Arvamuse avaldamine eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Haridus- ja Teadusministeerium

Teie 07.03.2025 nr 8-1/25/1115 Meie 26.03.2025 nr 2.3-4/25/743-2

Arvamuse avaldamine eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks Vabariigi

Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses alusharidusseaduse

jõustumisega“ eelnõu. Märgime, et AKI-l puuduvad tähelepanekud eelnõuga kavandatavate

muudatuse osas.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määrust nr 27 „Testide

andmekogu asutamine ja põhimäärus“. Kuigi meil ei ole ettepanekuid seoses plaanitavate

muudatustega, siiski arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, siis võimaldab

see muuta ka kehtivat põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks. Kehtiva põhimääruse osas on

meil järgmised tähelepanekud ja soovitused.

1. Soovitame muuta kehtiva põhimääruse pealkirja selliselt, et pealkirjast eemaldatakse tekstiosa

„asutamine ja“. Tegemist on juba asutatud andmekoguga ning põhimääruse eesmärk on

reguleerida andmekogu pidamist.

2. Kehtiva põhimääruse § 2 määrab andmekogu vastutava töötleja ja volitatud töötlejad, kuid

põhimääruses puuduvad sätted, millest nähtuks, millised on Haridus- ja Noorteameti kui

andmekogu vastutava töötleja ülesanded andmekogu pidamisel ning milliseid ülesandeid

sealjuures täidavad andmekogu volitatud töötlejad. Palume selles osas põhimäärust täiendada. 3. Põhimääruse § 6 järgi on andmekogusse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus,

kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Märgime, et kuigi avaliku teabe seadus (AvTS) seda

nõuab, siis on sellised sätted sisutühjad. Ilmselgelt lähtuvad asutused oma töös andmekogusse

kantud andmetest, vastasel juhul oleks andmekogu pidamine mõttetu. Nii on kohatu märkida

põhimääruses, et andmekogu andmetel on vaid statistiline või informatiivne tähendus. Eristada

tuleks vaid need juhud, kus andmekogu andmetel on kolmandate isikute suhtes konstitutiivne

tähendus.

4. Põhimääruse § 11 kohaselt järgitakse andmete töötlemisel AvTS § 439 lõike 1 alusel

kehtestatud andmekogu turvameetmete süsteemi nõudeid. Selgitame, et kuni 31.12.2022

kehtinud AvTS redaktsiooni kohaselt oli andmekogude pidamise üheks kindlustavaks

süsteemiks ka infosüsteemide turvameetmete süsteem ehk tegemist oli ISKE määruse

volitusnormiga, mis aga seoses E-ITS kehtestamisega on tunnistatud kehtetuks.

5. Põhimääruse § 13 näeb ette andmete ristkasutuse. Märgime, et kuni 2007. aastani kehtinud

andmekogude seaduse § 12 reguleeris andmete ristkasutust. Kehtiv AvTS aga ristkasutuse

mõistet ei tunne. AvTS § 435 järgi tuleb andmekogu põhimääruses sätestada andmekogule

andmete andjad, mis tähendab, et põhimääruses tuleb andmeandjatena välja tuua, millistest

2 (2)

andmekogudest milliseid andmeid saadakse. Soovitame muuta § 13 pealkirja ning vaadata üle

kogu normi sõnastus.

6. Põhimääruse § 15 reguleerib andmete säilitamist ja logide korraldust. Nimetatud paragrahvi

lõike 5 järgi logitakse muu hulgas ka piiratud juurdepääsuga andmete kohta tehtud päringud

ning logisid säilitatakse vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 kaks aastat päringu tegemisest.

Samas näeb põhimääruse § 16 lõige 3 ette, et andmeid selle kohta, kes ja millal andmekogu

kasutas säilitatakse andmebaasi logifailidena üks aasta. Selgusetuks jääb, kui kaua tegelikult

andmekogusse tehtud päringute logifaile säilitatakse.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

Terje Enula

[email protected]

627 4144