| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-2/2903 |
| Registreeritud | 27.03.2025 |
| Sünkroonitud | 28.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Kärt Voor (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad algatuse „Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798)“ kohta
Algatuse eesmärk
Euroopa rohelise kokkuleppega1 seadis Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) eesmärgi muuta Euroopa Liit (edaspidi EL) tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. Algatuse eesmärk on tagada ELis akudele ja patareidele ühtsed meetmed, et toetada üleminekut elektriliikuvusele, süsinikuneutraalsele energia salvestamisele ning patareide ja akude jätkusuutlikule väärtusahelale. Uued reeglid tugevdavad patareide siseturu toimimist (tooted, ringlusse võetud materjalid, protsessid), ringmajanduse edendamist ja vähendavad patareide keskkonna- ja sotsiaalmõju kogu olelusringi vältel. Ettepanekus käsitletakse igat liiki patareide ja akudega seotud sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaküsimusi.
Määruses seatakse eesmärk kehtestada akudele ja patareidele toimimise ja vastupidavuse parameetrid, kasvatades sellega kestlike, ohutute ja kõrge jõudlusega patareide ja akude hulka/tootmist. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse uued nõuded seadmetesse integreeritud akude eemalduse ja asendatavuse tagamiseks. Plaanitakse hinnata tavakasutuses olevate mittelaetavate patareide järkjärgulist kasutamisest loobumist. Algatuses on olulisel kohal elektriautode akud ja laetavad tööstuslikud akud ning patareide kestlikkus. Ettepanekus kehtestatakse ka patareidele ja akudele uued kogumise ja ringlussevõtu sihtmäärad.
Ettepanekul on kolm omavahel tihedalt seotud eesmärki: 1) siseturu toimimise (sealhulgas tooted, protsessid, patarei- ja akujäätmed ja ringlussevõetud materjalid) tugevdamine, tagades ühiste eeskirjade abil võrdsed tingimused; 2) ringmajanduse edendamine ning 3) keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamine patareide ja akude olelusringi kõigis etappides.
Koostajad
Seletuskirja koostasid ministeeriumide sisendi alusel Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunikud Piret Otsason ([email protected]), Mihkel Krusberg ([email protected]), keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ([email protected])ning välissuhete osakonna peaspetsialist Annaliisa Jäme ([email protected]). Seisukohtade kujundamises osales Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
Õiguslik alus, EL institutsioonides menetlemise kord ja ajakava
Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114, mida tuleb kasutada ühtse turu loomiseks või selle toimimise tagamiseks võetavate meetmete puhul. Määruse vastuvõtmiseks on EL Nõukogus vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. EL nõukogu keskkonnatöögruppides plaanitakse ettepaneku aruteludega jätkata 2021. aasta esimesel poolel. Keskkonnaministrid arutavad ettepanekut eeldatavasti esimest korda 18. märtsil
1 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et
1
toimuval keskkonnanõukogul ning üldise lähenemise kokkulepet soovitakse saavutada hiljemalt 21. juuni keskkonnanõukoguks.
Sisukokkuvõte
Euroopa Komisjoni 10. detsembril 2020 esitatud ettepanek ajakohastada patareisid ja akusid käsitlevaid ELi õigusakte on tingitud sellest, et turul müüdavad patareid ja akud on oluliselt muutunud. Kui varem kasutati peamiselt mittelaetavaid patareisid ja pliiakusid, siis järjest tuleb turule laetavaid patareisid, tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid. Ennustatakse, et akude nõudlus on 2030. aastaks kasvanud 14 korda võrreldes 2018. aastaga. 2040. aastaks kasvab hinnanguliselt ringlussevõttu vajavate akude ja patareide jäätmete hulk ligi 700 korda.
Käesolevas algatuses käsitletakse kolme akudega seotud omavahel tihedalt põimunud probleemide rühma.
1. Puuduvad raamtingimused, mis motiveeriksid investeerima kestlike patareide ja akude tootmisvõimsusse. Need probleemid on seotud ühtse turu ebatõhusa toimimise ja piisavalt võrdsete tingimuste puudumisega, kuna siseturul kehtivad erinevad õigusraamistikud. Selle põhjuseks on muu hulgas kehtiva patarei- ja akudirektiivi2 ebaühtlane rakendamine ning usaldusväärse ja võrreldava teabe puudumine kogu ELis.
2. Ringlussevõtuturud ei toimi optimaalselt ja materjaliringlus ei ole piisavalt suletud. See piirab ELi võimalusi vähendada toorainete tarneriski. Hetkel puuduvad selged ja piisavalt ühtlustatud eeskirjad ning kehtivad patarei- ja akudirektiivi sätted ei võta arvesse tehnoloogia ja turu hiljutisi arengusuundi. Puudused vähendavad ringlussevõtu kasumlikkust ning pidurdavad investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja täiendavasse suutlikkusse võtta ringlusse tuleviku patareisid ja akusid.
3. Sotsiaalsed ja keskkonnariskid, mida ELi keskkonnaõigus praegu veel ei hõlma. Need probleemid on muu hulgas järgmised: i) läbipaistvuse puudumine toorainete hankimisel; ii) ohtlikud ained ning iii) patareide ja akude olelusringi keskkonnamõju kompenseerimise kasutamata potentsiaal.
Määrust kohaldatakse igat tüüpi patareide ja akude suhtes ja selles loetletakse neli patareide ja akude kategooriat, nimelt kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud ning tööstuslikud patareid ja akud. Kantav patarei või aku on patarei on patareikogum või aku, mis on suletud ning mida inimene suudab raskusteta käes kanda. Kantav patarei on ühekordne patarei, mis on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks ning kantav aku on laetav ning mõeldud korduvaks kasutamiseks. Kantavate patareide hulka kuuluvad ühe elemendiga patareid (nagu AA ja AAA patareid) ning laetavad akud, mida kasutajad kasutavad mobiiltelefonides, sülearvutites, juhtmeta mootortööriistades, mänguasjades ja kodumasinates nagu elektrilised hambaharjad, elektripardlid ja käeshoitavad tolmuimejad. Kergtranspordivahendites, näiteks elektrijalgratastes ja tõukeratastes kasutatavad akud klassifitseeritakse kantavateks akudeks. Maismaasõidukites kasutatavad veoakud liigitatakse uude elektrisõidukiakude kategooriasse. Tööstuslike patareide ja akude kategooriasse kuulub palju mitmesuguseid akusid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, sideinfrastruktuuris, põllumajanduses ning elektrienergia tootmises (sh akud energia salvestamiseks).
Määruse ettepanekus täpsustatakse ohtlike ainete kasutamise piiramist patareides ja akudes, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning vähendada selliste ainete sisaldust jäätmetes. Ohtlike ainete kasutamise piirangud rakenduvad kõigile patareidele ja akudele (tabel 1). Ettepanekus sätestatakse eeskirjad elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälje
2 https://etur-leet.eetur-lpa.eetu/eetaa.elolnteetnte/To/oTo/?uur-=CETETT%3A3A200LE00LL
2
kohta (tabel 1). Elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälge käsitleva nõudega kehtestatakse akude ELi turule laskmise tingimusena CO2 jalajälje tulemusklassid ja maksimaalsed piirväärtused. Selliste meetmete eesmärk on toetada liidu eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja võidelda kliimamuutuste vastu, nagu on sätestatud uues ringmajanduse tegevuskavas, et saavutada puhtam ja konkurentsivõimelisem Euroopa. Eesmärgiks on vähendada tootmisprotsessi CO2 jalajälge, mis mõjutab kaudselt taastuvenergia tootmise CO2 jalajälge. CO2 jalajälje nõuete osas on ajakava toodud tabelis nr 1.
Määruses sätestatakse kohustuseks kasutada alates 2027. aastast ringlussevõetud materjali (ehk teisest tooret) tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes (tabel 1). Määruse ettepanekus toodud eesmärgid põhinevad praegusel tehnilisel teostatavusel ning 2030. aastaks seatud eesmärgid põhinevad tuleviku tehnilisel teostatavusel. Modelleerimisel põhinevad hinnangud näitavad, et teisese toorme kasutusele võtul on positiivne mõju. Selle nõudega edendatakse Euroopa patarei- ja akutööstuses ringmajandust ja vähendatakse liidu sõltuvust kolmandatest riikidest pärit toorainest
Määruses tehakse ettepanek määrata kindlaks elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrid, et minimeerida ressursside ja energia ebatõhusat kasutamist (tabel 1). Üldkasutatavaid kantavaid patareisid ja akusid võib alates 1. jaanuarist 2026 turule viia ainult siis, kui need vastavad elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetritele. Uute märgistustega antakse lõppkasutajatele läbipaistvat, usaldusväärset ja selget teavet patareide ja akude ja nende põhiomaduste ning patarei- ja akujäätmete kohta. Antud nõue võimaldab lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel ja kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid.
Määrusesse lisatakse nõue seadmetesse integreeritud kantavate patareide ja akude eemalduse ja asendatavuse tagamiseks (tabel 1). Tegelikkuses antud nõue on juba varasemalt sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivis, kuid sellele nõudele üleminek võtab valmistajatel aega. Eemaldatavuse ja asendatavuse kohustuse lisamine võimaldab pikendada akusid sisaldavate seadmete eeldatavat kasutusiga, vähendada jäätmeteket ning võimaldab lihtsamat kogumist ning suurendab aku ringlussevõtu võimalust.
Määruses täpsustatakse ja lisatakse patareidele ja akudele märgistuse nõuded. Alates 1. jaanuarist 2027 peab patareid ja akud märgistama nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil, et anda vajalikku teavet patareide ja akude identifitseerimiseks ja infot nende põhiomaduste kohta. Erinevad märgised patareil, akul või selle pakendil annavad teavet kasutusea, laadimismahutavuse, liigiti kogumise nõude, ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta.
Määruses kehtestatakse akuhaldussüsteemi nõue tööstuslikele akudele ja elektrisõidukiakudele (tabel 1). Akuhaldussüsteem salvestab teavet ja andmeid, mis on vajalikud akude seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramiseks. Akuhaldussüsteem aitab hinnata aku jääkväärtust, hõlbustada aku korduskasutamist, selle kasutusotstarbe muutmist või aku taastamist.
Määruses kehtestatakse ühtsele turule lastavate tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude kohta hoolsuskohustuse põhimõtted. Tarneahelaga seotud hoolsuskohustus on tööstusliku aku või elektrisõidukiaku tootja kohustus, ehk turule laskja kohustus. Hoolsuskohustus on seotud juhtimissüsteemi, riskijuhtimise, teavitatud asutuste tehtavate kolmandate isikute kontrollide ja teabe avalikustamisega.
A
Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded. Säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded võimaldavad patareide ja akude turule viimist ja kasutuselevõttu. Need nõuded aitavad saavutada patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu sihtmäärade täitmise. Sellega toetatakse kestlike, ohutute ja kõrge jõudlusega patareide ja akude tootmist, eesmärgiga vähendada keskkonnamõju. Säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuete jõustumise aeg on toodud tabelis 1.
Eestis patareide ja akude valmistajaid ei ole, mistõttu tootmise osas meie ettevõtted muudatusi tegema ei pea. Ettevõtted, kes patareisid ja akusid Eesti turule lasevad peavad järgima ühtlustatud nõudeid ja toote vastavust nõuetele. Säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded tuleb täita patareide ja akude liidu turule laskmisel ning kogu ühtsel turul tarbijatele teabe andmisel. Maaletoojatele võib see kaasa tuua toote nõuetele vastavuse kontrollimise ning märgistuse muutmise. Tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude maaletoojad peavad lisaks märgistusele veenduma, et tootel oleks CO2 jalajälje deklaratsioon tehtud. Samuti peab tööstuslike akude ja elektrisõidukiakudel olema akupass ja akuhaldussüsteem. Tööstuslike akude ja elektrisõidukite kasutaja peab teostama kestvuse osas kontrolli. Elektroonilise teabevahetussüsteemi loomisega kaasnevad ühekordsed halduskulud, kuid pikas perspektiivis toob see kaasa halduskorra lihtsustamise ja väiksemad rakenduskulud.
Tabel 1 – Nõuded tootjatele toote turule suunamise osas
Kantavad patareid ja akud
Kergtranspo rdi- vahendite akud
Tööstuslikud akud
EV akud Mootor- sõidukite akud
Ohtlike ainete kasutamise piirangud
+ + + + +
CO2 jalajälje deklaratsioon
- - 01.06.2024 01.06.2024 -
CO2 märgis - - 01.01.2026 01.01.2026 -
CO2 piirväärtused - - 01.01.2027 01.01.2027 -
Ringlussevõetud teisene toore (A8)
- - 01.01.2027 01.01.2027 01.01.2027
Jõudlus ja vastupidavus
01.01.2027 01.01.2027 01.01.2026 01.01.2026 -
Eemaldatavus, disain
+ + - - -
Märgistus + + + + +
Akuhaldussüsteem - - + +
Hoolsuskohustus - - + + -
4
Laiendatud tootjavastutust ja tootjavastutusorganisatsioone käsitlev meede hõlmab peamiselt patarei- ja akudirektiivi kehtivate sätete täpsustamist. Kavandatud meetme eesmärk on tagada võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse süsteemidele elektrisõidukiakude ning tööstuslike patareide ja akude puhul ning kantavate patareide ja akude tootjavastutusorganisatsioonidele. Määruses tõstetakse kantavate patareide ja akude kogumismäära ning tõstetakse ja täpsustatakse ringlussevõtu sihtmäärasid ja materjalide taaskasutamise määrasid, need kohustused on toodud tabelis nr 2.
Määruse ettepaneku kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid ja liikmesriigid saavutama kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise miinimumeesmärgid, mis on 65% 31.detsembriks 2025 ning 70% 31. detsembriks 2030. aastal. Hetkel kehtiv iga aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumismäär 2018. aastal oli 29%, Euroopa Liidu keskmine kogumismäär on 47,5%. Kogumismäära tõstmine peaks vähendama kantavates patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete kahjulikku mõju keskkonnale ja kasvama patarei-ja akujäätmete nõuetekohane kõrvaldamine. Samuti peavad kogumismäärade tõusuga tootjate ühendused laiendama kogumissüsteemi, mille laiendamisega kasvavad kulud tootjatele ning toodetele rakendatakse põhimõtet „saastaja maksab“. Komisjoni poolt tellitud mõjuhinnangust selgub, et kogumismäära tõstmise maksumus on hinnanguliselt 1,09 eurot elaniku kohta aastas 65% kogumismäära puhul ja 1,43 eurot elaniku kohta aastas 70% kogumismäära puhul. Neid kulusid rahastataks laiendatud tootjavastutuse mehhanismi kaudu. Kogumismäärade tõstmisega võivad tõusta ühekordsete patareide hinnad ning elektri- ja elektroonikaseadmete hinnad, mis sisaldavad kantavaid akusid (nt arvutid, telefonid, kodumasinad). Liikmesriigid peavad saavutama kogumismäära kantavate patareide ja akude osas, jättes esialgu arvestamata kergtranspordivahendite akude jäätmeid.
Ettepanekuga luuakse ka ühtsed raamtingimused, mis tõstaks ringlussevõtuturgude toimimist. Ringlussevõtu tehnoloogiad on kapitalimahukad ja nõuavad seega märkimisväärset mastaabisäästu. Ringlussevõtjatel peab olema võimalik tegutseda ühtsete nõuete alusel, mida kohaldatakse kogu ELis kõigi ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate suhtes ühtemoodi. Kui ELi tasandil ei võeta meetmeid ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseks, põhjustaks riiklikul tasandil sekkumine erinevusi ettevõtjatele kohaldatavates nõuetes. Selle saavutamiseks on vaja kõiki liikmesriike hõlmavat ühtlustatud ja hästi toimivat ühtset turgu, kus kõigi patareide ja akude väärtusahelasse kuuluvate ettevõtjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju.
Määruse ettepanekus sätestatakse ringlussevõtu määrad (recycling efficiency) ja materjalide taaskasutusse võtmise määrad järgmiselt: alates 01.01.2025 - plii 75%, liitium 65%, muu 50%; alates 01.01.2030 - plii 80% ja liitium 70%. Ettepaneku eesmärk on toetada ringmajanduse arengut ja võimaldada materjalide ressursitõhusamat kasutamist. Teisese toormena tuleb kasutusse võtta alates 01.01.2026 koobalt, vask, nikkel ja plii - 90%, liitium 35%; alates 01.01.2030 koobalt, vask, nikkel, plii - 95%, liitium 70%.
Eestis käideldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed viiakse käitlemiseks Eestist välja. Pliiakude ringlussevõtu protsent 2018. aastal oli 64,4% ning sellest plii ringlussevõtt 99%. Ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed) eksporditakse käitlemiseks teistesse EL riikidesse. Ringlussevõtu määrade saavutamise osas Eestis tegutsevatele jäätmekäitlejatele muudatusi ei tule, kuna pliiakude ringlussevõtt toimib ning ülejäänud patarei- ja akude jäätmete osas jääb toimuma nende eksport. Küll aga peavad tootjate ühendused ja patarei- ja akude jäätmete eelkäitlejad (sorteerimine, pakendamine) leidma efektiivsema võimaluse jäätmete saatmiseks, nt koostöös naaberriikidega. Tabelis 2 on toodud ettepanekus sätestatud nõuded patarei ja aku jäätmete
5
kogumise, ringlussevõtu ja taaskasutamise kohta tootjatele, tootjate ühendusele ja liikmesriigile.
Tabel 2 – Nõuded kogumise, ringlussevõtu, taaskasutamise kohta.
Kantavad patareid ja akud
Kergtranspordi -vahendite akud
Tööstus likud akud
EV akud
Mootor- sõidukite akud
Kogumismäär 65% - 2025
70%-2030
Hindamine 2027
- - -
Ringlussevõtt,
2025: plii 75%; liitium 65%, muu 50%
2030: plii 80%, liitium 70%
+ + + + +
Taaskasutamine (materjalidest taaskasutusse)
2026: koobalt 90%; vask 90%, plii 90%, liitium 35%, nikkel 90%
2030: koobalt 95%, vask 95%; plii 95%, liitium 70%, nikkel 95%
+ + + + +
EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Akude ja patareide määruses välja toodud tegevused on riigipiiride ülesed, millega ei saa tegeleda riigid üksikult ja iseseisvalt ning on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. ELi tasandil rakendatavad meetmed on vajalikud probleemi lahendamiseks senisest sidusamal ja tõhusamal viisil. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil komisjoni ettepaneku alusel.
Kuna komisjoni teatis ja planeeritav tegevuste pakett, mis sisaldab mitmeid seadusandlikke ettepanekuid, käsitleb eesmärke ja nendeni jõudmise meetmeid üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt.
Mõjude analüüs
Eestis toimib laiendatud tootjavastutus patareidele ja akudele. Oluline on saavutada patarei- ja akujäätmete kogumise ning ringlussevõtu kõrge määr, et saavutada keskkonnakaitse, patareide ja akude kvaliteedi parandamine ja materjalide taaskasutamise kõrge tase. Tootja vastutab turule suunatud patareide ja akude jäätmekäitluse eest, ehk on kohustatud tagama
L
tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega. Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid. Samuti on neil kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.
Eestis hetkel patareide ja akude valmistajaid ei ole, patareid ja akud imporditakse Eestisse üle maailma. Eestis on 627 kantavate patareide ja akude maaletoojat, kellest suurimad 23 registreeritud kantavate patareide ja akude maaletoojat lasevad patareisid ja akusid Eesti turule keskmiselt 15 t/a. Kantavate patareide ja akude suurimateks turule laskjateks on telefonide, arvutikaupade ja valve- ja tulekahjusignalisatsioonide maaletoojad, kaubandusketid (näiteks Prisma, Maxima, Coop) ning elektri- ja elektroonikaseadmete maaletoojad. Eestis on suurimad registreeritud mootorsõiduki akude maaletoojaid 16, kes lasevad turule keskmiselt 96,8 t/a pliiakusid. Suurimad tööstuslike patareide ja akude maaletoojaid on 14 ning nende aastane keskmine turule lastud kogus on 29, 4 t/a. Tööstuslike patareide ja akude maaletoojaks on tööstusettevõtted, elektrisõidukite maaletoojad ning sideteenuse pakkujad. Eestis on populaarsemad akude maaletoojad Bolt ja Comodule, kes tegelevad elektritõukeraste rendiga. Patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmete direktiivi 2006/66/EÜ kohaselt kuuluvad Bolt ja Comodule elektritõukeratta akud tööstuslike akude alla. Uue määruse kohaselt on elektritõukeratta akud kergtranspordivahendite akude ning need klassifitseeritakse kantavateks patareideks ja akudeks. Uue määruse kohaselt kergtranspordivahendite akudele kogumismäära ei kehtestata. Suuri muudatusi uus määrus Bolt ja Comodule tõukerataste akudele ei too. Küll on aga vaja Bolt ja Comodule poolt turule lastavate akude osas leida lahendus akujäätmete ringlussevõtuks. Kehtiva direktiivi kohaselt kuuluvad Skeleton Technologies OÜ poolt toodetavad akud tööstuslike akude ja patareide alla. Uue määruse kohaselt liigituvad Skeleton Technologies akud ja patareid töösuslikeks patareideks ja akudeks ning kasutatuna elektrisõidukites liigituvad akud elektrisõidukiakudes. Skeleton Technologies OÜ tootmine asub hetkel Saksamaal ning liikmesriikides on ühtsed nõuded. Tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude turule laskmise osas on samuti vaja leida sobivad ja mugavad ringlussevõtu võimalused.
Eestis tegutseb kaks patareide ja akude valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ. Need tootjate ühendused on mittetulundusühingud, mille liikmeteks on tootjad ning mille üheks eesmärgiks on patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine.
Hetkel kehtiv iga aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eestis kantavate patarei- ja akujäätmete kogumismäär 2018. aastal oli 29%, Euroopa Liidu keskmine kogumismäär on 47,5%. Võrreldes teiste probleemtoodetega on patarei ja akude jäätmete kogumismäär väiksem. Näiteks elektri- ja elektroonikaseadmete kogumismäär 2018. aastal oli 63%. Kogumismäära saavutamist mõjutab kättesaadavus, kuna paljud telefonide ja IT seadmete akud ei ole eemaldatavad, mistõttu võivad välja jääda kogumise statistikast. Samuti on suurenenud laetavate akude kogus ning laetavate akude eluiga on pikem, kui kehtestatud kogumismäära arvutusmetoodika ette näeb.
Eesti 2018. aasta kogu patarei ja akude jäätmete ringlussevõtt oli 62,5%. Seejuures 2018. aasta ringlussevõtt pliiaku osas oli 64,40% ning plii ringlussevõtt 99%. Eesti omab võimekust teostada ringlussevõttu ainult pliiakude osas. Ainuke pliiakude käitleja Eestis on Ecometal AS. Muude akude ja patareide osas teostatakse sorteerimist ja ümber pakendamist ning need suunatakse riigist välja käitlemisse. Eestis tegutsevad patareide ja akude sorteerimisega neli
7
ettevõtet. Käesoleval hetkel on meil probleeme patareide käitleja leidmisega ning veolubade saamisega, mistõttu on kasvanud laoseisud patareide osas ning nende osas ringlussevõttu ei ole teostatud. Seda probleemi ka määruse muudatus püüab lahendada, kuna suur osa turul olevatest patareidest ei ole ringlussevõtuks majanduslikult tasuvad ning selleks püütakse suurendada laetavate patareide osatähtsust ehk kokkuvõtteks tekiks vähem jäätmeid ja eluiga pikeneks. Suuremad laoseisud on nikkelkaadmium patareide ja akude osas.
Riigi omandis on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (Vaivara OJKK), mis on olnud seni Eesti peamisi ohtlike jäätmete ladustamise vastuvõttu korraldav organisatsioon. Tegemist on Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas asuva kompleksiga, mis on hästi ette valmistatud ja paiknev selleks, et seal arendada tööstuslikku jäätmekäitlust. Tulevikku vaatavalt on väljakutse võtta ringlusesse või taaskasutusse muuhulgas ka patareide ja akude jäätmed. Juba praegu tuleks kaaluda seda, kuidas see korraldada võimalikult tõhusalt. Vaivara OJKK edasise arendustegevuse käigus kaalutakse just selliste funktsioonide vajalikkust. See edendaks ka piirkonna ettevõtlust ja tagaks kindlasti ka täiendava koostöö teadus- ja arendustegevuse teemal ning kõrgkoolide panuse. Peame seega oluliseks nii konkurentsivõime, kohaliku arendustegevuse edendamise kui ka jäätmekäitluse väljakutsete lahendamise kontekstis seda, et ka patareide ja akude ümbertöötluse osas oleks Eestis oma riiklik lähenemine ja vajadusel toimuks ka võimekuse rajamine.
Allpool on lühidalt kirjeldatud akude ja patareide määruse üldised mõjud valdkonniti.
Mõju elus- ja looduskeskkonnale
Mõju elus- ja looduskeskkonnale on positiivne. Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, et võimaldada patareide ja akude turule viimist ja kasutuselevõttu, ning patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõuded. Kavandatavad meetmed vähendavad patareide ja akude jäätmete teket ning aitavad vältida patareide jäätmete keskkonda sattumist. Ringmajanduse edendamisega väheneb tooraine nõudlus ning vähendatakse keskkonnamõju. Lõpptarbija saab infot toote ohutuse kohta ning kõrvaldamise kohta, mis omab positiivset mõju tervisele ning keskkonnale. Positiivset mõju tõstab ettepanekus sätestatud eeskirjade kehtestamine elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälje kohta, mille kaudu väheneb CO2 jalajälg terves toote olelusringis. Positiivset mõju looduskeskkonnale avaldab samuti määruses sätestatud kohustus kasutada ringlussevõetud materjali tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes. Selle nõudega edendatakse patarei- ja akutööstuses ringmajandust ning vähendatakse tooraine nõudlust. Olulist positiivset mõju toob määruses kehtestatud punkt, et tootjad tagavad individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu kõigi kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks tasuta kogumispunktide võrgustiku koostöös teiste asjaomaste ettevõtjatega. Kuna Eestis on võimalik käidelda ainult pliiakusid ning ülejäänud patareide ja akude käitlusvõimalus puudub, siis võib avalduda teatav negatiivne mõju riikidevahelise jäätmeveo transpordiga keskkonnale. Kuid neid mõjusid on võimalik minimeerida läbi parema planeerimise ja ringmajanduse kasutuse.
Mõju majandusele
Määrusega kehtestatakse otsesed nõuded kõigile ettevõtjatele, pakkudes seega vajalikku õiguskindlust ja võimalust luua kogu ELi hõlmav täielikult integreeritud turg. Uue määrusega tulevad täiendavad kohustused patareide maaletoojatele säästvus- ja ohutusnõuete ja teavituse osas. Elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kasutajatele tuleb akuhaldussüsteemi kohustus ning hoolsuskohustus. Määrusega tagatakse ka kohustuste üheaegne ja ühesugune rakendamine kõigis 27 liikmesriigis. Samuti kehtestatakse toodetele säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded ja Eesti maaletoojad peavad enne patarei või aku turule laskmist või
8
kasutuselevõttu hakkama kontrollima vastava tehnilise dokumentatsiooni olemasolu. Antud nõue toob ettevõtetele kaasa mõningase halduskoormuse nõuete sisseviimise osas, samas on see kohustus liikmesriikides üheaegne ning suurimad patarei ja akude tootjad saavad varasemalt arvestada antud nõuetega. CO2 jalajälje ja ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsioone ning tooraine vastutustundlikuks hankimiseks kehtestatavaid hoolsuskohustuse põhimõtteid käsitlevad sätted eeldavad kolmandate isikute poolset kontrollimist. Tarneahelaga seotud hoolsuskohustus on tööstusliku aku või elektrisõidukiaku turule laskva ettevõtja kohustus, mis on seotud juhtimissüsteemi, riskijuhtimise, teavitatud asutuste tehtavate kolmandate isikute kontrollide ja teabe avalikustamisega, et teha kindlaks aku tootmiseks vajalike toorainete hankimise, töötlemise ja nendega kauplemisega seotud tegelikud ja võimalikud riskid ning nendega tegeleda. CO2 jalajälje deklaratsioone ja hoolsuskohustust teostavad sõltumatud eksperdid, mis võimaldab töökohtade loomise.
Ennustatakse, et akude nõudlus on 2030. aastaks kasvanud 14 korda võrreldes 2018. aastaga ning 2040. aastaks kasvab hinnanguliselt ringlussevõttu vajavate akude ja patareide jäätmete hulk ligi 700 korda. Vaja on tulla toime majandussektorite vaheliste muutustega, mille käigus võib mootorsõidukite akude hulk väheneda ning elektrisõidukiakude hulk kasvab. Pliiakude käitluse vähenemine võib tuua kaasa antud sektoris töökohtade arvu olulist vähendamist. Samas võiks kaaluda liitium-ioon akude, elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude ja patareide käitluse võimaluse loomist Eestisse, mis tooks kaasa uute töökohtade loomise ning lahendaks meie käitlejate ja tootjate transpordi ja ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise probleemid.
Samuti mõjutab ettepanek laiendatud tootjavastutuse süsteemi ja sellega kaasnevate täiendavate kulusid suurema kogumisvõrgustiku loomise tõttu. Kogumispunktide ja kogumiskorra loomine toob ajutiselt lisa halduskoormust tootjatele ja tootjate ühendusele, kuid see peaks olema lühiajaline ning kogumiskorra abil on võimalik saavutada paremaid kogumise määrasid. Kavandatud meetme eesmärk on tagada võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse süsteemidele elektrisõidukiakude ning tööstuslike patareide ja akude puhul ning kantavate patareide ja akude tootjavastutusorganisatsioonidele.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Ringlussevõtu määrade saavutamisel on oluline riikidevaheline koostöö. Jäätmete liikumine peab olema mõistlik Euroopa Liidu siseselt. Veoloa saamises osas on Eesti jaoks oluline üle- euroopaline takistusteta toimiv, võrdne ja liikmesriike arvestav skeem, mis eeldab head koostööd riikide vahel.
Mõju regionaalarengule
Määrusel on positiivne mõju regionaalarengule, kuna selle alusel luuakse kogu riiki hõlmav patareide ja akude jäätmete kogumispunktide võrgustik. Antud nõue tagab kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu.
Kui mõni ettevõte loob liitium-ioonakude, elektrisõidukiakude, tööstuslike akude ja patareide jäätmete käitlustehase, siis see tooks kaasa ettevõtluskeskkonna edendamise, investeeringute toetamise ning tooks kaasa uute töökohtade loomise.
Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Antud määrus võib tõsta kohaliku omavalitsuse töökoormust kogumisvõrgustiku kogumispunktide näol. Kogumismäärade saavutamisel mängivad olulist rolli kohalikud omavalitsused ja nende koostöö elanikega. Kõik kohalikud omavalitsused võiksid luua selge sorteerimisjuhise, mille eesmärk on elanike teavitamine ning abistamine jäätmete sorteerimisel. Kohalikule omavalitsusele toob ajutise töökoormuse läbirääkimised tootjate ja tootjate ühendusega kogumispunktide osas, kuna kogumispunktid peavad hõlmama kogu
9
liikmesriiki ning arvestama elanike arvuga. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele avaldub mõju läbi töötajate vajaduse olla kursis võimalike uute meetmetega. Riigile võib lisanduda ka teatav halduskoormus registri pidamise, andmekorjega ja lubade väljastamisega.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Kasvanud vajadus teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusteks esitab uued ning kõrgemad nõudmised töötajate teadmistele ning oskustele või vajaduse täiesti uute oskustega spetsialiste järele, suureneb vajadus töötajate täiend ja ümberõppele, mis seab väljakutse nii tööhõivele kui ka haridussüsteemile. Seoses uute lahendustega patareide ja akude tootmises, tekib suurem vajadus spetsialistide järele tööstussektoris.
Kavandatavate meetmete rakendamisega kaasnevad täiendavad nõuded, mis võivad suurendada kulu tarbijatele. Tootjad peavad looma keskkonnasäästlikumaid ja sotsiaalselt vastutustundlikumaid tooteid, mis on eeldatavalt kallimad kui praegu turul olevad tooted. Sellega võib leibkondade jaoks kaasneda kulude tõus, mis omakorda mõjutab inimeste ostuvõimet. Samas ostetakse kvaliteetsemaid patareisid, mille eluiga on ka pikem ning peale kasutusea lõppu on selles ka väärtuslikumad materjalid kui praegustest mittelaetavates patareides.
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1) Eesti toetab patarei ja akude määruse eelnõu üldisi eesmärke, et edendada ringmajandusele üleminekut ja vähendada patareide keskkonna- ja sotsiaalmõju kogu olelusringi vältel.
Selgitus: Ettepanekus kehtestatakse nõuded, mille eesmärk on tagada hästitoimiv teisese tooraine turg, vältides ja vähendades samal ajal patareide ja akude tootmisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõjusid. Sellega edendatakse Euroopa patarei- ja akutööstuses ringmajandust, välditakse killustatust, mida põhjustavad võimalikud erinevused riiklikes lähenemisviisides, ning vähendatakse sõltuvust imporditavast toormest. Oluline on ka suund ühekordsete mittelaetavate patareide vähendamisele ning laetavate patareide suurendamisele, mis omakorda vähendab jäätmeteket.
2) Toetame eelnõu eesmärki suurendada tekkinud kantavate patareide ja akude jäätmete kogumist 65% peale 2025. aastaks ja 70% peale 2030. aastaks, kuid kogumismäära arvutusmetoodika koostamisel 2027. aastal tuleks lähtuda kogumiseks kättesaadavusest või akude kestvusest.
Selgitus: Määruse ettepaneku kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid ja liikmesriigid saavutama kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise miinimumeesmärgid, mis on 65% 31.detsembriks 2025 ning 70% 31. detsembriks 2030. aastal. Hetkel kehtiv iga aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumismäär 2018. aastal oli 29%, Euroopa Liidu keskmine kogumismäär on 47,5%. Võrreldes teiste liikmesriikide kogumise sihtmääraga on Eestil kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise sihtmäär madalam. Samas 2015. aastal oli Eesti patareide ja akude kogumismäär 41,9%. Eestis kogutakse andmeid Probleemtooteregistrisse ning andmete töötlus on automaatne. Paljudes liikmesriikides sellist süsteemi loodud ei ole ning andmeid kogutakse Exceli tabelisse, ehk liikmesriikides kogutud andmete kvaliteet on varieeruv ning teatud riikides tuletatav. Lisaks Probleemtooteregistrile kontrollitakse kogumise osas andmeid ka Jäätmearuandluse infosüsteemist. Kogumismäära arvutab Probleemtooteregister ning seda on kontrollinud Keskkonnainspektsioon.
10
Kogumismäära saavutamist mõjutab tarbija teadlikkus, kogumiskoha nähtavus, kogumisvõrgustiku tihedus, tugevam järelevalve andmete kvaliteedi üle ning riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Võrreldes mõne liikmesriigiga, nt Belgiaga on meil kogumispunkte palju vähem ning patareide tagastamine ei ole tarbijale nii mugavalt korraldatud. Lisaks tuleb turule lastud koguste andmeid kontrollida, et garantiikorras valmistajale tagasi saadetud patareid ja akud ei läheks arvesse turule suunamisena ning laos seisvad patareisid ja akusid ei arvestatakse turule suunatud koguses. Teiste probleemtoodete (nt elektri- ja elektroonikaseadmete) kogumismäärad on Eesti riik saavutanud. Näiteks elektri- ja elektroonikaseadmete kogumismäär 2018. aastal oli 63%.
Patarei- ja akujäätmete kogumise määr on konkreetse kalendriaasta protsendimäär, mis saadakse kalendriaasta jooksul kogutud patarei- ja akujäätmete massi jagamisel selle aasta ja kahe eelneva aasta jooksul keskmiselt aastas vahetult kasutajale müüdud või kolmandatele isikutele kasutajatele müümiseks üle antud patareide ja akude massiga. Selline arvutuskäik toodi sisse eelmise patareide ja akude direktiiviga 2006. aastal. See arvutuskäik aga põhineb teadmisel, et akude eluiga on 1-3 aastat. Meie jaoks on oluline, et kogumismäära arvutamine oleks ühtne ning et meetmete rakendamisel lähtutakse toote olelusringi analüüsist.
Kogumismäära saavutamist mõjutab ka kättesaadavus ning patarei ja aku eluiga. Seetõttu on muret tekitav uues algatuses loodud eesmärk tõsta 2025. aastaks kogumismäära 65%-ni muutmata kogumismäära arvutusmetoodikat.
Märkimisväärselt on tõusnud laetavate liitium-ioonakude kasutuselevõtt arvutites jm IT-seadmetes, telefonides, laetavates elektroonikaseadmetes ja kergtranspordivahendites. Laetava liitium-ioonaku hinnatav keskmine eluiga on kuus aastat, kuid kehtestatud kogumismäära arvutusmetoodika lähtub patarei ja aku kestvusest, mis on kolm aastat.
Samuti on oluline arvestada, et hetkel on meil turul tooteid, mille patareid ja akud ei ole eemaldatavad, mistõttu on raskendatud teatud patareide ja akude kogumise võimalus ning needvõivad välja jääda kogumise statistikast.
Meie jaoks on oluline, et eesmärkide seadmisel juhindutakse korraldatud analüüsidest (nt Euroopa Komisjoni poolt tellitud ProSUM uuring, Eucobat analüüs). Siseriiklike patareide kogumise süsteemide Euroopa katusorganisatsiooniks olev Eucobat on patareijäätmete kogumismäärade adekvaatsust analüüsinud 2018.a3. Analüüsil põhjal saab kogumismäär olla adekvaatne üksnes juhul, kui see on seotud kogumiseks kättesaadavate kogustega. Euroopa Komisjoni tellitud ProSUM uuringu4 kohaselt 19% patareijäätmetest eksporditakse kasutatud või kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikajäätmete sees ning need ei ole EL territooriumil kogumiseks kättesaadavad. Seega saab Euroopa Liidus tervikuna kogumise efektiivsust mõõta vaid selle ca 80% patareijäätmete suhtes.
Komisjon on töögrupi kohtumisel lubanud 2027. aastal läbi vaadata ja hinnata kogumismäära osas sätestatud 70% eesmärki. Läbivaatamise käigus võidakse kaaluda ka arvutusmeetodi kasutuselevõtmist, võttes arvutusmetoodika aluseks kogumiseks kättesaadavate patarei- ja akujäätmete kogust. Tulenevalt eeltoodust on oluline, et kogumismäära arvutusmetoodika koostamisel 2027. hinnatakse kogumiseks kättesaadavust või akude kestvust.
3) Toetame eelnõu ettepanekut suurendada ringlussevõtu sihtmäärasid ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärkide seadmist. Ühtlasi peab olema tagatud oluliste patarei- ja akujäätmete voogude liikumine EL ühisturul.
A https://wwwwwweetuolaa.teeetu/s=teets/+etfaa.uete/ieets/2019l02/PP Eleeetoiln oa.r-aette 2018 11e1_0ep+fa 4 DIGIo3E_F=na.e_Retplr-teep+fa (pr-lsumpr-ljetoteeetu)
11
Selgitus: Kehtiva õiguse järgi on kohustus saavutada pliipatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 65%, nikkelkaadmiumpatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 75% ja muude patarei- ja akujäätmete ringlussevõtt keskmiselt 50%. Lisaks tuleb kahe esimese patarei- ja akujäätmevoo ringlusse võtmisel saavutada vastavalt plii ja kaadmiumi ringlussevõtt võimalikult kõrgel tasemel, mis on ilma ülemääraseid kulutusi tegemata tehniliselt teostatav. Patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsessi efektiivsus arvutatakse protsessi etappide põhiselt Komisjoni määruse alusel5, millega kehtestatakse üksikasjalikud arvutamise eeskirjad (edaspidi arvutusmäärus). Kehtivale õigusele tugineb ka senine praktika ja teadmised patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsesside ja ringlussevõtu sihtarvude saavutatavuse kohta. Määruse ettepanekus sätestatakse ringlussevõtu määrad (recycling efficiency) ja materjalide taaskasutusse võtmise määrad järgmiselt: alates 01.01.2025 - plii 75%, liitium 65%, muu 50%; alates 01.01.2030 - plii 80% ja liitium 70%. Ettepaneku eesmärk on toetada ringmajanduse arengut ja võimaldada materjalide ressursitõhusamat kasutamist. Teisese toormena tuleb kasutusse võtta alates 01.01.2026 koobalt, vask, nikkel ja plii - 90%, liitium 35%; alates 01.01.2030 koobalt, vask, nikkel, plii - 95%, liitium 70%.
Eestis käideldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed viiakse käitlemiseks Eestist välja. 2018. aastal oli Eesti kogu patarei ja akude jäätmete ringlussevõtt 62,5%. Pliiakude ringlussevõtu protsent 2018. aastal oli 64,40% ning sellest plii ringlussevõtt 99%. Eesti pliiaku jäätmete käitleja võtab ringlusse ja taaskasutab kantavaid ja mootorsõidukite pliiakusid. Ettevõtte kasutatava tehnoloogiaga ei ole plii ringlussevõtu sihtarvu saavutamine probleemiks. Samuti on saavutatav kehtiv pliiakude ringlussevõtu määr (ringlussevõtu protsessi efektiivsuse protsent eelnevalt viidatud komisjoni arvutusmääruse alusel). Ettepanekuga kehtestatava materjalide taaskasutusse võtmise määra saavutamine 2030. aastal aga tähendab ettevõttele tulevikus märgatavat lisanduvat ümbertöötlemise kulu.
Ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed) eksporditakse käitlemiseks teistesse EL riikidesse ja kehtiva õiguse alusel sellistesse käitlustehastesse, mis peavad suutma tõendada, et nende kasutatav tehnoloogia tagab komisjoni arvutusmääruses toodud nõuete täitmise ning seeläbi ringlussevõtu määrade saavutamise (lisaks pliiakujäätmetele siis praegu ka nikkelkaadmium ja muud patarei- ja akujäätmed). Võimalusel sorditakse jäätmed eelnevalt Eestis. Teiste EL riikide nõuetekohastes käitlustehastes käideldud Eesti patarei- ja akujäätmete osas on ka tõendatud, et kehtiva õiguse alusel nõutud ringlussevõtu määrad on saavutatud.
Lisaks sellele, et käitlustehased peavad oma tehnoloogiaga tagama piisavalt efektiivse ringlussevõtmise protsessi (mis vastab ka komisjoni arvutusmäärusele), peab igasugune jäätmete vedu väljaspool Eestit Euroopa Liidus (ja ka Euroopa Liitu, sh Eestisse) toimuma riikidevahelise jäätmeveo määruse (EÜ) nr 1013/20066 (edaspidi jäätmesaadetiste määrus) alusel. Jäätmesaadetiste määruses sätestatud kohustuste täitmiseks tuleb tagada määruse nõuetekohane täitmine. Praktikas on jäätmesaadetiste liikumisel ühest riigist teise tihti takistuseks osutunud liikmesriikide pädevate asutuste vahel nõusoleku saamine. Kui jäätmeveo nõusolekut sihtriigi pädevalt asutuselt ei saa, ei saa jäätmeid sinna riiki käitlemiseks ka vedada ja kui nõusoleku läbirääkimised võtavad aastaid, siis nii kaua seisavad patareijäätmed Eestis, käitlemata. Kuna patarei- ja akujäätmete jäätmevoog on üsna spetsiifiline – pigem väheste nõuetekohaste käitluskohtadega oma regioonis, kuid samas rangete nõudmistega käitlusprotsessile ning ringmajanduse eesmärkidele – on Eesti jaoks oluline üle-euroopaline takistusteta toimiv, võrdne ja liikmesriike arvestav patarei- ja akujäätmete liikumise skeem, mis eeldab head koostööd EL riikide vahel.
5 https://etur-leet.eetur-lpa.eetu/eetaa.elolnteetnte/To/oTo/?uur-=CETETT%3A3A2012R049Aq2=+C1L1A7A5582012 L TURlEet. l A200LR101A l TN l TURlEet. (etur-lpa.eetu)
12
Eestil on vaja kindlust, et patarei- ja akujäätmete saadetisi võetakse olulise jäätmevoona, mille liikumine liikmesriikide vahel on prioriteetne riikidevaheliste jäätmevedude jaoks nõusolekute andmisel. Ühtlasi tuleks võimalikud patarei- ja akujäätmete saadetiste lihtsustamise võimalused töötada välja ka komisjoni kavandatava jäätmesaadetiste määruse muutmise käigus, mille eesmärk oleks vähendada bürokraatiat seal kus võimalik, et saada suuremad võimalused ringlussevõtu ja taaskasutamise määrade saavutamiseks. Seetõttu on Eesti edastanud 2020. aastal riikidevahelise jäätmeveo määruse6 muudatuste osas vastavad ettepanekud, kuna sellise variandi puhul oleks meil suuremad võimalused saavutada ringlussevõtu ja taaskasutamise määrad.
Kehtiva õigusega kaasnenud praktikale tuginedes on meil täna kogemus pliiakude, nikkelkaadmium ja muude patareide ja akude käitlemise, nende protsesside efektiivsuse ja maksimaalsete sihtarvude saavutamise osas. Liitiumioon patareide ja akude osas see kogemus puudub. Selge ei ole ka üle-euroopaline käitlusvõimekus, kuna tehnoloogiad on kujunemisjärgus. Määruse ettepanekuga kavandatavate eesmärkide seadmine peab lähtuma lisaks ambitsioonikusele ka reaalsetest võimalustest ning arvestama liikmesriikide eripärasid, kuna kõik liikmesriigid peavad ettepanekuga esitatud määruse nõudeid suutma täitma.
4) Eesti toetab teisese toorme kasutuselevõtu eesmärke tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes.
Selgitus: Määruses tehakse ettepanek kehtestada nõuded teisese toorme sisalduse taseme kohta patareides ja akudes, mille aktiivsetes materjalides kasutatakse koobaltit, pliid, liitiumi ja niklit.
Eesti toetab teisese toorme kasutuselevõttu tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes, tagamaks ringmajanduse arengut, võimaldamaks materjalide ressursitõhusamat kasutamist ning vähendades liidu sõltuvust kolmandatest riikidest pärit materjalidest. Toetame teisese toorme kasutuselevõttu, kui see julgustab turuosalisi investeerima ringlussevõtu tehnoloogiatesse ning toetab ringmajandust.
Määruse ettepanekus toodud eesmärgid põhinevad praegusel tehnilisel teostatavusel ning 2030. aastaks seatud eesmärgid põhinevad tuleviku tehnilisel teostatavusel. Modelleerimisel põhinevad hinnangud näitavad, et teisese toorme kasutusele võtul on positiivne mõju. Jäätmekäitlusesse jõudnud metallid on juba kasutusel teisese toormena. Kuna ümbertöötlemine on kulukas, siis antud sättega ühtlustatakse siseturgu ning see peaks garanteerima võrdsed tingimused tootjatele. Seatud eesmärk suurendab teisese toorme nõudlust ning ringlussevõtu tehnoloogia arengut.
Meetmeid rakendades tuleb silmas pidada, et toimuks takistusteta toimiv ja võrdne siseturg. Komisjon võiks täiendavalt analüüsida teisese toorme mõju siseturu toimimisele ja hinnale.
5) Eesti toetab määruse eesmärki reguleerida tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmist ja nende taastamist. Antud tegevused tuleb määrusega selgelt määratleda ja kehtestada üheselt mõistetavad nõuded. Oluline on, et kasutusotstarbe muutmise või taastamise läbinud seadmed on läbinud nõuetekohase töötluse kooskõlas ELi õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega.
Selgitus: Kasutusotstarbe muutmine on mis tahes toiming, mille tulemusena patareid või akut või selle osi kasutatakse muul eesmärgil või otstarbel kui see, milleks patarei või aku algselt planeeriti. Ettepanek toetab akude kasutamist teisel otstarbel ning akude taastamist, toetades sellega ringmajanduse arengut ja vähendades mõju keskkonnale. Elektrisõidukiaku kasutusotstarbe muutmisel on võimalik antud aku, mis enam elektrisõidukile ei sobi, võtta kasutusele energiasalvestusakuna.
1A
Eesti jaoks on oluline, et määruse ettepanekuga luuakse selged reeglid kasutusotstarbe muutmisele ja taastamisele, et oleks selgelt arusaadav, millal on tegemist jäätmetega ja millal on tegemist uue tootega ning kas selle muutmise käigus aku läbib jäätmefaasi. Toetame euroopaülest süsteemi, mis tagab ühisturu toimivuse, et ei tekiks liikmesriikides erinevaid tõlgendamise lahendusi. Näeme vajadust kaaluda akrediteeringu kehtestamise nõuet antud tegevuse teostajale.
Kasutusotstarbe muutmine ja taastamine tekitab palju küsimusi, mistõttu toetame lähenemisviisi, mille kohaselt kasutusotstarbe muutmise ja taastamise läbinud tooted on määruse mõjuhinnangu7 kohaselt käsitletavad uute toodetena, mis peavad turule laskmisel vastama tootenõuetele sh omama registreeringut riigi tootjate registris. Määruse artiklis 59 aga ei ole võimalik sellist kohustust selgelt ja üheselt mõistetavalt välja lugeda.
Kuna antud nõue ei ole selgelt kirjas, võib sellega seoses tekkida nõuetele mitte vastav turg ning kasu asemel pigem tuua kahju. Meie jaoks on oluline, et ettevõte mõistab, et tegemist on uue tootega ning tagab, et muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku vastab turule laskmisel määruses toodud uue toote nõuetele ning muudele asjakohastele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele. Muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku peab olema kasutamisel ohutu ning turvaline.
6) Toetame lähenemisviisi, kus tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid peavad kehtestama kogumiskorra, mis on kinnitatud sõltumatu eksperdi poolt ja pädeva ametiasutuse poolt. Sõltumatu eksperdi nõuded peaksid olema selgelt määratletud.
Selgitus: Määruse ettepaneku kohaselt tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid kehtestavad vajaliku praktilise korra patarei- ja akujäätmete kogumiseks ja transportimiseks kogumispunktidest. Kehtestatud kogumiskord saadetakse sõltumatule eksperdile eelkontrolliks, et tagada kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise nõuete täitmine. Kogumiskorra kehtestamiseks on vaja pädeva asutuse luba, kes peab kontrollima, kas tootjad täidavad kantavate patareide ja akude jäätmete kogumisega seotud kohustusi, sealhulgas tagama eesmärkide saavutamise. Vaja oleks täpsustada, kuidas tuleb käsitleda juba olemasolevaid ning määrata neile vastav üleminekuaeg. Samuti on vaja selgemalt välja tuua, mis juhul peab kogumiskorra uuesti kinnitama (iga punkti muutmisel ei ole see mõistlik). Määruse eelnõus pole hetkel selgelt välja toodud millised tingimused on esitatud sõltumatule eksperdile. Kõikidele osapooltele peaks olema üheselt arusaadav, kes on sõltumatu ekspert. Sõltumatu ekspert, kes teostab kogumiskorra osas eelkontrolli peab suutma hinnata koostööpartnereid ning suutma välistada isikud, kelle eesmärgiks ei ole tootjatega või tootjate ühendusega koostööd teha. Teatavatel akudel on positiivne väärtus ning seetõttu on oht, et need võivad sattuda kogumissüsteemist välja. Meie jaoks on oluline, et kantavate patareide ja akude jäätmete kogumine toimub koostöös tootjaga või tootjate ühendusega, et tagada nende nõuetekohane töötlemine ja ringlussevõtt (näiteks osad kohaliku omavalitsuse kogumiskohad ei ole kellegi kogumisvõrgus).
Sõltumatu eksperdi eelkontrolli aruanne saab anda ülevaate kogumiskorra toimivusest. Eelkontrolli läbinud ja pädevalt asutuselt loa saanud kogumiskorraga on suurem võimalus saavutada suuremad kogumise määrad.
7) Eesti toetab kantavate patareide ja akude, tööstuslike akude ja elektrisõiduki akudele ettepanekus pakutud parameetrite kehtestamist. Kasutajad peavad saama teadlike
7 https://etur-leet.eetur-lpa.eetu/eetaa.elolnteetnte/To/oTo/HoLE/?u ur-=CETETT:52020PE0798q2=+C1L09741484124qfar-lmCTN
14
ostuotsuste tegemiseks läbipaistvat, usaldusväärset ning selget teavet patareide ja akude kohta.
Selgitus: Määruses määratakse kindlaks üldkasutatavatele kantavatele patareidele ja akudele, tööstuslikele akudele ja elektrisõiduki akudele elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrid, eesmärgiga minimeerida ressursside ja energia ebatõhusat kasutamist. Neid parameetreid võetakse arvesse ka märgistusnõuetes, et anda teavet tarbijate patareide ja akude jõudluse kohta. Määruse ettepaneku kohaselt võib alates 1. jaanuarist 2026 üldkasutatavaid kantavaid patareisid ja akusid turule viia ainult siis, kui need vastavad elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetritele. Määruse ettepaneku kohaselt peavad kolmandatest riikidest liidu turule tulevad patareid ja akud, sealhulgas nii eraldi kui ka toodete sees imporditud patareid ja akud olema vastavuses määruse nõuetega, mille kohaselt patareid ja akud tuleks kavandada ja toota nii, et optimeerida nende jõudlust, vastupidavust ja ohutust ning minimeerida nende keskkonnajalajälge ning pikemas perspektiivis kutsuda esile keskkonnamõju vähendamine.
Toetame seisukohta, et patareid ja akud tuleks märgistada kogu vajaliku teabega. Erinevad märgised patareil või akul või selle pakendil annavad teavet kasutusea, laadimismahutavuse, liigiti kogumise nõude, ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta. Antud märgistused võimaldavad lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel ja kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid. Patareidele ja akudele lisatav teave on oluline, kuna see tagab lõppkasutaja õigeaegse teavitamise ning annab võimaluse toodete keskkonnamõju võrdlemiseks enne nende ostmist. Liigiti kogumise nõue on kehtiv varasemast direktiivist. Uus märgistuse nõue kestvuse kohta annab lõppkasutajale info patarei või aku minimaalse keskmise kestvuse kohta konkreetsetes rakendustes kasutamise korral, selline lahendus aitab tarbijal teha teadlikke otsuseid. Lisaks tarbijatele võidavad ka jäätmekäitlejad, kuna märgistus sisaldab teavet ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta ning võimaldab jäätmekäitlejatel patarei- ja akujäätmeid nõuetekohaselt koguda ja töödelda.
8) Eesti toetab ettepanekut vähendada elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude tootmise CO2 jalajälge, kuna elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kasutamine kasvab. Kasutajad peavad saama teadlike ostuotsuste tegemiseks informatsiooni CO2 jalajälje kohta.
Selgitus: Määruse ettepaneku kohaselt on eesmärk vähendada CO2 jalajälge patareide ja akude kogu olelusringi jooksul. Sellest tulenevalt kehtestatakse nõue, et elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude tehniline dokumentatsioon peab sisaldama CO2 jalajälje deklaratsiooni ning kehtestatakse maksimaalsed CO2 heite piirväärtused. Määruse ettepanekus sätestatakse CO2 jalajälje deklaratsioon alates 1. juulist 2024, tulemusklassid alates 1. jaanuarist 2026 ja olelusringi maksimaalne CO2 jalajälje piirväärtus alates 1. juulist 2027.
Toetame ettepanekut vähendada CO2 jalajälge kogu sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude olelusringi jooksul. Akude eeldatav massiline kasutuselevõtt sellistes sektorites nagu liikuvus ja energia salvestamine peaks vähendama CO2 heidet, kuid on oluline, et kogu olelusringil oleks väike CO2 jalajälg. Nende nõuete tulemusel akude olelusringi jooksul välditud CO2 heide aitab kaasa liidu eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Eestis ei ole täna akusid, mille CO2 jalajälg on arvutatud. Antud nõue on uus ning tootjatel puuduvad kogemused. Meie jaoks on oluline, et komisjon võtaks vastu kõik asjakohased delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid aegsasti. Meetmeid rakendades tuleb silmas pidada halduskoormust ning kohustuste kehtestamisel peab ettevõtetele andma mõistliku nõuetega vastavusse mineku aja. Ettepanekus esile toodud ajaperiood peab olema realistlikult
15
saavutatav. Samuti tuleb jälgida, et CO2 jalajälje vähendamisega seotud nõuete kehtestamise puhul säiliks Euroopa Liidu konkurentsivõime.
9) Eesti leiab, et vajalikud delegeeritud- ja rakendusaktid tuleb vastu võtta vähemalt 12 kuud enne kohustuste jõustumist, et jätta tootjatele mõistlik üleminekuaeg.
Selgitus: Määruse ettepaneku kohaselt võtab komisjon kehtestatud nõuete täpsustamiseks vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte üks aasta enne nende jõustumist. Meie jaoks on oluline, et komisjon peaks sellest sätestatud tähtajast kinni ning kõik vajalikud delegeeritud ja rakendusaktid oleks aegsasti vastu võetud, et võimaldada ettevõtetel mõistlikku aega nõutavate muudatuste kavandamiseks ja sisse-/elluviimiseks.
Määruses seatavate kohustuste tähtajad peavad arvestama, et tootjatel võtab üleminek aega minimaalselt 12 kuud. Vastasel juhul võib see pärssida tootjate ja patarei- ja akujäätmete käitlejate konkurentsivõimet. Samuti ei ole riigil sellisel juhul võimalust kõiki määrusega seatavaid kohustusi täita. Peame oluliseks, et tagatud oleks mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, rakendades meetmeid, mis toetavad keskkonnamõju vähendamist, kuid samal ajal ei pärsi ettevõtete kestlikkust ning konkurentsivõimet. Samuti tuleb jälgida, et ELi tootjaid ei koormataks rohkem võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega.
10) Eesti jaoks on oluline, et määruse kergtranspordivahendite mõiste kataks täiendavalt elektritõukerattad. Leiame, et komisjoni poolt 2030. aastaks välja töötatav kergtranspordivahendite akude jäätmete kogumismäära arvutusmetoodika peaks võtma arvesse akude kestvust ja kättesaadavust.
Selgitus: Komisjon märgib määruse sissejuhatuses, et kergtranspordivahendites, näiteks elektrijalgratastes ja -tõukeratastes kasutatavad akud klassifitseeritakse kantavateks akudeks ning on vaja täpsustada kantavate patareide ja akude määratlust. Määruse ettepaneku artikli 2 lõige 9 sätestab „kergtranspordivahendid“ mõiste, kuid mõiste määratleb hetkel sinna alla ainult ratassõidukid, millel on elektrimootor võimsusega alla 750 W ja millel reisijad sõiduki liikumise ajal istuvad ning mille jõuallikas saab olla ainult elektrimootor või mootor ja inimjõud koos. Määruses toodud mõiste kirjelduses olev lõik „millel reisijad liikumise ajal istuvad“ välistab elektritõukerataste kuuluvuse kergtranspordivahendite alla. Kergtranspordivahendite, eriti elektritõukerataste kasutamine linnapildis on tõusnud ja tõuseb märkimisväärselt. Eesti jaoks on oluline, et artikli 2 lõike 9 mõistes oleks lisatud ka elektritõukeratas, ehk kergtranspordivahend võib lisaks ratassõidukile olla ka elektritõukeratas, mille reisijad sõiduki liikumise ajal ei istu.
Antud mõiste täiendamine on oluline ka seetõttu, et elektritõukerataste akud erinevad kantavatest patareidest ja akudest tehniliste parameetrite poolest. Elektritõukerataste akud on laetavad ning nende eluiga on kantavate patareide ja akudega võrreldes pikem (5-8 aastat). Elektritõukerataste määratlemine kergtranspordivahendi mõistes määrab ära määruses toodud edaspidised kohustused ning Eesti jaoks on oluline, et elektrijalgrattad ja elektritõukerattad kuuluksid samasse kategooriasse.
Kergtranspordivahenditest kasutatakse suuremas osas liitium-ioonakusid, mille hinnatav keskmine eluiga on kuus aastat. Elektritõukerataste tootjad ja tootjate ühendused ei ole võimelised tagama selliste akude puhul käesoleval hetkel kantavatele patareidele ja akudele kehtestatud kogumismäära antud metoodika alusel. Komisjoni poolt välja töötatav kogumismäära arvutusmetoodika kergtranspordivahendite akudele peaks võtma arvesse akude eluiga ja „kogumiseks kättesaadavusel“ metoodikat või lähtuma aku liigist ja selle elueast.
Komisjon on mõjuhinnangus märkinud, et kergtranspordivahendites kasutatavatele akudele jäetakse kogumise eesmärk kehtestamata, kuna seda tüüpi akude müügi praegune kasv raskendab turule lastud ja olelusringi lõpus kogutud koguste arvutamist. Komisjoni märgib, et
1L
kergtranspordivahenditele on kõigepealt vaja välja töötada „kogumiseks kättesaadavusel“ põhinev metoodika.
Komisjon on töögrupi kohtumisel lubanud töötada välja „kogumiseks kättesaadavusel“ põhineva metoodika ning turuosa arengut arvesse võttes kehtestada eraldi eesmärgina kogumismäär kergtranspordivahendite akudele. Komisjon hindab enne 2030. a määrusele kergtranspordivahendite akudele eraldi eesmärgi lisamist.
11) Eesti toetab sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja üle 2 kWh mahutavusega elektrisõidukiakusid turule laskvatele ettevõtjatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse kehtestamist, mille raames tuleks hinnata ka levinumaid sotsiaalseid ja keskkonnariske ning näha ette reageerimisstrateegia kahjulike mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Toetame määruse eelnõu sotsiaalsete ja keskkonnariskide kategooriaid. Sotsiaalsete riskide kategooriad peaks hõlmama mõju ühiskondlikule elule, eelkõige inimõigustele, sealhulgas laste kaitsele ja soolisele võrdõiguslikkusele, samuti mõju inimeste tervisele ja ohutusele, töötervishoiule ja tööohutusele ning töötajate õigustele.
Selgitus: Sotsiaalsete ja keskkonna mõjude vaatest kehtestatakse määruse ettepanekus sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja üle 2 kWh mahutavusega elektrisõidukiakusid turule laskvatele ettevõtjatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtted, mille raames sätestatakse levinumate sotsiaalsete riskide hindamise kohustus ja mehhanismid sellise hindamise mõju suurendamise ning eesmärkide täitmise toetamiseks, sh reageerimisstrateegia ette nägemine kahjuliku mõju ennetamiseks ja leevendamiseks. Vastavalt määruse ettepanekule peaks sotsiaalsete riskide hindamine hõlmama mõju kogukonnaelule, inimõigustele, sh laste kaitsele ja soolisele võrdõiguslikkusele, samuti inimeste tervisele, töötervishoiule ja tööohutusele ning töötajate õigustele. Keskkonnariskide hindamine peaks hõlmama mõju veekasutusele, mullakaitsele, õhusaastele ja elurikkusele. Hoolsuskohustuse põhimõtete järgimine ja riskide hindamine aitab ennetada ja leevendada võimalikku negatiivset sotsiaalset ja keskkonna mõju.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Teatis saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis.
Algatuse kohta koostatavatele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele küsiti sisendit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt ja Välisministeeriumilt.
17
EELNÕU
30.01.2025
Jäätmeseaduse muutmise seadus
§ 1. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 241 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) patarei ja aku on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542, mis käsitleb
patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja
määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191,
28.7.2023, lk 1–117), artikli 3 lõikes 1 määratletud patarei või aku.“;
3) paragrahvi 251 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kantavatest patareidest ja akudest“
tekstiosaga „kergtranspordivahendite akudest, elektrisõidukiakudest, tööstuslikest patareidest
ja akudest“;
4) paragrahvi 261 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on
koondada andmed probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste kohta ning pidada arvestust
turule lastud probleemtoodete, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise,
käitlemise, taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta, et edendada
jäätmetekke vältimist ja vähendamist, jäätmete kogumist ja käitlemist ning taaskasutamist ja
ringlussevõttu. Andmekogu kasutatakse riikliku järelevalve teostamiseks ja registrisse kantud
andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmete kohta teabe esitamiseks.“;
5) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Probleemtooteregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium.“;
6) paragrahvi 261 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Probleemtooteregistri põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega, milles
sätestatakse:
1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
2) andmeandjad ja nende esitatavad andmed;
3) kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise tähtajad, sealhulgas logide säilitustähtaeg, ning andmete täpsem
säilitamise kord;
6) muud korraldusküsimused.“;
7) paragrahvi 261 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Probleemtooteregistri infosüsteemis töödeldakse isiku üldandmeid.
(22) Probleemtooteregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Andmekogu põhimääruses võib
sätestada lühemad säilitamise tähtajad.“;
8) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning
taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning patarei- ja akujäätmete kogumise ja
taaskasutamise sihtarvud on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1542 VIII peatükis“;
9) paragrahvi 265 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 265. Kasutajale info esitamine elektroonikaromude käitluskulude kohta“;
10) paragrahvi 265 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahv 266 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 267 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 267. Tootja ja turustaja kohustused müügikohas elektri- ja elektroonikaseadmest
tekkinud jäätmete tagasivõtmisel“;
13) paragrahvi 267 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 268 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Patarei ja aku kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu on esitatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 III peatükis.“;
15) paragrahvi 268 lõige 8 ja lõike 9 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 92 järgmises sõnastuses:
„(92) Järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 VIII peatüki, mis
käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, nõuete täitmise üle teostab
Keskkonnaamet.“;
§2. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 18. augustil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2027. aasta 18. veebruaril.
______________________________________________________________________
Xxxxxx
Riigikogu esimees,
Tallinn, xx.xx.2025
Algatab Vabariigi Valitsus xx.xx.2025. a
allkirjastatud digitaalselt
30.01.2025
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on viia kehtiv jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
12. juuli 2023. a määrusega (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja
akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1–117; edaspidi
määrus 2023/1542).
Määruse 2023/1542 eesmärk on tagada ELis akude ja patareide käitlemise ühtsed meetmed, et
toetada üleminekut süsinikuneutraalsele energia salvestamisele ning patareide ja akude
jätkusuutlikule väärtusahelale. Uued reeglid tugevdavad patareide siseturu toimimist (tooted,
ringlusse võetud materjalid, protsessid), edendavad ringmajandust ning vähendavad patareide
keskkonna- ja sotsiaalmõju kogu nende olelusringi vältel.
Patareid ja akud on olulised energiaallikad ning ühed peamised kestliku arengu,
keskkonnahoidliku liikuvuse, puhta energia ja kliimaneutraalsuse võimaldajad. Eeldatakse, et
nõudlus patareide ja akude järele kasvab lähiaastatel kiiresti, eelkõige akusid veojõu
tekitamiseks kasutavate elektrisõidukite ja kergtranspordivahendite laiema kasutuselevõtuga.
See muudab patareide ja akude turu kogu maailmas üha strateegilisemaks. Patarei- ja
akutehnoloogia valdkonnas jätkub märkimisväärne teaduslik ja tehniline areng. Võttes arvesse
patareide ja akude strateegilist tähtsust, et tagada õiguskindlus kõigile asjaomastele ettevõtjatele
ning vältida diskrimineerimist, kaubandustõkkeid ja moonutusi patareide ja akude turul, on
määrusega 2023/1542 kehtestatud normid, mis käsitlevad patareide ja akude kestlikkuse
parameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist ning
lõppkasutajatele ja ettevõtjatele patareide ja akude kohta antavat teavet. Määrusega 2023/1542
on loodud ühtlustatud õigusraamistik liidus turule lastavate patareide ja akude kogu
olelusringiga tegelemiseks. Selle eesmärk on vältida erinevate riiklike meetmete tekkimist, et
tegeleda patareide strateegilise tähtsuse, nende suurema kasutamise ja patareijäätmete
suurenemisega kaasneva keskkonnamõjuga. See on lahutamatu osa ELi rohelisest kokkuleppest
– ELi uuest majanduskasvu strateegiast, mille eesmärk on muuta EL tänapäevase,
ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus:
- 2050. aastaks ei ole kasvuhoonegaaside netoheidet;
- majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest;
- ühtegi inimest ega piirkonda ei jäeta kõrvale.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning
patarei- ja akujäätmeid, asendatakse teatud üleminekuaja jooksul määrusega 2023/1542 ning
kehtestatakse Euroopa Liidus patareide ja akude tootmise, turustamise ja neist tekkinud
jäätmete kogumise ja käitlemise ühtsed nõuded. Määruse 2023/1542 eesmärk on tagada, et
edaspidi on patareidel väike CO2 jalajälg, nende puhul kasutatakse minimaalselt kahjulikke
aineid, nende jaoks on vaja vähem kolmandatest riikidest pärit tooraineid ning need kogutakse,
taaskasutatakse ja võetakse suurel määral ringlusse Euroopa Liidus. Määrus 2023/1542
edendab patareide ja akude jätkusuutlikkust kogu nende elutsükli vältel, seejuures mõeldakse
nendena kõiki tüüpi akusid ja patareisid, kaasa arvatud neid, mis on paigaldatud
elektroonikaseadmetesse, kergtranspordivahenditesse ja muudesse sõidukitesse.
Jäätmeseaduse muutmisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju, kuna
määruses 2023/1542 ette nähtud rakendusmeetmed on Eesti õiguses suures osas juba olemas.
Valdavalt tuleb kehtetuks tunnistada seni valdkonda reguleerivad sätted, kuna nende kehtima
jäämine võib takistada määruse 2023/1542 vahetut õigusmõju.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik
Kelli Seppel ([email protected]), õigusekspertiisi on teinud
Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg
([email protected]) ning keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi
õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2023/1542.
Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, sisaldab see nõudeid teatud riigisiseste
mehhanismide loomiseks määruse terviklikuks rakendamiseks.
Seaduseelnõu väljatöötamiseks ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu puudutab ELi
õiguse rakendamist.
Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseaduse redaktsiooni RT I, 31.12.2024, 6.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada määruse 2023/1542 rakendamine.
ELi määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides (Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 288 lõige 2). Euroopa Kohus on märkinud, et liikmesriigi poolt ELi
määruse ülevõtmine selle sätete riigisisesesse õigusesse ümberkirjutamise abil ei ole lubatav
(vt EK 7. veebruari 1973. a otsus asjas C-39/72 komisjon vs Itaalia, p 17; 2. veebruari 1977. a
otsus asjas C-50/76 Amsterdam Bulb BV vs Produktschap voor Siergewassen, p 7). Mõnel
juhul võib olla määruse rakendamiseks vaja võtta vastu riigisiseseid õigusakte, et määrata
kindlaks ELi õigust kohaldavad liikmesriigi institutsioonid, liikmesriigi õigusega sobivad
sanktsioonid ELi määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest jms. Sellisel juhul ei
tohi ELi määrust rakendav liikmesriigi õigus olla ELi õigusega vastuolus ja riigisisese õigusakti
sisu peab vastama ELi määruses sätestatud volitusnormi ulatusele (vt Riigikohtu
halduskolleegiumi 5-23-2 11(15) 5. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-33-06, punkt 15).1
ELis peeti määruse 2023/1542 avalik konsultatsioon kahes voorus. Osana patareide ja akude
säästvusnõudeid käsitleva seadusandliku algatuse ettevalmistamisest korraldas siseturu,
tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW) 2019. aasta juunist novembrini
esimese konsultatsioonivooru. See koosnes avalikust konsultatsioonist, mille käigus saadi 180
vastust, ja kolmest avalikust sidusrühmade kohtumisest, kus käsitleti kahe teostatavusuuringu
tulemusi.
Pärast poliitilist otsust asendada patarei- ja akudirektiiv ühe õigusaktiga ning lisada sellesse
akude säästvusnõuded, mille kallal siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat oli
töötanud alates 2018. aasta keskpaigast, peeti 2020. aasta veebruarist maini konsultatsioonide
teine voor. Teine voor sisaldas järgmist:
– sihipärased intervjuud patareide ja akude väärtusahela, tarbijate ja keskkonnaühenduste
esindajatega;
– ettevõtete (valmistajad, jäätmekäitlejad ja ringlussevõtjad) uuring;
1 RK 5-23-2 p 67.
– teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide (mida rahastatakse programmide „Horisont 2020“
ja LIFE kaudu) esindajate uuring;
– valdkondlikud kohtumised sidusrühmadega;
– kohtumine liikmesriikide eksperdirühmaga.
Määruse ettepaneku esialgne mõjuhinnang2 avaldati 28. mail 2020 ja tagasiside andmise
tähtaeg lõppes 9. juulil 2020. Kokku saadi 103 vastust, mis suures osas toetasid sidusrühmade
protsessi alguses (näiteks sidusrühmadega peetud sihipäraste konsultatsioonide käigus) esitatud
seisukohti.
Üldiselt näitasid konsultatsioonid, et üldsus on tunnistanud vajadust regulatiivse algatuse
järele, mis käsitleks integreeritud viisil kogu patareide ja akude väärtusahelat. Avalikes
konsultatsioonides osalenud sidusrühmad tunnistasid üldiselt, et tehnoloogilised,
majanduslikud ja sotsiaalsed muutused õigustavad patareisid ja akusid käsitleva uue
õigusnormistiku loomist. Sidusrühmad nõustusid ka sellega, et olemasolevaid eeskirju
tuleks paremini ühtlustada ning vaja on kogu patareide ja akude olelusringi käsitlevat ELi
õigusakti, mis peaks sisaldama ühiseid ja rangemaid kestlikkuse nõudeid patareide ja akude,
nende komponentide, patarei- ja akujäätmete ja ringlusse võetud materjalide kohta, et
kehtestada selged ja ühised eeskirjad ELi ühtse turu toimimise tagamiseks.
Tööstusharu esindajate väljendatud peamised vajadused olid järgmised:
- stabiilsed õigusnormid, mis tagavad investeerimiskindluse;
- võrdsed tingimused, mis võimaldavad patareisid ja akusid säästvalt toota, ning
- ringlussevõtuturgude tõhus toimimine, et suurendada kvaliteetsete teiseste toorainete
kättesaadavust.
Peamised mured, mida kodanikuühiskonna esindajad väljendasid, olid seotud vajadusega
hankida tooraineid säästvalt ning kohaldada patareide ja akude väärtusahelas ringmajanduse
põhimõtteid.
Eesti seisukohad algatuse „Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja
akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ
ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798)“ kohta on seletuskirja lisas 2.
Kokkuvõtlikult toetas Eesti patareide ja akude määruse eelnõu üldisi eesmärke, et edendada
ringmajandusele üleminekut ning vähendada patareide keskkonna- ja sotsiaalmõju kogu
olelusringi vältel; eesmärki suurendada tekkinud kantavate patareide ja akude jäätmete
kogumist 65%ni 2025. aastaks ja 70%ni 2030. aastaks, kuid leidis, et kogumismäära
arvutusmetoodika koostamisel 2027. aastal tuleks lähtuda nende jäätmete kättesaadavusest
kogumiseks või akude kestvusest.
Samuti toetas Eesti eelnõu ettepanekut suurendada ringlussevõtu sihtmäärasid ja materjalide
taaskasutusse võtmise eesmärkide seadmist, leides, et ühtlasi peab olema tagatud oluliste
patarei- ja akujäätmete voogude liikumine ELi ühisturul. Toetati ka teisese toorme
kasutuselevõtu eesmärke, samuti eesmärki reguleerida tööstuslike patareide ja akude ning
elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmist ja nende taastamist. Need tegevused tuleb
määrusega selgelt kindlaks määrata ja kehtestada üheselt mõistetavad nõuded. Eesti toetas
lähenemisviisi, kus tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid peavad
kehtestama kogumiskorra, mille on kinnitanud sõltumatu ekspert ja pädev ametiasutus. Nõuded
sõltumatule eksperdile peaksid olema selgelt kindlaks määratud.
2 KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA
SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid
ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ) rakendamise ning selle
keskkonnale ja siseturu toimimisele avalduva mõju kohta.
Eesti toetas ettepanekus pakutud parameetrite kehtestamist kantavatele patareidele ja akudele,
tööstuslikele akudele ja elektrisõidukiakudele. Kasutajad peavad saama teadlike ostuotsuste
tegemiseks läbipaistvat, usaldusväärset ning selget teavet patareide ja akude kohta. Eesti toetas
ka ettepanekut vähendada elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude tootmise CO2 jalajälge,
kuna nende akude kasutamine suureneb.
Samuti toetas Eesti sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja üle 2 kWh mahutavusega
elektrisõidukiakusid turule laskvatele ettevõtjatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse
kehtestamist, seejuures tuleks hinnata ka levinumaid sotsiaalseid ja keskkonnariske ning näha
ette reageerimisstrateegia kahjulike mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Toetati määruse
eelnõu sotsiaalsete ja keskkonnariskide kategooriaid. Sotsiaalsete riskide kategooriad peaks
sisaldama mõju ühiskondlikule elule, eelkõige inimõigustele, sealhulgas laste kaitsele ja
soolisele võrdõiguslikkusele, samuti mõju inimeste tervisele ja ohutusele, töötervishoiule ja
tööohutusele ning töötajate õigustele.
Lisaks leidis Eesti, et vajalikud delegeeritud ja rakendusaktid tuleb vastu võtta vähemalt 12
kuud enne kohustuste jõustumist, et jätta tootjatele mõistlik üleminekuaeg. Eestile on oluline,
et määruse kergtranspordivahendite mõiste kataks ka elektritõukerattad. Leidsime, et komisjoni
2030. aastaks välja töötatav kergtranspordivahendite akude jäätmete kogumismäära
arvutusmetoodika peaks võtma arvesse akude kestvust ja kättesaadavust.
Määruses 2023/1542 kasutusel olev patarei ja aku termin on riigisiseses süsteemis olemas, kuid
termini määratlus on riigisiseses õiguses kitsam, mistõttu tuleb seda muuta.
Määrus 2023/1542 näeb liikmesriikidele ette kohustuse pädeva asutuse määramiseks, mis
korraldab määrusega 2023/1542 kehtestatud nõuete rakendamist ja tagab selleks vajaliku
menetlusraamistiku, eelkõige laiendatud tootjavastutuse süsteemidega seotud lubade
andmiseks ning haldamiseks. Samuti peavad liikmesriigid tagama tootjate ja tootjavastutusega
tegelevate organisatsioonide registreerimise ja liikmesriigi õigusega sobivate sanktsioonide
vastuvõtmise määrusest 2023/1542 tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest.
Määruse 2023/1542 rakendamiseks tuleb liikmesriigil:
- määrata üks või mitu pädevat asutust, kes teevad järelevalvet tootjate ja
tootjavastutusorganisatsioonide üle ning patarei- ja akujäätmete nõuetekohase käitlemise üle.
Kehtiva õiguse kohaselt teeb järelevalvet tootjate ühenduste tegevuse ning patarei- ja
akujäätmete käitlemise üle Keskkonnaamet ning andmete esitamise üle Keskkonnaagentuur;
- luua tootjate register, mille eesmärk on jälgida tootjate vastavust määruse VIII peatüki
nõuetele.
Eestis on kasutusel toimiv probleemtooteregister, mille kaudu esitavad tootjad andmeid turule
lastud probleemtoodete kohta ning tootjate ühendused andmeid kogutud ja käideldud
probleemtoodete koguste kohta. Selle vastavusse viimiseks määrusest 2023/1542 tulenevate
täiendatud nõuetega esitatakse lisaks jäätmeseaduse muutmise eelnõule Vabariigi Valitsusele
ka Vabariigi Valitsuse määruse „Probleemtooteregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu;
- tagada tõhus järelevalve laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmise ning selle üle, et
tootjavastutusorganisatsioonid täidaksid oma kohustusi koordineeritult;
- lisada oma meetmetesse loamenetluse üksikasjad tootjate ja tootjavastutusorganisatsioonide
registreeringutaotluse või loamenetluse kohta.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Jäätmeseaduses olulisi sisulisi muudatusi seoses määruses 2023/1542 ette nähtud
rakendusmeetmetega tegema ei pea, kuna Eesti õiguses on meetmed suures osas juba olemas.
Kehtetuks tuleb tunnistada mõningad valdkonda reguleerivad sätted, kuna nende kehtima
jäämine võib takistada määruse 2023/1542 vahetut õigusmõju.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab eelnõuga tehtavaid muudatusi ja
paragrahvis 2 on sätestatud õigusakti jõustumisaeg.
Paragrahv 1 sätestab jäätmeseaduses tehtavad muudatused.
Punktiga 1 tunnistatakse alates 18. veebruarist 2027. a kehtetuks jäätmeseaduse § 241, millega
seatakse patareisid ja akusid sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete valmistajale kohustus
kavandada seadmed selliselt, et neis sisalduvad patareid ja akud oleksid hõlpsasti eemaldatavad.
Patareide ja akude eemaldatavuse nõuded tulevad edaspidi määruse 2023/1542 artiklist 11,
mida kohaldatakse alates 2027. a 18. veebruarist. Määruse artikkel 11 lisab ning täpsustab
võrreldes jäätmeseadusega kantavate patareide ja akude ning kergtranspordivahendite akude
valmistajale ja turule laskjale patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse nõudeid.
Artikkel 11 nõuab, et „iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule tooteid, millesse on
paigaldatud kantav patarei või aku, peab tagama, et selline patarei või aku on toote kasutusea
jooksul lõppkasutaja poolt igal ajal kergesti eemaldatav ja asendatav. Seda kohustust
kohaldatakse üksnes patareide või akude kui terviku suhtes, mitte üksikute elementide või
muude nendesse patareidesse või akudesse kuuluvate osade suhtes“. Samuti sätestatakse,
millised on erandid, mille puhul võib kavandada tooteid selliselt, et aku või patarei saaks
eemaldada vaid sõltumatud eksperdid. Selliste toodete hulka kuuluvad näiteks professionaalsed
piltdiagnostika ja kiiritusravi seadmed ning in vitro diagnostikameditsiiniseadmed. Samuti
seadmed, mis on ette nähtud töötama püsivalt märjas keskkonnas ning mida võib pesta või
loputada. Artikliga 11 seatakse tootjale kohustus tagada, et seadmetesse paigaldatavatele
kantavatele patareidele ja akudele oleks viis aastat pärast seadme viimase mudeli turulelaskmist
mõistliku ja mittediskrimineeriva hinnaga saadaval varuosadena kasutatavad kantavad patareid
ja akud.
Punktiga 2 muudetakse jäätmeseaduse § 25 lõikes 3 selgitatud patarei ja aku mõistet, viidates
määruse 2023/1542 artikli 3 lõikele 1, mille kohaselt on patarei või aku seade, mis annab
keemilise energia muundamisest vahetult saadavat elektrienergiat, mis on sisemise või välise
salvestusega ja mis koosneb ühest või mitmest mittelaetavast või laetavast elemendist,
moodulist või nende pakist, ning sisaldab patareid või akut, mis on korduskasutamiseks ette
valmistatud, kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud või mille kasutusotstarvet on
muudetud või mis on taastatud.
Määruse 2023/1542 põhjenduspunkt 11 sedastab, et määrust tuleks kohaldada kõigi liidus
turule lastud või kasutusele võetud patareide ja akude kategooriate suhtes, olenemata sellest,
kas need on toodetud liidus või imporditud. Seda tuleks kohaldada olenemata sellest, kas patarei
või aku on paigaldatud seadmesse, kergtranspordivahendisse või muudesse sõidukitesse või on
muul moel tootele lisatud, või kas patarei või aku on liidus iseseisvalt turule lastud või
kasutusele võetud. Määrust 2023/1542 tuleks kohaldada olenemata sellest, kas patarei või aku
on kavandatud spetsiaalselt toote jaoks või on see üldkasutatav, ning olenemata sellest, kas see
on tootesse paigaldatud või tarnitakse see koos tootega, milles kasutamiseks see on ette nähtud,
või sellest eraldi. Turule laskmine loetakse toimunuks siis, kui patarei või aku on tehtud liidu
turul esimest korda kättesaadavaks ning valmistaja või importija tarnib seda äritegevuse käigus
kas tasu eest või tasuta turustamise, tarbimise või kasutamise eesmärgil. Seega ei pea nendele
nõuetele vastama patareid või akud, mille turustajad, sealhulgas jaemüüjad, hulgimüüjad ja
valmistajate müügiüksused on ladustanud liidus enne kõnealuse määruse asjakohaste nõuete
kohaldamise kuupäeva.
Punktiga 3 muudetakse § 251 lõiget 6. Nende tootjate hulka, kes on kohustatud sõlmima
kirjaliku lepingu tootjate ühendusega probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise,
taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks, kuuluvad edaspidi ka need, kes toodavad
patareisid ja akusid, välja arvatud mootorsõidukitesse paigaldatud süüte- valgustus- ja
käivitusakusid. Kehtiva sätte järgi on tootjate ühendusega kohustatud liituma vaid kantavate
patareide ja akude tootjad. Kergtranspordivahendite, mootor- ja elektrisõidukiakude ning
tööstuslike akude tootjatele see kohustus ei laienenud. Seetõttu on tekkinud olukord, kus
kergtranspordivahendite akud ning tööstuslikud akud kestavad, kui kestab neid turule lasknud
ettevõtete tegevus. See tähendab, et jäätmeteks muutumise korral ei ole tootjal võimalik oma
tootest tekkinud jäätmeid kokku koguda ning taaskasutusse suunata, kuna ta on tegevuse
lõpetanud. Tootjate ühendused koguvad tootjatelt jäätmekäitlustasu ettevõtja turule lastud
toodete koguse põhjal. Tootjate ühendused on stabiilsemad kui üksikettevõtjad ning neil on
kehtivad lepingud jäätmekäitlejatega, et tagada, et kõik kogutud jäätmed saaksid
nõuetekohaselt käideldud. Patareide ja akude tootjad on kohustatud korraldama
teabekampaaniaid, et teavitada tarbijaid patareide ja akudega seotud keskkonnaohtudest ning
patarei- ja akujäätmete korrektsest käitlemisest. Samuti peavad tootjad tagama ja tasuma iga
viie aasta järel sortimisuuringu, et saada andmeid segaolme- ja elektroonikajäätmete hulka
sattunud patarei- ja akujäätmete koguste kohta. Sortimisuuringu korraldaja on riik, korraldades
iga viie aasta järel sortimisuuringu tellimiseks riigihanke ning koostades uuringu lähteülesande.
Uuringu korraldamise kulud jagatakse riigi ja tootjate vahel proportsionaalselt uuringu
tulemustega. Sellised nõuded on tootja individuaalse vastutuse korral ebaproportsionaalselt
kulukad ning teabekampaaniate mõju väiksem kui tootjate ühenduse korraldatud
suuremamahulistel kampaaniatel. Soomes on kõik probleemtoodete tootjad kohustatud liituma
tootjate ühendusega. Nende kogemuste põhjal võib väita, et selline süsteem on laiendatud
tootjavastutuse vaatest tõhusam, kui on tootjate individuaalne vastutus. Mootorsõidukiakude
puhul jääb tootjatele endiselt võimalus laiendatud tootjavastutuse nõuete individuaalseks
täitmiseks. Mootorsõidukites kasutatavad käivitus-, valgustus- või süüteakud on peamiselt
pliiakud, millel on ka jäätmetena positiivne väärtus ning mille kogumise ja käitlemisega ei ole
Eestis probleeme olnud. Selliseid akusid kogutakse ja käideldakse nii edukalt, et plii
ringlussevõtumäär küündib erinevatel aastatel 90–100%-ni.
Punktiga 4 muudetakse § 261 lõiget 1, täiendades selle teksti probleemtooteregistri eesmärkide
selgitusega. Probleemtooteregistri eesmärk on tagada, et riigis oleks keskselt kogutud andmed
kõigi probleemtooteid turule laskvate isikute kohta ning kõigi turule jõudvate probleemtoodete
koguse kohta. Probleemtooteregistrisse kogutakse ka andmeid jäätmetena kogutud ja käideldud
probleemtoodete kohta ning kogutud andmeid kasutatakse Euroopa Komisjonile jäätmete kohta
teabe esitamiseks.
Punktiga 5 täiendatakse § 261 lõikega 15, määrates Kliimaministeeriumi seaduse tasandil
probleemtooteregistri vastutavaks töötlejaks.
Punktiga 6 muudetakse § 261 lõiget 2, jättes volitusnormist välja viite andmekogu asutamisele,
kuna andmekogu on juba seaduse alusel asutatud, ning täpsustades probleemtooteregistri
põhimäärusega sätestatavad andmed ja korrad. Muudatus on vajalik, et seaduse tasandil oleks
reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatavad andmed.
Punktiga 7 täiendatakse § 261 lõigetega 21 ja 22, sätestades seaduse tasandil
probleemtooteregistri õiguse töödelda isiku üldandmeid ning andmete säilitamise tähtajad.
Probleemtooteregistris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
- isiku tuvastamiseks vajalikud andmed, nagu ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
- isiku kontaktandmed, nagu aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
Isikuandmete töötlemine on vajalik, et kinnitada andmete esitaja õigust ettevõtte esindamiseks.
Probleemtooteregistrisse esitatavaid andmeid turule lastud, kogutud ja käideldud
probleemtoodete kohta säilitatakse tähtajatult. Neid andmeid kasutatakse riikliku
jäätmepoliitika ning ringmajanduse meetmete kujundamiseks. Kui ettevõte, mis on registrile
andmeid esitanud, tegevuse lõpetab, arhiveeritakse tema andmed, kuid tema esitatud aruanded
säilitatakse. Kogutud andmeid kasutatakse riikliku statistika koostamiseks ja Euroopa
Komisjonile teabe esitamiseks.
Andmekogu logide säilitamise kord on sätestatud probleemtooteregistri põhimääruses. Logisid
säilitatakse seitse aastat, pärast seda need kustutatakse.
Punktiga 8 täiendatakse § 26 lõikega 31, lisades seadusesse viite otsekohalduvale määrusele
2023/1542 ja selgitades, et patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale
tagastamise ning taaskasutamise ja kõrvaldamise nõuded ning patarei- ja akujäätmete kogumise
ja taaskasutamise sihtmäärad on sätestatud ELi määruse 2023/1542 VIII peatükis.
Punktiga 9 muudetakse § 265 pealkirja, jättes välja tekstiosa „ja kasutatud patareide ning
akude“. Paragrahv reguleerib edaspidi vaid elektroonikaromude käitluskulude kohta esitatavat
infot. Nõudmised patareide ja akude kasutajatele esitatavate käitluskulude kohta tulevad otse
määruse 2023/1542 artikli 74 lõikest 5.
Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 265 lõige 2, milles on sätestatud, et tootjad ei või näidata
patareide või akude müügil jäätmekäitluskulusid eraldi patarei või aku hinna osana. Määruse
2023/1542 artikli 74 lõike 5 kohaselt tuleb lõppkasutajale uue patarei või aku müügikohas
näidata eraldi tootja kaetavaid kulusid patarei- ja akujäätmete liigiti kogumisest ning nende
transpordi ja töötlemise korral, samuti kogutud segaolmejäätmete koostise uuringu
korraldamise, patarei- ja akujäätmete vältimise ja käitlemise kohta teabe esitamise ning
andmete kogumise ja pädevatele asutustele esitamise korral. Tootjad või tootjate ühendused
peavad koos patareide ja akude turustajatega koostöös töötama välja ühtse lahenduse, kuidas
loetletud kulusid tarbijale nähtavaks teha. Selleks võib paigutada patareide ja akude
müügikohta infotahvli tootja või tootjate ühenduse eelmisel kalendriaastal tehtud kulutustega
või lisada infotahvlile viite tootja või tootjate ühenduse veebilehele, millelt kasutaja andmed
hõlpsasti üles leiab.
Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 266, mille kohaselt võib mootorsõidukites ja tööstuses
kasutatavate patareide ja akude tootja kasutatud patareide ja akude tasuta vastuvõtmise asemel
sõlmida juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjast kasutajaga ka muu kokkuleppe akudest ja
patareidest tekkinud jäätmete käitlemise kulude katmise kohta. Määruse 2023/1542 artikli 61
kohaselt on kõik mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude
tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid kohustatud tasuta tagasi võtma kõik selliste patareide
ja akude jäätmed, mis kuuluvad vastavasse kategooriasse, mille nad on turul esmakordselt
kättesaadavaks teinud, olenemata nende olemusest, keemilisest koostisest, seisukorrast,
tootemargist või päritolust. Samuti tagama nende liigiti kogumise, kohustamata lõppkasutajat
ostma uut patareid või akut ning tingimuseta, et patarei või aku peab olema ostetud neilt, ning
tagama, et kõnealusete patareide ja akude jäätmed kogutakse eraldi. Määrus ei näe ette erandit
muuks kulude katmise lahenduseks. Tootja on kohustatud enda turule lastud kategooria
patareide või akude jäätmed tasuta vastu võtma lõppkasutajatelt või tagasivõtu- ja
kogumissüsteemidelt, mille nad on rajanud koostöös turustajatega, elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmete ja romusõidukite töötlemiskohtadega, ametiasutustega ning
ettevõtjatega, kes tegelevad mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning
elektrisõidukiakude taastamise või kasutusotstarbe muutmisega.
Punktiga 12 jäetakse § 267 pealkirjast välja tekstiosa „ning patareidest ja akudest“.
Paragrahv reguleerib edaspidi vaid elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete
tagasivõtmise kohustust tootja ja turustaja müügikohas. Patareide ja akude tootjate ja turustajate
tekkinud jäätmete müügikohas vastuvõtmise kohustused tulenevad otse määruse 2023/1542
artiklist 62, millega seatakse tagasivõtmise kohustused ka tarnimisega müügi ehk kaugmüügi
teel ostetud seadmete turustajatele.
Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 267 lõiked 3 ja 4, millest esimene kohustab patarei ja
aku turustajat oma müügikohas tasuta tagasi võtma turustatava patarei või akuga sama liiki
patareist või akust tekkinud jäätmed ning teine patarei või aku tootjat varustama turustajat
patarei- või akujäätmete kogumiseks vajaliku kogumismahutiga. Alates 2025. a 18. augustist
tulevad nõuded turustajatele müügikohas patarei- ja akujäätmete tasuta vastuvõtmiseks ja
kogumismahutitega varustamise kohta otse määruse EL/2023/1542 artiklist 62.
Punktiga 14 täiendatakse § 268 viitega määrusele 2023/1542, selgitades, et patarei ja aku
kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu on esitatud määruse III peatüki artiklis 14,
milles sätestatakse nõuded patarei või aku ostnud kasutajale, jäätmekäitlejale või kolmandale
isikule esitatava teabe kohta, mis esitatakse akude seisukorra ja eeldatava kasutusea kohta, ning
VIII peatüki artiklis 74, milles esitatakse nõuded teabele, mis esitatakse patarei- ja akujäätmete
vältimise ja käitlemise kohta.
Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 268 lõike 9 punktid 2 ja 3, mille kohaselt on üleriigilise
teabekampaania korraldamisest vabastatud patarei ja aku tootjad, kes lasevad turule üksnes
tööstuslikuks või professionaalseks kasutamiseks patareisid või akusid, mida kasutatakse mis
tahes tüüpi elektrisõidukites, ning patarei ja aku tootjad, kes lasevad turule patareisid ja akusid
üksnes koos mootorsõidukite või maastikusõidukitega. Määruse 2023/1542 artikli 74 kohaselt
peavad kõigi patareide ja akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid korraldama
teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja pakkuma stiimuleid tarbijatele, et nad kõrvaldaksid
patarei- ja akujäätmeid kasutuselt nõuetekohaselt. Määruse 2023/1542 kohaselt peaksid tootjad
ja turustajad aktiivselt osalema lõppkasutajate teavitamises patarei- ja akujäätmete
kohustuslikust liigiti kogumisest ja kogumissüsteemide kättesaadavusest. Samuti peaksid nad
teavitama lõppkasutajaid sellest, kui oluline on lõppkasutajate tegevus patarei- ja akujäätmete
optimaalse käitlemise tagamisel keskkonna seisukohast. Tootjad ja turustajad peaksid kasutama
ajakohastatud infotehnoloogiat, et edastada teavet kõigile lõppkasutajatele ning andma aru
patareide ja akude kohta. Teave tuleks esitada kas klassikaliste vahendite, näiteks välireklaami,
plakati- ja sotsiaalmeediakampaaniate kaudu, või uuenduslikumate vahendite abil, näiteks
elektrooniline juurdepääs veebisaitidele patareile või akule kinnitatud ruutkoodi abil.
Teabekampaaniate eesmärk on tagada tarbijate teadlikkus patarei- ja akujäätmete liigiti
kogumise nõuetest ning vältida patarei- ja akujäätmete sattumine ebaseaduslike jäätmekäitlejate
valdusesse.
Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks § 27 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt on Euroopa
Majanduspiirkonnas keelatud turule lasta elavhõbedat või kaadmiumi sisaldavaid patareisid ja
akusid. Muutuse eesmärk on võimaldada kaadmiumi kasutamist sõidukites, mille suhtes
kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (9) II lisa kohast erandit.
Määruse 2023/1542 kohaselt on lubatud turule lasta kantavaid patareisid ja akusid, mis
sisaldavad kaadmiumi kuni 0,002% massist. Patareid ja akud, olenemata sellest, kas need on
seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud või mitte, ei
tohi sisaldada elavhõbedat (väljendatuna metallilise elavhõbedana) üle 0,0005% massist.
Elavhõbe ja kaadmium tuleb patarei- ja akujäätmete töötlemise käigus eraldada tuvastatavaks
jäätmevooks ning stabiliseerida ja kõrvaldada ohutul viisil, nii et need ei saaks ohustada
inimeste tervist ega keskkonda.
Patareid ja akud, mis sisaldavad kaadmiumi üle 0,002 %, peavad olema tähistatud kaadmiumi
keemilise sümboliga Cd.
Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks § 29 lõike 4 punkt 8, millega antakse valdkonna eest
vastutavale ministrile õigus anda välja määruseid kasutatud patareide ja akude käitlusnõuete
kehtestamiseks. Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded sätestatakse alates 18.08.2025
määruse 2023/1542 artiklis 70 ja XII lisas.
Punktiga 18 täiendatakse § 119 lõikega 92, milles sätestatakse, et määruse 2023/1542 VIII
peatükis käsitletud patarei- ja akujäätmete kogumise ja käitlemise üle teeb riiklikku järelevalvet
Keskkonnaamet.
4. Eelnõu terminoloogia
Seaduseelnõu viitab määruse 2023/1542 kohastele patarei ja aku mõistetele, nende sisu on
täpsemalt lahti kirjutatud seletuskirja 3. osa punktis 2, millega muudetakse seaduse § 25
lõiget 3.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu tagab Eesti õiguse vastavuse määruse 2023/1542 eespool kirjeldatud sätetele.
Liikmesriigid peavad jäätmeseadusega tagama nende sätete kohaldamise alates 18. augustist
2025.
6. Seaduse mõjud
Seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning oluline
sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Kõik määruse 2023/1542 rakendamisega
kaasnevad mõjud tulenevad otse määruse 2023/1542 nõuete täitmisest.
Kasvanud vajadus teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuseks esitab uued ning suured
nõudmised töötajate teadmistele ja oskustele või vajaduse uute oskustega spetsialistide järele,
suureneb vajadus töötajate täiend- ja ümberõppele, mis seab uued ootused nii tööhõivele kui ka
nõuded haridussüsteemile. Patareide ja akude valmistamise uued lahendused tekitavad
tööstussektoris suurema vajaduse spetsialistide järele. Määruse 2023/1542 meetmete
rakendamisega kaasnevad lisanõuded võivad suurendada kulu tarbijatele. Tootjad peavad
looma keskkonnasäästlikumaid ja sotsiaalselt vastutustundlikumaid tooteid, mis võivad olla
kallimad, kui on praegu turul olevad tooted. Seega võivad kasvada ka leibkondade kulud, mis
omakorda mõjutavad inimeste ostuvõimet. Samas ostetakse kvaliteetsemaid patareisid, mille
eluiga on pikem ning pärast kasutusea lõppu on nendes ka väärtuslikumad materjalid, kui on
praegustes mittelaetavates patareides.
Määrusega 2023/1542 kehtestatud ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks on oluline
riikidevaheline koostöö. Euroopa Liidus peab olema võimalik korraldada mõistlik jäätmete
liikumine. Veolubade saamiseks on Eestile tähtis üleeuroopaline takistusteta toimiv, võrdne ja
liikmesriike arvestav skeem, mis eeldab head koostööd riikide vahel.
Määruse 2023/1542 mõju regionaalarengule on positiivne, kuna selle alusel täiendatakse kogu
riiki hõlmavat patarei- ja akujäätmete kogumispunktide võrgustikku. See nõue tagab kõigi
piirkondade jätkusuutliku arengu. Kui Eestis arendatakse liitium-ioonakude,
elektrisõidukiakude, tööstuslike akude ja patareide jäätmete käitlustehas, edendab see
ettevõtluskeskkonda, toetab investeeringuid ning loob uusi töökohti.
Määruse vastuvõtmise korral vähenevad konkurentsimoonutused ja kaovad eelised Euroopa
Liidu turul. Ühesugused reeglid ja haldusmenetlused liikmesriigiti tagavad ettevõtjatele
ühesugused kogukulud. Sama kehtib ringlussevõtu kohta. Edaspidi on liikmesriikides nii
ringlussevõtu tulemuslikkus kui ka selle arvutamise meetod sama. Samuti kõrvaldab määrus
takistused patareide ja akude vabal liikumisel, kuna patarei- ja akujäätmete kogumisele,
töötlemisele ja ringlussevõtule rakenduvad kõigis liikmesriikides ühesugused nõuded.
Eestis oli 2023. aastal 338 ettevõtet, kes lasid turule kantavaid patareisid ja akusid, kellest
suurimad 23 registreeritud kantavate patareide ja akude maaletoojat lasevad patareisid ja akusid
Eesti turule keskmiselt 15 t/a. Kantavate patareide ja akude suurimad turule laskjad on
telefonide, arvutikaupade, valve- ja tulekahjusignalisatsiooni seadmete maaletoojad,
kaubandusketid (näiteks Prisma, Selver, Maxima, Coop) ning elektri- ja elektroonikaseadmete
maaletoojad. Eestis on registreeritud 16 mootorsõidukiakude maaletoojat, kes lasevad turule
keskmiselt 96,8 t/a pliiakusid. Suuri tööstuslike patareide ja akude maaletoojaid on 14 ning
nende keskmine turule lastud kogus aastas on 29,4 t. Tööstuslike akude maaletoojad on
tööstusettevõtted, elektrisõidukite maaletoojad ning sideteenuse pakkujad.
Probleemtooteregistri andmetel on end tööstuslike akude tootjana registreeringud 57 ettevõtet,
kellest 41 on VKEd. Enamiku ettevõtete jaoks on akude maaletoomine teisejärguline
tegevusala. Selliseid ettevõtteid, kelle põhitegevus on patareide ja akude maaletoomine, on 12.
Need ettevõtted tegelevad peamiselt kantavate akude ja patareide turustamisega ehk on
võrreldes teiste jaemüügiettevõtetega määruse 2023/1542 nõuete rakendamisest mõnevõrra
rohkem mõjutatud. Samas on määrusest 2023/1542 tulenevad kantavate akude ja patareide
muudatused väikese mõjuga. Eestis on juba toimiv kogumisvõrgustik ning kõigile kantavate
patareide ja akude tootjatele on alates 2022. aasta 1. jaanuarist kehtinud kohustus sõlmida
kirjalik leping tootjate ühendusega. Kantavate patareide ja akude tootjad ja tootjate ühendused
peavad kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks peamiselt tõhustama teavitustööd.
Eesti seisukoht algatuse „Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja
akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ
ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798)“ mõjude kohta on seletuskirja lisas.
Kavandatud muudatus 1: täpsustatud nõuded patareide ja akude märgistusele
Mõju ettevõtetele
Eestis patareide ja akude valmistajaid ei ole, mistõttu tootmise muudatus meid ei puuduta.
Ettevõtted peavad tagama, et kõik Eestis turule lastud patareid ja akud, sealhulgas seadmetesse
ja sõidukitesse paigaldatud patareid ja akud, oleksid nõuetekohaselt märgistatud selge teabega
patarei või aku keemilise koostise, taaskasutamis- ja käitlemisvõimaluste kohta. Ettevõtted, mis
täidavad täiendatud nõudeid, võivad saada konkurentsieelise. Selge ja arusaadav märgistus
suurendab tarbijate usaldust, samuti teadlikkust toote keskkonnamõjudest, mis võib omakorda
mõjutada müügitulemusi.
Maaletoojatele või turustajatele toovad rangemad märgistusnõuded kaasa toote nõuetele
vastavuse kontrollimise. Tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude maaletoojad peavad lisaks
veenduma, et tootega oleks kaasas nõuetele vastav CO2 jalajälje deklaratsioon. Samuti peab
tööstuslikel akudel ja elektrisõidukiakudel olema akupass ja akuhaldussüsteem. Rangemad
märgistusnõuded annavad jäätmekäitlejatele selgema teabe patarei- ja akujäätmete keemilise
koostise kohta, lihtsustades nõnda nende ohutut käitlemist ja suurendes ringlusse võetava
materjali kogust. Märgistusnõuete kontrollimine võib esialgu suurendada ettevõtete
halduskoormust, kuid kuna nõuded kehtivad kogu Euroopa Liidus ühtemoodi, on tõenäoline, et
ka akude ja patareide valmistajad kohandavad oma tootmisprotsesse nii, et Euroopa Liidu turule
jõuavad vaid nõuetele vastavad tooted.
Mõju tarbijale
Rangemad märgistusnõuded annavad patarei ja aku kasutajatele paremad teadmised patarei ja
aku keemilisest koostisest ja selle keskkonnamõjust. Samuti saavad tarbijad uute
märgistusnõuete mõjul eelistada kestvamaid tooteid.
Patareide ja akude tootmisele ja kogumisele seatavad rangemad nõuded võivad suurendada kulu
tarbijatele. Tootjad peavad looma keskkonnasäästlikumaid ja sotsiaalselt vastutustundlikumaid
tooteid, mis on eeldatavalt kallimad, kui on praegu turul olevad tooted. Seega võivad
leibkondade kulud kasvada, mis omakorda mõjutab inimeste ostuvõimet. Samas jõuavad turule
kvaliteetsemad patareid ja akud, mille eluiga on pikem ning milles on pärast kasutusea lõppu
ka väärtuslikumad materjalid, kui on praegustes mittelaetavates patareides.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Patareide ja akude rangemad märgistamisnõuded
suurendavad tarbijate teadlikkust patareide ja akude keskkonnamõjust ning suunavad patarei-
ja akujäätmeid tootjale tagastama. Selle tulemusena väheneb loodusesse jõudvate patarei- ja
akujäätmete hulk ning suureneb ringlusse võetud materjalide kogus.
Kavandatud muudatus 2: suuremad sihtarvud patarei- ja akujäätmete kogumisele
Sihtrühm: patareide ja akude tootjad
Määruse kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid ja
liikmesriigid saavutama kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise miinimumeesmärgid,
mis on 63% 2027. aasta 31. detsembriks ning 73% 2030. aasta 31. detsembriks. Kehtiv iga-
aastane kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete
kogumismäär 2018. aastal oli 29%. ELi keskmine kogumismäär on 47,5%. Kogumismäära
suurendamine peaks vähendama kantavates patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete
kahjulikku mõju keskkonnale ning soodustama patarei-ja akujäätmete nõuetekohast
kõrvaldamist.
Lisaks senistele kantavate patareide ja akude kogumise sihtarvudele seatakse määrusega
2023/1542 sihtarvud ka kergtranspordivahendite akude kogumisele. Nende akude tootjad
peavad saavutama vähemalt järgmised kogumise eesmärgid: 51% 2028. aasta 31. detsembriks
ning 61% 2031. aasta 31. detsembriks. Kergtranspordivahendite akude kogumise üle ei ole seni
eraldi arvestust peetud, kuna need akud on kuulunud kantavate patareide ja akude
kategooriasse. Lisandunud sihtarvud peaksid kergtranspordivahendite tootjaid motiveerima
tõhusat kogumisvõrgustikku looma, et ka kergtranspordivahendite akud saaksid pärast
kasutusea lõppu seadmest või sõidukist nõuetekohaselt eemaldatud, eraldi kogutud ja
käideldud. Kergtranspordivahendite tootjatele tähendab see kogumisvõrgustiku rajamise ja töö
korraldamisega seotud kulude rahastamist. Probleemtooteregistri andmetel on Eestis ligi 40
ettevõtet, mis lasevad turule kergtranspordivahendeid. Paljud neist on elektroonikaseadmete
turustajad, kelle tootevalikus on lisaks muudele seadmetele ka elektrilised tõukerattad.
Kergtranspordivahendite akude tootjate kulusid suurendab määruse 2023/1542 nõuete kohase
kogumisvõrgustiku rajamine. Euroopa Komisjoni koostatud mõjuanalüüsi kohaselt võib
eeldada, et kogumisvõrgustiku rajamine ja korraldamine on tootjate ja
tootjavastutusorganisatsioonide jaoks kuluneutraalne, kuna akudest taaskasutusse suunatav
materjal on positiivse väärtusega. Kogumisvõrgustiku rajamine ei suurenda ettevõtete
halduskoormust, sest ka seni kehtinud nõuete kohaselt on tootjatel kohustus esitada enda turule
lastud ja jäätmetena kokku kogutud akude kohta andmeid probleemtooteregistrile.
Kogumise sihtarvude suurendamise tõttu peavad tootjate ühendused laiendama
kogumissüsteemi, mistõttu võivad suureneda kulud tootjatele ning toodetele. Komisjoni tellitud
mõjuhinnangust selgub, et kantavate patareide ja akude kogumismäära suurendamise
maksumus on hinnanguliselt 1,09 eurot elaniku kohta aastas 65% kogumismäära puhul ning
1,43 eurot elaniku kohta aastas 70% kogumismäära puhul. Neid kulusid rahastatakse laiendatud
tootjavastutuse mehhanismi kaudu, rakendades põhimõtet „saastaja maksab“.
Kogumismäärade suurendamisel võivad tõusta ühekordsete patareide hinnad ning elektri- ja
elektroonikaseadmete hinnad, mis sisaldavad sihtarvude suurendamisest mõjutatud patareisid
ja akusid. Võttes arvesse kasvavat nõudlust patareides ja akudes sisalduvate kriitiliste toorainete
järele, saavad tootjate ühendused muudatustega seotud kulud katta kogutud patarei- ja
akujäätmete müügist ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele. Kliimaministeeriumi tellitud ja
Keskkonnaagentuuri tehtud kogumisvõrgustiku analüüsi3 põhjal võib järeldada, et kantavate
patareide ja akude kogumisvõrgustik on Eestis juba piisava geograafilise katvusega – olemas
on ligi 1700 kogumispunkti – ning tarbijatele lihtsalt kättesaadav ja mugav. Kogumismäärade
suurendamiseks peavad tootjate ühendused tõhustama teavitustegevust, mis võib tootjate
ühendustele kaasa tuua mõningase halduskoormuse ja rahaliste kulude suurenemise. Kuna
eelnõu kohaselt laieneb kohustus liituda tootjate ühendusega ka elektrisõidukite,
kergtranspordivahendite ja tööstuslike akude tootjatele, kandub ka halduskoormus tootjate
ühendusele ja tootjate halduskoormust määruse 2023/1542 rakendamine oluliselt ei muuda.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja
märgistusnõuded, et võimaldada patareide ja akude turuleviimist ja kasutuselevõttu, ning
patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõuded. Ringmajanduse
edendamisega väheneb tooraine nõudlus ning vähendatakse keskkonnamõju. Lõpptarbija saab
infot toote ohutuse ning kõrvaldamise kohta, millel on positiivne mõju tervisele ning
keskkonnale. Positiivset mõju tugevdab ettepanekus sätestatud eeskirjade kehtestamine
elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO2 jalajälje kohta, mis aitab vähendada CO2 jalajälge
toote kogu olelusringis. Positiivset mõju looduskeskkonnale avaldab samuti määruses
sätestatud kohustus kasutada ringlusse võetud materjali tööstuslikes patareides ja akudes ning
elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes. Selle nõudega edendatakse patarei- ja akutööstuses
ringmajandust ning vähendatakse tooraine nõudlust. Olulist positiivset mõju toob kaasa
määruses kehtestatud punkt, et tootjad tagavad individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni
kaudu kõigi kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise, olenemata nende liigist,
tootemargist või päritolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks tasuta kogumispunktide
võrgustiku koostöös teiste asjaomaste ettevõtjatega. Kuna Eestis on võimalik käidelda ainult
pliiakusid ning ülejäänud patareide ja akude käitlusvõimalus puudub, siis võib keskkonnale
avalduda teatav negatiivne mõju riikidevahelisest jäätmeveost (transport). Kuid neid mõjusid
on võimalik minimeerida parema planeerimisega ning ringmajanduse kaudu.
Kavandatud muudatus 3: ühtsed nõuded jäätmekäitlustehnoloogiatele
Ringlussevõtu tehnoloogiad on kapitalimahukad, kuid võimaldavad märkimisväärselt säästa
esmase tooraine kasutust. Ringlussevõtjatel peab olema võimalik tegutseda ühtsete nõuete
alusel, mida kohaldatakse kogu ELis kõigi ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate suhtes
ühtemoodi. Kui ELi tasandil ei võeta meetmeid ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseks,
põhjustaks riiklikul tasandil sekkumine erinevusi ettevõtjatele kohaldatavates nõuetes. Seega
on vaja kõiki liikmesriike hõlmavat ühtlustatud ja hästi toimivat ühtset turgu, kus kõigi
patareide ja akude väärtusahelasse kuuluvate ettevõtjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju.
Määruses sätestatakse ringlussevõtu määrad (recycling efficiency) ja materjalide taaskasutusse
võtmise määrad järgmiselt: alates 01.01.2025 – plii 75%, liitium 65%, muu 50%; alates
01.01.2030 – plii 80% ja liitium 70%. Ettepaneku eesmärk on toetada ringmajanduse arengut
ja võimaldada materjalide ressursitõhusamat kasutamist. Teisese toormena tuleb kasutusse
3 Patareide ja akude kogumisvõrgustiku analüüs | Keskkonnaportaal
võtta alates 01.01.2026 koobalt, vask, nikkel ja plii – 90%, liitium 35%; alates 01.01.2030
koobalt, vask, nikkel, plii – 95%, liitium 70%.
Eestis käideldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed viiakse käitlemiseks
Eestist välja. Pliiakusid võeti 2018. aastal ringlusse 64,4% ning sellest oli plii ringlussevõtt
99%. Ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite
akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed) eksporditakse
käitlemiseks teistesse ELi riikidesse. Ringlussevõtu määrade saavutamises Eestis tegutsevatele
jäätmekäitlejatele muudatusi ei tule, kuna pliiakude ringlussevõtt toimib ning säilib ülejäänud
patarei- ja akude jäätmete eksport. Küll aga peavad tootjate ühendused ning patarei- ja akude
jäätmete eelkäitlejad (sortimine, pakendamine) leidma efektiivsema võimaluse jäätmete
saatmiseks, nt koostöös naaberriikidega.
Ennustatakse, et akude nõudlus on 2030. aastaks kasvanud 14 korda võrreldes 2018. aastaga
ning 2040. aastaks kasvab hinnanguliselt ringlussevõttu vajavate akude ja patareide jäätmete
hulk ligi 700 korda. Tuleb tulla toime muutustega majandussektorites, mille käigus võib
mootorsõidukite akude hulk väheneda ning elektrisõidukiakude hulk kasvada. Pliiakude
käitluse vähenemine võib tuua sektoris kaasa töökohtade arvu olulise vähendamise. Samas
võiks kaaluda liitium-ioon akude, elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude ja patareide käitluse
võimaluse loomist Eestis, mis tooks kaasa uute töökohtade loomise ning lahendaks meie
käitlejate ja tootjate transpordi ja ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise probleemid.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Kavandatud meetmed vähendavad patarei- ja
akujäätmete teket ning aitavad vältida nende jäätmete keskkonda sattumist. Ringmajanduse
edendamisega väheneb tooraine nõudlus ning vähendatakse keskkonnamõju. Lõpptarbija saab
infot toote ohutuse ning kõrvaldamise kohta, millel on positiivne mõju inimese tervisele ning
keskkonnale. Positiivset mõju looduskeskkonnale avaldab ka määruses sätestatud kohustus
kasutada ringlusse võetud materjali tööstuslikes patareides ja akudes, elektrisõiduki- ja
mootorsõidukiakudes. Selle nõudega edendatakse patarei- ja akutööstuses ringmajandust ning
vähendatakse tooraine nõudlust. Kuna Eestis on võimalik käidelda ainult pliiakusid ning
ülejäänud patareide ja akude käitlemiseks võimalus puudub, võib avalduda teatav negatiivne
mõju keskkonnale riikidevahelisest jäätmeveost. Kuid neid mõjusid on võimalik minimeerida
parema planeerimise ja ringmajanduse kasutamisega.
Kavandatud muudatus 4: laiendatud tootjavastutuse tõhustamine
Laiendatud tootjavastutust ja tootjavastutusorganisatsioone käsitlev meede täpsustab peamiselt
patarei- ja akudirektiivi praeguseid sätteid. Meetme eesmärk on tagada kõigi kategooriate
patareide ja akude puhul võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse süsteemidele. Määrus
2023/1542 annab liikmesriikidele õiguse nõuda kõigi kategooriate patareide ja akude tootjatelt
tootjate ühendusega liitumist. Jäätmeseadust täiendataksegi sellekohase sättega: lisaks
kantavate patareide ja akude tootjatele peavad kõik kergtranspordivahendite akude,
elektrisõidukiakude ning tööstuslike patareide ja akude tootjad liituma tootjate ühendusega.
Mõju ettevõtetele
Muudatus mõjutab senist laiendatud tootjavastutuse süsteemi ja sellega võivad kaasneda
lisakulud suurema kogumisvõrgustiku loomisest. Kogumispunktide ja kogumiskorra
laiendamine toob ajutiselt lisahalduskoormust peamiselt tootjate ühendusele, kuna edaspidi on
kõigi akukategooriate, välja arvatud käivitus-, süüte- ja valgustusakud (mootorsõidukiakud),
tootjatele tootjate ühendusega liitumine kohustuslik. Mõju tootjate ühendusele on lühiajaline
ning efektiivse kogumisvõrgustiku abil on võimalik saavutada suuremaid kogumismäärasid.
Kavandatud meetme eesmärk on tagada võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse
süsteemidele elektrisõidukiakude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja
akude ning kantavate patareide ja akude puhul. Seni oli tootjate ühendusega liitumine
kohustuslik vaid kantavate patareide ja akude tootjatele. Muudatuse mõjul peavad tootjate
ühendusega liituma ka elektrisõidukiakude, tööstuslike akude ja kergtranspordivahendite akude
tootjad. See toob kaasa ajutise halduskoormuse kasvu nii toojatele kui ka tootjate ühendustele,
kuid mõju on ajutine ning edaspidi ei pea seni individuaalselt vastutanud tootjad enam samas
mahus andmeid esitama ega teabekampaaniate ning jäätmekäitluse korraldamisega tegelema.
Ka seni on patarei- ja akutootjal olnud kohustus tagada oma turule lastud toodetest tekkinud
jäätmete kogumine. Määrusega 2023/1542 täpsustatakse nõudeid kogumispunktide kohta,
sätestades, et need peavad olema tarbijale võimalikult mugavad ja ligipääsetavad. Ka edaspidi
on kõigi patareide ja akude maaletoojatel võimalik patarei- ja akujäätmeid koguda turustajate
müügikohtades ja kohalike omavalitsuste jäätmejaamades, mistõttu ei suurene oluliselt
kogumisvõrgustikuga seotud kulud. Kogutud patarei- ja akujäätmetel on positiivne väärtus, mis
võimaldab tootjatel ja nende ühendustel kogumisvõrgustikuga seotud kulusid vähendada.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Kavandatud meetmed aitavad vältida
patareijäätmete keskkonda sattumist. Ringmajanduse edendamisega väheneb tooraine nõudlus
ning väheneb keskkonnamõju. Lõpptarbija saab infot toote ohutuse ning kõrvaldamise kohta,
millel on positiivne mõju tervisele ja keskkonnale. Olulist positiivset mõju toob määruse säte,
et tootjad tagavad individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu kõigi kantavate
patareide ja akude jäätmete kogumise, olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust.
6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele märkimisväärseid
kulusid ega eeldata sellest tulusid. Käsitlevates küsimustes on ainus teadaolev kulu seotud
registri arendusega, mille eeldatav maksumus on ca 10 000 eurot. Probleemtooteregistri
arenduse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelisi vahendeid, mis on Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele (KeMIT) eraldatud. Arendus valmime tähtaeg on 18.08.2025.
7. Rakendusaktid
Määruse 2023/1542 rakendamiseks tuleb muuta Vabariigi Valitsuse määrust nr 13
„Probleemtooteregistri põhimäärus“, keskkonnaministri määrust nr 57 „Probleemtoote
kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ ning
keskkonnaministri määrust nr 44 „Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute
rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid1“.
Määruse 2023/1542 rakendamiseks tuleb kehtetuks tunnistada keskkonnaministri määrus nr 64
„Patareide ja akude märgistamise viis ja kord“4 ning Vabariigi Valitsuse määrus nr 124
„Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise
või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“5, et vältida
määruse nõuete kordamist.
Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega muutub volitusnormi (JäätS § 29 lg 4 p 8) kehtetuks
muutumise tulemusena kehtetuks keskkonnaministri määrus nr 5 „Kasutatud patareide ja akude
käitlusnõuded“6.
Rakendusaktide kavandid on esitatud eelnõu lisas 1.
4 Patareide ja akude märgistamise viis ja kord–Riigi Teataja 5 Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise
nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad–Riigi Teataja 6 Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded–Riigi Teataja
8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2025. aasta 18. augustil, mil tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja
kohaldub määruse 2023/1542 VIII peatükk, millega seatakse nõuded patareide ja akude
laiendatud tootjavastutuse rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril, et anda patareide ja akude tootjatele aega
teha ettevalmistusi tootjate ühendusega liitumiseks.
Eelnõu § 1 punkt 1 jõustub 2027. aasta 18. veebruaril, mil kohaldatakse määruse 2023/1542
artikli 11 nõudeid.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
9.1. Eelnõu saadeti 6. novembril 2024 kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu
Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning ettepanekute
tegemiseks Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, OÜ-le Eesti Elektroonikaromu, MTÜ-le
Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus, MTÜ-le Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete
Eesti Liit, MTÜ-le ELV, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, MTÜ-le Eesti E-kaubanduse Liit,
Eesti Taastuvenergia Kojale ja Eesti Kaupmeeste Liidule.
9.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta,
Justiitsministeeriumilt, MTÜ-lt Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus ja OÜ-lt Eesti
Elektroonikaromu laekunud tagasiside on esitatud eelnõule lisatud märkustega arvestamise
tabelis.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Justiits- ja Digiministeerium
27.03.2025 nr 1-4/24/5300-6
Jäätmeseaduse muutmise eelnõu seoses Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega 2023/1542 teisele
kooskõlastusringile esitamine
Austatud minister
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 esitame täiendavaks kooskõlastamiseks
jäätmeseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu on parandatud ja täiendatud Justiits- ja Digiministeeriumi
25.11.2024 kirjaga nr 8-2/7892 saadetud märkuste alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis
taristuminister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Lisa 1. Rakendusaktide kavandid
4. Lisa 2. Märkustega arvestamise tabel
5. Eesti seisukohad
Kelli Seppel, 625 9456
EELNÕU
xx.xx.2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn ……………………….. 2025 a. nr
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja
kehtetuks tunnistamine
tulenevalt määrusest 2023/1542/EL
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 25 lõike 4 ja § 26 lõike 4 punkti 8 ning § 261 lõike 2
alusel ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1542.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2019. a määruses nr 13 „Probleemtooteregistri
põhimäärus1“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 1 täiendatakse tekstiosaga „ja kaubamärk“;
2) paragrahvi 7 lõike 1 punkte 7–72 täiendatakse pärast tekstiosa „elektri- ja elektroonikaseadme
tootja“ tekstiosaga „või patarei- või akutootja“ ning pärast tekstiosa „elektri- ja
elektroonikaseadmeid“ tekstiosaga „või patareisid või akusid“;
3) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:
„81) andmed rahastamisvastutuse kohta – teave selle kohta, millisel kujul annab patarei või aku
tootja või teda esindav tootjate ühendus tagatise, mis on ette nähtud tootja või
tootjavastutusorganisatsiooni jäätmekäitlustoimingutega seotud kulude katmiseks laiendatud
tootjavastutuse kohustuste täitmata jätmise korral, sealhulgas tegevuse alalise lõpetamise või
maksejõuetuse korral“;
4) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Keskkonnaagentuur vaatab § 12 kohaselt esitatud registreerimistaotluse läbi, kontrollib
registreerimistaotluses esitatud andmete nõuetele vastavust ning teeb registreeringu 12 nädala jooksul
alates nõuetekohase registreerimistaotluse esitamisest.“;
5) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) Keskkonnaagentuuri otsuses registreeringu peatamise kohta märgitud puuduste parandamata jätmise
korral.“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. a määruse (EL) 2023/1542, mis käsitleb
patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja
määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ, jõustumise tõttu
tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008. a määrus nr 124 „Patareidest ja
akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või
kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“.
§ 3. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 18. augustil 2025. a.
Kristen Michal
Peaminister
Kuldar Leis
Taristuminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
EELNÕU
xx.xx.xxxx
TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………….. 2025 a. nr….
Keskkonnaministri määruste muutmine
ja kehtetuks tunnistamine
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 25 lõike 4 ja § 26 lõike 4 punkti 8 ja § alusel ning
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1542.
§ 1. Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruses nr 57 „Probleemtoote kasutajale
kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1“ tehakse
järgmine muudatus:
1) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Keskkonnaministri 27. oktoobri 2016 määruses nr 44 „Probleemtoodete kohta
kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike
ainete sisalduse piirnormid1“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) in vitro diagnostikameditsiiniseade on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332)
artikli 2 kohane in vitro diagnostikameditsiiniseade;“;
2) paragrahvid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Keskkonnaministri 21. detsembri 2007. a määruse nr 64 „Patareide ja akude
märgistamise viis ja kord1“ kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 21. detsembri 2007. a määrus nr 64 „Patareide ja akude märgistamise viis
ja kord1“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Määrus jõustub 18. augustil 2025. a.
Kuldar Leis
Taristuminister xxxxxx
Kantsler
Lisa 2
Märkustega arvestamise tabel jäätmeseaduse muutmise eelnõu juurde
Esitaja § või koht
eelnõus
Ettepanek/ arvamus Kliimaministeeriumi
selgitus
Justiitsministee
rium
Eelnõu
seletuskiri
Palume täiendada
seletuskirjas esitatud
mõjuanalüüsi. Patareide
ja akude märgistamise
nõuete ning
kogumispunktide ja
kogumiskorra
laiendamise muudatuse
mõjude kirjeldusse
palume lisada hinnang
ettevõtjate
halduskoormuse
muutusele.
Seletuskirja täiendatud.
Eelnõukohaste
muudatustega ei kaasne
olulist mõju ettevõtete
halduskoormusele.
Määruse 2023/1542
rakendamisega ei muudeta
oluliselt ettevõtetele
seatud nõudeid andmete
esitamise kohta. Ka seni
kehtinud direktiivi
kohaselt on akude ja
patareide tootjatel olnud
kohustus enda turule
lastud akude ja patareide
jäätmeid tarbijatelt tasuta
tagasi võtta ning
probleemtooteregistrile
andmeid esitada.
Probleemtooter
egister
Jäätmeseaduse §-s 261 on
ette nähtud
probleemtooteregistri
seaduse tasandi
regulatsioon. Juhime
tähelepanu, et seaduse
tasandi regulatsioon ei
ole Justiitsministeeriumi
hinnangul kooskõlas
andmekaitsenõuetega. Palume täpsustada
seaduses
probleemtooteregistri
regulatsiooni selliselt, et
see vastaks
seadusereservatsiooni
põhimõttele ning
põhimääruse
kehtestamise
volitusnormi selliselt, et
sealt nähtuks volituse
selged raamid.
Märkusega arvestatud.
Eelnõu täiendatud nelja
punktiga, millega
täpsustatakse
probleemtooteregistri
pidamise eesmärki,
sätestatakse
probleemtooteregistri
põhimäärusega
sätestatavad andmed ja
ülesanded ning
probleemtooteregistri
infosüsteemis töödeldavad
isikuandmed ja andmete
säilitamise tähtajad.
Eesti Elektri-
ja
Elektroonikase
Jäätmeseadus §
26 lg 13
MTÜ Ees-Ringlus
hinnangul tuleks
jäätmeseadusest
Mitte arvestatud.
Viidatud kohtulahend seab
keelu alla määruse
admete
Ringlus MTÜ
(MTÜ Ees-
Ringlus)
eemaldada kõik määruse
2023/1542 nõudeid
dubleerivad sätted.
„Liikmesriigi poolt EL-i
määruse ülevõtmine selle
sätete siseriiklikusse
õigusesse ümber
kirjutamise abil on
vastuolus Euroopa Kohtu
seisukohtadega (vt
Euroopa Kohtu 7.
veebruari 1973. a otsus
kohtuasjas 39/72:
Komisjon v. Itaalia, EKL
1973, lk 101 ja Euroopa
Kohtu 2. veebruari 1977.
a otsus kohtuasjas 50/76:
Amsterdam Bulb BV v.
Produktschap voor
Siergewassen, samuti
neile seisukohtadele
viitav Riigikohtu
25.04.2006 määrus 3-3-1-
74-05, p 13). Seega isegi
juhul, kui tegemist oleks
määruse nõudeid
dubleerivate nõuetega, ei
tohiks neid jõusse jätta.“
ülevõtmise dubleerivate
määruse sätete kaudu, v.a
riigis juba enne määruse
vastuvõtmist kehtestatud
sätted. Tuleb vaid hinnata,
et need ei takistaks
määruse mõju.
Jäätmeseaduse § 26 lg 13
sätestab, et patarei ja aku
tootja on kohustatud tagasi
võtma sama liiki patarei
või aku sõltumata sellest,
millal patarei või aku on
turule lastud, millist
kaubamärki patarei või
aku kannab ning kas
kasutaja kavatseb osta uue
patarei või aku.
Määrus 2023/1542 seab
erinevate kategooriate
akudele nõuded erinevates
artiklites, JäätS § 26 lg 13
on kooskõlas järgmiste
määruse 2023/1542
artiklitega:
*Artikli 59 lg 4 kohaselt
peab lõppkasutajatel
olema võimalik viia
kantavate patareide ja
akude jäätmed lõike 2
punktis a osutatud
kogumispunktidesse ja
neilt ei võeta tasu ega
kohustata neid ostma uut
patareid või akut või
kantavat patareid või akut
kogumispunkti rajanud
tootjatelt.
*Artikli 60 lg 4 p 5
kohaselt peab
lõppkasutajatel olema
võimalik viia
kergtranspordivahendi
akude jäätmed lõike 2
punktis a osutatud
kogumispunktidesse ja
neilt ei võeta tasu ega
kohustata neid ostma uut
akut või
kergtranspordivahendi
akut kogumispunkti
rajanud tootjatelt.
*Artikli 61 lg 1 sätestab,
et „mootorsõidukiakude,
tööstuslike patareide ja
akude ning
elektrisõidukiakude
tootjad või
tootjavastutusorganisatsio
onid, kui need on
määratud vastavalt artikli
57 lõikele 1, võtavad
tasuta tagasi kõik selliste
mootorsõidukiakude,
tööstuslike patareide ja
akude ning
elektrisõidukiakude
jäätmed, mis kuuluvad
vastavasse kategooriasse,
mille nad on asjaomase
liikmesriigi territooriumil
turul esimest korda
kättesaadavaks teinud,
olenemata nende
olemusest, keemilisest
koostisest, seisukorrast,
tootemargist või
päritolust, ja tagavad
nende liigiti kogumise,
kohustamata lõppkasutajat
ostma uut patareid või
akut ning tingimuseta, et
patarei või aku peab olema
ostetud neilt, ning
tagavad, et kõnealused
patareide ja akude jäätmed
kogutakse eraldi.“
Jäätmeseadus §
26 lg 10
MTÜ Ees-Ringlus
hinnangul tuleks
jäätmeseadusest
eemaldada kõik määruse
2023/1542 nõudeid
dubleerivad sätted.
JäätS § 26 lg 10 sätestab,
et seaduse § 251 lõigete 1
ja 2 ning § 26 lõigete 11,
13-15, 17, 3-5 ja 8 ning §
261 ja § 27 sätteid ei
kohaldata nendele
patareidele ja akudele,
„Liikmesriigi poolt EL-i
määruse ülevõtmine selle
sätete siseriiklikusse
õigusesse ümber
kirjutamise abil on
vastuolus Euroopa Kohtu
seisukohtadega (vt
Euroopa Kohtu 7.
veebruari 1973. a otsus
kohtuasjas 39/72:
Komisjon v. Itaalia, EKL
1973, lk 101 ja Euroopa
Kohtu 2. veebruari 1977.
a otsus kohtuasjas 50/76:
Amsterdam Bulb BV v.
Produktschap voor
Siergewassen, samuti
neile seisukohtadele
viitav Riigikohtu
25.04.2006 määrus 3-3-1-
74-05, p 13). Seega isegi
juhul, kui tegemist oleks
määruse nõudeid
dubleerivate nõuetega, ei
tohiks neid jõusse jätta.“
mida kasutatakse
seadmetes, mis on seotud
riigi esmatähtsate
julgeolekuhuvide
kaitsmisega, relvades,
laskemoonas ja
sõjavarustuses, välja
arvatud patareid ja akud,
mis ei ole spetsiaalselt
määratud sõjaliseks
otstarbeks ning seadmetes,
mis on määratud
kosmosesse saatmiseks.
Ka määruse 2023/1542
artikli 1 pt 5 näeb ette
samasuguse erandi
sellistes seadmetes
kasutavate akude ja
patareide suhtes.
Kuna jäätmeseaduses
erandi väljatoomine ei
takista määruse 2023/1542
rakendamist, ei ole vaja
sätet kehtetuks tunnistada.
Eesti
Elektroonikaro
mu OÜ
Kuna Jäätmeseaduse
muudatuse aluseks on
Euroopa Parlamendi
nõukogu määrus nr
2023/1542, siis saame
aru, et peamiseks
dokumendiks, mille
alusel edasi patareisid
ning akusid koguda ja
käidelda baseerub sellel
määrusel ning
Jäätmeseadus viiakse
vastavusse selle
määrusega.
Küll soovime tähelepanu
juhtida sellele, et
sisulised patareide
kogumise ja
taaskasutamise nõuded
võetakse Jäätmeseaduse
muudatustega seaduse
tekstist välja ning jäävad
viited EL määrusele. See
aga muudab raskeks
Arvesse võetud.
Kliimaministeeriumi
kodulehele pannakse üles
olulisemad määrusest
2023/1542 tulenevad
nõuded.
selles määruses nõuetega
tutvumise, sest EL
määrus on väga mahukas
dokument.
Teeme sellega seoses
ettepaneku, et kogumise
ja taaskasutamise nõuded
oleks kontsentreeritult
välja toodud eraldi
dokumendis, milles oleks
lihtne orienteeruda ning
ka Tootjad, kes peavad
seadust täitma saaks
kiiresti ülevaate, milliseid
nõudeid ta täitma peab.
Olemasolevas seaduses
on nõuded kenasti eraldi
paragrahvis välja toodud.
Samuti on
muudatusettepanekus
järgmine tekst:
3) paragrahvi 251 lõikes
6 asendatakse tekstiosa
„kantavatest patareidest
ja akudest tekstiosaga
„patareidest ja akudest,
välja arvatud
mootorsõidukitesse
paigaldatud süüte-
valgustus-ja
käivitusakud,“;
Olemasolev sõnastus on
selline:
(6) Rehvidest,
kantavatest patareidest ja
akudest ning
kodumajapidamistes
kasutatavatest elektri- ja
elektroonikaseadmetest
tekkinud jäätmete
kogumise ja
taaskasutamise või
kõrvaldamise
korraldamiseks on
nimetatud probleemtoote
tootjad kohustatud
sõlmima kirjaliku lepingu
tootjate ühendusega.
Muudatusettepanekus
olevast sõnastusest võib
jääda mulje, et
mootorsõidukites olevad
käivitus, süüte ja
valgustusakud oleks nagu
tootjavastutuse alt
väljas. Kas seda peaks
äkki täpsustama, kuna
vaatamata pliiakude
positiivsele väärtusele
kuuluvad nad endiselt
tootjavastutuse alla
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-1105 - Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a64e202e-ba74-4c72-b32c-27353915398f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a64e202e-ba74-4c72-b32c-27353915398f?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main