Kiri

18143 Vissi-Vooreküla tee

EKSPLIKATSIOON 1 Restaureeritav/ümberehitatav

sepikoda

Olemasolev sidekaabel; kaitsevöönd 1m teljest

Teekaitsevöönd 30m

2

Pääsud hoonesse

Marksi Maja OÜ

TINGMÄRGID

3

Projekteeritud vee- ja kan. torustikud kaitsevööndiga 2m teljest

Olemasolev elektri õhuliin kaitsevöönd 2m teljest

Märkus: Tööde teostamine kaitsevööndis tuleb kooskõlastada trassi valdajaga

Projekteeritud parkimisala

Orient. kraavide ühendus koos projekteeritud truubiga

Olmejäätmekonteiner

P

1

2

Projekteeritud elektri maakaabel kaitsevöönd 1m teljest

Projekteeritud tulekustutusvee kuivhüdrant

1

Lammutatav tööstushoone

2

3

4 Projekteeritud septik

4

Kinnistu piir

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr 411

Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet

Haldusakti allkirjastaja: Reelika Niit

Väljastamise kuupäev: 29.08.2023

Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 1396

Taotluse esitamise kuupäev: 15.08.2023

Taotleja: Prangli Külaselts

Mälestise reg-nr: 23710

Mälestise nimi: Vana-Prangli mõisa sepikoda

Muinsuskaitse eritingimuste

taotlemise eesmärk:

Hoone restaureerimis- ja ehitusprojekti koostamine

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

 muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 14; § 55;

 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17, (RTL

1999, 122, 1666);

 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri

17.01.2006 käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181);

 objekti pildistamine ja vaatlus 18.08.2023 (Muinsuskaitseameti Põlvamaa nõunik Anu

Lepp).

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:

Mälestise lühike ajalooline ülevaade1

Vana-Prangli e Prangli mõis (sks k Alt-Wrangelshof) pärineb keskajast ning seda on esimest

korda mainitud 1550. aastal. 16. sajandil kuulus mõis von Wrangellide aadliperekonnale ning

1 Kasutatud:

https://www.mois.ee/tartu/prangli.shtml

Maiste, J., Suuder, O., Tilk, K. Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise

ettepanekud-põhjendused. Köide XIV - Põlva rajoon. Tallinn 1979. ERA.T-76.1.10578

Ranniku, V. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Põlva rajoon. Tallinn 1977. ERA.T-76.1.3141

2

nende järgi sai mõis ka nime. 17. sajandil kuulus mõis peamiselt riigile. Peale Põhjasõja järel

oli mõisal aja jooksul rida erinevaid omanikke, 1919. aastal võõrandati mõis Edgar von Löwis

of Menarilt. Mõisa peahoone on praeguseks hävinud. Tõenäoliselt 19. sajandi lõpus ehitatud

sepikoda on ilusate proportsioonidega neogooti stiilis maakivihoone. Hoonet ilmestavad

keraamilistest tellistest laotud karniisid, avade ääristused, petikud, profileeritud sokliosaga

nurgatornid. Nõukogude perioodil kasutati hoonet töökojana, tõenäoliselt 1980. aastatel on

rajatud hoone läänepoolsele küljele tuhaplokkidest ja silikaattellistest juurdeehitis.

Olemasolev seisukord ning algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted

mälestise konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3).

Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks.

Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile

ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine.

Kavas on hoone restaureerida ja taastada ning võtta kasutusele külaseltsi tegevuste tarbeks.

Katusekate ja -konstruktsioonid – Hoone viilkatust katab praegu ajutine avariikate (bituumen-

laineplaat), mis paigaldati pärast 2010. aastal sisse varisenud eterniitkattega katuse asemele.

Katusekonstruktsioonid ei ole algupärased. Algupärane katuseviilu nurk on olnud kõrgem ja

teravam (vt Lisa, fotod 1 ja 5) ning lubatud on see taastada.

Katusekatte asendamisel paigaldada keraamiline S-kivi, alternatiivina on lubatud ka

eterniitkate. Lubatud on ka integreeritud päikeseelementidega katusekate.

Korstnad ja korstnapitsid – Hoonel on olnud üks korsten, mille korstnapits oli laotud

keraamilistest tellistest. Praeguseks on korsten korstnapits hävinud. Vajadusel taastada korsten,

korstnapits laduda keraamilistest tellistest, järgides ajaloolist profiili ning paigaldada serva

katteplekid.

Sademeveesüsteem – Hoonel puudub sademeveesüsteem. Vajadusel kavandada

sademeveesüsteem, kasutades ümara profiiliga terasplekist ning valtsitud põlvedega

vihmaveelehtreid, -renne ja -torusid.

Välisseinad ja sokkel – Hoonel on krohvimata maakiviseinad. Hoonet ilmestavad keraamilistest

tellistest laotud räästakarniisid, otsaviilude lai profileeritud vöö, avade ääristused, petikud,

profileeritud sokliosaga nurgatornid. Sokliosa eendub mõnevõrra välisseinast.

3

Säilitada ja korrastada välisseinad, sh keraamilistest tellistest dekoor ja detailid. Hoone

välispidine soojustamine ei ole lubatud. Kiviseinte seestpoolt soojustamine on ehitustehniliselt

suure riskiga seotud tegevus ning seda ei ole lubatud kavandada, soojapidavuse tõstmiseks

soojustada horisontaalsed pinnad, lubatud on ka n-ö hoone hoones lahendus (ehitusfüüsikaliselt

toimiv lahendus, rajades õhuvahega topeltseinad).

Sepikoja lääneküljele rajatud hilisem juurdeehitus on soovitav lammutada, vajadusel on lubatud

see olemasolevas või väiksemas mahus rekonstrueerida.

Avad ja avatäited – Hoonel ei ole säilinud algupäraseid aknaid ega uksi. Ida- ja läänepoolsel

fassaadidel on kolme avara kaaraknaga akendegrupp, lisaks on fassaadides petikaknad.

Otsaviiludes on ümaraknad. Aknaavad on ääristatud eenduva tellislaoga. Kavandada uued

hoone arhitektuuriga sobivad puitaknad.

Kavandada uued hoone arhitektuuriga sobivad puituksed/väravad. Lubatud on kavandada ka

klaasist topeltuksed ning hoida puituksed vajadusel avatult, et saada lisavalgust.

Interjöör – Hoones sees ei ole säilinud visuaalse vaatluse põhjal väärtuslikke detaile ega

viimistluskihte. Hoones on nii varingurususid (sh kunagine sepaääs, korsten) kui ka olmeprahti.

Tehnoseadmed – Vajalike tehnoseadmete välisosade paigutamine hoone fassaadidele ega

katusele ei ole lubatud. Juhul kui hoonesse paigaldatakse soojuspumpasid vms, siis paigaldada

välimised seadmed maapinnale hoonest eraldiseisvale vundamendile (postidele või betoonist

plaadile). Pumpa ei tohi kinnitada hoone välisseina külge, kuna pump vibreerib pidevalt,

mistõttu võivad tekkida hoone konstruktsioonide kahjustused.

Kasutatav puit – Puit peab olema terve: mitte kasutada mädanik- ja putukkahjustustega

puitmaterjali, samuti vältida keerdkasvu ja ränipuitu (säsi kõrvalekaldega tsentrist üle 3 cm).

Sine vähene esinemine ei ole ehituslikust vaatenurgast probleem, kuna puidu tugevusomadused

säilivad. Eksponeeritavatel puitpindadel ja uste ning akende materjalis pole sine lubatud.

Parima vastupidavusega on suure lülipuidu osakaaluga ja kitsaste aastarõngastega puit. Palkide

mõõdetud niiskussisaldus kuni 14%, et vältida palgi kuivamisel tekkivaid pragusid (värske

kuivatist tulnud palk on niiskussisaldusega 20±0,5%). Proteesid valmistada täpsed,

proteesimise eksimus võib nähtavatel pindadel olla maksimaalselt 2 mm.

4

Väärtuslikud detailid ja tarindid

1. Sepikoja algne maht.

2. Maakividest välisseinad ning keraamilistest tellistest kujundus (räästakarniisid, otsaviilude

lai profileeritud vöö, avade ääristused, petikud, profileeritud sokliosaga nurgatornid).

Muinsuskaitse eritingimused:

1. Eksterjöör

1.1. Säilitada hoone olemasolev maht, sh harja- ja räästa kõrgus.

1.2. Vajadusel kavandada uus katusekonstruktsioon, kasutada kvaliteetset puitmaterjali.

Kivipinnad isoleerida puitpindadest. Lubatud on taastada algne katusekalle ajalooliste

fotode alusel.

1.3. Lubatud on katusealuse soojustamine (seejuures tagada katusekonstruktsioonide

tuuldumine, eriti räästa- ja harjapiirkonnas).

1.4. Uueks katusekatteks kavandada keraamiline S-kivi, alternatiivina on lubatud ka

eterniit. Lubatud on ka integreeritud päikeseelementidega katusekate.

1.5. Vajadusel taastada korsten, korstnapits laduda keraamilistest tellistest, järgides

ajaloolist profiili ning paigaldada serva katteplekid.

1.6. Vajadusel kavandada sademeveesüsteem, kasutades ümara profiiliga terasplekist ning

valtsitud põlvedega vihmaveelehtreid, -renne ja -torusid.

1.7. Säilitada ja korrastada välisseinad, sh keraamilistest tellistest dekoor ja detailid. Hoone

välispidine ega seestpoolt soojustamine ei ole lubatud, soojapidavuse tõstmiseks

soojustada horisontaalsed pinnad. Lubatud on n-ö hoone hoones lahendus

(ehitusfüüsikaliselt toimiv lahendus, rajades õhuvahega topeltseinad).

1.8. Kavandada uued hoone arhitektuuriga sobivad puitaknad. Lubatud on kavandada

akendele sisemised raamid, kuhu võib paigaldada pakettklaasi.

1.9. Kavandada uued hoone arhitektuuriga sobivad puituksed/väravad. Lubatud on

kavandada ka klaasist topeltuksed.

1.10. Tehnoseadmete välimised seadmed paigaldada maapinnale hoonest

eraldiseisvale vundamendile ja varjestada sobivalt.

1.11. Sepikoja lääneküljele rajatud hilisem juurdeehitus on soovitav lammutada,

vajadusel on lubatud see olemasolevas või väiksemas mahus rekonstrueerida.

5

2. Interjöör

2.1. Ruumiplaneeringule tingimusi ei seata.

2.2. Siseviimistluses kasutada traditsioonilisi ja ajastukohaseid ehitus- ja

viimistlusmaterjale (lubikrohv, lubivärv, puit, tellis jne).

3. Üldised tingimused

3.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4).

3.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline

järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik, kes peab esitama

kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS §

55, § 56 lg 1-2). Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas

majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68).

3.3. Enne tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load (MuKS § 52 lg 1).

3.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama muinsuskaitsealal töid tehes avastatud rajatise,

tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või asjaolu,

mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel

või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning teavitama

sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Muinsuskaitse eritingimuste vaidlustamine ja muu teave:

Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).

Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet

võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §

51 lg 5).

6

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Niit

eritingimuste peaspetsialist

Lisa – Asendiplaan ja fotod

Lisa – Asendiplaan ja fotod

Asendiplaan. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Foto 1. Hoone 1968. aastal. Foto Veljo Ranniku, 1968. MKA arhiiv

Foto 2. Hoone lõuna- ja idapoolsed küljed. Foto O. Suuder, u 1979. Allikas: Mõisate

inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise ettepanekud-põhjendused.

Köide XIV - Põlva rajoon. Maiste, J., Suuder, O., Tilk, K. Tallinn 1979. ERA.T-76.1.10578

Foto 3. Hoone lõunapoolne fassaad. Foto Anu Lepp, 18.08.2023

Foto 4. Hoone idapoolne fassaad. Foto Anu Lepp, 18.08.2023

Foto 5. Hoone idapoolne fassaad. Foto Anu Lepp, 18.08.2023

Foto 6. Juurdeehitis sepikoja läänepoolsel küljel. Foto Anu Lepp, 18.08.2023

Fotod 7–9. Sepikoja interjöör. Fotod Anu Lepp, 18.08.2023

Fotod 10-11. Juurdeehituse interjöör, näha sepikoja läänepoolse fassaadi fragmente. Fotod Anu

Lepp, 18.08.2023

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 1/6

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

Haldusakt

Haldusakti andmed

Haldusakti alus Projekteerimistingimuste taotlus 2311002/01957 (esitatud 28.02.2023)

Haldusakt Projekteerimistingimused 2311802/01014 Haldusakti kuupäev 12.06.2023

Haldusakti väljaandja Kanepi Vallavalitsus (reg. kood 77000186) Haldusakti allkirjastaja PEEP POTTER

Menetluse kokkuvõte

Seisukohad kooskõlastajate, arvamuse

avaldajate ja kaasatute poolt

Vana-Prangli mõisa sepikoda (reg-nr 23710) on riikliku kaitse all olev ehitismälestis, mille juures tööde tegemisel tuleb järgida Muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid: Kinnismälestist võib konserveerida, restaureerida, ehitada ja teisaldada ehitusprojekti järgi. Ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega (§ 49, lg 1 ja 2). Muinsuskaitse eritingimused annab Muinsuskaitseamet haldusaktiga ja nende eesmärk on tagada mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning nende osade säilimine (§ 50, lg 3). Täpsem info eritingimuste taotlemise ja menetluskorra kohta on toodud Muinsuskaitseseaduses § 51 ja Muinsuskaitseameti kodulehel: https://www.muinsuskaitseamet. ee/et/muinsuskaitse-eritingimused

Avalikustamise kokkuvõte

Haldusakti kinnitamine

Otsuse originaaliks jääb ehitisregistris genereeritud ja allkirjastatud dokument

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 2/6

Haldusakti üldised tingimused

Haldusakti üldised nõuded Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus.

Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt “ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.

Ehitustegevuse ja ehitise täpne kirjeldus koos ehitusprojektiga tuleb esitada ehitusloa menetlusse läbi ehitisregistri. Ehitusloa menetluse jooksul kogutakse vajalikud kooskõlastused ja arvamuse avaldused.

Haldusakti kehtivus Projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku §33 juures sätestatule kuni 15.03.2028 (kaasa arvatud).

Haldusakti vaidlustamine Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie haldusakti väljastanud asutusele (Kanepi Vallavalitsus, Kanepi vald, Kanepi alevik, Turu põik 1, 63101, [email protected]) või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 3/6

Seotud ehitised

Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress

1 Sepikoda- töökoda

120789317 Põlva maakond, Kanepi vald, Prangli küla, Sepikoja

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 4/6

Ehitis

Ehitise üldinfo

Näitaja EHR andmed

Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus Sepikoda-töökoda Ehitisregistri kood 120789317 Omandi liik vallasasi Ehitise seisund Olemas Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Prangli küla, Sepikoja

Projekteerimistingimuste põhjendus

Näitaja Tingimuste andmed

Projekteerimistingimuste väljastamise alus ehitisele

Ehitusseadustiku § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

Kavandatav tegevus Ehitise ümberehitamine Projekteerimistingimuste vajaduse põhjendus, sh tingimuste väljastamise alus ja üldine põhjendus, planeeringutest tulenevad nõuded, selgitused ja põhjendused, keskkonna või linnaehituslik analüüs

Ehitise kasutamise otstarbed

Kasutamise otstarve Osakaal

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 5/6

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

Projekteerimistingimused

Teema Täpsustus

Arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused

Vana-Prangli mõisa sepikoda (reg-nr 23710) on riikliku kaitse all olev ehitismälestis, mille juures tööde tegemisel tuleb järgida Muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid: Kinnismälestist võib konserveerida, restaureerida, ehitada ja teisaldada ehitusprojekti järgi. Ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega (§ 49, lg 1 ja 2). Muinsuskaitse eritingimused annab Muinsuskaitseamet haldusaktiga ja nende eesmärk on tagada mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning nende osade säilimine (§ 50, lg 3). Täpsem info eritingimuste taotlemise ja menetluskorra kohta on toodud Muinsuskaitseseaduses § 51 ja Muinsuskaitseameti kodulehel: https://www. muinsuskaitseamet.ee/et/muinsuskaitse-eritingimused

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed

1 Kuju liik Nimetus Sepikoda-töökoda Koordinaadid 6450645.23 663026.84

6450634.94 663033.19 6450642.79 663045.91 6450643.94 663045.20 6450648.25 663054.27 6450657.89 663049.69 6450653.08 663039.56 6450645.23 663026.84

Ehitisel on 1 kuju

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 6/6

Dokumendid

Dokumendi liik: Muu lisa

Jrk Faili andmed

1 Faili nr Faili nimetus Korraldus

Fail 2-3143 04.04.2023 Korraldus.asice Väljaandja/koostaja (kpv) Kanepi Vallavalitsus (04.04.2023)

Üleslaadija PEEP POTTER

18143 Vissi-Vooreküla tee

EKSPLIKATSIOON 1 Restaureeritav/ümberehitatav

sepikoda

Olemasolev sidekaabel; kaitsevöönd 1m teljest

Teekaitsevöönd 30m

2

Pääsud hoonesse

Marksi Maja OÜ

TINGMÄRGID

3

Projekteeritud vee- ja kan. torustikud kaitsevööndiga 2m teljest

Olemasolev elektri õhuliin kaitsevöönd 2m teljest

Märkus: Tööde teostamine kaitsevööndis tuleb kooskõlastada trassi valdajaga

Projekteeritud parkimisala

Orient. kraavide ühendus koos projekteeritud truubiga

Olmejäätmekonteiner

P

1

2

Projekteeritud elektri maakaabel kaitsevöönd 1m teljest

Projekteeritud tulekustutusvee kuivhüdrant

1

Lammutatav tööstushoone

2

3

4 Projekteeritud septik

4

Kinnistu piir

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr 411

Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet

Haldusakti allkirjastaja: Reelika Niit

Väljastamise kuupäev: 29.08.2023

Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 1396

Taotluse esitamise kuupäev: 15.08.2023

Taotleja: Prangli Külaselts

Mälestise reg-nr: 23710

Mälestise nimi: Vana-Prangli mõisa sepikoda

Muinsuskaitse eritingimuste

taotlemise eesmärk:

Hoone restaureerimis- ja ehitusprojekti koostamine

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

 muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 14; § 55;

 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 17, (RTL

1999, 122, 1666);

 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri

17.01.2006 käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181);

 objekti pildistamine ja vaatlus 18.08.2023 (Muinsuskaitseameti Põlvamaa nõunik Anu

Lepp).

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:

Mälestise lühike ajalooline ülevaade1

Vana-Prangli e Prangli mõis (sks k Alt-Wrangelshof) pärineb keskajast ning seda on esimest

korda mainitud 1550. aastal. 16. sajandil kuulus mõis von Wrangellide aadliperekonnale ning

1 Kasutatud:

https://www.mois.ee/tartu/prangli.shtml

Maiste, J., Suuder, O., Tilk, K. Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise

ettepanekud-põhjendused. Köide XIV - Põlva rajoon. Tallinn 1979. ERA.T-76.1.10578

Ranniku, V. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Põlva rajoon. Tallinn 1977. ERA.T-76.1.3141

2

nende järgi sai mõis ka nime. 17. sajandil kuulus mõis peamiselt riigile. Peale Põhjasõja järel

oli mõisal aja jooksul rida erinevaid omanikke, 1919. aastal võõrandati mõis Edgar von Löwis

of Menarilt. Mõisa peahoone on praeguseks hävinud. Tõenäoliselt 19. sajandi lõpus ehitatud

sepikoda on ilusate proportsioonidega neogooti stiilis maakivihoone. Hoonet ilmestavad

keraamilistest tellistest laotud karniisid, avade ääristused, petikud, profileeritud sokliosaga

nurgatornid. Nõukogude perioodil kasutati hoonet töökojana, tõenäoliselt 1980. aastatel on

rajatud hoone läänepoolsele küljele tuhaplokkidest ja silikaattellistest juurdeehitis.

Olemasolev seisukord ning algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted

mälestise konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3).

Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks.

Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile

ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine.

Kavas on hoone restaureerida ja taastada ning võtta kasutusele külaseltsi tegevuste tarbeks.

Katusekate ja -konstruktsioonid – Hoone viilkatust katab praegu ajutine avariikate (bituumen-

laineplaat), mis paigaldati pärast 2010. aastal sisse varisenud eterniitkattega katuse asemele.

Katusekonstruktsioonid ei ole algupärased. Algupärane katuseviilu nurk on olnud kõrgem ja

teravam (vt Lisa, fotod 1 ja 5) ning lubatud on see taastada.

Katusekatte asendamisel paigaldada keraamiline S-kivi, alternatiivina on lubatud ka

eterniitkate. Lubatud on ka integreeritud päikeseelementidega katusekate.

Korstnad ja korstnapitsid – Hoonel on olnud üks korsten, mille korstnapits oli laotud

keraamilistest tellistest. Praeguseks on korsten korstnapits hävinud. Vajadusel taastada korsten,

korstnapits laduda keraamilistest tellistest, järgides ajaloolist profiili ning paigaldada serva

katteplekid.

Sademeveesüsteem – Hoonel puudub sademeveesüsteem. Vajadusel kavandada

sademeveesüsteem, kasutades ümara profiiliga terasplekist ning valtsitud põlvedega

vihmaveelehtreid, -renne ja -torusid.

Välisseinad ja sokkel – Hoonel on krohvimata maakiviseinad. Hoonet ilmestavad keraamilistest

tellistest laotud räästakarniisid, otsaviilude lai profileeritud vöö, avade ääristused, petikud,

profileeritud sokliosaga nurgatornid. Sokliosa eendub mõnevõrra välisseinast.

3

Säilitada ja korrastada välisseinad, sh keraamilistest tellistest dekoor ja detailid. Hoone

välispidine soojustamine ei ole lubatud. Kiviseinte seestpoolt soojustamine on ehitustehniliselt

suure riskiga seotud tegevus ning seda ei ole lubatud kavandada, soojapidavuse tõstmiseks

soojustada horisontaalsed pinnad, lubatud on ka n-ö hoone hoones lahendus (ehitusfüüsikaliselt

toimiv lahendus, rajades õhuvahega topeltseinad).

Sepikoja lääneküljele rajatud hilisem juurdeehitus on soovitav lammutada, vajadusel on lubatud

see olemasolevas või väiksemas mahus rekonstrueerida.

Avad ja avatäited – Hoonel ei ole säilinud algupäraseid aknaid ega uksi. Ida- ja läänepoolsel

fassaadidel on kolme avara kaaraknaga akendegrupp, lisaks on fassaadides petikaknad.

Otsaviiludes on ümaraknad. Aknaavad on ääristatud eenduva tellislaoga. Kavandada uued

hoone arhitektuuriga sobivad puitaknad.

Kavandada uued hoone arhitektuuriga sobivad puituksed/väravad. Lubatud on kavandada ka

klaasist topeltuksed ning hoida puituksed vajadusel avatult, et saada lisavalgust.

Interjöör – Hoones sees ei ole säilinud visuaalse vaatluse põhjal väärtuslikke detaile ega

viimistluskihte. Hoones on nii varingurususid (sh kunagine sepaääs, korsten) kui ka olmeprahti.

Tehnoseadmed – Vajalike tehnoseadmete välisosade paigutamine hoone fassaadidele ega

katusele ei ole lubatud. Juhul kui hoonesse paigaldatakse soojuspumpasid vms, siis paigaldada

välimised seadmed maapinnale hoonest eraldiseisvale vundamendile (postidele või betoonist

plaadile). Pumpa ei tohi kinnitada hoone välisseina külge, kuna pump vibreerib pidevalt,

mistõttu võivad tekkida hoone konstruktsioonide kahjustused.

Kasutatav puit – Puit peab olema terve: mitte kasutada mädanik- ja putukkahjustustega

puitmaterjali, samuti vältida keerdkasvu ja ränipuitu (säsi kõrvalekaldega tsentrist üle 3 cm).

Sine vähene esinemine ei ole ehituslikust vaatenurgast probleem, kuna puidu tugevusomadused

säilivad. Eksponeeritavatel puitpindadel ja uste ning akende materjalis pole sine lubatud.

Parima vastupidavusega on suure lülipuidu osakaaluga ja kitsaste aastarõngastega puit. Palkide

mõõdetud niiskussisaldus kuni 14%, et vältida palgi kuivamisel tekkivaid pragusid (värske

kuivatist tulnud palk on niiskussisaldusega 20±0,5%). Proteesid valmistada täpsed,

proteesimise eksimus võib nähtavatel pindadel olla maksimaalselt 2 mm.

4

Väärtuslikud detailid ja tarindid

1. Sepikoja algne maht.

2. Maakividest välisseinad ning keraamilistest tellistest kujundus (räästakarniisid, otsaviilude

lai profileeritud vöö, avade ääristused, petikud, profileeritud sokliosaga nurgatornid).

Muinsuskaitse eritingimused:

1. Eksterjöör

1.1. Säilitada hoone olemasolev maht, sh harja- ja räästa kõrgus.

1.2. Vajadusel kavandada uus katusekonstruktsioon, kasutada kvaliteetset puitmaterjali.

Kivipinnad isoleerida puitpindadest. Lubatud on taastada algne katusekalle ajalooliste

fotode alusel.

1.3. Lubatud on katusealuse soojustamine (seejuures tagada katusekonstruktsioonide

tuuldumine, eriti räästa- ja harjapiirkonnas).

1.4. Uueks katusekatteks kavandada keraamiline S-kivi, alternatiivina on lubatud ka

eterniit. Lubatud on ka integreeritud päikeseelementidega katusekate.

1.5. Vajadusel taastada korsten, korstnapits laduda keraamilistest tellistest, järgides

ajaloolist profiili ning paigaldada serva katteplekid.

1.6. Vajadusel kavandada sademeveesüsteem, kasutades ümara profiiliga terasplekist ning

valtsitud põlvedega vihmaveelehtreid, -renne ja -torusid.

1.7. Säilitada ja korrastada välisseinad, sh keraamilistest tellistest dekoor ja detailid. Hoone

välispidine ega seestpoolt soojustamine ei ole lubatud, soojapidavuse tõstmiseks

soojustada horisontaalsed pinnad. Lubatud on n-ö hoone hoones lahendus

(ehitusfüüsikaliselt toimiv lahendus, rajades õhuvahega topeltseinad).

1.8. Kavandada uued hoone arhitektuuriga sobivad puitaknad. Lubatud on kavandada

akendele sisemised raamid, kuhu võib paigaldada pakettklaasi.

1.9. Kavandada uued hoone arhitektuuriga sobivad puituksed/väravad. Lubatud on

kavandada ka klaasist topeltuksed.

1.10. Tehnoseadmete välimised seadmed paigaldada maapinnale hoonest

eraldiseisvale vundamendile ja varjestada sobivalt.

1.11. Sepikoja lääneküljele rajatud hilisem juurdeehitus on soovitav lammutada,

vajadusel on lubatud see olemasolevas või väiksemas mahus rekonstrueerida.

5

2. Interjöör

2.1. Ruumiplaneeringule tingimusi ei seata.

2.2. Siseviimistluses kasutada traditsioonilisi ja ajastukohaseid ehitus- ja

viimistlusmaterjale (lubikrohv, lubivärv, puit, tellis jne).

3. Üldised tingimused

3.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4).

3.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline

järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik, kes peab esitama

kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS §

55, § 56 lg 1-2). Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas

majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68).

3.3. Enne tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load (MuKS § 52 lg 1).

3.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama muinsuskaitsealal töid tehes avastatud rajatise,

tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või asjaolu,

mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel

või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning teavitama

sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Muinsuskaitse eritingimuste vaidlustamine ja muu teave:

Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).

Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet

võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §

51 lg 5).

6

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Niit

eritingimuste peaspetsialist

Lisa – Asendiplaan ja fotod

Lisa – Asendiplaan ja fotod

Asendiplaan. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Foto 1. Hoone 1968. aastal. Foto Veljo Ranniku, 1968. MKA arhiiv

Foto 2. Hoone lõuna- ja idapoolsed küljed. Foto O. Suuder, u 1979. Allikas: Mõisate

inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise ettepanekud-põhjendused.

Köide XIV - Põlva rajoon. Maiste, J., Suuder, O., Tilk, K. Tallinn 1979. ERA.T-76.1.10578

Foto 3. Hoone lõunapoolne fassaad. Foto Anu Lepp, 18.08.2023

Foto 4. Hoone idapoolne fassaad. Foto Anu Lepp, 18.08.2023

Foto 5. Hoone idapoolne fassaad. Foto Anu Lepp, 18.08.2023

Foto 6. Juurdeehitis sepikoja läänepoolsel küljel. Foto Anu Lepp, 18.08.2023

Fotod 7–9. Sepikoja interjöör. Fotod Anu Lepp, 18.08.2023

Fotod 10-11. Juurdeehituse interjöör, näha sepikoja läänepoolse fassaadi fragmente. Fotod Anu

Lepp, 18.08.2023

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 1/6

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

Haldusakt

Haldusakti andmed

Haldusakti alus Projekteerimistingimuste taotlus 2311002/01957 (esitatud 28.02.2023)

Haldusakt Projekteerimistingimused 2311802/01014 Haldusakti kuupäev 12.06.2023

Haldusakti väljaandja Kanepi Vallavalitsus (reg. kood 77000186) Haldusakti allkirjastaja PEEP POTTER

Menetluse kokkuvõte

Seisukohad kooskõlastajate, arvamuse

avaldajate ja kaasatute poolt

Vana-Prangli mõisa sepikoda (reg-nr 23710) on riikliku kaitse all olev ehitismälestis, mille juures tööde tegemisel tuleb järgida Muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid: Kinnismälestist võib konserveerida, restaureerida, ehitada ja teisaldada ehitusprojekti järgi. Ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega (§ 49, lg 1 ja 2). Muinsuskaitse eritingimused annab Muinsuskaitseamet haldusaktiga ja nende eesmärk on tagada mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning nende osade säilimine (§ 50, lg 3). Täpsem info eritingimuste taotlemise ja menetluskorra kohta on toodud Muinsuskaitseseaduses § 51 ja Muinsuskaitseameti kodulehel: https://www.muinsuskaitseamet. ee/et/muinsuskaitse-eritingimused

Avalikustamise kokkuvõte

Haldusakti kinnitamine

Otsuse originaaliks jääb ehitisregistris genereeritud ja allkirjastatud dokument

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 2/6

Haldusakti üldised tingimused

Haldusakti üldised nõuded Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus.

Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt “ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.

Ehitustegevuse ja ehitise täpne kirjeldus koos ehitusprojektiga tuleb esitada ehitusloa menetlusse läbi ehitisregistri. Ehitusloa menetluse jooksul kogutakse vajalikud kooskõlastused ja arvamuse avaldused.

Haldusakti kehtivus Projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku §33 juures sätestatule kuni 15.03.2028 (kaasa arvatud).

Haldusakti vaidlustamine Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie haldusakti väljastanud asutusele (Kanepi Vallavalitsus, Kanepi vald, Kanepi alevik, Turu põik 1, 63101, [email protected]) või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 3/6

Seotud ehitised

Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress

1 Sepikoda- töökoda

120789317 Põlva maakond, Kanepi vald, Prangli küla, Sepikoja

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 4/6

Ehitis

Ehitise üldinfo

Näitaja EHR andmed

Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus Sepikoda-töökoda Ehitisregistri kood 120789317 Omandi liik vallasasi Ehitise seisund Olemas Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Prangli küla, Sepikoja

Projekteerimistingimuste põhjendus

Näitaja Tingimuste andmed

Projekteerimistingimuste väljastamise alus ehitisele

Ehitusseadustiku § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

Kavandatav tegevus Ehitise ümberehitamine Projekteerimistingimuste vajaduse põhjendus, sh tingimuste väljastamise alus ja üldine põhjendus, planeeringutest tulenevad nõuded, selgitused ja põhjendused, keskkonna või linnaehituslik analüüs

Ehitise kasutamise otstarbed

Kasutamise otstarve Osakaal

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 5/6

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

Projekteerimistingimused

Teema Täpsustus

Arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused

Vana-Prangli mõisa sepikoda (reg-nr 23710) on riikliku kaitse all olev ehitismälestis, mille juures tööde tegemisel tuleb järgida Muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid: Kinnismälestist võib konserveerida, restaureerida, ehitada ja teisaldada ehitusprojekti järgi. Ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega (§ 49, lg 1 ja 2). Muinsuskaitse eritingimused annab Muinsuskaitseamet haldusaktiga ja nende eesmärk on tagada mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning nende osade säilimine (§ 50, lg 3). Täpsem info eritingimuste taotlemise ja menetluskorra kohta on toodud Muinsuskaitseseaduses § 51 ja Muinsuskaitseameti kodulehel: https://www. muinsuskaitseamet.ee/et/muinsuskaitse-eritingimused

Ehitise asukoht

Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed

1 Kuju liik Nimetus Sepikoda-töökoda Koordinaadid 6450645.23 663026.84

6450634.94 663033.19 6450642.79 663045.91 6450643.94 663045.20 6450648.25 663054.27 6450657.89 663049.69 6450653.08 663039.56 6450645.23 663026.84

Ehitisel on 1 kuju

Projekteerimistingimused nr 2311802/01014

12.06.2023 6/6

Dokumendid

Dokumendi liik: Muu lisa

Jrk Faili andmed

1 Faili nr Faili nimetus Korraldus

Fail 2-3143 04.04.2023 Korraldus.asice Väljaandja/koostaja (kpv) Kanepi Vallavalitsus (04.04.2023)

Üleslaadija PEEP POTTER