Siseministeeriumi raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistik ja eelarvestamise kord

Kantsleri käskkirja

„Siseministeeriumi raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistik ja eelarvestamise kord“

LISA 1

Ametisõidukite kasutamise koondaruanne

erisoodustuselt maksude arvestamiseks

Asutus Siseministeerium

Registrikood 70000562

Aasta

Kuu

Sõiduki reg-nr Märge Liiklusregistris (jah/ei)

Sõiduki reg-nr Erisoodustuse hind Erisoodustuse summa

(eurot)

Kokku erisoodustus

Arvestusobjektid

Eelarveüksus

Eelarveliik

Tegevusala

Tuluüksus

Kuluüksus

Sõidukid, mille puhul võimaldatakse sõiduki kasutamist töö-, ameti- või

teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks.

Sõidukid, mille puhul ei võimaldata sõiduki kasutamist töö-, ameti-

või teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks.

Kantsleri käskkirja

„Siseministeeriumi raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistik ja eelarvestamise kord“

LISA 2

SIM-i teenistujatele tehtud kingituste aruanne

erisoodustuselt maksude arvestamiseks

Asutus Siseministeerium

Registrikood 70000562

Aasta

Kuu

Kingituse saaja Kingituse nimetus

Kingituse maksumus koos

käibemaksuga

Kokku erisoodustus

Arvestusobjektid

Eelarveüksus

Eelarveliik

Tegevusala

Tuluüksus

Kuluüksus

Projekt

Ressurss/Kulukoht

Kantsleri käskkirja „Siseministeeriumi raamatupidamisarvestuse protseduurireeglisk ja eelarvestamise kord“

LISA 3

TAOTLUS RIIGILÕIVU TAGASTAMISEKS

RIIGILÕIVU TASUNUD TAOTLEJA ANDMED Isiku ees- ja perekonnanimi / juriidilise isiku nimi Isikukood/registrikood

Kontaktandmed (e-pos aadress ja telefon)

ANDMED ARVELDUSKONTO KOHTA, KUHU SOOVITAKSE RIIGILÕIVU TAGASTAMIST Konto omaniku ees- ja perekonnanimi

Isikukood/registrikood

Panga nimi

Kontonumber (IBAN)

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged

Kuupäev

Taotleja allkiri/allkirjastatud digitaalselt

OTSUS RIIGILÕIVU TAGASTAMISE KOHTA (täidab taotluse vastuvõtja)

Taotluse läbivaatamisega

kaasnenud menetluskulu (RLS §

15 lg 2)

Tagastatav riigilõivu summa Tagastamise alus (RLS § 15 lg 1)

Andmeid kontrollis

Kuupäev Allkiri/digitaalselt allkirjastatud

ANDMED TASUTUD RIIGILÕIVU KOHTA Makstud summa

Makse sooritamise kuupäev

Toimingu nimetus, mille eest riigilõivu maks

Riigilõiv on tasutud (märkida risga)

pangaülekandega Rahandusministeeriumi arvelduskonto

number

Viitenumber

Maksja arvelduskonto number Maksja pank

kaardimaksena

sularahas

Kantsleri käskkirja „Siseministeeriumi

raamatupidamisarvestuse

protseduurireeglistik ja eelarvestamise

kord“

LISA 4

Eelarvestamises kasutatavad terminid

1. Aruandlus on teatud vormis perioodiline või vastavalt vajadusele tekkinud eelarve

täitmise teabe edastamine juhtkonnale ja teistele asjasse puutuvatele isikutele.

2. Eelarve on detailne kava raha kasutamiseks teatud ajaperioodi kohta. Käesoleva korra

kontekstis kantsleri poolt kinnitatud SIM kuluüksuste eelarve.

3. Eelarveaasta on periood 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

4. Eelarveprotsess hõlmab tegevusi alates eelarve planeerimisest kuni eelarve täitmise

aruandluseni.

5. Eelarvejuht on kantsler.

6. EHK – veebipõhine eelarve haldamise keskkond.

7. Juhtkond on kantsler ja asekantslerid.

8. Kulujuhi määratud isik on kulujuhi määratud SIMi teenistuja, kellel on õigus teha

tehinguid määratud projektide või eelarvekontode lõikes ning kooskõlastada määratud

tehingutega seotud kuludokumente.

9. Kuluüksus (Cost Center) on asutuse struktuuriüksus, kelle kulusid mõõdetakse

kuluarvestuses.

10. Kulukoht (Internal Order) on kindla eesmärgiga, määratud vastutajaga ja eraldatud

rahaliste ressurssidega planeeritud pikaajaline tegevus.

11. Piirnumber on maksimaalne lubatud eelarveliste vahendite maht.

12. Püsikulu on kulu, mis tehakse ministeeriumi igapäevaseks tegevuseks eraldatud

vahendite arvel, mille maht aastate lõikes muutub ning millega seotud tegevus on alalise

iseloomuga.

13. Riigi eelarvestrateegia on järgmise eelarveaasta ja kolme sellele järgneva aasta

rahastamiskava.

14. Seire on ühtse metoodika alusel teostatav pidev eelarve täitmise jälgimine.

15. SIM rahastamiskava on riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve võimalustega kooskõlas

olev, reeglina nelja aastane tegevuste rahastamise plaan.

16. Tekkepõhine eelarvestamine on arvestus, kus tulud, kulud, nõuded, kohustused ja

investeeringud planeeritakse perioodil, millal nad peaksid tekkima, sõltumata sellest,

millal nende eest raha laekub või nende eest tasutakse.

17. Ühekordne kulu on kulu, mis tehakse kindlaks eesmärgiks eraldatud vahendi arvel ja

millega seotud tegevus on ajutise iseloomuga.

18. Käesolevas protseduurireeglite lisas nimetamata terminite puhul kehtivad RPSE-ga

sätestatud terminid.

KÄSKKIRI

27.03.2025 nr 1-5/25

Siseministeeriumi

raamatupidamisarvestuse

protseduurireeglistik ja eelarvestamise

kord

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 28 punkti 16 alusel.

1. Siseministeeriumi raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistiku ja eelarvestamise

korra eesmärk ja üldpõhimõtted

Siseministeeriumi (edaspidi SIM) raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistiku ja

eelarvestamise korra eesmärk on selgitada ja täpsustada „Siseministeeriumi valitsemisala

raamatupidamise sise-eeskirja“ (edaspidi RPSE) nõudeid, kirjeldada eelarvestamise

protsessi ning määrata eelarvestamise protsessis osalejate rollid, õigused, kohustused ja

vastutus.

2. Majandustehinguid tõendavate dokumentide menetlemine ja raamatupidajale

esitamise tähtajad

2.1. Kõik dokumendid, mille alusel tehakse raamatupidamiskirjend riigiasutuste ülesesse

ühisesse majandustarkvarasse (edaspidi SAP), edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse

(edaspidi RTK) dokumendihaldussüsteemi (edaspidi Delta), FitekINi arvekeskuse

(edaspidi arvekeskus), riigitöötaja iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) või RTK

meiliaadressi kaudu, et dokumendi liikumist, sellega tehtud toiminguid ja toimingute

tegemise aega oleks võimalik jälgida.

2.2. Raamatupidamise algdokumendid läbivad menetlusringi, kus viimane kooskõlastaja või

tööülesande saaja on RTK, kes sisestab andmed SAP-i ning lisab dokumendi

kooskõlastusse või kinnitusse SAP-i raamatupidamiskirje numbri, kui see ei teki

andmevahetuse käigus automaatselt.

2.3. Ostuarved

2.3.1. SIM-i ostuarve saadab tarnija arvekeskusesse masintöödeldava arvena ehk e-arvena.

SIM-i välispartnerite PDF-vormingus ostuarve saadetakse arvekeskuse

meiliaadressil [email protected] XML-vormingus arve saabub

arvekeskusesse automaatselt.

2.3.2. SIM-i ostuarve seaduslikkust ja õigsust, sh kirjaliku lepingu korral lepingule

vastavust kinnitab kulujuht või kulujuhi määratud isik.

Arve kinnitaja märgib arvekeskuses vajalikud arvestusobjektid (välisvahendite

kasutamisel välisfondi nimetuse ja toetuse koodi), riigihanke korral riigihangete

registris genereeritud riigihanke viitenumbri või lepingu osa viitenumbri ja

2 (8)

üleandmise-vastuvõtmise akti, saatelehe vms dokumendi Deltas registreerimise

numbri, kui kirjalik leping on sõlmitud ja selles on vastava dokumendi esitamine

kohustuslik.

2.3.3. Kulujuht kirjutab arve kommentaariväljale ka kulu sisu selgituse või lisab manusena

selgitava dokumendi, kui:

2.3.3.1. dokumendil kajastatud tehingu majanduslik sisu ei võimalda üheselt aru saada,

mis otstarbel kulu tehti, näiteks arvel on märgitud seminariteenus, kuid puudub

teave, kas see oli SIM-i või tema valitsemisala asutuse ametnikele ja töötajatele

(edaspidi koos teenistujad) korraldatud koolitus või SIM-i teenistujate

töökoosolek, samuti näiteks IT-terminite ja -kauba kodeeringu puhul, mille sisu

ei ole IT-valdkonda mittetundvale inimesele arusaadav;

2.3.3.2. tegemist on vaba aja ürituse või toitlustamisteenuse ostmisega - sellisel juhul

lisatakse osalejate nimekiri või märgitakse osalejate arv ja märgitakse eraldi

SIM-i teenistujate arv.

2.3.3.3. ostetakse kinkimiseks meeneid, suveniire, lilli või muud kaupa - sellisel juhul

lisatakse selgitus kingituse saaja kohta;

2.3.3.4. SIM ürituste, kohtumiste jms tarbeks ostetud kommide, küpsiste jne, SIM

köökidesse ostetud kohvi ja teed, TEKO alal kohvimasina jaoks ostetud kohvi,

piima jm kasutusel on proportsioon: 50% maksustatav kulu ja 50%

mittemaksustatav kulu.

2.3.3.5. kulu hüvitab kolmas isik.

2.3.4. Vara soetamisel lisab rahandusosakond (edaspidi RHO) arve kooskõlastusringi

varaarvestusega tegeleva varahaldusosakonna (edaspidi VHO) töötaja. Välistoetuste

puhul lisatakse kooskõlastusringi vastava toetuse eest vastutav juht (projektijuht), kes

lisab toetuse või projekti tunnuse ja välistoetusest tulenevad erinõuded, sealhulgas

järelevalveperioodi ja sihtotstarbelise kasutusaja pikkus. Varaarvestusega tegeleva

VHO töötaja ülesanne on kajastada tehing varaarvestuse infosüsteemis.

2.4. Majanduskulude aruanded koostab SIM-i teenistuja RTIP-i majanduskulude moodulis.

Ministri, kantsleri ja asekantslerite majanduskulude aruande vormistab vastava teenistuja

abi. Majanduskulude aruande esitaja suunab aruande koos kulu tõendavate dokumentidega

kulujuhile või kulujuhi määratud isikule kinnitamiseks hiljemalt aruandluskuule järgneva

kuu 4. kuupäeval, taotluse kooskõlastab RHO ja täidab RTK. Osakonnajuhatajate

kuluaruanded kinnitab vahetu juht, asekantslerite ja ministri kuluaruanded kinnitab

kantsler ja kantsleri kuluaruande kinnitab minister.

2.5. SIMi mobiilsideteenuste kasutamisel on lubatud teenistus- või tööülesannetega seotud

kõneteenus, andmeside, mobiil-ID kasutamine, parkimine. Teenistujal on kohustus

vajadusel tõendada nimetatud teenuste eesmärgipärast kasutamist. Ministeerium ei hüvita

teenistus- või tööülesannetega mitteseotud kulusid ega lisateenuseid (nt parkimised,

väljapool ELi rahvusvahelise internetipakett, annetused, hääletused, meelelahutusteenused

sh helinate tellimine, hääletused, mängud, jne). Tasuliste mobiilteenuste isiklikuks tarbeks

kasutamisel teavitab teenistuja palgast tasaarvelduse korraldamiseks RHOd

([email protected]) ja VHO-d (e-post [email protected]). Kui

teenistuja on teinud nimetatud kulusid, peab RHO vastavad summad kinni teenistujale

makstavatest tasudest.

2.6. Välistoetuse vahenditest rahastatava teenistuja tööajatabeli koostamise vajadus määratakse

kindlaks vastavalt välistoetuse abikõlblikkuse reeglitele. Tööajatabeli vorm on kehtestatud

Ühendmääruse lisas 1 ning seda tuleb täita vastavalt kehtivatele juhistele ja nõuetele.

Tööajatabel tuleb esitada RTK-le Delta kaudu hiljemalt tööajatabelis kajastatud perioodile

järgneva kuu 25.kuupäevaks.

2.7. Sõiduauto kasutamine

2.7.1. Asutuse ametisõidukite kasutamist reguleerib asutusesisene kord.

3 (8)

2.7.2. Nende sõidukite puhul, mille puhul SIM ei võimalda sõiduki kasutamist töö-, ameti-

või teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks, korraldab VHO Transpordiameti

e-teeninduses asjakohase kinnituse lisamise.

2.7.3. VHO koostab lisas 1 kehtestatud erisoodustusmaksude arvestamiseks ametisõidukite

kasutamise koondaruande Deltas, edastab selle RHO-le kooskõlastamiseks, RHO

lisab erisoodustussummad ja arvestusobjektid ning saadab RTK-le täitmiseks ja

erisoodustusmaksude maksetähtaegadel igakuuliseks tasumiseks. Ametisõidukite

andmete muutumisel on VHO kohustatud esitama uue ametisõidukite kasutamise

koondaruande Deltas.

2.8. Varude arvestus ja kingitused SIM-i teenistujatele

2.8.1. Bilansiväliselt peetakse arvestust soetatud varude ja hinnaliste kingituste üle, mis

väljastatakse ministri käskkirja alusel.

2.8.2. Varude hankimist, hoidmist ja nende üle arvestuse pidamist korraldab VHO.

2.8.3. Kui kingitus soetatakse kindlal eesmärgil, märgib kauba tellinud teenistuja või

finantstöötaja arvele kingituse saaja või kinkimise eesmärgi. Kui koguseliselt rohkem

soetatud hinnaliste kingituste nt käekellade puhul selgub hiljem, et neid kingiti

SIM- i teenistujale, koostab VHO hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäeval

lisas 2 kehtestatud erisoodustusmaksude arvestamise aruande ning edastab selle

kooskõlastamiseks RHO-le ja täitmiseks RTK-le.

2.9. Kuludokumendi paranduskanded

2.9.1. Kui pärast arvekeskuses arve kinnitamist või Deltas dokumendi kooskõlastamist

selgub, et dokumendi kooskõlastusringil kulujuhi lisatud arvestusobjektid ei ole

õiged, valmistab RHO koostöös kulujuhiga paranduskande tegemiseks RTKle

teatise.

3. Välistoetuste ja välistoetuste kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende

laekumist

3.1. Riigieelarvesse planeeritud välistoetuste projektide puhul, mida menetletakse andmekogus

(edaspidi SFOS) ja mille grandi koodid SAP-is algavad numbritega 1–5, esitab RHO

projekti eelarve SAP-is avamiseks taotluse RTK-le.

3.2. Riigieelarvesse planeeritud otselaekuvate välistoetuste projektide puhul, mida ei menetleta

SFOS-s ja mille grandikoodid SAP-is algavad numbriga 9, RHO:

3.2.1. koondab valitsemisala asutustelt eelarve avamiseks taotlused koos vahendite

kasutamise aluseks olevate lepingutega;

3.2.2. hindab eelarve suurust ja põhjendatust. Selleks kontrollib esitatud taotluse kooskõla

sõlmitud välistoetuse lepinguga või Euroopa Komisjoni otsusega, taotluse summa

vastavust projektile (arvestades ka varem saadud ja kasutatud vahendeid), kas projekt

on planeeritud riigieelarvesse, tagastustähtaja olemasolu ja selle realistlikkust;

3.2.3. esitab SIM-i ja tema valitsemisala asutuste välistoetuste projektide eelarve avamise

taotluse RTK-le, teavitades, milliste eelarveklassifikaatori tunnustega ja millises

summas olid need planeeritud riigieelarvesse.

3.3. Riigieelarvesse planeerimata ja aasta jooksul lisandunud välistoetuse projektide puhul,

mida ei menetleta SFOS-s, RHO:

3.3.1. kogub valitsemisala asutustelt eelarve avamiseks taotlused koos vahendite

kasutamise aluseks olevate lepingutega;

3.3.2. hindab eelarve suurust ja põhjendatust. Selleks kontrollib esitatud taotluse kooskõla

sõlmitud välistoetuse lepinguga või Euroopa Komisjoni otsusega, taotluse summa

vastavust projektile (arvestades ka varem saadud ja kasutatud vahendeid), kas projekt

on planeeritud riigieelarvesse, tagastustähtaja olemasolu ja realistlikkust;

3.3.3. esitab SIM-i ja tema valitsemisala asutuste välistoetuste projektide eelarve avamise

taotluse Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) riigieelarve osakonnale, kes

kooskõlastuse andmise järel edastab taotluse RTK-le. RAM teavitab toetuse saajat ja

SIM-i taotluse kooskõlastamata jätmisest ning selle põhjustest.

4 (8)

4. Bilansiväliste varade arvestamise kord

4.1. SIM-is peetakse bilansiväliselt analüütilist arvestust väheväärtuslike varade kohta, mille

kasutusaeg on üle ühe aasta ja mille maksumus on alates 1000 eurost kuni kapitaliseerimise

alammäärani ilma käibemaksuta, välja arvatud hoonetele püsivalt paigaldatavad varad,

näiteks laevalgustid, kliimaseadmed ja vaheseinad. Väheväärtusliku varade arvestuseks

kasutatakse infosüsteemi TIIU.

4.2. Olenemata maksumusest, peetakse SIM-i raamatupidamises bilansivälist arvestust:

4.2.1. Kuremäe kloostrile ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule pikaajalisele

rendile antud hoonete, elumajade ja rajatiste üle;

4.2.2. mobiiltelefonide, tahvelarvutite, sülearvutite, monitoride, televiisorite, alkomeetrite

ja fotoaparaatide üle.

5. Inventeerimine

5.1. SIM-i pikaajalisele rendile antud hooneid, elumajasid ja rajatisi inventeeritakse füüsiliselt

üks kord viie aasta jooksul. Iga-aastane inventuur pikaajalisele rendile antud vara kohta

tehakse rendilepingute inventeerimisega. Hoonestusõigusega koormatud varasid

inventeeritakse iga-aastase hoonestusõiguse seadmise lepingute inventeerimisega.

5.2. Erakorraline inventuur viiakse läbi:

5.2.1. vara eest vastutava isiku vahetumise korral, välja arvatud teenistussuhte ajutise

peatumise korral haiguse või puhkuse ajal, asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise

kuupäeva seisuga;

5.2.2. varguse, röövimise, omastamise ja vara kuritarvitamise kindlakstegemisel

viivitamata nimetatud asjaolu selgumise järjel;

5.2.3. vara riknemise, näiteks üleujutus või põleng, kindlakstegemisel viivitamata

nimetatud asjaolu selgumise järjel.

5.3. Erakorralise inventuuri teeb kantsleri käskkirjaga moodustatud komisjon, välja arvatud

käskkirja punktis 4.2.1 nimetatud juhul. Käskkirjas:

5.3.1. kohustatakse komisjoni tegema inventuur;

5.3.2. määratakse, mis kuupäevaks inventuur tehakse;

5.3.3. määratakse inventuuri tulemuste vormistamise tähtaeg.

5.4. Erialadiplomaadi valduses oleva bilansivälise vara olemi kontrollimiseks saadab

inventuurikomisjon erialadiplomaadile e-posti teel varade nimekirja, mille erialadiplomaat

tagastab allkirjastatult komisjoni nimetatud meiliaadressil.

5.5. Kasutajaõiguste inventuuri teeb digi- ja teabehalduse osakond (DTO), lähtudes

„Siseministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele ja infosüsteemidele

juurdepääsude taotlemise ja haldamise korrast“.

6. Välisteenistusse võtmine

6.1. SIM-i teenistuja välisteenistusse võtmise korraldab personaliosakond (edaspidi PO).

6.2. RTK HR talitus maksab välja palga koos lisatasudega, hüvitise teise riiki tööle asumise

eest ja abikaasatasu.

6.3. RTK FI talitus maksab välja esindustasu ja välislähetustasu.

6.4. Esindustasu makstakse välisteenistusse võtmisel poolteise kuu ametipalga ulatuses.

Esindustasu suurus järgmistel teenistusaastatel sõltub teenistusaasta pikkusest ning

arvutatakse proportsionaalselt teenistuses olemise päevade arvuga.

6.5. RTK maksab välja erialadiplomaadi eluruumi üürimise, sisustamise ja kasutamisega

kaasnevad kulud vastavalt erialadiplomaadi poolt esitatud ja kulujuhi poolt kinnitatud

nõuetele vastavale kuluaruandele.

5 (8)

7. Majanduslepingu vormistamine ja kooskõlastamine

7.1. Majandusleping (edaspidi leping) on leping, millega kaasneb SIM-ile rahaline kohustus,

sealhulgas käsundus- või töövõtuleping, teenuse või ehitustöö tellimise või asjade ostmise

hankeleping, üüri- või kasutusleping, riigieelarvelise toetuse leping ja muu selline.

7.2. Lepingu sõlmimisel lähtutakse SIM-i asjaajamiskorrast ja RPSE-st.

Kui tegemist on väikeostuga, viib lepingueelsed läbirääkimised läbi ja pakkumised võtab

ning lepingu kavandi valmistab ette lepinguga seotud osakond, lähtudes mh SIM

riigihangete läbiviimise korra nõuetest.

7.3. Leping kooskõlastatakse RHO-ga (välja arvatud eraisikuga sõlmitud töövõtu- või

käsunduslepingud) või PO-ga (eraisikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingud), kes

kontrollib kulujuhi kinnitust eelarve piisavuse kohta ning kooskõlastab selle summa

väljamaksmise ning finantsaruannete esitamise korra ja tähtaja.

7.4. Lepingu eelnõu koostaja ehk lepingu algataja vastutab selle eest, et:

7.4.1. tehing on seaduslik ja vajalik;

7.4.2. kokkuleppe sõlmimisel on võimaluse korral lähtutud säästlikkuse põhimõttest;

7.4.3. asja, teenuse või ehitustöö hankimisel on järgitud asjakohaseid õigusakte, sealhulgas

SIM riigihangete läbiviimise korda ja riigihangete seadust;

7.4.4. tehing on eelarvega kooskõlas;

7.4.5. toetuse andmisel on hinnatud riigiabi reeglitest lähtumist ja vajadusel kantud toetus

vähese tähtsusega abi registrisse;

7.4.6. arve esitamise aluseks on asja, teenuse või ehitustöö üleandmise-vastuvõtmise akt,

saateleht, aruanne või muu asjakohane dokument, v.a juhul kui lepingu objektist

lähtuvalt ei ole sellise dokumendi vormistamine kohane (nt lepingus fikseeritud

kuutasu-põhised teenused vmt);

7.4.7. tehingu summale lisandub käibemaks, juhul kui lepingupartner on

käibemaksukohustuslane;

7.5. Lepingus määratakse nimeliselt lepingu täitmise eest vastutav SIM-i teenistuja, kelle

kohustus, kui konkreetses lepingus ei ole määratud teisiti, on:

7.5.1. jälgida lepingu tähtaegset ja nõuetekohast täitmist;

7.5.2. algatada vajaduse korral sanktsiooni rakendamine lepingu tingimuste mittetäitmise

tõttu, sealhulgas aruande mittetähtaegse esitamise tõttu;

7.5.3. kontrollida üleandmise-vastuvõtmise aktil, saatelehel vm asjakohasel dokumendil

kajastatud asja koguse või teenuse mahu, hinna ja muude tingimuste, sh kvaliteedi

vastavust lepingule;

7.5.4. allkirjastada osutatud teenuse või vastuvõetud asja või ehitustöö üleandmise-

vastuvõtmise akt, saateleht või aruanne, millega kinnitatakse teenuse kättesaamist

või kauba vastuvõtmist ning määrata eelarveklassifikaator (sealhulgas eelarveüksus,

eelarve liik, eelarve konto, tegevusala, eelarve objekt, toetus, projekt, kuluüksus ja

ressurss või kulukoht), välja arvatud juhul, kui tunnused määrab muu isik;

7.5.5. kontrollida toetuse aruande vastavust lepingule ja kooskõlastada aruanne.

7.6. Leping vormistatakse ja kooskõlastatakse ning seda säilitatakse SIM-i asjaajamiskorra

järgi.

8. Eelarvestamise kord

8.1. Eelarvestamise põhimõtted

8.1.1. SIM-is planeeritakse tulude ja kulude eelarve detailne jaotus kulujuhtide kaupa

tekkepõhiselt rulluvalt nelja aasta kaupa, kinnitatakse vähemalt järgmise aasta kulude

eelarve võttes arvesse järgmist:

8.1.1.1. tekkepõhises eelarves jäetakse kajastamata mitterahalised tehingud, näiteks

amortisatsioon, allahindlused, ümberhindlused, mitterahalised varade

üleandmised ja vastuvõtmised;

6 (8)

8.1.1.2. tulud ja kulud planeeritakse perioodil, millal tulu või kulu tekib, sõltumata

sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

8.1.2. Eelarvestamises kasutatavad terminid on kirjeldatud lisas 4.

8.2. Eelarvestamise protsessid

8.2.1. SIM-i rahastamiskava ja järgmise aasta eelarve koostamine

8.2.1.1. SIM-i rahastamiskava (edaspidi rahastamiskava) koostatakse järgmise aasta

eelarve planeerimisega samal ajal. Rahastamiskava koostamine tähendab, et

korrigeeritakse kehtivat rahastamiskava järgmisele eelarveaastale järgneva

kolme aasta ulatuses ning lisatakse ühe aasta plaan.

8.2.1.2. SIM eelarve planeeritakse eelarvehaldamise keskkonnas EHK (edaspidi EHK).

8.2.1.3. RHO algatab rahastamiskava ja järgmise eelarveaasta eelarve koostamise,

edastades kulujuhtidele elektroonilisel kujul kantsleri heakskiidetud

lähteülesande koos ajakavaga. Planeerimisvormid avatakse kulujuhile

osakonna eelarve planeerimiseks EHKis.

8.2.1.4. Kuluüksuse eelarve planeerimisel lähtuvad kulujuhid neile seatud

piirnumbritest. RHO poolt EHKis etteantud püsikulude piirnumbrit ületava

summa osas tuleb esitada selgitused. Uute algatustega seotud lisataotlused

esitatakse lisavajaduste kaardil. Kulujuhid kooskõlastavad eelarvetaotluse oma

valdkonna asekantsleriga või kantsleriga ning saadavad selle RHO-le ajakavas

ettenähtud tähtpäevaks.

8.2.1.5. RHO koostab SIM-i järgmise eelarveaasta eelarveprojekti.

8.2.1.6. RHO korraldab vajaduse korral arutelud juhtkonnaga ning ühekordsete kulude

kuluplaanide kaitsmised, kaasates asjassepuutuvad kulujuhid.

8.2.1.7. Koostatud eelarveprojekti täpsustatakse vastavalt järgmise aasta riigieelarve

seaduse eelnõu menetlemisele Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus.

8.2.1.8. Kantsleri heakskiidetud järgmise aasta eelarve jaotuse alusel valmistab RHO

ette eelarve käskkirja koos lisadega ning esitab selle kantslerile kinnitamiseks.

8.2.1.9. Vajaduse korral täpsustatakse rahastamiskava hiljem vastavalt RAM-i esitatud

riigi eelarvestrateegia rahastamiskava lähteülesandele.

8.2.2. Eelarve jaotuse muutmine

8.2.2.1. Eelarvet on võimalik muuta:

8.2.2.1.1. kulujuhi otsusega – talle kinnitatud püsikulude eelarve kuluartiklite

sisemise liigenduse muutmine, välja arvatud tööjõukulud (artiklid 500

ja 506);

8.2.2.1.2. RHO juhataja otsusega – kulujuhtide vaheline püsikulude eelarve

muutmine kuni 5000 euro ulatuses, kantsleri otsusega – üle 5000 euro

ulatuses. Muudatuse vajadust analüüsib ja muutmisettepaneku teeb

kulujuht või RHO koostöös kulujuhiga;

8.2.2.1.3. kantsleri otsusega – kulujuhile kinnitatud ja kulujuhtide vaheline

ühekordsete kulude eelarvete muutmine;

8.2.2.1.4. minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala

vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala

eelarves;

8.2.2.1.5. Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi

valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa;

8.2.2.1.6. riigieelarve seadusega muudetakse seaduses määratud kulude otstarvet.

8.2.2.2. Kulujuhid esitavad RHO-le eelarve muutmise põhjendatud ettepaneku meili

teel eelarveaasta kestel jooksvalt.

8.2.2.3. RHO kogub ja koondab teavet riigieelarve seaduse ja Vabariigi Valitsuse

korralduse muutmise vajaduste kohta.

7 (8)

8.2.2.4. Kulujuhtide esitatud muudatusettepanekute ja kogutud teabe alusel valmistab

RHO ette eelarve muutmise käskkirja koos vajalike lisadega ning esitab selle

Delta kaudu kantslerile kinnitamiseks ja kulujuhtidele teadmiseks.

8.2.2.5. Eelarvet muudetakse vajaduse kohaselt, kuid üldjuhul kuni üks kord kvartalis.

Vabariigi Valitsuse korraldust muudetakse üldises korras neli korda aastas ning

riigieelarve seadust üldjuhul üks kord aastas.

8.2.3. Eelarve kasutamise seire ja aruandlus

8.2.3.1. Kulujuhid ja RHO jälgivad eelarve täitmist planeerimise detailsuses eelarve

haldamise keskkonna EHK kaudu.

8.2.3.2. Kulujuhi ja tema vastutusel oleva valdkonna teenistujate taotlus eelarve

täitmise aruannete nägemiseks ja ettepanekud lisaaruannete koostamiseks

esitatakse RHO-le jooksvalt vajaduse kohaselt.

8.2.3.3. Eelarve täitmise aruannete kasutamiseks on loodud abimaterjal, mis on

kättesaadav siseveebis.

8.2.3.4. RHO edastab eelarve täitmise aruande juhtkonnale, lähtudes kokkulepitud

aruandlusperioodidest või juhtkonna korraldusest.

8.3. Õigused ja kohustused eelarve menetlemisel

8.3.1. Kantsleri õigused ja kohustused

8.3.1.1. Kantsleri õigused on:

8.3.1.1.1. esitada ettepanekuid eelarve jaotamisel, muutmisel ja eelarve täitmise

jälgimisel;

8.3.1.1.2. esitada ettepanekuid eelarve juhtimisega seotud tegevuste tõhususe

suurendamiseks ja riskide maandamiseks.

8.3.1.2. Kantsleri kohustused on:

8.3.1.2.1. kinnitada SIM-i kulujuhtide eelarved;

8.3.1.2.2. tagada SIM-i eelarve täpne ja otstarbekas täitmine ning vahendite

sihipärane kasutamine.

8.3.2. Asekantsleri õigused ja kohustused

8.3.2.1. Asekantsleri õigused on:

8.3.2.1.1. esitada ettepanekuid tema vastutusel oleva valdkonna eelarve

jaotamisel, muutmisel ja eelarve täitmise jälgimisel;

8.3.2.1.2. esitada ettepanekuid eelarve juhtimisega seotud tegevuste tõhususe

suurendamiseks ja riskide maandamiseks.

8.3.2.2. Asekantsleri kohustused on:

8.3.2.2.1. vastutada oma valdkonna strateegiliste dokumentidega kooskõlas oleva

eelarve planeerimise ning otstarbeka täitmise eest;

8.3.2.2.2. lahendada tema vastutusel oleva valdkonna osakonna juhatajate

tasandil tekkivad eelarveküsimused.

8.3.3. Kulujuhi õigused ja kohustused

8.3.3.1. Kulujuhi õigused on:

8.3.3.1.1. teha tehinguid kinnitatud eelarve piires;

8.3.3.1.2. esitada vajaduse korral RHO-le eelarve muudatusettepanekuid ja

lisavajaduste taotlusi;

8.3.3.1.3. teha kinnitatud eelarve püsikulude piires eelarvemuudatusi, kui see ei

mõjuta ega puuduta teiste kulujuhtide eelarvet või tegevusi;

8.3.3.1.4. saada EHK-st ja RHO-st teavet kulude kohta tema vastutusel oleva

eelarve ulatuses;

8.3.3.1.5. delegeerida käskkirja punktides 2.3.2–2.3.3 sätestatud kohustusi SIMi

teenistujale.

8.3.3.2. Kulujuhi kohustused on:

8.3.3.2.1. planeerida valdkonna põhitegevuseks vajalikud ressursid ja

põhitegevusega otseselt seotud kulud, lähtudes ressursside säästlikust

8 (8)

ja sihipärasest kasutamisest, ning muuta selleks vajaduse korral oma

valdkonna tööprotsesse;

8.3.3.2.2. koostada eelarvetaotlus RHO-le ettenähtud tähtpäevaks;

8.3.3.2.3. vastutada kinnitatud eelarve sihtotstarbelise ja tõhusa kasutamise eest;

8.3.3.2.4. teavitada RHO-d eelarve võimaliku ülejäägi tekkimisest;

8.3.3.2.5. anda eelarve täitmises ilmnevate ala- või ületäitmiste kohta selgitusi

juhtkonnale ja RHO-le;

8.3.3.2.6. teostada järelevalvet kulujuhi vastutusel olevate ja sõlmitud

lepingutega võetud kohustuste täitmise üle;

8.3.3.2.7. vastutada ostude kavandamise ning hankeplaani esitamise eest.

9. Rakendussätted Tunnistan kehtetuks kantsleri 3. jaanuari 2023 käskkirja nr 1-5/1 „Siseministeeriumi

raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistik ja eelarvestamise kord“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa 1. Ametisõidukite kasutamise koondaruanne erisoodustustelt maksude arvestamiseks

Lisa 2. SIM-i teenistujatele tehtud kingituste aruanne

Lisa 3. Taotlus riigilõivu tagastamiseks

Lisa 4. Eelarvestamises kasutatavad terminid