Pärnu Lennujaam kinnistu detailplaneeringu algatamiseks seisukohtade küsimine

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

EELNÕU

Tori mai 2025 nr

Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (10349560) juhatuse liige Riivo Tuvike esitas Tori

Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Eametsa külas Pärnu lennujaam kinnistule 2236506

(katastriüksused 80901:001:0983 ja 73001:001:0325) detailplaneeringu koostamise

algatamiseks.

Pärnu lennujaam maaüksus asub Tori vallas Eametsa külas kahel katastriüksusel tunnustega

80901:001:0983 ja 73001:001:0325. Planeeringualal asub Pärnu lennujaama lennuraja,

ruleerimisteede, angaaride, terminalihoone ja teiste lennujaamaehitistega. Ala on regulaarselt

hooldatav ja kasutuses osaliselt lennujaamana ning osale maa-alale on juba rajatud enda

otstarbeks päikesepark. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse § 35

sätestatud piirangutega.

Planeeringuala hõlmab kahte maaüksust:

1) 2180312.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (80901:001:0983), mille kõlvikuline

koosseis on looduslik rohumaa 1623553.0 m², metsamaa 165662.0 m², õuemaa 28524.0 m² ja

muu maa 362573.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa ja seda kasutatakse

lennuvälja ja seda teenindavate ehitiste ja rajatiste maana;

2) 81163.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (73001:001:0325), mille kõlvikuline

koosseis on looduslik rohumaa 74819.0 m², õuemaa 1446.0 m² ja muu maa 4898.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa.

Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on oluline säilitada maakonna arengu- ja

konkurentsivõime seisukohalt Pärnu lennuväli piirkondliku lennuväljana nagu näeb ette kehtiv

üleriigiline planeering Eesti 2030+. Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Pärnu lennuvälja

jätkuv toimimine ja kasutamine. Maakonnaplaneeringuga on seatud lennuväljade arendamise

üldised tingimused:

• lennuvälja, selle lähiümbrust ja üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad planeeringud ja

projektid kooskõlastada Transpordiametiga;

• Pärnu lennuvälja rekonstrueerimisel arvestada rahvusvaheliste nõuete ja regiooni

potentsiaaliga. Olemasolev lennurada tuleb säilitada kogu pikkuses ligikaudu 2,5 km

ning rekonstrueerida etappidena. Väiksemat tüüpi lennukid ei vaja kogu raja pikkust,

kuid tulevikus võib see olla vajalik.

Detailplaneering on kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringuga.

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on määratud planeeringuala juhtotstarbeks

lennuväljamaa. Lennuvälja maa-ala on lennuvälja või lennuväljaku ning seda teenindavate

ehitiste maa-ala. Pärnu lennujaam maaüksusele (80901:001:0983) on kehtestatud 08.05.2019

Tori Vallavalitsuse korraldusega nr 353 Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering. Käesoleva

planeeringuga planeeritakse üle kehtestatud detailplaneeringu ala ning detailplaneeringu

kehtestamisega muutub kehtetuks varem kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringuga

tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas.

Detailplaneeringu eesmärk on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia (50 MW

päikesepark tootmisüksuse varustamiseks elektriga ning 10 MW (60 MWh) akupark), rohelise

vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleks. Planeeritava tootmiskompleksi juurde

kavandatakse 25MW vesiniku elektrolüsaator tootlikkusega ca 2 000 tonni aastas, metanooli

sünteesijaam tootlikkusega 10 000 tonni aastas ning hoiustamisrajatised (metanool, vesinik ja

rohesüsihappegaas). Toodetud vesinikust ca 5% (260 kg/päevas) kasutatakse lennujaama

teenindavates sõidukites. Ülejäänud 95% kasutatakse metanooli (CH4OH) tootmiseks. Lisaks

rohevesinikule kasutatakse metanooli tootmiseks rohesüsihappegaasi2 (CO2). Toodetud

rohevesinikku hoiustatakse rõhu all mahutites korraga maksimaalselt 4,4 t. Mahuti rõhk on 60

bar. Sellisel viisil hoiustatud vesiniku maht on ligikaudu 900 m3. Metanooli hoiustatakse

samaaegselt 94 t. Sellise koguse metanooli maht on ligikaudu 50 m3. Metanool transporditakse

Muuga sadamasse. Tootmiskompleks on kavandatud töötama 330 päeva aastas, 24 tundi päevas.

Planeeritakse jagada planeeringuala kruntideks, maa sihtotstarbe muutmist (tootmismaaks ja

transpordimaaks) ja planeeringuala hoonestamist ehituloakohustuslike hoonetega. Kehtivast

detailplaneeringust tuuakse üle Pärnu lennujaama terminali hoone ümbruses kavandatud

hoonestusala koos ehitusõigusega. Juurdepääs planeeringualale lahendatakse olemasolevate

teedega. Lennujaama teele lisatakse uus mahasõit planeeritava tootmiskompleksi

territooriumile.

Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Sauga valla üldplaneeringut.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: loodusvarade kasutamine, üleujutusoht, looduskeskkond, avariiolukordade

esinemise võimalikkus, inimese tervis ja vara ning mõju kliimale. Koostaja: Maves OÜ (reg nr

10097377).

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §22 on

keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada

detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega eelhinnangu alusel vajalik

järgnevatel põhjustel:

• kavandataval tegevusel sisulist vastuolu piirkonna kasutusviisiga ja naabrite

põhjendatud ootustega pigem ei ole;

• tootmiskompleksil puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

• olulist jäätmeteket prognoosida pole põhjust;

• tootmisjääkideks on hapnik ja vesi. Tasub kaaluda tootmisjäägina tekkinud vee

kasutamist toorainena. See vähendab veevõtu vajadust ja ilmselt ka vee puhastamise

vajadust, kuna tootmisjäägina tekkiv vesi on eelduslikult puhtam kui looduslik;

• looduskeskkonda mõjutavaks vajalikuks sisendiks on vesi. Pole täielikult selge,

kas vesi saadakse ühisveevärgist või rajatakse oma veehaare. Veehaarde rajamiseks

tuleb taotleda keskkonnaluba;

• tegevuse tehniliste andmete täpsustumisel tuleb anda hinnang selle müratasemest ning

vajadusest läbi viia müra leviku mudelarvutus;

• tegevusega kaasnev õnnetusjuhtumite risk on piiratud ja ohjatav.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP

koosseisus vajadusel teha täpsemaid ekspertuuringuid ja anda hinnanguid.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsitakse seisukohta Kliimaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Transpordiametilt,

Põllumajandus- ja Toiduametilt, Päästeametilt ning Maa- ja Ruumiametilt.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise

alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5,

Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase

tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2

lõike 3 ning Aktsiaselts Tallinna Lennujaam poolt esitatud detailplaneeringu algatamise

taotluse annab Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Pärnu lennujaam

kinnistul (registriosa nr 2236506).

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Jätta kinnistu Pärnu lennujaam detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega

kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/ ja Maa- ja Ruumiameti veebilehel

(https://maaruum.ee/ruumiloome-ehitus-ja-planeerimine/planeerimine/ruumiline-

planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude

hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja

ajalehes Pärnu Postimees.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik

esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Aruanne sisaldab II kaitsekategooria liikide täpseid asukohtasid. I ja II

kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites on keelatud.

LKS § 53 lg1

märts 2025

märts 2025

Pärnu Rohevesiniku

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nimetus: Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö number: 25017

Tellija: AS Tallinna Lennujaam

Vastutav täitja: Karl Kupits

Koostajad: Karl Kupits

Ally- Triin Pello

Kontrollis: Tuuli Vreimann

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................... 4

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 4

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 6

2.2.1 Tori valla üldplaneering .................................................................................... 6

2.2.2 Pärnu lennujaama detailplaneering.............................................................. 8

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................ 8

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................... 9

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ......................................................... 10

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 10

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUSEST,

SEALHULGAS HEITE SUURUS .......................................................................................................... 11

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 12

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................... 12

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ........... 13

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST .................................................................................. 16

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 17

4.1 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 17

4.2 ÜLEUJUTUSOHT................................................................................................................. 17

4.3 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 19

4.4 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 19

4.5 INIMESE TERVIS JA VARA ................................................................................................... 19

4.6 MÕJU KLIIMALE ................................................................................................................ 20

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 21

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 2

1 SISSEJUHATUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud

päikeseenergia, rohelise vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleks.

Tellija on esitanud soovi läbi viia keskkonnamõju strateegiline eelhindamine (edaspidi

KSeH) detailplaneeringu koostamise tarbeks. KSeH läbiviimise alused määrab KeHJS1

§ 33 lg 2. Antud kontekstis võib KSeH läbiviimist nõuda ka asjaolu kuna

detailplaneeringuga:

• soovitakse muuta maakonna- või üldplaneeringut;

• kavandatakse tegevust, mis ületab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

kohustuse künnist (KeHJA § 6 lg 2 ja lg 4).

Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus kuulub neist ühe või mitme

tingimuse alla.

Kavandatavaks tegevuseks on rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleksi ning

päikesepargi rajamine. KSeH eesmärk on anda hinnang võimalikust mõjust

keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMeH) täpsusastmes.

Kavandatavast tegevusest ülevaate saamiseks tugineti järgnevatele AS Tallinna

Lennujaama poolt edastatud materjalidele:

• eskiisjoonis „Pärnu H & CH3OH“;

• „Rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianalüüs

Pärnu lennujaam, Eametsa küla, Tori vald, Pärnu maakond“ Storkson OÜ, 2024;

• Solar Energy | Green Hydrogen | Green Methanol Development and

Investment In Integrated Solar + Green Hydrogen + Green Methanol Project

At Parnu Airport, Estonia. Density Energy Pte Ltd.;

• Katastriüksuste 80901:001:0983 ja 73001:001:0325 detailplaneeringu

algatamise taotlus (saadud tellijalt 12.09.2024);

• Pärnu lennujaama vesiniku- ja metanoolitootmiskompleksi ning

päikeseparkide detailplaneeringu algatamise skeem (Kirsimäe, P. 22.08.2024

Tallinna Lennujaam);

• Tellija täpsustatud andmed tootmismahtude osas (e-kiri 23.01.2025).

Käesolev eelhinnang on uuendatud versioon 3.10.2024 eelhinnangust lähtuvalt

tegevuse kirjelduse täpsustumisest.

1 Riigikogu 22.02.2005 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 3

Eelhinnanguga selgitatakse, kas AS Tallinna Lennujaama poolt rajatava

detailplaneeringu koostamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline

hindamine (edaspidi KSH) või KMH.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 4

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritav maa-ala asub Pärnu lennuväljal, Eametsa külas, Tori vallas, Pärnu

maakonnas, transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustel nr 80901:001:0983 (Joonis

1).

Kavandatava tegevuse eesmärk on ehitada Pärnu lennuvälja territooriumile

rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleks ja päikesepark.

Tootmiskompleksi osad on:

• 50 MW päikesepark tootmisüksuse varustamiseks elektriga. Hõlmab

97 hektarit. Osa päikesepargist on juba rajatud.

• 10 MW (60 MWh) akupark

• 25 MW vesiniku elektrolüsaator tootlikkusega ca 2 000 tonni aastas

• rohelise metanooli sünteesijaam tootlikkusega 10 000 tonni aastas

• hoiustamisrajatised (metanool, vesinik ja rohesüsihappegaas).

Toodetud vesinikust ca 5% (260 kg/päevas) kasutatakse lennujaama teenindavates

sõidukites. Ülejäänud 95% kasutatakse metanooli (CH4OH) tootmiseks. Lisaks

rohevesinikule kasutatakse metanooli tootmiseks rohesüsihappegaasi2 (CO2).

Toodetud rohevesinikku hoiustatakse rõhu all mahutites korraga maksimaalselt 4,4 t.

Mahuti rõhk on 60 bar. Sellisel viisil hoiustatud vesiniku maht on ligikaudu 900 m3.

Metanooli hoiustatakse samaaegselt 94 t. Sellise koguse metanooli maht on ligikaudu

50 m3.

Rohesüsihappegaasi hoiustatakse samaaegselt kuni 90 t.

Metanool transporditakse Muuga sadamasse.

Tootmiskompleks on kavandatud töötama 330 päeva aastas, 24 tundi päevas.

Tootmiskompleksi rajamiseks asukoht on toodud alloleval joonisel (Joonis 1).

2 Biogeenne süsinikdioksiid tekib biomassi või biomassist saadud toodete lagunemise, seedimise või

põlemise tulemusena. (Biogenic-CO2-from-the-biogas-industry_Sept2022-1.pdf (europeanbiogas.eu))

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 5

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 6

Päikesepark on plaanitud lennurajast kirdesse, edelasse ja loodesse, kuid mitte kagusse.

Päikesepargi mahu kohta andmed puuduvad.

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.2.1 Tori valla üldplaneering3

Pärnu lennuväli jääb endise Sauga valla alale, mis ühines Tori vallaks. Sellel alal kehtib

Sauga valla üldplaneering.

Lennuvälja ala on tsoneeritud lennuvälja juhtotstarbega alaks (Joonis 2). Kavandatav

tegevus asub lennuvälja juhtotstarbega alal.

Üldplaneeringu seletuskiri ütleb lennuvälja juhtotstarbe kohta järgmist:

Lennuvälja maa-ala on lennuvälja (va lennujaama hoone) või lennuväljaku ning seda

teenindavate ehitiste maa-ala.

Üldplaneeringuga säilivad olemasolevad lennuvälja maad ja perspektiivset lennuvälja

maa-ala kavandatud ei ole.

Üldised kasutamis- ja ehitustingimused lennuvälja maa-alal:

• Maa-ala juhtotstarve on lennuväljamaa.

• Lennuvälja arendamisel tuleb järgida kõiki keskkonnakaitse põhinõudeid ja

vajadusel läbi viia keskkonnamõjude eelhinnang.

Kui kõik plaanitavad tootmisvõimsused (tootmiskompleks ja päikesepark) oleksid

mõeldud lennuvälja teenindamiseks, oleks üheselt selge, et kavandatav tegevus on

üldplaneeringu kohane. Kuna aga suur osa püstitavast tootmisvõimsusest on ette

nähtud müügiks, siis ei saa anda ühest hinnangut, kas tegemist on üldplaneeringut

muutva või üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

3 Sauga valla üldplaneering. Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 7

Joonis 2 Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu põhijoonisest.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 8

2.2.2 Pärnu lennujaama detailplaneering4

Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering hõlmab Tori vallas Eametsa külas asuvat

Pärnu lennujaama krunti suurusega 219,34 ha, sihtotstarve 100% transpordimaa.

Planeeringuala hõlmab kinnistut lennujaama osas. Detailplaneering on koostatud

ehitusalade laiendamiseks, lennuraja kordategemiseks praegusest pikemas mahus.

Korrastamist vajab lennujaama ühendustee ning terminalihoone ühendamine ÜVK

võrku.5

Olmevesi saadakse puurkaevust (PRK0017152), mille sanitaarkaitseala raadius on 30 m

ja reovett puhastatakse biopuhastis. Hooneid köetakse elektriküttega.

Lennujaama detailplaneering ei ole otseses puutes ega vastuolus kavandatava

tegevusega.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Sisendid ja väljundid H₂ (rohevesiniku) tootmiseks

1. H₂ tootmiskogused

o Elektrolüsaatori võimsus on 25 MW.

o Päevane rohevesiniku tootmismaht on 5 479 kg, millest ligikaudu 5% (260 kg)

kasutatakse kohapeal ja 95% (ligikaudu 5 219 kg) kasutatakse metanooli

tootmiseks. Aastane vesiniku tootmismaht on 2 000 tonni.

2. Päikeseenergia:

o 50 MW päikeseparki kasutatakse vesiniku tootmisprotsessi jaoks vajaliku elektri

genereerimiseks.

o Päikeseelektrit toodetakse hinnanguliselt 43 684 MWh aastas.

3. Vesi:

o Vesiniku tootmiseks on vaja vett ca 55 m3/d ehk 18 000 m3 aastas.

o Vee allikas tõenäoliselt on ühisveevärk. Piirkondlik vee-ettevõtja on arendajale

väljastanud projekteerimistingimused ühisveevärgiga liitumiseks.

4 Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Tori Vallavalitsuse 8. mai 2019 korraldusega

nr 353.

5 Tori valla arengukava aastateks 2018-2030.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 9

4. Tootmisjäägid:

o H2 tootmisest tekib tootmisjäägina O2 48 485 kg päevas ehk 16 000 t/a.

Sisendid ja väljundid metanooli (CH₃OH) tootmiseks

1. CH₃OH tootmiskogused:

o Rohemetanooli tootmismaht on 10 000 t aastas.

2. Rohevesinik (GH₂):

o Aastase rohemetanooli koguse tootmiseks kulub 1 888 t H2-te.

o Rohevesinik saadakse elektrolüsaatori protsessist.

3. Roheline CO₂:

o Aastase rohemetanooli koguse tootmiseks on vaja 13 736 t CO2-te.

o Roheline CO₂ saadakse Eestist.

4. Tootmisjäägid:

o CH3OH tootmisest tekib tootmisjäägina H2O 5 623 t aastas ehk

5 623 ÷ 330 ä = 17 ⁄ ℎ 17 3

⁄ .

Päikesepargi rajamiseks kasutatava materjali tootmise mõju käesoleva KSeH

fookusesse ei kuulu. Seda hindab põhjendatud juhul tootja. Päikesepark kasutab

sisendina päikeseenergiat ja väljundiks on elekter.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha

tavapärasest olulisemat energiakasutust.

Ehitustööde ajal kasutatakse vedelkütuse jõul töötavaid ehitusmasinaid.

Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus.

Vesiniku ja metanooli tootmiseks vajalik energia saadakse 50 MW päikesepargi abil.

Päikeseparki toetab 10 MWh mahutavusega akupark. Akude tüüp, mõõtmed ja eluiga

ei ole teada.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 10

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ehitustegevusega kaasneb müra, vibratsioon ja sisepõlemismootoriga

ehitusmasinatest saasteainete heide välisõhku. Ei ole ette näha, et kaasnevad müra,

vibratsioon ja heitmed oleksid tavapärasest ehitustegevusest suuremad.

Peamised tootmisjäägid on

• hapnik (O2) – 16 000 t/a.

• vesi (H2O) – 5 623 t/a

Tootmisjääkide kasutus (heide keskkonda või kogumine ja kasutamine) ei ole KSeH

koostamise hetkel teada. Kui tootmisjäägiks on puhas hapnik ja vesi, puudub nende

heitel keskkonda oluline negatiivne mõju. Keskkonnaametiga tuleb selgitada kas heide

vajab keskkonnaluba.

Tootmisprotsessiga kaasneva müra ja vibratsiooni kohta info puudub.

Võib eeldada, et tootmiskompleksi ala on pimedal ajal valgustatud. Soojuse, kiirguse ja

lõhna olulist teket (levikut väljaspoole lennuvälja piiri) ette näha ei ole.

Päikesepark müra ja vibratsiooni kaasa ei too. Kuigivõrd võivad klaaspinnad

peegeldada päikest kuid paneelid on nurga all ja otsest vastupeegeldust lähikonnas

toimetavatele inimestele põhjustada ei saa.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasneb jäätmeid kuid ei ole ette näha, et jäätmete tekke maht või

jäätmeliigid erineksid oluliselt tavapärase ehitamisega kaasnevast.

Tootmiskompleksis kasutatavat vett tuleb eeldatavasti puhastada kuna ühisveevärgi

vesi aga ka põhjavesi sisaldavad lisaks H2O-le ka muid komponente. KSeH hetkeks

täpne tehnoloogiline kirjeldus puudub, mistõttu eeltoodut tuleb võtta eksperdi

eeldusena. Sellest tekivad puhastusjäägid (ilmselt koodiga 19 09), kuid võib eeldada, et

jäätmete kogus ei ole suur.

Päikesepargist tootmise ajal jäätmeid ei teki.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 11

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke. Ei ole põhjust ette näha avariiolukordade kõrgendatud riski, mis

vajaks võimalikkuse ja suuruse arvutamist.

Tootmiskompleksile koostatud eksperthinnangu6 järgi on tegemist C-kategooria

ohuga käitisega. See ei kuulu olulise ruumilise mõjuga ehitiste7 nimekirja.

C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte peab koostama teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte

hädaolukorra lahendamise plaani.8

Päikesepargiga märkimisväärseid avariiolukordi ei kaasne. Pargi mõju lennuliiklusele

tuleb lahendada lennuvälja haldajal. See ei kuulu käesoleva KSeH koosseisu.

6 Sarnit, T., Kulm, N. 2025. Integreeritud päikeseenergia, rohelise vesiniku ja rohelise metanooli

tootmiskompleksi vastavus olulise ruumilise mõjuga ehitisele. Kobras OÜ.

7 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri

8 Riigikogu 01.12.2015. Kemikaaliseadus. § 21

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 12

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Pärnu lennujaam valmis 1939. aastal ja esimesed 50 aastat oli kasutusel peamiselt

sõjalennuväljana. Nõukogude Liidu lagunemisel jäi lennujaam kasutuseta.

Rekonstrueeritud lennujaam avati 1999. aastal.

Pärnu lennujaama läbis 2023. aastal 2 087 reisijat (2022. aastal 2 888 reisijat)9.

Lennujaam asub transpordimaa katastriüksustel. Lennujaama naabruses asuvad

Eametsa küla ja Sauga alevik. Valla üldplaneeringuga on lennujaama vahetusse

lähedusse ette nähtud tööstus-, tootmis- ja ärimaad ning haljasalad. Maastik on

suhteliselt tasane, üldise languga edelasse. Tootmiskompleksist jääb lähim elumaja

500 m kaugusele põhja (katastrinumber 73001:001:0692).

Ulatuslikke metsaalasid kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei ole, külla aga leidub

metsatukkasid (Joonis 3).

Lennujaama teega paralleelselt kulgeb Sinika kraav (VEE1148723), mis suubub

planeeringuala lõunapiiril asuvasse Sauga jõkke (VEE1148700).

Päikesepargi alune maa on regulaarselt niidetud ja käsitletav tehnogeense alana

(elurikkus madal).

9 Tallinna Lennujaam

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 13

Joonis 3 Vaade tootmiskompleksi plaanitud asukohale (Maa- ja ruumiameti

kaldaerofoto 09.06.2023)

3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Maa- ja ruumiameti maardlate rakenduse järgi ei leidu planeeringualal maavarasid ega

maavarade geoloogiliste uuringute alasid.

Lennuväljast 850 m kaugusele idasse jääb Rääma rabas turbamaardla. Planeeringuala

edelanurgaga piirneb Eametsa liivamaardla.

Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga,

looduskaitsealaga ega kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Küll aga jääb

vahetult planeeringuala kõrvale II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter

gentilis) elupaik (KLO9128098) ja II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter

gentilis) püsielupaik (KLO3000688). 990 m kaugusele jääb Sauga jões asuvad II

kaitsekategooria kaitsealuse liigi veelendlase (Myotis daubentonii) elupaik

(KLO9114044) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik (KLO9114043). 1 500 m

kaugusel asub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii)

elupaik (KLO9114042). Vahemaade kirjeldamisel on kasutatud katastriüksuse piire.

S

N

tootmiskompleks

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 14

Planeeritavast alast 850 m kaugusele ida suunas jääb Rääma raba, kus on registreeritud

järgnevate III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaigad: sookurg (Grus grus,

KLO9111932), punaselg-õgija (Lanius collurio, KLO9111937), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus, KLO9111950), suurkoovitaja (Numenius arquata, KLO9111948), teder

(Lyrurus tetrix, KLO9111964), punajalg-tilder (Tringa totanus, KLO9111986), rüüt

(Pluvialis apricaria, KLO9111956), mudatilder (Tringa glareola, KLO9111978) ja hänilane

(Motacilla flava, KLO9111946).

Pärnu jõe hoiuala, Pärnu jõe loodusala ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala jäävad 2 km

kaugusele.

Lähimad kaitstavad objektid on toodud alloleval joonisel (Joonis 4).

Kanakull on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal

märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle,

kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda kõrgem. Seetõttu kuulub see röövlind

II kaitsekategooria linnuliikide hulka.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 15

Joonis 4. Pärnu lennujaama ümbritsevad kaitsealuste liikide elupaigad.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 16

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Alale ei jää Natura 2000 alasid. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu jõe loodusala, mis asub

ca 2 km kaugusel kagusuunas.

Kaitstavaid kultuuriobjekte lennujaama läheduses ei asu. Lennujaama territooriumil

asuvad pärandkultuuri objektid: Sauga lennuvälja kaponiirid ja Sindi-Lavassaare

kitsarööpmeline raudtee (on kulgenud risti üle lennuraja).10

Piirkonna õhukvaliteedi kohta mõõtmisandmed puuduvad kuid pole alust arvata, et

piirnormid oleks ületatud11 või oleks nende ülemise piiri lähedal.

Lennuvälja tegevusega kaasneb müra. Pole teada, mis on müratase praegu ja kas see

vastab normile12.

Piirkonnas olulist vibratsiooni põhjustavaid tegevusi ei ole.

Lennuvälja alal on transpordiga seotud kitsendused.

10 Maa- ja ruumiameti pärandkultuuri rakendus

11 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid.

12 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 17

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

4.1 Loodusvarad

Kavandatava tegevuse veevõtt on 55 m3/d. VeeS13 § 187 nõuab veeloa taotlemist

alates:

• 30 m3/ööpäevas pinnaveest

• 10 m3/ööpäevas põhjaveest

Antud etapis pole täielikult selge, kas veevõtt toimub ühisveevärgist või eraldi

veehaardest. Juhul, kui vee võtuks rajatakse veehaare tuleb võimalikud mõjud

keskkonnale selgitada veeloa taotlusega. Mõjusid on võimalik selgitada

ekspertuuringuna, KMH-d läbi viimata.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju muudele loodusvaradele, sh mullale,

pinnasele.

4.2 Üleujutusoht

Vastavalt Maa- ja ruumiameti veetaseme tõusu mudelile, jääb Pärnu Lennujaam välja

üleujutusohu riskipiirkonnast (Joonis 5).

Üleujutusohtu ei ole.

13 Riigikogu 30.01.2019 Veeseadus.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 18

Joonis 5 Üleujutatud Sauga jõe kaugus Lennujaama teest ca 10 m (Maa- ja

ruumiameti veetaseme tõusu mudel). Üleujutuse kõrgus on 4 meetrit,

esinemistõenäosus 1 x 1000 aasta jooksul.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 19

4.3 Looduskeskkond

Kanakulli kaitse tegevuskava14 kohaselt ohustavad kanakulli pesitsust eeskätt lähemal

kui 300 m kaugusel pesast toimuvad raied ja selle soovituse mittejärgimist tuleks

käsitleda liigi häirimisena. Lisaks otsesele inimese viibimisele pesa läheduses häirib

kanakulli ka mürarikas tegevus pesa ümbruses. Kanakull on pesitsusaegse häirimise

suhtes kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste

pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist.

Lennujaamas toimub igapäevane inimtegevus. Lisaks on tootmiskompleksi läheduses

krossirada, millel tegevus põhjustab müra. See tähendab, et lind on mingi

müratasemega ja inimtegevusega harjunud.

Nahkhiirte elupaigad ja Natura alad asuvad piisavalt kaugel, et võimalikku mõju pidada

ebatõenäoliseks.

Kavandataval tegevusel puudub mõju Pärnu jõe hoiualale ja Pärna rannaniidu

looduskaitsealale. Juhul, kui suublasse (nt mõnda vooluveekogusse) juhitakse puhast

vett puudub sellel oluline negatiivne mõju vooluveekogudele.

4.4 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väikeTõrge!

Järjehoidjat pole määratletud. eeldusel, et kasutatakse tehniliselt korras

ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Vesiniku lekkest põhjustatud ohu raadius on 78 m.15 Sellesse raadiusesse tundlikke

objekte ei jää.

4.5 Inimese tervis ja vara

Mõju inimese tervisele ja varale sõltub enim tootmiskompleksiga kaasnevast mürast.

Selle tarbeks tuleb täpsemate andmete olemasolul anda hinnang müra mudeldamise

vajalikkuse kohta ja põhjendatud juhul mudelarvutus läbi viia. Oluline on vältida liigset

müra elamupiirkondades.

14 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava

15 Rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianalüüs. Pärnu lennujaam,

Eametsa küla, Tori vald, Pärnu maakond. 2024

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 20

4.6 Mõju kliimale

Päikeseenergiast toodetud elekter on kliimaneutraalne.

Tootmiskompleksist tulev toodang on kliimaneutraalne.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

11. märts 2025 21

5 JÄRELDUS

• Kavandatava tegevuse kooskõla üldplaneeringuga sõltub hinnangust, kas

päikesepargi ja tootmiskompleksi rajamine on kooskõlas lennuvälja

juhtotstarbega.

• Kavandataval tegevusel sisulist vastuolu piirkonna kasutusviisiga ja naabrite

põhjendatud ootustega pigem ei ole.

• Tootmiskompleksil puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

• Olulist jäätmeteket prognoosida pole põhjust.

• Tootmisjääkideks on hapnik ja vesi. Tasub kaaluda tootmisjäägina tekkinud vee

kasutamist toorainena. See vähendab veevõtu vajadust ja ilmselt ka vee

puhastamise vajadust, kuna tootmisjäägina tekkiv vesi on eelduslikult puhtam

kui looduslik.

• Looduskeskkonda mõjutavaks vajalikuks sisendiks on vesi. Pole täielikult selge,

kas vesi saadakse ühisveevärgist või rajatakse oma veehaare. Veehaarde

rajamiseks tuleb taotleda keskkonnaluba.

• Tegevuse tehniliste andmete täpsustumisel tuleb anda hinnang selle

müratasemest ning vajadusest läbi viia müra leviku mudelarvutus.

• Tegevusega kaasnev õnnetusjuhtumite risk on piiratud ja ohjatav.

Lähtuvalt eeltoodust puudub vajadus läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist

ega keskkonnamõju hindamist.

Esile kerkivad küsimused (nt veekasutus, müra) on võimalik lahendada

ekspertuuringute teel.

Lisa 1 „Asukohaskeem” Tori Vallavolikogu .. mai 2025 otsuse nr ... juurde

LÄHTESEISUKOHAD

Eametsa külas Pärnu lennujaam kinnistule 2236506 (katastriüksused 80901:001:0983 ja

73001:001:0325) detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Planeeringuala hõlmab kahte maaüksust:

1) 2180312.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (80901:001:0983), mille kõlvikuline

koosseis on looduslik rohumaa 1623553.0 m², metsamaa 165662.0 m², õuemaa 28524.0 m² ja

muu maa 362573.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa ja seda kasutatakse

lennuvälja ja seda teenindavate ehitiste ja rajatiste maana;

2) 81163.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (73001:001:0325), mille kõlvikuline koosseis

on looduslik rohumaa 74819.0 m², õuemaa 1446.0 m² ja muu maa 4898.0 m². Maakasutuse

sihtotstarve on 100% transpordimaa.

Detailplaneeringu eesmärk on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia park (50

MW tootmisüksuse varustamiseks elektriga ning 10 MW (60 MWh) akupark), rohelise vesiniku

ja rohelise metanooli tootmiskompleks. See tingib alale tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbe

määramise. Detailplaneering koostatakse ehitusalade laiendamiseks, lennuraja kordategemiseks

praegusest pikemas mahus. Korrastamist vajab lennujaama ühendustee ning terminalihoone

ühendamine ÜVK võrku.

Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu korral tuleb algatamisel anda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

loodusvarade kasutamine, üleujutusoht, looduskeskkond, avariiolukordade esinemise

võimalikkus, inimese tervis ja vara ning mõju kliimale. Koostaja: Maves OÜ (reg nr 10097377).

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega eelhinnangu alusel vajalik.

OLEMASOLEV OLUKORD

ASUKOHT

Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering hõlmab Tori vallas Eametsa külas asuvat Pärnu

lennujaama krunti suurusega 219,34 ha, sihtotstarve 100% transpordimaa.

Planeeringualal asub ehitisregistri andmetel 32 ehitist, millest11 on rajatised ja ülejäänud

hooned. Detailplaneering on koostatud ehitusalade laiendamiseks, lennuraja kordategemiseks

praegusest pikemas mahus. Korrastamist vajab lennujaama ühendustee ning terminalihoone

ühendamine ÜVK võrku.

Olmevesi saadakse puurkaevust (PRK0017152), mille sanitaarkaitseala raadius on 30 m ja

reovett puhastatakse biopuhastis. Hooneid köetakse elektriküttega. Planeeringualal asuvad

riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndid, tehnovõrkude kaitsevööndid, keskonnaseirejaam,

geoloogiline uuringuala. Lennujaama detailplaneering ei ole otseses puutes ega vastuolus

kavandatava tegevusega. Planeeringuala piirneb 1 ärimaaga, 10 maatulundusmaaga, 1

sihtotstarbeta maaga, 10 tootmismaaga (millest Heki tee 1,3,5,7 ja 9 on juba olemasolev

päikesepark) ja 8 transpordimaaga.

Planeeringuala asub Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada

lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.

HOONESTUS JA HALJASTUS

Pärnu lennujaam maaüksus on hoonestatud ning alal on olemas vajalikud tehnovõrgud.

Teenusepakkujatelt tehnilisi tingimusi veel taotletud ei ole. Maaüksusel on metsaala, mis tuleb

säilitada.

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on oluline säilitada maakonna arengu- ja

konkurentsivõime seisukohalt Pärnu lennuväli piirkondliku lennuväljana nagu näeb ette kehtiv

üleriigiline planeering Eesti 2030+. Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Pärnu lennuvälja

jätkuv toimimine ja kasutamine. Maakonnaplaneeringuga on seatud lennuväljade arendamise

üldised tingimused:

• lennuvälja, selle lähiümbrust ja üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad planeeringud ja

projektid kooskõlastada Transpordiametiga;

• Pärnu lennuvälja rekonstrueerimisel arvestada rahvusvaheliste nõuete ja regiooni

potentsiaaliga. Olemasolev lennurada tuleb säilitada kogu pikkuses ligikaudu 2,5 km ning

rekonstrueerida etappidena. Väiksemat tüüpi lennukid ei vaja kogu raja pikkust, kuid

tulevikus võib see olla vajalik.

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on määratud planeeringuala juhtotstarbeks lennuväljamaa.

Lennuvälja maa-ala on lennuvälja või lennuväljaku ning seda teenindavate ehitiste maa-ala.

Pärnu lennujaam maaüksusele (80901:001:0983) on kehtestatud 08.05.2019 Tori Vallavalitsuse

korraldusega nr 353 Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering. Käesoleva planeeringuga

planeeritakse üle kehtestatud detailplaneeringu ala ning detailplaneeringu kehtestamisega

muutub kehtetuks varem kehtestatud detailplaneering.

Detailplaneeringu eesmärk on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia (50 MW

päikesepark tootmisüksuse varustamiseks elektriga ning 10 MW (60 MWh) akupark), rohelise

vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleks. Planeeritava tootmiskompleksi juurde

kavandatakse 25MW vesiniku elektrolüsaator tootlikkusega ca 2 000 tonni aastas, metanooli

sünteesijaam tootlikkusega 10 000 tonni aastas ning hoiustamisrajatised (metanool, vesinik ja

rohesüsihappegaas). Toodetud vesinikust ca 5% (260 kg/päevas) kasutatakse lennujaama

teenindavates sõidukites. Ülejäänud 95% kasutatakse metanooli (CH4OH) tootmiseks. Lisaks

rohevesinikule kasutatakse metanooli tootmiseks rohesüsihappegaasi2 (CO2). Toodetud

rohevesinikku hoiustatakse rõhu all mahutites korraga maksimaalselt 4,4 t. Mahuti rõhk on 60

bar. Sellisel viisil hoiustatud vesiniku maht on ligikaudu 900 m3. Metanooli hoiustatakse

samaaegselt 94 t. Sellise koguse metanooli maht on ligikaudu 50 m3. Metanool transporditakse

Muuga sadamasse. Tootmiskompleks on kavandatud töötama 330 päeva aastas, 24 tundi päevas.

Planeeritakse jagada planeeringuala kruntideks, maa sihtotstarbe muutmist (tootmismaaks ja

transpordimaaks) ja planeeringuala hoonestamist ehituloakohustuslike hoonetega. Kehtivast

detailplaneeringust tuuakse üle Pärnu lennujaama terminali hoone ümbruses kavandatud

hoonestusala koos ehitusõigusega. Juurdepääs planeeringualale lahendatakse olemasolevate

teedega. Lennujaama teele lisatakse uus mahasõit planeeritava tootmiskompleksi territooriumile.

Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Sauga valla üldplaneeringut.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

• Lennuvälja kaitsevööndis ja selle lähiümbruses tuleb arvestada lennundusseaduse § 352

sätestatud piirangutega ning lennuliiklusega.

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

loodusvarade kasutamine, üleujutusoht, looduskeskkond, avariiolukordade esinemise

võimalikkus, inimese tervis ja vara ning mõju kliimale. Koostaja: Maves OÜ (reg nr 10097377).

EELHINNANGU KOKKUVÕTE

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel

põhjustel:

• detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

• kavandatav ala piirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku aladega ning ei paikne

kaitsealuseid looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus mõjutaks.

DP alal ega lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,

heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne hetkel teadaolevalt olulise

liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid

kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

• planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse,

valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP

koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Moodustada planeeringuga krundid sihtotstarbega tootmis- ja transpordimaa.

• Juurdepääs tootmiskompleksile planeerida Lennujaama teelt L2.

• Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub lennuvälja kaitsevööndis, tuleb planeeringu

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest lennuliiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Liiklusest põhjustatud häiringute ulatust

tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele

nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad

meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

• Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud

leevendusmeetmed.

• Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja lennuvälja kaitsevöönd ja riigitee

kaitsevöönd. Planeeritava tootmiskompleksi mõjuvöönd peab jääma detailplaneeringu ala

sisse.

• Jälgida, et edasise tegevuse käigus ei teki vastuolu järgmiste punktidega: 6) ohtlike

kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine; 10) planeerimis- ja

ehitustegevus ilma Transpordiametiga kooskõlastamata; 11) põlevmaterjalide

ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Transpordiametiga kooskõlastamata; 12) seadmete

paigaldamine, mille töö võib segada lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd.

• Planeeringualal asub ka lennuvälja tõusu- ja lähenemissektoris ja

instrumentaalprotseduuride puhverpinna all, palume edaspidi hoonete ehitusprojektid

Transpordiameti lennundusteenistusega kooskõlastada. Sõltuvalt hoone kõrgusest võib

osutuda vajalikuks aeronavigatsioonilise ekspertiisi teostamine.

• planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest

põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud

häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad

nõuded“.

• Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute

leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks.

• Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

• Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

• Veevärgi ja kanalisatsiooni planeerimisel lähtuda AS Pärnu Vesi tehnilistest nõuetest,

mis on leitavad meie koduleheküljelt. https://www.parnuvesi.ee/wp-

content/uploads/2023/10/AS-Parnu-Vesi-tehnilised-nouded-2023.pdf

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.

• Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

• Detailplaneeringuga tuleb kindlaks määrata ehitistevahelised ohutud kaugused (kujad)

naaberkinnistutel paiknevate ehitistega.

• Hooned tuleb planeeringualal planeerida selliselt, et ei varjutaks Heki tee 1 olevaid

päiksepaneele. Vajadusel teha varjutuse analüüs ja arvutused.

• Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS

843 Linnatänavad. Riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus.

• Sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest

vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,

vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta

sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse tähenduses (veeseadus(VeeS)§ 129 lg 1 ja

3).

• Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr

61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

• Planeeringulahenduse täpsustudes tuleb sademevete puhul kaaluda olevalt tootmise ja

tööstuse iseloomust vajadusel õli- ja liivapüüdurite kasutamist ning sademeveeproovide

võtmiseks proovivõtukaevude kasutamist.

• Kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt,

sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või

oht veekogu seisundile (nt tegevusega kaasneb naftasaaduste ning heljumi sademevette

sattumise oht) on vastavalt VeeS § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse

juhtimiseks taotleda keskkonnaluba.

• Maaparandussüsteemide edasiseks toimimiseks on vaja tagada maaparandusehitise

rekonstrueerimine. Koostööd tuleb teha naaberkinnistutega Sinepi ja Ristipõllu.

• Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud

sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

• Säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Säilitada Peetri, Sõduri,

Kullametsa, Pargiraja ja Soola maaüksustega külgnev metsaala.

• Jäätmete kogumine korraldatakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.

• Planeeringus määrata planeeringu elluviimise järjekorrad. Arendusega seotud teed ja

trassid tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus.

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu.

• Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal iga avaliku väljapaneku

tarbeks.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üks

eksemplaris digitaalselt.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama määrusele nr 50 “Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Kaitseministeerium

• Kliimaministeerium

• Päästeamet

• Transpordiamet

• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

• Keskkonnaamet

• Terviseamet

• Põllumajandus- ja Toiduamet

• Maa- ja Ruumiamet

KAASAMINE

• Piirinaabrid ja puudutatud isikud: Heki tee 1,5,3,7 ja 9, Sepa tee, Allika tee, Vahtra tn 6,

Õuemaa, Sinepi, Vahtra tänav, Kullerkupu, Pargimetsa, Pargiraja, Kullametsa, Soola,

Raua tänav L3, Hakkemetsa, Peetri, Livonia, Lipsu, Sõduri, Käplase, Lennujaama tee L1

ja L2, Ilvese, Angaari, Selja, Allika kergliikustee L1 ja Ristemäe

• Telia Eesti AS

• OÜ Connecto Eesti

• Pärnu Vesi AS

• Elektrilevi OÜ

• AS Tallinna lennujaam

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemise käigus.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata

jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Kalev Mitt

taastuvenergeetika projektijuht

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Vastavalt nimekirjale 26.03.2025 nr 6-2.1/844

Pärnu Lennujaam kinnistu detailplaneeringu koostamine

Algatamisel on Tori vallas Eametsa külas Pärnu Lennujaam kinnistule 2236506

(katastriüksused 80901:001:0983 ja 73001:001:0325) detailplaneeringu koostamine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Eametsa külas Pärnu Lennujaam kinnistu

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Teile Pärnu Lennujaam kinnistu

detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks.

Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 28. aprilliks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisad: Pärnu Lennujaam kinnistu detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohad,

KSH eelhinnang, otsuse eelnõu, asukohaskeem.

Esitatud: Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Päästeamet, Transpordiamet,

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet.

Kalev Mitt

taastuvenergeetika projektijuht

5143377, [email protected]