Pr Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister Teie: 09.02.2024 nr 1.2-2/12-1
[email protected] Meie: Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-8-2-24-8
Arvamus lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Lp Signe Riisalo
MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Lastekaitse Liit tunnustab Sotsiaalministeeriumi põhjalikku tööd, mida on tehtud eelnõu koostamisel ja et läbi on viidud mitu lastekaitsetöö kvaliteeti ja protsesse käsitlevat analüüsi, mille tulemuste põhjal on algatatud lastekaitse reform.
Planeeritud muudatustega parendatakse pikalt tähelepanu all olevaid kitsaskohti lastega töötavate spetsialistide koostöös ja andmevahetuses. Ette on näha abivajajate perede arvu suurenemist ning lisanduvad ka nõudmised lastekaitse- ja peretöötajatele. Seega tekib põhjendatud küsimus lastekaitsetöötajate piisavuse kohta. On lubamatu, et Eestis on 21-s KOV´is 1 lastekaitsetöötaja ja 7-s veelgi vähem (st osaajaga või üldse mitte). Suur töökoormus ja vähene tugi (sh KOV-i juhtkonnalt) mõjutab lastekaitsetöö kvaliteeti, põletab lastekaitsetöötajad läbi ning soodustab liigset tööjõu voolavust. Kuigi abivajavate laste märkamine ja teavitamiskohustus erineva valdkonna spetsialistide poolt on eelduseks ennetustöö paranemiseks, siis juhtumite kasvuga suureneb veelgi lastekaitsetöötajate ajaressursi puudus ennetuseks. LasteKS-is on ennetustöö sätestatud üldiselt ja deklaratiivselt, kuid KOV-idel ei ole proaktiivset kohustust ega raamistikku ennetuse korraldamiseks. Lastekaitse Liit soovitab:
• Pöörata suuremat tähelepanu ennetusele ja suunata ressurssi järjepidevaks ennetustegevuseks. Muuhulgas tuleb toetada sihitatud rahastusega ennetusteenuste tagamist kohalikul tasandil.
• Eraldada sihtotstarbelisi ressursse lastekaitsetöötajate juurde palkamiseks, suurendada lastekaitse valdkonna spetsialistide kvalifikatsiooni ja kompetentsust ning sekkumistegevuste kvaliteeti. Sealhulgas tagada, et kõikidele lastekaitsetöötajatele oleks kindlustatud vajaminevad toetusmeetmed (sh supervisioon, mentorlus, juhendid, väljaõpe, vääriline palk).
• Vähendada KOV-ide vahelist ebavõrdsust lastekaitsetöötajate tasustamisel ja pöörata suuremat tähelepanu lastekaitsetöötajate motiveerimisele ja toetamisele nii nende igapäevases töös kui ka kriisisituatsioonides.
Kuna lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamine toimub võimalusel alati koostöös lapse ja tema vanemate või muude last kasvatavate isikutega, siis on oluline selgitada ühiskonnas laiemalt lastekaitsetöö eesmärki ja parendada lastekaitsetöötajate mainet, sh
selgitada ühiskonnas, võrgustikus ja kogukonnas, mis on lastekaitse ülesanded. MTÜ Lastekaitse Liit näeb oma igapäevases töös, et paljudel abi või nõu vajavatel inimestel puudub teadmine, oskus ja arusaam, kelle poole lastekaitse küsimustes pöörduda. Segadust tekitab lastekaitsetöötaja ametikoha ümbernimetamine lapse heaolu spetsialistiks, mida pole samuti laiemale üldsusele arusaadavalt kommunikeeritud.
Positiivne, et eelnõus on nimetatud need lastega töötavad isikud, kellel on suurendatud kohustus lapse abivajadust märgata ja sellest KOV lastekaitsetöötajat teavitada, edastades kohe ka vajalikud andmed lapse arvatava abivajaduse kohta. Samas tuleb jätkuvalt kommunikeerida valdkondade üleselt ja laiemale üldsusele abivajavast lapsest teatamise kohustusest, ning soovitame veelgi selgemalt kirjeldada abivajava lapse mõistet. On oluline, et abivajava lapse all mõistetakse ka last, kelle vanem on teinud suitsiidikatse, kes on lähisuhtevägivalla tunnistajaks või kelle vanem on vangistuses. Andmetest teadlikuks saades on rahvastikuregistri järgse elukoha KOV-i ülesanne hinnata lapse abivajadust ja pakkuda lapse abistamiseks vajalikke meetmeid juhindudes seejuures LasteKS §-s 28 sätestatud abivajaduse hindamise ja §-s 29 sätestatud abi osutamise põhimõtetest. Kui täiendavat abivajadust ei tuvastata või kui laps on juba KOV-i vaateväljas, puudub paralleelse juhtumikorralduse algatamise vajadus.
Tallinna Ülikooli (2023)1 tehtud uuringust selgus, et küsitlusele vastajatest (EMO õde, perearst, kiirabitöötaja, koolipsühholoog, logopeed, perearst jt) leidsid, et neil ei ole piisavalt teadmisi (67%) ega oskusi (70%) ega ka kogemusi (70%) suitsiidse inimese käsitlemiseks. Laste ja noorte puhul tuntakse vajadust järelevalve mehhanismi järele, kus järgneval päeval võetaks alaealise ja/või tema lähedastega ühendust, et tagada alaealise turvalisus ja järeltugi ning olla kindel, et alaealine jõuab järgmise spetsialistini. Lastekaitse Liit soovitab, et need teemad oleks integreeritud spetsialistidele mõeldud (e-) koolitustes. Lisaks:
• Tõhustada multidistsiplinaarset koostööd võrgustikes ning organiseerida süstemaatilisi kohtumisi (sh perede ja laste komisjoni (vms) loomist KOVides), et luua igas piirkonnas valdkondadeülene koostööformaat täpsemalt eesmärgistatud ja omavahel seostatud tegevuste koordineerimiseks tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
• Suurendada vaimse tervise komponenti kõigi esmatasandi spetsialistide täienduskoolituste programmide seas (sh lasteaiaõpetajad, õpetajad, pereõed ja -arstid). Ühendada toimivaks ja koordineeritud võrgustikuks perearsti-, koolitervishoiu, eriarstiabi- ning õppenõustamisteenus.
• Koolitada kõiki lastega töötavaid spetsialiste, tundmaks ära enesetapukalduvusi ja märkamaks vaimse tervise probleeme.
Lastekaitse Liit tunnustab, et eelnõuga pööratakse suuremat tähelepanu hooldusperede toetamisele ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus ja rahastamine. Samas on lahendamata jäänud hooldusperede ja ka lastekaitsetöötajate murekoht seoses asendushooldusel viibiva lapse ja tema bioloogilise perega suhtlemisel. Kuna lapse ja tema vanemate kohtumine toimub enamasti nädalavahetusel, või lastekaitsetöötaja töövälisel ajal, ei ole lastekaitstöötajal võimalust alati hooldusperet ja last nende kohtumise korraldamisel toetada. Lastekaitse Liit teeb ettepaneku luua juhised lapse sünnipere toetamiseks ja lisada tugiteenuste nimekirja kohustus lapse ja sünnipere suhtlemise toetamiseks.
Mis puudutab LasteKS § 20. sätestatud lapsega töötava isikuna töötamise piiranguid, soovitab Lastekaitse Liit võtta arvesse Õiguskantsleri ettepanekuid seoses 2023. aastal avalikkuse ette tulnud Rakvere Lille Kodus toimunud puuetega laste väärkohtlemise juhtumitega2.
• Kaaluda eluaegse lastega keelu töötamise kohaldamise sätestamisele lastekaitseseaduses ka niisugustel kehalise väärkohtlemise juhtumitel, kui tegu on toime pandud alaealise suhtes korduvalt või süstemaatiliselt.
• Kaaluda uue karistusnormi loomist, milles sätestatakse, et karistatav peaks olema ka kaitsetus või abitus olukorras inimeste muul viisil väärkohtlemine või süstemaatiline alandamine (näiteks ohvrites hirmu, ängi ja alaväärsustunde tekitamine).
Lastekaitse Liit toetab eelnõu ja avaldab hea meelt, et eelnõu pakub pikalt oodatud lahendused paljudele praktikas esinevatele kitsaskohtadele. Lastekaitse Liit rõhutab, et teavitusel ja koolitusel on muudatustega püstitatud eesmärkide saavutamisel väga oluline roll.
Loodame igakülgsele koostööle ning oleme valmis edaspidi jätkuvalt protsessi panustama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige
Koostas Helen Saarnik
[email protected]