.

«Ma pärisin tugeva liidu. Mu

kallis sõber Jens, tänan sind. Kallid ametivennad, ma kavat- sen igati jätkata head tööd, mil- le olete viimastel aastatel algata- nud, ja olen otsustanud valmis- tada NATO ette tuleviku välja- kutseteks,» ütles Rutte.

Ametist lahkuv peasekretär Stoltenberg andis Ruttele üle va- sara, mille kinkis alliansile 1963. aastal Island ja mida kasutatakse NATO erilistel istungitel.

«Viimati kasutati seda siis, kui meil oli vanas peakorteri hoones üle tee viimane minist- rite kohtumine, ja seejärel ka- sutasime seda täna. Kas kasuta- da seda iga päev, on teie otsus- tada. See on viikingivasar. Kal- lis Mark! Palun võta see vasar ja luba mul kutsuda sind asu- ma Põhja-Atlandi Nõukogu esi- mehe kohale,» ütles Stoltenberg. AFP/Interfax/BNS

Iisraeli relvajõudude tehnika eile Liibanoni piiri ääres. FOTO: AHMAD GHARABLI / AFP / SCANPIX

Ametist lahkuv NATO peasekretär Jens Stoltenberg (paremal) andis Mark Ruttele üle sümboolse vasara. FOTO: JOHN THYS/AFP/SCANPIX

Juudiriigi sõjavägi

avaldas, et on eelmise aasta oktoobrist alates teinud Liibanoni üle 70 eriüksuste reidi.

MARGUS PARTS margus.parts@postimees.ee

ÜLEVAADE Iisrael kavatseb põhjapiiri Hezbollah’ jõududest puhastada

10 | Postimees, 2. oktoober 2024 MAJANDUS Toimetaja Margus Mihkels, majandus@postimees.ee

Läti kavandab laialdast aktsiisitõusu

● Järgmisel aastal on Lätis kavas tõsta kütuse, karastus- ja alkohool- sete jookide aktsiisimäära ning ala- tes 2027. aastast ka tubakatoodete aktsiisi, näevad ette rahandusminis- teeriumi kooskõlastamisele esitatud aktsiisiseaduse muudatused.

Ministeerium märkis, et maksu- määrade ülevaatamine on vajalik tööjõumaksust saadava tulu vähe- nemise osaliseks korvamiseks ja eelarvetulu suurendamiseks tingi- mustes, kus välis- ja sisejulgeoleku ning muude oluliste meetmete tagamiseks on vaja raha. Kavanda- tavate muudatuste tulemusena lae- kub riigieelarvesse 2025. aastal 42,87 miljonit eurot. BNS

Peaminister on majanduse osas optimistlik

● Eesti peaminister Kristen Mic- hal (RE, pildil) väljendas teisipäeval Facebooki otse-eetris optimistlikku suhtumist riigi majandusse, rõhu- tades, et kuigi Eesti on läbi elanud keerulised aastad, on nüüd oodata kasvu.

Michali sõnul on Eesti majandus pöördepunktis, kus prognoositakse 2–3 protsendi suurust kas- vu. «See on siuke lauge kasv. Meie partnerite juures on samamoodi sellist kasvu oodata,» märkis Michal ja lisas juurde, et juba järgmise aas- ta alguses ja käesoleva aasta lõpus hakkab majanduses ilmnema hel- gemat nooti.

Peaminister rõhutas, et koduma- japidamiste olukorra paranemine on samuti oluline. Michali sõnul on euribori määrade alanemine juba avaldanud positiivset mõju, võimal- dades peredel rohkem raha alles jätta. PM

Tallinna korteri ruutmeetri hind pöördus langusele

● Tallinna korteri keskmine ruut- meetri hind langes septembris aastavõrdluses ligi 4,9 protsenti, 2911,57 eurole, augustiga võrreldes oli langus 5,4 protsenti. Ruutmeet- ri mediaanhind langes aastaga 2,6 protsenti, 2758,01 eurole, kuuvõrd- luses oli hinnalangus 5,9 protsenti, selgus maa-ameti statistikast. Kok- ku tehti Tallinnas möödunud kuul korteritega 717 tehingut, mille kogu- summa oli 114,5 miljonit eurot. Kuu varem oli 730 tehingu kogusum- ma 124,1 miljonit eurot, 2023. aas- ta septembris tehti pealinnas kor- teritega 665 tehingut kogusummas 112,1 miljonit eurot. BNS

MAJANDUS24. POSTIMEES.EE

Ärikinnisvarafirma Restate omaniku Ardi Roosimaa sõnul on ärikinnisvara sektor pärast kaheaastast madalseisu taas elavne- nud. Ta räägib, et era- sektor on kulud kokku tõmmanud, et nad saaksid oma tegevust jätkata, kuid selle taustal kasvatab avalik sektor end jätkuvalt edasi.

Ä rikinnisvaraga te- geleval kontser- nil Restate on sel- lel sügisel haka- nud eelmiste aas-

tatega võrreldes tunduvalt pa- remini minema. «Me oleme ol- nud ahelkriisis aastaid järjest, alates 2019. aasta lõpust,» rää- gib Roosimaa. Ta lisab, et nad ei jätnud kriiside ajal ühtegi ob- jekti pooleli ning arvestasid, et üürnike leidmine büroopinda- dele võtab rohkem aega. Enne kriisi leiti üürnikud sageli enne hoone valmimist.

Septembri keskpaigas sõl- mis ettevõte vaid nädala jooksul lepinguid 5000 m² üüripindade- le koguväärtuses 500 000 eu- rot, mis näitab positiivseid mär- ke nii firma kui terve ärikinnis- varaturu jaoks. «Turu meeleolu on muutunud. Me istusime ala- tes eelmise aasta algusest olu- korras, kus kõik tehingud lükati edasi,» sõnab Roosimaa.

Tema sõnul on muutuse põhjuseks Euroopa Keskpanga intressileevendused ja ettevõtjate soov taas äri kasvatama hakata. Roosimaa selgitas, et kinnisva- rasektoris on väga suur osakaal pangalaenudel – laenuintressi- de vähenemine tähendab väik-

semaid laenumakseid ning see- läbi rohkem vaba raha.

Restate’i üürnikud on lõvi- osas keskmised ja väiksed fir- mad, kellel vaja kontori- ja lao- pinda ligi 300 ruutmeetri jagu.

Maksudega majandust ei elavda Roosimaa sõnul pole valitsuse plaanitavatel maksutõusudel suurt mõju, kuid need tõstavad siiski hindu. «Käibemaksumuu- datus sai kõvasti meediakära, aga lõppkokkuvõttes läheb see lihtsalt lõpptarbija hinda sisse ja tasandub seal kiiresti ära,» ütleb Roosimaa peagi saabuva kaheprotsendilise käibemaksu tõusu kohta.

Kuid Roosimaa sõnul on suurem probleem see, et Ees- ti on kaotanud rahvusvahelises konkurentsivõimes ning mak- sutõusud ja uued maksud, näi- teks kaheprotsendiline kasumi- maks, süvendavad muret veelgi. «Ilmselgelt meie konkurentsi- võime sellest ei võida, kui mak- sud lähevad keeruliseks. See meie ettevõtetele tuge ei an- na,» tõdeb ta.

«Ma arvan, et maksusüstee- mi lihtsus, mis kunagi oli Ees- ti eelis välisinvestorite vaates, on tänaseks kadunud ja asemele on tulnud rägastik,» lisab Roo- simaa.

Lisaks häirib teda asjaolu, et valitsus pole suutnud avalikku sektorit märkimisväärselt kär- pida. «Mulle tundub, et sellel ajal, kui me maksudega suru- me inimesi ja ettevõtjaid põlvili, pole avalikus sektoris näha, et vastutust võetakse. See igikes- tev avaliku sektori kasv ja jär- jest suurenev administratiivsete kohustuste pealepanek on liht- salt kummastav. Selleks, et see ralli saaks kesta, võtame me et- tevõtjatelt ja inimestelt tänaval kolm nahka.»

Roosimaa on pannud tähe- le ka ametnike üleolevat suh- tumist kinnisvaraettevõtjates- se. «Ma olen ka ise olnud aru- telul, kus ametniku suust tule-

vad avaldused, et arendajatel on raha nagu putru. Natuke piinlik ja kurb on selliseid asju kuulda. Me oleme ennast koomale tõm- manud, et projektid töötaksid,» kirjeldab Roosimaa.

Ta märgib, et 130 miljoni eurone kärbe, mida valitsus ka- vandab, on muidugi väike, ent

möönab samas, et iga kärbet on keeruline teha. Kuid Roosi- maa sõnul on aastaid kestnud trend, et avalik sektor suureneb ja maksukoormus langeb järjest vähemate peale.

Ta ei väida siiski, et kõik, mida valitsus praegu teeb, mõ- jub ettevõtlusele halvasti. Posi-

tiivse külje pealt toob ta välja, et erinevalt eelmisest madalsei- superioodist kinnisvarasektoris on meil nüüd Rail Balticu näol suurprojekt, mis hoiab paljusid firmasid elus.

Maksutõusude aegu ikka ja jälle kõneks tulev võimalik kin- nisvaramaks Roosimaa hinnan- gul nende äri suurt ei mõjutaks, kuna Restate’i ärimudeli järgi ostetakse maad selleks, et sel- lele ehitada ja edasi müüa, mit- te ei hoita maad jõude, oodates selle väärtuse tõusu. Küll aga mõjutaks see neid ettevõtteid ja eraisikuid, kellel palju kinnis- vara, mis pole aktiivses kasutu- ses. «Selles mõttes on kinnisva- ramaks hea, et siis ei jääda vara otsa istuma,» sõnas ta.

Kellele büroohooned kerkivad? Koroonakriisi ajal räägiti pal- ju, et ärikinnisvara on langev turg, sest kodukontori popu- laarsus suureneb ja firmad ei vaja enam nii suurt kontoripin- da kui varem. Roosimaa ütleb aga, et juba koroonakriisi ajal said nemad aru, et kodukon- toris töötamine sageli ei sobi. «See oli nagu katseklaasieks- periment: saadame inimesed koju ja vaatame, kas nad saa- vad samamoodi edasi töötada. Meie ettevõttes selgelt ei saa- nud,» räägib Roosimaa.

Ta tõdeb, et on ametikohti, mis on paljuski automatiseeri- tud, näiteks raamatupidami- ne või analüütika, ja seal võib kaugtöö sobida. «Aga kui sul on vaja kollektiivset arutelu, kus sa pead tiimiga koos töötama, siis ühist meekonnavaimu üleval hoida ei saa. See puudutab eel- kõige väikseid ja keskmise suu- rusega ettevõtteid, kes on vä- hem standardiseeritud, pigem loovad,» sõnab Roosimaa. Ta li- sab, et loovad ideed sünnivad enamasti teistega koos istudes ja asju arutades. «Suurem osa inimesi vajab, et neil oleks selge distsipliin, ja neil on vajadus olla kuskil kohal,» märkis ta.

Ardi Roosimaa sõnul on ärikinnisvarasektor hakanud pärast madal-

seisu taas elavnema ning selle üheks põhjuseks on asjaolu, et ini-

mesed on hakanud naasma kontoritesse. FOTO: EERO VABAMÄGI

Kinnisvaraarendaja: valitsus lükkab rasket koormat nõrgemate turjale AIMUR-JAAN KESKEL ajakirjanik

Kinnisvarakontsern Restate

• Eesti ettevõtjate omanduses olev kinnisvarakontsern Restate tegeleb ärikinnisvara arenduse ja üürileandmisega Tallinnas ning Harju- ja Raplamaal. Kontserni kuuluvad Restate Property Developers OÜ ( kinnisvaraarendus), Restate Property Advisors OÜ (müük ja nõusta- mine) ja valdusfirma Restate OÜ.

• Ardo Roosimaale kuulub 10 protsenti Restate Property Advisors OÜst.

• Kontsernile kuuluvad muu hulgas Tänassilma äripark Tallinnas Nõm- me linnaosas ja Luige kaubanduskeskus Tallinna külje all.

• 2022. aastal olid Restate OÜ tulud kokku 10,5 miljonit, kasum 6,7 mil- jonit eurot. 2023. aasta majandusaasta aruannet veel esitatud pole. Restate Property Advisors OÜ jäi 2023. aastal ligi 600 000-eurose müügitulu juures veidi üle 100 000 euroga kahjumisse. Restate Pro- perty Developers OÜ aga teenis 2023. aastal kasumit üle 2,4 miljoni ning aasta jooksul teenitud tulud olid kokku ligi pool miljonit.

Üha rohkem Eesti elanikke arvab end keskklassi hulka

Swedbanki rahaasjade teabekes- kus tellis uuringu, saamaks tea- da, kui suur peab olema sissetu- lek, et olla Eesti mõistes jõukas, vaene või kuuluda keskklassi.

Uuringust joonistus välja, et end keskklassi liigitavate elani- ke arv on viimase kuue aasta- ga kasvanud 20 protsendipunk- ti, ulatudes pea pooleni Eesti ela- nikkonnast. «Võrreldes varase- mate aastatega on märgata, et inimesed hindavad oma hak- kamasaamist selgelt positiivse- malt,» ütles Swedbanki rahaas- jade teabekeskuse juht Mari-Liis

Jääger. «Kui 2022. aastal pidas end keskklassi kuuluvaks 33 protsenti vastanu- test, siis tänavu lausa 49 protsenti.»

Uuringus osalenute arvates kuulub keskklas- si inimene, kelle keskmi- ne netosissetulek jääb 2100– 3013 euro vahele. 2022. aastal peeti keskklassi kuuluvaks ini- mest, kelle sissetulek jäi vahe- mikku 1884–2911 eurot.

Uuringus osalenutel palu- ti anda hinnang oma pere koh- ta ehk valida, kas nad kuulu- vad majandusliku olukorra järgi kõrgemasse keskklassi ehk jõu- kate sekka, keskklassi, madala-

masse keskklassi või puudust kannatavate hulka.

Kõrgemasse keskklassi lii- gitas end kuus protsenti vasta- nutest, kelle hulgas olid eelkõi- ge üle 2000-eurose sissetule- kuga inimesed. Teistest sageda- mini liigitasid end kõrgemasse

klassi 18–34-aastased ja Tallin- na elanikud.

Keskklassi liigitasid end pea- miselt 35–49-aastased inime- sed, kes teenivad samuti valda- valt üle 2000 euro või vähemalt 1100–2000 eurot. Seejuures on

end keskklassi liigitavate elani- ke vanus ajas kasvanud.

Madalamasse keskklassi liigitas end 39 protsenti vasta- nutest, kes teenivad peamiselt 801–1100 eurot kuus, elavad väikelinnas ja on 50–74-aasta- sed. Puudust kannatavaks või vaeseks pidas end kuus prot- senti vastanutest, peamiselt 50–74-aastased inimesed, kel- le sissetulek on kuni 800 eurot

kuus. Ennast vaeseks pidajate hulk on languses.

Kuid nagu öeldud – tegemist on tajutava kuuluvusega kesk- klassi, tegelike sissetulekute jär- gi võiksid Swedbanki hinnangul kuuluda Eestis keskklassi ini- mesed, kelle netosissetulek jääb 1100–1900 euro vahele.

Kuna meile meeldib end naabritega võrrelda, siis Leedus peab ennast keskklassi kuulu- vaks 51 protsenti vastajatest ja Lätis 40 protsenti. Lätis peab ennast vaeseks 13 ja Leedus ka- heksa protsenti vastanutest.

SANDER SILM sander.silm@postimees.ee

Airobot Technologies 2,200 – Arco Vara 1,340 +0,75 Bercman Technologies 1,280 – Coop Pank 1,938 +0,31 EfTEN Real Estate Fund 18,550 +0,54 Ekspress Grupp 1,010 +1,81 ELMO Rent 0,156 –0,64 Enefit Green 2,912 +0,28 Grab2Go 0,230 – Harju Elekter Group 4,660 – Hepsor 4,820 +1,90 Infortar 39,600 –0,13 J.Molner 19,100 +0,53 LHV Group 3,290 +2,17

Linda Nektar 5,700 – Merko Ehitus 16,580 –0,12 Modera 4,000 – Nordecon 0,588 +3,34 Nordic Fibreboard 0,966 +4,55 PRFoods 0,98 +1,87 Punktid Technologies 0,396 – Robus Group 0,254 –8,63 Saunum Group 2,170 – Silvano Fashion Group 0,950 – Tallink Grupp 0,582 –0,17 Tallinna Sadam 1,060 – Tallinna Vesi 10,100 +0,50 TextMagic 3,960 –0,75 TKM Grupp 9,610 –0,10 Trigon Property Development 0,540 +0,75

Austraalia dollar 1,6040 –0,78

Brasiilia reaal 6,0377 –0,21

Bulgaaria lev 1,9558 0,00

Hiina jüaan 7,7807 –0,90

Hongkongi dollar 8,6181 –0,87

Iisraeli uus seekel 4,1262 0,00

Jaapani jeen 159,3700 –0,28

Kanada dollar 1,4986 –0,97

Norra kroon 11,7305 –0,29

Poola zlott 4,2853 0,15

Rootsi kroon 11,3145 0,13

Rumeenia leu 4,9759 0,01

Šveitsi frank 0,9394 –0,48

Suurbritannia nael 0,8319 –0,42

Taani kroon 7,4578 0,02

Tšehhi kroon 25,2720 0,35

Türgi liir 37,9185 –0,92

Ungari forint 397,8300 0,24

USA dollar 1,1086 –0,98

Vene rubla kurssi Euroopa Keskpank ei avalda

BÖRS EUROOMX TALLINN

1800

mai 2024

juuli 2024

sept 2024

nov 2023

jaan 2024

märts 2024

1688,5 ▲ +0,55%

ELEKTRI HIND

24,13 senti/kWh ▲ +170,57%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Madalam: 9,722

Kõrgem: 60,991

2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 240 kellaaeg

NORD POOL

Hind sisaldab käibemaksu Allikas: Elering

senti/kWh

Loe ka JUHTKIRJA LK 12

MAJANDUS Postimees, 2. oktoober 2024 | 11Toimetaja Margus Mihkels, majandus@postimees.ee

E uroalal aeglustus aas- tainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi sep- tembris augustiga võr-

reldes 0,4 protsendipunkti, 1,8 protsendile ja jääb nüüd alla Eu- roopa Keskpanga kahe protsen- di eesmärgi. See avab keskpan- gale võimaluse baasintresse taas alandada.

Euroala inflatsiooni aeglus- tumisele septembris andis tu- geva tõuke energia odavnemi- ne. Nafta ja autokütuste odav- nemine tõi hoolimata maagaa- si kallinemisest ka energiahin- nad keskmiselt kuus protsen- ti alla. Hinnatõusu panustasid aga kõige enam, neljaprotsendi- se kasvuga teenu- sed. Järgnesid 2,3 protsendiga toi- du-, joogi- ja tuba- kakaubad ning 0,4 protsendiga töös- tuskaubad.

Kuna hinna- tõusu tempo lan- ges alla keskpankade seatud eesmärgi, siis eeldatavasti jul- gustab see Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu intressimäära- sid allapoole tooma. Kui varem eeldati, et intresse alandatakse sel aastal kolmandat korda alles detsembri kohtumisel, siis nüüd

ootab suur osa ekspertidest, et järgmine baasintresside alan- damine tuleb juba 17. oktoobril.

Soome Danske Banki analüü- tik Antti Ilvonen märgib, et pank ootab EKP-lt nüüd ka oktoobris 25-punktilist langust. Kokkuvõt- tes usub pank, et EKP alandab intressimäärasid sel aastal veel kaks korda ja järgmisel aastal neli korda. «Hoiuseintressimäär, mis on praegu 3,5 protsenti, langeb järgmise aasta lõpuks seega ka- hele protsendile,» ennustas Ilvo- nen Kauppalehtis.

LHV Panga makroanalüütiku Triinu Tapveri sõnul lähtub EKP väga tugevalt inflatsiooniprog- noosist. «Aasta viimastel kuudel hinnakasv euroalal ilmselt siis- ki kiireneb energiahindade ma- dala baasefekti tõttu,» arvas ta. «Kuigi septembri hinnakasv oli euroalal juba langenud alla ka- he protsendi eesmärgi, ei julgeta

oodatava hin- nakasvu kiire- nemise kartu- ses ilmselt kii- ret langetuste teed minna. Seal taga on kartus, et lii- ga kiiresti int-

resse langetades hakkab inflat- sioon taas kasvama. Kuid kind- lust intresside jätkuva langeta- mise osas peaks vaatamata sel- lele juures olema.»

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lisas, et intressi- määrade alandamise tõenäosus

oktoobris on suurenenud. «Sa- mas alusinflatsioon, millest on välja jäetud toidu- ja energia- hinnad, ja mis näitab hinnasur- vet põhiinflatsioonist isegi pa- remini, aeglustub väga vaevali- selt ning oli septembris veel 2,7 protsenti,» hoiatas ta.

Vaatamata sellele on Mertsi- na sõnul turuootus EKP intres- simäära kärpe suhtes juba ok- toobris tõusnud 90 protsendi- ni. Veel möödunud nädalal oli see 40 protsenti. Ka euribor lan- geb kiiresti ja turuootus euribo- ri suhtes on üha madalam. Kuue

kuu euribor on möödunud aas- ta oktoobrisse jäänud tipust (4,1 protsenti) alanenud juba enam kui protsendipunkti võrra ehk 3,1 protsendini. Futuurid näita- vad aga selle aasta lõpuks lan- gust koguni 2,7 protsendini.

«Võrreldes eelmise aasta ok- toobriga on 80 protsendil Swed- banki klientidest vähenenud elu- asemelaenu kuised tagasimak- sed juba kuni 50 eurot ja lisaks veel 12 protsendil 51–100 eurot,» ütles Mertsina «Laenukoormuse vähenemine suurendab tasapisi majapidamiste ostujõudu. Elu-

asemelaenud on aga ligi veeran- dil Eesti majapidamistest.»

Nagu tavaks, oli euroala rii- kide võrdluses Eesti hinnakasv septembris kiireimate hulgas. «Eesti tarbijahindade 3,2-prot- sendine kasv septembris oli aastases võrdluses ootuspära- ne. Kuises võrdluses hinnad ise- gi langesid 0,3 protsenti,» lausus Mertsina. Mitteenergiatööstus- kaupade kallinemine on sel aas- tal kiiresti aeglustunud ja ener- giahinnad alanevad. Nii maail- maturu naftahind kui ka Eesti elektri turuhind olid septemb-

ris aastatagusega võrreldes ma- dalamad. «Samas on teenuste, mis moodustavad kolmandiku meie tarbimiskorvist, inflatsioon olnud kiire,» rõhutas ta.

Tugevamat kasvu on Mertsi- na sõnul näidanud sideteenus- te, tervishoiu, hariduse ja alko- holi hind, kuid toiduainete, rõi- vaste ja jalanõude, transpordi ja eluasemega seotud hindade kasv on olnud väiksem.

Aasta viimastel kuudel peaks tema hinnangul Eestis hinna- tõus aastases võrdluses kiirene- ma. «Selle taga on paljuski baas- efekti mõju, kuid ka inimeste üha suuremad hinnakasvuootused,» leidis Mertsina. «Oktoobri algu- sest tõusis Elektrilevi võrgutasu, mis samuti annab inflatsioonile hoogu. Järgmise aasta maksutõu- sud kiirendavad hinnakasvu aga veelgi. Kui sel aastal jääb kesk- mine hinnakasv tublisti alla nel- ja protsendi, siis järgmiseks aas- taks prognoosime üle neljaprot- sendilist hinnakasvu.»

Triinu Tapver ennustab, et Eesti hinnatõus jääb ka järgne- vatel aastatel euroala keskmisest kõrgemaks. «Eelkõige on siin roll maksutõusudel, mis hinda- sid järgmistel aastatel kasvata- vad. 2025. aasta hinnatõus võib jääda seetõttu isegi ligi viie prot- sendi juurde. Samal ajal prog- noositakse euroala keskmiseks 2,2 protsenti. Sama muster jääb ka 2026. aastaks, kus Eesti hin- nakasv ületab kolm, euroalal aga 1,9 protsenti.»

ERKKI ERILAID majandusajakirjanik

Hinnatõusu raugemine euroalal toob laenuvõtjatele igatsetud kergenduse

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

Kui euroalal aeglustus

aastane hinnatõus au-

gusti 2,2 protsendilt

septembris järsult

1,8 protsendile, siis

Eestis tõusid hin-

nad aastavõrd-

luses sama pal-

ju kui augus-

tis, 3,2 prot-

senti.

Euroala

inflatsioon

septembris

Inflatsiooni aeglustumine annab Euroopa

Keskpangale võimaluse langetada int-

ressimäärasid julgemalt. See viib üha

madalamale ka Eesti kodulaenude

baasintressi – kuue kuu euribori.

Belgia

Holland

Eesti

Kreeka

Horvaatia

Slovakia

Portugal

Malta

Küpros

Euroala

Saksamaa

Austria

Hispaania

Läti

Prantsusmaa

Itaalia

Luksemburg

Soome

Sloveenia

Leedu

Iirimaa

Hinnatõusu raugemine

toob kaasa intresside languse

m ä rt

s

a p r

m a i

ju u n i

ju u li

a u g

se p t

a p r

m a i

ju u n i

ju u li

a u g

se p t

o k t

o k t

n o v

d e ts

ja a n

v e e b r

m ä rt

s

Euroala inflatsioon võrreldes

eelmise aasta sama kuuga

6 kuu euribor

EKP baasintress, hoiustamise

püsivõimaluse intressimäär

4,5%

3,3%

3,2%

3%

3%

2,9%

2,6%

2,1%

1,9%

1,8%

1,8%

1,8%

1,7%

1,6%

1,5%

0,8%

0,8%

0,8%

0,7%

0,4%

0,2%

6,9%

2,4%

3,267%

3,0%

4,0%

3,75%

3,105%

2,6%

2,0%

3,25%

3,67%

4,004%

2023 2024

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Euroalal andis inflatsiooni

aeglustumisele septembris tugeva tõuke ennekõike energia odavnemine.

12 | Postimees, 2. oktoober 2024 Toimetaja Erkki Bahovski, tel 666 2264, arvamus@postimees.eeARVAMUS

A S U T A T U D 1 8 5 7

Vene kodanike valimisõigus ja sõda

Peremehed tulevad tagasi

K uigi kõigile oli teada, et ve­ nekeelne haridussüsteem on ebamõistlik, kallis ja jul­ geoleku seisukohast ka eba­

otstarbekas, jätkasime sellega 30 aastat. Selle küsimuse lahendami­ se sundis peale alles Ukraina vastu lahvatanud agressioonisõda. Samuti teadsime, et Venemaa kasutab siinset monumentaalkunsti ära vaenu õhu­ tamiseks. Ka selle probleemi lahen­ das Venemaa rünnak Kiievi valluta­ miseks.

See viimane on küll lahendatud poolikult, sest hoonete puhul on la­ hendus teostamata ning Estonia lae­ maalilgi on endiselt sõdurid, kes sel­ le teatri 1944. aastal puruks pom­ mitasid. Aga palun ärme jääme selle probleemi ja Venemaa kodanike vali­ misõiguse lahendamisel ootama Ve­ nemaa järgmist sõjalist avantüüri.

19. septembril arutasid parteid taas Venemaa kodanike valimisõigu­ se äravõtmist. Jõuti selleni, et viiest osalenud parteist kolm toetasid vali­

misõiguse kaotamist ning kaks olid vastu. Reformierakond kinnitas kir­ jalikult, et nemadki toetavad. Seega on erakondadest selle poolt, et Ees­ ti kohalike omavalitsuste valimistel ei saaks osaleda Venemaa ja Valgeve­ ne kodanikud, Isamaa, Eesti 200, EK­ RE ja Reformierakond, ning vastu sei­ savad sotsiaaldemokraadid ja Kesk­ erakond.

Enamasti viidatakse valimisõigu­ se säilimise kaitsel põhiseadusele. Põ­ hiseaduse paragrahvi 156 lõige 2 üt­ leb, et kohaliku omavalitsuse voliko­ gu valimistel on seaduses ette näh­ tud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa­alal püsivalt elavad isikud. Seda käsitletakse absoluutse­

na, aga kui seadus ei sätesta õiguse olemasolu, siis seda ka ei ole. Püsivalt elavad mingi omavalitsuse maa­alal ka näiteks ajutise elamisloaga isikud, aga nendele valimisõigus ei laiene.

Tuleb arvestada, et meie ebasta­ biilne naaber on ebastabiilne ka sise­ miselt. See võib aga tähendada rän­ desurvet. On rändesurvet, mida me suudame kontrollida, ja samuti on sellist, mida me ei suuda.

Olukord, kus meil on mingi ka­ tastroofi tagajärjel Venemaalt 50 000 sisserändajat, ei ole ulme. Vaada­ ke, kui palju on meil põgenikke Uk­ rainast, ja meil ei ole isegi ühist piiri. 2023. aastal saabus meile sisserände­ ga üle tuhande Venemaa kodaniku.

Valimisõiguse tekkimiseks läheb aega – nii umbes viis aastat. Kas ole­ me valmis selleks, et neil tekib aja jooksul valimisõigus? Me ei tea, mil­ lises maailmas me ka kahe aasta pä­ rast elame, ning valimisõiguse kü­ simuse lahendamiseks ei tohi jääda ootama uut sõda. Tegutseme nüüd!

K asvav keskklass on üks kindlamaid tagatisi demo­ kraatia normaalseks toimi­ miseks, kuid tuleb küsida,

kas sellest piisab või peame arves­ tama ka muude teemadega, näiteks väärtustega.

Esmaspäeval avalikustatud Swed banki tellitud küsitlus näitas, et 49 protsenti ehk ligemale pooled Eesti elanikud peavad end keskklas­ si kuuluvaks. See tähendab, et võrd­ luses kuue aasta taguse seisuga on keskklassi kasv olnud 20 protsendi­ punkti. Järelikult on Eesti inimes­ te jõukus jätkuvalt suurenenud, se­ da vaatamata vahepealsele Covidi­ kriisile ja täiemahulise Ukraina sõja puhkemisele. Vaatamata ka sellele, et mitmendat kvartalit järjest on Eesti majanduskasv olnud miinusmärgiga.

Statistiliselt ei pruugi kõik siiski selge olla. Swedbank ütleb, et statis­ tilistel andmetel on keskklassi kuu­ luva inimese netosissetulek 1100– 1900 eurot, aga uuringutes osalenu­ te arvates on see kõrgem ehk 2100– 3013 eurot. Järelikult tuleb tulemus­ se suhtuda mõningase ettevaatuse­ ga. Ja me näeme, et hoolimata jõuku­ se kasvust on kuulda ka palju nuri­ nat – eelmisel nädalal seisid Toom­ peal näitlejad, kelle palk jäi justkui

statistika toetatud keskklassi sisse, aga kes sellegipoolest polnud rahul saadava palgaga.

Võibolla on keskklassi kasv olnud seotud ka kuuluvustundega. Parem on ikkagi kuuluda keskklassi kui vaeste hulka. Olulise määratlusmõõ­ dikuna annab küsitlus ka omaniku­ tunde – 80 protsenti küsitletuist on oma eluruumi omanik. Võib arvata, et Eesti on olnud juba piisavalt kaua uuesti iseseisev, et paljud on suut­ nud maksta tagasi kodulaenu ja saa­ nud eluruumi omanikeks. Seega, pe­ remehed tulevad tagasi. Kodulaenu lõppemine tähendab paljudele suure tõenäosusega, et vabaneb raha välis­ maareisideks, mida Swedbanki kü­ sitlus ka näitas.

Ajalooliselt on keskklassi kadu­ mine või vaesumine olnud palju­ de kataklüsmide katalüsaator. Nat­

sid tulid võimule 1933. aastal Saksa­ maal, sest suur depressioon oli vä­ hendanud keskklassi sissetulekuid. Siitpeale hakkas juuri ajama ka hea­ oluriigi kontseptsioon – vaesumine tähendab peaaegu alati olemasoleva valitsuse kukutamist.

Kuid me oleme oma elujärje­ ga 21. sajandis ja peame küsima, kas keskklassist ehk majanduslikust mõõtmest piisab riigis rahu säilita­ miseks. Näeme sedagi, et vaimsel pinnal on tegemist ikka suure po­ larisatsiooniga, kus paljude inimes­ te väärtushinnangud asuvad skaa­ la eri otstes, olgu tegemist samasoo­ liste abielude, Covidi­piirangute või immigratsiooniga. Suhtumine Uk­ raina sõtta on olnud küll enamikus Ukrainat toetav ja seda on näidanud ka eesti inimeste massiline abi Uk­ rainale (eks ole seegi tõestus kesk­ klassist, sest on, mida ukrainlaste­ le anda).

Suure tõenäosusega pakub kesk­ klassi uuring vaid ühe võtme ühis­ konna mõistmiseks. Kuigi see po­ le ainumäärav, on samas ikkagi rahustav teada, et ligemale pooled inime­ sed paigutavad end kesk­ klassi ning nende arv kasvab.

JUHTKIRI

Kuid me oleme oma elujärjega 21. sajandis ja peame

küsima, kas keskklassist ehk majanduslikust mõõtmest

piisab riigis rahu säilitamiseks.

Nafta hinna langus võib raputada maailma

A jal, mil maailma tähelepa­ nu keskmes on Ukraina, Gaza ja Liibanoni lahingu­ tandritel toimuv, on väljas­

pool asjaomaseid majandusharusid vaevu märgatud hiljutist energiahin­ dade langust, millel võivad olla aga ettearvamatud tagajärjed. Energia­ hinnad on sageli globaalseid kriise kujundav tegur ja kui viimaste kuu­ de nafta ja maagaasi hinna langus ei osutu mitte hetkeliseks, vaid püsi­ vaks suundumuseks, võib selle mõ­ ju olla võrreldav laiaulatusliku konf­ likti omaga.

Viimase aasta jooksul on mit­ med tegurid, sealhulgas USA Föde­ raalreservi intressimäärade alan­ damine, Hiina majanduse raskuste märgid ja mure Euroopa majandus­ kasvu pärast, aidanud kaasa naf­ ta hinna järkjärgulisele langusele 73 dollarile 120 dollarilt barreli koh­ ta pärast Venemaa sissetungi Uk­ rainasse 2022. aasta veebruaris. In­ vestorid ja analüütikud ei ole sa­ mas kindlad, kas see on pikaajaline trend. Lisaks ebaselgusele, mil mää­ ral reageerivad OPECi liikmesriigid, eelkõige Saudi Araabia, sellele hin­ nalangusele ning sanktsioone väl­ tida püüdva Venemaa läbipaistma­ tule rollile, võivad mitmed muud tegu­ rid tuua kaasa suu­ ri muutusi ülemaa­ ilmsetel energiatur­ gudel.

Ü ks oluli­ sim nende seas on USA

muutumine viimase viie aasta jook­ sul energia netoimportijast juhtivaks nafta ja gaasi eksportijaks. See, mil määral annab USA energiaalane ise­ varustatus Washingtonile rohkem võimalusi kaasa rääkida globaalse­ te energiahindade asjus, pole esialgu veel selge. Kuid stsenaarium, mille kohaselt USA saab energiaturu aren­ gut oma strateegilistes huvides üm­ ber kujundada, võib nõrgestada Sau­ di Araabiat ja teisi OPECi riike.

Kui praegune energiahindade langus osutub püsivaks, oleks sellel tohutu mõju igale maailma piirkon­ nale. Kuid lisaks oleks sel tõsised ta­ gajärjed kolmele olulisele arengu­ faktorile, mis on praeguste geopolii­ tiliste kriiside ja globaalse poliitili­ se muutuse keskmes: sõjalist laiene­ mist taotlevad au-

toritaarsed režiimid, kodusõjast laas­ tatud haprad rii-

gid ja arenenud de­ mokraatlikes rii­ kides roheenergia­ le üleminekut ta­ gavad tehnoloogilised ümberkorral- dused. Kiirenev nafta ja gaasi hinna langus võib kõik need kolm suundu­ must strateegilises plaanis tasakaa­ lust välja viia

E nergiahindade püsiva langu­ se kõige järsemat mõju tunne­ taksid naftat eksportivad au­

toritaarsed režiimid, kelle eesmärk on laiendada oma mõjusfääri, ka ter­ ritooriumi agressiivse hõivamise teel. Selle kõige ehedam näide on Vene­ maa. President Vladimir Putini re­ žiim sõltub otseselt energia ekspor­ di tuludest, et pidada üheaegselt val­ lutussõda Ukraina vastu ja säi­ litada majanduslik heaolu tase­ mel, kus nafta tootmise tasu­ vuse hinnaks on arvestatud üle 94 dollari barreli kohta.

Nii nagu nafta hinna langus 1980. aastatel pani Nõukogude Liidu tohutu majandusliku sur­ ve alla, seisaks Putini režiim sil­ mitsi karmide strateegiliste va­

likutega, mida kõrged naftahinnad on aidanud tal vältida. Kuigi selline dünaamika ei pane tõenäoliselt Pu­ tinit loobuma kinnisideest hävitada Ukraina, võib surve, mida see aval­ daks Venemaa majandusele, vähen­ dada tema suutlikkust jätkata kurna­ missõda.

E nergiahindade languse dünaa­ mika, mis väljub OPECi kont­ rolli alt, avaldaks destabilisee­

rivat mõju ka teistele ambitsiooni­ katele autoritaarsetele riikidele. Olu­ korras, kus nafta hind kõigub 50 ja 60 dollari vahel barreli kohta, on ras­ ke ette kujutada, kuidas Saudi Araa­ bia saaks jätkata ekstravagantset linnaehituse ja majandusmuutus­ te programmi, mis on kroonprints Mohammed bin Salmani võimu le­ gitimeerimise keskmes. Samamoodi raskendaks madalam nafta hind juba praegu USA sanktsioonide all vaevle­ val Iraani teokraatlikul režiimil välti­ da majandushäireid, mis võivad õhu­

tada koduseid rahu­ tusi ja ühtlasi pii­ raks oluliselt Iraa­ ni võimet rahastada Lähis­Ida piirkond­ likuks domineeri­ miseks vajalikke vä­ gesid.

Nafta hinna lan­ gus destabiliseeriks

ka energiat tootvaid riike, kes ju­ ba niigi ägavad korruptsiooni ja tsi­ viilkonfliktide all. Liibüas teravdaks hinnalangus rivaalitsevate relvasta­ tud rühmituste vahelist võitlust naf­ ta ja gaasi infrastruktuuri kontrol­ li üle, mis viiks suure tõenäosusega mitmel rindel peetava kodusõja taas­ puhkemiseni kogu riigis.

K ui keskmine autojuht maksab tanklas vähem, kui algselt oo­ dati, tuleb leida uusi stiimu­

leid elektriautode massilise kasu­ tuselevõtu soodustamiseks, mis on paljude rohelise ülemineku stratee­ giate peamine eesmärk. Ja laiemad tarbijate käitumise muutused, mis on vajalikud sügavamate majandus­ like reformide saavutamiseks, nõua­

vad palju madala­ mate energiahinda­ de tingimustes ak­ tiivsemat riiklikku sekkumist nii Eu­ roopas kui ka Põh­ ja­Ameerikas. Kui­ gi USA, ELi ja ise­

gi Hiina rohepöörde protsessides on palju muutujaid, on tõenäoline, et paljud süsinikuvaba majanduse edendamiseks kavandatud poliitili­ sed algatused ei peaks praegusel ku­ jul vastu nii suurele kulusurve muu­ tusele.

Olgugi et tegemist on nii olulise osaga ülemaailmsest majanduskor­ rast nagu energiahinnad, oleks eks­ lik väita, et geopoliitilised arengud sõltuvad ainuüksi sellest.

Autoritaarsete režiimide saa­ tuse, raskustes olevate ühiskonda­ de või süsinikuneutraalsetele tarne­ ahelatele ülemineku puhul on pal­

ju teisi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi tegureid, mis on võrd­ selt olulised. Nafta­ ja gaasihinda­ de kokkuvarisemine ei peata oo­ tamatult Putini režiimi jõupingu­ tusi Ukraina vallutamiseks, ei ta­ ga otsustavat võitu ühele või teise­ le poolele Liibüas ega takista täie­ likult üleminekut süsinikuvabale majandusele.

LOE KA

LK 10

U R

M A

S N

E M

V A

L T S JO

O N

IS T A

B

Kui keskmine autojuht maksab

tanklas vähem, kui algselt oodati, tuleb leida uusi stiimuleid elektriautode massilise kasutuselevõtu soodustamiseks.

Kui praegune energiahindade

langus osutub püsivaks, oleks sellel tohutu mõju igale maailma piirkonnale.

CLYDE KULL suursaadik

ERKKI KOORT Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert

PÄEVAKOMMENTAAR

P IK

E M

A L T

L O

E

P O

S T

IM E

E S

.E E

Toimetaja Mart Raudsaar, tel 666 2264, arvamus@postimees.ee ArvAmus Postimees, 2. oktoober 2024 | 13

Suur raha tuleb riiki meelitada

M aailm ei ela enam Adam Smithi aegses külaühis- konnas. Globaalses suur- jõudude mõõduvõtmises

turg paljuski ei toimi. Kõik edukad rii- gid rakendavad ettevõtluspoliitikat, saa- maks täiendavaid töökohti, tehnoloogiat ja kasvatamaks eksporti. Eesti on sellest lõppude lõpuks aru saanud.

Samost ja Aaspõllu hakivad teravalt Eesti poliitikat. Olen nendega enamas- ti üsna ühel meelel. Kuni üle-eelmise pü- hapäevani, mil nad sarjasid riigi suurin- vesteeringute soodustamise kava. Et jäe- tagu nii see kui ka tulumaksustamine ära ja las ettevõtjad ise otsustavad oma ra- ha üle.

Riigid on läbi aegade ettevõtlust kor- raldanud: maksustanud järjel olijaid ja toetanud uute harude väljaarendamist. Ehitanud taristut, andmaks ligipääsu res- surssidele ja turgudele, ning kehtestanud tolle, et hoida konkurente eemal ja lasta kodumaisel tööstusel kasvada. Tuginud strateegilise sihiseade, soodsate laenude ning teadus- ja arendustööga. Külma sõja aegsed suurriikide hiiglaslikud militaar- tellimused sünnitasid enamiku praegu- sest tehnoloogiast alates kiipidest ja lõpe- tades internetiga. See aeg on nüüd tagasi.

A ga innovatsiooniks on võimalu- si ka väikestel. Imeväikesest, Ees- ti valla mõõtu (160 km², 39 000

elanikku) agraarsest Liechtensteinist sai poole sajandiga tööstusmaa, kust pä- rit maailmafirmad Hilti ja Ivoclar. Liech- tensteini valitsus on koos ettevõtetega loonud suurepärase majanduskeskkon- na, toetanud arendusi ja haridust. Tu- lemus? Elaniku kohta Eestist ligi seit- se korda enam eksporti ja priskelt posi- tiivne kaubandusbilanss. Ah et mis viga rikkurriikide kõrval edukas olla?

Kaugel-kaugel keset India ookeani asuv kahe Hiiumaa suurune, kuid tihe- dama (seal elab 1,3 miljonit elanikku) ja kirjuma rahvastikuga Mauritius hakkas 1960ndatel oma suhkrumajandust re- struktureerima. Peaminister kutsus töös- turid laua taha ja pakkus neile soodsaid laene. Riik lõi eksporttootmise tsoonid ja toetas ekspordifirmade loomist. Käima tõmmati ka turism ja hiljem raviteenu- sed. Tulemus? SKT elaniku kohta (ostu- pariteedi järgi) kasvatati 1960. aasta 600-lt dollarit 2023. aastaks 26 588-le (u 2/3 Eesti tasemest). Seda igasuguse välistoetuseta.

Järeldused. Edu tagab toimiv riik ja majanduse nutikas planeerimine. Ees- märgid peavad arvestama muutu- vat keskkonda, olema ambitsioonikad, aga samas realistlikud. Teostuse tagab ametnike professionaalsus ja võime ka- pitalistidega läbi rääkida, aga ka patrio- tism ja korruptsioonist hoidumine.

Eestis takistab tööstuspoliitikat ametkondlik egoism. Igal ministeeriumil on «oma» arendusrahastu, nii et kokku on üle 200 arendusmeetme. Sellest mü- riaadist ei suuda ka kõige võimekamad läbi närida, vähestel ettevõtjatel on sel- lest kasu ja tohutu ressurss läheb nende pudinate administreerimisele.

Et maavalitsused kaotati, sõltub praegune arendustöö oma projektipõhi- ses hektilisuses liialt üksikisikutest. Vaja on märksa süsteemsemat ja suutlikumat eestvedamist.

K uigi Eesti Vabariigi vä- lispoliitiline kurss on olnud muutumatu ja õige, on paljude edu- sammude kõrval vii- mastel nädalatel ha-

kanud silma ka mõned puudujäägid, mis kahjustavad paika pandud suun- da ja Eesti ainumõeldavat, väärtus- põhist välispoliitikat.

Mõne päeva eest toimunud hää- letusel ÜRO Peaassambleel hääletas Eesti Vabariik ilmselt otse välisminis- teeriumist saadud kahtlase väärtu- sega juhtnööride järgi ootamatult re- solutsiooni poolt, mis nõuab okupat- siooni lõpetamist ja okupantide lah- kumist vallutatud territooriumidelt – jutt käib siin Iisraeli okupatsioonist Palestiina aladel. Sellega asus Eesti toetama Rahvusvahelist Kohut (ICJ) ja tema langetatud otsuseid.

Pimesi otsustele takka kiitmine ja hääletustel tuulelipuna käitumi- ne ei käi kokku väärtuspõhise polii- tikaga. Paistab, et välisministeeriumi kõrgetele ametipostidele on end so- kutanud kahjulikud elemendid, kel- le juhtimisel Eesti Vabariik ÜRO hää- letusel kummalist resolutsiooni toe- tas. Õigustatult on mitmed lugupee- tud partei- ja riigitegelased küsinud, kust on tulnud ootamatu kursimuu- tus meie senises välispoliitilises joo- nes.

Riigikogu kui Eesti rahva valitud esindajate kogu väliskomisjoni esi- mees härra Mihkelson on reageeri- nud resoluutselt ja kutsunud komis- joni ette oma tegevusest aru andma ministri ja kantsleri; Euroopa rah- vaste esinduskogu europarlamen- di liige ja varasem Eesti välisminister sotsiaaldemokraat proua Kaljurand on avaldanud mõistmatust, kust on tulnud ootamatu pööre Eesti välis- poliitikas; arusaamatust toimunud poliitikamuudatuse üle on väljenda- nud ka Isamaa partei esimees härra Reinsalu ja paljud teised progressiiv- sed riigitegelased.

Lihtsatele tööinimestelegi, lehelu- gejatele ja uudiste tarbijatele on am- mu selge, et meie välispoliitika ei saa olla edukas, kui mõtlematult, saba- rakuna, tormame hääletama koos enamiku maailma riikidega (asja- le lisab veelgi kurbloolisust, et sama- sugust kummalist ja justkui pime- dat hääletamiskäitumist demonst-

reerisid ka meie oma lähemad naab- rid Lätist ja Soomest koos veel mit- mete teiste konformistlike ELi ja Na- to riikidega; üldse 124 riiki poolt ja 14 vastu).

N agu on õigesti toonitatud, oleme seni seesugustes si- tuatsioonides, kus Euroo-

pa Liidul on kahetsusväärselt puudu- nud ühtine positsioon, alati toetanud meie suurt liitlast USAd, kellega koos hääletas deklaratsiooni vastu ka Eu- roopa Liidu eesistuja Ungari1 – kaua- ne paariariikki paistab olema haka- nud taastama oma mahamängitud välispoliitilist usutavust. Aga Eesti on oma ei tea kust mõjutusi saanud välispoliitilise ladviku survel ajamas täpselt vastupidist kurssi.

Veelgi hämmastavam oli nä- dal varem aset leidnud Eesti riigite- gelaste visiit Hiina Rahvavabariiki, mis ajakirjanduses õigustatult print- sipiaalset hukkamõistu on leidnud. Kõrgetasemelise delegatsiooni koos- seisu kuulusid riigikogu aseesimees Kivimägi, sõprusrühma aseesimees

Kütt, Isamaa volikogu esimees Maas- tik ja teised ametlikud isikud.

Meie rahvale on sügavalt aru- saamatuks jäänud selle visiidi ees- märk, terve see «Hiina külastami- ne ja nendega samas taktis kraaksu- mine» (tsitaadid siin ja edaspidi aja- kirjandusest), seevastu härrad Kivi- mägi, Maastik ja nende kambajõm- mid on leidnud õigustust oma käigu- le nii enne kui veel ka pärast (!) selle toimumist. Eesti väärtuspõhise po- liitikaga ei käi kokku sellisel tase- mel suhtlemine riikidega nagu Hii- na, kes «on oma olemuselt [---] vae- nukas riik» – «Hiinaga kudrutamine muudab meid vähem usutavaks just väärtuspoliitiliselt».

Hiinat on meie ajakirjanduses ta- bavalt võrreldud «karu[ga, kes] roo- jab igal võimalusel meie toanurka ja itsitab, kui meie noruspäi tema hun- nikuid koristame». Sellisega sõbrus- tamine ei tuleks ühelgi poliitikul ju pähe, kui ei meelitaks «veremaitseli- ne raha», mille kõrvad paistavad sel- le tagant, kuidas lihtsameelsetele po- liitilistele ekskursantidele esitlevad hiinlased võimalikult positiivset ku- vandit oma riigist. Sellist tegevust ei saa millegagi õigustada. «Eesti polii- tikud võivad oma tegevusega Puna- Hiina huve teenida, olenemata sel- lest, kas nad ise seda tunnistavad või mitte,» loeme meediast.

Maastiku sõnul tuleks Eestil te- geleda sõprade otsimisega. Kas tões- ti? «Küsimusele, kas Eestil on va- ja sellist sõprussuhet riigiga, kes Uk- raina sõda toetab, vastas Maastik: «Vot sellest ei ole mina küll aru saa- nud, et Hiina riik toetaks Ukrai- na sõda. Ma ei tea, minul puuduvad need andmed.»» Kommentaarid on siin liigsed.

Väliskomisjoni esimees här- ra Mihkelson on üllatunud, kuna vi- siidil osalenud saadikud justkui po- lekski kursis, kelle selja taga Hii- na Ukraina sõjas seisab: «Kui keegi ei ole delegatsioonist siiani aru saa- nud, milline on Hiina roll täna Vene- maa toetamisel ja Venemaa sõjas Uk- raina riigi hävitamises, siis on häs- ti kahju, et ei saada aru, et see roll on väga suur.»

Tuleb anda printsipiaalne hin- nang Puna-Hiina draakonile, kel- le eesmärgiks on muuta Euroopa Lii- du riikide ametlikke hoiakuid Hiina

suhtes positiivsemaks, leida mõtte- kaaslasi samameelselt mõtlevate po- liitiliste voolude seast Euroopas. Aga me ei tohi sellistele provokatsiooni- dele alluda, ja sellepärast on õiglane Eesti ametliku delegatsiooni visiidi- le osaks saanud karm hinnang Eesti partei- ja valitsustegelastelt.

Meie valitsusjuhi seisukoht on selge: «Riigikogule on tekitatud mai- nekahju.» Opositsioonijuhi härra Reinsalu sõnul tuleb «suhtlemise- le Hiinaga vaadata läbi põhimõttelise väärtuskäsitluse».

Õigesti küsitakse, kas seesugu- ne element nagu härra Kivimägi so- bib olema riigikogu juhatuses, kas Isamaa partei tõesti talub Maasti- ku-suguseid oma volikogu eesotsas. Kas piisab avalikust hukkamõistust ja parteilisest noomitusest või tuleks teha väärtuspoliitiline otsus ja need mehed töölt vabastada?

H ärra Kivimägi on nimetanud Hiinat «maailma üheks juht- riigiks», millega väiksema-

tel riikidel «tüli norida ei maksa», ta esindab ekslikku vaadet, justkui oleks «dialoog oluline» – kui mingi suhtlus peakski olema, siis igatahes mitte kivimäelik parlamenditurism. Ei tea, mis ajas küll Kivimäe-sugu- sed elavad, taipamata, et asjalood ja väärtuspõhine poliitika on pidevas muutumises.

Vahest kõige selgema hinnangu on poliitekskursioonile andnud härra Reitelmann Uutes Uudistes: «Et Ees- ti Vabariigi parlamendis tuleb kelle- legi pähe luua Hiina sõprusrühm, on mõistusevastane moraali- ja põhi- mõttelage avantüür. Igaühele on sel- ge, et [---] unustati sellega seoses [---] viimasedki väärtuste riismed, kui neid seltsimeestel üldse oli. [---] Küll esindati maailmarahu, Eesti hu- ve, selgitati meie seisukohti, õigustu- si tuli nagu külluse sarvest, tõsi, kõik kulunud klišeed ja infantiilselt primi- tiivsed.»

Jääme lehelugejatena lootma, et ilmnenud puudused kõrvaldatakse ja me jätkame oma välispoliitikat vää- ramatul kursil.

1 Vastu hääletanud riigid: USA, Iisrael, Ungari, Tšehhi, Belau, Fidži, Mikroneesia, Nauru, Paapua Uus-Gi- nea, Tonga, Tuvalu, Malawi, Argenti- na ja Paraguay.

Meil on puudujääke, härrad!

Kui kogukulud kasvavad, siis ei saa me rääkida kärpimisest. Kolumnist Raul Eamets kirjutab Eesti eelarvest ja selle kärpimisest PM, 01.10

Eesti välispoliitka väärtuspõhisusest ÜRO hääletuse ja riigikogu liikmete Hiina visiidi kontekstis kirjutab Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

● Õigustatult on mitmed lugupeetud partei- ja riigitegelased küsinud, kust on tulnud ootamatu kursimuutus meie senises välispoliitilises joones.

● Veelgi hämmastavam oli Eesti riigitegelaste visiit Hiina Rahvavabariiki, mis ajakirjanduses õigustatult printsipiaalset hukkamõistu on leidnud.

2 MÕTET

KÕVA SÕNA

P öörates pilgu minevikku, ül- latab paljusid tõsiasi, et veel kuuekümnendatel polnud arstide ööpäevaringne haig-

las viibimine sugugi tavapärane. Kui arst ka olemas oli, piirdus tema roll enamasti juba haiglas olevate haigete ravi organiseerimisega. Öine trans- port oli nigel. Sidevõimalused õige tagasihoidlikud.

Paratamatult mõjutas Eesti ter- vishoidu vene kultuur, mille hierar- hilisus on üldiselt tuntud. Seetõttu rajati ENSVs hulganisti erialaspetsii- filist erakorralist abi andvaid asutusi ja vastuvõtupunkte, mis kummasta- valt eksisteerivad tänapäevani. Tule- musena sündis killustunud süsteem, mis kitsaste erialalõikudes oli asja- tundlik, kuid patsiendist tervikpildi kogumine polnud õieti kellegi üles- anne. Killustunud süsteem eksistee- rib Tallinnas veel käesoleval sajandil, mida ilmestavad hulgalised erakor- ralise abi pakkumise punktid, mil- lest igaüks teatud kehaosi ei puutu.

Loe kuidas tahad, aga ööpäeva- ringne abi on jaotatud kaheksa asu- koha vahel. Patsient peab sisseju- hatuseks ise teadma, millist abi va- jab. Teisiti pole olukorda võimalik se- letada, sest silmahaiguste abi asub Kesklinnas, naisteseisundite hinda- mine Kesk- ja Pelgulinnas. Kõrva, ni- na ja kurgu erakorralise seisundiga peab minema Mustamäele. Kodulin- na geograafiatunni lõpetab Haabers- ti servas paiknev psühhiaatripunkt. Seda muidugi juhul, kui psühhiaat- ril ei teki kahtlust, et teie seisund va- jab täpsustamist. Siis tuleb teid Mus- tamäele tagasi viia.

K õik erakorralise abi punktid on tänaseks vähemalt osali- selt mehitatud alakvalifitsee-

ritud töötajatega. Arstide nime all töötavad arstiteaduse üliõpilased. Formaalselt määratakse neile ju- hendaja, kes neid kunagi sisuliselt ei juhenda ega kontrolli. Nii ongi üli- õpilaste ainsaks päästeeks tellida võimalikult palju labori- ja radioloo- gilisi uuringuid. Ise on nad sõbrali- kud ja osavõtlikud ning patsientide- le see meeldib. Tervisekassa maksab kõik kinni ja probleemi põhimõtteli- selt ei ole. Seetõttu kaotasingi min- gil hetkel täielikult lugupidamise igasuguste ravikvaliteedkomisjoni- de vastu. Inimesed istuvad, räägi- vad ja põgenevad. Kuidas õieti pida- da normaalseks olukorda, kui tööta- ja sosistab, et ta seda patsienti ei ta- haks? Närvihaiguste õppetsüklit po- le ta veel läbinud.

Ometi pole ükski seisund kunagi nii hull, et midagi ei saaks lahenda- da. Ma ei tea, kes ja kuidas peaks se- da otsustama, aga (Suur-)Talinn va- jab vaid ühte erakorralise meditsii- ni üksust. Korraliku ja kaasaegset.

Me ei suuda ehitada Tallinna Haiglat. Aga sellise üksuse suudame kindlas- ti luua. Koondades sinna kokku per- sonali Tallinna kiratsevatest erakor- ralise abi punktidest, saame tuge- va ja mitmekülgse ajude kontsentrat- siooni. Koha, kus töötavad keeruka- tes olukordades karastunud arstid. Koha, kus tööpõhimõtted ja kliinili- ne käsitlus on ühtlane. Peamine on, et taas ei alustataks arutelu sõnapaa- riga «ei saa». Meditsiinitehnikat on meil palju. Puudu on kvaliteetne or- ganiseerimine.

K ui otsuseid sellest vallast ei sünni, siis elu seisma ei jää. Tööd alustab robotanalüsaa-

toriga veenitehnik. Ta võtab vereana- lüüsid ja söödab need moodsasse la- borirobotisse. Sellesse samasse, mis on juba kõigis Eesti haiglates kasutu- sel. Tunni pärast saate vastused. Ise küsimus on muidugi asjaolu, et ana- lüüsitulemuste mõistmiseks on ikka- gi vaja eriharidust.

Tallinn vajab ühte erakorralise arstiabi punkti

GARRI RAAGMAA Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor (SDE)

MÄRT PÕLLUVEER erakorralise meditsiini arst

PLANEERIME RIIKI

14 | Postimees, 2. oktoober 2024 FOOKUS Toimetaja Erik Aru, tel 666 2264, arvamus@postimees.ee

M aapiirkondade elamispindade kättesaadavuse probleemi ana- lüüsides on esi- mene katkiham-

mustamist vajav pähkel, kas maa- le kolimise soodustamine on üld- se vajalik. Kas tegemist on maapiir- kondade probleemiga? Või puudutab see samavõrd linnu? Kes peaks olema subjekt, kes tegutseb elamispindade kättesaadavuse parandamise nimel?

Hõlbus oleks suunata pilk riigi poole ja nõuda maale kolimise rattaid käima panevat raha. Tugev riik saab tugineda inimestele, kes iseendaga hakkama saavad, mitte kes lunivad, käsi pikalt ees, lapsehoidjariigilt abi ja toetusi järgmise igapäevase tege- vusega hakkama saamiseks. Seetõt- tu peab avalikule sektorile esitatavate nõudmistega olema ettevaatlik.

Riik saab inimestele abi ja toetust pakkuda eranditult ja ainult selle ra- ha eest, mis ta on inimestelt ära võt- nud või plaanib võtta. Abistamiseks läheb seejuures heal juhul pool ära- võetud rahast, ülejäänu läheb masi- navärgi töös hoidmiseks.

Maapiirkondade, aga ka linna- de elamispindade kättesaadavuse pa- randamiseks tehtud tegevused on pi- gem õiges suunas, kuid see peab toi- muma eelkõige erasektori enese efektiivse pealehakkamise baasil, kus riik ja omavalitsused kõrvaldavad es- majärjekorras takistused, seejärel pa- kuvad tagasihoidlikku tuge ja hoidu- vad kõige selle juures arututest kulu- tustest.

Järgnevalt on toodud mõned ta- kistused, mille kõrvaldamine aitab kaasa elamispindade kättesaadavuse parandamisele, sh suurematest tõm- bekeskustest väljas- pool.

Esiteks, lepingu- vabaduse loomine üürisektoris.

Maapiirkonda- des on üürihinnad madalad ja ei pruugi õigustada riske, mille üürileandja paindumatu üüri- lepinguga endale võtab. Maapiirkon- nas võib korteri kaasaegne sisustus maksta rohkem kui aasta-paari üür.

P aindlikkus üüriõiguses ehk võimalus leppida kokku sel- les, mida osapooled soovivad,

tooks turule tühjana seisvad elu- asemed, mille omanikud pole taht- nud üürnikega jantida. Nii suureneb pakkumine ja konkurents ning see- läbi kättesaadavus.

Teiseks, kinnisvaratehingu käibe- maksustamine renoveerimisel.

Kui ettevõte investeerib kinnis- varaobjekti (näiteks korteri) renovee- rimisse täiendava 110 protsenti selle väärtusest, tuleb müügitehingule li- sada käibemaks.

Selline lähenemine oleks loogili- ne Tallinnas, aga… Oletame, et väike- investor ostab enda eelarvele vastu- võetava 5000 euroga väikelinna kor- teri ja remondib seda 6000 euro eest. See ei ole väga kapitaalne remont. Sellise remonditud objekti müümisel tuleb väikeinvestoril korteri müügi- hinnale lisada käibemaks.

Tõenäoliselt sööb käibemaks in- vestori loodetud kasumi ja nii jääb ühe korteri parendamise kaudu väi- kelinna elamufondi kvaliteedi eden- damine tegemata.

Turul toimetab hulk väikeinves- toreid, kes tunneksid rõõmu odava- mapoolsete korterite renoveerimi-

sest-müügist, mis võiks kaasa aida- ta väikeasulate elamufondi paranda- misele, kuid kes on turult kõrvale lü- katud.

Üle tuleb vaadata renoveerimise summad, mille juures lisandub kin- nisvara müügihinnale käibemaks, et soodustada elamufondi väikesema- hulist professionaalset renoveerimist.

Kolmandaks, planeerimise ja ehi- tustegevuse regulatsiooni lihtsusta- mine ja kiirendamine.

Elamispindade kättesaadavuse peenike pudelikael on liiga keeruline ja ajamahukas regulatsioon planee- ringu menetlemise alguspunktist ku- ni ehitustegevuse alguseni.

Planeerimisprotsessi üleregulee- rimine on siiski rohkem suuremate keskuste teema ja vähem Eesti suur- linnadest väljapoole jäävate piirkon- dade mure.

Kui takistused on teelt kõrvalda- tud, on järgmise sammuna mõistlik elamispindade kättesaadavuse vank- rile hoog sisse lükata. Järgnevad ette- panekud avalikult sektorilt nõutava- te vastutulekute kohta on tagasihoid- liku suurusega.

E siteks, ehitusõigusega maa enampakkumine. Kohalikud omavalitsused saavad menet-

leda detailplaneeringut ja pakku- da enampakkumisel krunte tingi- musega, et see hoonestatakse ette- nähtud tähtaja jooksul. Krunte võib nii müüa kui pakkuda hoonestusõi- guse korras. Lisaks on ehitusõiguse olemasolu laenuandjale riske maan- dav tegur.

Olemasolev ehitusõigus võtaks inimestelt ühe aeganõudva takistuse kolimise planeerimisel ja lihtsustaks uue kodu rajamise protsessi.

Teiseks, riigilõivusoodustus esi- mese kodu ostjale.

Elamispindade kättesaadavus saab olema järgmise 10 aasta oluline teema. Üks võimalus ostja ostuotsuse langetamise barjääride vähendamisel

on teha ostukulu soodsamaks. Siin saab esimese kodu ostjale ehk inime- sele, kelle oman- dis ei ole ega ole ol- nud eluaset, pak-

kuda riigilõivusoodustust kinnistus- raamatu omandiõiguse ja hüpotee- gi kandelt.

Selline soodustus võiks olla asja- kohane ka Eesti suurlinnades, kuid suurlinnadest väljaspool peaks soo- dustus olema suurem.

Kolmandaks, riigilõivusoodustus eluasemelaenu refinantseerimisel.

Mõni aeg tagasi põrgatati eluase- melaenude refinantseerimise lihtsus- tamise palli. Pall aga kukkus laualt maha ja keegi pole vaevunud seda uuesti üles korjama. Teema on unus- tatud.

Eluasemelaenude refinantseeri- mise lihtsustamine on tegur, mis ül- diselt võimaldaks muuta laenuturgu konkurentsitihedamaks ja paindliku- maks ning seeläbi efektiivistada ela- mispindade turgu.

Riik saab laenuturu paindlikkuse suurendamise nimel pakkuda riigi- lõivusoodustust hüpoteegi muutmise kandelt. Taas võib mõelda, et suur- linnadest väljaspool võiks soodustus- määr olla suurem.

Siinsed ettepanekud ja mõttera- jad on hõlpsalt rakendatavad ja ei ole koormavad ei riigi ega omavalitsuse rahakotile. Teeme asja lihtsalt ja an- name võimaluse initsiatiivikale ning efektiivsele erasektorile. Teotahteli- si inimesi on Eestis küllaga, eriti kui neil teelt takistused ära võtta.

Kuidas maal elamine kättesaadavaks muuta

Euroopa majandus jääb USA omast aina enam maha. Nüüd kipub Euroopa – ja samuti Eesti – maha magama ka tehisintellekti revolutsiooni.

K ui üks kohalik poliitik rõõmustas hiljuti sot- siaalmeedias selle üle, et Euroopasse, sh Ees- tisse, jõuavad iPhone’i rumalamad, AI-vabad

versioonid, ehk et me siin hoolime oma inimestest ja kaitseme neid, mit- te nagu Ühendriikides, siis see jättis päris magushapu või isegi lihtsalt ha- pu maitse. Tekkis tunne, et äkki me ei teadvusta ikka veel, et meil siin Eu- roopas on probleem.

Suuremas pildis on probleem muidugi see, et Euroopa vananeb, tööjõudu jääb vähemaks. Meie ma- jandus ja tootlikkus ei kasva aga pii- savas tempos, et seda kompenseeri- da, mis lubaks siin mõnusat elu eda- si elada. Euroopa on jätkuvalt parim koht maailmas, kus elada – eri uurin- gute järgi enamik maailmast nõustub sellega. Samal ajal kasvab ka ELi ma- janduse mahajäämus nii Ameerikast kui ka Hiinast (neil mõlemal on mui- dugi oma probleemid) ning seda ma- hajäämust ilmestab päris hästi koha- liku poliitiku rõõm selle üle, et meile siia jõudis see turvatum ja lollim ver- sioon iPhone’ist.

Probleem pole see, et siia jõuab lollim iPhone, või see, et meil Euroo- pas pole suurt popu- laarset nutitelefoni- de tootjat, vaid see, et sellised väikesed üksiksündmused on osa suuremast näh- tusest, kus mitte vä- ga ammusest maa- ilma suurimast ma- jandusjõust EList on 15–20 aastaga saanud sabassörkija USA ja Hiina jä- rel. Ning lisaks Brexitile on suuresti selle põhjuseks see, et Euroopa Liidus magati maha tehnoloogiasektori täht- suse kasv (kujutleme voodit, kus ma- gab mõnusat und tegelane, kellel on tekiks Euroopa Liidu lipp, voodi kõr- val mõnus punane vein ning hulga friikaid ja juustu).

Euroopa suurimad tehnoloogia- sektori edulood sellest perioodist on ilmselt Spotify, Skype ja Cookie Con- sent – seejuures olid eestlased neis kahes viimases väga olulised osali- sed. Võib küll vaielda, kas Ansipi Eu- roopa Komisjoni digivolinikuks ole- mise ajal rakendatud andmekaitse re- gulatsioonid, mis iga arvutikasutajat mingi küpsisejutuga pidevalt piina- vad, just edulugu on. Jah, see ongi see Cookie Consent! Samal ajal kui maa- ilma suurimate tehnoloogiafirmade nimistud on täis eelkõige Ühendriiki- de ja Hiina firmasid alates Google’ist ja Metast kuni Tencenti ja Alibaba- ni. 50 maailma suurima tehnoloogia- firma seas on ainult neli Euroopa fir- mat. Neli!

Nüüd aga tundub, et Euroopa ma- gab maha ka järgmise suure revolut- sioonilise tehnoloogia – tehisintellek- ti ehk AI. Milliseid ja kui palju muu- tusi AI toob, on veel raske öelda, aga üldiselt kõlab arvamus, et mõjult saab see olema võrdväärne nutitelefoni ja interneti kui kõige rohkem muutusi toova tehnoloogiaga inimkonna aja- loos. Üks meediaväljaanne Ameerikas raporteeris hiljuti, et juhtiva tehisin- tellektiga tegeleva ettevõtte OpenAI

juhtkonnas usuvad mõned, et nad ehitavad jumalat.

Ajaloolane Yuval Noah Hara- ri hoiatab oma värskes raamatus «Nexus», et AI ei pruugi mitte tap- pa ainult kogu inimsugu, vaid muu- ta kõigi elusolendite evolutsiooni. Kui küsida OpenAI viimase ChatGPT mu- deli käest, siis ta ise arvab, et AI saab mõjult olema vähemalt võrdväärne nutitelefoni ja internetiga, aga ilmselt isegi mõjukam.

Samas, kuigi suurem osa AI loo- davast majanduslikust väärtusest (ja ohtudest) on veel hüpoteetiline, puu- tume sellega igapäevaelus kokku jär- jest rohkem, ning mitte ainult Chat- GPTd või Claudet kasutades, vaid nt Netflixis oma järgmist filmi valides või mõnes suuremas välismaa e-poes osteldes personaliseeritud soovitusi saades, või Google’ist midagi otsides või mõne kaardirakenduse abil auto- ga navigeerides. Samas on viimasel ajal välismeediast läbi käinud, kuidas Iisrael ja ka Ukraina kasutavad tehis- intellekti sõjalistel eesmärkidel. Ehk Euroopa mahajäämus tehisintellektis võib hakata tulevikus mõjutama ka meie turvalisust selles aspektis.

Euroopal ei lähe hästi. Üldse ei lähe AI-firmade ehitamine ja tehnoloogia arendamine on väga kapitalimahukas ning raha annab tugeva eelise. Kuidas on seis AI-investeeringutega Euroo- pas? Seis on kahjuks nukker – nt era- sektori investeeringud AIsse Ühend- riikides 2023. aastal olid ca 62,5 mil- jardit eurot ja Hiinas 7,3 miljardit, aga Euroopa Liidus koos Ühendku- ningriigiga ainult üheksa miljardit. Ja 2024 ei tundu seda vahet vähenda- vat. Möödunud nädalal käis meediast

läbi, et üks maail- ma tuntumaid MTÜ- sid, OpenAI kaasab investoritelt 6,5 mil- jardit dollarit ning et investorid olid val- mis tegelikult ka rohkem panustama.

Ambitsioonidest (ja ka hullusest) an- nab aimu, et Open-

AI juht Sam Altman oli Taiwani kii- bitootjale TSMC-le müünud ideed, et AI peaks voolama nagu elekter ning võiks ehitada 36 uut kiibitehast, mil- le kogumaksumus oleks seitse triljo- nit dollarit. Ka väikesel alustaval AI- idufirmal on suurem tõenäosus saa- da investeering Ühendriikides ning seemnering-investeering on keskmi- selt kaks-kolm korda suurem kui Eu- roopas – ja üldiselt on parem, kui sul on rohkem raha kui vähem ra- ha, mis?

Raha asemel lüüakse Euroopas regulatsioonide kvantiteediga: na- gu endine Euroopa Keskpanga presi- dent Mario Draghi oma ELi majandu- se uuendamise plaanis viitas, on Eu- roopa Liit alates 2019. aastast vas-

tu võtnud 13 000 uut seadusandlikku akti, Ameerika Ühendriigid samal ajal 3000. See paistab välja ka tehnoloo- giasektoris, kus Euroopa Liidu värs- kemad digiteenuste ja tehisintellek- ti õigusaktid ei ole just aidanud kaa- sa AI-sektori õitsemisele. Mis muu hulgas tähendab siis ka seda, et tea- tavad uued asjad jõuavad meieni hil- jem – nt Google Gemini lansseeriti al- guses enam kui 150 riigis maailmas, aga mitte Euroopa Liidus. Kui varem oli ELil suurem jõuõlg, millega õn- nestus muu maailm tihti enda regu- latsioonide järgi mängima panna, siis seekord paljuski viisakalt keelduti se- da tegemast.

Ka teaduse poolest pole olukord palju rõõmsam – AId puudutava- test teadusartiklitest tuleb 22 prot- senti Hiinast, 14 protsenti EList ning 11 protsenti Ühendriikidest, seejuu- res on hiinlaste tõus viimase viie aas- ta jooksul olnud märgatav. Mõne aas- ta taguste andmete põhjal tuli AI-pa- tentidest neli protsenti Euroopast

Euroopa kipub end tehnolo JOOSEP SIBUL ettevõtja ja arvulembene humanitaar

TÕNU TOOMPARK Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige

Raha asemel lüüakse Euroopas regulatsioonide Draghi oma ELi majanduse uuendamise plaanis v seadusandlikku akti, Ameerika Ühendriigid sam

Oleme ka varem olnud väga nigelad

uute tehnoloogiate rakendamisel. Meie tiigri maine põhineb tehnoloogiaettevõtetel ja valitsemissektoril. Sellest on aga vähe.

Teotahtelisi inimesi on Eestis

küllaga, eriti kui neil teelt takistused ära võtta.

PIKEMALT LOE POSTIMEES.EE

Taiwani kiibitootja TSMC tulevase tehase asukoht Dresdenis. FOTO: IMAGO/SYLVIO DITTRICH/SCANPIX

FOOKUS Postimees, 2. oktoober 2024 | 15Toimetaja Erik Aru, tel 666 2264, arvamus@postimees.ee

Andke mulle andeks, ma olen pessimistlik!

M is nüüd juhtus? Ühtäkki räägitakse Euroopa (Lii- du) kõrgeimates kihtides sa- ma juttu, mille eest veel vei-

di aega tagasi sai korraliku peapesu. Ni- melt seda, et Euroopa (Liit) lekib konku- rentsivõimet nagu sõel ning isegi Hiina «sõidab eest ära» – USAst rääkimata.

Mainitud teadmine jõudis kõrgei- matesse kihtidesse läbi endise Euroo- pa Keskpanga juhi Mario Draghi vasta- vasisulise raporti. Raportis ebaeuroopa- likult tunnistati probleemi ning tehti et- tepanekud ka sammudeks, et olukorda parandada. Lihtne! Rohkem tuleks kulu- tada uurimis- ja arendustegevusele; pa- rendada tuleks taristut ning tööjõu os- kuste/hariduse taset. Samuti vajaks pa- randamist ärikliima!

ELi siseturg vajaks samuti edasist ühtlustamist. Ka finantsturg ei tohiks olla fragmenteerunud nagu praegu. Ai- nult siis saaks suured Euroopa ettevõt- ted piisavalt kapitali kaasata.

Selleks aga, et rahastada täiendavaid kulutusi kaitsele ja kliimamuutuste oh- jamisele, peaks Euroopa Liit laenama ühiselt – mitte aga iga riik eraldi.

T unduvad vähemalt tehniliselt mõistlikud ettepanekud. Aga eda- si läheb keeruliseks. Nimelt sar-

naseid soovitusi anti juba Delors’i rapor- tis 20 aastat tagasi. Ning (peaaegu) mitte midagi pole juhtunud! Seega, andestage mulle, kuid ma olen pessimistlik! Ning mitte ainult sellepärast, et Euroopale ül- diselt ei meeldi tehniliselt toimivad lä- hendused, vaid pigem… nunnud.

Ma olen pessimist, sest näib, et Sak- samaa ega Holland ei leia, et EL tohiks ühiselt laenata. Kahtlustan, et tean ka päris mitut eestlast, kes on sama meelt.

Raportis rõhutatakse, et mastaapi on vaja! Kui Euroopa tahab maailmas ar- vestatava jõuna edasi eksisteerida, peaks paljud sisemised piirid kaduma; mit- te ainult füüsiliselt, vaid ka turgude, re- gulatsioonide, maksutulude jaotuse jms osas. Jällegi – kas meil siin oldaks pä- rast kolme aastakümmet vabadust selli- se asjaga nõus? Euroopas näivad võimu- le saavat üha enam pigem vastassuuna- lise maailmavaate esindajad.

Seega ettepanekud on tehniliselt mõistlikud, kuid reaalselt ilmselt teos- tamatud. Niisiis lekib Euroopa konku- rentsivõimet edasi ning tootlikkuse kasv jääb edaspidigi konkurentidele (!) alla. Nagu ka majanduskasv.

Varem on valitsused ja ettevõtted võtnud aga suuri laene. Aeglase majan- duskasvu ajal muutub üha raskemaks vanade laenude teenindamine. Ees oota- vad aga kasvavad kulutused pensionite- le, tervishoiule, kaitsele, kliimamuutuste ohjamisele ja intressimaksetele.

Seega valitsuste kulutused tõenäoli- selt jätkavad kiiret kasvu. Kui majandus- kasv jääb madalaks, tähendab see kesi- seid maksutulusid ja seega suurt eelar- vedefitsiiti. See aga tähendab, et intres- sikulud suurenevad veelgi, põhjustades veel suuremat defitsiiti. See jätab aina vähem raha investeeringuteks, mida on vaja tulevase kasvu tagamiseks, ja see, kallid sõbrad, on see, miks ma olen pes- simistlik! Aga vähemalt vist ei saa enam kohe peapesu, kui ütlen, et Euroopas po- le konkurentsivõimega kõik korras.

RAHA JA MAJANDUS

T VÕIM JA JULGEOLEK K RAHA JA MAJANDUS N INIMENE JA LOODUS R ÜHISKOND JA INIMENE

PEETER KOPPEL toimetaja

ja Kesk-Aasiast, 17 protsenti Põhja- Ameerikast ja 62 protsenti Ida-Aa- siast. Siiski, tsiteerimiste arvu poo- lest on eurooplased jätkuvalt väga tugevad.

Samas on ameeriklased nii Eu- roopast kui ka Hiinast märksa tuge- vamad teaduse kommertsialiseerimi- ses ning ülejäänud maailmast talen- tide kohale meelitamises – maailmas suurimad ja kõige olulisemad uued AI-firmad on Ameerika firmad ning mitme asutajad või juhtkonna liik- med on muide eurooplased.

AI rakendamise poolest jää- vad Euroopa firmad eri hinnangutel Ameerika firmadele alla 15–30 prot- senti ning Eesti jääb siin alla ka üle- jäänud Euroopale!

Kui tavaliselt toob uus revolut- siooniline tehno- loogia kaasa uued võitjad, siis prae- gu tundub, et AI puhul saavad võit- jad olema suures- ti samad, kes võit- sid ka eelmise laine ajal ja kellel on res- sursse investeerida AIsse (Microsoft, Amazon, Google, Meta jt). Ka suuri- mad AI idufirmad tulevad mõne ük- siku erandiga Ameerikast (nendeks eranditeks on prantslaste Mistral AI, sakslaste DeepL ja Helsing ning brittide Sythesia ja Stability AI). Ka kiibitööstuses on Euroopal ameerik- lastega võrreldes suured raskused – sellele ei aidanud kaasa Inteli ot- sus lükata edasi tehase ehitus Sak- samaal ja Poolas nõudluse puuduse tõttu (mis omakorda on seotud In- teli probleemide ja mahajäämuse- ga võrreldes konkurentidega – mis võibolla teekski Intelist kõige roh- kem Euroopasse sobiva kiibitoot- ja). Samas, Taiwani hiiglase TSMC

kiibitehas tundub siiski Saksamaale tulevat.

Kokkuvõttes puudub Eu- roopa Liidul igasugune ee- lis nii finantseeringu, talenti- de ja teaduse kui ka regulatsiooni- de vallas.

Eestil ei lähe ka eriti hästi Meie oleme AI rakendamises ettevõ- tetes ELis üks viimaseid ning statis- tikaameti värske infotehnoloogia- uuringu andmetel kasutab ainult 14 protsenti Eesti ettevõtetest te- hisintellekti tehnoloogiaid, mis on küll korralik kasv võrreldes möödu- nud aasta viie protsendiga. Tsiteeri- des statistikaametit: «Tehisintellekti

tehnoloogiatest on tekstikaevet kasuta- nud seitse protsenti ettevõtetest ja loo- muliku teksti gene- reerimist, mis loob inimesele arusaada- vaid tekste või lugu- sid, kuus protsen- ti ettevõtetest. Le- vinud on ka pildi-

tuvastus, mis tunneb objekte või ini- mesi fotodelt või piltkujutistelt ära (neli protsenti), samuti masinõpe (deep learning) mingi valdkonna and- mete automaatanalüüsiks (neli prot- senti). Kasutatakse ka kõnetuvas- tust (kolm protsenti) ja tehisintellek- tipõhist robotjuhitavat protsessiauto- maatikat (kolm protsenti).»

Viimast eelkõige äriprotsesside automatiseerimisel, näiteks finants- arvestuses, logistikas, tervishoius jne. Võrdluseks, Ameerikas hinna- takse seda osakaalu 40–60 protsendi vahele. Samas ei ole see ilmselt Ees- ti puhul üllatus, sest oleme ka varem olnud väga nigelad uute tehnoloogia- te rakendamisel. Meie tiigri maine

põhineb tehnoloogiaettevõtetel ja va- litsemissektoril. Sellest on aga vähe.

Kuigi meie küpsed tehnoloogia- firmad on AI rakendamisel eesrindli- kud, pole meil tekkinud vähemalt Eu- roopa mõistes korralikult rahastatud tehisintellekti idufirmasid (väga üksi- kute eranditega, nagu Pactum AI) ega ka AI-le keskendunud hästi rahasta- tud riskifonde. Kuigi meil on aktiivne AI-kogukond, on see siiski väike.

Ehk Euroopa Liit ja ka Eesti kipu- vad tehnoloogilises (ja seega ka ma- janduslikus) võidujooksus Ameerikale ja Hiinale alla jääma. Seekord võivad tagajärjed meile palju kurvemad ol- la kui eelmise tehnoloogilise revolut- sioonilaine ajal, sest nüüd oleme juba enne jooksu algust tagaajajad. Samas võib tehnoloogia olla kõikemuutev.

Peaksime jalad kõhu alt välja võt- ma ning selgelt ütlema ja tegudega näitama, et kaitsevaldkonna kõrval on teine prioriteet tehnoloogiasektor. Ja tegema absoluutselt kõik, et maail- ma suurimad AI- (ja tehnoloogia)fir- mad rajataks siin, Euroopas, ning me ei kaotaks oma talente mujale. Ja et uued tehnoloogiad jõuaksid võimali- kult suure osa elanike ja ettevõteteni.

Ma ei tea, kas AI saab lõpuks ole- ma nii maailmamuutev tehnoloo- gia, kui mõned tehnooptimistid – aga

ka -pessimistid – ja investorid arva- vad, aga kui selleks on isegi väike tõe- näosus, siis see ei tohi olla võidujooks, millest EL või Eesti kõrvale jääb või milles poole jõuga osaleb.

Üks mu välismaa sõber kolis mõ- ned aastad tagasi Tallinna ja ehitab edukat start-up’i, sest ta luges Forbe- sist artiklit, mis ütles, et Eesti on Eu- roopa Silicon Valley (tuli välja, et see oli sisuturundusartikkel). Nüüd, kui ookeanitagune Silicon Valley muutub järjest rohkem AI Valleyks, kas saame kuidagigi Eestisse teha Euroopa AI Valley, kuhu Euroopa kõige helgemad selle valdkonna pead tulevad õppima, aga ka oma firmasid ehitama?

Mida peaks Eesti tegema? Mida peaks EL tegema? Eelkõige peaksime tunnistama endale senisest rohkem, et me oleme tehno- loogiasektoris maha jäänud, seda nii ELis kui ka Eestis. Eestis on meil tu- gevad innovaatilised tehnoloogiafir- mad ja hea riigi PR, aga uued lahendu- sed pole jõudnud teistesse sektorites- se, kus jääme uue tehnoloogia raken- damisel alla nii Skandinaaviale kui ka Lääne-Euroopale, rääkimata Ühend- riikidest. Kui AI saab olema järgmi- ne suur uus tehnoloogia (nagu praegu tundub), mis mõjutab kõike, siis pea- me andma aru, et nii jätkates läheb see enamikust Eesti ettevõtetest, sh töös- tusest, mööda. Meil võib olla ees vaju- mine obskuursusesse, irrelevantsuses- se ja lõpuks ka vaesusesse.

Selleks et järele jõuda, peame seni- sest palju rohkem tegema, mh on va- ja AI regulatsioonis teha restart nii, et turvalisus ja areng oleksid rohkem ta- sakaalus. AId peab reguleerima, kuid me ei tohiks oma regulatsioonidega üksi jääda (nagu EL praegu suures- ti jäi!) ja peaksime seda tegema käsi- käes ülejäänud läänemaailmaga. Kui me üksi ja liiga vara ja liiga palju regu- leerime, siis tapame siinse sektori ning jääme tehnoloogiliselt ja majandusli- kult veel rohkem Ühendriikidest jt ma- ha (ning sõltuvaks). Kui EL proovib kii- rust alla tõmmata, aga ülejäänud maa- ilm vajutab gaasi juurde, siis see pole ilmselt parim olukord, mis?

Otsesed investeeringud AI-idufir- madesse Euroopas peavad kasvama ja muutuma vabamaks (nt spetsiifili- sed senisest suuremad ja vabamad in- vesteeringud, kus avalik sektor paneb erarahale vahendeid juurde). Eestis võiks analoogselt kaitsetööstuste fon- dile mõelda AI-fondile. Täna võib väi- ta, et see võib olla riigikaitse järel krii- tilisuselt järgmine teema.

Euroopa jaoks oleks oluline tekita- da olukord, et neis sektorites, kus Eu- roopa ettevõtted juba on tublid, võe- taks AI jõuliselt kasutusele – või vähe- malt, et see ei jääks kuidagi ressursi- puuduse taha kinni. Eraisikute sääs- tud pankades ainult kasvavad ning erinevalt Ühendriikidest või isegi näi- teks Rootsist millegipärast ei leia teed riski võtma. Ei, ma ei leia, et tavali- ne säästja peaks sellega seotud kõrgeid riske võtma, kuid deposiitide kasvata- jate hulgas on kindlasti selliseid, kes oleksid võimelised näpuotsaga neid riske ka võtma.

Ühtlasi peaks ilmselt soodusta- ma ka kohalikes keeltes keelemudeli- te arendamist, sh nii ELi kui riigi ta- sandil toetama kohalikes keeltes mu- delite treenimist. AI «räägib» prae- gu eelkõige inglise keelt. Kuna järjest suurem osa infost, mida tarbime, saab olema AI loodud, siis on meie huvides, et see toimuks ka meie keeles. Vähe- malt siis, kui tahame, et meie keel alles jääks. Lõpuks vajab ka haridus «min- gi looma» hüpet, sest kui AI on nii maailmamuutva mõjuga, nagu prae- gu paistab, kui ehitataksegi «jumalat», siis edukaimad on need, kes suudavad «jumalaga» suhtlemiseks ette valmis- tada parimad preestrid.

oloogiarevolutsioonis auti mängima

ide kvantiteediga: nagu endine Euroopa Keskpanga president Mario nis viitas, on Euroopa Liit alates 2019. aastast vastu võtnud 13 000 uut

samal ajal 3000. FOTO: TERESA SUAREZ/EPA/SCANPIX

Kui me üksi ja liiga vara ja liiga

palju reguleerime, siis tapame siinse sektori ning jääme tehnoloogiliselt ja majanduslikult veel rohkem Ühendriikidest jt maha (ning sõltuvaks).

Iisraeli ajaloolane Yuval Noah Harari hoiatab oma värskes raamatus «Nexus», et AI ei pruugi mitte ainult tappa kogu inimsugu, vaid muuta kõi- gi elusolendite evolutsiooni. FOTO: NICOLAS MAETERLINCK/

BELGA VIA ZUMA PRESS/SCANPIX

16 | Postimees, 2. oktoober 2024 KULTUUR Toimetaja Kristiine Saart, kultuur@postimees.ee

Mirjam Mesak: kunagine diivade aeg suures ooperis on läbi, nüüd tuleb kõigil kõvasti töö

Mirjam Mesak pälvis eile, rahvusvahelisel muusikapäeval, Eesti kultuurkapitali preemia silmapaistvate saavutuste eest rahvusvahelistel ooperilavadel.

T ema jõud mi- ne ühte maail- ma olulisema- test ooperimaja- dest, Baieri rii- giooperisse, võib

paista järjekindla teekonnana suure sihi poole: ETV laste lau- lustuudio Eve Viilupi juhtimi- sel ja «Laulukarussell», kooli- teater Tallinna 32. keskkoolis, Otsa kool (kaks korda Eurovi- sioonil taustalauljana!), edasi London Guildhalli mainekas muusika- ja draamakool ning siis suur lava Münchenis, teat- ris, mil enam kui 350-aasta- ne ajalugu ning kus on teiste seas esietendunud rida Wagne- ri olulisemaid oopereid ja mit- med Mozarti teosed.

Kuid Mirjamiga kohtumise järel jääb meelde tema otsekui möödaminnes öeldu: «Eks esi- mesed aastad möödusid ikka kõ- vades pisarates ka. Vahel lõpeta- sin ikkagi kuskil pingil nuttes, et mida ma siin üldse teen.»

Ta rääkis Londonist, ku- hu siirdus Otsa kooli järel edasi õppima, selge unistuse ja soovi- ga, et temast peab saama oope- rilaulja. Kodusest Eestist suur- linna jõudes sai ent üsna kiirelt selgeks, et seal ei oodanud teda mitte keegi.

«Londonis ei oota keegi ke- dagi. See oli tohutu konkurss. Ma proovisin sinna (Guildhal- li muusika- ja draamakooli – toim) kolmel järjestikul aastal. Igal aastal sain sammu võrra lä- hemale ja lõpuks kolisin sinna mõned kuud enne katseid, et et- te valmistada juba kohaliku õpe- tajaga,» meenutab Mesak enam kui kümne aasta tagust aega.

Tööriistakast Londonist Luksust, et vaid laulmise ja koo- liks ettevalmistamisega tegeleda, tal Londonis muidugi ei olnud.

«Olin ju ka selline tagasi- hoidlik, väga vaikne, Eestist pärit. Keegi väga ei teadnud isegi, kus Eesti asub. Ja siis hakkasin lihtsalt tööle, sest teadsin, et see (kooli pää- semine – toim) oli hästi vajalik samm. Käisin kuus päeva näda- las tööl – restoranis, retseptsioo- nis – ja seitsmendal päeval lau- lutunnis. Vehkisin kõvasti, kuni sain selle koha lõpuks.»

Guildhall tähendas pikki tunde laulmise ja laulutehnika viimistlemiseks. Aga ka mõist- mist, et tänapäeval oodatakse andekalt lauljalt kõige enam vä- ga tugevat töösse panustamist.

«Mul oli tohutult karm õpe- taja Rudolf Piernay, mis oli ka väga-väga suur edu võti – et ta

õpetas mulle, kuidas see töö maailmatasemel käib. Tänase päevani, kui lähen nüüd üks- kõik kuhu teatrisse tööle, tun- nen, et need tööriistad, mis ta mulle sinna tööriistakasti kaa- sa andis, on need, mis ma sealt välja võtta saan ja mis aitavad mind, kui mul on raske, kui on uus situatsioon või uus roll või uus lavastaja või uus dirigent. Et sa pead olema alati valmis, mitte ei eelda, et teised on sinu jaoks valmis.»

Pärast kuus aastat kestnud õpinguid – bakalaureuse- ja magistrikraadi – oli Guildhal- li koolis Münchenist Londonis- se uusi talente avastama tulnud Baieri riigiooperi ooperistuudio juhile Tobias Trunigerile ette- laulmine. Iga lauljaga tegeles ta 20 minutit, kuulates, andes nõuandeid.

«Mis temale jäi meelde, oligi see minu töömeetod, et kuidas ma kõike kohe praktiseerisin ja kuidas mulle ei pidanud kunagi midagi kaks korda ütlema. See oli jällegi koolist õpitud, mu õpe- tajalt, et kui üks kord öeldakse, siis tuleb juba teha. Teist võima- lust ei saa oodata ega paluda.»

Nii lihtne ongi? Truniger, kellele meeldis ka Mir- jami hääl, kutsus ta Münchenis- se ette laulma. Kohale jõudes selgus, et samasuguse kutse oli saanud veel... tuhat lauljat.

«Kui olin seal tagareas ja katsetajad oli palju, oli hirm, et ma ei paista ehk silma. Aga siis oli mul võimalus avada suu... ja siis korraga märgatigi: «Ohoo, mis hääl meil siin on!»» meenu- tab Mirjam.

Edasi lihtsalt läks – ta sai ai- na voorudest edasi, kuni oli vii- mane katse ja ettelaulmiseks tuli viiest nii-öelda portfellis olevast valida üks lugu, mis näitaks kõi- ki tugevusi kõige paremini.

Mirjam valis Nedda aaria «Stridono lassú» Leoncavallo ooperist «Pajatsid».

«See oli väga suur amps, vä- ga keeruline aaria ja ei ole üld- se selline tavaline standardre- pertuaar. Aga mulle meeldibki mittestandard ja see oligi minu edu võti, sest Nedda näitas täp- selt seda, mis oli minu tugevus võrreldes teiste kandidaatidega.»

See miski, mis komisjonile kõrvu jäi, oli Mirjami sõnul te- gelikult see, mida oli Londonis kuus aastat pigem kritiseeritud. Seal oodati pehmemat, ümara-

mat häält. «Minu hää-

les on hästi pal- ju läbilõikavat tooni. Ja see oli- gi just mu tuge- vus, et hääl kos- tab alati orkest- rist läbi ja katab

2000 kohta, mis on Mün cheni saalis.» (Ooperigurmaanile täp- sustus: Baieri riigiooperis on 2101 kohta – toim.)

«Ma ei usu, et ma nüüd lau- lan kõigist kõvemini just, aga hääles on mingisugune trajek- toor, mis lõikab lihtsalt läbi ja kostab kõigest ja kõigist läbi. Hääl ei pea olema vali. Ütleme, et laulda ei tule mitte kõvasti, aga targasti,» ütleb Mirjam.

Kriitikud on ta hääle kohta öelnud ka nii: balti slaavi metall. Mida see tähendab?

«Ma arvan, et kuidagi selli-

ne omapärane kõla, mille vihja- takse. Just Läti poole pealt. Elī- na Garanča häälest on seda lei-

tud ja kuidagi ma samastun sellega. Ma eeldan, et see on seotud meie keelega, selle- ga, kuidas kasutame oma keelt. Kindlasti loeb see, et

oleme väiksest peale harju- nud oma häält kasutama koo-

rides lauldes, et on vastupida- vus hääles. Aga üha enam ma leian eestlasena, et oluline on ka see, et eestlane on tohutult töökas. Proportsionaalselt, prot- sentuaalselt vaadates on tegeli- kult Eesti lauljaid maailmas ju päris palju, arvestades seda, kui väikesed me oleme. Me ei anna alla ja me ei jäta jonni – nii te- gin ka mina. Usk endasse ja see tohutu lõputu töö, mis viib lõ- puks sihile. Ja siis muidugi ka isikupära.»

Kui viimane ettelaulmise voor Münchenis lõppes, palu- ti lõplikku otsust ootama jääda vaid mõnel kandidaadil.

Ja edasi läks kõik nagu fil- mis.

«Meid paluti lifti. Et läh- me üles kontorisse. Seisime liftis ja ütlesin ühele nendest teistest kandidaatidest, et ku- hu me nüüd siis lähme või mis nüüd saama hakkab. Ta üt- les: «Mirjam, vaata ringi. Siin on igast häälerühmast üks ini- mene. Mis sa arvad, mis juhtu- ma hakkab?» Ja ma ei suutnud lihtsalt uskuda, et see nii lihtne ongi. Või – see ei olnud loomu- likult lihtne, aga näis nii liht- ne: et tulge nüüd ja me anna- me teile töö. Et te olete Baieri ooperisse nüüd vastu võetud, leping saadetakse järele ja tere tulemast. Hästi ootamatult tu- li see. Nii suur teater kohe kä-

te ette. Tegelikult ma olin ju ai- nult ühe rolli teinud enne Baie- ri riigiooperis töö alustamist – Inglismaal ühes väikses teatris laulsin Mimit «La Bohème’is».»

Filmiroll eestlasena Filmilikkust on Mirjami edasises karjääris olnud veelgi – enne tu- li peaosa ka päris (ooperi)filmis.

Baieri ooperistuudios oli ta olnud vaid kolm kuud, kui toi- mus järjekordne tasemekontroll ja ettelaulmine. Parasjagu otsi- ti solisti Tšaikovski ooperi «Io- lanta» uude lavaversiooni. Kõi- gile ootamatult kutsuti Mirjam tagasi ja ta saigi rolli. Peaosa. Ai- nult paari kuuga, teatris, kus ta- valiselt on kõik asjad planeeritud aastaid ette.

«Kõik see toimus enne jõu- le. Mulle sooviti häid pühi ja öel- di, et kui puhkuselt tagasi tuled, laulad Iolantat. Mul oli kaks nä- dalat rolli õppimiseks, mis on nii suure osa jaoks tohutult lü- hike aeg. Sõitsin pühadeks Ees- tisse, koju, ja õppisingi terve jõu- luvaheaja. Mäletan, et mu pere

mõtles, et vaene sina, pead kogu aeg õppima. Mina jällegi ütlesin, et ei, ei ole vaene mina, sest ma naudin seda.»

Üks asi viis teiseni: kui oo- perist « Iolanta» tehti videover- sioon, sai ooperi- ja videolavasta- ja Axel Ranisch aru, et Mirjam so- bib ideaalselt ka suurele ekraanile, ja edasi tuligi pakkumine... filmi.

Baieri riigiooper oli Ranis- chilt tellinud ooperit laiemalt tutvustavate lühifilmide seeria. Kuid ta otsustas teha täispika filmi kuulsa Orpheuse loo aine- tel. Ja leidis, et peaosas võiks ol- la naine, Orphea, kes läheb põr- gusse oma õnnetult surnud ar- mastatut tagasi tooma. Režis- sööri otsusel oli Orphea suurte unistuste ja lauluhäälega eest- lanna Nele Tamm, kes tuleb võõ- rasse suurlinna, Münchenisse, kus teda keegi ei oota ning kus tuleb pingutada, et hakkama saada. «See mõte, et ma män- giksin eestlast, oli muidugi mi- nu poolt väga-väga teretulnud. Nii sain põimida sinna natukene ka omaenda elu,» ütleb Mirjam.

NEEME RAUD ajakirjanik

Hääl ei pea olema vali.

Ütleme, et laulda ei tule mitte kõvasti, aga targasti. Mirjam Mesak

Ooperilaulja Mesak: «Me oleme ju lõpuks ka perfektsionistid.»

Ooperilaulja Ain Anger Mirjamist

• Kindlasti on Müncheni publik väga teadlik. See on üks maa- ilma olulistest suurtest ooperi- majadest. Samas, Mirjamil on võib-olla väga toetav publik. Kui ta on juba sinna majja võe- tud, järelikult on täidetud kõik need kriteeriumid, et seal laul- da. Mirjami puhul on ju tegeli- kult väga ilusad ja toredad as- jad temas kokku tulnud: tal on intelligentsi, tal on ilus hääl, ta on musikaalne, tal on lavanärvi, tal on selline komplektne pa- kett, mis teda toetab ja mida publik vajab.

• Nüüd on tähtis õigel ajal laulda õigeid asju, mis on sinu vanuse- le, häälele sobilikud, ehitada oma karjäär nii üles samm-sam- mult. Seda valikut tehakse ikkagi niimoodi, et pead olema valmis mingiks asjaks – kasvõi juba rolli kestusele mõeldes, oma hääle ulatusele mõeldes. Ta peab ole- ma enamiku ajast mugavustsoo- nis. Ja siis näitama ekstreemseid kõrgeid noote ja madalaid noo- te. Neid ei tohi olla üle teatud protsendi, et mitte end pidevalt kurnata.

• Kindlasti on ooperis ka konku- rents ja võimalik, et Mirjami pu- hul, naiste puhul, on see isegi suurem. Mina rahulikult käristan oma madalaid noote seal all (bassina – toim), aga just nimelt naiste konkurents on kindlasti suurem, sopranitel, ja see tähen- dab, et ta peab olema mitu kor- da andekam kui mina, et sinna jõuda, kus ta on. «Mina ei ole ooperitäht. Ma olen ooperilaulja,» ütleb muusikapree-

mia pälvinud Mesak. FOTO: GUNNAR LAAK

KULTUUR Postimees, 2. oktoober 2024 | 17Toimetaja Kristiine Saart, kultuur@postimees.ee

Nüüdseks on film «Armu- nud Orphea» linastunud edukalt mitmel pool Euroopas – suvel ka Eestis Estonia teatrisaalis – ja Põhja-Ameerikas.

Mirjami rollide loetelu aga kasvab pidevalt. Olles suure oo- periteatri palgal, peab ta olema valmis vahel ka kiiresti mõnda tegelaskujju sisse astuma. Sellis- te ooperite arv, kus ta võib kohe lavale astuda, on nüüdseks jõud- nud kahekümne lähedale. Mün- cheni ooperimaja on lubanud tal oma karjääri edendada ka teistel olulistel lavadel: Kopenhaagenis, Monte Carlos, Frankfurdis. Ees on Dresden ja Berliin. Lisaks esi- nemised Eestis. Estonias prae- gu plaanitud ülesastumisi ei ole, küll aga ootab ta mais Vanemui- ses esietenduvat «La Bohème’i», kus on laval taas Mimina.

«Eks neid suuri maju, ku- hu minna, on ikka veel kõvas- ti. See on minu mitte kõige tu- gevam külg – olla kannatlik. Ma muidugi tahaks kohe ja kõike, aga ma usun, et kõik tuleb omal ajal,» leiab Mirjam, juba annus elutarkust hääles.

Ent ikkagi ei saa küsima- ta jätta: kujutame ette, et oope- ris, üleelusuurustes rollides on ju diivad, kes on väga kapriis- sed, kelle eraelu möödub patja- del, siis tulevad lavale ja esitavad oma rolli. Kuhu need diivad on kadunud? Ooperitähed?

«Mina ei ole ooperitäht. Ma olen ooperilaulja,» vastab Mir- jam konkreetselt. «Selliseid diiva- sid nagu varem mina seni näinud ega nendega kokku puutunud ei ole. On peale tulnud uus põlv- kond. Kõigil ooperimajadel on aina vähem raha, mis tähendab ka lühemat prooviperioodi. Ehk et sa pead tulema ja olema valmis

esinema ning tegema seda veel väiksema ajaga kui varem. Kõik see seab meile teatud nõudmised. Tihtilugu juhtub, et proov on ai- nult mõned tunnid enne etendust või kontserti. Varem olid etendu- sepäevad pigem rahulikud ja anti häälele võimalus enne tähtsat õh- tut puhata, aga need nõudmised, mulle tundub, on kõvasti, kõvas- ti tõusnud.»

Kuid filosoofilisemalt: Mirja- mi sõnul on ooperilauljaks ole- mine tegelikult pidev otsing.

«Sel erialal on nii, et kohe kui tekib mõte «oh, nüüd ma tean, mis teen», tuleb kuskilt järgmi- ne üllatus. Juba kasvõi vanuse- ga, mis nõuab ka ju muutumist ja uuesti oma instrumendi, hää- le, tundma õppimist. Taolist mu- gavusmomenti, et nüüd olen mi- dagi teinud ja olen valmis, ei usu, et sellel erialal üldse on. Me ole- me ju lõpuks ka perfektsionistid.»

EMTA lavakunstikooli XXXII lennu esimene diplomilavastus «Püha Jõe kättemaks» on põnev sissejuhatus nüüdseks kolmandale kursusele jõudnud tulevaste lavastajate ja näitlejate teekonnal kooli lõpetamise ja teatriellu astumise poole.

K ergitasin üllatunult kul- mu, kui kuulsin, et tu- dengid on valinud la- vastuse alusmaterja-

liks soome-eesti kirjaniku Aino Kallase samanimelise novelli, mis ilmus esmakordselt ligi sa- jand tagasi, 1930. aastal. Mis pa- ni neid valima tugeva ajaloolise taustaga, pisut naiivse rahvusro- mantilise loo jõe pühadusest? Mis kõnetab tänast noort vanemas- se eesti keelde tõlgitud lühijutus, kus omavahelisse võitlusesse as- tuvad saavutusvajadus ja ebausk, «sakste» maailm ja talupoegade tarvidused? Või ikkagi on meie loomusesse juurdunud teemad, mis kõnetavad põlvkondadeüle- selt ning mida tasub meeles hoi- da ka sajandeid hiljem?

Lavakooli XXXII lennu de- büütlavastuses jääb silma, et teatrikülastaja tähelepanu suu- natakse ennekõike lavastajatu- dengitele: Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Robi Varul ja Oli- ver Reimann.

Lahutamatu tervik Kuid publikule nähtavat tule- must ei oleks ilma nende kur- susekaaslasteta. Loo Saksa- maalt Arnstadti linnast pärit veskimeistri Adam Dörfferi va- likutest, pühast Võhandu jõest, praktilisusest ja ebausust kan- tud maailmade vastandumisest toovad publikuni üksteist näit- lejatudengit. Nii nagu lavastajad moodustavad lahutamatu tervi- ku, teevad seda ka näitlejad, kel- le koostööd ja ansamblimängu on huvitav vaadata. Neist igaühel on korra või paar võimalus silma paista, ühele on antud see mõni hetk pikemalt, teisele lühemalt – eks tulevased lavastajad ole osa- nud oma kursusekaaslaste po- tentsiaali sellel hetkel kõige pa- remini hinnata.

Nagu lavastuse pealkirigi üt- leb, on loo keskseks tegelaseks jõgi. Kehaloitsust lavaudus, mis näis olevat qigong’i-laadne liiku- mine (Hiina liikumissüsteemid, alternatiivmeditsiin – toim), hak- kab peegelduva põranda ja sinis- te nööride abil ühel hetkel vor- muma jõgi. Rahulik ja kesken-

dunud meeleolu asendub pul- bitseva nooruse ja mängulisuse- ga, justkui allikast pääsenud ve- si, mis otsib oma teekonnal sän- gi, kuhu pidama jääda. Ent kui Püha Jõgi on valmis kasvanud, sekkub tema kulgemisse inime- ne. Ehitusmeister Dörffer, kelle eesmärk on ehitada jõele uhke ja võimas vesiveski, on roll, mis lii- gub käest kätte, vaatajale erista- jaks vaid kuldne mantel.

Lisaks pilkuköitvale visuaali- le (kunstnik Kairi Mändla) ja läbi- mõeldud liikumistele aitab olulist fookusesse tõsta nii valgus (val- guskunstnik Erik Pello) kui ka muusikaline kujundus (heliloo- ja Kenn-Eerik Kannike). Viima- ses on omavahel tervikuks kok- ku seotud meditatsioon ja tekno, instrumentaalrokk ja regilaul. Noorsooteatri kompaktses väike-

ses saalis kõlab näitlejatudengite lauldud regilaul võimsalt, eeslaul- ja näib sinna panevat kogu oma hinge. Samaväärselt kõnekas on ka valge härja ohverdamise laul, mis saalipimeduses tekitab oma- moodi müstilise atmosfääri. Üks paeluv õhustiku loomise üllatus on lavastuses veel, palavasse ja pisut umbsesse teatrisaali tuleb mõneks ajaks tuul ja jahutav õhk, mis ei ole kuidagi seotud sellega, et teatri ventilatsioonisüsteem ot- sustas ootamatult käivituda, kau- geltki mitte.

Gümnasistidele Nii nagu igast lavastusest, leiab ka sellest hetki, mille peale võiks pisut ohata (mõned lavalt ära- minekud), ja neid, mille peale «ohoo» hüüda (eeltoodud värs- kendav tuul), kuid ennekõike

tuleb meeles pidada, et esimene diplomilavastus on noortele al- les õppimise faas.

«Püha Jõe kättemaks» on la- vastus, mida võiksid oma õpilas- tega vaatama minna gümnaasiu- miastme eesti keele ja kirjandu- se õpetajad, ning seda vähemalt kahel põhjusel. Esmalt selleks, et tuua kohustusliku kirjandu- se valikutesse veidi värskust ja vaheldust, suunata noort liiku- ma alusteksti ja tõlgenduse va- hel, samas ka kaasa mõtlema ja nähtud etendust analüüsima. Teiseks saab pakkuda noortele võimalust hakata kasvama koos oma põlvkonna noorte näitlejate- lavastajatega, jälgida nende aren- gut teatrilaval, elada kaasa nende teekonnal tulevaste tipprollide- ni, nii nagu on seda teinud nende vanemad ja vanavanemad.

res i tööd teha

HELEN PÄRK kriitik

ARVUSTUS

FOTO: WILFRIED HÖSL

Püha Jõe kättemaks: lavaka tudengite lavaline liikumine on läbi mõeldud. FOTO: SIIM VAHUR

Muusikanõukogu ja kultuurkapitali preemiad Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid

• Eesti Muusikanõukogu interpre- tatsioonipreemia: Age Juurikas – silmapaistev kontserttegevus klaverikunstnikuna

• Eesti Muusikanõukogu heliloo- mingupreemia: Robert Jürjendal – originaalse helikeelega, eriil- meline helilooming

• Preemia muusikaelu jaoks olulise ja silmapaistva tegevuse eest: Aarne Saluveer – panus Eesti kooriliikumisse ja muusikahari- dusse

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad

• Tammo Sumera – laiahaardeliste võimetega oskuslik loominguline partner nii heliloojatele kui kor- raldajatele

• Mirjam Mesak – silmapaistvate ülesastumiste eest rahvusvahe- listel ooperilavadel eelmisel hooajal

• Mihkel Kerem – silmapaistva loomingulise aasta eest: autori- plaadi ilmumine, klaverikontserdi ning metsasarvekontserdi esiet- tekanded

• Mihhail Gerts – väljapaistva rah- vusvahelise kontserttegevuse ja festivali TubIN kunstilise juhtimi- se eest möödunud hooajal

• Marko Martin – kõrgetasemelise ja kunstiliselt isikupärase kont- serttegevuse eest

• Holger Marjamaa – säravate ülesastumiste eest maailma džässilavadel

• Heigo Rosin – virtuoosselt haa- ravate ja kunstiliselt veenvate ülesastumiste eest löökpillisolis- tina

• Arete Kerge – artistlikult eredate ja kunstiliselt kõrgetasemeliste ooperi- ja vokaalsümfooniliste teoste ettekannete eest

• Karmen Rõivassepp – auhinna- tud džässitalendile erakordse loominguaasta eest

• Tatjana Kozlova-Johannes – ma- huka, kõrgetasemelise ja žanrili- selt mitmekülgse tegevuse ja sä- rava loomingulise aasta eest

Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiad

• Doris Kareva – pikaajalise heli- loojate ja interpreetide inspiree- rimise eest tundlike ja hingesta- tud tekstidega

• Jüri Korjus – aastatepikkuse kõr- getest professionaalsetest stan- darditest kantud ja muusikuid igakülgselt toetava tegevuse eest lavameistrina

• Marili Jõgi – väga tulemusliku artistide karjääri edendamise ja mitmekülgse rahvusvahelise arendustöö eest

«Püha Jõe kättemaks»

Eesti Noorsooteatri ja EMTA lavakunsti- kooli koostöölavastus

Autor Aino Kallas, tõlkija Friedebert Tuglas

Lavastajad Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Robi Varul ja Oliver Reimann (EMTA lavakunstikooli XXXII lend, la- vastaja õppesuund)

Juhendajad Mart Koldits ja Tiit Ojasoo, kunstnik Kairi Mändla, helilooja Kenn- Eerik Kannike, valguskunstnik Erik Pello

Mängivad Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nur- ga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Katarina Sits, Carolyn Veensalu (EMTA lavakuns- tikooli XXXII lend, näitleja õppesuund)

Esietendus 13. septembril 2024 Eesti Noorsooteatri väikeses saalis

Lavaka tudengite püha jõgi lükkab ukse avali

18 | Postimees, 2. oktoober 2024 SPORT Toimetaja Karl Juhkami, sport@postimees.ee

Eesti parim kardisõitja Markus Kajak viibib enam kui pool aastast välismaal, et tegeleda professionaalsel tasemel kardisõiduga. Piiri taga viibib ta praegugi, sest jahib järgmisel nädalal Portugalis toimuval MMil seda kõige kirkamat medalit.

E smalt aga mine- vikust. Üle-eel- misel nädalava- hetusel tuli Ka- jak ühes tipmises kardiklassis KZ2

Saksamaa meistriks. Viimasel etapil kiskus aga konkurents nii tuliseks, et ringiga maha jääja otsustas meie mehe nimme ra- jalt välja rammida, et tolle vend tšempioniks kroonitaks. Eestla- se õnneks otsustasid kohtuni- kud ebasportlikult käitunud ja reegleid rikkunud meeskonda trahvida ning nõnda ennistati etapi võitjaks ja ühtlasi ka Sak- samaa meistriks Kajak.

Karmi intsidenti meenuta- des tunnistas Kajak, et tegeli- kult läks tal hästi, et pääses va- hejuhtumist suuremate vigas- tusteta. «Ma isegi natuke oota- sin sellist rünnakut neilt, aga polnud valmis, et see on nii brutaalne. Ta sõitis mulle otsa, pärast mida tegin pirueti ja tu- lin kiirelt kardist välja, et teised mulle otsa ei sõidaks. Kui kar- dist välja astusin, sõitis õnne- tuse põhjustaja üle mu labajala. Õnneks oli tegemist lihtsalt põ- rutusega. See annab küll prae- gugi tunda, aga valuvaigisti ai- tab. Sõitnuks ta sentimeeter lä- hemalt, oleks jalg päris katki,» arvas meite mees.

Boonus, mis võibki jääda... Saksamaa meistritiitli sätib Ka- jak oma auhinnakapis ülemi- sele riiulile, tunnistades, et va- rem polnud ühegi võiduga kaas- nenud nii kõva auhinda. Nimelt

saab ta õiguse osaleda järgmisel hooajal Saksamaa autoringra- ja meistrisarjas GT4-klassis, kuid seal on väike aga.

Kohalik alaliit võtab enda kanda küll stardi- maksu, kuid meeskond ja kogu vajalik eelarve tu- leks endal leida. Nõnda polegi Ka- jak ülemäära op- timistlik, et suu- dab auhinna ära kasutada. «Täis- hooaeg ei tundu väga optimist- lik,» nentis ta. «Ehk saan GT4- autot testida, aga praegu kes- kendun kardispordile. Kuigi te- gelen sellega professionaalselt, siis palka ma veel ei teeni. Sa- mas loodan, et lähitulevikus see võimalus avaneb. Teha midagi,

mis meeldib, ja selle eest palka saada oleks suurepärane.»

Peamine takistus kar- dist ringrajasarja hüppa- misel on mõistagi krõ- bisev. «Kardiga võrrel- des maksab see korda-

des rohkem. Praegu kes- kendun kardile, aga ehk tekib kunagi võima- lus mõnda au- tosarja sõita,» ütles Kajak, kel- le peamine toe- taja karjääris

on olnud perekond. Kuigi stereotüübiks on ku-

junenud, et kardispordiga te- gelevad põhiliselt teismelised, see tegelikult nii pole. Kajaku konkurentideks on enamjaolt temast vanemad sõitjad. Mõ-

ned neist elukutselised, kel va- nust julgelt üle 30, kuid leidub ka 14–15-aastaseid.

Pool aastat karussellil Suurema osa aastast veedab Ka- jak kardirajal, kuid Eestis nä- gi teda viimati võidu kihutamas eelmisel aastal. «Viibin aastas kodunt eemal rohkem kui 25 nädalat. Hooaeg kestab jaanua- ri keskelt novembri lõpuni. See- ga aega puhkamiseks, perega ja sõpradega koos olemiseks just väga palju ei jää,» heitis ta pil- gu tippkardisõitja ellu.

Tänavu möödus tal see Ma- ranello SRP tehasemeeskonnas: tegemist on Saksamaa meeskon- naga, kes kasutab Itaalia raami- tootja toodangut. Kajaku sõnul on tegemist ülimalt professio- naalse tiimiga ja midagi sarnast

polnud ta karjääris varem koha- nud. «Enamikul võistlustel olen nendega esiviisikus olnud: ole- me võtnud palju poodiumikohti ja saanud ka võite. Seni on kõik väga positiivne,» ütles Kajak, li- sades, et kardisport üldiselt on- gi viimastel aastatel palju profes- sionaalsemaks läinud. «Inime- sed ei suuda arvata, kui profes- sionaalne see on. On palju suu- ri tiime ja tehakse kõvasti tööd.»

Ka Kajak vihub praegu tööd, et olla parimas võimalikus vor- mis järgmisel nädalal Portugalis Portimaos, kus maailma pari- mad kardisõitjad selgitavad CIK- FIA egiidi all parimat kolmes kardiklassis. Meie mees kihu- tab endale tuttavas KZ2-klassis.

Kuigi varasemad MMid pole tema jaoks ülemäära õnnelikult kulgenud – KZ2-klassis on ko- had olnud vastavalt 17., 11., OK- klassis 27. ja OK-juunioris 14. –, usub ta, et kui tänavu kõik õn- nestub, on tal võimalik võidel- da esikoha nimel.

Selle nimel, et asjad kõige paremini sujuks, ongi ta juba Portugalis kohapeal, et osale- da sealsel katsevõistlusel. «MMil on ikkagi eesmärk võita, sest see, kes teisena finišisse jõuab, on esimene kaotaja. Võitmine on kindlasti võimalik. Mul po- le eelmistel kordadel väga tu- lemust tulnud, aga tahaksin sel aastal teha vigade paranduse. Kui kõik laabub, siis suudame kindlasti poodiumile tulla, aga eesmärk on ikkagi võita,» seadis Kajak endale suure eesmärgi.

Markus Kajak (esiplaanil) krooniti tänavu Saksamaa meistriks. FOTO: ADAC MOTORSPORT

MM-tiitlit sihtiv eestlane: kes teisena finišisse jõuab, on esimene kaotaja

Sappineni salapärane haigus nõudis muudatusi koondise ründeliinis JALGPALL. Eesti koondise peatreener Jürgen Henn (pildil) nimetas mängijad, kellega ta lä- heb 11. ja 14. oktoobril Rahvuste liiga kohtumistes Aserbaidžaani ja Rootsi vastu. Võrreldes eelmi- se, septembrikuu nimekirja- ga on edurivis olulised ja sunnitud muudatused.

Mark Anders Le- pik sai septembris ras- ke põlvevigastuse ning Rauno Sappinen on kim- pus haigusega (Henn: «Tegu ei ole vigastuse, vaid viirushai- gusega. Rohkem ma öelda ei saa.»). Nende asemel kuuluvad rivistusse vigastusest parane- nud Henri Anier ja pikalt koon- disest eemal olnud Erik Sorga, kes mängivad klubijalgpalli Ka- gu-Aasias. Anier Hongkongis ja Sorga Vietnamis.

Sappinen ja Anier on olnud viimastel aastatel koondise põ- hiründajad: enamik olulisi vä- ravaid on tulnud neilt kahelt. Samas on tegu erinevat tüü- pi mängijatega ning Sappineni

puudumine ja Anieri lisan- dumine muudab Hen-

ni kinnitusel paratama- tult Eesti ründemängu nüansse.

«Henri on end tões- tanud väravalööja. Peame

oma mängu kohandama nii, et panna ta võimalikult heades- se väravalöömise positsiooni- desse. Kui Sappinenile meeldib kaitsjatega mürada ja maadel- da, siis Henri on väga hea lõ- petaja. Järelikult tuleb ta viia headele positsioonidele ja ka- ristusalasse palle toimetada,» sõnas Henn.

Kui Anier oleks igal juhul rivistuses tagasi olnud ka ilma Sappineni ja Lepiku tervisemu- redeta, siis Sorga pigem mitte. Aga praegu olid ründeliinis nii- öelda vabad kohad (eriti esime- ses mängus Aserbaidžaaniga, kus Alex Matthias Tamm võist- luskeelu tõttu osaleda ei saa) ja see andis võimaluse Ho Chi Minh City FC mehele Sorgale, kes on Vietnamis saanud sep- tembriga kirja kolm mängu ja värava.

«Olen Sorga esitusi näinud üksnes video pealt ja olen see- tõttu hinnangu andmisel ette- vaatlik. Video põhjal on keeru- line tempot hinnata ja võrrel- da. Vietnami liiga tundub ole- vat tehniliste jalgpallurite liiga,» lausus Henn ning liikus seejärel edasi Premium Liigas 30 män-

guga 27 väravat löönud Tam- me juurde.

«Ründaja toitub väravatest. Tamm on praegu sellises sei- sus, kus tunneb, et iga pall võib minna sisse, kui ta ainult karis- tusalas sellele jala vastu saab. Ta läheb praegu igasse mängu mõttega, et lööb värava. See on ründaja suurim trump ja loo- dan, et ta suudab seda hoogu pikalt hoida,» sõnas Henn.

Võrreldes septembriga on nimekirja lisandunud ka koge- nud Sergei Zenjov. «Sergei rea- geeris eelmises aknas koondi- sest väljajäämisele täpselt nii, nagu mängija peaks reagee- rima. Ta andis oma tegudega väljakul mõista: kuule, tree- ner, sa tegid võib-olla vea!» kii- tis Henn 35-aastast ründajat. Ott Järvela

Eesti koondise koosseis

Väravavahid

• Karl Jakob Hein, Matvei Igonen, Karl Andre Vallner

Kaitsjad

• Karol Mets, Artur Pikk, Joonas Tamm, Märten Kuusk, Maksim Paskotši, Michael Lilander, Ras- mus Peetson, Michael Schjøn- ning-Larsen

Poolkaitsjad

• Mattias Käit, Martin Miller, Vlasi Sinjavski, Markus Poom, Mihkel Ainsalu, Rocco Robert Shein, Martin Vetkal, Kevor Palumets, Joan Jakovlev, Patrik Kristal

Ründajad

• Sergei Zenjov, Henri Anier, Erik Sorga, Alex Matthias Tamm, Robi Saarma

Sel aastal on kardisõitja

Markus Kajak käinud

kätt proovimas ka

USAs ja korra saab ta

seal võimaluse ka aasta

lõpus. Tema tiimikaas-

lane David Trefilov on

teisel pool Atlandi

ookeani isegi sageda-

sem külaline: seda sel-

leks, et Maranello kar-

dibrändi Ameerika

mandril rohkem tutvus-

tada.

Kajaku sõnul on USA

kardisarjades noortele

sõitjatele tunduvalt

rohkem võimalusi, et

hiljem vormeli- või

kereautode sarjades

läbi lüüa. Euroopas

taandub asi suurel

määral sõitja enda

rahakotile.

«USAs on autospor-

dikarjääri natuke liht-

sam teha. Palju on eri-

nevaid noorteprog-

ramme ja -tiime, kes

vaatavad kardist enda-

le sõitjaid. Euroopas on

seda raskem teha,»

sõnas ta, kuid möönis,

et üldjuhul pannakse

USAs pilk peale ikkagi

kohalikele ja eurooplasi

seal suur edu saatnud

pole.

«USAs on võimalik

võitudega raha teenida

ja saada hiljem ka õle-

kõrs, et kuhugi edasi

minna. Euroopas kaas-

neb võiduga üldjuhul

ainult karikas ja võidu-

rõõm. Nüüd, Saksamaa

meistritiitliga kaasne-

nud auhind Road to

DTMis osaleda ongi

üks esimesi selliseid

preemiaid,» rääkis

Kajak.

Samas ootab meie

mees USA võistlusi

huviga, sest kunagi

pole välistatud, et suu-

dad hea kiirusega

mõne ukse avada.

«Seal on kindlasti või-

malik silma jääda. Hea

õnne korral võid seal

karti sõita ja siis tulevi-

kus autode peale edasi

minna,» teoretiseeris ta.

USAs on noortel rohkem võimalusi

KARL MIHKEL ELLER ajakirjanik

KURLING

Eesti kurlingupaar jõudis suurel slämmil esikolmikusse

● Eesti kurlingupaar Marie Kaldvee

ja Harri Lill tuli Kanadas Vernonis

toimunud suure slämmi turniiril kol-

mandaks. Alagrupi puhaste pabe-

ritega läbinud ja veerandfinaa-

lis Saksamaa duost Emira Abbes –

Klaudius Harsch üle olnud eestla-

sed kohtusid poolfinaalis norralaste

Kristin Skaslieni – Magnus Nedre-

gotteniga. Kui tänavuse MMi pool-

finaalis jäid 8:6 peale lõpuks hõbe-

medali kaela saanud eestlased, siis

nüüd said vastased revanši, võidut-

sedes 9:5.

VEEMOTO

Eestlane kihutas ringrajapaatide EMil pronksile

● Erko Aabrams (pildil) tuli Poo-

las Rogoznos toimunud ringraja-

paatide EMil F-500 klassis pronksi-

le. Meie mehe ees tõusid pjedes-

taalile poolakas Marcin Zielinski ja

tšempioniks kroonitud

slovakk Marian Jung.

«Teenisin oma elu

esimese paadiklas-

si F-500 EMi meda-

li. Soov oli suurem,

aga olen selle medali üle õnnelik ja

tänan head tööd teinud meeskon-

da ja toetajaid!» sõnas Aabrams.

RALLI

Tänak tahaks Saaremaal sõita, kuid paraku seda ei juhtu

● Kui eelmisel aastal said põrina-

sõbrad Ott Tänakut kodusel Saa-

remaa rallil näha, siis tänavu nõn-

da ei lähe. «Nii palju, kui olen aru

saanud, siis tal endal oleks huvi

küll sõita, aga kas ajagraafiku või

muude põhjuste tõttu seda ei juh-

tu,» sõnas võistluste juht Rasmus

Uustulnd. Küll on Saaremaal star-

dis teine eelmise aasta võitja, mul-

lu Tänakule kaarti lugenud Robert

Virves, kes osaleb kodusaare võist-

lusel legendaarse tagasillaveolise

Toyota Starletiga. Kokku on võist-

lustele registreerunud 144 ekipaaži,

kuid osalejate nimed ja nende star-

dinumbrid avaldatakse kolmapäe-

va õhtul.

JALGPALL

Trans vallandas vastast rusikaga löönud grusiini

● Narva Transi jalgpalliklubi andis

teada, et vallandas laupäeval Ees-

ti tugevuselt kolmanda liiga mängu

järel Pärnu JK kaitsjat Oskar Pulsti

rusikaga näkku löönud Vaja Nem-

sadze. «Jalgpalliklubi Narva Trans

vabandab Pärnu jalgpalliklubi ees

seoses Esiliiga B mängus juhtunud

intsidendiga. Klubi leiab, et selli-

ne käitumine on lubamatu, ja täna

(teisipäeval – toim) tühistati leping

gruusia poolkaitsjaga,» seisis klubi

pressiteates.

SPORT. POSTIMEES.EE

Minu huvi ei ole jätkata toetavas rollis organi- satsioonis, mille president ei mõista, et selleks, et EOK täidaks oma eesmärgid, on vaja fookus suunata saavutus- ja tippspordile ning sportlastele õnnestumiseks vajaliku platvormi loomiseks. Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendiks pürgiv Erich Teigamägi pani munad ühte korvi, loobudes asepresidendiks kandideerimast

3. kohale maailma edetabelis tõusis Eesti parim piljardisportlane Denis Grabe.

Kuigi tegelen sellega professionaalselt, siis palka ma veel ei teeni.

Saksamaa meistriks kroonitud Markus Kajak

TERVIS Postimees, 2. oktoober 2024 | 19Toimetaja Ene Kallas, tervis@postimees.ee

TERVIS. POSTIMEES.EE

Suurel osal Covid-19 haigetest esineb äge viirusinfektsioon, millele omane toibumisfaas võib kesta kuni 12 nädalat. Siiski on märgatud, et paljudel püsivad sümptomid veel pärast seda, mil on alust diagnoosida pikka Covidit.

C ovid-19-järgse seisundi ehk pika Covidi all mõel- dakse sümpto- meid, mis võivad püsima jääda pä-

rast esmast ägedat SARS-CoV-2 viirusega nakatumist.

Pika Covidi kõige värskema definitsiooni on andnud USA National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine (NA- SEM) aastal 2024. See määrat- leb pikka Covidit kui kroonilist seisundit, mis kestab pärast SARS-CoV-2 infektsiooni vähe- malt kolm kuud. See tähendab, et pikka Covidit saab diagnoosi- da kõige varem alles kolm kuud pärast algset koroonaviirushai- gusse nakatumist, kui selle aja vältel on sümptomid püsinud või kujunenud uued.

Lähtudes aastal 2022 valmi- nud Eesti tervisekassa pika Co- vidi käsitlusjuhendist, siis esma- tasandil ei ole pika Covidi diag- noosimiseks eelnevalt PCR- või antigeeni kiirtestiga kinnitatud Covid-19 põdemine alati vajalik, kuna inimesed võivad olla põ- denud asümptomaatiliselt ja po- le end haiguse suhtes testinud.

Ohtralt sümptomeid

Pika Covidi sümptomid on vä- ga erinevad. Vaatamata katsete- le rühmitada sümptomeid pika Covidi alatüüpidesse ei ole kon- sensust veel saavutatud. Kokku- leppeliselt saab pika Covidi ka- tegoriseerida füüsilisteks, psüh- holoogilisteks ja kognitiivseteks sümptomiteks.

Peamisteks püsivateks füü- silisteks sümptomiteks pärast ägedat Covid-19 infektsiooni, ka kerge haigestumise korral, peetakse kurnatust – nii pidevat kui ka pingutusjärgset väsimust – hingeldust, rindkere valusid ja köha, aga ka lihasvalusid ja lõhnataju kadumist. Kujuneb võimetus tegeleda tavakohus- tustega. Seda energiapuuduse ebameeldivat tunnet ei leevenda puhkus. Sümptomeid võimen- davad kehaline ja vaimne pin- gutus, stress ja unepuudus.

Võib olla ka muid, märk- sa harvemini esinevaid füüsi- lisi sümptomeid, nagu liiges- valud, peavalud ja pearinglus jne. Covid-19 ägedast infekt- sioonist taastuvad patsiendid võivad kaevata ka psühholoo- giliste häirete üle, nagu ärevus ja depressioon, kusjuures USA andmete põhjal oli risk haiges- tuda uude psühhiaatrilisse hai- gusesse pärast Covid-19 läbipõ- demist kõrgem võrreldes nende- ga, kes taastusid teistest haigus- test, näiteks gripist.

Pika Covidiga kaasneva- te kognitiivsete düsfunktsioo- nide all peetakse peamiselt sil- mas mälu ja keskendumisvõi-

me halvenemist. Inglise keeles võtab selle kokku termin brain

fog ehk tunne, justkui oleks va- ti sees.

Kuidas leevendada sümptomeid?

Võttes arvesse senist koge- must teiste viirusnakkusjärg- sete sündroomide käsitlemisel, teame, et enamikul patsienti- dest peaksid leevenema sümp- tomid mitme kuu jooksul. Vaa- tamata asjaolu- le, et pika Co- vidi mehhanis- mid on veel eba- selged, on need oma olemuselt pöörduvad.

Kirjanduses pakutud pika Co- vidi leevendus- meede on näiteks stressorite vähendamine, kuna stress võimendab sümptomeid. Kasu võib olla erinevatest vaim- setest praktikatest, nagu mind-

fulness ehk teadvelolek või me- ditatsioon. Probleemile tuleks läheneda multiprofessionaal- selt, kaasates võimalusel füsio- terapeudi kehaliste harjutus- te juhendamiseks, ning vaim- se tervise spetsialisti, et toeta- da psühholoogilist toimetule- kut. Patsient võib ajutiselt vaja- da töökoormuse vähendamist.

Milline on taastusravi?

Pärast SARS-CoV-2 infektsioo- ni põdemist võivad ägeda hai- guse järgsed funktsioonihäi- red püsida veel pikalt, põhjus-

tades koormustaluvuse langust ja piirates patsiendi võimalusi naasta tavalise töö- ja pereelu juurde. Taastusravi peamised eesmärgid Covid-19 läbipõde- nud haigetel on kehalise või- mekuse paranemine, isesei- sev toimetulek igapäevaelu te- gevustes, töövõime ja elukvali- teedi paranemine.

Üldiselt peaks Covid-19 põ- deva patsiendi taastusravi al- gama kohe, kui tervislik sei- sund stabiliseerub ja patsient on võimeline lihtsamaid harju- tusi sooritama. Vastavalt tervi- seameti ametlikule pika Covidi käsitlusjuhendile esmatasandil on näidustatud Covid-19-järgse seisundi korral taastusravi vas- tavalt individuaalsetele vajadus- tele: aeroobne treening, respira- toorsed harjutused, jõutreening, tasakaaluharjutused ja tööalane rehabilitatsioon.

Covid-19 postakuutses pe- rioodis on patsiendi funktsio- naalse võimekuse taastamise vaatest olulised varajane mo- biliseerimine, hingamisfunkt- siooni ja üldise kehalise võime- kuse parandamisele suunatud sekkumine. Nii spetsialisee- ritud taastusravikeskuses kui ka esmatasandi tervisekesku- ses võib toimuda ambulatoor-

ne taastusravi, sealhulgas fü- sioteraapia. Co- vid-19 põdemise järgse taastusra- vi (sh füsioteraa- pia) planeerimi- sel on patsiendi esmaseks nõu- andjaks pea- miselt perearst.

Osalemine kodulähedases taas- tusraviprogrammis võib paran- dada patsiendi ravisoostumust. Ambulatoorse vastuvõtu käi- gus omandatud võtetega ise- seisvalt kodus jätkamine on ülimalt oluline.

Vastavalt terviseameti amet- likule pika Covidi käsitlusjuhen- dile esmatasandil on ambula- toorne taastusravi näidustatud juhul, kui funktsionaalne või- mekus ei ole taastunud haigus- eelsele tasemele või püsivad Co- vid-19 põdemise ajal või vahe- tult pärast seda tekkinud vae- vused (nt õhupuudus, süda- mepekslemine, jõuetus). Vähe- se sümptomaatikaga patsienti võiks treeningkava koostami- sel ning harjutuste omandami-

Kuidas leevendada pikka Covidit? ARNOLD POZNAHIRKO arst

Pika Covidiga kaasnevate

kognitiivsete düsfunktsioonide all peetakse peamiselt silmas mälu ja keskendumisvõime halvenemist.

Vee joomine ei päästa pohmellist

● Utrechti ülikooli uue teadustöö järgi ei ole tõendeid, et rohke vee joomine pärast alkoholi tarbimist aitaks leevendada järgmisel päeval tekkivat pohmelli. Teadlased ana- lüüsisid läbi 13 eelnevat uuringut ja jõudsid järeldusele, et vee joomine kas alkoholitarbimise ajal või kohe pärast seda ei ole tõhus pohmel- li ennetamisel ning suure hulga vee joomine pohmellipäeval ei mõjuta märkimisväärselt pohmelli raskust. Alcohol / Science Alert / PM

Väikelastele tuleb raamatuid lugeda

● Ameerika pediaatriaakadeemia julgustab vanemaid ja hooldajaid koos beebide ja väikelastega luge- ma, sest see annab võimaluse aju arengus väga olulisel ajal armasta- vaid ja hoidvaid suhteid edendada. «Väikeste lastega koos lugemine põi- mib igapäevaellu keeletaseme aren- gut ja mõnusaid koos veedetud het- ki,» ütles Ameerika pediaatriaaka- deemia liige Perri Klass. E-lugerid ja tahvelarvutid ei asenda teadlaste sõnul paberraamatut. Uuringud näi- tavad, et kolmandaks klassiks saa- vutatud lugemisoskus paneb alu- se keskkooli lõpetamisele ja karjää- riedule. Medical Xpress / PM

sel juhendada pika Covidi kä- sitlusega kursis olev füsiotera- peut, kellele võib perearst suu- nata otse.

Kui esmatasandi füsioteraa- piateenusega ei saavutata ene- setunde paranemist, tuleb pe- rearstil suunata patsient eda- si taastusarsti vastuvõtule kas tavalise saatekirjaga või e-kon- sultatsiooni kaudu. Taastusarsti juhitud ambulatoorse taastusra- vi näidustusteks on olulise õhu- puuduse (mMRC ≥ 2) ja kopsu- funktsiooni langusega (FEV1 <

50%) patsiendid või koormus- puhune hüpokseemia ehk hap- nikuvaegus arteriaalses veres (SpO2 langus alla 91%) või li- hasnõrkus, perifeersete närvi- de kahjustus või väsimus või va- lusündroom.

Tasub käia, ujuda ja teha aiatööd

Esimese kuue kuni kaheksa nä- dala jooksul pärast haiglast väl- jakirjutamist või ägeda perioo- di sümptomite kadumist (pala- vik, tugev köha, ülemiste hin- gamisteede viirusinfektsioo- ni tunnused) tuleks julgusta- da Covid-19 põdenud patsien- te tegema madala või keskmise intensiivsusega aeroobset tree- ningut. Keskmise intensiivsu- sega kehalise koormuse kritee- riumitele vastavad järgmised tegevused: käimine 4–7 km/h, kepikõnd, sörkimine, jalgratta- sõit 16–19 km/h, rahulik ujumi- ne, tantsimine, muruniitmine, aiatööd, tennis (paarismäng). Iga päev on soovitatav soorita- da aeroobset treeningut üks ku- ni kaks korda, kuni 60 minutit korraga. Treeningu halva talu- vuse korral eelistada lühemaid (kuni 30 min) ja sagedasemaid treeninguid.

Regulaarse aeroobse tree- ninguga on võimalik saavuta- da õhupuudustunde leevene- mist ja kehalise koormuse ta- luvuse paranemist. Oluline on jätkata treeningutega ka sel ju- hul, kui see esialgu tekitab mõ- ningat õhupuuduse süvenemist.

Parim pika Covidi ennetus on vaktsineerimine.

Taastusravikliinikud, kus tegeletakse pika Covidiga

Tallinn ja Põhja-Eesti

• Põhja-Eesti regionaalhaigla

• Lääne-Tallinna keskhaigla

• Ida-Tallinna keskhaigla

• Medicumi tervishoiuteenused

Lõuna-Eesti

• Tartu Ülikooli kliinikum

Ida-Eesti

• Ida-Viru keskhaigla

Lõuna-Eesti

• Pärnu haigla

Viljandimaa

• Viljandi haigla

12,6 miljonit arsti, õe ja ämmaemanda vastu- võttu ja koduvisiiti tehti

Eestis eelmisel aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi statistikast.

Pikk Covid võib mõneks ajaks halvendada töövõimet. FOTO: SHUTTERSTOCK

20 | Postimees, 2. oktoober 2024 Tel 666 2253, reklaam@postimees.eeVABA AEG

TEATER

RAHVUSOOPER ESTONIA

Info ja piletite tellimine E-P 10-17, tel 683 1210 Estonia kassa T-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

* külaline **etendused, kus kehtib pensionäridele ja töövõime kaardi omanikele soodustus 30% NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi!

2.10 kl 12 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper Dirigent: Martin Trudnikov Osades: Rauno Elp, Mart Madiste, Juuli Lill, Kadri Nirgi, Tamar Nugis, Mart Laur, Rafael Dicenta jt.

3.10 kl 19 LÕBUS LESK F. Lehári operett Dirigent: Jaan Ots Osades: Helen Lokuta, Janne Ševtšenko, Reigo Tamm, Tamar Nugis, René Soom, Jassi Zahharov, Kadri Nirgi, Kadri Kõrvek, Karis Trass, Heldur Harry Põlda, Mehis Tiits, Rauno Elp, Mart Madiste, Priit Volmer, Raiko Raalik, Juuli Lill, Aule Urb, Tiit Kaljund, Eva Rand, Mati Vaikmaa, Triin Ella, Katrin Karisma*, Lydia Roos jt.

4.10 kl 19 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Anna Roberta, Jevgeni Grib*, Marcus Nilson jt

5.10 kl 19 CARMEN G. Bizet’ ooper Dirigent: Henri Christofer Aavik Osades: Marie Gautrot*, Mario Rojas*, Elena Brazhnyk, Gagik Vardanyan*, René Soom, Kristel Pärtna, Merit Kraav, Priit Volmer, Mehis Tiits, Mart Madiste, Andres Kask jt.

6.10 kl 12 KORSAAR A. Adami ballett Dirigent: Andres Kaljuste Osades: Cristiano Principato, Laura Maya, Ali Urata, Marta Navasardyan, Antonio Gallo jt.

UGALA TEATER

Vaksali 7, Viljandi. Kassa tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis. ugala.ee

suur saal

4.10 kl 19 VÕRKU PÜÜTUD 5.10 kl 17 UHKUS JA EELARVAMUS (justkui) 8.10 kl 11 PRINTS JA KERJUS 9.10 kl 11 PRINTS JA KERJUS 10.10 kl 19 KAHETEISTKÜMNES ÖÖ viimaseid kordi!

11.10 kl 19 COSMOPOLITAN

väike saal 4.10 kl 19 HEAD LAPSED viimaseid kordi!

15.10 kl 19 MEIE KLASS

Paide Muusika- ja TeaTriMaja 3.10 kl 12 VAI-VAI VAENE VARGAMÄE

kuMu audiTooriuM 8.10 kl 19

KOJU

RAKVERE TEATRIMAJA Kreutzwaldi 2a, Rakvere

Kassa on avatud E-R 12-16 Lisaks piletid on saadaval kell 9-22 Rakvere Teatrikohvikus või

Piletimaailmas. rakvereteater.ee

suur Maja

3.10 kl 19 MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Waller lav. Artjom Garejev

4.10 kl 19 ETTEVAATUST, ÕNN S. Moffat, lav. Peeter Raudsepp

5.10 kl 15 RT Matinee! DI JA VIV JA ROSE A. Bullmore, lav. Peeter Raudsepp

väike Maja 2.10 kl 19 HÄÄL MINU SEES A. Rapp, lav. Mait Joorits

3.10 kl 19 KARGE MERI A.Gailit, lav. Elar Vahter

4.10 kl 19 VALLATUD VÕTTED N. Foster, lav. Peeter Tammearu

MärjaMaa rahvaMaja 2.10 kl 11 KESSU JA TRIPP R. Vaidlo, lav. Eili Neuhaus

2.10 kl 19 SÜÜTA SÜÜDLASED A.Ostrovski, lav. E.Neuhaus

võnnu kulTuuriMaja 4.10 kl 19 KLASSIS I.Golden, D.Horan, lav. Elina Pähklimägi

VAT TEATER Sakala 3, Tallinn

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist, vatteater.ee

sakala 3 TeaTriMajas 2.10 kl 15 ja 19 KOLMEKAS ILMA SIMONETA K. Šagor (Saksamaa) Tõlkija: Eili Heinmets Lavastaja: Leeni Linna Osades: Richard Ester (Eesti Draamateater), Laurits Muru (Tallinna Linnateater), Rasmus Vendel (Teater Vanemuine)

3.10 kl 11 ja 14 #KAOTAMINDÄRA Kristiina Jalasto Lavastaja: Helen Rekkor Osades: Loore Aaslav-Kaasik, Helena Merzin, Roland Laos, Rauno Kaibiainen, Meelis Põdersoo

3.10 kl 18 FOORUMETENDUS: VAHEAASTA Jürgen Rooste Lavastuskontseptsiooni loojad: Margo Teder, Aare Toikka, Piret Soosaar-Maiberg, Karolin Jürise

8.10 kl 19** LÕBUS LESK F. Lehári operett Dirigent: Jaan Ots Osades: Helen Lokuta, Reigo Tamm, René Soom, Kadri Kõrvek, Mehis Tiits, Rauno Elp, Mart Madiste, Priit Volmer, Juuli Lill, Sven Tarlap, Eva Rand, Mati Vaikmaa, Triin Ella jt.

TEATER VANEMUINE Vanemuise 6, Tartu Suur maja/kassa tel 744 0165 E-L 10-19 P 1 tund enne etendust kassa@vanemuine.ee

vanemuine.ee

suur Maja 2.10 kl 12 VENNAD LÕVISÜDAMED Lastelavastus

3.10 kl 19 LEOPOLDSTADT Draama

4.10 kl 19 OHTLIKUD SUHTED Ballett

5.10 kl 19 VIINI VERI Operett

9.10 kl 12 SIPSIK Lastemuusikal

väike Maja 2.10 kl 19 PÄIKESEPOISID Komöödia

4.10 kl 19 SIDE Draama

6.10 kl 16 PROHVET JA IDIOOT Komöödia

sadaMaTeaTer 4.10 kl 11 MARTA JA MIISU Lastelavastus

4.10 kl 19 ANTIGONE Tragöödia

5.10 kl 12 MARTA JA MIISU Lastelavastus

6.10 kl 16 LÕPP Draama

Jokker: Piret Soosaar-Maiberg Osades: Karolin Jürise, Elina Reinold, Margo Teder, Miika Pihlak, Tanel Saar

KONTSERT

EESTI KONTSERT

www.eestikontsert.ee

alexela konTserdiMaja 3.10 kl 19 DANCING GLASS. TANTS. MUUSIKA. VIDEO Tantsu-, muusika- ja videolavastuse „Dancing Glass“ keskmes on Philip Glassi kaksteist tuntud klaverietüüdi neljateistkümne rahvus- vaheliselt tunnustatud koreograafi, muusiku ja videokunstniku tõlgenduses.

Festival TubIN 2024

vaneMuise konTserdiMaja 3.10 kl 18 Kontserdieelne vestlus: Joonas Hellerma ja Mihhail Gerts N 3.10 kl 19 Vanemuise kontserdimaja TubIN avakontsert „Number üks“

esTonia konTserdisaal 4.10 kl 18 Kontserdieelne vestlus: Joonas Hellerma ja Mihhail Gerts

esTonia konTserdisaal 4.10 kl 19 TubIN avakontsert „NUMBER ÜKS“ Hans Christian Aavik (viiul) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Mihhail Gerts Kavas: Beethoven. Sümfoonia nr 1 Tubin. Viiulikontsert nr 1 Tubin. Sümfoonia nr 1

heino elleri Muusikakooli Tubina saal 4.10 kl 17 Eduard Oja autoriõhtu Karmen Puis (sopran) Karl Jõgi (viiul) Indrek Leivategija (tšello) Joonatan Jürgenson (klaver) Katrin Aller (ettekanne) Kavas: Eduard Oja. „Aeliita süit”, „Aja triloogia”, „Sugestioonid”, sopranikvartett „Talveöine“.

vaneMuise konTserdiMaja 3.10 kl 14 (põhikoolile)

vaneMuise konTserdiMaja 4.10 kl 14 (gümnaasiumile) Vanemuise sümfooniaorkestri avatud proov Dirigent Mihhail Gerts Kavas: Tubin. Sümfoonia nr 9

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA (EMTA)

Tatari 13, Tallinn

* Piletid Piletikeskusest ** TASUTA

www.eamt.ee

eMTa-s

2.–5.10

MÜRIAADfest. Kohtumised

5.10 kl 17*

EMTA vilistlaste kokkutulek Vilistlaste gala «Kummardus akadeemiale» Suur vilistlaste pidu

eMTa suures saalis

7.10 kl 19**

«CROSSING BELLOWS» avakontsert Euroopa muusikakõrgkoolide akordionitudengid

eMTa kaMMersaalis

8.10 kl 19**

Kontserdisari «Tudengiteisipäev» Kateryna Fyl (klaver)

eMTa suures saalis

9.10 kl 19*

Kontserdisari «Meistrid laval» Sven-Sander Šestakov (klaver)

P o

st im

eh e

st s

a a

d lu

g ed

a te

at ri

te ja

k o

n ts

e rd

ip a

ik a

d e

k av

a si

d , v

a at

a k

a v

õ rg

u v

ä lj

a a

n d

e st

w w

w .p

o st

im ee

s. ee

R ek

la a

m i b

ro n

ee ri

m in

e: S

v et

la n

a P

e ri

ja in

e n

, e -p

o st

: s v

et la

n a

.p e

ri ja

in e

n @

p o

st im

ee s.

ee

Tel 739 0397, kuulutus@postimees.ee KUULUTUSED Postimees, 2. oktoober 2024 | 21

Kuulutuste tellimine internetist kuulutus.postimees.ee | Tel 739 0397, e-post kuulutus@postimees.ee | Kuulutuste vastuvõtt E, T, K, R kl 10-15 Postimehe maja infolauas aadressil Tartu mnt 80.

pallaslaste jt eesti

kunstnike maale,

graafikat, skulptuure ning vanaaegset

mööblit, lauahõbedat,

portselani, ikoone,

raamatuid jm vanavara

Raha kohe! Tel 554 6341

M Ü Ü K

Kuivad küttepuud, võrgus 40 l. Kask 4 €, lepp 4 €, 30 cm lahtine kask 70 €/rm. Kojuvedu tasuta. Tel 5852 8281, firewood.ee.

O S T

Ostan Langebrauni käsimaali, 500 €. Tel 5613 8008.

S Õ I D U K I D

Autode kokkuost. Tel 5807 9320.

Sõidukite kokkuost. Tel 553 3060.

Sõidukite ost üle Eesti. Tel 5693 2565.

Ostan Toyota marki sõidukeid. Tel 5896 1576.

T E A T E D

Elva vallavalitsus algatas 24.09.2024 korraldusega nr 470 Elva linnas Kulbilohu 5 kinnisasja detailplanee- ringu. Eesmärk on kinnisasja jagamise teel äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide moodustamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks määratakse liikuskorralduse põhimõtted, maakasutustingimused, haljastus, parkimine ja tehnovõrku- dega varustamine. Detailplaneeringu lähteseisukohtadega saab tutvuda valla veebilehel www.elva.ee/ detailplaneeringud.

Tartu LV sotsiaal- ja tervishoiuosa- kond palub nädala jooksul teate avaldamisest ühendust võtta Kaupo Kulli (sünd. 17.02.1961) lähisugulas- tel matuste korraldamiseks. Tel 736 1300 või Raekoja plats 3, tuba 101.

Tartu vallavalitsus teavitab, et on oma 26.09.2024. a korraldusega nr 1161 võtnud vastu ning suunanud avalikule väljapanekule Lombi külas asuva Allika tee 23 maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringulahenduse kohaselt moodustatakse planeeringualale kolm krunti: kaks elamumaa sihtotstarbega krunti, kuhu määratakse ehitusõigus üksikelamute ning abihoonete ehitamiseks, ning üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt, mis säilib metsamaana. Planeeringuala pindala on ligikaudu 5 ha. Planeeringulahen- dus on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, vara või kultuuripärandit. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 21.10.–03.11.2024 Tartu valla kodulehel www.tartuvald.ee ning Tartu vallavalitsuse kantseleis (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik).

T E E N U S E D

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727.

T Ö Ö

Vajatakse hooldajat. Kontakt +372 511 6439.

V A N A V A R A

Ostan nõukaaegseid üherublaseid 5 € tk. Tel 5614 6343.

M U U D

Mälestame kallist ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Velda Sibulat 2. X 1929 – 21. VII 2007

ja meenutame 95. sünniaastapäeval tema tegusa elu ilusaid hetki.

Tütred Karin Sibul ja Kaie Lilleorg peredega

Ants Lang

Sügav kaastunne Reinule kalli isa lahkumise puhul.

Endised ja praegused kolleegid Kuku raadiost

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Anu Teets 9. VII 1960 – 30. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. oktoobril kell 13

Tartu krematooriumis. Pärgi palume mitte tuua.

Teatame kurbusega, et lahkunud on

Tõnu Maarand 16. IV 1940 – 28. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 3. oktoobril kell 14

Memorise tavandisaalis Valdeku 113.

Maga vaikselt, puhka rahus –

südamed on Sinuga. Mälestuste päiksekullas

jääd Sa ikka meiega.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Nikolai Novikov 16. VI 1937 – 27. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 3. oktoobril kell 15

Tartu krematooriumis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Helga Palm 21. III 1930 – 29. IX 2024

Mälestavad tütar ja lapselapsed

peredega.

Lahkunud on meie vend

Sulev Alas 29. I 1936 – 29. IX 2024

Meie kaastunne Marele, Ritale ja Rihole.

Loore, Ülo ja Hugo peredega

Sulgunud on eluraamat,

algab mälestuste tee.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Helve Kaur 19. IV 1940 – 27. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. oktoobril kell 10.30

Tartu krematooriumi väikeses kabelis.

Sulgunud on eluraamat,

algab mälestuste tee...

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Kalju Härma 19. V 1940 – 28. IX 2024

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. oktoobril kell 15

Tartu krematooriumis.

Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn, kõik, mis nii harv siin ilma peal,

on pelgupaiga leidnud seal. (L. Koidula)

Meie siiras kaastunne Martinile lastega armsa abikaasa ja ema

Mari Müüri kaotuse puhul.

Teekaaslased Estmare Logistika OÜ-st

Südamlik kaastunne Maivele perega kalli

isa ja vanaisa

Aarne Miti surma puhul.

Ülo, Kersti ja Kaido peredega

Südamlik kaastunne Martinile ja poegadele kalli

abikaasa ja ema

Mari Müüri kaotuse puhul.

Maris ja Allar

Siiras kaastunne Kalevile, Virvele, Piretile ja

Maritile peredega elukaaslase, õe, ema ja vanaema

Malle Liivamägi kaotuse puhul.

Helju, Jüri, Tiiu, Margus

Südamlik kaastunne Airile ema

Zinaida Ilvese kaotuse puhul.

Kolleegid Tartu Karlova lasteaiast

Siiras kaastunne perele ja lähedastele kalli

Tõnu Laagi lahkumise puhul.

Kirjastus Tänapäev

Üks tee on lõpuni käidud, üks süda on vaikinud.

Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet Aitale ning Markole ja Marekile peredega

kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Priit Saksingu lahkumise puhul.

Madis, Rein, Velda, Tõnis, Toomas ja Saima peredega

Avaldame kaastunnet Katrile perega

ema ja vanaema

Maie Tammise kaotuse puhul.

Kolleegid IMG Numerist

Avaldame kaastunnet Kristelile isa

Arvo Naritsa surma puhul.

Tartu ülikooli kliinikumi patoloogiateenistus

Mälestame kauaaegset ühistu liiget

Evi Havikot

Avaldame kaastunnet Tiidule.

Pangodi aiandusühistu

Avaldame kaastunnet omastele

Helve Kauri kaotuse puhul.

Endised kolleegid Maarjamõisa haiglaapteegist

Südamlik kaastunne kolleeg Raimondile perega

isa ja vanaisa

Antonas Subatšjuse kaotuse puhul.

Töökaaslased Convisost

Koos käidud teed ei rohtu,

koos oldud aeg ei unune...

Priit Saksing

Mälestame Kuuste metskonna metsaülemat.

Sügav kaastunne Aitale perega.

Endised töökaaslased metskonna päevilt

Tõnu Laak

Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet

lähedastele.

Salva Kindlustus

Avaldame sügavat kaastunnet Valentin Ivanovile

kalli ema

Jekaterina Kaškina kaotuse puhul.

Lasita Maja kollektiiv

Üks läheb ja teine tuleb üks kerkib ja teine kaob.

Ja kuskil on ometi homme ja midagi minu jaoks...

(L. Ojamaa)

Tunneme südamest kaasa Liivile armsa venna

Aivar Kauri kaotuse puhul.

Tartu rakendusliku kolledži pere

Tore klassikaaslane

Andrus Pärloja

jääb üha meie mälestustesse. Südamlik kaastunne omastele.

Tallinna reaalkooli 1969. aasta lennu 11.b klass

ja klassijuhataja

Meie keskelt on lahkunud

Ants Saar

Hingelt metsamees, jahimees, kalamees.

Kaastunne omastele.

Mälestavad endised ametikaaslased

Alatskivi metskonnast Ago, Tatjana, Inge, Aivar ja Tiiu.

On lahkunud hea sõber

Priit Saksing

Avaldame sügavat kaastunnet abikaasa Aitale, poegadele Markole ja Marekile peredega.

Lia ja Tiit Kõuhkna perega

Südamlik kaastunne Jaanole kalli ema

Aino Inno kaotuse puhul.

Milttoni tiim

22 | Postimees, 2. oktoober 2024 MEELELAHUTUS Toimetaja Tõnis Poom, toimetaja@postimees.ee

TÄNANE HOROSKOOP

JÄÄR Saabumas on sinu jaoks parim aeg suhete algatamiseks või jahtunud suhete soojenda- miseks. Armuasjadki vajavad mõningast planeerimist.

SÕNN Peagi on aeg tööasjus uus käik sisse lülitada. Mõne aja eest tundus koorem suur, kuid praegu juba ootad võimalust tööd murda.

KAKSIKUD Suureneb ak- tiivsus, kasvab soov ennast proovile panna. Mõlguta mõt- teid selle üle, mida põnevat lähi- tulevikus ette võtta.

VÄHK Uute alguste planeeri- mine õnnestub nüüd hästi – si- nus põleb soov midagi muuta, ent samas oskad alal hoida väärtuslikku vana.

LÕVI Kui sul on tunne, et ta- haksid ennast arendada, midagi uut õppida, siis tegele nüüd või- maluste otsimisega. Pane end kursusele kirja!

NEITSI Algamas on aeg, mil õnnestub äriasju edendada. Tä- na tasub selles liinis mõtteid mõlgutada, aga mitte ülepea- kaela tegevusse asuda!

KAALUD Päikesevarjutusega noorkuu Kaalude märgis annab võimaluse restardi tegemiseks – lähtu oma isiklikest soovidest ja tee uljaid plaane!

SKORPION Oled tugevalt kinni mõistuses ja mõtlemises, ent nüüd võid tunda, et sinu hing ihaldab enam vaimutoitu. Vaja on end sisemiselt tasakaa- lustada.

AMBUR Teised inimesed, kellega oma mõtteid ja ideid, aga ka kartusi jagada, on sinu jaoks väga olulised. Pühenda aega sõpradele.

KALJUKITS Hakkad mõtle- ma üha rohkem tööalasele ene- seteostusele. Praegu pane veel plaane paika, mõne aja pärast alusta aktiivset tegevust.

VEEVALAJA Sinu teadmis- himu on lõputu. Kui ehk soojade septembriilmadega olid laisemal lainel, siis nüüd on taas aeg õp- pima hakata.

KALAD Saad salapärastesse teemadesse süüvida, juhul kui lepid asjaoluga, et kõigele maa- ilmas toimuvale polegi võimalik loogilist seletust leida.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kaks meest restoranis.

«Mis, te sööte liha! Ise ju ütlesi- te, et olete taimetoitlane!»

«Olengi. Aga mul on täna paas- tupäev.»

•••

Külastaja: «Teie restoranis on vist väga puhas köök.»

Kelner: «On küll, aga kust te se- da teate?»

Külastaja: «Sest kõik road mait- sevad seebi järgi.»

•••

Perekond lõunastab restoranis.

Naine: «Söök selles restoranis on lihtsalt solk.»

Mees: «Õige, kallis, seda oleksi- me võinud ka kodus süüa!»

•••

Kelner kallab kogemata sousti külastaja ülikonnale.

«Käpard!» karjub vihane klient. «Kogu sousti valasite minu üli- konnale!»

«Sugugi mitte!» solvub kelner. «Köögis on seda veel küll!»

GARFIELD

HAGAR HIRMUS

AKNE

RISTSÕNA

20 24

, P O

ST IM

E E S,

U R

M A

S N

E M

V A

LT S

MÜRAKARUD

ERNIE

Pildi autor: Pixabay

RÄPPAR PRIVAAT- PIIR -

VÄÄRTUS DŽAUL KART LIKUD RÄNI

NÄGEMI - SENI

(KÕNEK) ENDA

SOOME- UGRI

RAHVAS EHK

KOOREM, LAADUNG

OLGU, HÜVA (KÕNEK)

KAS VÕI NUI ...

PUU VILI

VÕIT LUS - KUNST

OHVER

HULKU MA (KÕNEK)

"KURITÖÖ JA ..."

ETV SAADE

EOSTAIM

JÄRV SIBERIS

DAIDA LOSE POEG

... KING COLE

SIDE SÕNA

LIITER

USA POP - ARTIST

TŠIILI NAABER

PINK VÕI TOOL

PÕHI

...KUUT, ÕHU RING

KEELE MEES HENNO ...

NII (VN)

TÄNAV

ETTE KANTU

PUNK BÄND

AVALIKU TEENIS -

TUSE SEADUS

JUU NIOR

...-TV

SUUSK (INGL)

TEMA

EESTI KEELE LIIDE

HOOKUS - POOKUS

RAADIO JAAM

"SIIL ...", MULTIKAS

KELVIN

...-POST LENINI AJA -

LEHT

Eelmise ristsõna õige vastus on VIHMASAGAR

RISTSÕNAMÄNG Saada ristsõna vastus aadressile pmristsona@postimees.ee.

Õigesti vastanute vahel loosime igal esmaspäeval välja Postimehe digipaketi ligipääsu kaheks kuuks.

Võitjatega võetakse ühendust.

IRMA, MIDA SEE «TERVISLIK HOMMIKUSÖÖK» SISALDAB?

MALE KOOSTANUD MARGUS SÖÖT

KOOSTANUD MARIA ANGEL, www.eestihoroskoop.ee

MÄLUMÄNG KOOSTANUD UNO AINSOO

1. Täna möödub 120 aastat inglise kirjaniku Graham Greene’i sünnist. 1934. aastal viibis ta Tallinnas, kus tal tuli idee kirjutada põnevusromaan, mille tegevus toimub Eesti pealinnas. Romaan valmis 1958. aastal, kuid kirjanik oli tegevuse viinud hoopis teise linna, «et lugu saaks naljakam». Kolm aastat hiljem ilmus romaan eesti keeles Lennart Meri tõlgituna. Mis teosest on jutt?

2. Lühend LSD on paljudele tuttav narkomaailmast. Lüsergiinhappe dietüülamiid on poolsünteetiline hallutsinogeenne psühhedeelikum. Enne 1971. aastat toimis Suurbritannias omapärane LSD-süsteem, mis oli tuttav igale inglasele. Mis süsteem see oli?

3. Pariisi suveolümpiamängudel 2024. aastal saavuta- sid korraldajad tõeliselt soolise võrdsuse. Mil moel?

4. Kirjaniku ja tõlkija Peep Ilmeti (kodanikunimi Peep Gorinov) looming on omajagu ainest andnud kirjan- dusteadlastele. Ilmeti autorikujundiks on nimetatud tuult, tema luules domineerib kindlas värsimõõdus riimiline luule. Ilmeti loodud autorižanr on napp luu- levorm, mis põhineb Juhan Liivi luuletuse «Sügise tuul» (1911) silbiskeemil 4-4-8-4. Kuidas seda luule- vormi nimetatakse?

5. Millist taime kutsuti rahvasuus okupatsiooniaastatel «bolševikuks», kuna neid punaseid lilli istutati kõikide punamonumentide ette, ja ikka palju?

Pieter ten Cate – Vida Rotaria TT, 1956 Matt kahe käiguga

Eelmise ülesande lahendus: 1. Rh2!

8

7 ê

6 ä ì

5 â

4 â ä ô æ

3 à ê

2 ì ò

1 î æ

a b c d e f g h

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogika- mõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumeda- ma joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

SUDOKU www.sudoku.ee

9 3 2

6 4 2 5 5 6

6 3 8 5 9

8 9 4 3 1 1 5

7 4 7 1 2 4 5 9 8 6 3 4 6 3 1 2 8 9 7 5 9 8 5 3 7 6 1 2 4 8 2 4 5 6 3 7 1 9 6 5 7 9 4 1 2 3 8 1 3 9 7 8 2 4 5 6 2 9 6 8 1 5 3 4 7 5 7 8 2 3 4 6 9 1 3 4 1 6 9 7 5 8 2

Vastused: 1. «Meie mees Havannas». 2. Rahasüsteem, kus L tähendas naela, S šillingit ja D penni. Üks nael jaotus 20 šillingiks ja šilling omakorda 12 penniks. 3. Väidetavalt osales mängudel 5250 naist ja täpselt sa- ma arv mehi. 4. Liivik. 5. Leeksalvei (Salvia splendens).

NELI MUNA, PANNKOOGID, VAHVLID, PEEKON, VORSTID,

SINK, PRAEKARTUL…

JA NÄPU- OTSATÄIS

PETERSELLI.

IGAPÄEVANE KÖÖGIVILJA KOGUS

PEAB OLEMA TÄIDETUD.

Täna Postimees, 2. oktoober 2024 | 23Toimetaja Tõnis Poom, toimetaja@postimees.ee

05 45 Ringvaade* 06 45 Terevisioon 09 10 Terevisioon* 11 30 Õnne 13 32 (s)* 12 00 Eesti mäng 17, 3* 12 45 Betty diagnoosid

5, 14: Armumured* 13 35 Minu pere 10:

Janey valik* 14 00 Ahto. Unistuste

jaht. Dokfilm 15 35 Südameasi 3:

Surnud teisik 16 30 Õnne 13 28 (s) 17 00 Aktuaalne kaamera 17 05 Minu pere 11, 1/9 17 40 Betty diagnoosid

5, 15: Peresidemed 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 00 Eesti imeline

loodus, 3 20 05 Pealtnägija 20 55 Leiunurk, 5 21 00 Aktuaalne

kaamera. Ilm 21 30 Sport 21 40 Esimene stuudio:

EOK presidendivali- miste debatt

22 25 Jutud Juuretasan- dil. Mart Juure 60. juu- belisünnipäeva puhul vestleb temaga hea sõber Peeter Oja.

23 10 Emilija. Läti ajakir- janduse kuninganna, 1/7: Jõudeaeg

00 05 Ringvaade* 01 05 Südameasi 3* 01 55 Ajavaod. Ärime-

hed: A. Le Coq 02 25 Esimene stuudio:

EOK presidendivali- miste debatt*

03 11 ERR.ee uudised

06 30 Telehommik 2, 28 09 05 15 küsimust 3, 18* 09 35 Telehommik 2, 28* 12 25 Täistund 5, 5* 13 25 Kodus ja võõrsil

36, 8235* 13 55 Minu emps on

kõvem kokk kui sinu ema 2, 11

14 55 Vana silla saladus 8, 243

15 55 Armastuse hind 2, 70

16 55 Mägipäästjad 15, 7: Tulekahju, 1

18 00 Naabriplika 1, 3: Korralik kõhutäis

19 00 Reporter 20 00 15 küsimust 3, 19 20 30 Kuldne pilet 1,

4: Maailma kõrgeim hoone

21 30 Õhtu! 7, 11. Saatejuhid Piret Laos, Robert Rool ja Jüri Butšakov.

22 30 Žiguliga isamaal, 2 23 00 CSI: Vegas 2, 6:

Siin on probleem 00 00 Tapja lummuses 3,

2: Mõttetu juhatus 00 55 Valelikud

võrgutajad 4, 22: Ta on murdunud

01 50 Naabriplika 1, 3: Korralik kõhutäis*

02 40 CSI: Vegas 2, 6: Siin on probleem*

03 30 Tapja lummuses 3, 2: Mõttetu juhatus*

04 20 Gordon, Gino ja Fred ringreisil 3, 2: Kreeka: Ateena, Attica, Meteora

05 25 Postimees.ee 05 30 Reporter*

06 00 TV3 uudised 07 00 6 kangelast 1, 19 07 35 Jänku Juss 1, 31 07 50 Kirgede torm,

4150* 09 05 Võidustuudio 1, 42 10 05 Kahevõitlus 2, 17* 10 45 Meisterkokk 11, 4:

Peakokk Morimoto – merikurat

11 50 Ukraina lood 1, 4* 12 55 Laser 11, 4* 14 00 Del Monte pärand

1, 52 15 05 Sajandi armastus

4, 35 16 15 Kirgede torm,

4151 17 25 Kaks Kanget

Tansaanias 1, 9 18 30 Kahevõitlus 2, 18.

Mälumäng Kristjan Jõekalda juhtimisel.

19 00 TV3 uudised 20 00 Suur lotokolma-

päev: Rooside sõda 21 00 Võimalik vaid

Tiktokis 2, 4 21 35 Minu IKEA kodu 1, 1 22 35 Teistega voodis

(Sleeping with Other People, USA 2015). R: Leslye Headland. O: Jason Sudeikis, Alison Brie, Jordan Carlos. Romantiline komöödia

00 55 Dünastia 2, 1: Kiire lahkumine

01 55 Kaks Kanget Tansaanias 1, 9*

02 55 Suur lotokolma- päev: Rooside sõda*

03 50 Kahevõitlus 2, 18* 04 15 TV3 uudised 05 10 Kirgede torm,

4151*

06 25 Pilvede all 12, 16 07 25 Vana silla saladus

7, 190 08 20 Keelatud vili 6, 472 09 20 Kodus ja võõrsil

36, 8235* 09 50 Igavene armastus,

127 10 50 Soodsad

sööginaudingud 2, 6 11 45 Mägipäästjad 14,

1: Aeg, mis jääb, 1 12 45 Mägipäästjad 14,

2: Aeg, mis jääb, 2 13 45 Telehommik 2, 28* 16 25 Saladused 3, 5 16 55 Õhtu! 7, 10* 17 55 Esmakohtingud 7 19 00 Kodus ja võõrsil

36, 8236 19 25 Majajahtijad: Re-

mondime! 9, 4: Kolm agenti, üks remont

20 25 Kogu südamest: Unistused (All of My Heart: Inn Love, USA-Kanada 2017). R: Terry Ingram. O: Lacey Chabert, Brennan Elliott, Heather Doerksen. Romantikafilm

22 10 Vallalised lembelaeval 1, 6

23 25 Alasti ahvatlus Soome 1, 4: Susanna

23 55 Sõbrad 5, 24 00 25 Sõbrad 6, 1 00 55 Valelikud

võrgutajad 4, 5 01 45 Armastuse saar 7 02 35 Mägipäästjad 14,

1–2* 04 05 Minu kodu on

parim 7, 35 05 05 Postimees.ee

06 20 Jälg 1, 3 06 45 Reporter* 07 40 Tapja motiiv 1, 8* 08 35 Kadunud 9, 3* 09 30 Kohtuekspertiis:

tõeline CSI 4, 3* 10 40 Kohtuekspertiis:

tapja jälil 2, 10* 11 40 Kriminaalselt

naljakas, 7 12 35 NASA mõistatused

4, 1: USA kosmosejõud 13 30 Walker – Texase

korravalvur 2, 13-14 15 25 Kadunud 9, 4 16 25 Kohtuekspertiis:

tõeline CSI 4, 4 17 35 Kohtuekspertiis:

tapja jälil 2, 11 18 35 Tapja motiiv 2, 1:

McStay perekonna mõistatus

20 00 Maailma vallutami- ne: Lahing Los Ange- les (Battle Los Ange- les, USA 2011). R: Jo- nathan Liebesman. O: Aaron Eckhart, Mic- helle Rodriguez. Ulme- põnevik

22 30 Laskur 3, 3: Isa patud

23 20 Narcos 1, 4: Palee leekides

00 20 Reporter* 01 15 Walker – Texase

korravalvur 2, 13: Mees varjus, 2*

02 00 Walker – Texase korravalvur 2, 14: Ohtlikul pinnal*

02 45 Maailma vallutami- ne: Lahing Los Ange- les*. Ulmepõnevik

04 35 Laskur 3, 3* 05 15 Postimees.ee

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 00 Uudishimu

tippkeskus 2, 7 10 30 Punane sekund, 3 11 00 Vaikimisi 2, 5/6 11 50 Impulss* 12 50 Kitarriga kulgeja

Mart Soo 13 25 Esimene stuudio* 13 50 Rahvusvahelise

muusikapäeva gala 2024*

15 00 Tallinn täis muusikat, 2/2*

15 30 Lastesaated 18 20 Zorro seiklused 18 45 Uudishimu

tippkeskus 2, 7* 19 15 Kultuuriuudised.

Ülevaade kultuurielus toimuvast.

19 25 Aktuaalne kaamera (viipekeeles)

19 30 Punane sekund, 3* 20 00 Loomalaste

imeline maailm, 2/6 20 45 Ökomajad, 18:

Yvelines (Écho-logis, Prantsuse 2015)

21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm

21 30 Päeva püük 3, 3 22 00 Babülon-Berliin

4, 9 (Babylon Berlin, Saksa 2022)

22 50 Babülon-Berliin 4, 10

23 40 dokkaader: Hulkurid (Stray, USA 2020)*

00 50 Kitarriga kulgeja Mart Soo (ETV 2018)*

01 30 Võõrad öös (Eesti Telefilm 1987)*

01 52 ERR.ee uudised

06 05 Ema 6, 5–6* 06 55 Brooklyni jaoskond

2, 5–6* 07 50 Tuvikesed 2, 14–

15* 08 55 Sõbrad 6, 17–18* 09 50 Noor Sheldon 5,

12–13* 10 35 Nanny 6, 17–18* 11 35 Ema 6, 5–6* 12 25 Kaks ja pool meest

1, 1–2* 13 20 Tuvikesed 2, 14–

15* 14 25 Sõbrad 6, 17–18* 15 20 Noor Sheldon 5,

12–13 16 10 Brooklyni jaoskond

2, 5–6* 17 05 Nanny 6, 19-20 18 00 Tuvikesed 2, 14* 18 35 Tuvikesed 2, 15* 19 05 Kaks ja pool

meest 1, 3: Teel põrguväravasse

19 30 Kaks ja pool meest 1, 4: Šokolaadilaul

20 00 Sõbrad 6, 19: Joey külmik

20 25 Sõbrad 6, 20: Telesari

20 50 Noor Sheldon 5, 14-15

21 45 Ema 6, 7-8 22 35 Tuvikesed 2, 16:

Krediitkaardi mõnud 23 05 Tuvikesed 2, 17:

Sõbrapäev 23 40 Brooklyni jaoskond

2, 7: Täielik sulgemine 00 05 Brooklyni jaoskond

2, 8 00 30 Kaks ja pool meest

1, 3-4* 01 25 Ema 6, 7–8* 02 20 Ööprogramm

06 30 Hommikuraadio 10 00 Pereoptika/

Viljandi linnasaade 10 45 Nädala raamat 11 00 Julge olla 12 00 Sihik/Kahe Vahel.

Timo Tarve ja Ainar Ruussaar

13 00 Buum 14 00 Teadus teab 14 45 Aplaus 15 00 Kuku pärastlõuna.

Siiri Mihkelson, Indrek Ojamets, Karel Reisenbuk

18 00 Sihik* 19 00 Julge olla 20 00 Järjejutt 20 15 Muusika või

Sisuturundus 20 30 Nädala raamat* 20 45 Nädala elamus 21 00 Buum* 22 00–23 00 Muusika

05 30 Vikerhommik. Kirke Ert ja Taavi Libe

09 00 Uudised 09 15 Vikerhommik 10 05 Huvitaja. Krista

Taim 11 30 Järjejutt. Mitte

pärast keskööd, 3 12 00 Keskpäevased

uudised 12 15 Uudis+. Margitta

Otsmaa 14 05 Reporteritund.

Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased

uudised 15 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 16 15 Andres Oja 18 00 Päevakaja 18 45 Muhukeelsed

uudised 19 05 Reporteritund* 20 05 Sport 20 45 Õhtujutt lastele 21 05 Kajalood* 22 15 Muhukeelsed

uudised* 22 30 Järjejutt* 23 00 Luuleruum. Andres

Ots 80! Baudelaire - Väikesed poeemid proosad

00 00 Eesti lugu* 01 00 Huvitaja* 02 00 Reporteritund* 02 50 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang. Ärka koos hea muusikaga!

08 45 Hommikumäng 09 15 Lihtsalt nostalgia 10 05 Veemuusika 11 05 Muusikatuba. Ivo

Heinloo 12 00 Uudised 12 15 Kaleidoskoop. Kirju

muusikavalik 13 05 Muusikapäeva vik-

toriini kokkuvõte 14 05 Külaline 15 00 Uudised 15 15 Amadeus +.

Parim muusika pärastlõunaks

16 05 Kultuuriuudised 16 30 Jutujärg. Pärli

hind. Andres Otsa raadiolugemisi. Agatha Christie põnevuslugu „Pärli hind“. Tõlkinud Matti Toots.

17 05 Da Capo. Sissejuhatus populaarse klassika võlumaailma

18 00 Päevakaja 18 20 Kella-6-

džäss. Džässivalik maailmaklassikast ja Eesti Raadio arhiivist.

19 05 Kontserdisaa- lis. EBU koorikonkursi Let The Peoples Sing 2024 poolfinaal. Raa- diote ühine saade - koorikonkurss, poolfi- naali voor.

21 30 Õhtuklassika 22 05 Fantaasia. Berk

Vaher 00 00 Nokturn

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 2. OKTOOBER ETV KANAL 2 TV3 DUO 4 DUO 5 ETV 2 DUO 6 KUKU VIKERRAADIO KLASSIKA

TÄNA: POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

edastab, kes saab presidendi kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia.

Enn Nõu 91, kirjanik ja arstiteadlane Heiki Tamm 83, botaanik ja dendroloog Siim Kallas 76, poliitik Jaan Toomik (pildil) 63, kunstnik Mart Soo 60, helilooja, kitarrist ja pedagoog Liisa Kaljula 42, kunstiteadlane, kuraator ja kultuuriteoreetik Kristel Aaslaid 35, näitleja, laulja ja tantsija

AJALUGU

Riigivanemat ei tohi arvustada? Üleeile õhtul pidas Tal- linna õpetajate selts oma koosolekut, kus muuseas tuli hääletusele resolutsioon, milles õpetajaskond kahetsust awaldab, et riigiwanema poolt jutuajamisel aja- kirjanikkudele anti õpe- tajate kohta alawäärne hinnang. Kui seda reso- lutsiooni hääletusele taheti panna, segas end wahele kohalwiibiw konstaabel, tahtes mitte lasta hääletada riigiwa- nema teguwiisi hindawat resolutsiooni. Koosolijate seas tekitas see suurt pahameelt. Koosolekul arutati ka üldiselt palkade kärpi- mise küsimust ja leiti, et praegune palk ei ole suur ja et kärpimise peale kuidagi mõelda ei

tohiks. Käesolew juhus, kus politsei segas end wahele õpetajate seltsi koosolekule, oli õieti esmakordne. Tallinn asub teatawasti kaitse- seaduse piirkonnas ja politsei esindajal on õigus osa wõtta igast üldkoosolekust. Käes- olewal juhtumisel on aga politsei ülesastumi- ne wõõrastaw. Nagu meie täiendavalt kuule- me, on kõnesolewa resolutsiooni hääletami- sele asumise momendil politseinik asunud koos- oleku juhataja dir. Wei- dermanni juurde ja pro- tokolli ähwardusel nõudnud otsekohe koosoleku lõpetamist. Loomulikult oldi sunni- tud seda ka tegema. Postimees 2.10.1932

TÄNA: POSTIMEES TV 10.00 «Julgeolek täna» 12.00 «Sõjastuudio»

NIMEPÄEV: LEELO, LEELA, LEELI

KOLME ÖÖPÄEVA ILMAPROGNOOS Kolmapäev, 2.10 Öösel: +3...+11 °C Päeval: +8...+12 °C

Öösel levib vihmasadu Lõuna-Eestist põhja poo- le. Puhub ida- ja kirdetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s.

Päeval on pilves ilm. Ennelõuna on vihmane, pärastlõunal Lõuna- ja Ida-Eestis sadu harveneb. Puhub valdavalt kirdetuul 4–10 m/s.

Neljapäev, 3.10 Öösel: +4...+11 °C Päeval: +9...+13 °C

Öösel sajab mitmel pool vihma, pärast kesk- ööd sajud harvenevad. Kohati on udu. Puhub põhjakaare, Ida-Eestis idakaare tuul 2–8 m/s.

Päeval on pilves selgi- mistega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub põhja- kaare tuul 3–9, ennelõu- nal saartel puhanguti ku- ni 13 m/s.

Reede, 4.10 Öösel: 0...+10 °C Päeval: +9...+12 °C

Öösel on põhja pool vahelduva pilvisusega, lõuna pool valdavalt pil- ves ilm. Kohati sajab vih- ma. Puhub kirdetuul 2–8, rannikul puhanguti 12 m/s.

Päeval on muutliku pil- visusega ilm. Mõnes ko- has sajab hoovihma. Pu- hub põhjakaare tuul 3–9 m/s, hilisõhtul pöördub tuul läänekaarde.

EUROOPA Amsterdam � +10 Ateena � +19 Barcelona � +17 Belgrad � +17 Berliin � +9 Bern � +10 Bratislava � +8 Brüssel � +13 Budapest � +9 Bukarest � +16 Dublin � +11 Hamburg � +9 Helsingi � +5 Kiiev � +13 Kopenhaagen � +9 Lissabon � +20 London � +13 Luxembourg � +10 Madrid � +21 Minsk � +10 Monte Carlo � +18 Moskva � +15 München � +8 Oslo � +9 Pariis � +13 Praha � +9 Reykjavík � +7 Riia � +7 Rooma � +20 Sarajevo � +13 Sofia � +15 Stockholm � +8 Zagreb � +13 Varssavi � +13 Viin � +10 Vilnius � +10

MAAILM Ankara � +13 Bangkok � +23 Buenos Aires � +14 Canberra � +8 Kairo � +25 Kaplinn � +17 New Delhi � +28 Peking � +12 Soul � +12 Thbilisi � +14 Tōkyō � +21 Washington � +15

PAIDE +9

VILJANDI +8

TARTU +9

NARVA +9RAKVERE

+11

TALLINN +11

PÄRNU +8

VALGA +9

VÕRU +11

KURESSAARE +9

KÄRDLA +11 HAAPSALU

+10

PÄIKE tõuseb loojub Tallinn 7.30 18.50 Tartu 7.21 18.43 Kärdla 7.37 18.58

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +21,8 kraadi (1981) –3,1 kraadi (1972) Tartus +21,5 kraadi (1981) –4,8 kraadi (1993)

KUUFAASID 2. oktoober 21.49 10. oktoober 21.55 17. oktoober 14.26 24. oktoober 11.03

LÄHIPÄEVADE ILM Neljapäev, 03.10 Reede, 04.10 Laupäev, 05.10 Tallinn +8/+11 � +7/+11 � +7/+12 �

Tartu +8/+11 � +7/+8 � +3/+11 �

Narva +7/+12 � +5/+10 � +4/+11 �

Pärnu +7/+12 � +6/+10 � +4/+11 �

Kuressaare +8/+12 � +9/+12 � +7/+12 �

ID a53333 g CO2

Reklaam reklaam@pos timees.ee Tallinnas tel 666 2253 Tartus 739 0383

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Tartu mnt 80 infolauas E, T, K, R kl 10–15 veebis kuulutus.postimees.ee Tartus Ülikooli 2a, E–R 9–17, (lõuna 13–13.30), tel 739 0397

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisa des avaldatud artiklid (sh päevakaja lisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees Grupp kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse e-posti aadressil pn@meedialiit.ee

Uudised Georgi Beltadze, uudised@postimees.ee, 666 2180 Majandus Kaja Koovit, majandus@posti mees.ee, 666 2293 Arvamus Mart Raudsaar, arvamus@posti mees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@posti mees.ee, 666 2252 Teadus- ja tehnikatoimetus Marek Strandberg, teadus@postimees.ee Kultuur Hendrik Alla, kultuur@postimees.ee, 666 2202 Sport Ott Järvela, sport@postimees.ee, 666 2202 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2202

Tellimused ja kojukanne E–R 9–17 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753 Ümbersuunamine ja peatamine jõustub 5 tööpäeva jooksul. Väljaandja AS Postimees Grupp Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Tallinn Tartu mnt 80, 10112 Tallinn, tel 666 2202

Tartu Ülikooli 2a, 51003 Tartu, tel 739 0300

Vastutav väljaandja ja peatoimetaja Priit Hõbemägi Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap Peatoimetaja asetäitja Heili Sibrits (Postimees Nädal) Peatoimetaja asetäitja Jaan Väljaots

24 | Postimees, 2. oktoober 2024 TAGAKAAS