Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 4

1.1 2024. aasta olulisemad sündmused .............................................................................. 4

1.2 Tegevused kultuuririkkuse aastal ................................................................................. 5

1.3 Uued tegevused ja teenused ......................................................................................... 5

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärgid ............................................................................... 5

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks ............................................................ 6

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 6

2.1 Juhtimine ..................................................................................................................... 6

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus ......................................................................... 6

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu ................................................................................ 7

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava ........................................................................... 7

2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 7

2.2.1 Raamatukogude projektid .................................................................................... 8

2.3 Personal ....................................................................................................................... 9

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses .................................................... 9

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine .................................................................... 9

2.3.3 Täienduskoolitused ............................................................................................... 9

2.3.4 Tunnustamine ..................................................................................................... 10

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 10

3.1 Hoone ja ruum ........................................................................................................... 10

3.2 Ligipääsetavus ........................................................................................................... 11

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele .............................................. 11

3.2.2 Koduteenindus .................................................................................................... 12

3.2.3 Teenused asutustele ............................................................................................ 13

3.3 Innovatsioon .............................................................................................................. 13

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused ....................................................................................................................... 13

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas ........................................ 14

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus ....................................................................... 15

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 15

4.1 Komplekteerimise põhimõtted .................................................................................. 15

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega ............................................. 16

3

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang

17

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang .................................................... 18

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang....................................... 19

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ....................................................... 19

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust .................................................................. 19

4.8 Inventuurid ja mahakandmised .................................................................................. 19

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 20

5.1 Lugejaküsitlused ........................................................................................................ 20

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused .................................................................... 20

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused ....................................................................... 21

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele

teenustele juurdepääs ........................................................................................................ 21

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes 21

5.3.3 Lugejad ............................................................................................................... 22

5.3.4 Külastused .......................................................................................................... 22

5.3.5 Laenutused ......................................................................................................... 23

5.3.6 MIRKO teenus ................................................................................................... 24

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest ..................................................................................... 24

5.3.8 Infoteenindus, sh infopäringud ........................................................................... 25

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused ........................................................... 25

5.3.10 Tasulised teenused .............................................................................................. 26

5.4 Laste- ja noorteteenindus ........................................................................................... 26

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine .................................................... 27

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused ........ 27

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus ......................................................................... 28

5.5.1 Kasutajakoolitused ............................................................................................. 30

5.5.2 Koostööpartnerid ................................................................................................ 32

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 32

6.1 Väljaannete publitseerimine ...................................................................................... 33

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 34

LISA 1. Laenatud teavikute esikümme aastal 2024 ................................................................. 35

4

1 Aasta lühikokkuvõte

2024. aastal kasutas Tallinna Raamatukogude teenuseid ca 72 300 registreeritud lugejat,

lisanduvad need, kes külastavad või kasutavad teenuseid, mis ei eelda lugejaks registreerimist.

Keskmiselt külastas raamatukogu ca 3200 inimest päevas. Lisaks külastati raamatukogu

rohkem kui 1,2 miljonit korda virtuaalselt. Paberraamatute kojulaenutusi oli rohkem kui

930 000, laenutusi koju kokku koos tagastustähtaegade pikenduste ja e-raamatute laenutustega

ca 1,7 miljonit.

2024. aasta olulised märksõnad olid: iseteeninduslahenduste kasutuselevõtt, IP-põhine

juurdepääs digimeediaväljaannetele, silmusvõimendid vaegkuuljatele abiks raamatukogu

kasutamisel, kaasaegne ja keskkonnahoidlike lahendustega raamatukogubuss, Tallinna

Keskraamatukogu uus bränd ja brändinimi Tallinna Raamatukogud, Kullo Huvikeskuse hoone,

mille katuse all saab olema ka raamatukogu, ehitusprojekti valmimine ja Nõmme

raamatukogule uus võimalik asukoht.

1.1 2024. aasta olulisemad sündmused

2024. aasta oodatuimaks sündmuseks oli iseteeninduslahenduste kasutuselevõtt. 09.01.2024

avati igas linnaosas ühe haruraamatukogu läheduses kasutamiseks 24/7 laenutuskapp ja igas

raamatukogus (sh ka uues raamatukogubussis) iseteenindusautomaat teavikute laenamiseks ja

tagastamiseks. Aasta lõpus paigaldati teenindusruumidesse juba ka targad tagastusriiulid, mida

sai hakata kasutama alates 21.01.2025. Iseteenindusseadmete vahendusel ringles 2024. aastal

rohkem kui 65 000 teavikut ning kasutus aina suureneb.

Kevadest on kõikides haruraamatukogudes IP-põhine juurdepääs Eesti suurimatele

digimeediaväljaannetele (Delfi, Postimees, Õhtuleht, Äripäev). Nii tagab raamatukogu kõigile

info, sh arvamuste paljususe kättesaadavuse ühiskonnaelus osalemiseks ja kaasarääkimiseks.

Suvel said kõik raamatukogud silmusvõimendid, mis muudavad raamatukoguteenused

ligipääsetavamaks vaegkuuljatele. Silmusvõimendit on võimalik kasutada ka uues kaasaegsete

ja keskkonnahoidlike lahendustega raamatukogubussis.

Uut raamatukogubussi tutvustati lugejatele ja kõigile huvilistele 28.11.2024 Vabaduse

väljakul. Nii nagu vana on ka uus raamatukogubuss hübriidlahendus. Seekord toodab buss osa

elektrist päikselistel ilmadel teenuse pakkumiseks päiksepaneelide abil ise, päiksepaneelid on

nii bussi katusel kui ka bussi kodu ehk Pelguranna raamatukogu katusel. Bussil on palju aknaid,

mis aitab tagada looduslikku valgust. Samas on kõikidel bussi akendel, sh katuseakendel, ka

rulood, et liigkuumadel ilmadel pakkuda nii lugejatele kui bussi töötajatele jahutust. Suvisel

ajal on kuumadel ilmadel abiks ka katuselt avanev markiis. Uue raamatukogubussi mootori

kategooriaks on Euro 6. Üritustele sõites annab osalejate lisaruumi bussi väljakäiv osa, st bussi

sein liigub koos riiulitega väljapoole, tehes bussi laiemaks.

Samaaegselt raamatukogubussiga esitleti ka raamatukogu uut brändi ja brändinime Tallinna

Raamatukogud. Uus raamatukogubuss sai Tallinna linnaruumis esimeseks uue brändi

kandjaks. Uue brändi kasutuselevõtu eesmärk on senisest paremini oma infoga inimesteni

5

jõuda. Brändingu juurutamine ja uue visuaalse identiteedi kasutuselevõtt toimub samm-

sammult 2025. aasta jooksul.

Tallinna Huvikeskus Kullo uue hoone ehitusprojekti koostamise käigus anti sisendit

raamatukoguruumide osas (ruumilahendus, inventar, nõrk- ja tugevvool). Hange Kullo

olemasoleva hoone lammutus- ja uue hoone ehitustöödeks koos osalise projekteerimise ja

sisustamisega kuulutati välja oktoobris 2024, hanke võitis AS Merko Ehitus Eesti. Veebruaris

2025 alanud tööd kestavad kuni detsembrini 2026.

2023. aastal alustas Nõmme Põhikool, mille juures tegutseb Nõmme raamatukogu,

ettevalmistusi koolihoone renoveerimisprojekti koostamiseks. Kuna Nõmme Põhikool uues

hoones ei näe enam kohta avalikule raamatukogule, siis Nõmme Linnaosa Valitsus pakkus välja

raamatukogu võimaliku uue asukohana Raudtee 60a kinnistu. 2024. aastal tegeleti

projekteerimistingimuste taotlemisega, projekteerimistingimused väljastati veebruaris 2025.

Projekteerimistingimuste alusel saab ehitada hoone, millel on kolm maapealset korrust ja maa-

alune korrus ning lubatud suurim ehitisealune pind on kuni 500 m².

1.2 Tegevused kultuuririkkuse aastal

Kultuuriline lõimumine ja kultuuririkkus on Tallinnas väga olulised teemad. Tallinna

rahvuskoosseisus olid 01.01.2024 seisuga suurimad rahvastikugrupid eestlased (52 %),

venelased (30,6 %) ja ukrainlased (7,7 %), kellele järgnesid väiksemate osakaaludega

valgevenelased, soomlased jt. Kultuuririkkuse aastal keskendus enamik meie raamatukogu

tavapäraseid ettevõtmisi (lugemisprogrammid, üritustesarjad, raamatukogutunnid jne)

erinevate kultuuride tutvustamisele. Rõhk oli eesti kultuuri tutvustamisel muukeelsele

elanikkonnale, rohkelt toimus ka Ukraina kultuuriga seotud üritusi. Hulgaliselt tegevusi

pakuti Tallinna rahvuskultuuride päevade raames 14.-24. septembril 2024.

1.3 Uued tegevused ja teenused

Aasta algul avasime uued iseteeninduslahendused: raamatukogude juures paiknevad 24/7

laenutuskapid loovad võimaluse laenata ettetellitud raamatuid mistahes ajal ning

raamatukogude teenindussaalides olevad iseteenindusautomaadid võimaldavad

raamatukoguhoidja vahenduseta raamatute laenamist ja tagastamist. Mõlemad lahendused

pakuvad lugejatele paremat ajaplaneerimist raamatukogu teenuste kasutamisel.

Kevadest saavad lugejad lugeda oma koduraamatukogus kõikide Eesti suuremate

digimeediaväljaannete sisu. Antud lahendus aitab vähendada ühiskonnas infolõhet. Suvel said

kõik raamatukogud silmusvõimendid. Nii tunnevad vaegkuuljad end raamatukogu külastades

enesekindlamalt.

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärgid

2024. aasta lõpuks olid raamatukogu kõik teenindusüksused plaanitult läinud üle RFID-

põhisele iseteenindusele. Ainsad iseteeninduse terviklahenduse komponendid, mille

seadistamine ja paigaldamine venis, olid targad tagastusriiulid, mis võeti kasutusele 2025. aasta

jaanuaris.

6

1. juulil 2024. a lõpetati enam kui 12 aastat e-raamatute laenutusteenust pakkunud Tallinna

Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU tegevus. Raamatukogu keskendus e-teavikute

komplekteerimisel plaanikohaselt e-teavikute komplekteerimisele e-raamatukogus OverDrive.

Võrreldes aastaga 2023 tõusis e-raamatukogus OverDrive laenutuste arv 63,8%.

Õnnestus uue raamatukogubussi hange, kaasaegsete lahendustega buss teenindab lugejaid

alates 2024. aasta detsembrist.

Pirita raamatukogu juurde plaaniti luua 2024. aasta lõpuks iseteenindusraamatukogu lahendus,

st et raamatukogu saaks kasutada ka teatud kellaaegadel siis, kui raamatukogu personal ei ole

kohapeal. Hanke ebaõnnestumise tõttu lükkus lahenduse hankimine 2025. aastasse.

2024. aastal plaaniti hankida raamatukogule uus veebileht. Tehnilise kirjelduse koostamisega

alustati juba 2023. aasta lõpus, aga hanke keerukuse ja paljude osapoolte kooskõlastamise

vajaduse tõttu lükkus hanke väljakuulutamine 2024. aasta lõppu. Hanke tulemused selgusid

2025. aasta veebruaris ja veebilehe arendus toimub 2025. aasta jooksul.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

11.04 – 24.04.2024 korraldas Eesti kultuuriministeerium koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga

üle-eestilise rahvaraamatukogude lugejatele suunatud rahuloluküsitluse. Tegemist on uue

kultuuriministeeriumi tulemusmõõdikuga. Küsimustikule vastas kokku 316 lugejat,

rahuloluindeks oli 9,6. Vastanutest 80,7% hindasid rahulolu raamatukoguteenusega kõige

kõrgema hindega ehk 10ga ja 9,2% hindega 9.

2 Juhtimine ja personal

Tallinn 1.

Elanike

arv

2.1 Registri-

koodiga

raamatu-

kogude arv

2.2 Kesk-

raamatu-

kogude arv

2.3 Haru-

raamatu-

kogude arv

2.4 Ränd-

raamatu-

kogude arv.

Raamatu-

kogubuss

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenindus-

punktide arv

2023 458657 1 1 17 1 19 1 (Liivalaia 40)

2024 461900 1 1 17 1 19 1 (Liivalaia 40)

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Võrreldes aastaga 2023 muudatusi raamatukoguvõrgus ei tehtud. Küll aga loodi 2024. aastal

raamatukogule uus bränd ja võeti kasutusele brändinimi Tallinna Raamatukogud. Kahele

hoonele, mida varem nimetati koondnimega Keskraamatukogu, anti oma nimi ehk moodustati

uued struktuuriüksused - Tallinna Südalinna raamatukogu (keskraamatukogu funktsiooniga

7

haruraamatukogu aadressil Estonia pst 8) ja Tallinna Liivalaia raamatukogu (varasem

keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond (teeninduspunkt) aadressil Liivalaia 40).

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Tallinna Raamatukogudel on kaks nõukogu – kogude kujundamise nõukogu ja

töökeskkonnanõukogu. Kogude kujundamise nõukogu pädevusse kuulub raamatukogu kogu

komplekteerimise arengusuundade seadmine, komplekteerimistegevuse, sh kogude sisu

hindamine, ettepanekute tegemine mh perioodika komplekteerimiseks ja teavikute

järelkomplekteerimiseks ning kogust kustutamiseks. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja

töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse raamatukogu töötervishoiu ja tööohutusega

seotud küsimusi.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

2025. aastal vaadatakse üle ja kaasajastatakse arengukava aastani 2035 ning jätkatakse

raamatukogu uue ühtse visuaalse identiteedi ja brändi juurutamist.

2.2 Eelarve

Põhieelarve Seisuga

31.12.23 €

Seisuga

31.12.24 €

Muutus %

Eelarve kokku 5 393 993 5 436 013 0,8%

Tööjõukulu* 3 583 734 3 664 309 2,2%

Komplekteerimiskulu 918 332 936 140 1,9%

sh KOV-lt 497 055 509 508 2,5%

sh riigilt 407 115 408 584 0,4%

sh KuM-ilt 407 115 408 584

Investeeringukulu** 687 024 2 242 851 226,5%

sh KOV-ilt 687 024 2 219 259 223%

sh riigilt 0 23 592

sh KuM-ilt 0 23 592

Infotehnoloogiakulu 512 428 563 088 9,8%

*Tööjõukulu koosneb palkadest, preemiatest, hüvitistest ja muudest rahalistest väljamaksetest

personalile koos sinna juurde kuuluvate maksudega.

**Investeeringukulu alla kuuluvad kulud sõltuvad KOV-ist ja tema investeeringuid

reguleerivatest dokumentidest.

Omatuluna laekus lugejate võlgnevustest kokku 79 787 €, tasuliste teenuste eest 17 549 €.

Raamatukogule mittevajalikke teavikuid müüdi 20 624 € eest, laekunud tulu kasutati uute

teavikute ostmiseks.

8

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse

allikas

Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti üld-

maksumus

Staatus

(lõpetatud,

käimas-

olev vms)

Kirjanduslike

kohtumisürituste sari

lastele ja noortele „Mis

uudist, raamatukogu?“

Eesti

Kultuur-

kapital

20.08.2023-

31.07.2024

2850 € 3216 € Lõppenud,

2024. a

toetusest

kasutatud

1650 €.

Eesti kirjanduse

tutvustamine ja

autoritega kohtumiste

korraldamine

Eesti

Kultuur-

kapital

02.01.2024-

08.01.2025

9900 € 11 150 € Lõppenud,

toetus

kasutatud

täies

mahus.

Kirjanduslike

kohtumisürituste sari

lastele ja noortele „Mis

uudist, raamatukogu?“

Eesti

Kultuur-

kapital

01.09.2024-

11.07.2025

4940 € 5514 € Jätkub

2025. 2024.

a toetusest

kasutatud

2060 €.

Raamatust taldrikule:

kokkame koos!

ERÜ 01.08.2024-

30.10.2024

1000 € 1100 € Lõppenud,

toetus

kasutatud

täies

mahus.

Tallinna

Keskraamatukogu

ligipääsetavuse

suurendamine

silmusvõimendite ja

iseteeninduslahenduste

abil

KuM 01.03.2024-

31.12.2025

49 380 € 09 761 € Jätkub

2025. 2024.

a toetusest

kasutatud

23 592 €.

Projekti “Tallinna Keskraamatukogu ligipääsetavuse suurendamine silmusvõimendite ja

iseteeninduslahenduste abil” eesmärgiks on suurendada Tallinna Raamatukogude teenuste

ligipääsetavust, hankides teenindusruumidesse, koolitusklassidesse ja saalidesse vaegkuuljatele

vajalikud silmusvõimendid ja mikrofonid ning prototüüpides Pirita haruraamatukogus ilma

töötajateta avatud iseteenindusraamatukogu, et teha raamatukogu põhiteenused kättesaadavaks

ka lugejatele, kellele raamatukogu lahtiolekuajad ei sobi.

2024. aastal õnnestus ellu viia projekti esimene pool, silmusvõimendite paigaldamine.

Iseteenindusraamatukogu hange 2024. aastal ebaõnnestus, uus hange on kavandatud aastasse

2025.

2024. aasta novembris esitati rahvaraamatukogude arendusprojektide taotlusvooru taotlus

“Miniraamatukogud Tallinna elanike liikumisteedel”. Projektiga plaanime luua tallinlastele

võimaluse laenata raamatuid nende liikumisteedel asuvatest iseteeninduslikest

miniraamatukogudest, muutes sellega raamatukogu nähtavamaks ja ligipääsetavamaks. Esialgu

on plaanis avada miniraamatukogud kolmes erinevas avalikus ruumis, et teenust enne

9

võimalikku laiendamist prototüüpida. Taotlus rahuldati täies mahus (33 100 eurot) ja

miniraamatukogude hange on kavandatud 2025. aastasse.

Kultuurkapitali toetused võimaldasid raamatukogul korraldada erinevatele sihtrühmadele

kirjandusega seotud üritusi ning maksta kirjanikele jt esinejatele motiveerivat tasu.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

163 139,43

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Kõige olulisem struktuurimuudatus on seotud raamatukogu infotehnoloogia haldamise

üleminemisega Tallinna linna Strateegiakeskuse digiteenistuse haldusesse alates 01.01.2024,

millega kaasnes infotehnoloogia osakonna koosseisu vähenemine kahe IT-spetsialisti võrra.

Seoses teeninduse ümberkorraldustega vähenes Pelguranna raamatukogu töötajate koosseis ühe

osalise tööajaga raamatukoguhoidja ametikoha võrra ja Sõle raamatukogu töötajate koosseis

suurenes ühe osalise tööajaga raamatukoguhoidja ametikoha võrra.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

2024. aastal sai raamatukoguhoidja kutsetunnistuse üks töötaja ning bakalaureusekraadi Tartu

Ülikoolis omandas samuti üks töötaja.

2.3.3 Täienduskoolitused

2024. aastal osalesid raamatukogu töötajad kokku 179 koolitusel, millest 31 olid kohaliku

omavalitsuse korraldatud koolitused kõigile linna asutuste töötajatele sh raamatukogu

töötajatele. Aasta jooksul oli 1128 koolitusel osalust. Läbitud koolituste maht oli 1623

akadeemilist tundi.

Traditsiooniliselt on üheks koolituste valdkonnaks kirjandusalased teadmised sh uudis-, laste-

ja noortekirjandus. Raamatukoguhoidja on ühiskonnas läbi aegade olnud hinnatud kirjanduse

soovitaja, seda võimaldab kirjandusteemaliste koolituste läbimine tõsta ja hoida. Koolituste

fookus oli ka meediapädevuse, digioskuste, LAK-õppe oskuste, brändingu ja

kommunikatsiooni teadmiste ja oskuste arendamisel. Digioskuste ja meediapädevuse

koolitused aitavad kaasa elanikkonna digi- ja küberturvalisuse teadmiste arendamisele sh

digilõhe vähendamisele. LAK-õppe meetodi kasutamisel raamatukogutundide läbiviimsel on

raamatukogu toeks õpetajatele ja õpilastele eestikeelsele õppele üleminekul ning toetab

riigikeele oskuse arendamist täiskasvanutel.

1. novembril toimus Aleksander Sibula 140. sünniaastapäevale pühendatud

raamatukoguhoidjate erialapäev “Kultuuri kaudu kogukonda: raamatukogude roll ja

võimalused erivajadustega inimeste kaasamisel”. Erialapäeva ettevalmistamisesse ja

10

läbiviimisesse olid kaasatud koostööpartneritena AS Hoolekandeteenused, Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Tallinna Tugikeskus „Juks“. Erialapäeva kanti üle ka otse-

eetris.

2.3.4 Tunnustamine

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia sai Südalinna raamatukogu eestikeelse

kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa, kes hoiab kõrgel raamatukoguhoidja kui lugeja

nõustaja kuvandit ja inspireerib täiskasvanud inimesi lugema.

2024. aastal pälvis Tallinna Raamatukogude aastapreemia töötlusosakonna e-raamatukogu

peaspetsialist Andrea Ruud. Parima noortetööga sturktuuriüksuse preemia sai Sõle

raamatukogu, parima lastetööga struktuuriüksuse preema pälvis Kännukuke raamatukogu.

2024. aastal said kolleegipreemia järgmised töötajad: hea koostööpartner – Südalinna

raamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna lastetöö peaspetsialist Merle Tanilsoo, ideede

generaator – Sääse raamatukogu juhataja Marina Mitina, tubli uustulnuk – Südalinna

raamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Ellika Eero, tubli

noortöötaja – Laagna raamatukogu raamatukoguhoidja Ingrid Tamm, usin töömesilane –

Kadrioru raamatukogu juhataja Kaidi Teppor-Roomet, vapper raamatukoguhoidja – Südalinna

raamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa, IT-tark – Tallinna

Raamatukogude töötlusosakonna raamatukogu- ja iseteenindussüsteemi peaspetsialist Kristina

Rood, majahaldjas – majandusosakonna koristaja Galina Ferapontova, kindel tugi –

majandusosakonna autojuht-ekspediitor Vassili Bõtka, usin mesilaspere – Tondi raamatukogu.

2024. aastal anti välja eri-tunnustus RFID guru avalike suhete osakonna arendusprojektide

juhile Laura Vunkile.

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Raamatukogud paiknevad üle linna 19 hoones, üldpinnaga 14 351 m² (2023. aastal 14 391 m²),

neist neli hoonet on Tallinna Keskraamatukogu bilansis (Südalinna raamatukogu, Pääsküla

raamatukogu, Kännukuke raamatukogu (sh töötlusosakond) ja Pelguranna raamatukogu)

üldpinnaga 6942 m².

2024. aasta suvel lõppes MTÜ TEEVIIT EUROKOOL ning Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti

vahel sõlmitud üürileping ning erakooli kasutuses olnud ruumid Vilde tee 72a (793 m²) anti

kasutamiseks raamatukogule. Erakooliga üürilepingu lõppemine andis võimaluse kasutada I

korruse ruume töötlus- ja majandusosakonna vajadusteks. Sügisel toimus nendes ruumides

remont ning töötlusosakond kolis novembri lõpus välja Liivalaia 40 asuvatest ruumidest (999,6

m² sh Liivalaia raamatukogu kasutuses olnud ürituste saal), mis läksid tagasi ruumide

omanikule Tallinna Kesklinna Valitsusele. Samuti lõppes suvel AILENDER GROUP OÜ

(Mauruse pubi) üürileping aadressil Estonia pst 8 (167,3 m²). Nii endised pubi kui erakooli

kasutuses olnud II korruse ruumid on planeeritud vastavalt Südalinna ja Kännukuke

raamatukogude kasutusse. Projekteerimise hanked viiakse läbi 2025. aastal.

11

Paepealse raamatukogu ruumide üürimiseks samas asukohas sõlmiti uus leping kuni aastani

2029.

Hoonete ja ruumide majandamiseks kulus 2024. aastal 422 844 € ilma km-ta (2023. aastal

439 760 € ilma km-ta). Kulude vähenemine oli seotud eelkõige elektrihindade odavnemisega,

raamatukogu enda päikesejaamade kasutuselevõtuga ning väiksemate küttekuludega.

2024. aasta teostati Südalinna raamatukogu fassaadi täielik renoveerimine.

Suuremamahulisteks töödeks kasutati lisaks täiendavaid eraldisi Tallinna Kultuuri- ja

Spordiametilt summas 178 776 € (sh km), millest tasuti Pelguranna (71 452 €) ja Südalinna

(56 779 €) raamatukogude ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja töötlusosakonna uute

ruumide remondi (50 545 €) eest. Raamatukogu tegevuseelarvest vahetati Pelguranna

raamatukogu garaaži uks, I korruse valgustid LED-valgustite vastu ning muudeti nii

Pelguranna kui Männiku raamatukogude peauksed automaatselt avanevaks. Tallinna Sotsiaal-

ja Tervishoiuamet toetas ligipääsetavuse fondist Pelguranna raamatukogu välistrepi

ümberehitust liikumispuudega inimeste vajadustele vastavaks summas 11 331,00 € (sh km).

2024. aastal kasutati inventari soetamiseks 27 651 € ilma km-ta (2023. aastal 22 980 € ilma km-

ta). Lisaks eraldas Kultuuri- ja Spordiamet Paepealse raamatukogu uue inventari hankimiseks

35 929 € (sh km), mille eest hangiti kahekohaline vaikuseboks, uued ajakirjakapid, lauasirmid,

raamatuväljapanekualused, diivanid, legosein ning lastelauad ja -toolid.

Tööriistalaekasse uute tööriistade ostmiseks saadi Tallinna linna õppeaedade taotlusvoorust

2999 € (sh km).

Augustis lõppes autojuht-ekspediitori kasutuses oleva kaubiku liisinguleping ning raamatukogu

ostis liisinguesemeks olnud Mercedes-Menz Sprinter kaubiku välja. Uus raamatukogubuss

valmis novembri lõpuks.

Tallinna Linnavaraamet paigaldas 2023. aasta suvel päikesepaneelid Pelguranna, Sõle ja

Pääsküla raamatukogu katustele. Linnavarametil oli plaanis järgmisena paigaldada paneelid

Kännukuke raamatukogu katusele, kuid kahjuks ei saanud see 2024. aastal teoks. 2025. aastal

viiakse läbi Vilde tee 72 hoone (Kännukuke raamatukogu) projekteerimise hange ning

ehitustöödega loodetakse alustada 2026. aastal. Sellega seoses on plaanis ka ulatuslikum katuse

remont ning peale seda paigaldada katusele päikesepaneelid.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

Jah, korraldatud

tsentraalselt

Raamatukogu kodulehel www.keskraamatukogu.ee

(www.tallinnaraamatukogud.ee) on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

Jah

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised Ei

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust Jah, korraldatud

tsentraalselt

12

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

7

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvalise abita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

8

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 1 (arvestades

auditis toodud

puuduseid)

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

5

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

19

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 19

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 19

2023. aastal läbiviidud ligipääsetavuse audit kaardistas kõigi Tallinna Raamatukogude hoonete

kitsaskohad liikumis-, kuulmis- ja nägemispuude seisukohast. Raamatukogu tegeleb auditile

tuginedes ligipääsetavuse parandamisega vastavalt võimalustele. Parenduste tegemist

raskendab see, et paljudel juhtudel ei kuulu raamatukoguhooned raamatukogule ja samuti ei ole

ümbritsev territoorium raamatukogu oma.

Nägemispuudega inimeste juhttee lahendati 2024. aastal kaheksas haruraamatukogus ja

raamatukogubussis porivaipadega. Ülejäänud haruraamatukogudesse paigaldatakse võimalusel

sissepääsust kuni teenindusletini taktiilne juhttee.

2025. aastal saavad II korrusele juurdepääsu tagamiseks lifti Sõle ja Paepealse raamatukogud,

sh esimese rahastus tuleb Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti investeeringute fondist, teise

paigaldab hoone omanik. Ühtlasi saab Paepealse raamatukogu 2025. aastal ka nõuetekohase

invatualeti.

2024. aasta suvel varustati kõikide Tallinna Raamatukogude teenindussaalid, suuremad

üritustesaalid ja koolitusklassid silmusvõimenditega, mis võimaldavad vaegkuuljate paremat

teenindamist ning saada neil varasemast paremini osa koolitustest ja kultuurisündmustest.

Lisaks saab raamatukogudes kohapeal kasutada individuaalseid silmusvõimendeid, mis

abistavad vaegkuuljaid arvuti kasutamisel.

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Teavikute laenutus 1089 99

Kasutajakoolitus 17 17

Digipädevuste alane nõustamine 5 5

Telefoniseltsing 220 20

2024. aastal oli Tallinna Raamatukogudel kokku 99 koduteeninduse lugejat (2023. aastal 97),

kes laenasid kokku 6638 teavikut (375 laenutust rohkem kui 2023. aastal). Lugeda sooviti

13

põhiliselt uuemat ilukirjandust või lihtsalt midagi kerget ja meeleolukat. Kasutajakoolitused

toimusid 2024. aastal just uutele teenuse kasutajatele. Lisaks koduteeninduse võimalustele

tutvustati neile, kes seda soovisid, ka e-raamatukogusid ja e-kataloogi ESTER. Koduteeninduse

lugejad on kodused ja suhtlemisvõimalusi on neil väga vähe. Nii pakuti umbes 20 lugejale ka

nö telefoniseltsingut, kus räägiti kirjandusest ja igapäevaelust, vastati küsimustele ja otsiti neile

vajalikku infot.

3.2.3 Teenused asutustele

Teenused asutustele Laenutatud teavikute arv Osavõtjate

arv

„Miti“ rändkoguteenus

lasteaedadele

Laenutatud teavikute arv kokku 27 372. Igas

lasteaias käiakse vähemalt kaks korda aastas;

kordade osas eraldi statistikat ei koguta.

101

Rändkoguteenus

teistele asutustele

Laenutatud teavikute arv kokku 638; kordade osas

eraldi statistikat ei koguta.

7

2017. aastal alustatud lasteaedadele suunatud rändkoguteenuse „Mesilane Miti raamatutaru

lasteaias“ pakkumine jätkus ka 2024. aastal. Teenuse raames komplekteeritakse ja viiakse

lasteaiarühmadele laenuks kaste lasteraamatutega ning korraldatakse ka nende tagasitoomine

raamatukokku. 2024. aastal kasutasid rändkoguteenust 101 (2023. aastal 98)

munitsipaallasteaeda.

Teiste asutuste rändkoguteenuse peamised kasutajad 2024. aastal olid Tallinna Laste

Turvakeskus, Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing, Kaitseväe Peastaap, Pihlakodu.

Asutusi, kellele Tallinna Raamatukogud mitmesuguseid teenuseid pakuvad (peamiselt

raamatukogutundide ja muude koolituste ning ürituste näol, aga ka tasuliste teenuste näol nagu

näiteks ruumide rent), on väga palju. Täpset statistikat kõigile asutustele osutavate teenuste ja

osutamise kordade kohta ei arvestata.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised / infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem Sierra 19

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 8

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

8

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 19

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (iseteenindus

väljaspool töötajate tööaega)

0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta / individuaaltööruumi 19

14

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi / koolitusklassi /

tegelustuba

19

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (õppearvutid õppimiseks, koosolekuteks, lähedastega

suhtlemiseks)

19

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 19

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 19

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 19

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

19

Raamatukogus saab värviliselt printida 14

Lisakuvar, klaviatuur ja hiir sülearvutile 19

Tahvelarvuti 5

Graafikalaud 2

Akupank 19

Innovatsioonilabor 3D-printeri, virtuaalreaalsusprillide jms 1

Fotostuudio hübriidkaameraga 1

Mälulabor filmi-, foto- ja dokumendiskanneriga 1

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

2024. aastal jätkati iseteeninduse terviklahenduse juurutamist, aasta lõpuks lõppesid kõik RFID

kiipide ja vöötkoodi konverteerimise tööd.

9. jaanuaril avati lugejatele kaheksa haruraamatukogu (Südalinna, Liivalaia, Kännukuke,

Laagna, Pelguranna, Pirita, Pääsküla ja Väike-Õismäe raamatukogu) juures välitingimustes

paiknevad laenutuskapid, mis lõid lugejate jaoks võimaluse laenata ettetellitud raamatuid

mistahes ajal. Samades raamatukogudes avati ka esimesed teenindussaalides paiknevad

iseteenindusautomaadid, mille abil saavad lugejad ise mugavalt teavikuid laenata ja tagastada.

Ülejäänud haruraamatukogud said RFID-põhised raamatukoguhoidja töökohad ja

iseteenindusautomaadid suvel.

Oktoobris saabus Südalinna raamatukokku testimiseks esimene tark tagastusriiul, mis

võimaldab kiiret teavikute tagastust need lihtsalt riiulisse asetades. 21.01.2025 võeti targad

tagastusriiulid kasutusele kõikides haruraamatukogudes.

Kultuuriministeeriumi kiirendi taotlusvoorust sai rahastuse Pirita iseteenindusraamatukogu

terviklahendus. Ettevalmistused hankeks algasid märtsikuus, kuid esimene hange ebaõnnestus

– hoolimata eelnenud turu-uuringust saime ühe liiga kalli pakkumuse ja teine ei vastanud

tehnilisele kirjeldusele. Uus hange on plaanis läbi viia 2025. aastal. Alustati ettevalmistusi ka

miniraamatukogude projektiks (iseteeninduslikud raamatukapid avalikes ruumides), viies

novembris läbi vastava turu-uuringu.

15

2024. aastal viidi läbi teenuste tutvustamiseks suunatud ekraanide hange, mille tulemusena

saavad raamatukogud plakatite ja video kuvamiseks 17 keskselt hallatavat ekraani. Tänu sellele

ei ole vaja enam nii palju paberplakateid printida ja transportida haruraamatukogudesse.

Pääsküla raamatukogu sai vana mustvalge kontorikombaini asemele uue A3 värvilise.

Rahvastikuregistri päringute tegemiseks loobuti MISP2 lahendusest ja hakati kasutama eesti.ee

võimalust elukohaandmete päringute tegemiseks.

Tallinna linna digiteenistus vahetas IT tsentraliseerimise käigus välja hulga tööarvuteid ja

osadel töötajatel on tööarvutiks nüüd sülearvuti, mida on võimalik kasutada ka kaugkontoris.

Väike asi, aga suure mõjuga: töötlusosakonna kleebiseprinterile soetati lisaks kleebistekerija,

mis kerib automaatselt kleebised rulli ning lihtsustab sellega oluliselt töötlusosakonna töötajate

tööd.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

2024. aastal logiti Tallinna Raamatukogude lugejate poolt Minu ESTERisse 204 424 korda

(2023. aastal 216 664 korda).

Kuna iseteenindusseadmete paigaldamine ja avamine toimus 2024. aasta jooksul etapiviisiliselt,

siis ühtset ja aasta lõikes analüüsitavat statistikat nende kohta veel ei ole. 2024. aasta jooksul

ringles iseteenindusseadmete vahendusel 65 775 teavikut, sh teostati 29 667 laenutust ja 36 108

tagastust.

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Tallinna Raamatukogud juhinduvad komplekteerimisel rahvaraamatukogude töökorralduse

juhendist, kultuuriministri 09. jaanuari 2015.a määrusest nr 1 „Rahvaraamatukogudele

riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ ning raamatukogu direktori

27. oktoobri 2023.a käskkirjast nr 1-2/35 „Teavikute komplekteerimine“, mis on avaldatud ka

raamatukogu veebilehel.

2024. aastal jätkuvalt Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu Venemaalt pärit

raamatuid ja perioodikat Tallinna Raamatukogudesse ei tellitud. Raamatukogu püüdis leida

võimalusi venekeelse raamatu tellimiseks väljastpoolt Venemaad (Euroopa Liit, ÜK, USA,

Kanada jne), kuid kahjuks oli valik jätkuvalt väike. 2023. aasta teises pooles alustas tegevust

kirjastus Freedom Letters, kus antakse välja raamatuid, mis Venemaal ilmuda ei saaks. 2024.

aastal telliti Freedom Letters poolt välja antud venekeelsed trükiseid Tallinna

Raamatukogudesse 16 nimetust.

Seoses e-raamatukogu ELLU sulgemisega 1. juulil 2024 lõpetati e-raamatukokku e-raamatute

tellimine.

Komplekteerimispõhimõtteid uuendatakse vajaduspõhiselt, soovituse selleks annab kogude

kujundamise nõukogu.

16

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

2024. aasta lõpuks oli Tallinna Raamatukogude kogudes kokku 805 210 raamatut, 15 152

auvist, 437 elektroonilist teavikut, 4535 muud teavikut, 9584 e-raamatut, 3033 arvutivõrgus

olevat audioraamatut, 126 e-nooti, 4790 ajakirja aastakäiku ning 5726 e-jadaväljaande

nimetust.

Ilu- ja lastekirjandus moodustas raamatute ja nootide eksemplaarsusest 62,8% ja

teadmiskirjandus 37,2%. 64,3% Tallinna Raamatukogude raamatutest ja nootidest olid

eestikeelsed ja 35,7% võõrkeelsed. E-raamatute (sh e-audioraamatute) puhul oli ilukirjanduse

osakaal 59% ja teadmiskirjanduse osakaal 41% eksemplaridest. Eestikeelseid e-raamatuid oli

21%, muukeelseid (v.a vene keel) 71% ja venekeelseid 8% eksemplaridest.

Tallinna Raamatukogudes oli füüsiliste teavikute (raamatud, noodid, auvised, elektroonilised

teavikud, muud teavikud, ajakirjade aastakäigud) ringlus 2024. aastal 1,9. E-raamatukogude

teavikute (e-raamatud, e-audioraamatud, e-ajakirjad) ringlus kokku oli 4,8. E-raamatute ringlus

oli 2,4 ja audioraamatute ringlus 10,7. Kõikide kogude ringlus kokku oli 2,0, mis on

rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise mudeli järgi eeskujulik tase (eeskujulik tase

algab ringlusest 1,2).

Suurima ringlusega teenindusüksused olid: Tallinna Raamatukogubuss (ringlus 2,9), Laagna

raamatukogu Lasnamäel (ringlus 2,2), Kännukuke raamatukogu Mustamäel (ringlus 2,2).

Väikseima ringlusega teenindusüksused olid: Männiku raamatukogu Nõmmel (ringlus 1,4) ja

Pirita raamatukogu (ringlus 1,5).

Kõikidest raamatutest ja nootidest, mida oli võimalik koju laenata, on alates 01.01.2021

laenutuseta 25,8%: eestikeelsetest 19,2% ja võõrkeelsetest 37,4%. Lasteraamatud moodustavad

kolm aastat laenutamata raamatutest 14,7% ning noorteraamatud 4,5%. 54,2% laenutuseta

laste- ja noorteraamatutest on eestikeelsed.

Tallinna Raamatukogude kogude uuenemise protsent oli 2024. aastal 5,8%, mis on

rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise mudeli järgi rahuldaval tasemel, jäädes natuke

alla hea taseme (alates 6%).

Selleks, et teosed oleksid lugejatele e-kataloogis ESTER leitavad, tegelesid Tallinna

Raamatukogude töötajad 2024. aastal kokku 10 619 bibliokirjega. Täiskirjeid tehti 3376,

kiirkirjeid 18 ja parandati 7257 kirjet (2023. a kokku 5371 bibliokirjet; täiskirjeid tehti 2238,

kiirkirjeid 51 ja parandati 3135 kirjet). Parandamist vajas tavapärasest üle kahe korra rohkem

kirjeid, sest e-raamatukogu ELLU sulgemise järel tuli kõikidest bibliokirjetest eemaldada

ELLUsse suunavad lingid.

E-kataloogi ESTER lisati 2024. aastal kokku 57 880 eksemplarikirjet (sh 46 799 raamatut,

87 nooti, 157 auvist, 40 elektroonilist teavikut, 9785 ajakirja, 149 ajalehte ning 863 muud

teavikut).

17

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Komplekteerimiseks

eraldatud summad

2024.a 2023.a

Kohalik omavalitsus (KOV) 509 527,00 € (55,5%) 497 092,10 € (55%)

Riik 408 584,00 € (44,5%) 407 115,00 € (45%)

KOV + riik KOKKU 918 111,00 € (100%) 904 207,10 € (100%)

Annetused, asendused jms 18 047,47 € 14 162,27 €

KÕIK KOKKU 936 158,47 € 918 369,37 €

2024. aastal kujunes ühe raamatu keskmiseks hinnaks 14,79 eurot, mis on 1,3% madalam kui

2023. aastal (2023. a 14,99 €), sh eestikeelse raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 15,09 eurot

(2023. a 15,26 eurot) ja võõrkeelse raamatu keskmiseks hinnaks 12,09 eurot (2023. a 11,69 €).

Trükiraamatu keskmise hinna tõusu on eeldatavasti aidanud ohjeldada riigihankest tulenev

pakkujate-vaheline konkurents.

Ostudena saadi 2024.a raamatuid juurde 42 903 eksemplari, sh eesti keeles 38 700 (90,2%) ja

võõrkeeltes 4203 eksemplari (9,8%). Juurdetulekust moodustas ilu- ja lastekirjandus 31 197

eksemplari (67,2%) ning teadmiskirjandus 15 239 eksemplari (32,8%).

E-raamatukogu OverDrive administreerimismoodulis oli raamatukogule müügiks erinevate

litsentsimudelitega e-raamatuid ja e-audioraamatuid. Kasutusel on kuus litsentsimudeli tüüpi:

• laenutuskordade litsentsimudel ühe kasutajaga;

• laenutuskordade litsentsimudel mitme samaaegse kasutajaga;

• ajalise piiranguga litsentsimudel ühe kasutajaga;

• ajalise piiranguga litsentsimudel mitme samaaegse kasutajaga (simultaneous use);

• mitme tingimusega litsentsimudel ühe kasutajaga;

• aegumatu litsentsimudel (one copy / one user).

OverDrive’i e-raamatukogusse komplekteeriti e-raamatuid peamiselt inglise keeles (876

litsentsi), teistest keeltest hangiti litsentse saksa-, hispaania-, rootsi-, itaalia-, soome- ja

ukrainakeelsetele e-raamatutele (kokku 52 litsentsi). Väiksemate keelte puhul eelistati valiku

tegemisel auhinnatud teoseid ja neid, mida lugejad on OverDrive’i vahendusel soovitanud.

2024. aastal osteti enim (33,1%) e-raamatute litsentse ajalise piiranguga mudeliga, mida saab

lugeda üks kasutajaga korraga. Järgnesid mitme aegumistingimusega litsentsid, mis

moodustasid 25% kõikidest ostetud litsentsidest.

E-audioraamatute litsentse komplekteeriti peamiselt inglise keeles (824 litsentsi), järgnesid

eestikeelsete e-audioraamatute litsentsid (221 litsentsi), muudes keeltes osteti kokku 18

litsentsi. 2024. aastal osteti enim (45,4%) audioraamatute litsentse ajalise piiranguga ühe

kasutajaga litsentsimudeliga. Järgnesid aegumatu litsentsiga raamatud, mis moodustasid 22,7%

kõikidest ostetud litsentsidest. Laenutuskordadega litsentsid, millel on mitu samaaegset

kasutajat, moodustasid 14% kõikidest ostetud litsentsidest.

18

Arvestades 2025. aasta alguses toimunud perioodika käibemaksu tõusu (9% senise 5% asemel)

ning 2025. aasta juulis toimuvat üldist käibemaksu tõusu (24% praeguse 22% asemel), võib

eeldada, et teavikute hinnad 2025. aastal tõusevad. Kirjastuste ja trükitööstuse tegevust

mõjutavad kindlasti ka muud 2025. aastasse kavandatud maksutõusud. Samal ajal vähendati

riigipoolset teavikute toetust ca 5% ulatuses.

2024. aastal oli Tallinna Raamatukogudel võimalik osta 97,2 raamatut 1000 elaniku kohta;

arvestades 2024. aasta üldist juurdetulekut, siis 105 raamatut 1000 elaniku kohta. Mõlemal

juhul jäävad näitajad alla rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise mudeli kogude

kujundamise osa rahuldava taseme, milleks on 200 raamatut 1000 elaniku kohta. Selle

põhjuseks on muuhulgas riigipoolse teavikute toetuse jagamisel Tallinna Keskraamatukogule

kehtestatud koefitsent 0,6, mille tõttu eraldab riik ühe Tallinna elaniku kohta peaaegu poole

väiksema summa, kui muude regioonide rahvaraamatukogudele.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Tallinna Raamatukogudesse on ostetud kõik suuremad Eestis ilmuvad üleriigilised päeva- ja

nädalalehed nii paberil kui digiväljaannetena.

2024. aasta trükiperioodika tellimiseks toimus 2023. aasta novembris avatud hankemenetlus

„Perioodiliste trükiväljaannete tellimine ja kohalekanne 2024. aastal“. Riigihanke osade „Eestis

ilmuvad perioodilised trükiväljaanded“ ja „Väljaspool Eestit ilmuvad perioodilised

trükiväljaanded“ edukaks pakkujaks osutus KE Ajakirjanduse OÜ.

2024. aastal telliti ajalehti 36 nimetust (2023. a 33 nimetust), sh 28 nimetust eesti keeles ja 8

nimetust teistes keeltes. Ajakirju telliti 111 nimetust (2023. a 110 nimetust), sh 68 nimetust eesti

keeles ja 43 nimetust teistes keeltes.

Eesti ajakirjandusväljaanded on viimastel aastatel vähendanud paberlehtede ilmumissagedust

või ilmuvad väljaanded ainult veebis, seetõttu on Tallinna Raamatukogud hankinud lugejate

jaoks ligipääsud digiperioodikale. Eesti digiperioodikale kulus 2024. aastal kokku 37 025,12 €

(2023. a 34 435,11 €). 2024. aastal oli Tallinna Raamatukogudes IP-põhiselt võimalik lugeda

järgmiste Eesti meediamajade tasulist veebis avaldatud sisu:

• Delfi Meedia AS – Delfi Äripakett alates 01.04.2024 kõikides teenindusüksustes;

• AS Postimees Grupp – IP-põhine digitellimus alates 01.11.2022 kõikides

teenindusüksustes;

• AS Õhtuleht Kirjastus – ÕK+ PAKETT ÄRI IP-põhine juurdepääs alates 01.12.2022

kõikides teenindusüksustes;

• AS Äripäev – Äripäev PRO IP-põhine ligipääs alates 01.03.2024 kõikides

teenindusüksustes; alates 2024. aasta juunist kõikides teenindusüksustes juurdepääs AS

Äripäeva teemaveebidele foundME.io ja IT uudised.

Võõrkeelseid e-ajakirju saavad Tallinna Raamatukogude lugejad laenata OverDrive’i

e-raamatukogust. 2024. aasta lõpu seisuga on kogus 5698 nimetust. E-ajakirjade litsentsimudel

võimaldab piiramatut arvu samaaegseid kasutajaid (simultaneous use), seetõttu ei ole e-

ajakirjadel järjekordi. Lugejate hulgas on need populaarsed: e-ajakirjade laenutused

moodustavad 43% kõikidest aasta jooksul OverDrive’is tehtud laenutustest.

19

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid osteti 2024.a 125 eksemplari. Auviste ostudest 86 eksemplari olid CD-d, 30 DVD-d

ja 9 LP-plaati. Igat nimetust osteti 1 eksemplar. Ostetud auviste arv on vähenenud, sest uusi

DVD-sid ja CD-sid, mida osta, ilmub vähem. Muusika ja filmid liiguvad pigem voogedastusse

ning füüsiliste kandjate kasutatavus väheneb. Seda silmas pidades peaks raamatukogu siiski

säilitama võimaluse CD-de ja DVD-de kasutamiseks, kuna kodudes ei pruugi vastavaid

seadmeid enam olla ja voogedastuses ei pruugi sisu (legaalselt) saadaval ning kõigile

kättesaadav olla (nt tasulised teenused).

Elektroonilisi teavikuid lisandus Tallinna Raamatukogudesse ostudena 19 nimetust, kokku 19

eksemplari (2023. a 72 eksemplari). Lugejatele kohapeal kasutamiseks osteti 19 arvutimängu.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

2024. aastal lisandus Tallinna Keskraamatukogu kogusse muu teaviku ostuna 558 eksemplari

seemneid, 417 lauamängu, 115 raamatukotti, 27 tehnikavidinat, 4 spordivahendit ja 6 tööriista,

kokku 1127 eksemplari.

Muude teavikute annetusi sai raamatukogu 2024. aastal 419 eksemplari: 330 eksemplari

seemneid, 88 lauamängu ja 1 spordivahendi (hüppenööri). Lisaks osteti 2024. aasta lõpus

raamatukogule annetatud 265,00 € eest lauamänge Pelguranna raamatukogule.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

2024. aastal annetati Tallinna Keskraamatukogule 3230 teavikut, millest 3210 olid raamatud

(sh 24 nooti), 19 auvised ja 1 elektrooniline teavik. Eraisikutelt saadi annetusi 2806 (2023. a

2949) eksemplari, riigiasutustelt 244 (2023. a 161) eksemplari, äriettevõtetelt 138 (2023. a 86)

eksemplari, sihtasutustelt 31 (2023. a 53) eksemplari, mittetulundusühingutelt 8 eksemplari

(2023. a 58), kohalikelt omavalitsustelt 2 eksemplari ning Tallinna linna asutustelt 1 (2023. a

97) eksemplar. Riigiasutustest oli suurimaks annetajaks Eesti Rahvusraamatukogu

Hoiuraamatukogu (136 eksemplari) ja äriettevõtetest Apollo Kauplused (133 eksemplari).

Võrreldes 2023. aastaga vähenes kingitud teavikute arv 5,1% (2023. aastal 3404 annetust).

Annetused moodustasid raamatute, auviste ja elektrooniliste teavikute juurdetulekust 6,9%

(2023. a 7,7%).

Lisaks saadi annetustena 2024. aastal 9 nimetust ajalehti ning 21 nimetust ajakirju. E-

raamatukokku OverDrive lisati annetustena kaks e-raamatuid, neist üks laste- ja teine

noorteraamat. Annetatud e-raamatud jäävad kogusse kaheks aastaks,

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

2024. aastal jätkus kogude ülevaatamine RFID-le üleminekuks, et mitte kiibistada lagunenud

või aastaid kasutuseta seisvaid teavikuid. Aasta jooksul kanti maha 15 870 lagunenud

eksemplari, 1093 lugejate poolt kaotatud eksemplari ja 283 lugejate poolt kaotatud ja asendatud

eksemplari.

20

Peale mõne-aastast pausi alustati 2024. aastal taas inventuuride läbiviimist. 2020. aasta lõpus

läks üks inventuuriseade rikki, teisi seadmeid ei peetud enam töökindlateks, mistõttu tuli

inventuurid ajutiselt peatada. Kuna oli lootus, et RFID tehnoloogiale üleminek algab 2021.

aastal, otsustati mitte osta uut vanal tehnoloogial põhinevat inventuuriseadet. Esimene

inventuur, mida viidi läbi RFID tehnoloogiat ja uut tarkvara kasutades, toimus 2024. aastal

Pelguranna raamatukogus, kus oli viimasest inventuurist möödas 11 aastat.

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Mahukas Tallinna Raamatukogude kasutajate ja mittekasutajate uuring, mis valmis 2023.

aastal, on aluseks raamatukogu praegustele arendustele ja ka 2025. aastal valmivale

arengukavale.

2024. aastal viidi Tallinna Raamatukogudes läbi ainult üks lugejate rahuloluküsitlus. 11.04 –

24.04.2024 korraldas Eesti kultuuriministeerium koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga üle-

eestilise rahvaraamatukogude lugejatele suunatud rahuloluküsitluse. Küsitluses oli üks küsimus

rahulolu väljendamiseks skaalal 1-10 ning võimalus lisada kommentaare, et mis meeldis ja mis

võiks olla teisiti. Tegemist on kultuuriministeeriumi uue tulemusmõõdikuga.

Kuna tegemist oli piloodiga, oli küsitluse etteteatamise aeg väga lühike, info ja materjalid

saabusid alles päev enne ja samal päeval, kui küsitlus juba algas. Ühtlasi langes küsitluse aeg

kokku ajaga, mil tsentraliseeriti Tallinna Raamatukogude infotehnoloogiat Tallinna linna

digiteenistuse juhtimise alla. Haruraamatukogudes seadistati sel ajal veel arvuteid ja printereid,

st teatud teenuste kasutamine oli häiritud.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Tallinna Raamatukogudes vastas üleriigilisele rahulolu küsimustikule kokku 316 lugejat,

rahuloluindeks oli 9,6. Vastanutest 80,7% hindasid rahulolu raamatukoguteenusega kõige

kõrgema hindega ehk 10ga ja 9,2% hindega 9. Ainult 3 vastanut hindasid rahulolu hindega 2-

4, neist kaks jätsid vastuse põhjendamata, üks põhjendas rahulolematust vähese privaatsusega

arvuti kasutamisel (teised lugejad näevad) ning käte desinfitseerimisvahendi kehva

kvaliteediga.

316st vastanust 20 oma hinnangut ei põhjendanud, enamus kasutasid aga võimalust, et

raamatukoguhoidjaid ja/või teenuseid kiita. Raamatukoguhoidjaid, nende lahkust,

rõõmsameelsust, abivalmidust ja/või asjatundlikkust kiitsid 78,8% vastanutest.

Teeninduskorraldust tunnustasid 51,6% vastanutest, tunnustati nii iseteeninduslahendusi kui nt

kogu paigutust ja teenuste mitmekesisust. Positiivsena märgiti ära ka raamatukogu

lahtiolekuaeg kella 20.00ni. Kogu, teavikute (nii raamatute kui ajakirjade) valik ja

kättesaadavus jms märgiti ära nii eraldi kui raamatukoguhoidjate kiitmise kontekstis 33,9%

vastanute poolt.

Keskkonda pidas oluliseks ära märkida 26,3% vastanutest, sealjuures tehti ettepanekuid nt

inventari paigutuse osas (nt sooviti arvutite kasutamiseks rohkem privaatsust, suuremat

21

distantsi või kõrgemat vaheseina). Keskkonna juures hinnati enim vaikseid alasid, kus on hea

rahulik lugeda. Kiideti nt hetke, kus satuti raamatukokku siis, kui oli vähem lugejaid – rohkem

ruumi ja muidu ka vaiksem ning teenindus seetõttu kiirem. Samuti märgiti positiivsena

võimalus kasutada rühmaruumi. Kahjuks on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogude

ruumid pigem väiksed, mistõttu on vaiksetest aladest pigem puudus. Kuna soovime, et

raamatukogus tunneksid end hästi ka vahel rõõmsalt kilkavad lapsed või veidi valjemini

rääkivad noored, siis teeninduskorraldus on kitsastes tingimustes suureks väljakutseks.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

2024. aastal kasutati raamatukogu dokumentide registreerimiseks ja haldamiseks Tallinna linna

asutustes kasutatavat dokumendihaldusprogrammi Postipoiss. Raamatukogu

dokumendihaldussüsteemis Postipoiss registreeritud teave (käskkirjad, kirjavahetus, lepingud)

avalikustatakse alates 02.10.2023 Tallinna asutuste dokumendiregistris Tallinna veebilehel.

2024. aastal Tallinna Raamatukogudesse uusi arvuteid lugejatele kasutamiseks ei hangitud.

Aasta jooksul oli arvutiseansse kokku 45 582 (2023.a 43 487) ning arvuteid kasutati ca 35 221

tundi (2023.a ca 33 327 tundi) ehk võrreldes eelneva aastaga kasutati arvuteid veidi enam.

Raamatukogu arvutitöökohti kasutasid teiste hulgas ka lugejad, kel olid kodus endal ainult

nutiseadmed või vanemad ja kehvemad arvutid, millega kõiki toiminguid lihtsalt enam teha ei

saanud (nt ID-kaardiga avaldusi digiallkirjastada jms). Uue arvuti ostmist peeti tihti liiga kalliks

väljaminekuks. Arvuteid kasutasid ka lapsed ja noored, kes tahtsid koos sõpradega midagi ette

võtta ning nii jõuti raamatukokku ka arvutimänge mängima.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Suurimaks muudatuseks teeninduses oli iseteenindusseadmete (laenutuskapp ja

iseteenindusautomaat) kasutuselevõtt, et hoida kokku lugejate aega ning lühendada lugejate

paremaks kirjandusalaseks nõustamiseks teeninduslettide juures olevaid järjekordi.

Paralleelselt iseteenindusseadmete kasutuselevõtuga tehti ettevalmistusi ka turvalisemaks

teavikute ettetellimise teenuseks. Nimelt, ettetellitud teavikuid raamatukoguhoidja enam

koheselt lugeja lugejakaardile ei lisa, vaid teavikud lisatakse tellimuste riiulile, kust lugeja saab

need ise võtta, laenata need endale kas iseteenindusautomaadis või raamatukoguhoidja

vahendusel.

Enim tagasisidet saadi lugejatelt seoses e-raamatukogu ELLU sulgemisega 1. juulil 2024. Kuna

Tallinna Raamatukogud suunasid lugejaid lisaks e-raamatukogule OverDrive laenama

eestikeelseid e-raamatuid üle-eestilisest teenusest MIRKO, laekus Tallinna Raamatukogudele

ka kogu lugejate pahameel, kui MIRKO töös esines tõrked, funktsioonid ei töötanud või ei

oldud rahul komplekteerimisega. Lugejatele tuli selgitada nii ELLU sulgemise otsust kui et on

oluline, et lugejad saadaksid oma tagasiside ja küsimused MIRKO teenuse osas ka Eesti

Rahvusraamatukogule kui teenuse pakkujale.

22

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-)

73 437 72 359 - 1078

Võrreldes aastaga 2023 langes lugejate arv 1078 lugeja ehk 1,5% võrra, mis on prognoositust

ca 2000 lugejat vähem. Seoses e-raamatukogu ELLU sulgemisega ootasime, et lugejate arv

väheneb ca 3000 lugeja võrra. Nimelt, 2023. aastal kasutasid ainult e-raamatukogu ELLU

teenust, st trükiraamatuid ei laenanud, 5099 tallinlast. 2024. aasta I pooles luges e-

raamatukogust ELLU vanemat kirjandust veel 1944 ainult e-raamatute lugejat. Seega võib

eeldada, et 2025. aastal väheneb seoses ELLU sulgemisega lugejate arv veel ca 2000 lugeja

võrra.

2024. aastal olid 24,9% Tallinna Raamatukogude lugejatest alla 18-aastased ja 12,6% vanemad

kui 65-aastased isikud. Kui vaadata lugejagruppe vanuse lõikes kümnenditega, siis olid kolm

suuremat lugejarühma vanus 10 – 19 (22,1% lugejatest), vanus 40 – 49 (19,2% lugejatest) ja

vanus 30 – 39 (15% lugejatest). 70% lugejatest olid naissoost.

5.3.4 Külastused

Külastused

2023

Külastused

2024

Muutus

(+-)

918015 970253 + 53 204

Külastuste arv on küll tõusuteel (tõus võrreldes 2023. aastaga 5,7 %), kuid COVID-eelset

füüsiliste külastuste taset (2019.a oli füüsilisi külastusi 1 108 701) veel tagasi tulnud ei ole.

Inimeste harjumused ning ootused avalikule ruumile on võrreldes COVID-eelse ajaga

muutunud. Soovitakse, et raamatukogus oleks rohkelt ruumi ja õhku, rohkem rühmatööruume

ja privaatseid töökohti lugemiseks ja arvutis õppimiseks/töötamiseks. Ajalehti lugedes valitakse

teadlikult koht nii, et kõrval olev istekoht oleks vaba. Rohkem juhitakse tähelepanu sellele, et

keegi võõras ei tohi näha tema isikuandmeid, kui ta arvutis töötab.

Teenindusüksustes vastati 2024. aastal ca 62 700 telefonikõnele – vastati küsimustele ja

infopäringutele, nõustati kirjanduse valimisel ja leidmisel, võeti vastu teavikute ettetellimise

soove.

Lugejaid teenindati ka veebi teel. Teenindusüksustes vastati 2024. aastal 42 566 e-kirjale. Palju

suhtlust toimus ka sotsiaalmeediakanalis Facebook, aga selle kohta eraldi statistikat ei arvestata.

Virtuaalkülastusi oli 2024. aastal kokku 1 259 959, sh veebilehe külastusi 488 820. Veebi

vahendusel toimunud koolitustel ja üritustel oli osalejaid 71 388, blogisid „Loe mind!“ ja

„Lugemiselamused“ külastati 109 615 korda, Facebooki postituste ulatus (page reach) oli

322 330 ja YouTube’is vaadati videoid 18 739 korda. Aasta lõpuks oli Instagramis raamatukogu

konto jälgijaid 999, TikTokis 1144.

23

5.3.5 Laenutused

Kuigi e-raamatukogu ELLU suleti alates 01.07.2024 ja sellega seonduvalt vähenes laenutuste

arv eestikeelsete e-raamatute e-laenutuste võrra, on laenutuste arv kokku 2024. aastal siiski

mõnevõrra kasvanud. Kui e-raamatukogus ELLU kahanes laenutuste arv 75%, siis e-

raamatukogus OverDrive kasvas laenutuste arv 63%.

Laenutused

kokku 2023

Laenutused

kokku 2024

Muutus (+-)

1 893 844 1 927 519 + 33 675

Laenutused koju

2023 vs 2024

Laenutused koju

2023

Laenutused koju

2024

Muutus (+-)

Laenutusi koju kokku 1 666 838 1 689 584 + 22 746

sh e-raamatukogu

ELLU (avatud kuni

01.07.2024) ja

OverDrive

95 377 93 229 - 2148

Laenutused koju 2022 - 2024 2022 2023 2024

Laenutuste arv koju (ilma e-raamatuteta)

koos pikendustega (tagastustähtaega on

võimalik pikendada kuni 3 korda)

1 570 220 1 569 851 1 596 350

Laenutuste arv koju (ilma e-raamatuteta)

ilma pikendusteta

911 515 925 199 931 892

Vaadates viimase kolme aasta laenutusstatistikat, sh laenutusi koju, saab öelda, et laenutuste

arv on vaikselt tõusuteel. On tavapärane, et aegadel, mil majandus on languses, kasutatakse

raamatukogu teenuseid rohkem. 2025. aasta laenutusi koju saab olema eelnevate aastatega aga

keerulisem võrrelda, sest hoidmaks kokku lugejate aega, lubab raamatukogu pikendada

tagastustähtpäeva senise 3 korra asemel 4 korda, kui teavikut ei vaja teised lugejad.

Järeldusi veel järgnevast statistikast teha ei saa, sest iseteenindusele mindi 2024. aastal üle

etapiviisiliselt, aga võib siiski välja tuua, et ca 1,8% (29 667 teavikut) laenutustest koju tehti

iseteenindusseadmete vahendusel.

Silma jäi see, et kuigi venekeelse kirjanduse laenutuste arv võrreldes 2023. aastaga kahanes

9,7% (mida võis ka eeldada, sest uudiskirjandust aastast 2022 Venemaalt enam ei tellita), kasvas

võõrkeelse kirjanduse laenutuste arv tervikuna 8,6%, st senisest enam loeti kirjandust teistes

võõrkeeltes. Raamatukoguhoidjate sõnul on tõusnud noorte soov lugeda kirjandust inglise

keeles ning sooviti tihti just seda kirjandust, mida soovitati lugemiseks sotsiaalmeedias.

2024. aastal laenati ilu- ja lastekirjandust 7,5% rohkem kui eelneval aastal, mis on hea, sest

ilukirjanduse lugemine laiendab sõnavara, arendab keelekasutust ja sõnaseadmisoskust, aitab

vaadata oma muresid teise nurga alt ning pakub keerulistel aegadel ka tasuta meelelahutust.

Teenuse Ast Bsse raames, st lugejad laenasid teose ühest Tallinna Raamatukogude

haruraamatukogust, aga tagastasid hoopis teise haruraamatukokku, ringles raamatukogude

24

vahel ca 124 100 raamatut (2023.a ca 121 300 raamatut). Raamatute tellimise teenust ühest

raamatukogust teise nii, et teeninduskvaliteet ei kannataks, Tallinna Raamatukogud pakkuda

veel ei saa. Ujukogu eeldab tarkvara, mis automaatselt analüüsib teenindusüksuste kogusid ning

suunab teoseid eri raamatukogude vahel liikuma nii, et kõikides haruraamatukogudes oleks

tasakaalustatud kogu. Tarkvaralahendusega koos peaks tulema ka kiire logistikalahendus, et

lugeja oleks motiveeritud soovitud teost oma koduraamatukogus ootama.

Tagastusluugi kaudu, st ajal, mil raamatukogu oli suletud, tagastati 2024. aastal ca 30 700

(2023.a ca 27 900) teavikut. Sellist tagastamise võimalust kasutati seega 10% enam kui eelneval

aastal.

Ootejärjekorda lisati end välja laenutatud raamatutele 21 645 korda (2023. a 17 549 korda), mis

on 23,3% rohkem kui eelneval aastal. Võib eeldada, et teenust kasutatakse 2025. aastal veelgi

rohkem, sest teavikute tagastustähtaega saab senise 3 korra asemel pikendada 4 korda, kuid

pikendada saab ainult siis, kui teavikut ei vaja teine lugeja.

Tasulistesse pakiautomaatidesse telliti Tallinna Raamatukogudelt 2024. aastal kokku 173

raamatupakki (2023.a 161 pakki). Võrdluseks, ainuüksi ühe haruraamatukogu juures olevasse

tasuta laenutuskappi telliti keskmiselt 211 raamatupakki.

Palju kasutust leidsid 2024. aastal ka raamatukogu esemekogud: lauamängud (6668 laenutust),

videomängud (2207 laenutust), raamatukotid (1265 laenutust), spordi- ja liikumisvahendid (851

laenutust), seemned (804 laenutust), tööriistad (541 laenutust), muusikainstrumente (346

laenutust), muuseumipiletid (261 laenutust). Nii nagu teavikute laenutusi, mõjutas ka

esemekogude laenutusi see, kui palju neid raamatukogul lugejatele pakkuda oli ja millised olid

kasutus- või laenutustingimused.

Spordi- ja liikumisvahenditest laenati enim joogamatti, rulasid ja twisterit; tööriistadest

hekilõikurit, akuoksasaagi ja akukõrglõikurit kettsaega; muusikainstrumentidest elektrikitarri,

metronoomi, karmoškat ja digiklavereid; seemnetest aedtilli, harilikku tomatit ja aedsalatit;

lauamängudest magnetitega mängukomplekti Talu, kaardimängu Dobble ja kinnisvaraga

kauplemise mängu Monopol. Nõutud olid ka raamatukotid (1265 laenutust) ja muuseumipiletid

(261 laenutust).

5.3.6 MIRKO teenus

Tallinna Raamatukogud ei osale üleriigilises MIRKO teenuses.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Raamatukogudevahelise laenutuse raames telliti 2024. aastal lugejatele teistest

raamatukogudest 7 raamatut (2023.a 3 raamatut) ja teistesse raamatukogudesse saadeti 19

raamatut (2023.a 6 raamatut).

25

5.3.8 Infoteenindus, sh infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

26817 26566 -251

Tallinna Raamatukogudes on võimalik kasutada erinevaid litsentsiväljaandeid. Sarnaselt

eelnevate aastatega oli 2024. aastal lugejate kasutuses õigusinfosüsteem ESTLEX,

andmebaasid EBSCOhost ja Oxford Music Online, Keelevara sõnastikud, Äripäeva teabevara

(seitse teemat) ning erinevate ajalehtede ja ajakirjade veebiväljaanded. Töötajad said kasutada

Eestis ilmuva eesti- ja venekeelse meediaruumi monitooringukeskkonda Station. Lugejatele

lisandusid 2024. aastal Äripäeva teemaveebid foundME ja ITuudised.

2024. aastal registreeriti 26 566 infopäringut, võrreldes aastaga 2023 oli langus 1%. Kõige enam

vastati teemapäringutele (19 273 korral), teemapäringute arv kasvas 6%.

Rahvaraamatukogule iseloomulikult olid päringute teemad väga erinevad. Näiteks otsiti eesti

autorite teoseid, mille tegevus toimub vanas ajas, või lihtsas eesti keelses raamatuid

keeleõppeks täiskasvanule. Samuti huvituti kirjandusest, mis aitavad igapäevaeluga toime tulla,

näiteks küsiti erinevat infot pereteraapia, lapse leina, lapse kõne arendamise ja ATH kohta. Tunti

huvi matkamise ja monsterautode kohta ning otsiti vastust küsimusele, et kuidas kreeme teha.

Nii õpetajate streigi ajal, mil oli raamatukogu varem avatud, kui ka terve õppeaasta vältel

soovisid õpilased infot seoses oma kodu-, loov-, uurimistöö vms, näiteks infot jänestest,

naftatööstusest, vulkaanidest, kulla ajaloost, Tallinna vanalinna müüridest ja tornidest.

Üliõpilaste teemad olid spetsiifilisemad, näiteks nõukogudeaegne hambaravi Eestis.

Faktipäringuid oli 7293, enamasti küsiti bussiaegasid, asutuste aadresse, telefoninumbreid ja

lahtiolekuaegasid, aga esitati ka teistlaadi küsimusi, näiteks millal lõppevad hetkel toimuvad

olümpiamängud, mitmendal leheküljel asub O. Lutsu "Kevade" raamatus Tootsi õpetus

piimaga kirja kirjutamisest ja kes Inglismaa poolelt aitas kindral Laidoneri teises maailmasõjas.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Virtuaaltegevused 2023 ja 2024 2023 2024 Muutus (+/-)

Virtuaalüritused 377 73 -304

Virtuaalüritustel osalenute arv 241 127 69 272 -171 855

sh järelvaatajate arv 236 500 66 359 -170 141

Virtuaalkoolitused 230 108 -122

Virtuaalkoolitustel osalejaid 14 063 2116 -11 947

sh järelvaatajate arv 11 662 1148 -10 514

Virtuaalnäitused 5 6 +1

Virtuaalväljapanekud 157 22 -135

Virtuaalüritusi, -koolitusi ja -näituseid korraldati 2024. aastal eri sihtrühmadele eri kanalite

vahendusel (Skype, ZOOM, Teams, sotsiaalmeediakanalid), kuid oluliselt väiksemas mahus kui

eelnevatel aastatel. Raamatukogu eesmärgiks on tuua lugejaid raamatukogudesse rohkem

kohapeale, et julgustada kõiki liikuma ning võimaldada inimestel näost näkku suhtlust. Eriti

26

oluline on võimaldada neutraalset ja positiivset suhtluskeskkonda lastele ja noortele ning

eakatele, et nad ei jääks oma muredega ning üksindustundega kodudesse ja ekraanide taha

istuma. Seetõttu keskenduti 2024. aastal rohkem just nendele tegevustele, mis tõid lugejad

raamatukogudesse kohapeale. Seega oli virtuaaltegevuste langus ootuspärane.

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine, skaneerimine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Teavikute tellimine pakiautomaati

☒ Raamatukogudevaheline laenutus

☒ Meenete ja kontoritarvikute müük

☒ Teavikute, mida raamatukogu enam ei vaja, müük

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2023

Lug-d

2024

Muutus

(+-)

Külast-

d 2023

Külast-

d 2024

Muutus

(+-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

18022 17999 - 23 199798 202921 +3123 209188 200770 -8418

Lugejaks registreeritud laste ja noorte arv 2024. aastal jäi võrreldes varasema aastaga sisuliselt

samaks (-0,1%). Kasvas laste ja noorte raamatukogukülastuste arv (1,5%). Väike kasv

peegeldab eeldatavalt raamatukogu pingutuste tulemusi kujundada raamatukoguruume laste ja

noorte jaoks kutsuvamaks õppimise ja ajaveetmise kohaks. Eriti on vaja näidata noortele, et nad

on raamatukokku oodatud. Igas haruraamatukogus ei võimalda ruumikitsikus noortele oma ala

luua, aga raamatukogu on kõikjal vastavalt võimalustele siiski tõstnud eraldi noortekirjanduse

(sh noortele mõeldud teadmiskirjanduse) ning lisanud selle juurde istumisvõimalusi.

Muudatused on saanud positiivset vastukaja, raamatukoguhoidjate sõnul noored külastavad

raamatukogu rohkem ja jäävad sinna kauemaks kui varasematel aastatel.

Lastele ja noortele laenatud kirjanduse hulk kahanes 4%. Ühe võimaliku põhjusena võib välja

tuua trendi, et sageli käivad lastele ja noortele raamatuid võtmas vanemad ja vanavanemad

(laenutusi laste lugejakaartidele oli küll 200 770, kuid lastekirjanduse laenutusi oli 466 881),

põhjendades seda laste ja noorte suure hõivatusega (trennid, kodutööd jne). Siiski on see ilmselt

ka märk sellest, et raamatukogu ja lugemine võistlevad teiste infotarbimis- ja

ajaveetmisvormidega – väljakutse, millega raamatukogud peavad tegelema.

27

Lastele ja noortele viidi Tallinna Raamatukogudes 2024. aastal läbi 1199 rühmakoolitust, millel

osalejaid oli kokku 20 989. Rühmakoolituste suurusjärk võrreldes eelneva aastaga on enam-

vähem sama. 2023. aastal viisid osalejate arvu üles virtuaalsed rühmakoolitused paljudele

klassidele korraga (toimus 1226 rühmakoolitust 28 036 osalejaga, sh 100 rühmakoolitust 7420

osalejaga virtuaalselt). Samasugune pilt on ürituste puhul: üritusi viidi lastele ja noortele läbi

907, osalejaid oli kokku 27 989 (2023. aastal 1085 üritust 223 132 osalejaga, neist tervelt 267

üritust virtuaalselt 200 684 osalejaga). 2024. aastal võttis raamatukogu teadlikult suuna selle

poole, et korraldada vähem virtuaalsündmusi ning tuua rohkem lapsi ja noori raamatukokku

kohapeale, et taastada COVID pandeemia-aastate järel nende harjumust raamatukogus käia ja

ekraaniväliselt suhelda. Kuna raamatukoguruumid võimaldavad mitmel pool vastu võtta vaid

ühe lasteaiarühma või klassi korraga ning samuti vajab laste ja noorte ekraanide tagant

väljatoomine suuremat pingutust, siis on osalejate arvu mõningane langus loomulik.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

2024. aastal osteti Tallinna Raamatukogude füüsiliste teavikute kogusse lastele suunatud

teavikuid 12 603 eksemplari (sh 12 602 raamatut, 1 auvis) ja noortekirjandust 2235 eksemplari

(kõik raamatud). Kokku moodustavad 2024. aastal ostetud laste-ja noortekirjanduse teavikud

34,6% kõikidest ostetud eksemplaridest. Iga 16-aastase ja noorema kasutaja kohta osteti

2024. aastal Tallinna Raamatukogudesse 0,9 eksemplari raamatuid, mis vastab

rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise mudeli heale tasemele („eeskujulik“ al. 1,0).

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

5.4.2.1 Lastele

Lastele toimusid traditsioonilised põnni- ja tegelushommikud, muinasjututunnid,

lugemismängud ja -programmid. Kultuuririkkuse teema-aasta puhul oli enamus neist seotud

erinevate kultuuride tutvustamisega. Oluline osa tegevustest toetas muukeelsete laste

eestikeelsele õppele üleminekut, rakendati keelekümbluse metoodikaid.

Laste lugemisprogrammis “Suvi raamatuga”, mille eesmärk on kujundada lastes

lugemisharjumust ja tuua neid raamatukokku, osales seekord 986 last (2023.a 753 last).

Programmi edukaks lõpetamiseks oli vaja koguda templipassi vähemalt kümme templit, mida

sai raamatute lugemise eest ja/või raamatukogudes eri maade kultuuridega seotud ülesandeid

lahendades. Lõpetajaid oli 327 (2023. aastal 279). Lugemisprogrammi lõpuüritus toimus 24.

augustil Tallinna Kergejõustikuhallis, kus lastega kohtusid hea tuju meister Alex,

seebimulliprintsess Katarina ja nutikas koer Justas.

Koostöös Eesti Lugemisühinguga algas 2024. aasta märtsis programm „Lugemissõbrad“, mis

õpetab ja innustab muu kodukeelega lapsi eesti keeles raamatuid lugema. Programmi esimene

hooaeg lõppes 1. juunil Loomaias piduliku tänusündmusega. II hooaeg algas oktoobris ja jätkub

2025. aastal. Projektis osalevad 7-11-aastased muu kodukeelega lapsed (väikesed

lugemissõbrad), keda toetavad 13-19-aastased noored vabatahtlikud (suured lugemissõbrad).

Ühiselt leitakse meeldivad ja huvitavad raamatud, loetakse üksteisele ette ja arutletakse loetu

üle.

28

Põhja-Tallinna lasteaedadele mõeldud lugemisväljakutse „Meie Loeme!“ kuuendal hooajal

liitus 16 rühma kaheksast lasteaiast ja ühiselt jõuti kevadeks läbi lugeda 9314 raamatut

(eelneval hooajal luges 10 rühma neljast Põhja-Tallinna lasteaiast läbi 4528 raamatut).

Jätkus koostöö MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga, kelle toel tegutses raamatukogudes

kaheksa lugemiskoeratiimi.

Järje Hoidja 2023 tunnustuse kõige enam raamatukogust laenatud lasteraamatu eest pälvis Ilmar

Tomusk teosega “Matemaatiline sõber: Marss Marsile”.

5.4.2.1 Noortele

Varem ainult Mustamäe koolide 7.-9.-klasside õpilastele suunatud noortekirjanduse mälumäng

NKM toimus esmakordselt ülelinnalisena. Osa võttis 14 kolmeliikmelist võistkonda.

Koostöös Mustamäe riigigümnaasiumiga toimus märtsis 10. klasside aardejaht, mille jooksul

külastas meie raamatukogusid ja lahendas ülesandeid kirjanduse, kunsti, muusika ja ajaloo

teemadel 360 noort. Õppepäeva tagasiside oli õpilaste poolt väga positiivne ning koostöö jätkub

ka 2025. aastal. Raamatukogu plaanib sarnast õppepäeva pakkuda ka teistele

riigigümnaasiumitele.

Traditsioonilisest noortekirjanduse päevast “Noor loeb” võttis osa 6187 inimest, kes osalesid

kirjanduslikel kohtumistel kohapeal või vaatasid videoid järgi raamatukogu YouTube kanalis.

Aprillis algas noorte lugemisväljakutse “Noor loeb”, mille eesmärgiks oli meelitada lugema ka

neid, kes muidu ei loe. 2024. aastal esitati tagasiside kokku 529 raamatu kohta (2023. aastal

281 raamatu kohta). Kindlasti aitas osalejate arvu tõusule kaasa suures mahus sponsorite

kaasamine: erinevaid auhindu annetasid raamatukogule 17 sponsorit. Samuti panustas

raamatukogu rohkem reklaami tegemisele, näiteks saadi sügis-talvisel perioodil

lugemisväljakutse plakatid üles panna kesklinna piilaritele viies asukohas: Falgi pargis, Balti

jaama vanalinnapoolses peatuses, Niguliste/Harju nurgal, Viru tänaval ja suvel Reidi teel

Russalka lähistel. Lugemisväljakutse kõige populaarsemate raamatute vastu tundis huvi

raamatukogu sponsor Apollo, kes tegi oma veebilehel nendest raamatutest väljapaneku.

Lugemisväljakutse võitjaga tehtud intervjuu ilmus raamatukogu sotsiaalmeedias ja kodulehel

ning seetõttu kutsuti võitja osalema ka Lastekaitse Liidu taskuhäälingusse ja Terevisiooni.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

1639 1569 - 70

2024. aastal püüdis raamatukogu taastada inimeste harjumust nautida kultuuri raamatukogus

kohapeal. Ühtlasi järgiti põhimõtet korraldada üritusi pigem vähem, aga kvaliteetsemalt ja

parema reklaamiga, et tuua igale üritusele rohkem osavõtjaid. Kokku korraldati 1569 üritust

29

109 189 osalejale. Üritustest 73 toimusid veebi vahendusel ning nendes oli osalejaid kokku

69 272.

Tallinnas toimusid mitmed traditsioonilised ja suurema osalejate arvuga ettevõtmised nagu

Vanalinnapäevad, Kirjandustänava festival jne, kus pakkus tegevusi ka raamatukogu. Lisaks

osaleti paljudel kogukonnapäevadel ja mitmetel teistel väli- või ühisüritustel (nt rahvusvaheline

jõululaat Christmas Bazaar T1 kaubanduskeskuses).

2024. aastal jätkusid raamatukogus mitmed juba varasemalt edukad lugemist ja ka laiemalt

kultuuri populariseerivad üritustesarjad, nt „Kirjanik raamatukogus“ kohtumised,

ulmekirjandusele pühendatud sari „Õhtus on ulmet“, kontserdisari „Kammermuusikud linnas“

jne. Koostöös MTÜ Mondoga korraldati dokfilmiõhtuid noortele, kus näidati filme ja arutleti

globaalse ulatusega teemadel nagu inimõigused, lõimumine, arengukoostöö, haridus,

keskkonnaprobleemid jne. Septembris korraldati Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti

eestvedamisel ja rahastusel rahvuskultuuride nädala üritusi.

2024. a esimesel poolaastal lõppes kaheteistkümnes täiskasvanutele suunatud „Raamatuga

kevadesse“ lugemisprogramm, mille pealkirjaks oli „Teekond kultuuri ja endasse“. Programm

innustas lugema ilu- ja teadmiskirjandust, mis käsitles enesearengut, looduskaitset, erinevaid

elustiile ja teisi mitmekesise ühiskonna komponente, mis teevad meid kõiki nii erinevaks ja

eriliseks. Programmiga tähistati ühtlasi 2024. aasta kultuuririkkuse teema-aastat. 2024. aasta

teisel poolaastal algas programmi kolmeteistkümnes hooaeg, mille pealkirjaks on „Siurust

Nobelini“. See viib osalejad seiklema kirjandusrühmituste ja -auhindade radadele ning on 2025.

aastal pühendatud Eesti Raamatu Aastale.

Jätkuvalt on üks raamatukogu prioriteete töö seenioridega. Kokku toimus 2024. aastal

raamatukogudes kohapeal 217 seenioridele suunatud üritust (2023. aastal 208), millest võttis

osa 2551 osalejat (2023. aastal 2406) – võrreldes eelneva aastaga on ürituste ja osalejate arv

pisut kasvanud ja üritusi toimub regulaarselt igas linnaosas. Üheks populaarsemaks kujunes

kultuurijalutuskäikude sari „Põnevad kohtumised seenioritele: Jalutuskäigud linnas“, millest

võttis osa nii eesti kui muu emakeelega inimesi. Kohtumisi jätkasid ka seenioride Skype

vestlusklubi (kuigi mõnevõrra väiksemas mahus, kuna suurem rõhk oli raamatukogus kohapeal

toimuvatel tegevustel) ja veebiüritused Zoomis hooldekodudele. Kokku toimus 2024. aastal 32

veebikohtumist (2023. aastal 59).

28. novembril tervitasid Vabaduse väljakul raamatusõpru korraga kaks raamatukogubussi. Vana

raamatukogubuss Katarina Jee, mis teenis linlasi ligi 17 aastat, saadeti pidulikult pensionile

ning tutvustati uut ja kaasaegsete lahendusega nimekaimu. Vana raamatukogubuss läbis oma

ligi 17 tööaasta jooksul 142 000 kilomeetrit ja laenutas lugejatele ca 300 000 teavikut. Koos

uue raamatukogubussiga esitleti ka raamatukogu uut brändingut.

Näitused/väljapanekud

2023

Näitused/väljapanekud

2024

Muutus (+-)

1291 1081 - 210

2024. aastal sai Tallinna Raamatukogudes kohapeal nautida 145 näitust (2023.a 152). Koos

virtuaalnäitustega korraldati / tehti kokku 151 (2023.a 157) näitust. Lisaks tehti kokku 930

30

(2023.a 1134) raamatuväljapanekut, neist 22 virtuaalselt (2023.a 157). Väljapanekud

võimaldasid juhtida lugejate tähelepanu teostele, mis on seisma jäänud, aga mis võiksid lugejaid

leida. Väljapanekute eesmärgiks raamatukogus kohapeal oli see, et lugeja seal olevad teosed

kohe ka laenaks ehk riiuli nö tühjendaks, ja eeliseks oli see, et teoseid sai jooksvalt vahetada

ning riiuli tühjenedes juurde lisada.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

8364 8413 +49

2024. aastal viidi läbi 8413 koolitust, mida on 1% rohkem kui 2023. aastal. Koolitustel osalejate

arv vähenes aga 26% võrra, kuna raamatukogu pakkus vähem virtuaalkoolitusi – ruumide

mahutavuse tõttu on kohapealsetel koolitustel vähem osalejaid kui virtuaalkoolitustel, samas on

kohapealsetel koolitustel reeglina parem kvaliteet.

Läbiviidud koolitustest 6481 olid individuaalsed ja 1932 rühmale. Individuaalkoolitustel oli

osalejaid 6947 ja rühmakoolitustel 27 545. Individuaalkoolitusi viidi läbi 2% enam kui eelneval

aastal. Individuaalkoolitusi tehti eelkõige haavatavamatele sihtrühmadele (lapsed, noored,

seeniorid). Rühmakoolituste arv vähenes 5% võrra ja neil osalejate arv 31%, seda virtuaalsete

koolituste vähenemise tõttu. Teiste sihtrümadega võrreldes kasvas noortele suunatud koolituste

arv.

Üleminek eestikeelsele haridusele tõi raamatukokku varasemast aktiivsemalt õpetajaid (eriti

lasteaedadest), kes soovisid raamatukogu abi lastele eesti keele õpetamisel. Raamatukogu

pakkus raamatukogutunde lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid järgides, st mängulises

vormis viidi läbi erinevatel teemadel tegevusi, et täiendada laste eesti keele sõnavara ja

arendada julgust rääkida eesti keeles. Ka täiskasvanute koolitusi viis raamatukogu läbi

võimalikult palju eesti keeles, et anda muukeelsetele elanikele vajalikku eesti keele praktikat.

Järjest enam on populaarsust kogunud raamatukogus toimuvad keelekohvikud, kus saab

praktiseerida erinevates keeltes kõnelemist. Kõige rohkem toimus eesti keele kohvikuid –

kokku 15 regulaarselt koos käivat keelekohvikut (neist mitmed eelkõige ukraina sõjapõgenikele

suunatud). Koos käis ka neli inglise ja kaks prantsuse keele kohvikut ja lisaks itaalia, hispaania,

rootsi, korea ja võru keele kohvikud. Keelekohvikute kohtumistel oli 2024. aastal ligi 4000

osalejat, mis oli 30% rohkem kui eelmisel aastal. Kui varem oli ühel kohtumisel keskmiselt 8-

9 osalejat, siis 2024. aastal keskmiselt 12-15.

Jätkus juba varasematel aastatel võetud suund pöörata rohkem tähelepanu e-kataloog ESTER

nõustamistele ja koolitustele, et lugejad oleksid iseseisvamad. Võetud suunda toetas ka

iseteenindusautomaatide kasutusele võtmine ja kindlasti jätkab raamatukogu sellega ka 2025.

aastal, et lugejad saaksid võimalikult iseseisevaks ning tulevikus jääks raamatukoguhoidjal

aega rohkem raamatute soovitamiseks, digikoolitusteks jms.

31

Enamus individuaalkoolitusi viidi läbi digiteemadel. Neist olid endiselt esikohal arvuti ja

nutiseadmete algõpe ning e-teenuste juhendamised (mille käigus räägiti ka seadmete ja

veebimaailma turvalisusega seotud teemadest). Eestis on palju e-teenuseid nii riiklikul kui ka

erasektori tasandil ja paraku ei jõua kõigi elanike digioskused sellele järgi. Samuti on veel

inimesi, kes keelduvad arvutit kasutamast, kuid peavad näiteks pangakontori külastuseks aja

broneerima või esitama mõne toetusavalduse veebis. Sel juhul peab raamatukoguhoidja enne

sisulise koolituse läbiviimist esmalt veenma inimest, et teenuse kasutamiseks on vaja kasutada

arvutit ja seda peab tegema inimene ise, mitte raamatukoguhoidja, kes saab olla talle toeks ja

juhendada.

Jätkuvalt pöörduti veebruaris-märtsis raamatukoguhoidjate poole tuludeklaratsiooni

tegemisega. Juuni alguses toimusid Euroopa Parlamendi valimised, seoses sellega sooviti

juhendamist veebiplatvormide osas, kus on olemas kandidaadid ja neid tutvustav info ning

kuidas saab hääletada.

2024. aastal pöörati tähelepanu koolitustele ja juhendamistele, kuidas otsida infot

digiperioodikast. Kahjuks esines taas juhtumeid, kus lugeja keeldus digioskuste puudumise

tõttu arvutit kasutamast ja artiklit / uudist veebis lugemast.

2024. aastal võttis raamatukogu rohkem fookusesse tehisintellekti, viidi läbi mitmeid

tehisintellekti koolitusi, kus räägiti kas ühest konkreetsest või mitmest juturobotist, nende

võimalustest, aga ka ohtudest ja turvalisusest.

Rühmakoolitustest olid kõige populaarsemad lastele ja noortele läbiviidavad tunnid, nt

lasteaialastele tunnid muinasjuttudest, kooliõpilastele lugude universum, nutitund, infootsing ja

uurimistöö allikad.

Toimus ka digiõppe rühmakoolitusi. Rühmale saavad digiõpet viia läbi raamatukogud, kus on

olemas ruum ja arvutikoolituste puhul ka tehniline valmisolek, st kas lugejad võtavad

koolitusele kaasa oma sülearvuti või on raamatukogul arvuteid pakkuda. Igas linnaosas

vähemalt ühes raamatukogus on sellised võimalused olemas. Näiteks Südalinna raamatukogus

viidi regulaarselt läbi arvuti algõppe, nutiseadme ja edasijõudnute digikoolitusi seenioritele,

digidisaini lastele ja noortele, sügisel toimusid töötoad „Looming tehisintellekti abil“.

Kännukuke raamatukogus tehti digikoolitusi seenioritele ja viidi läbi animatsiooni töötube

lastele.

Paar korda aastas püüab raamatukogu koolitustele suuremat tähelepanu tõmmata. 13.05-

31.05.2024 toimus All Digital Weeks ning sel perioodil pakkus raamatukogu rohkem

digikoolitusi erinevatele vanuserühmadele, näiteks e-ajalehtede ja e-ajakirjade kasutamine

raamatukogus, praktiline tehisintellekt, fototöötluse algõpe, tehisintellekt. Aasta teises pooles

30.10-8.11.2024 toimus Täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mil pöörati suuremat tähelepanu

elukestvale õppele. Sel nädalal viidi läbi nii erinevaid keelekohvikuid, digikoolitusi kui ka

kirjanduslikke tegevusi.

Lisaks lasteaedadele ja koolidele on raamatukogu koolitusi läbi viinud paljude muude asutuste

klientidele, nt Hoolekandeteenused AS, Integratsiooni SA, Eesti Keele Maja, Pihlakodu,

Mustamäe Päevakeskus, MTÜ Kuldne liiga, Tugikeskus Juks ja Kristiine Tegevuskeskus.

32

5.5.2 Koostööpartnerid

Tallinna Raamatukogudel on väga palju häid koostööpartnereid, kes on andnud raamatukogu

töösse suure panuse. Näiteks toimus 2024. aastal üritustesari „Tunnike tervise heaks“ koostöös

Eesti Õdede Liiduga ning „Kultuuriülikool“ koostöös Tallinna Kirjanduskeskusega. Jätkus hea

koostöö Eesti Pagulasabiga sisserännanutele tegevuste pakkumisel. Palju teisigi ettevõtmisi

(erinevad sündmused, koolitused) toimus koos kas integratsiooni või sotsiaaltöö valdkonna

asutustega, nt Hoolekandeteenused AS, Integratsiooni SA, Eesti Keele Maja, Pihlakodu,

Mustamäe Päevakeskus, MTÜ Kuldne liiga, Tugikeskus Juks ja Kristiine Tegevuskeskus.

Mitmete ürituste ja projektide korraldamisel tehti koostööd ka erinevate Tallinna

noortekeskustega ja kohalike seltsidega.

Raamatukogu lugemisprogramme toetas Apollo raamatupood (kinkekaardid), Whimsy

Disainistuudio, kirjastused Tänapäev, Varrak, Eesti Raamat, Petrone Print, Postimees Kirjastus,

Hea Lugu, Keian Publishing, Ersen, Helios, WW Print, Pilgrim ja Eesti Novell. Erinevate

ürituste auhindadega toetasid Eesti Loodusmuuseum, kino Sõprus, Artis, Brain Games,

Kuulsaal, Edu Akadeemia, Vabamu, VAT Teater, Marmatel Trading ja XS mänguasjad.

6 Raamatukogu turundus

Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, TikTok, YouTube)

☒ Raadio

☒ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (plakatid jm infomaterjalid linna sotsiaaltöö- ja haridusasutustes, infokirjad

õpetajatele)

Lugejateni ja avalikkuseni jõudis raamatukogu kõigi eeltoodud kanalite kaudu. Station Media

Monitoring andmete põhjal said Tallinna Raamatukogud meediakanalites 2024. aastal 402

kajastust (sh 34 Tallinna Raamatukogudena), keskmiselt 30 korda kuus (2023. aastal 234

kajastust, keskmiselt 20 korda kuus).

Enim kajastati uue raamatukogubussi ja brändi esitlust, järgnesid e-raamatukogu ELLU

sulgemine 2024. aasta juunis ning 2024. aasta jaanuaris kasutusele võetud laenutuskapid ja

iseteenindusautomaadid. Meediale jäi silma ka noorte lugemisprogrammi „Noor loeb“ 2024

võitja, kellega mh tehti intervjuu Terevisioonis.

33

Jätkus senine hea koostöö KUKU raadioga, kus Südalinna raamatukogu juhataja Tiina Põldmaa

käis keskmiselt kord kuus pärastlõunases saates „Raamaturahvas jagamas lugemissoovitusi“.

Saates külaskäik oli hea võimalus mainida ka raamatukogu suuremaid tulevaid sündmusi.

Raamatukogu veebilehte külastati ca 488 800 korda. Veebilehe külastuste arv on püsinud

stabiilne ja näitab, et see on üks põhilistest turunduskanalitest, kust inimesed raamatukogu

sündmused ja võimalused avastavad.

Tallinna Raamatukogudel oli varasemalt 11 erinevat Facebooki kanalit (linnaosade ja ka

sihtgruppide põhiselt). 2024. aasta novembris alustati kõigi nende kanalite koondamist üheks

Facebooki leheks, eesmärgiks ühtsem kommunikatsioon ja infoga rohkemate inimesteni

jõudmine. Tehniliselt keeruka muudatuse läbiviimiseks kasutati sisseostetut teenust. Liitmine

tähendas ka pidevat läbirääkimist Meta Business tugiisikuga, kellele tuli selgitada ja

põhjendada, miks lehti kokku tõstame. Kõiki lehti omavahel korraga liita võimalik ei olnud,

seda pidi tegema ükshaaval. Liitmine lõpetati 2025. aasta veebruari keskel. Liitmise tagajärjel

on Tallinna Raamatukogude Facebooki lehel varasema 6000 jälgija asemel 11 000 jälgijat, mis

tähendab oluliselt paremat nähtavust ja loob eeldused jälgijaskonna edasiseks kasvuks.

2024. aastal tehti sotsiaalmeediakanalitesse ja blogidesse kokku 2617 postitust, sh Facebooki

2016 postitust, blogidesse 217 postitust, Instagrami 283 postitust, YouTube’i 21 videot ja

TikTokki 80 videot.

Facebookis kasutati tasulist võimendamist nelja postituse puhul. Iga võimendamise tulemusel

jõudis raamatukogu info mitme tuhande inimeseni (ilma võimendamiseta keskmiselt pisut alla

tuhande). Kõige populaarsemaks postituseks, ilmselt ka oma aktuaalse sisu poolest, kujunes

info uue raamatukogubussi ja raamatukogu uue brändingu esitlusest, mis jõudis 4000

inimeseni.

Linnaruumis tehti reklaami Raamatuga kevadesse lugemiskampaaniale - oktoobrikuus oli

väljas kaks nädalat kaheksa suurt plakatit.

2024. aastal valmis raamatukogu uus brändiplatvorm, mis tõi kaasa ka raamatukogu uue

brändinime Tallinna Raamatukogud ja uue visuaalse identiteedi, mille rakendamist alustati

2024. aasta lõpus. Lisaks hakati aasta teises pooles tegelema raamatukogu

kommunikatsioonistrateegia täiustamise ja ümberkujundamisega, võttes muuhulgas kasutusele

uue kommunikatsiooniplaani põhja ja luues eraldi kommunikatsiooni töörühma, et oma

kommunikatsioonialast tegevust tõhustada. Brändiplatvormi, uue visuaalse identiteedi ja

kommunikatsioonistrateegia loomisel oli raamatukogu koostööpartneriks disainiagentuur

Velvet.

6.1 Väljaannete publitseerimine

Tallinna linna I klasside õpilastele kinkeraamatu väljaandmine on olnud alates 2008. aastast

üheks raamatukogu edukamaks laste lugemisharjumust kujundavaks tegevuseks. Raamatu

väljaandmise peamiseks eesmärgiks on tagada, et lapsed käiksid esimeses klassis õppimise ajal

koos õpetajatega läbi tee koolist raamatukokku ning õpiksid raamatukogu võimalusi tundma.

2024. aasta sügisel anti välja ja kingiti Tallinnas kooliteed alustanud 1. klasside õpilastele

lasteraamat “Tõnni taskud”.

34

Tallinna Raamatukogud annavad igal kuul välja uudiskirja, mida lugejad saavad tellida oma e-

posti aadressile. Uudiskirja jälgijate arv on tasapisi, aga järjekindlalt suurenenud, jõudes 2024.

aasta lõpuks üle 900 tellijani.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

2025. aastal viiakse uuesti läbi Pirita iseteenindusraamatukogu hange, et projekt saaks hiljemalt

oktoobrikuuks teostatud. Samuti viiakse läbi hange RFID raamatukappide ehk

miniraamatukogude paigaldamiseks kolme eri kohta avalikus linnaruumis, mis muudaks

raamatukogu nähtavamaks ja ligipääsetavamaks.

2025. aasta alguses sõlmiti viimane, neljas hankeleping iseteeninduse terviklahenduse

projektis, mille raames soetatakse laenutuskapp Lasnamäele Paepealse raamatukogu juurde

ning 24/7 tagastusautomaat Pelguranna ja Nurmenuku raamatukokku. Kogu lahendus peaks

valmis saama hiljemalt 2025. aasta lõpuks.

2025. aastal on planeeritud valmima raamatukogu uus veebileht. Samuti tegeletakse uue

digiekraanide lahenduse juurutamisega, mis võimaldab edaspidi raamatukogudes paremini

infot kuvada ja seda keskselt hallata. Ekraanide paigaldamise tulemusel väheneb ka trükitavate

plakatite arv ning vajadus plakateid haruraamatukogudesse transportida.

2025. aastal vaadatakse üle ja kaasajastatakse arengukava aastani 2035 ning jätkatakse

raamatukogu uue ühtse visuaalse identiteedi ja brändi juurutamist.

2025. aasta veebruaris alanud Kullo Huvikeskuse uue hoone ehitusprotsessiga paralleelselt

tegeletakse Kullo raamatukogu sisustamisega (teisaldatav mööbel, seadmed jms) seotud kulude

planeerimisega ning alustatakse nende hangete ettevalmistamisega. Antakse sisendit Nõmme

raamatukogu uue hoone, samuti Lasnamäele uue raamatukogu arhitektuurikonkursile. Tehakse

koostööd Linnavaraameti ja Strateegiakeskusega raamatukoguvõrgu arendamisel ja

raamatukoguruumide parendamisel. Remonditakse Tondi raamatukogu. Tegeletakse

raamatukogu füüsilisele keskkonnale ligipääsetavuse tagamisega, nt Paepealse ja Sõle

raamatukogu saavad lifti, Väike-Õismäe raamatukogu kaldtee ning Sõle, Pääsküla ja

Nurmenuku raamatukogu automaatselt avatavad uksed. Lisaks tegeletakse Kännukuke

raamatukogu ja Südalinna raamatukogu endise Mauruse pubi ruumide, mille raamatukogu sai

taas enda kasutusse, projekteerimisega raamatukogu teenuste osutamise otstarbeks.

35

LISA 1. Laenatud teavikute esikümme aastal 2024

LASTEKIRJANDUS

Lastele suunatud eesti ilukirjandus:

1. Pervik, Aino „Kunksmoor“

2. Kass, Kristiina „Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutte“

3. Pervik, Aino „Arabella, mereröövli tütar“

4. Raud, Eno „Naksitrallid“

5. Luts, Oskar „Nukitsamees“

6. Kass, Kristiina „Samueli võlupadi“

7. Hinrikus, Kadri „Et head haldjad sind hoiaksid“

8. Reinaus, Reeli „Detektiiv Triibik loomaaias“

9. Kivirähk, Andrus „Kaelkirjak“

10. Kass, Kristiina „Peeter ja mina“

Lastele suunatud tõlkeilukirjandus:

1. Kinney, Jeff „Ühe äpardi päevik“

2. Schmidt, Annie M. G. „Viplala lood“

3. Molnár, Ferenc „Pál-tänava poisid“

4. Widmark, Martin „Koolimõistatus“

5. Widmark, Martin „Jalgpallimõistatus“

6. Lindgren, Astrid „Vahtramäe Emil“

7. Widmark, Martin „Hotellimõistatus“

8. Widmark, Martin „Muumiamõistatus“

9. Egner, Thorbjørn „Sööbik ja pisik“

10. Widmark, Martin „Kinomõistatus“

Lastele suunatud teadmiskirjandus:

1. Raud, Eno „Kalevipoeg“

2. Petiška, Eduard „Vanakreeka muistendid ja pärimused“

3. „Maailma ajalugu“

4. Stephanides, Menelaos „Iidsete aegade lood. I“

5. Kreutzwald, Friedrich Reinhold „Eesti rahva ennemuistsed jutud“

6. Mangus, Inga „Eesti keele õpik Minu eesti keel vene õppekeelega kooli 1. klassile“

7. Mangus, Inga „Eesti keele õpik Minu eesti keel vene õppekeelega kooli 2. klassile“

8. Moroney, Trace „Headus“

9. Fühmann, Franz „Nibelungide laul“

10. Kasser, Riina „Lenni ja Tallinn“

Lastele suunatud võõrkeelne ilukirjandus:

1. Raud, Eno „Сипсик“

2. Pervik, Aino „Баба-Мора“

3. Raud, Eno „Муфта, Полботинка и Моховая Борода : повесть-сказка. Книга 1.

Книга 2“

36

4. Valter, Edgar „Поки“

5. Kivirähk, Andrus „Путешествие Лотты в тёплые края“

6. Rowling, J. K. „Гарри Поттер и Философский камень“

7. Kivirähk, Andrus „Весна и какашка“

8. Saint-Exupéry, Antoine de „Маленький принц“

9. Kusaka, Hidenori „Pokémon adventures“

10. Raud, Piret „Тобиас и второй Б „

Lastele suunatud võõrkeelne ilukirjandus, v.a vene keeles:

1. Kusaka, Hidenori „Pokémon adventures“

2. Rowling, J. K. „Harry Potter and the philosopher's stone“

3. Donaldson, Julia „Julia Donaldson's songbirds“

4. Rowling, J. K. „Harry Potter and the chamber of secrets“

5. Shirahama, Kamome „Witch hat atelier“

6. (6-7) Kinney, Jeff „Diary of a wimpy kid. 4. Dog days“;

7. (6-7) Dahl, Roald „Matilda“

8. Kinney, Jeff „Diary of a wimpy kid. 8. Hard luck“

9. Kinney, Jeff „Diary of a wimpy kid. 5. The ugly truth“

10. (10-11) Kinney, Jeff „Diary of a wimpy kid. 1. Greg Heffley's journal“;

11. (10-11) Kinney, Jeff „Diary of a wimpy kid. 10. Old school“

Eesti autorite looming lastele vene keeles:

1. Raud, Eno „Сипсик“

2. Pervik, Aino „Баба-Мора“

3. Raud, Eno „Муфта, Полботинка и Моховая Борода : повесть-сказка. Книга 1.

Книга 2“

4. Valter, Edgar „Поки“

5. Kivirähk, Andrus „Путешествие Лотты в тёплые края“

6. Kivirähk, Andrus „Весна и какашка“

7. Raud, Piret „Тобиас и второй Б „

8. Tomusk, Ilmar „Криминалисты из третьего А“

9. Kivirähk, Andrus „Лотте из Деревни изобретателей“

10. Raud, Eno „Муфта, Полботинка и Моховая Борода : повесть-сказка. Книга 3.

Книга 4“

NOORTEKIRJANDUS

Noortele suunatud eesti ilukirjandus:

1. Vallik, Aidi „Kuidas elad, Ann?“

2. Nõu, Helga „Pea suu! Tõmba uttu!“

3. Karu, Margus „Nullpunkt“

4. Henno, Sass „Mina olin siin. 1 : esimene arest“

5. Reinaus, Reeli „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“

6. Soopan, Ivar „Head pahad poisid“

7. Piiper, Kristi „Esimene kord“

8. Rõõm, Grethe „Kaarnapuu“

9. Reimus, Katrin „Haldjatants“

37

10. Priilinn, Ketlin „Ta ei teinud seda“

Noortele suunatud tõlkeilukirjandus:

1. Gaarder, Jostein „Apelsinitüdruk“

2. Durrell, Gerald „Minu pere ja muud loomad“

3. Defoe, Daniel „Robinson Crusoe“

4. Hill, David “Näeme veel, Simon!“

5. Jackson, Holly „Hea tüdruku mõrvaraamat“

6. Dumas, Alexandre, vanem „Kolm musketäri“

7. Collins, Suzanne „Näljamängud“

8. Almond, David „Skellig“

9. Hoover, Colleen „Mõrad südameluus“

10. McManus, Karen M. „Üks meist valetab“

Noortele suunatud teadmiskirjandus:

1. Lepmann, Lea „Matemaatika 10. klassile“

2. Hansen, Anders „Tugev aju: kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad“

3. „Õpilasele põhikooli eesti keele lõpueksamist …“

4. Lepmann, Lea „Matemaatika 11. klassile“

5. Oidekivi-Kosapoeg, Helis „Valmistu eksamiks 2022. Eesti keel teise keelena:

riigieksam ja B2-taseme eksam = Подготовьтесь к экзамену“

6. Veelmaa, Allar „Valmistu matemaatika riigieksamiks 2024: abimaterjal abituriendile“

7. Truman, Mihkel „Kuidas saada rahatargaks? Rikkaks saamise õpik koolinoortele“

8. „Põhikooli lõpetajale matemaatika lõpueksamist …“

9. „Psühholoogia gümnaasiumile“

10. Maran, Pamela „Terve pere kakaraamat : teaduslikult ja humoorikalt seedimisest“

Noortele suunatud ilukirjandus võõrkeeles:

1. Collins, Suzanne „The hunger games“

2. Dashner, James „The maze runner“

3. Chbosky, Stephen „The perks of being a wallflower“

4. Maas, Sarah J. „Throne of glass“

5. Green, John „Looking for Alaska: a novel“

6. Green, John „The fault in our stars“

7. Maas, Sarah J. „Crown of midnight: a Throne of glass novel“

8. Collins, Suzanne „Catching fire“

9. Green, John „Paper towns“

10. Collins, Suzanne „Mockingjay“

EESTI ILUKIRJANDUS

1. Mikser, Sven „Vareda“

2. Kivirähk, Andrus „Rehepapp, ehk, November“

3. Tammsaare, A. H., pseud. „Kõrboja peremees“

4. Vadi, Urmas „Kuu teine pool“

38

5. Jaaks, Piret „Taeva tütred“

6. Osolin, Olav „Part lendab edasi“

7. Kitzberg, August „Libahunt“

8. Osolin, Olav „Kus lendab part“

9. Raud, Rein „Katkurong“

10. Henno, Sass „Vanaema“

TÕLKEKIRJANDUS

1. Salinger, J. D. „Kuristik rukkis“

2. Golding, William „Kärbeste Jumal“

3. Sophokles „Kuningas Oidipus“

4. Perrin, Valérie „Lilledele värsket vett“

5. Shakespeare, William „Hamlet“

6. Perrin, Valérie „Pühapäeva rüppe unustatud“

7. Wilde, Oscar „Dorian Gray portree“

8. Orwell, George „Loomade farm“

9. Remarque, Erich Maria „Läänerindel muutuseta“

10. Hoover, Colleen „Ei iial enam“

Enimloetud raamatud ilma klassikalise ilukirjanduseta:

1. Perrin, Valérie „Lilledele värsket vett“

2. Perrin, Valérie „Pühapäeva rüppe unustatud“

3. Hoover, Colleen „Ei iial enam“

4. Owens, Delia „Kus laulavad langustid“

5. Smirnoff, Karin „Merikotka karje“

6. Riley, Lucinda „Atlas: Pa Salti lugu“

7. Prose, Nita „Toateenija“

8. McFadden, Freida „Koduabilise saladus“

9. Horowitz, Anthony „Sõna on mõrv“

10. Prose, Nita „Saladuslik külastaja“

LUULERAAMATUD

1. Räpp, Lauri „Lihtsate asjade tähtsus: tähtsate asjade lihtsus“

2. Grigorjeva, Sveta „Frankenstein“

3. „Ajatu puudutus: 120 luuletust inimeseks olemisest“

4. Ehin, Kristiina „Janu on kõikidel üks“

5. Runnel, Hando „Mõru ning mööduja“

6. Ehin, Kristiina „Aga armastusel on metsalinnu süda: luuletusi aastatest 2016-2018“

7. Kareva, Doris „Mandragora“

8. Saar-Veelmaa, Tiina „Kas ma ütlesin moonid“

9. Contra, pseudonüüm „Luuletused. Valimik“

10. Grigorjeva, Sveta „Kes kardab Sveta Grigorjevat?“

VÕÕRKEELNE ILUKIRJANDUS

1. Метлицкая, Мария. ”Я тебя отпускаю”

2. Метлицкая, Мария. ”Стоянка поезда всего минута”

39

3. Устинова, Татьяна. ”Камея из Ватикана”

4. Метлицкая, Мария. ”Мандариновый лес”

5. Метлицкая, Мария. ”Осторожно, двери закрываются”

6. Мартова, Людмила. ”Тайну прошепчет лавина”

7. Михалкова, Елена. ”Тот, кто ловит мотыльков”

8. Метлицкая, Мария. ”Три женщины в городском пейзаже”

9. Гармаш-Роффе, Татьяна. ”Разрыв небесного шаблона”

10. Анна и Сергей Литвиновы. ”#Останься дома и стреляй!” и Берсенева,

Анна. “Ревнивая печаль”

VÕÕRKEELNE TÕLKEKIRJANDUS

1. Бакман, Фредрик. “Бабушка велела кланяться и передать, что просит прощения”

2. Бакман, Фредрик. “Тревожные люди”

3. Оруэлл, Джордж. “1984”

4. Брэдбери, Рэй. “451⁰ по Фаренгейту”

5. (5-6). Пенни, Луиза. “Очень храбрый человек”

6. (5-6). Райли, Люсинда. “Семь сестер. Сестра жемчуга”

7. Пэрис, Б. Э. “Дилемма”

8. Несбё, Ю. “Королевство”

9. Чайлд, Ли. “Джек Ричер: Поле смерти”

10. Райли, Люсинда. “ Полуночная роза”

TEADMISKIRJANDUS

1. „Keel selgeks! Eesti keele õpik täiskasvanutele“

2. Kreutzwald, Friedrich Reinhold „Kalevipoeg“

3. Kitsnik, Mare „Eesti keele õpik: B1, B2“

4. Lerner, Harriet „Vihatants: lähisuhtemustrite muutmise käsiraamat naistele“

5. Kahneman, Daniel „Kiire ja aeglane mõtlemine“

6. Bachmann, Talis „Psühholoogia alused“

7. Aru, Juhan „Matemaatika õhtuõpik“

8. Mangus, Inga „Tere! Eesti keele õpik algajatele 0 – A1 = учебник эстонского языка

для начинающих“

9. „Eesti keele A2-taseme eksam: käsiraamat“

10. Roosalu, Meeli „Inimese anatoomia“

Teadmiskirjandus võõrkeeles:

1. Stalnuhhin, Mihhail. «Самоучитель эстонского языка, или, Скорая

грамматическая помощь»

2. Valmis, Aavo. “Грамматика эстонского языка для всех : с упражнениями и

ключом к ним = Lihtne eesti keele grammatika : harjutuste ja võtmega”

3. Ыйспуу, Яан. “Справочник по эстонскому языку”

4. Кун, Николай. “Легенды и мифы древней Греции”

5. Вельскер, Калле; Лепманн, Леа; Лепманн, Тийт. “Математика : учебник для 10

класса”

40

6. Гоулстон, Марк; Голдберг, Филип. “Не мешай себе жить : как справиться со

страхом, обидой, чувством вины, прокрастинацией и другими проявлениями

саморазрушительного поведения”

7. Лабковский, Михаил. “Хочу и буду : принять себя, полюбить жизнь и стать

счастливым”

8. koostajad Jevstratova, Svetlana; Sivenkova, Svetlana, Tomingas, Tiina. “Эстонский

язык : разговорник и словарь = Eesti keel : vestmik ja sõnastik”

9. Харари, Юваль Ной. “21 урок для XXI века”

10. (10-11). Громов, Александр. “Восемь дней на Афоне : Паракало : записки

паломника”

11. (10-11). Питси, Тагли; Зилмер, Михкель. “Рекомендации по питанию и

движению для пожилых людей”

OVERDRIVE’I E-RAAMATUD

E-raamatud:

1. Roberts, Lauren „Powerless“

2. Smith, Julie „Why Has Nobody Told Me This Before?“

3. Henry, Emily „Book Lovers“

4. Kuang, Rebecca F. „Yellowface“

5. Housel, Morgan „The Psychology of Money“

6. Elston, Ashley „First Lie Wins“

7. Bailey, Tessa „It Happened One Summer“

8. Quinn, Julia „Bridgerton Collection, Volume 1“

9. Painter, Lynn „Better Than the Movies“

10. Inchauspe, Jessie „Glucose Revolution“

Eestikeelsed e-audioraamatud:

1. Horst, Jørn Lier „Juhtum 1569“

2. Lee, Harper „Tappa laulurästast“

3. Aru, Jaan „Ajust ja arust“

4. Bryndza, Robert „Nine Elmsi mõrvar“

5. Vernik, Kene „Hea une teejuht“

6. Jonasson, Ragnar „Pimedusse mattunud“

7. Hoover, Colleen „Kahetsuse värv“

8. Nita, Prose „Toateenija“

9. Hargla, Indrek „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“

10. Mackintosh, Clare „Viimane pidu“

Võõrkeelsed e-audioraamatud:

1. Yarros, Rebecca „Fourth Wing“

2. Yarros, Rebecca „Iron Flame“

3. Maas, Sarah J. „A Court of Thorns and Roses, Part 1“

4. Spears, Britney „The Woman in Me“

5. McFadden, Freida. „The Teacher“

6. Huan, Ana „Twisted Love“

7. Henry, Emily „Funny Story“

41

8. Zevin, Gabrielle „Tomorrow, and Tomorrow, and Tomorrow“

9. Hazelwood, Ali „Love, Theoretically“

10. Hazelwood, Ali. „Bride“

E-ajakirjad:

1. The New Yorker

2. Guardian Weekly

3. New Scientist International Edition

4. Time Magazine International Edition

5. National Geographic Magazine

6. Newsweek

7. Vogue

8. (8-9) Good Food

9. (8-9) Money Week

10. The Simple Things

NOODID

1. Chopin, Fryderyk. „Walzer“

2. Liivak, Meeme. „Kaks sammu väljapoole : ringmängulaulud“

3. koostanud Kumpas, Ave. „Väikese lapse laulud“

4. Bach, Johann Sebastian. „Notenbüchlein für Anna Magdalena Bach“

5. (5-6) Kents, Maie. „Täpiline lepatriinu“ ;

6. (5-6) Rand, Inga. „Präänik-Väänik“

7. (7-9) toimetaja Peterson, Sven. „Eesti vanad lastelaulud “ ;

8. (7-9) Kuusk, Kairi. „Kodus on meil nõnda hää„ ;

9. koostaja ja toimetaja Peterson, Lana-Maria. „Õunake“

10. (10-11) Vaino, Anna-Maria. “Tuule kodu“ ;

11. (10-11) koostanud Suits, Janne. „Pärimuslikud laulumängud lastele“

HELISALVESTISED (HELIRAAMATUD)

1. Kivirähk, Andrus. „Rehepapp“

2. Milne, Alan Alexander. „Karupoeg Puhh“

3. koostanud Monroy, Juan Carlos. „Hispaania keel algajatele“

4. Kivirähk, Andrus. „Limpa ja mereröövlid“

5. Harris, Joel Chandler. „Onu Remuse jutte“

6. (6-7) Carroll, Lewis. „Alice Imedemaal“

7. (6-7) Raud, Eno. „Sipsik“

8. Kivirähk, Andrus. „Kaka ja kevad“

9. (9-11) Lindgren, Astrid. „Bullerby lapsed“ ;

10. (9-11) Kivirähk, Andrus. „Kaelkirjak“ ;

11. (9-11) Valter, Edgar. „Pokulood. 3-4 “

HELISALVESTISED (MUUSIKA)

1. Mahler, Gustav. „Sümfooniad, nr1, D-duur;"Symphonies Nos 1-10“

2. Bates, Django. „Summer fruits“

3. (3-4) Bates, Django. „Winter truce“ ;

42

4. (3-4) Ray, Rita. „A life of its own“

5. (5-6) Anna-Maria, Vaino. „Tuule kodu“

6. (5-6) Laikrete perebänd. „Oranž : tegevusmuusika“

7. (7-12) Kalkun, Mari. „Stoonia lood“ ;

8. (7-12) HND. „Täiuslik torm“ ;

9. (7-12) Antsud. „Maa“ ;

10. (7-12) Patte, Indrek. „IN“ ;

11. (7-12) Fööniks. „Esimene“

12. (7-12) Trad.Attack! „Bring it on“

VIDEOSALVESTISED

1. Gerwig, Greta.. „Barbie“

2. Marshall, Rob. „Chicago“

3. (3-4) Tartakovsky, Genndy. „Hotell Transilvaania“

4. (3-4) Paistik, Avo. „Naksitrallid“ I-II film

5. Field, Todd. „Tár“

6. (6-8) Põldma, Janno; Ernits , Heiki „Lotte ja kadunud lohed“

7. (6-8) Bairéad, Colm. „The quiet girl“

8. (6-8) Prosa, Ain. „Tuulepealne maa“

9. (9-15) Renck, Johan. „Chernobyl“

10. (9-15) Chan-wook, Park. „Decision to leave“

11. (9-15) Straffi, Iginio. „Winxi tüdrukud, Sügaviku saladus“

12. (9-15) Franck, Stephan. „Smurfid, Legend peata ratsanikust“

13. (9-15) Fleischer Camp, Dean. „Marcel the Shell with shoes on“

14. (9-15) Свешников, Максим ; Барбе, Влад. „Lumekuninganna“

15. (9-15) Põldma, Janno; Ernits. „Lotte : reis Lõunamaale“

LAUAMÄNGUD

1. Talu: minu magnetitega mängukomplekt

2. Dobble : kaardimäng

3. Monopoly : tempokas kinnisvaraga kauplemise mäng

4. Dixit : lauamäng

5. Outfoxed! [Ese] : müsteeriumi stiilis koostöömäng

6. MEMO Eesti = Эстония = Estonia : lauamäng

7. Moomin : pusle

8. Carcassonne : lauamäng

9. Harry Potter Labyrinth : lauamäng

10. Pigasus

SPORDIVAHENDID

1. Joogamatt PRO [Ese]

2. Twister [Ese]

3. Hantlid [Ese]

4. Rula Torrance [Ese]

5. Rula Nijdam [Ese]

43

6. Vererõhu- ja pulsimõõdik Omron M2 (HEM-7143-E) [Ese]

7. Käeraskused [Ese]

8. Tõukeratas Hudora Big Wheel 180 [Ese]

9. Kiiver Solstice [Ese]

10. Aeroobikahantlid [Ese]

MUUSIKAINSTRUMENDID

1. Epiphone Special model : [elektrikitarr] : [Les Paul Special-I]

2. (2-5) Lion Style LS-TM metro-tuner = [metronoom-häälestaja]

3. (2-5) Yamaha NP 12B digital keyboard = [portatiivne digiklaver]

4. (2-5) Yamaha PSR-225GM digital keyboard = [portatiivne digiklaver]

5. (2-5)Чайка SZ48/1 X : [karmoška : 12 bassi : G-duur]

6. (6-7) PROSS Kannel : [väikekannel] : [7-keelne D-duur]

7. (6-7) PROSS Kannel : [väikekannel] : 6-keelne D-duur

8. (8-10) Roland Micro Cube : [võimendi]

9. (8-10)Santander WS55 N : [elektroakustiline kitarr]

10. (8-10) Yamaha C30M : [klassikaline kitarr]

TÖÖRIISTAD

1. Hekilõikur Makita DUH523Z

2. Akuoksasaag Makita DUC101Z

3. Akukõrglõikur kettsaega

4. Multidetektor Tamo SF231

5. Akutrell, akulöökkruvikeeraja ja akulaadija Makita DLX2127MJ

6. Tikksaag Makita 4329K

7. Oksapurustaja Makita UD2500

8. (8-9) Ketassaag Makita DHS680Z

9. (8-9)Kettsaag Makita DUC254Z

10. (10-12) Multitööriist Makita TM3000CX1J

11. (10-12) Oksapurustaja Bosch AXT 25 TC

12. (10-12)Kaitseprillid Visilux

SEEMNED

1. Aedtill

2. Harilik tomat

3. Aedsalat

4. Redis

5. Aedhernes

6. Vürtsbasiilik

7. Rukkilill

8. Aedporgand

9. (9-10) Aedsalvei ja

10. (9-10) Harilik saialill