Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/1366 |
Registreeritud | 27.03.2025 |
Sünkroonitud | 28.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Joonas Pärenson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
KÄSKKIRI
xx.yy.2025 nr 1-3/nn
Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja
nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi
meetme 2.3 „Tugiisikuteenus
rahvusvahelise kaitse
saajatele“ toetuse andmise tingimused“
muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 6. septembri 2023. a
käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus
rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1. ning lähtudes
Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2025. a kirjast nr 2-13/1751-1.
1. Muudan siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja
Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse
andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) järgnevalt:
1.1. Muudan partnerite loetelu ja sõnastan selle järgmiselt:
„Tallinna Linnavalitsus
Rakvere Linnavalitsus
Tartu Linnavalitsus
Jõhvi Vallavalitsus
Aktsiaselts Hoolekandeteenused“.
1.2. Muudan käskkirja punkti 1.1.9. ja sõnastan selle järgmiselt:
„1.1.9. Kasutatud lühendid:
IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused
KOV Kohaliku omavalitsuse üksus
KuM Kultuuriministeerium
RR Rahvastikuregister
RVK Rahvusvaheline kaitse
SiM Siseministeerium
SHS Sotsiaalhoolekande seadus
SKA Sotsiaalkindlustusamet
SoM Sotsiaalministeerium
2 (6)
TO Teenuse osutaja
VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
VMS Välismaalaste seadus“.
1.3. Muudan käskkirja punkti 2. ja sõnastan selle järgmiselt:
„2. Toetatavad projektid ja eesmärgid
Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese
märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame
silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning
iseseisvumise toetamist. Eestis on tekkinud eelnevalt nii kohanemis- kui ka
toimetulekuraskused järgmistel sihtgruppidel:
1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja)
2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikest pereliikmed VRKS ja VMS alusel.
TATi toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine
kvalifitseeruvatele sihtgruppidele. Teenusega toetatakse KOV haldusterritooriumile
elama asuvaid ja kaitse saanuid, et inimesed tuleksid toime uues elukeskkonnas ning
saaksid iseseisvalt osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus.
TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel,
mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:
- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;
- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste
valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601 artiklis 9 sätestatud
horisontaalseid põhimõtteid, ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete
võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimist ja tagatakse ligipääsetavus.
Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide
saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval
moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks",
millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime
tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse
kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega
ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele
ligipääsetavuse tagamisega füüsilises keskkonnas ning avalikkusele suunatud infos ja
kommunikatsioonis;
- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr
2020/8522 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud
keskkonnaeesmärgile;
- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17
tähenduses.
3 (6)
2.1 Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele
2.1.1 Projekti eesmärk ja sisu
Toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine punktis 2
kirjeldatud sihtgruppidele teenuseosutaja abil, osutades selleks tugiisikuteenust
süsteemselt ja üle-eestiliselt ning rakendades erinevaid lahenduskäike, sh nt KOV kui
teenuseosutaja, eraldiseisev hanke korras leitav teenuseosutaja ning RVK taotlejate
majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) teenuse vahendusel. Tugiisikuteenus seisneb
RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning suurema iseseisvuse ja
omavastutuse võime arendamiseks. Toetatava tegevusega aidatakse kaasa sihtrühmade
kohanemisele KOV-is ning toetatakse ja nõustatakse KOV-i vajaliku sotsiaalteenuse
tagamisel.
Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS § 75 lõikest 1 tulenevalt Eestis
viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja
tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides
sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul.
Tingituna sihtgruppide päritolust, eluoskustest, erivajadustest ja/või läbielatust võib
kaitse saanu vajada tuge, mis toetaks tema iseseisva toimetulekuvõime saavutamist uues
elukeskkonnas Eestis. Sihtgruppidel puudub sageli sotsiaalne võrgustik ning elu
ülesehitamisega alustatakse nullist. Täiendavalt võib esineda väljakutseid vaimse
tervisega tulenevalt päritoluriigis ja/või rändeteekonnal kogetust.
SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid
ning tagades teenuse üle-eestilist ühtlustamist. TATi raames piloteeritakse teenusele
suunamist tuginedes VRKS ja SHS põhimõtetele, see tähendab suunamist KOV-i ja/või
majutuskeskuse poolt. Toetatavate tegevuste kaudu on tagatud nii KOV-i kui ka
majutuskeskusesse elama asuvatele kaitse saanutele personaalne tugi maksimaalselt 12
kuud alates kaitse saamisest.
Projekti raames on plaanitud piloteerida tugiisikuteenuse korraldamiseks järgmisi
lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus, kuna
sihtrühmad võivad asuda väga erinevates Eesti piirkondades:
1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id,
kuhu on elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust
korraldada. Sellest lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn,
Rakvere linn ja Jõhvi vald. Partner KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või
tugiisikute töökohtade töötasu katmine.
2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud
teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti
partneriks. KOV tagab juhtumikorralduse.
3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja
Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025.
aastast läbi RVK majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras
RVK taotlejad ja saajad. Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on
projektist ette nähtud projektijuhi, koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu
katmine.
4 (6)
2.1.2 Projekti tulemus
Projekti tulemusena on RVK saanutele üle-eestiliselt tagatud nende vajadustest lähtuv
täiendav tugi, mis toetab nende toimetulekut ja kohanemist uues elukeskkonnas.
2.1.3 Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühmad on:
1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja)
2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikust pereliige VRKS ja VMS alusel.
2.1.4 Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029.
Projekti elluviija: SKA
Projekti partnerid: Tallinna linn, Rakvere linn, Tartu linn, Jõhvi vald, AS
Hoolekandeteenused.
Kohalikud omavalitsused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026.
AS Hoolekandeteenused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.01.2025–30.06.2029.
Elluviija võib iga partneriga sõlmida kokkuleppe, milles sätestatakse partneri õigused ja
kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, partneri tööjõukulud
jne.);
- teenuste pakkumise kulud (koordinaatorid, tugiisikud, hankekorras valmisolekutasu
jne);
- lähetustes, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud
(sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides
toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse
õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus
esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse,
seminari või konverentsi toimumist;
- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide
koostamine);
- pakutavatele teenustele, kommunikatsioonitegevustele ja teavitamisele, koolitustele
ja koolitusmaterjalidele ligipääsetavuse tagamise kulud.
- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.
1.4. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgmiselt:
„4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide
näitajate algtase on 0.
5 (6)
1.5. Täiendan käskkirja punktiga 4.3. ja sõnastan selle järgmiselt:
„4.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
1.6. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates
dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet,
võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või
teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.
1.7. Täiendan käskkirja punkti 8.7. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate
dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste
maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh
aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse
kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.
1.8. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.2 Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele
ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.
1.9. Muudan käskkirja punkti 9.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu SiMi
väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest;“.
1.10. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt:
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõtühik
Sihttase
2024
Sihttase
2029
Selgitav teave
Tugiisikuteenu
s
rahvusvahelise
kaitse saajatele
AMIF O.2.3.3
Toetatud osalejate
arv, sh *personaalset
kutsenõustamist
saanud osalejate
arv
arv 140 490 Osaleja on füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja
kolmanda riigi kodanik, sh
rahvusvahelise kaitse saaja, kes
saab tegevustes osalemise kaudu
tuge ja nõustamist ühiskondliku
aktiivsuse tõstmiseks, paremaks
kohanemiseks jms.
Koguda tuleb osaleja nimi,
isikukood või muu number, e-posti
aadress, sugu ja vanus (<18, 18–60,
>60).
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõtühik
Sihttase
2029
Selgitav teave
Tugiisikuteenu
s
rahvusvahelise
kaitse saajatele
AMIF R.2.9 Nende
osalejate arv, kes
teatasid, et tegevus
aitas nende
integreerumisele
kaasa
arv 289 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.
Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja
kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise
kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis
aitab kaasa tema integreerumisele.
Selleks et teha kindlaks, kas tegevus aitas
osaleja integreerumisele kaasa, tuleb igalt
osalejalt küsida tema arvamust peale iga
tegevuse lõppu. Tagasisidelehed on isikustatud.
6 (6)
„9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid
koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama
korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse
esitamise ajaks;“.
1.11. Muudan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt:
„11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või
abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi
TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt
digitaalselt allkirjastatuna.“.
1.12. Muudan käskkirja punkti 12.2. ja sõnastan selle järgmiselt:
„12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4
väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.“.
1.13. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga
arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2.
2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-
leht
EELNÕU
Siseministri käskkirjaga
„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise
kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused“
LISA 1
Seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirjaga muudetakse siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-,
Rände, ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse
saajatele“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud elluviija
ettepanekust lisada TATi alusel toetatava tegevuse elluviimisse partnerina AS
Hoolekandeteenused ning täpsustada tegevuse elluviimise käigus selgunud vajadustest
tulenevalt TAT-i punktis 2 kirjeldatud tegevuse sisu. Ühtlasi tehakse TAT-i erinevatesse
punktidesse tehnilisi täpsustusi lähtuvalt elluviimise käigus selgunud vajadustest ja
õigusaktides sätestatud põhimõtetest. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud
Siseministeeriumi nõunik Ave Osman ([email protected]) koostöös
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi elluviija) asjaomaste teenistujatega. Eelnõu ja selle
seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Heli Simson ([email protected]).
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas TAT-i
punktiga 11.1. ning lähtudes Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2025. a kirjast nr 2-13/1751-
1. Toetatava tegevuse eelarvega seonduv teave on leitav Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja selle algses seletuskirjas.
II Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs
Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides:
Käskkirja punktiga 1.1. lisatakse TAT-i partnerite loetelusse Aktsiaselts
Hoolekandeteenused (edaspidi HTK). TAT-i projekti rakendamise käigus viis elluviija 2024.
aastal läbi teenusedisaini, mille tulemusena järeldati, et rahvusvahelise kaitse (edaspidi RVK)
saanute tugiisikuteenuse kliendikeskseks üle-eestiliseks osutamiseks ning kulude
optimeerimiseks on vajalik teenust edasi arendada. Sellest tulenevalt soovib elluviija kaasata
projekti partnerina rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus)
praeguse teenusepakkuja, kes osutab RVK tugiisiku teenust üle-eestiliselt. Majutuskeskuse
teenust osutab elluviijale HKT riigihanke nr 245046 alusel sõlmitud halduslepingu nr 5.2-
9/2514-1 raames. Haldusleping kestab kuni 21. aprillini 2026. a. Tugiisikuteenuse osutamine
läbi majutuskeskuse on planeeritud kuni 30. juunini 2029. a. Kui majutuskeskuse
teenuseosutaja peaks vahepealsel perioodil muutuma, taotleb elluviija uuesti TATi muutmist.
Elluviija kinnitusel on HKT-l vajalik kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud,
organisatsioonilised ja tehnilised eeldused nende vastutusel olevate tegevuste elluviimiseks
kavandatud viisil.
Käskkirja punktiga 1.2 lisatakse TAT-i punktis 1.1.9 esitatud lühendite loetelusse lühendid
„HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused“ ja „SHS Sotsiaalhoolekande seadus“ ning lühendi
„RVK“ nimetusena sätestatakse „rahvusvaheline kaitse“.
2 (4)
Käskkirja punktiga 1.3 sõnastatakse TAT-i punkt 2 tervikuna uues redaktsioonis, kuna
lausete kaupa sõnastuslike täpsustuste tegemine, mis on tulenenud elluviimise käigus
selginenud praktikast, muudaks tervikteksti raskesti loetavaks.
TAT-i punktis 2.1.1 täpsustatakse toetatava tegevuse eesmärki. Tegevuse eesmärgiks on
tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine kolmel viisil: a) KOV kui teenuseosutaja, b)
eraldiseiseva hankekorras leitud teenuseosutaja (kelle teenuseid kasutati hanke alusel kuni
31.12.2024) ning c) RVK majutuskeskuse teenuseosutaja abil. Täpsustatakse ka seda, et
tugiisikuteenus seisneb RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning
suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamiseks.
Ühtlasi täpsustatakse elluviija rolli tugiisikuteenuse korraldamisel. SKA koordineerib
tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid ning tagades teenuse üle-
eestilist ühtlustamist. TATi alusel toetatava tegevuse raames katsetab elluviija tugiisikuteenuse
korraldamiseks järgmisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse
kättesaadavus:
1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id, kuhu on
elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust korraldada. Sellest
lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn ja Jõhvi vald.
Partneriteks olevates KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute töökohtade
töötasu katmine.
2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud teenuseosutaja, kes
tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti partneriks. KOV tagab
juhtumikorralduse.
3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja Politsei- ja
Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025. aastast läbi RVK
majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras RVK taotlejad ja saajad.
Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on projektist ette nähtud projektijuhi,
koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu katmine.
TATi raames on katsetatud RVK tugiisikuteenuse osutamist KOV-ide poolt. Selleks on kaasatud
partner KOVid, kelle kogemusi on võimalik jagada teistele KOVidele. Täiendavalt
piloteeritakse tugiisikuteenuse osutamist RVK majutuskeskuse teenusepakkuja najal.
RVK majutuskeskuses viibivad Politsei- ja Piirivalveameti poolt suunatuna ennekõike kõige
haavatavamad RVK taotlejad, kellel võib lisaks piiratud rahalistele vahenditele olla teisigi
märkimisväärseid raskusi uues elukohas kohanemisega. Majutuskeskuses alustatakse sinna
jõudnud inimestega koostööd juba RVK menetluse ajal. Keskuses viibitud ajal tekib
majutuskeskuses inimese kohta olulist infot, mis on vajalik tema edasiseks suunamiseks ja
aitamiseks ning iseseisva elu alustamiseks mõnes KOVis. Elukohajärgse KOVi ning
majutuskeskuse tihe koostöö lihtsustab inimese kohanemise ja iseseisva toimetuleku toetamist.
TAT-i punktis 2.1.4 täpsustatakse projekti partnerite tegevuse kestust. Kohalikud
omavalitsused on projekti elluviimisesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026. AS
Hoolekandeteenused on planeeritud kaasata toetatava tegevuse elluviimisesse perioodil
01.01.2025–30.06.2029.
3 (4)
Käskkirja punktiga 1.4 tehakse tehnilised parandused TAT-i punktis 4.2 esitatud
väljundnäitaja koodi ja nimetusse ning selgitavasse teabesse.
Käskkirja punktiga 1.5 lisatakse TAT-i punkt 4.3, millega sätestatakse tegevuste seireks
kasutatav tulemusnäitaja „AMIF R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende
integreerumisele kaasa“. Näitaja sihttase aastaks 2029 on 289 isikut. Antud tulemusnäitaja on
projektis juba kasutusel ja e-toetuses seadistatud ning elluviija on vastava näitajaga kursis,
seega elluviijale täiendavat koormust sellega ei lisandu.
Käskkirja punktiga 1.6 täiendatakse TAT-i punkti 8.6 põhimõttega, et SiM-il on õigus
pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusaega, kui esitatud dokumentides on
puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet.
Käskkirja punktiga 1.7 tuuakse TAT-i punktis 8.7 välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi
ühendmäärus) §-is 33 sätestatud võimalus makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille
abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.
Käskkirja punktiga 1.8 eemaldatakse TAT-i punkti 9.2 sõnastusest lauseosa „sh järgima
ostumenetluse läbiviimise nõudeid“. Ühendmääruse § 11 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja
ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–10 ning
toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete
seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on
võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Käesolevas TAT-is nimetatud elluviija ja partnerid on
kohustatud järgima riigihangete seadust. Kehtiva TAT-i punkti 9.2 kohaselt järgivad elluviija ja
partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega
toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu, lauseosa eemaldatakse, et vältida
mitmetimõistetavusi elluviijale ja partneritele kohalduvate kohustuste osas.
Käskkirja punktiga 1.9 täpsustatakse TAT-i punktis 9.3.4 asjaolu, et elluviija peab maksete
prognoosi esitama dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Käskkirja punktiga 1.10 täpsustatakse TAT-i punkti 9.3.7, et elluviijal on kohustus tagada
projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisega seotud info e-toetuse keskkonnas hiljemalt
maksetaotluse esitamise ajaks.
Käskkirja punktiga 1.11 täpsustatakse TAT-i punkti 11.2 sellega, et elluviija peab TAT-i
muutmise taotluse esitama Siseministeeriumile dokumendihaldussüsteemi kaudu
esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Punktist jäetakse välja nõue, et TAT-i
muutmise taotlus peab olema partneritega kooskõlastatud, kuna partnerite tegevuse eest
vastutab elluviija ja TATi eesmärk ei ole reguleerida elluviija ja partnerite vahelist suhet. TAT-
i punkti 2.1.4 kohaselt võivad elluviija ja partnerid omavahel sõlmida kokkuleppeid kohustuste
ja õiguste kohta, sh TAT-i muutmise kooskõlastamise kohta.
Käskkirja punktiga 1.12 täpsustatakse TAT-i punkti 12.2 ühendmääruses sätestatud
põhimõttega, et projekti abikõlblike kulude eelarve väheneb finantskorrektsiooni otsuses
nimetatud ulatuses.
Käskkirja punktiga 1.13 asendatakse TAT-i lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste
õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue kontroll-lehega.
4 (4)
Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega
inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab
olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud.
Käskkirjaga tehtud muudatused ei muuda toetatava tegevuse riigiabi andmise analüüsi aluseid,
st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Toetatav tegevus, sealhulgas elluviija ja partnerite tegevus, ei
ole majandustegevus, kuna tegemist on avaliku võimu teostamisega, mis tugineb välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõikele 1. Toetatava tegevuse elluviimine on
korraldatud mitteärilisel moel, on sihtrühmale tasuta ning täidab sotsiaalset eesmärki.
III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.
IV Käskkirja mõjud
Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projekti elluviimise käigus selgunud vajadustel ja
välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide saavutamist tõhusal
viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami ja eelarve piiresse.
Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine
algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga
tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju
keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.
Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase
sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid elluviija on riigiasutus ja raamatupidamine
toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijal on tagatud asutusesisesed
täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas.
V Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse AMIF-i perioodi 2021–2027 ja Eesti riigi vahenditest
TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele
täiendavaid kulusid. Käskkirja rakendamisega tulu ei teenita.
VI Käskkirja rakendamine
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025.
VII Käskkirja kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega, kes
nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja
aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning
Kliimaministeerium).
Käskkirja eelnõu kooskõlastati EIS-i eelselt mitteametlikus vormis elluviijaga.
KÄSKKIRI
06.09. 2023 nr 1-3/105
muudetud järgmiste käskkirjadega:
xx.yy.2025 nr 1-3/nn
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
meetme 2.3 "Tugiisikuteenus
rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse
andmise tingimused
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.06.2023–30.06.2029
Elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
Partnerid
Tallinna Linnavalitsus
Rakvere Linnavalitsus
Tartu Linnavalitsus
Jõhvi Vallavalitsus
Aktsiaselts Hoolekandeteenused
(muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn)
Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus
Siseministeerium
2 (11)
1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96
kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme
nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ tulemuste saavutamiseks toetuse
andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.
1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonfondi (edaspidi AMIF) ning Eesti riigi
eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) poliitikaeesmärgiga „aidata kaasa
rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika
rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning
järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad
rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada
ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle
välismõõdet“.
1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada
meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks
ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud, kõigi inimeste vajadustega arvestav,
turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra
analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme uussisserändajate,
sh kolmandatest riikidest pärit isikute vastuvõtusüsteemi parendamiseks või selleks
loodud võimaluste kasutamiseks. TATi tegevused on otseselt seotud Eesti pikaajalise
strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustega 1 „Rahvastik“, 3 „Ühiskond ja võimalused“,
8 „Julgeolek ja turvalisus“. Planeeritud projektidega parandatakse ning edendatakse
rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi Eestis ning tõstetakse Eesti võimekust
toetada suurenenud abivajadusega ja ebasoodsas olukorras olevaid uussisserändajaid.
Selle kaudu edendatakse riigi rahvusvahelist positsiooni ning teenuste vastavust EL
õigusele ja rahvusvahelistele standarditele. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“
näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi
institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse
indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projekti elluviija vastutab, et projektide tegevused
aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.
1.1.3. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (STAK)
alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“
saavutamisele. Vastavalt alaeesmärgile on Eesti kodakondsus-, rände- ja
identiteedihalduspoliitika usaldusväärne, innovaatiline ja inimkeskne, toetades Eesti
arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisuse. STAKis
prognoositakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Eestis pigem kasvab, sh kasvab
haavatavasse gruppi kuuluvate inimeste arv. Seega kasvab ka personaalse rahvusvahelise
kaitse saanute tugiisikuteenuse vajadus, et toetada kõrgendatud abivajadusega kaitse
saajat ja tema pereliikmeid Eestis kohanemisel ja iseseisvumisel KOV tasandil.
1.1.4. TAT toetab ka Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) pädevusse kuuluvate erinevate
poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu ja
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifond.
3 (11)
tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti
sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu
elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste
parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning
mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.
1.1.5. TAT toetab „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ seatud eesmärki muuta Eesti järgmisel
kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Ennekõike toetab TAT
arengukava alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ ning alaeesmärki
„Nutikas rahvastiku arvestus“, mis tagab inimestele lihtsama asjaajamise KOV tasandil.
1.1.6. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035
üldeesmärgi saavutamisele: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis
võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu
edendamist ja üleilmset säästvat arengut.
1.1.7. Riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkidest panustavad TAT tegevused eelkõige
Eesti ühiskonna sidususe suurendamisse.
1.1.8. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi
vahendite kasutamiseks.
1.1.9. Kasutatud lühendid:
IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused
KOV Kohaliku omavalitsuse üksus
KuM Kultuuriministeerium
RR Rahvastikuregister
RVK Rahvusvaheline kaitse
SiM Siseministeerium
SHS Sotsiaalhoolekande seadus
SKA Sotsiaalkindlustusamet
SoM Sotsiaalministeerium
TO Teenuse osutajaVRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
VMS Välismaalaste seadus
(muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn)
2. Toetatavad projektid ja eesmärgid
Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese
märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame
silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning
iseseisvumise toetamist. Eestis on tekkinud eelnevalt nii kohanemis- kui ka
toimetulekuraskused järgmistel sihtgruppidel:
1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja)
2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikest pereliikmed VRKS ja VMS alusel.
TATi toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine
kvalifitseeruvatele sihtgruppidele. Teenusega toetatakse KOV haldusterritooriumile
4 (11)
elama asuvaid ja kaitse saanuid, et inimesed tuleksid toime uues elukeskkonnas ning
saaksid iseseisvalt osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus.
TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel,
mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:
- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;
- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste
valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud
horisontaalseid põhimõtteid, ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete
võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimist ja tagatakse ligipääsetavus.
Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide
saavutamist soolist võrdõiguslikkust,.võrdseid. võimalusi ja ligipääsetavust toetaval
moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks",
millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime
tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse
kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega
ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele
ligipääsetavuse tagamisega füüsilises keskkonnas ning avalikkusele suunatud infos ja
kommunikatsioonis;
- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr
2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud
keskkonnaeesmärgile;
- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.
2.1. Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele
2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu
Toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine punktis 2
kirjeldatud sihtgruppidele teenuseosutaja abil, osutades selleks tugiisikuteenust
süsteemselt ja üle-eestiliselt ning rakendades erinevaid lahenduskäike, sh nt KOV kui
teenuseosutaja, eraldiseisev hanke korras leitav teenuseosutaja ning RVK taotlejate
majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) teenuse vahendusel. Tugiisikuteenus seisneb
RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning suurema iseseisvuse ja
omavastutuse võime arendamiseks. Toetatava tegevusega aidatakse kaasa sihtrühmade
kohanemisele KOV-is ning toetatakse ja nõustatakse KOV-i vajaliku sotsiaalteenuse
tagamisel.
Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS § 75 lõikest 1 tulenevalt Eestis
viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja
tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides
sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17
tähenduses.
5 (11)
Tingituna sihtgruppide päritolust, eluoskustest, erivajadustest ja/või läbielatust võib
kaitse saanu vajada tuge, mis toetaks tema iseseisva toimetulekuvõime saavutamist uues
elukeskkonnas Eestis. Sihtgruppidel puudub sageli sotsiaalne võrgustik ning elu
ülesehitamisega alustatakse nullist. Täiendavalt võib esineda väljakutseid vaimse
tervisega tulenevalt päritoluriigis ja/või rändeteekonnal kogetust.
SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid
ning tagades teenuse üle-eestilist ühtlustamist. TATi raames piloteeritakse teenusele
suunamist tuginedes VRKS ja SHS põhimõtetele, see tähendab suunamist KOV-i ja/või
majutuskeskuse poolt. Toetatava tegevuste kaudu on tagatud nii KOV-i kui ka
majutuskeskusesse elama asuvatele kaitse saanutele personaalne tugi maksimaalselt 12
kuud alates kaitse saamisest.
Projekti raames on plaanitud piloteerida tugiisikuteenuse korraldamiseks järgmisi
lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus, kuna
sihtrühmad võivad asuda väga erinevates Eesti piirkondades:
1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id,
kuhu on elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust
korraldada. Sellest lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere
linn ja Jõhvi vald. Partner KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute
töökohtade töötasu katmine.
2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud
teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti
partneriks. KOV tagab juhtumikorralduse.
3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja
Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025.
aastast läbi RVK majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras RVK
taotlejad ja saajad. Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on projektist
ette nähtud projektijuhi, koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu katmine.
2.1.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on RVK saanutele üle-eestiliselt tagatud nende vajadustest lähtuv
täiendav tugi, mis toetab nende toimetulekut ja kohanemist uues elukeskkonnas.
2.1.3. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühmad on:
1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja)
2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikust pereliige VRKS ja VMS alusel.
2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029.
Projekti elluviija: SKA
Projekti partnerid: Tallinna linn, Rakvere linn, Tartu linn, Jõhvi vald, AS
Hoolekandeteenused.
Kohalikud omavalitsused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026.
AS Hoolekandeteenused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.01.2025–30.06.2029.
6 (11)
Elluviija võib iga partneriga sõlmida kokkuleppe, milles sätestatakse partneri õigused ja
kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, partneri tööjõukulud
jne.);
- teenuste pakkumise kulud (koordinaatorid, tugiisikud, hankekorras valmisolekutasu
jne);
- lähetustes, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud
(sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides
toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse
õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus
esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse,
seminari või konverentsi toimumist;
- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide
koostamine);
- pakutavatele teenustele, kommunikatsioonitegevustele ja teavitamisele, koolitustele
ja koolitusmaterjalidele ligipääsetavuse tagamise kulud.
- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.
(muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn)
3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
4. Tulemused ja näitajad
4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuse tulemusena tagatakse KOVi poolt teenuse vajaduse
hindamise järel RVK ja ajutise kaitse saanutele tugiisikuteenuse saamine.
4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõtühik
Sihttase
2024
Sihttase
2029
Selgitav teave
Tugiisikuteenus
rahvusvahelise
kaitse saajatele
AMIF O.2.3.3 Toetatud
osalejate arv, sh *personaalset
kutsenõustamist saanud
osalejate arv
arv 140 490 Osaleja on füüsiline isik, kes saab
projektist otsest kasu. Käesoleva
näitaja tähenduses on osaleja
kolmanda riigi kodanik, sh
rahvusvahelise kaitse saaja, kes
saab tegevustes osalemise kaudu
tuge ja nõustamist ühiskondliku
aktiivsuse tõstmiseks, paremaks
kohanemiseks jms.
Koguda tuleb osaleja nimi,
isikukood või muu number, e-posti
aadress, sugu ja vanus (<18, 18–
60, >60).
7 (11)
4.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide
näitajate algtase on 0.
(muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn)
5. Projekti eelarve
5.1. TAT eelarve on 1 100 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust
kaasfinantseeringust (25%).
Projekt AMIF
toetus
(EUR)
Riiklik
kaasfinantseering
(EUR)
Kokku (EUR) Kaudsete
kulude
määr (%
otsestest
kuludest)
Tugiisikuteenus rahvusvahelise
kaitse saajatele
825 000 275 000 1 100 000 5%
6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM.
Ülesandeid ei delegeerita.
SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info
struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.
7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.
7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6
nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid
hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest
otsestest kuludest.
7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.
7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on
kirjeldatud punktis 2 projektide all.
7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt
3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.
7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõtühik
Sihttase
2029
Selgitav teave
Tugiisikuteenus
rahvusvahelise
kaitse saajatele
AMIF R.2.9 Nende
osalejate arv, kes
teatasid, et tegevus
aitas nende
integreerumisele
kaasa
arv 289 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt
kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on
osaleja kolmanda riigi kodanik, sh
rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb
projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema
integreerumisele.
Selleks et teha kindlaks, kas tegevus aitas
osaleja integreerumisele kaasa, tuleb igalt
osalejalt küsida tema arvamust peale iga
tegevuse lõppu. Tagasisidelehed on
isikustatud.
8 (11)
8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.
8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on
tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.
8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:
8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti
elluviija ja partneri kuludest;
8.3.2. asutuse riigihangete korra;
8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem
SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist
muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.
8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid
mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.
8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva
dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides
on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM
pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe
esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri xx.yy.2025
käskkirjaga nr 1-3/nn)
8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on
sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate
dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste
maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata,
sealhulgas aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise
valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri
xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn)
8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.
Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud
lõpparuande kinnitamist.
9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
toetuse saajale sätestatud kohustused.
9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse
§-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. (muudetud siseministri xx.yy.2025
käskkirjaga nr 1-3/nn)
9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks
ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;
9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa
kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi
väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib
muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15.
juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel
juhtudel:
- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud
summast;
- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;
9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja
eelarvele;
9 (11)
9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu SiMi
väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi
kinnitamisest; (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn)
9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,
õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne
ürituse toimumist;
9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud
toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid
koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega
ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas
hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks; (muudetud siseministri xx.yy.2025
käskkirjaga nr 1-3/nn)
9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;
9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse
saavutamist.
9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli,
auditisse või hindamisse.
9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat
toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud
juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.
10. Aruandlus
10.1. Elluviija esitab SiMile partneritega kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja
näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse
keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri
ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse
ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse
vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
10.2. Elluviija esitab SiMile partneritega kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja
näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva
jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused
lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva
jooksul tegevuste lõppemisest arvates.
10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne.
10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info
vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab
projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete
põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset
esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea
kõrvaldamist.
10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest.
10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.
10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist.
10 (11)
10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne
projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas
järelaruande.
10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste
kohta.
11. TAT muutmine
11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.
11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise
taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna. (muudetud siseministri xx.yy.2025 käskkirjaga nr 1-3/nn)
11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest
ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.
11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT
muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks.
TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval
nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.
11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik
jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.
11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada
ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.
11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37.
12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, , siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb
projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. (muudetud siseministri xx.yy.2025
käskkirjaga nr 1-3/nn)
13. Vaiete lahendamine
13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide
lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid
teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad
ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide
esitamise regulatsioonile.
13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse
seaduses sätestatud korras.
14. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
siseminister
Lisad:
11 (11)
Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-
leht
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
27.03.2025 nr 14-13.3/80-1
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise
kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused
Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijale teadmiseks
käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud
siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi meetme nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse
andmise tingimused“.
Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseseminister
Lisa 1. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja
Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“
toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu.
Lisa 2. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja
Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“
toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja eelnõu.
Lisa 3. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja
Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“
toetuse andmise tingimused“ muutmine“ lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste
õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ eelnõu.
2 (2)
Lisa 4. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja
Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“
toetuse andmise tingimused“ tervikteksti kavand.
Teadmiseks:
Sotsiaalkindlustusamet
Ave Osman 6125242
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0318 - Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb6953d8-0973-4ccc-bae8-48e33a65fa73 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb6953d8-0973-4ccc-bae8-48e33a65fa73?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main