Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 9.1-3/25/4872-1 |
Registreeritud | 26.03.2025 |
Sünkroonitud | 27.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 9.1 Taristu korrashoiu korraldamine |
Sari | 9.1-3 Teehoolduse alane kirjavahetus |
Toimik | 9.1-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rae Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Rae Vallavalitsus |
Vastutaja | Kristjan Moisto (Users, Teehoiuteenistus, Arendamise osakond, Korrashoiu ja liikluskorralduse üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Transpordiamet
Valge 4/1
Tallinn 11413
[email protected]
Selgitustaotlus - eraldusriba mõiste ja kasutamine liiklusseaduses
Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrusega nr 82 kehtestatud „Transpordiameti põhimäärus“ § 4 p 4 alusel on liikluskorraldus Transpordiameti ülesandeks. Ning lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 pöördun Transpordiameti poole selgituste saamiseks liiklusseaduses (edaspidi LS) kasutatavate mõistete rakendamise osas.
Nimelt on praktikas tekkinud probleeme mõistete „eraldusriba“ ja „haljasala“ rakendamisega LS mõttes.
LS § 2 punktides
7) eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks;
16) jalgrattarada on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
17) jalgrattatee on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee sõidutee osa;
18) jalgtee on jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga;
25) kõnnitee on jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega;
78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;
81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.
Mõistet „haljasala“ LS § 2 mõistena eraldi väljatoodud ei ole, küll on punktis 81 toodud tee mõistes käsitletud haljasriba, mida on liigituses välja toodud.
Probleemid praktikas tekivad seoses parkimise korraldamisega. Nimelt tohib LS § 20 lg 4 punkti 4 alusel asulas mopeedi ja mootorratast ning alla kuue meetri pikkust haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõidukit peatada või parkida ka ohutussaarel ja eraldusribal, kus seda lubab liikluskorraldusvahend. LS 21 lg 1 kohaselt ei tohi sõidukit peatada ega parkida eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas ja viisil. Sama paragrahvi lg 2 punkt 13 sätestab, et sõidukit ei tohi peatada eraldusribal ja selle katkestuskohas, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga lubatud juhtudel. LS 92 lg 2 punkt 5 lubab sõiduki teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades.
LS käsitleb haljasalal parkimist § 21 lg 2 punktis 12, mille kohaselt sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Samuti on LS § 45 lg 13 sätestatud, et sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata.
Ehk siis parkimisel haljasala või eraldusribal on LS mõttes erinev õiguslik tähendus. Ning sellest tuleneb ka küsimus, millena on LS mõttes käsitletav sõiduteed ja muud mitte sõiduteed eraldav maariba? Kas seda lihtsalt erinevaid teid eraldavat riba võib käsitleda eraldusribana LS mõttes või on tegemist haljasalaga samuti LS mõttes.
Selgitustaotluse manuses on lisatud 4 fotot, kus on näha sõiduteed ja jalgteed eraldav riba. Kas asulas paikneva 1+1 sõidutee kõrval ja tee koosseisu kuuluvad, eraldus- ja haljasribad on mõistetavad kui eraldusriba LS § 2 p 7 mõistes ning sõidukit ei tohi peatada ega parkida eraldusribapoolsel sõiduteeäärel?
Lugupidamisega
Mairold Kikkas
järelevalvespetsialist
järelevalveamet
Rae Vallavalitsus
Telefon: 605 6750
Mobiil: +372 5559 4980
E-mail: [email protected]
Veeb: www.rae.ee
Lisad: 4 fotot
Märkus: selles e-kirjas sisalduv teave on konfidentsiaalne ja mõeldud ainult kirja adressaadile. Kui te ei ole tegelik adressaat, siis pidage meeles, et selles e-kirjas sisalduva teabe levitamine, paljundamine, kopeerimine või muul moel kasutamine on rangelt keelatud. Kui olete selle e-kirja saanud ekslikult, vabandame ebamugavuste pärast ja palume, et kustutaksite antud e-kirja. Aitäh!