Põllumajandusettevõtja investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/260

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Põllumajandusettevõtja investeeringutoetus energia

varustuskindluse tagamiseks“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, kuna

toetust antakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 alusel, mille kulutuste

rahastamiskõlblikkuse periood kestab kuni 2025. aasta 31. detsembrini, millest tulenevalt peab

taotlusvooru avama esimesel võimalusel, et ettevõtjatel jääks piisavalt aega kavandatud

investeeringute tegemiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_akupangad_2025_märts.pdf;

2. Seletuskiri, SK_akupangad_2025_märts.pdf.

Janeli Tikk

625 6299

[email protected]

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Põllumajandusettevõtja investeeringutoetus energia

varustuskindluse tagamiseks

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 51

lõike 2 ja § 67 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava)

meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Investeeringud

põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ raames antava põllumajandusettevõtja

energia varustuskindluse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise

tingimused ning kord.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 2. Taotleja

(1) Toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kelle omatoodetud põllumajanduslike

toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja

taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning

moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50 protsendi

kogu müügitulust.

(2) Toetust antakse tulundusühistule, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon ning kes tegutseb

põllumajandustoodete sektoris (edaspidi tootjaorganisatsioon).

(3) Toetust võib taotleda äriühing, kes ei ole vahetult enne taotluse esitamist tegutsenud

vähemalt kaks majandusaastat, kuid kes on täielikult üle võtnud:

1) oma füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes oli füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi

FIE), kuulunud põllumajandusettevõtte või

EELNÕU

24.03.2025

2

2) oma füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri vanemale või vanavanemale, kes oli FIE,

kuulunud põllumajandusettevõtte.

(4) Toetust võib taotleda FIE, kes ei ole vahetult enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt

kaks majandusaastat, kuid kes on täielikult üle võtnud oma vanemale või vanavanemale, kes

oli FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte.

(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotleja ja selle FIE majandustegevus, kelle põllumajandusettevõte

täielikult üle võeti, peab kas koos või eraldi vastama kahel taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaastal lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(6) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu

toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata

tooted.

§ 3. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla

tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa

Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi.

(4) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(5) Taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 666 või 6610, veeseaduse

§-s 262, taimekaitseseaduse §-s 97, veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse

§-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või

536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193, 209, 2091,

210, 264, 296, 298, 2981, 354, 364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo

toimepanemise eest.

(6) Äriühingust taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded

peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad, kui majandusaasta aruande

äriregistrile esitamine on äriseadustiku alusel nõutav.

(7) Kui äriühingust taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole

äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise

hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta

aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

(8) Taotlejale, kes tootjaorganisatsioon, ei kohaldata lõike 6 ega lõikes 7 sätestatud nõudeid.

3

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse energia varustuskindluse tagamiseks ELTL-i I lisas nimetatud töötlemata

toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu

esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike järgmiste tegevuste elluviimiseks:

1) energiasalvestusseadme või -rajatise ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;

2) energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud

tingimustel ja korras;

3) generaatori ostmine ajutise vooluallikana kasutamiseks.

(2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimist toetatakse ainult siis, kui

energiasalvestuse korral on:

1) minimaalne energiasalvestusvõimsus toetuse saaja taotluse esitamisele vahetult eelnenud

aasta keskmine ühe tunni energia tarbimine;

2) maksimaalne energiasalvestusvõimsus toetuse saaja taotluse esitamisele vahetult eelnenud

aasta keskmine kahe ööpäeva energia tarbimine.

(3) Sellise seadme või rajatise ostmise korral, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse

ehitises, on see ehitis taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud kasutusvaldus või sõlmitud

kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on

komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisas nimetatud

tingimustele vastav mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos VKE), ning

vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole

VKE.

(4) Ehitise ehitamise korral on see ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele

maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viieks aastaks arvates PRIA

poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE.

(5) Kui seade või rajatis paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa

on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks.

(6) Toetatava tegevusega ei tohi alustada ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad

dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui PRIA-le taotluse esitamise päevale järgneval

päeval.

§ 5. Abikõlblikud kulud

(1) Toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad § 4 lõikes 1 nimetatud seadme või

rajatise ostmise või ehitise ehitamise käibemaksuta maksumus ning nõuetekohaseks

tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse käibemaksuta maksumus.

(2) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitise abikõlbliku kulu moodustavad ehitise:

1) püstitamise, rajamise või paigaldamise maksumus;

2) laiendamise maksumus;

3) rekonstrueerimise maksumus.

(3) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitise ehitamise korral on abikõlblik kulu ka

4

ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemise maksumus.

(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud seadme või rajatise abikõlbliku kulu

moodustavad:

1) seadme või rajatise ostmise ja müüja poolt selle paigaldamise, seadistamise,

kohaletoimetamise või kasutamise väljaõppe maksumus;

2) seadme või rajatise kasutamiseks vajaliku seadme, tarkvara ja riistvara ning müüja poolt selle

paigaldamise või seadistamise maksumus.

(5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul on kasutatud seadme ostmise kulu

abikõlblik, kui see seade ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui viis aastat, selle ostmiseks

ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud

tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme

hinnast madalam.

(6) Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult

otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetusraha

otstarbeka ja säästliku kasutamise.

§ 6. Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

2) liisingumakse;

3) tegevus- ja üldkulu, sealhulgas remondi-, rendi-, üüri-, kütuse-, koolitus-, side- või

reklaamikulu;

4) veo- või sõidukulu, kui see ei ole seotud § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud seadme või

rajatise paigaldamise, seadistamise või kohaletoimetamisega;

5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenusega seotud muu kulu;

6) trahv, riigilõiv, notaritasu, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

7) tasu taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest;

8) teostatavusuuringu kulu;

9) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning üürimise või rentimise kulu;

10) kasutatud seadme ostmise kulu, välja arvatud § 5 lõikes 5 sätestatud juhul;

11) standardtark- ja riistvara ostmise kulu, välja arvatud § 5 lõike 4 punktis 2 sätestatud juhul,

ning sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulu;

12) olmeelektroonika, kontoritarvete ja kontorimööbli ostmise kulu;

13) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

14) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, kui nimetatud

tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

15) energiatootmisseadme rajamise ja haldamisega seotud kulu;

16) kaugkütte- ja elektrisüsteemi trasside rajamise ja haldamisega seotud kulu;

17) energiatootmisseadme või elektrisüsteemi kohandamise kulu, välja arvatud juhul, kui see

ei ole seotud § 4 lõikes 1 nimetatud seadme, rajatise või ehitise kasutamisega;

18) ehitise lammutamise kulu;

19) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 7. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara kohta

olema saanud vähemalt kahelt asjaomaselt hinnapakkujalt võrreldavad hinnapakkumused.

5

(2) Kui asjaomases valdkonnas on ainult üks hinnapakkuja, peab taotleja olema saanud

toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara kohta vähemalt ühe

hinnapakkumuse.

(3) Kasutatud seadme ostmise korral peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse

kasutatud seadme kohta ja kaks hinnapakkumust uue samaväärse seadme kohta.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku

kirjeldust ning toetatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste

tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. Hinnapakkumuses peab iga

toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara hind olema eraldi välja

toodud.

(5) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi

omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

(6) Hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust

teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku.

§ 8. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(2) Toetust antakse kuni 70,00 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(3) Toetuse minimaalne määr on 15,00 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu

maksumusest.

(4) Toetuse maksimaalne suurus on 1 500 000 eurot ühe taotleja kohta kuni arengukava

programmiperioodi lõpuni.

(5) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui

1 500 000 eurot arengukava programmiperioodi lõpuni.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu PRIA-le avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi

koos taotlus).

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(3) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht

toetatavat tegevust.

6

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed ja dokumendid:

1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) toetatava tegevuse eesmärk, kirjeldus ja selgelt sõnastatud sisu, asukoht ning eeldatav

algusaeg ja lõpptähtpäev;

3) taotletava toetuse suurus ja määr ning toetatava tegevuse kogumaksumus;

4) teave taotleja energiakulu ja energiatootmisvõimsuse kohta taotluse esitamisele vahetult

eelnenud aastal;

5) teave energiasalvestusvõimsuse kohta, kui toetust taotletakse § 4 lõike 1 punktides 1 või 2

nimetatud tegevuste elluviimiseks

6) selle isiku väljastatud arve, kellelt taotleja ostis põllumajandusettevõtte jaoks energiat, või

muu dokument, millega tõendatakse põllumajandusettevõtte energiakulu taotluse esitamisele

vahetult eelnenud. aastal;

7) teave generaatori võimsuse kohta kilovattides, kui toetust taotletakse § 4 lõike 1 punktis 3

nimetatud tegevuse elluviimiseks;

8) veebilehe aadress, kui taotlejal on veebileht;

9) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave

taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava

ettevõtja kohta;

10) taotleja töötajate arv.

(2) Seadme või rajatise ostmise korral esitab taotleja järgmised dokumendid:

1) kasutatud seadme ostmise korral müüja dokumendid, mis tõendavad § 5 lõikes 5 sätestatud

nõude täitmist;

2) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kaks hinnapakkumust, § 7 lõikes 2 nimetatud

juhul vähemalt üks hinnapakkumus ning § 7 lõikes 3 nimetatud juhul kasutatud seadme kohta

vähemalt üks hinnapakkumus ja uue samaväärse seadme kohta kaks hinnapakkumust;

3) kirjalik üüri- või rendileping, hoonestusõiguse seadmise leping või kasutusvalduse leping,

mille alusel tõendatakse § 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete täitmist;

4) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui seade või rajatis paigaldatakse kaasomandis olevasse

ehitisse.

(3) Ehitise ehitamise korral esitab taotleja järgmised dokumendid:

1) väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on

nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) ehitustegevuse korral taotleja koostatud põhimõtteline lahendus, kui ehitusprojekt ei ole

nõutav ehitusseadustiku kohaselt;

3) hoonestusõiguse seadmise leping, mis tõendab § 4 lõikes 4 sätestatud nõude täitmist, kui

taotleja kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel;

4) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui ehitisealune maa on kaasomandis;

5) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kaks hinnapakkumust ning § 7 lõikes 2

nimetatud juhul vähemalt üks hinnapakkumus.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotleja ja taotluse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse

saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

7

(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile toetust taotlenud

FIE-de nimekirja järgmiste andmete saamiseks:

1) käibedeklaratsiooni andmed nende FIE-de kohta kes on käibemaksukohustuslased;

2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlusi, enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 62 lõike 4 alusel taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse

kontrollimist, lõigetes 2–4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes iga

hindamiskriteeriumi eest hindepunkte vahemikus 1–3, kus esimese ja kolmanda

hindamiskriteeriumi puhul on kõrgeim hindepunktide arv kaks ja madalaim üks ning teise

hindamiskriteeriumi puhul on kõrgeim hindepunktide arv kolm ja madalaim üks.

(2) Esimene hindamiskriteerium on taotleja suurem omafinantseeringu osakaal, mille puhul

hinnatakse, kui suur on toetatava tegevuse toetuse määr, andes hindepunkte järgmiselt:

1) toetatava tegevuse toetuse määr on 70 protsenti – üks hindepunkt;

2) toetatava tegevuse toetuse määr on alla 70 protsendi – kaks hindepunkti.

(3) Teine hindamiskriteerium on toetatava tegevuse suurem mõju regionaalselt tasakaalustatud

arengule, mille puhul hinnatakse, kuivõrd viiakse toetatavat tegevust ellu kaugemal suurematest

keskustest, andes hindepunkte järgmiselt:

1) toetatav tegevus viiakse ellu Tallinnas või Tallinnaga piirnevas Jõelähtme, Harku, Kiili, Rae,

Saku, Saue või Viimsi vallas – üks hindepunkt;

2) toetatav tegevus viiakse ellu väljaspool Tallinnaga piirnevat valda – kaks hindepunkti;

3) toetatav tegevus viiakse ellu saarel – kolm hindepunkti.

(4) Kolmas hindamiskriteerium on toetatava tegevuse suurem mõju energia varustuskindluse

tagamisele, mille puhul hinnatakse, milline on energiasalvestuse võimekuse aeg, andes

hindepunkte järgmiselt:

1) energiasalvestuse korral on energia täisvõimekus, mis on saadud toetatava tegevuse

elluviimise tulemusel vähemalt üks tund – üks hindepunkt;

2) energiasalvestuse korral on energia täisvõimekus, mis on saadud toetatava tegevuse

elluviimise tulemusel üle ühe tunni – kaks hindepunkti.

(5) Hindamiskriteeriumite miinimumnõue on, et taotlus on saanud vähemalt kaks hindepunkti.

(6) PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste paremusjärjestuse.

(7) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks rohkem hindepunkte saanud

taotlus. Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles

taotletav toetuse suurus on suurem. Kui ka taotletavad toetussummad on võrdsed, eelistatakse

taotlejat, kes ajaliselt varem esitas nõuetele vastava taotluse.

§ 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõudele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64

lõike 1 punkti 3 alusel.

8

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel väljavalitud paremusjärjestusse seatud

parimad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64

lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui on täidetud § 12 lõikes 5

sätestatud nõue.

(4) Taotlus vastab nõuetele, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu

õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas

ja määruses sätestatud nõuetele.

(5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus

või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamise nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64 lõike 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

(6) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64 lõike 6

alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine

§ 14. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihipäraselt

kasutusse pärast PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kuid hiljemalt 30. septembril

2025.

(2) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab

toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE (edaspidi koos sihipärase

kasutamise periood).

§ 15. Toetuse saaja muud kohustused

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muud

toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab

viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil

ostetud vara kohapeal;

2) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja

dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

9

4) säilitab toetusega seotud dokumente;

5) tagab, et toetatava tegevuse elluviimise tulemusena saadud energiasalvestusvõimsus ei ületa

toetuse saaja taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta keskmist kahe ööpäeva energia

tarbimist, kui toetatavaks tegevuseks on § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevus;

6) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.

(2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 3 lõigetes 1,

3 ja 5 sätestatud nõuetele.

(3) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 3 lõikes 2 sätestatud

nõuetele sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(4) Lisaks lõigetes 1–3 sätestatule peab:

1) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas

osas ühe taotluse kohta hiljemalt 30. septembril 2025;

2) toetuse saajal olema hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks ehitise ehitusluba või

ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

3) toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitise kasutusluba või

kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.

§ 16. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) ehitise ehitamise korral selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-

vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö;

4) ehitise ehitamise korral ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta eraldi.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave müüjale või teenuse osutajale vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa tasumise

kohta, kui toetust makstakse enne kulutuste tegemist § 18 kohaselt.

(3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel ning lõike 1 punktis 3 nimetatud

osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendaval dokumendil näidatud

tehingu sisu peab vastama arve-saatelehe väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 17. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

10

(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva

jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 18. Toetuse maksmine enne kulutuste tegemist

(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 67 lõike 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse alusel

riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse

tellimise või vara ostmise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või

vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt

omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt toetatava tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast

toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos §-s 16 sätestatud dokumentidega.

(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud

otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu

jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 16 lõike 2 kohane maksetaotlus koos

§ 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumentidega peab olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva

jooksul arvates toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha

laekumisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusettevõtja

investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusettevõtja investeeringutoetus

energia varustuskindluse tagamiseks“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 51 lõike 2 ja § 67 lõike

3 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/20131

artikli 17 lõike 1 punktiga a.

Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020

maaelu arengu toetusi antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava)

alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 13. veebruari 2015. a rakendusotsusega, millega kiideti

heaks Eesti maaelu arengu programmile Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(edaspidi EAFRD) toetuse andmine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/22202

(edaspidi üleminekumäärus) artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendati programmiperioodi 2014−2020

rakendamist kahe aasta võrra. Samuti pikendati üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/20133 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud

kulutuste rahastamiskõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

Eelnõuga kehtestatakse arengukava meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse

varasse“ tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse

parandamiseks“ raames energia varustuskindluse tagamiseks antava põllumajandusettevõtja

investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

Toetuse üldeesmärk on tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja põllumajandusettevõtjate

toimepidevus ning spetsiifiline eesmärk on tagada senisest suuremal määral

põllumajandustoodete tootmiseks vajaliku energia olemasolu ja põllumajandusettevõtjate

energiajulgeolek ning vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest, mis omakorda aitab kaasa ka

põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamisele.

Arengukava SWOT-analüüs toob põllumajandustootmisega seotud nõrkustena välja Eesti

põllumajandustootjate väikese konkurentsivõime võrreldes EL-i keskmisega, väikeste

põllumajandustootjate halva kohanemisvõime ning põllumajandustootjate ebapiisavad

majanduslikud võimalused lisainvesteeringuteks. Eesti põllumajandusettevõtjate madalamad

tootlikkusnäitajad võrreldes EL-i keskmistega on tingitud mitmetest asjaoludest, millest

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr

1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse

kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr

1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL)

nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437,

28.12.2020, lk 1−29). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469).

2

olulisemad on keskmisest madalam põllumajandustoetuste tase, geograafiline paiknemine

Euroopa põhjapoolsemas osas (s.o suuremad kulud talveperioodil, kallimad tootmishooned,

taimekasvatuses lühem vegetatsiooniperiood ja väiksem saagikus) ja väike siseturg (s.o

kõrgemad tootmissisendite hinnad ja madalamad väljundite hinnad). Viimaste aastate erinevad

kriisid (globaalsed majanduskriisid, kliimamuutused, aktiivne sõjategevus jms) on selgelt

näidanud, et põllumajandusettevõtjate tulemuslikkust mõjutab valmisolek ja võimekus kiiresti

reageerida kriisidele. Seega on äärmiselt oluline jätkusuutlikkuse tagamiseks ja tulemuslikkuse

parandamiseks põllumajandustoodete tootmiseks vajalike sisendite (tooraine, kütus, väetised,

taimekaitsevahendid) olemasolu, eelkõige energia (elekterenergia, soojusenergia) olemasolu.

Majanduskasvu häiriva faktorina ning elanikkonna rahulolematuse (hinnatõus, kaupade ja

teenuste kättesaadavus jms) põhjusena tuuakse sageli välja kõrged energiahinnad, ebastabiiline

energiaturg ning energiakatkestused, mis on tingitud energiasüsteemide riketest või

ebasoodsatest ilmastikutingimustest. Seega on energia varustuskindlus ühiskonna toimimise ja

konkurentsivõime tagamise alustala, mistõttu on oluline toetada põllumajandusettevõtjate

investeeringuid energia varustuskindluse tagamisse.

Võrreldes maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja

tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ alusel antava toetusega on selle toetuse üks

peamisi erinevusi see, et toetust antakse energiasalvestusseadme või rajatise ostmiseks ja

vajaduse korral paigaldamiseks, energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks

ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras ning ka generaatori ostmiseks ajutise

vooluallikana kasutamiseks ehk üksnes investeeringuteks, mis on mõeldud energia

varustuskindluse tagamiseks.

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030“4 tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine,

väärindamine ja turustamine“ eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise-

kui ka välisturul –, saavutamisse, mida viiakse ellu programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu

2024–2027“5 tegevuse „Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime“ kaudu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Maarika Arro (625 6197, [email protected]). Keeleliselt

toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura

Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 19 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada arengukava meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“

tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“

raames antava energia varustuskindluse tagamiseks põllumajandusettevõtja

investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

4 Kättesaadav: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 5 Kättesaadav: https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid.

3

Eelnõu §-s 2 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle

omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu:

1) ületas taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal 14 000 eurot;

2) ületas müügitulust enam kui 50 protsenti mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastal;

3) oli taotlemisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot.

Äriseadustiku § 1 kohaselt loetakse ettevõtjaks füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest

kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning

äriseadustiku §-s 2 sätestatud äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts

ja tulundusühistu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 17 kohaselt antakse toetust

põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, mistõttu on oluline, et toetust

saavad põllumajandustootmisega tegelevad isikud, kelle müügitulust suurem osa tuleb

omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügist.

Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt saab toetust taotleda ka ELÜPS-i alusel ja korras tunnustatud

tootjaorganisatsioon, kes:

1) on tulundusühistu;

2) on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE), kes vastab komisjoni

soovitusele (EL) nr 361/20036 või suurettevõtja ja

3) tegutseb põllumajandustoodete sektoris.

Tunnustatud tootjaorganisatsiooni puhul vaadatakse, et ta tegutseks põllumajanduse

valdkonnas, mis tähendab seda, et tema põhitegevusala peab olema äriregistri andmetel

enamasti põllumajandusega seonduv (näiteks põllumajandus, EMTAK A01) ning, et ta

liikmeteks on põllumajandustootjaid. Täpsemalt on siinkohal mõeldud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1308/20137 artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajandustoodete

sektorites tegutsevaid tootjaid.

Eelnõu § 2 lõigetes 3 ja 4 kehtestatakse erisus, et toetust saab taotleda ka äriühing või

füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE), kes ei ole tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist

vähemalt kaks majandusaastat, juhul kui ta on täielikult üle võtnud oma FIE-st osanikule või

aktsionärile või füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri FIE-st vanemale või vanavanemale

kuulunud põllumajandusettevõtte või oma FIE-st vanemale või vanavanemale kuulunud

põllumajandusettevõtte.

Selle erisusega soodustatakse põlvkondade vahetust ja antakse toetuse taotlemiseks võimalus

ka neile ettevõtjatele, kes on lihtsalt muutnud oma ettevõtlusvormi. Sellisel juhul vaadeldakse

taotleja majandusnäitajate vastavust eelnõus sätestatud tingimustele järgmiselt:

• kui taotlejal ei ole olnud kohustust esitada majandusaasta aruannet äriregistrile, siis

vaadeldakse eelnõus sätestatud toetuse saajale seatud nõuete täitmist selle FIE andmete

alusel, kelle põllumajandusettevõte üle võeti;

6 Komisjoni soovitus (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete

määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), sätestatud alusel ja korras rakendatavad

turukorraldusabinõud.

4

• kui taotlejal on äriregistrile esitatud üks majandusaasta aruanne ja teise majandusaasta

aruande esitamise tähtaeg ei ole möödunud, siis vaadeldakse taotleja taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta nõuete täitmist taotleja majandusaasta

aruande alusel ja vahetult eelnenud teise majandusaasta nõuete täitmist selle FIE

andmete alusel, kelle põllumajandusettevõte üle võeti. Erinevate ühel kalendriaastal

lõppevate majandusaastate näitajaid omavahel ei summeerita.

FIE puhul kehtivad majandusaastate arvestamisel samad põhimõtted nagu äriühingute puhul.

Taotluse esitamise ajaks peab põllumajandusettevõtte üle andnud FIE olema kogu oma

põllumajandusliku tegevuse lõpetanud. Põllumajandusettevõtte üleandmist võimaldavate sätete

eesmärk on võimaldada ettevõtjal oma ettevõtlusvormi muuta (FIE-st äriühinguks) või

ettevõtjal oma vanemale või vanavanemale kuulunud FIE-t üle võtta ilma toetusõiguslikkust

kaotamata. Põllumajandusettevõte tuleb täielikult üle anda, kuna toetusega ei soovita

soodustada põllumajandusettevõtte jaotamist toetuse saamise eesmärgil. FIE

põllumajandusettevõtte kohustused ja vara peavad olema täielikult üle läinud toetust taotlevale

äriühingule või FIE-le. Põllumajandusettevõtte üle andnud FIE võib jätkata tegutsemist muul

tegevusalal kui põllumajandus või alustada uuesti ka põllumajanduse tegevusalal tegutsemist,

kuid sel juhul ei ole tal võimalik selle määruse alusel kahe aasta jooksul toetust taotleda, kuna

nimetatud ettevõtja majandusnäitajaid on sel juhul korra juba toetuse saamiseks kasutatud.

Võlaõigusseaduse § 180 lõike 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud

ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused ning muu hulgas ettevõttega seotud

lepingud. Sama seaduse § 182 lõige 1 sätestab järgmist: “Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse

omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise

sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud

andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka

vastavate kannete tegemise registrites” ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et “Ettevõttesse

kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega

seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole

kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”. Eeltoodust

nähtub, et ettevõte ei ole vaid materiaalne üksus/vara, vaid ka kõik õigused ja kohustused, mis

ettevõtte üleandmise korral peavad olema taotlejale üle läinud.

Eelnõu § 2 lõikes 5 tähendab “kas koos või eraldi § 2 lõikes 1 nõuetele vastamine” seda, et

ülevõtja ja ülevõetav koos vastavad määruses sätestatud tingimustele ehk kui näiteks taotleja

üksi ei täida kõiki nõudeid, vaadatakse ka selle isiku andmeid, kelle põllumajandusettevõte üle

võeti.

Selleks, et oleks võimalik nn ülevõetu ja ülevõtja majandusandmeid koos vaadata, peab:

• ülevõtja olema esitanud äriregistrile taotlemisele vahetult eelnenud majandusaasta

aruande või Maksu- ja Tolliametile vastava tuludeklaratsiooni vormi E ning;

• ülevõetu peab olema tegutsenud taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel

majandusaastal ja peab olema esitanud äriregistrile taotluse esitamisele vahetult

eelnenud teise majandusaasta aruande või Maksu- ja Tolliametile asjakohase

tuludeklaratsiooni vormi E.

“Eraldi“ vaadatakse andmeid siis, kui ülevõtjal ei ole taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaasta aruannet või ta ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni vormi

E, sellisel juhul tuleb mõlema majandusaasta nõuetekohasust kontrollida ülevõetud ettevõtja

näitajate alusel. Kui ülevõtjal on äriregistris vähemalt kahe majandusaasta aruanded, siis ta ei

kvalifitseeru ülevõtjaks eelnõu § 2 lõike 3 või 4 tähenduses. Kui ülevõetu ja ülevõtja

majandusaastad jäävad samasse kalendriaastasse, siis neid tuleks käsitleda kui kahte erinevat

majandusaastat (tulenevalt raamatupidamisseadusest esitatakse majandusaasta aruanne iga

5

ettevõtlusvormi kohta eraldi). Erinevates majandusaasta aruannetes toodud majandusnäitajaid

omavahel ei liideta.

Eelnõu § 2 lõikes 6 sätestatakse, et põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud

kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga

hõlmamata tooted. Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tulu ei loeta taotleja

põllumajanduslike toodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete töötlemisel saadud

tooted loetakse põllumajanduslikeks toodeteks ka siis, kui need ei ole ELTL-i I lisas nimetatud

tooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks

valmistoidukaubad, loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende

tooraineks peab valdavas osas olema ELTL-i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus-

ja vesiviljelustooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos

taotleja põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda

töötlemisel saadud tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas

nimetatud tooteid. Nii näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele

on lisatud kaunistuseks omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud

omakasvatatud lamba nahast elemente, ja muid selliseid tooteid.

Eelnõu §-s 3 on sätestatud nõuded taotlejale.

Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla

tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise

tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad

vaid need taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes

on majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

ELÜPS-i § 64 lõike 4 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse

saamiseks esitatud nõuetele. Seega on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil

(edaspidi PRIA) õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal ja enne toetuse

väljamaksmist taotlejal ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla

olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, et taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi olla

finantsraskustes. Lisaks ei tohi taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või

algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust,

mis võib tähendada, et taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on võlgnevused riigi ees.

Eelnõu § 3 lõikes 3 kehtestatakse piirang, et toetust ei saa taotleda taotluses sisalduva sama

kulu kohta ehk siis, kui selle kulu kohta on saadud toetust või samal ajal taotletakse toetust

riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi.

Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi arengukava alusel antavaid toetusi või struktuurifondide

vahenditest saadud abi ja toetust. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist, mis tähendab,

et ühe ja sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord, mis tuleneb Euroopa Parlamendi

6

ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/20138 artiklist 30, mille kohaselt ei tohi EAFRD-st

rahastatavaid kulusid katta EL-i eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga.

Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab, et kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või

muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi,

mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi

makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud

tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste

kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise

sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 3 lõige 5 sätestab, et taotleja kohta ei tohi olla karistusregistrisse kantud

karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 661, 666 või 6610, veeseaduse §-s 262,

taimekaitseseaduse §-s 97, veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse §-s 37,

jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536,

söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, 551 punktis 2, 192, 193, 209, 2091, 210, 264,

296, 298, 2981, 354, 364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise

eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-149 tuginedes, mis puudutab taotleja kohustust täita keskkonna-

, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning taotleja suhtes jõustunud süüdimõistvat süüteo

otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja kuriteod,

mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda taotleja tahtes või võimekuses viia toetatav

tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui taotleja kohta on karistusregistrisse kantud

karistusandmeid määruse § 3 lõikes 5 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline taotleja

ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajanduslike toodete tootmise ja

nende esmatöötlemise valdkonnas tegutsemisega. Arvestades, et toetusega jagatakse

riigieelarvelisi ja EL-i vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid

saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud põllumajanduslike toodete

tootmise ja nende esmatöötlemise valdkonnas tegutsemisega seotud õigusaktides sätestatud

nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada.

Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013

artikli 58 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada EL-i

finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust;

b) tagada tõhus kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena,

võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

c) ennetada, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettust, kehtestada tõhusaid,

hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral

vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise

ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr

2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347 20.12.2013, lk 549–607). 9 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14.

7

Seega, kui toetust ei anta isikule, keda on karistatud eelnimetatud süütegude eest, suurendab

see EL-i finantshuvide kaitset, sest raha väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt.

Eelnõu § 3 lõige 6 sätestab äriühingust taotlejale kohustuse, mille alusel peab ta olema esitanud

taotlemisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded äriseadustikus sätestatud juhul

äriregistrisse. Kohustuse eesmärgiks on tagada taotluste menetlemisel kasutatavate

majandusnäitajate ja äriregistris olevate ettevõtjate majandusnäitajate samasus ja

kontrollitavus. Toetust ei anta äriühingule, kes ei ole majandusaasta aruande esitamise

kohustust täitnud.

Eelnõu § 3 lõige 7 kehtestab, millised majandusaasta aruanded võetakse aluseks toetuse

taotlemisel.

Taotlusvooru toimumisaja kavandamisel jälgitakse, et äriühingutele jääks mõistlik aeg oma

majandusaasta aruande koostamiseks ja esitamiseks. Säte tagab nendele ettevõtjatele, kelle

majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, toetuse taotlemiseks paindlikumad tingimused.

Eelnõu § 3 lõikes 8 sätestatakse, et kui taotlejaks on tunnustatud tootjaorganisatsioon, siis

kohaldatakse erisust, mille kohaselt toetuse taotlemisel ei vaadata tunnustatud

tootjaorganisatsiooni müügitulu suurust ning tulenevalt sellest ei pea tunnustatud

tootjaorganisatsioonil olema äriregistrist kättesaadavad ka majandusaasta aruanded.

Tunnustatud tootjaorganisatsioonidele kohaldatakse erisust tulenevalt sellest, et

tootjaorganisatsioonina tunnustamiseks on kehtestatud nõuded nii liikmete arvule kui ka

müügitulu suurusele, mis on oluliselt suurem kui 14 000 eurot. Tootjaorganisatsiooni

tunnustamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse tegevused, mille kohta võib toetust taotleda.

Toetust võib taotleda selliste tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud ELTL-i I lisas nimetatud

töötlemata toodete (välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete) tootmiseks, säilitamiseks või

toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks, ning millega tagatakse energia varustuskindlus.

Alljärgnevalt on toetatavad tegevused välja toodud täpsemalt.

Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et toetust võib taotleda energiasalvestusseadme või

-rajatise ostmiseks ja vajaduse korral paigaldamiseks.

Energiasalvestusseade või rajatis on seade, rajatis või süsteem, mis on loodud energia

salvestamiseks ja vabastamiseks. Energiasalvestusseadmeid ja rajatisi on erinevat tüüpi nagu

näiteks akupank, hoorattad, energialadustamissüsteem jms. Energiasalvestus aitab

tasakaalustada energiatarbimist, võimaldades integreerida erinevaid taastuvenergiaallikaid.

Lisaks võimaldavad energiasalvestus suuremat energiatõhusust, paindlikkust ja vastupidavust

hädaolukordadele, aidates luua stabiilsema ja jätkusuutlikuma energiatarbimise.

Energiasalvestusseadet või -rajatist saab energia salvestamise ajaliste näitajate järgi jaotada

lühiajaliseks, pikaajaliseks ning ülipikaajaliseks energiasalvestusseadmeks või -rajatiseks.

Sellised seadmed või rajatised salvestavad ja annavad võrku energiat minutite kuni päevade ja

isegi kuude vältel (viimane puudutab elektrienergia salvestamist).

Soojusenergia salvestusseadmed või -rajatised (näiteks paak-soojussalvestid, süvend-

soojussalvestid jms) jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks soojusenergia

salvestamisseadmeteks või -rajatisteks. Aktiivse soojusenergia salvestamise all on mõeldud

salvestusviisi, mille korral kasutatakse soojusenergia ülekandmiseks salvestatavale ainele

sundkonvektsiooni ja soojusenergiat salvestav aine on ise sellel hetkel sundringluses. Passiivse

8

soojusenergia salvestamise all on mõeldud sellist salvestusviisi, mille korral soojusenergia

salvestamiseks ehk soojusenergia ülekandmiseks soojusenergiat salvestavale ainele kasutatakse

soojuskandjat. Soojusenergiat salvestav aine on sellel hetkel liikumatu.

Energiaks loetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 kohaselt energiatooted,

sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muud energiatooted

Põllumajanduslike toodete tootmise, säilitamise või toodangu esmamüügi eelseks

ettevalmistuseks vajalikuks energiasalvestussedmeks või -rajatiseks on näiteks

energialadustamissüsteem (RENA1000 seeria, Wallboxi seeria), akupank, akuinverterid,

energiasalvestusjaamad jms. Toetatakse üksnes energiasalvestusseadme või -rajatise ostmist,

mitte energiatootmiseks vajaliku seadme või rajatise ostmist. Näiteks on toetatav suuremahulise

akupanga ostmine ja vajaduse korral paigaldamine, kuid mitte päikesepaneelide ostmine ja

paigaldamine.

Kui tegemist on seadme või rajatisega, mille kohta on ehitusseadustiku kohaselt nõutav

ehitusluba või ehitusteatis, siis peab see olema hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks

kättesaadav ehitisregistrist. Kui seadme või rajatise paigaldamine eeldab ehitustegevust, siis

loetakse, et tegemist on ehitamisega ehitusseadustiku tähenduses.

Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib toetust taotleda energiasalvestuse tagamiseks

vajaliku ehitise ehitamiseks. Selliseks ehitiseks on näiteks pump-hüdroelektrijaam.

Selle määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine,

laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi

koos ehitamine). Ehitise lammutamine ei ole toetatav.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või

mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

Toetatav on üksnes sellise ehitise ehitamine, mille eesmärk on tagada põllumajanduslike

toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku

energiaga varustatus. Põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu

esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaid

investeeringuid ei toetata juhul kui eesmärgiks on energia edasimüük ehk

põllumajandusettevõtja peab tegema investeeringu, mis tagab tema põllumajanduslike toodete

tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku energia

varu ning seeläbi toidu tootmise püsiva toimimise.

Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib toetust taotleda ka generaatori ostmiseks, mis on

mõeldud põllumajandusettevõttes ajutise vooluallikana kasutamiseks, et tagada võimaliku

elektrikatkestuse korral põllumajandusettevõtte elektriga varustatus.

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse energiasalvestusseadme või -rajatise ostmist või

energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamist toetatakse üksnes juhul, kui

energiasalvestuse korral on minimaalne energiasalvestusvõimsus toetuse saaja taotluse

esitamisele vahetult eelnenud aasta keskmine ühe tunni energia tarbimine ehk salvestusseade, -

rajatis või ehitis tagab vähemalt ühe tunni energiaga varustatuse. Minimaalne

energiasalvestamisvõimsus arvutatakse järgmiselt: taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta

9

taotleja aastane energia tarbimine (kWh) : 365 päeva : 24 tunniga. Näiteks kui ettevõttes

kasutatakse 200 000 kWh energiat aastas, siis aasta keskmine ööpäevane tarve on 548 kWh

(200 000 : 365 = 548) ning sel juhul energiasalvestivõimsus minimaaselt peab olema 23 kWh

(548 : 24 =22,8). Samuti ei anta toetust, kui maksimaalne energiasalvestusvõimsus ületab

toetuse saaja taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta keskmist kahe ööpäeva energia

tarbimist. Maksimaalne rakendamise aeg arvutatakse järgmiselt: maksimaalne rakendamise aeg

= taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta aastane energia tarbimine (kWh) : 365

päeva x 2. Näiteks kui ettevõttes kasutatakse 200 000 kWh energiat aastas, siis aasta keskmine

ööpäevane tarve on 548 kWh (200 000 : 365 = 548) ning sel juhul energiasalvesti võimsus ei

tohi ületada 1096 kWh (548 x 2 = 1096).

Kui toetust taotletakse mitme energiasalvestusseadme või -rajatise ostmiseks või

energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks, mis hakkavad paiknema erinevates

asukohtades (tootmisüksustes), siis nii minimaalne kui ka maksimaalne

energiasalvestusvõimsus arutatakse konkreese tootmisüksuses (asukohas) tarbitava energi kulu

alusel.

Elektrienergia müümine elektrivõrku on lubatud eeldusel, et selle aastas müüdud kogus ei ületa

toetuse saaja poolt aastas maksimaalselt tarbitavat elektrienergia kogust. Kuna ettevõtte

elektritarbimisvajadus ei pruugi olla pidev ja ühtlane ning ka elektrienergia tootmine võib olla

tsükliline, siis on ajutiselt ülejääva elektrienergia müümine lubatud.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et kui toetatavaks tegevuseks on seade või rajatise

(energiasalvestusseade või -rajatis või generaator ajutise vooluallikana kasutamiseks) ostmine

ja mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, peab see ehitis olema taotleja

omandis või peab taotleja kasuks olema seatud kasutusvaldus või on sõlmitud kirjalik üüri- või

rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest,

kui taotleja on VKE, ning vähemalt viieks aastaks PRIA poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest, kui taotleja on suurettevõtja.

VKE kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei

ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. Selle nõudega

tagatakse, et seadet või rajatist kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise

perioodi lõpuni. Täpsemalt see, mida loetakse sihipärase kasutamise perioodiks, on

põhjendatud eelnõu § 14 lõike 2 selgitava osa juures.

Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, millised nõuded peavad olema täidetud, kui toetust taotletakse

energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks. Ehitis ja sellealune maa peab olema

taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks

arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viieks aastaks

arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on suurettevõtja. Nende

nõuetega tagatakse, et ehitist kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise

perioodi lõpuni.

Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et kui energiasalvestusseade, -rajatis või generaator

paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, siis peab

taotlejal olema kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks. Selle nõudega

tagatakse, et tegevused toimuvad kaasomandi korral kaasomaniku nõusolekul ning seeläbi

tagatakse toetusega rahastatud investeeringu püsimine vähemalt sihipärase kasutamise perioodi

lõpuni.

10

Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt ei või taotleja toetatava tegevuse elluviimist alustada varem ja

toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse

esitamise päevale järgneval päeval. Siinkohal tuleb märkida, et kui taotleja alustab kavandatava

tegevuse elluviimisega taotluse esitamise päevale järgneval päeval, siis kõik kulutused, mida

taotleja teeb, on tema enda vastutusel, sest PRIA ei ole selleks ajaks veel teinud taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Nimetatud nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklist 60.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatava tegevuse abikõlbliku kulu arvestamise alused.

Eelnõu § 5 lõigete 1–4 alusel on abikõlblikeks kuludeks eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud seadme

või rajatis ostmise või ehitise ehitamise käibemaksuta maksumus ja nõuete kohaseks

tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse käibemaksuta maksumus.

Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on abikõlblikeks kuludeks ehitise püstitamise,

laiendamise, rekonstrueerimise, rajamise ja paigaldamise maksumus. Ehitise lammutamise

maksumus ei ole abikõlblik kulu. Samuti loetakse abikõlblike kulude hulka ka eelnõu § 4 lõike

1 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul ehitusseadustiku alusel tehtava

omanikujärelevalve kulud.

Kui toetust taotletakse seadme või rajatise ostmiseks, siis loetakse abikõlblike kulude hulka ka

selle kasutamiseks vajalike seadmete maksumus nagu näiteks energiahalduse kontroller,

energia arvestid, inverterid, juhtimisseadmed jms. Samuti loetakse abikõlbliku kulu hulka

seadme või rajatise paigaldamise või seadistamise maksumus, kui seadme või rajatise eripära

tõttu saab seda paigaldada üksnes seadme või rajatise müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui

seadme või rajatise kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet,

sealhulgas tutvustust, siis ka need kulud on abikõlblikud. Abikõlblike kulude hulka loetakse ka

seadme või rajatise kasutamiseks vajaliku energia tootmisseadme või elektrisüsteemi

kohandamise kulu. Näiteks energia tootmisseadmena kasutab taotleja päikesepaneele ja nüüd

soovib taotleja lisada päikesepaneelidele juurde akupanga, et päikeseenergiat salvestada, kuid

selleks on vaja päikesepaneelidega seonduvalt ühendusi või paialdusi vms muuta ehk tehakse

energiasüsteemides kohandused selleks et lisada juurde akupank. Jätkuvalt ei toetata

päikesepaneelide ostmist ja paigaldamist, kuid päikesepaneelide energiasüsteemide muutmine

on abikõlblik kulu juhul kui lisatakse juurde energiasalvestusseade.

Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt loetakse abikõlblikuks kasutatud generaatori ostmist ajutise

vooluallikana kasutamiseks, kuid üksnes siis, kui generaator ei ole taotluse esitamise ajal vanem

kui viis aastat, selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i

vahenditest, sealhulgas välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, ning nimetatud

generaatori hind ei ületa selle turuväärtust ja on väiksem kui uue samaväärse seadme hind.

Kasutatud seadme puhul kontrollitakse üldjuhul seadme vanust tootja tehnilise passi andmete,

ostu-müügilepingute, tootja poolt välja antud garantiidokumentide, müüja kinnituste ja muude

dokumentide alusel.

Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt peavad kõik abikõlblikud kulud olema mõistlikud, selged ja

üksikasjalikult kirjeldatud ning taotleja peab tagama kasutatava toetusraha otstarbeka ja

säästliku kasutamise. Kulud, mille kohta toetust taotletakse, peavad olema majanduslikult

otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei tohi kavandatavad ning

tehtud kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava

hinnaga.

11

ELÜPS-i § 60 lõike 2 kohaselt peavad taotleja ja toetuse saaja järgima kulude tegemisel toetuse

andmise tingimustes ehk selles eelnõus sätestatud nõudeid.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud.

Näiteks on mitteabikõlblikud maa ostmiseks tehtud kulutused, liisingumaksed, mitmesugused

tegevuskulud, näiteks kulutused õigusteenusele või raamatupidamisteenusele. Mitteabikõlblik

kulu on ka tasu taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest.

Kui erinevad veo- või sõidukulud ei ole seotud seadme või rajatise kohaletoimetamisega,

paigaldamisega või seadistamisega, siis ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida

olukordi, kus ostetava seadme või rajatise veokulusid n-ö peidetakse seadme või rajatise hinna

sisse. Sealjuures ei ole oluline, kas nimetatud veotöö teostajaks on sama ettevõtja, kellelt

ostetakse see seade või mitte. Näiteks, kui seade ostetakse ettevõtjalt A ja seadme toimetab

kohale ettevõtja B, siis loetakse need kulud (seadme ostmine ja kohaletoimetamine) abikõlblike

kulude hulka.

Kui energiatootmisseadme või elektrisüsteemi kohandamise kulu ei ole seotud ostetava

energiasalvestusseadmega või -rajatisega (näiteks energiasalvesti ühendamine

päikesepaneelidega) või energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamise või generaatori

ostmisega ajutise vooluallkana kasutamiseks, siis ei ole need kulud ka abikõlblikud. Samuti ei

abikõlblikud kulud, mis on seotud energiatootmisseadme rajamise ja haldamisega nagu näiteks

päikesepargi rajamise kulu või päikesepargi haldamisega seotud kulud.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud nõuded kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse väljaselgitamiseks ja

tõendamiseks, mis puudutavad toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava

vara maksumust.

Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja ja hinnapakkuja nime, hinnapakkuja registrikoodi,

hinnapakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning toetatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase

tegevuse, töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Taotleja peab valitud hinnapakkumust

põhjendama. Hinnapakkumuses peab iga toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse

või ostetava vara hind olema eraldi välja toodud. Juhul kui toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või ostetav vara ei vasta esialgselt saadud hinnapakkumustele, peab ettevõtja

võtma uuesti vähemalt kahelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad

hinnapakkumused ja tegema nende seast üldjuhul majanduslikult soodsama valiku, mille alusel

hakkab toetatavat tegevust ellu viima.

Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada

osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku. Samamoodi ei tohi

hinnapakkujad olla omavahel seotud. Nimetatud piirangutega püütakse vältida taotleja ja

hinnapakkuja seotusest tingitud kokkuleppetehinguid ja sellest tulenevat ebatervet

konkurentsikeskkonda. Samuti ei tohi hinnapakkuja olla seotud taotleja liikmetega, et vältida

huvide konflikti tekkimist. Huvide konflikt on näiteks selline olukord, kus taotlejal või tema

nimel tegutseva isiku töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

hinnapakkumuse ettevalmistamisse või läbiviimisse või kes võib muul moel mõjutada selle

hinnapakkumuse tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid

isiklikke huvisid, mida võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus.

12

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et seda toetust antakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena. Ehk toetust makstakse tegelikult tekkinud ja kuludokumentidega tõendatavate

abikõlblike kulude kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67

lõike 1 punkti a kohaselt.

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et toetust antakse kuni 70,00 protsenti toetatava tegevuse

abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse määr arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma

ilma ümardamata.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on minimaalne võimalik toetuse määr 15,00 protsenti toetatava

tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse määr arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast

koma ilma ümardamata. Minimaalse võimaliku toetuse määra eesmärk on tagada, et

investeeringute tegemisel kaasneks toetuse andmisel ergutav mõju. Kui toetus moodustab

kavandatava investeeringu abikõlbliku kulu maksumusest vähem kui 15,00 protsenti, siis

puudub toetusel ergutav mõju ja taotlejal on tõenäoliselt võimalik teha kavandatav investeering

ka ilma toetuseta.

Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 1 500 000 eurot

kuni arengukava programmiperioodi lõpuni. Arengukava programmiperioodiks on aastad

2014–2020, kuid 2020. aasta 23. detsembril võeti vastu üleminekumäärus, mille artikli 1 lõike

1 kohaselt pikendati EAFRD-st toetatavate programmide puhul Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni

2020. aasta 31. detsembrini kestvat ajavahemikku kuni 2022. aasta 31. detsembrini – aastatel

2021–2022 oli üleminekuperiood uude programmiperioodi. Samuti pikenes üleminekumääruse

artikli 2 punkti 2 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli

65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni

2025. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et eelnimetatud määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt

on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks abikõlblikud juhul,

kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasutud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril ehk

abikõlblikud on vaid programmiperioodil tehtud kulud. Tagamaks, et PRIA jõuaks ajaliselt

programmiperioodi lõppu jäävaid väljamakseid teha enne 2025. aasta 31. detsembrit, ja

võimaldamaks PRIA-le jätta ka kuludokumentide menetlemiseks mõistliku aja, sätestatakse

maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise

lõpptähtajaks sellest varasem ehk 2025. aasta 30. september (eelnõu § 14 lõige 1). See tähendab,

et hiljemalt 30. septembriks 2025 peavad kõik toetuse maksmise aluseks olevad kohustused

olema täidetud, mis tähendab taotlejate jaoks seda, et neile jääb toetatava tegevuse elluviimiseks

aega vähem kui 12 kuud.

Eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või

konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad

saavad kokku toetust taotleda lõikes 4 sätestatud ulatuses. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad

loetakse üheks taotlejaks. Näiteks kui kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B

(tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja)

soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust

900 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 900 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B

saab maksimaalset määrata toetust 600 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks.

Samuti kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb abi 750 000 euro ulatuses ja

samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 750 000 eurot, siis täidavad nad

maksimaalse 1 500 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse tähenduses loetakse nad

üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 1 500 000 euro suurune toetus.

13

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui

üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust,

nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või

tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing

(emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat

mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti

Vabariigi territooriumiga.

Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks ettevõtjateks on

tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses

valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või

mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja

aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või

kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Lõikes 5 sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda ning hajutada toetust

ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.

Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu PRIA-le avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi

koos taotlus).

PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja, avaldades selle ametlikus võrguväljaandes Ametlikud

Teadaanded ja oma veebilehel. Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib

sisaldada rohkem kui üht tegevust.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed ja dokumendid, mida taotlus peab

sisaldama, muu hulgas andmed toetatava tegevuse kohta ning nõuded taotluse osaks olevatele

dokumentidele.

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse andmed ja dokumendid, mis peavad taotluses sisalduma.

Taotlus peab sisaldama teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses sätestatud tingimuste

täitmise ja koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega

saavutatavate mõjude kindlakstegemiseks. Näiteks peab taotleja esitama andmed selle kohta,

kas ta on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja, andmed taotleja kontserni

liikmete ja taotleja üle lepingu või muu alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, andmed

taotleja töötajate arvu kohta, mille abil määratakse kindlaks, kas taotleja on VKE või

suurettevõtja.

Samuti peab taotleja esitama teabe selle kohta, kui suur oli tema põllumajandusettevõtte

energiakulu (energia tarbimine kWh) kokku taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal ja kui

suur on tema olemasolev taastuvenergia tootmisvõimsus (KWh). Kui toetust taotletakse

energiasalvestusseadme või -rajatise ostmiseks ja vajaduse korral paigaldamiseks või

energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks, siis esitab taotleja ka teabe

energiasalvestusvõimsuse kohta. Lisaks peab taotleja esitama arve või muu dokumendi, millega

tõendatakse põllumajandusettevõtte energiakulu suurust. Kui toetust taotletakse generaatori

14

ostmiseks ajutise vooluallikana kasutamiseks, siis esitab taotleja teab selle kohta, milline on

generaatori võimsus kilovattides.

Taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. ELÜPS-i § 64 lõike 4 punkti 3

kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või

kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse need dokumendid, mida taotleja peab esitama, kui toetatavaks

tegevuseks on § 4 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud seadme või rajatise ostmine.

Seadme või rajatise ostmisel, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, esitab

taotleja hoonestusõiguse seadmise lepingu või kirjaliku üüri- või rendilepingu või

kasutusvalduse lepingu, mis tõendab, et ehitist, kuhu toetuse abil ostetav seade või rajatis

paigaldatakse või kus seda kasutatakse, on taotlejal võimalik kasutada vähemalt sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni.

Kasutatud seadme ostmisel peab taotleja esitama dokumendid, millega tõendatakse, et see seade

ei ole taotluse esitamise hetkeks vanem kui viis aastat, selle ostmiseks ei ole saadud toetust

riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning

nimetud seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam.

Eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis peab taotleja

esitama väljavõtte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga juhul, kui

eelprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Eelprojektiks loetakse

seda projekti, mille alusel taotleja võtab ehitustegevuse hinnapakkumused. Taotleja peab

ehitustegevuse korral esitama põhimõttelise lahenduse, kui ehitusprojekt ei ole nõutav

ehitusseadustiku kohaselt. Põhimõttelises lahenduses esitatakse toetatava tegevuse asukohta

tutvustav ühemõtteline joonis või eskiis, millele on märgitud seadmete asukoht, ning võimaluse

korral muud vajalikud näitajad. Näiteks põhimõttelises lahenduses elektrilahenduste puhul

esitatakse põhimõtteskeem ja salvestusseadmete puhul tuleb ära näidata, kuhu need

paigaldatakse. Samuti peab ehitise ehitamise korral taotleja tõendama ehitisaluse maa

omandikuuluvust – PRIA kontrollib asjakohast õigust kinnistusraamatust. Kui taotleja kasutab

ehitisalust maad hoonestusõiguse alusel, siis tuleb toetuse taotlemisel esitada seda õigust

tõendav leping, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks

aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning

vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on

suurettevõtja. Nimetatud lepinguga koos tuleb PRIA-le esitada ka kõik lepingu lisad, sealhulgas

asendiplaan.

Eelnõu § 11 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse

toetuse saamise nõuetele vastavust. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib

PRIA kasutada erinevaid riiklikke registreid (nt koostöö Maksu- ja Tolliametiga).

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluse hindamise ja taotluste paremusjärjestuse koostamise

põhimõtted.

PRIA hindab taotlusi, enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 62 lõike 4 alusel taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist,

eelnõu § 12 lõigetes 2–4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes igale

hindamiskriteeriumile hinde vastavalt vahemikus 1–3.

15

Esimese hindamiskriteeriumi alusel hinnatakse, kui suur on taotleja omafinantseering ning

seeläbi toetatava tegevuse kohta antavat toetuse määra suurust. Kui toetatava tegevuse kohta

antav toetuse määr on maksimaalne ehk 70 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu

maksumusest, siis antakse taotlejale üks hindepunkt aga kui toetatava tegevuse kohta antav

toetuse määr on alla 70 protsendi toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, siis antakse

taotlejale kaks hindepunkti. Hindamisel toetuse määr arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast

koma ilma ümardamata. Selle hindamiskriteeriumi eesmärk on eelistada taotlejaid, kes

panustavad investeeringu tegemisel rohkem omavahendeid, sest see vähendab survet

eelarvevahenditele ja võimaldab toetada rohkemate tegevuste elluviimist energia

varustuskindluse tagamisel.

Teise hindamiskriteeriumi alusel hinnatakse toetatava tegevuse paiknemist suurematest

keskustest. Maksimaalsed hindepunktid ehk kolm hindepunkti saab taotleja, kui kavandatav

tegevus paikneb saarel, kaks hindepunkti kui kavandatav tegevus paikneb Tallinnaga

mittepiirnevas vallas ning ühe hindepunkti saab taotleja, kui kavandatav tegevus paikneb

Tallinnas või Tallinnaga piirnevas vallas. Selle hindamiskriteeriumi eesmärgiks on suurendada

põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks

ettevalmistuseks vajaliku energia varustuskindlust ka suurematest keskustest kaugemal

asuvates piirkondades, kus elektrikatkestused on sagedasemad ja pikemaajalised, et ka nendel

põllumajandustootjatel oleks kriisiolukordades tagatud energiaga varustatus. Kui taotleja viib

toetatavad tegevused ellu erinevates asukohtades, siis hindepunkte antakse selle asukoha eest,

kus elluviidava tegevuse maksumus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikus maksumuses

suurima osakaalu.

Kolmanda hindamiskriteeriumi alusel hinnatakse, millises mahus tehakse investeering energia

varustuskindluse riskide maandamiseks. Kui taotleja teeb investeeringu, mille tulemusena

energiasalvestuse korral on saadav energia täisvõimekuse rakendamise aeg vähemalt üks tund,

siis antakse taotlejale üks hindepunkt. Selle hindamiskriteeriumi eesmärgiks on eelistada

selliste investeeringute tegemist, mille tulemusena panustatakse energia varustuskindluse

riskide maandamisse pikemaajaliselt ehk eelistatakse selliste investeeringute tegemist, mille

tulemusena saab energiasalvestuse korral energia täisvõimekust rakendada pikemaajaliselt, mis

aitab kaasa energiatõhususe suurendamisele, pikemaajalise vastupidavusele elektrikatkestuste

korral, loob stabiilsema ja jätkusuutlikuma energiatarbimise ning omakorda aitab kaasa ka

põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamisele.

Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks rohkem hindepunkte saanud

taotlus. Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav

toetuse suurus on suurem. Kui ka taotletavad toetussummad on võrdsed, eelistatakse taotlejat,

kes ajaliselt varem esitas nõuetele vastava taotluse. Arengukava teiste toetusmeetmete

taotlusvoorude praktika on näidanud, et tekib olukordi, kus taotlused saavad ühepalju

hindepunkte, mistõttu on vajadus kehtestada lisakriteeriume, mis võimaldaks selliseid olukordi

lahendada. Sellises olukorras eelistatakse taotlejat, kelle taotletav toetuse suurus on suurem,

sest võib eeldada, et suuremamahuline investeering panustab suuremas mahus ka riskide

maandamisse ja aitab tagada senisest suuremal määral põllumajandustoodete tootmiseks

vajaliku energiaga varustatuse. Kui ka taotletavad toetussummad on võrdsed, eelistatakse

taotlejat, kes ajaliselt varem esitas nõuetele vastava taotluse.

Minimaalne hindepunktide arv taotluse rahuldamiseks on kaks hindepunkti.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

16

Eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid (toetatava tegevuse rahastamise eelarve) ja kõigi

taotlejate puhul ületab neile antud hindepunktide summa minimaalset taotluse rahuldamiseks

vajalikku hindepunktide summat, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused ELÜPS-i § 64

lõike 1 punkti 3 alusel. ELÜPS-i § 64 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav

tegevus vastavad maaelu arengu toetuse saamise nõuetele ning taotlus vastab

hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuseks ettenähtud vahendite piires

toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused.

Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ületab toetuseks ettenähtud vahendeid (toetatava tegevuse rahastamise eelarve), rahuldatakse

taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused,

mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa ELÜPS-i § 64 lõike 1 punkti 2

alusel. ELÜPS-i § 64 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

maaelu arengu toetuse saamise nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuseks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise

tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral

paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

Eelnõu § 13 lõikes 3 sätestatakse, et minimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks

on kaks hindepunkti.

Eelnõu § 13 lõikes 4 sätestatakse, et taotlus on nõuetekohane, kui taotleja, taotlus ja toetatav

tegevus vastavad EL-i õigusaktides, ELÜPS-is, arengukavas ja selles määruses sätestatud

nõuetele.

Eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i

§ 64 lõikes 4 sätestatud alustel. ELÜPS-i § 64 lõikes 4 sätestatakse, et lisaks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama

määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse maaelu arengu toetuse

taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud

taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui EL-i õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 64 lõike 1 kohaselt või

3) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 7 kohaselt tuleb

toetuse taotlus või maksetaotlus tagasi lükata, kui toetuse saaja või tema esindaja takistab

kohapealse kontrolli tegemist, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 60 alusel ei tohi anda toetust

isikule, kelle puhul on tehtud kindlaks, et ta on toetuse saamiseks vajalikud tingimused

tekitanud kunstlikult, vastupidiselt toetuse andmise aluseks olevate õigusaktide eesmärkidele.

Eelnõu § 13 lõikega 6 reguleeritakse olukord, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole

põhjendatud üksnes taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu. ELÜPS-i § 64 lõikes 6

sätestatakse, et maaelu arengu toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse

rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude

tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui

taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Toetuse summa vähendamine ei mõjuta maaelu arengu toetuse taotluste paremusjärjestust, kui

paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist. Seega võib toetuse

summat vähendada ja taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et saavutatakse kavandatava

17

tegevuse eesmärgid toetuse summa vähendamisest hoolimata. Nimetatud sätte eesmärk on, et

taotlus ei kuuluks kohe rahuldamata jätmisele, kuna see ei vasta kõigile abikõlblikkuse

nõuetele, st see sisaldab mitteabikõlblikke kulusid. Taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmine

ei ole otstarbekas ega põhjendatud, kui taotlus sisaldab abikõlblikke kulusid mahus, mis

võimaldab taotlejal sellegipoolest kavandatud tegevuse ellu viia ja tagab seejuures toetatava

tegevuse eesmärgi saavutamise ja säilimise. Teine oluline tingimus taotluse osaliseks

rahuldamiseks mitteabikõlblike kulude tõttu on taotleja nõusolek. Kui taotleja ei ole nõus

toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa

vähendamine ei mõjuta toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on

moodustatud enne toetuse summa vähendamist.

Eelnõu § 13 lõike 7 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise

rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates

taotluste esitamise tähtpäevast.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse toetuse saaja kohustused.

Eelnõus nimetatud kriteeriumid on jagatud toetuskõlblikkuse kriteeriumiteks, kohustusteks ja

muudeks kohustusteks.

Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik

toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ostetud või

ehitatud vara sihipäraselt kasutusse pärast PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist,

kuid hiljemalt 30. septembril 2025. Arvestades, et programmiperiood hakkab lõppema, siis

peavad nimetatud tähtpäevaks olema kõik toetuse maksmise aluseks olevad kohustused

täidetud. See tähendab taotlejate jaoks seda, et neile jääb toetatava tegevuse elluviimiseks aega

vähem kui kuus kuud, mistõttu on soovitatav tegevuse elluviimist alustada võimalikult kiiresti

pärast PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Eelnõu § 14 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas

säilitab toetuse abil ostetud ja ehitatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm

aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning

vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja ei ole

VKE (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). Toetatava tegevuse kestvusnõude täitmise

kohustus ja tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1303/2013 artiklis 71.

Eelnõu §-s 15 kehtestatakse toetuse saajale muud kohustused. Nimetatud paragrahv sätestab

toetuse saajale kohalduvad kohustused, mis kvalifitseeruvad muudeks kohustusteks komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 640/201410 artikli 35 lõike 2 punkti b tähenduses. Toetuse saaja

muude kohustuste rikkumise korral on võimalik lisaks toetuse maksmata jätmisele või selle

maksmise täielikule tühistamisele ka osalise tühistamise võimalus. Rikkumise korral määrab

sanktsiooni suuruse PRIA.

Eelnõu § 15 lõikes 1 on sätestatud kohustused, mida toetuse saaja peab täitma sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni. Näiteks peab toetuse saaja võimaldama teostada toetuse sihipärase

ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning

osutama selleks igakülgset abi. Samuti peab toetuse saaja teavitama taotluses esitatud või

10 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele

vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning

kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73).

18

toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast

asjaolust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 7

kohaselt lükatakse toetuse taotlus või maksetaotlus tagasi, kui toetuse saaja või tema esindaja

takistab kohapealse kontrolli tegemist, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude

korral. Lisaks peab toetuse saaja eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega

seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja

maksedokumentidest. Kui toetatavaks tegevuseks on § 4 lõike 1 puntktides 1 või 2 nimetatud

tegevus (energiasalvestusseadme või -rajatise ostmine või energiasalvestuse tagamiseks

vajaliku ehitise ehitamine), siis tagab toetuse saaja, et toetatava tegevuse elluviimise

tulemusena saadud energia salvestamisvõimsus ei ületa tema taotluse esitamisele vahetult

eelnenud aasta keskmist kahe ööpäevast energia tarbimist. Täpsemalt on selgitatud, kuidas

arvutatakse aasta kesmine kahe ööpäevane energia tarbimine (kWh) eelnõu § 4 lõike 2 selgitava

osa juures.

Eelnõu § 15 lõikes 2 on sätestatud kohustused (maksuvõla ja karistuse puudumise nõue ning

kulu topeltrahastamise vältimise nõue), millele toetuse saaja peab vastama kuni PRIA poolt

viimase toetusosa maksmiseni.

Kui taotlejal on riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, siis peab see olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine peab

olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on

möödunud, tasutud ettenähtud summas. Nõude eesmärk on tagada, et toetuse saaja ehk isik,

kellele tehakse väljamakse, on jätkusuutlik ettevõtja. PRIA-l on õigus kontrollida kogu taotluse

menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja ja toetuse saaja riikliku maksu võla

olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Kehtestatud nõue täidab EL-i finantshuvide kaitse eesmärki. Kui isik ei ole kohustusi riigi või

EL-i ees täitnud, ei saa teda pidada usaldusväärseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis d nimetatud suutlikkus hõlmab haldus-, finants-

ja toimimissuutlikust, näiteks peab toetuse saaja olema maksevõimeline, kuna see on üheks

näitajaks taotleja majandusliku seisu hindamisel. Kui toetuse saajal on maksuvõlad, ei ole

õigustatud ka talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Samuti on maksevõimelisus üheks

usaldusväärsuse näitajaks.

Samuti ei tohi taotlejal olla kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni kehtivat karistust

konkreetse süüteo toimepanemise eest, mis on sätestatud eelnõu § 3 lõikes 5. Arvestades, et

toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja EL-i vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline ka,

et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kellel ei ole

karistusregistrisse kantud karistusandmeid süüteo toimepanemise eest, mis on sätestatud eelnõu

§ 3 lõikes 5, ehk need ettevõtjad, kes on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada.

Eelnõu § 15 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja täitma toetuskõlblikkuse tingimusi. Toetuse

saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele vähemalt

kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning

vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja ei ole

VKE. Tegemist on sellise tingimusega, mis on läbivaks nõudeks ehk millele peavad vastama

nii taotleja kui ka toetuse saaja. Kui taotleja või toetuse saaja ei vasta toetuskõlblikkuse

tingimusele, on PRIA kohustatud EL-i õiguse kohaselt toetuse 100-protsendiliselt tagasi

nõudma. Toetuskõlblikkuse tingimuseks on, et nii taotleja kui ka toetuse saaja suhtes ei toimu

likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või

kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

19

Eelnõu § 15 lõige 4 reguleerib dokumentide esitamist.

Kuludokumendid esitatakse PRIA-le kalendriaastas kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta

hiljemalt 30. septembril 2025.

Juhul kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine peab toetuse saajal olema hiljemalt

esimese maksetaotluse esitamise ajaks ehitise ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist

kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt, mis tähendab, et vastasel juhul toetust

välja ei maksta. Samuti peab toetuse saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks

olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või kasutusteatis, juhul kui see on nõutav

ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt võib ka seadme paigaldamine olla

ehitustegevus (näiteks maa-aluse väiketankla rajamine) ning ka sel juhul peab toetuse saajal

olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris seadme kohta kasutusluba

või esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Kasutusloa või

kasutusteatisega tõendatakse, et investeeringuobjekt (nt valminud ehitis või paigaldatud seade)

vastab ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutusotstarbekohaselt. Seega

võimaldab kasutusluba või kasutusteatis tagada, et investeeringuobjekti saab hakata

sihtotstarbeliselt kasutama. Investeeringuobjekt peab olema sihtotstarbeliselt kasutuses VKE-l

kolm aastat ning suurettevõtjatel viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest ehk sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu §-s 16 on sätestatud maksetaotluste esitamise üksikasjad ja kehtestatakse nõuded

maksetaotlusele.

Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste

dokumentidega. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, arve ning

kauba saamist, rahalise kohustuse tasumist, ostutatud teenuse või töö tegemist või kauba

üleandmist ja vastuvõtmist tõendavad dokumendid ning lisaks iga ehitise kohta ehitustegevuse

kuluaruanne, kui toetatavaks tegevuseks on ehitis.

Kuna programmiperiood 2014–2020 hakkab lõppema, siis peab toetuse saaja toetatava tegevuse

elluviimisel arvestama lisaks sellega, et investeeringu tegemist tõendavaid dokumente saab

esitada pärast PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist kõige kauem kuni 2025. aasta

30. septembrini.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 60 lõike 4 kohaselt

tõendatakse toetuse saajate tehtud makseid arvete ja maksmist tõendavate dokumentidega. Kui

seda ei ole võimalik teha, tõendatakse maksete tegemist samaväärse juriidilise jõuga

dokumentidega.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse toetuse maksmise ja toetuse maksmisest keeldumise alused.

Toetuse maksmise otsuse teeb PRIA sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda

toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamise

päevast. ELÜPS-i § 66 lõikes 3 sätestatud juhtudel tehakse toetuse maksmisest keeldumise

otsus 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust

teadasaamisest. ELÜPS-i § 66 lõige 3 sätestab, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise

otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse

rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

ELÜPS-i § 65 lõike 4 kohaselt võib maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse

tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

20

1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud;

3) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia;

4) toetuse saaja ei täida EL-i õigusaktides või ELÜPS-is või selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud kohustusi;

5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklite 63 ja 64 kohaselt võib

nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise korral määrata toetuse saajale

sektoripõhiste õigusaktidega halduskaristusi, milleks võib olla muu hulgas näiteks

toetussumma vähendamine. On võimalik kohaldada ka toetuse maksmise peatamist, kui võib

eeldada, et toetuse saaja kõrvaldab nõuete mittevastavuse mõistliku aja jooksul. Nimetatud

määruse artikli 64 lõike 2 kohaselt ei kohaldata halduskaristust muu hulgas siis, kui

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaldamisest tulenevate

rahastamiskõlblikkuse kriteeriumite, kulukohustuste või muude kohustustega seotud

mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud. Toetuse maksmise peatamine on täpsemalt

sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 36. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõike 1 kohaselt peab tegevuse puhul, mis

hõlmab investeerimist taristusse või tootlikku investeeringut, maksma Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul arvates toetuse saajale

lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul leiab aset

mõni järgnev sündmus: a) tootmistegevuse lõpetamine või üleviimine programmipiirkonnast

välja; b) selline muutus taristu üksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avalik-

õiguslikule isikule põhjendamatu eelise või; c) oluline muutus toetatud tegevuse abil tehtud

investeeringu iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks

investeeringu algseid eesmärke.

Eelnõu §-s 18 on sätestatud toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist.

Toetuse võib ELÜPS-i § 67 lõike 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta välja pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist tagatist

nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara (näiteks kaup) on üle antud ning toetuse

saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa

ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

ELÜPS-i § 67 lõike 7 kohaselt loetakse toetuse saaja piisavalt usaldusväärseks, et maksta toetus

välja tagatist nõudmata, kui:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning

maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise

korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

4) ta on varem ELÜPS § 64 või sama paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud

sihipäraselt ja tähtpäevaks.

Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes

osutas esitatud investeeringuobjekti hinnapakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks

toetuse saajale teenust, tegi tööd või müüs kaupa. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma

hulka loetakse selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud

arve-saatelehel või arvel kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse

maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse

21

tegemist peab toetuse saajal olema arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblikest kuludest

tasutud ainult see osa, mis jääb alles, kui arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblike kulude

kogusummast on arvestatud maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike

kulude põhjal arvutatud toetuse summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis on nimetatud

arve-saatelehel või arvel kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehel või arvel kajastatud

mitteabikõlblike kulude (mis peavad toetuse saajal olema tasutud enne toetuse maksmise otsuse

tegemist) hulka toetatava tegevuse käibemaks, kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane,

ning ka muud mitteabikõlblikud kulud, mis on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või

arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või

selliselt, et maksetaotluses kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste

summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

PRIA-le maksetaotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate

dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulude abikõlblikkuse kontrollimist,

arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuste alusel

määratud raha toetuse saaja arvelduskontole.

Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes selle isiku

väljastatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest

tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa. Toetuse saaja tasub pärast

toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel

tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa.

Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate

dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Toetuse maksmise korral

arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha toetuse

maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral

maksab toetuse saaja maksmise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi. Kui

kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma tasumise ja PRIA-le nõutavate

dokumentide esitamise tähtaegadest ei ole kinni peetud, siis on PRIA-l õigus edaspidi keelduda

toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või kauba eest

tasumist või nõuda toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha tagasi. Samuti on PRIA-l õigus

keelduda toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või kauba eest

tasumist, kui esitatud kuludokumendid ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt selged ja

läbipaistvad.

ELÜPS-i § 67 lõikes 6 on sätestatud, et kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis

seavad kahtluse alla tema võime kasutada sama paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust

sihipäraselt ja tähtpäevaks, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses,

määrata abikõlblike kulude tegemiseks sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajast lühema

tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata ning

nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 37 kohaselt teeb komisjon

lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast maaelu arengu programmi rakendamist

käsitleva viimase iga-aastase eduaruande kättesaamist, võttes aluseks kehtiva rahastamiskava,

22

asjaomase maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning

asjakohase kontrollimise ja heakskiitmise otsuse. Nimetatud raamatupidamisaruanded

esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 2 osutatud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ja

vajaduse korral koostoimes üleminekumääruse artikli 2 lõikega 2, ning need hõlmavad

makseasutuse kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

Üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1303/2013 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kuni

2025. aasta 31. detsembrini. Liikmesriikide kogemus näitab, et Euroopa Komisjoni viimane

makse tavaliselt hilineb, ja seepärast sätestatakse dokumentide säilitamise lõpptähtpäevana

2032. aasta 31. detsembri, mis peaks sisaldama ka väikese varu. Dokumentide säilitamise

kohustus kohaldub toetuse andmisega seotud isikule.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu

Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,

nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika

rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused

(EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja

(EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607);

4) komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste,

maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest

keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud

halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73);

5) komisjoni soovitus (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41);

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad

üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse

määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022.

aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013

seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437,

28.12.2020, lk 1–29).

Eelnõus nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Toetuse eesmärk on tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja põllumajandusettevõtjate

toimepidevus, eelkõige tagada senisest suuremal määral põllumajandustoodete tootmiseks

23

vajaliku energia olemasolu, mis omakorda aitab kaasa ka põllumajandusettevõtjate

tulemuslikkuse parandamisele, mistõttu toetatakse energiasalvestusseadme või -rajatise

ostmist, energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamist kui ka generaatori ostmist

ajutise vooluallikana kasutamiseks.

Määrusel on positiivne mõju, sest see aitab kaasa toidu tarneahela varustuskindluse tagamisele

ja põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamisele. Täpsemalt aitavad toetuse abil

tehtavad investeeringud suurendada põllumajandusettevõtjate valmisolekut ja võimekust

kiiresti reageerida elektrikatkestustele ning tagada põllumajanduslike toodete tootmine ka

keerulistes oludes. Samuti aitavad toetuse abil tehtavad investeeringud kaasa energiatõhususe

suurendamisele, pikemaajalisele vastupidavusele elektrikatkestuste korral, stabiilsema ja

jätkusuutlikuma energiatarbimise loomisele ning ka põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse

parandamisele.

Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse

menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetust rahastatakse 85 protsendi ulatuses EAFRD-st ning 15 protsendi ulatuses Eesti riigi

riigieelarvest. Arengukava meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse

parandamiseks“ kogueelarve on 186 miljonit eurot, millest EL-i osa on 85 protsenti (158,1

miljonit eurot) ja Eesti riigi kaasfinantseering 15 protsenti (27,9 miljonit eurot). Selle toetuse

eelarve on kaheksa miljonit eurot.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle.