Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord

1

EELNÕU

11.03.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kriisivalmiduse suurendamiseks

toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2. Terminid

(1) Evakuatsioonikoht käesoleva määruse tähenduses on ehitis, kuhu saab evakueeritava

inimese majutada ning kus tagatakse evakueeritava viibimise korral minimaalsed

esmavajalikud tingimused.

(2) Kerksuskeskus käesoleva määruse tähenduses on avalik toimepidev hoone või ruum, kus

inimene saab kriisiolukorras infot, nõu ja abi.

(3) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud

ajaraamiga ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.

§ 3. Toetuse taotleja

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 4. Toetuse taotluse menetleja ja toetuse rahastaja

(1) Toetuse taotlust (edaspidi taotlus) menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

menetleja).

(2) Toetuse rahastaja on Päästeamet.

§ 5. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on kriisiolukorras suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse

toimepidevust tema haldusterritooriumil asuvas evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses või

koolieelses lasteasutuses (edaspidi ühiselt hoone).

§ 6. Vähese tähtsusega abi

2

Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse komisjoni määrust (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) või komisjoni

määrust (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse käesoleva määruse §-s 5 nimetatud

eesmärgi saavutamisse.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) mobiilse või statsionaarse generaatori soetamine;

2) avariitoite väljaehitamine toetuse saaja haldusterritooriumil asuva hoone elektripaigaldisele

generaatori ühendamiseks ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja

projekteerimistööd;

3) haagise soetamine mobiilse generaatori transportimiseks.

§ 8. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi

(edaspidi abikõlblikkuse periood) jooksul, vastab projekti eesmärgile ja on vajalik, põhjendatud

ning otseselt seotud projekti elluviimisega.

(2) Abikõlblik on käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks juriidiliselt

isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt vajaliku teenuse või eseme soetamise kulu.

(3) Abikõlbliku kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:

1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;

2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet

tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;

3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti

finantsaruandluse standardile;

4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil;

5) kulu on tekkinud riigihangete seaduse järgides.

(4) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;

2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;

3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;

4) kulu projekti raamatupidamisele;

5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;

6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;

7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;

8) vaide- ja kohtukulu;

3

9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

10) püsikulu, sealhulgas töötasu;

11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui

see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;

12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;

13) kinnisasja soetamise, üürimise, rentimise ja renoveerimise kulu;

14) ehitise üürimise või rentimise kulu;

15) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu.

§ 9. Abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood algab toetuse taotluse esitamisest ja lõppeb kõige hiljem 31.

detsembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.

(2) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad

projekti kulud.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi saab mõjuval põhjusel pikendada kuni 3 kuud.

§ 10. Toetuse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär

(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest

sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitab

Päästeamet.

(2) Toetuse ülemmäär on 40 000 eurot toetuse saaja kohta.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale

Taotleja peab olema hoone omanik või tal peab olema selle kasutusõigus vähemalt viieks

aastaks arvates projekti lõppkuupäevast.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti

keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab menetlejal kontrollida taotleja ja

taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotleja kontaktisik ja telefoni number ja e-posti aadress;

3) projekti nimi ja eesmärk;

4) planeeritavad tegevused;

5) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;

6) hoone kasutusõigust tõendav dokument, kui hoone ei ole taotleja omanduses;

7) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest,

Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest.

4

4. peatükk

Taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine

§ 13. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise algusaja ja

taotlusvooru eelarve.

(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult

menetleja e-toetuse keskkonnas.

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve

ammendumiseni.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Menetleja kontrollib taotluse, selle lisadokumentide ja taotleja vastavust käesolevas

määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab

menetleja sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste

kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg.

§ 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine

(1) Menetleja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul

taotluse esitamisest arvates.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele.

(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;

5) toetuse väljamaksmise tingimused;

6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja puudust ei ole võimalik menetleja

määratud tähtpäevaks kõrvaldada;

2) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid

ja puudused on menetleja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;

5

3) taotlusvoorus ei jätku taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 17. Taotlusvooru sulgemine

Menetleja sulgeb taotlusvooru, kui taotlusvooru eelarve ulatuses on taotluste rahuldamise

otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse menetleja veebisaidil.

5. peatükk

Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

§ 18. Toetuse maksmine

Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena

toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel 10 tööpäeva jooksul.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti

tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama menetlejale

põhjendatud muutmistaotluse.

(2) Muutmistaotlus tuleb esitada enne abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ja muudatus peab

olema teostatav jooksva aasta 31. detsembriks.

(3) Menetlejal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus:

1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse

saavutamise abikõlblikkuse perioodil;

2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;

3) ei ole põhjendatud.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab menetleja viie tööpäeva jooksul

muutmistaotluse saamisest arvates.

(5) Toetuse saaja võib muutmistaotlust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele

tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne

protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kui projekti eelarve

suureneb, katab selle toetuse saaja.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

6

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata;

3) toetuse saaja esitab taotluse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kohaselt tagastada.

§ 21. Aruande esitamine ja kinnitamine

(1) Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu menetlejale esindusõigusliku isiku poolt

projekti elluviimise aruande (edaspidi aruanne) koos abikõlblike kulusid tõendavate

dokumentidega.

(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgneva kalendriaasta 15.

jaanuariks.

(3) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb menetleja ettepaneku kõrvaldada puudused

üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

(4) Kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse summa, saadab menetleja

toetuse saajale info kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja peab kasutamata

toetuse jäägi menetleja määratud tähtpäevaks tagastama.

(5) Menetleja ei kinnita aruannet, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi teinud või

toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

(6) Menetleja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul aruande e-toetuse keskkonda

esitamisest arvates.

§ 22. Toetuse tagasinõudmine

(1) Menetleja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:

1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja

esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,

ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;

4) aruannet käesoleva määruse § 21 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.

(2) Menetleja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuses.

(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

7

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja registreerimisnumber;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse määr;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(4) Menetleja toimetab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse

saajale kätte elektrooniliselt.

(5) Toetuse saaja võib taotleda menetlejalt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks

kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse

kättesaamisest arvates menetlejale vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse

põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

(6) Menetleja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles

kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates.

Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades

sellest toetuse saajat.

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

§ 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada lisateavet ja selgitusi taotluse rahuldamise otsuse ja toetuse kasutamise kohta;

2) taotleda menetlejalt teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi;

3) loobuda toetuse saamisest või see tagastada.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) järgima hanke läbiviimisel riigihangete seadust;

2) tagastama toetuse vastavalt toetuse tagasinõudmise otsusele;

3) esitama menetlejale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe;

4) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja

maksedokumentidest selgelt eristatavalt;

5) katma kõik projekti abikõlblikud kulud toetuse saaja arvelduskontolt;

6) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset

ja teostatud tööd, sealhulgas võimaldama menetlejale juurdepääsu projektiga seotud ehitisse,

selle osasse ja territooriumile;

7) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12

kohaselt;

8) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud

või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;

9) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus

või vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;

10) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise

otsuses kajastatud summaga;

8

11) tagama viie aasta jooksul projekti lõppkuupäevast arvates hoone projekti eesmärgipärase

kasutamise;

12) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

§ 24. Menetleja õigused ja kohustused

(1) Menetlejal on õigus:

1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti

tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;

2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset

ning tehtud töid;

3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.

(2) Menetleja on kohustatud:

1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;

2) edastama taotlejale ja Päästeametile taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või muutmise

otsuse;

3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;

4) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle;

5) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse „Kohaliku

omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuse andmise tingimusi kohaliku

omavalitsuse üksusele kriisivalmiduse suurendamise eesmärgil.

Laiapindse riigikaitse eesmärgiks on oluline ette valmistada kohaliku omavalitsuse üksusi

erinevateks kriisideks sh riigikaitselisteks kriisideks. Riigikaitselises kriisis on üheks oluliseks

komponendiks evakuatsioonikohtade, kerksuskeskuste ja koolieelsete lasteasutuste

toimepidevuse suurendamine. Õigeaegselt ettevalmistatud ulatusliku evakuatsiooni eesmärgiks

on inimelude päästmine, see tähendab, et evakueeritavad on ohustatud alast toimetatud ohutusse

alasse ning neile on tagatud evakuatsioonikoht hädavajalike teenustega. Samas vajadus

toimepidevate kerksuskeskuste ja koolieelsete lasteasutuste järele võib olla väga erinevates

kriisides, mitte üksnes riigikaitselises kriisis.

Toetust antakse projektile, millega suurendab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusalas ja

haldusterritooriumil kriisivalmidust. Toetuse andmisel on prioriteediks evakuatsioonikohtade,

kerksuskeskuste ja koolieelsete lasteasutuste toimepidevuse tõstmine. Projekti raames

toetatakse nii statsionaarsete kui ka mobiilsete generaatorite soetamist, mis annab kohaliku

omavalitsuse üksusele võimaluse vastavalt vajadusele muuta mobiilsete generaatorite asukohta

ja kasutada neid evakuatsioonikohtades, kerksuskeskustes ja koolieelsetes lasteasutustes.

Lisaks toetatakse generaatori ühendamiseks vajalike tööde tegemist ning mobiilse

generaatoritransportimiseks vajaliku haagise soetamist.

Toetust saavad taotleda kõik kohaliku omavalitsuse üksused.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti kriisiosakonna kriisivalmiduse ekspert Terje

Lillo ([email protected]) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots

([email protected]).

Eelnõu koostamisse olid kaasatud Siseministeeriumi nõunik Anastassia Ümar

([email protected]) ja õigusnõunik Kadi Parmas

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi

Kulp ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

2

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 24 paragrahvist.

Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse kohaliku

omavalitsuse üksusele kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord. Määruse alusel rahastatakse projekte, mille eesmärk on kriisiolukorras

suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse toimepidevust evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses

ja koolieelses lasteasutuses.

Eelnõu §-s 2 tuuakse välja eelnõus kasutatavate terminite sisu.

Lõike 1 kohaselt on evakuatsioonikoht käesoleva määruse tähenduses ehitis, kuhu saab

evakueeritava1 inimese majutada ja kus tagatakse evakueeritava viibimise korral minimaalsed

esmavajalikud tingimused, eelkõige olme- ja hügieenitingimused. Evakuatsioonikohana

kasutatavad ehitised peavad vastama üldistele ohutuse-, keskkonna-, tervisekaitse- ja

tuleohutusnõuetele.

Lõike 2 kohaselt on kerksuskeskus2 käesoleva määruse tähenduses avalik toimepidev hoone või

ruum, kus inimene saab kriisiolukorras infot, nõu ja abi. Kerksuskeskus asub kohas, kus

inimesed on harjunud ka tavapäraselt käima, nt linna- või vallavalitsuse ruumid, raamatukogu,

kultuuri- või rahvamaja, kogukonnakeskus jne. Kerksuskeskusest saab inimene infot kriisi

kohta ja käitumisjuhiseid (varjumine, evakuatsioon jm), joogivett või teavet, kust on võimalik

saada joogivett ning vajadusel telefoni laadida või teavet, kus on võimalik seda teha.

Lõike 3 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve

ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks

toetust taotletakse.

Eelnõu § 3 kohaselt on toetuse taotleja kohaliku omavalitsuse üksus. Täiendavad nõuded

taotlejale on toodud välja eelnõu §-s 10.

Eelnõu §-s 4 tuuakse välja, kes menetleb toetuse taotlust (edaspidi taotlus) ja kes on toetuse

rahastaja.

Lõike 1 kohaselt menetleb taotlust Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Taotluse

menetlemine hõlmab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas. RTK teeb toetuse väljamakse, kontrollib

toetuse kasutamist ja tegeleb vajadusel ka toetuse tagasinõudmisega.

Lõike 2 kohaselt on toetuse rahastaja Päästeamet.

1 Rohkem infot evakuatsiooni kohta leiab Päästeameti veebilehelt. 2 Päästeamet. Kerksuskeskus.

3

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on

kriisiolukorras suurendada kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) toimepidevust tema

haldusterritooriumil asuvas evakuatsioonikohas, kerksuskeskuses või koolieelses lasteasutuses

(edaspidi ühiselt ka hoone).

Lisaks evakuatsioonikohtade ja kerksuskeskuste toimepidevuse suurendamisele soovitakse

tõsta koolieelsete lasteasutuste toimepidevust, kuna kriisiolukordade lahendamisel on vajadus

tagada eelkooliealiste laste hoid. Koolieelsete lasteasutuste toimepidevuse tõstmisega tagatakse

laste heaolu ajaks kui nende vanemad on hõivatud kriisi lahendamisega. Kuna kriis võib

mõjutada koolieelse lasteasutuse teenuste pakkumist, on oluline tagada kriisiolukordades

lastevanematele teenuse jätkusuutlikkus ja paindlikkus võimaldamaks neil ka kriisiolukorras

jätkata oma tööülesannete täitmist muretsemata laste heaolu pärast.

Eesmärk on, et kohaliku omavalitsuse üksused looksid tingimused hoone evakuatsioonikohana

kasutusele võtuks just enda territooriumil võttes arvesse elanikkonda ja piirkonna asukoha

spetsiifikat. Toetust ei saa kasutada teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva

hoone evakuatsioonikohaks kohandamiseks koostöös kõrval asuva kohaliku omavalitsuse

üksusega. Sama põhimõte kehtib ka kerksuskeskuse ja koolieelse lasteasutuse kohta.

Eelnõu §-s 6 reguleeritakse vähese tähtsusega abi. Kui määruse alusel antav toetus on vähese

tähtsusega abi, siis tuleb toetuse andmisel järgida komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) või komisjoni määrust (EL) 2023/2832

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille kohta Euroopa Komisjon on leidnud,

et see ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ja kaubandust.

RTK kontrollib seda, kas toetus on vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb

muuhulgas jälgida vähese tähtsusega abi kogusummat. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831

alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava

toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

ületada 300 000 eurot. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos

määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

750 000 eurot.

Eelnõu teine peatükk reguleerib toetuse andmise aluseid.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, millega panustatakse eelnõu §-s 5 nimetatud eesmärgi

saavutamisse ehk KOV-i võimalusi tagada kriisi olukorras oma hoonetes elektriga varustatus.

Toetusega on võimalik katta vaid abikõlblikku kulu. Kulu abikõlblikkust reguleerib eelnõu § 8.

Lõikes 2 tuuakse välja, millistele tegevustele on võimalik toetust anda.

4

Punktide 1 ja 2 kohaselt toetatakse mobiilse või statsionaarse generaatori soetamist, avariitoite

väljaehitamist KOV-i hoone elektripaigaldisele generaatori ühendamiseks ning sellega seotud

ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöid.

Generaator on iseseisvalt elektrienergiat tootev süsteem, mis võimaldab elektriseadmetel

töötada elektrikatkestuse ajal. Generaatori soetamisel ja selle kasutamiseks vastavate tööde

tegemisel tuleb arvestada ka elektrienergiat vajavate hoonete süsteemidega, mida on vaja töös

hoida, et tagada küte, vesi, ventilatsioon jne. Lisaks tuleb järgida, et projekteerimist ja ehitamist

teostav isik oleks pädev ja valmis vajadusel oma pädevust ka vastava tunnistusega tõendama.

Toetatavate tegevuste juures tuleb tähele panna, et toetust on võimalik taotleda ka ainult

generaatori soetamiseks või ainult avariitoite väljaehitamiseks hoone elektripaigaldises

generaatori ühendamiseks. Hoone, kus vastavaid töid teostatakse või kuhu generaatorit

soetatakse peab asuma KOV-i haldusterritooriumil.

Punkti 3 kohaselt toetatakse haagise soetamist, millega on võimalik mobiilset generaatorit ühest

asukohast teise transportida. Haagise soetamist toetatakse koos mobiilse generaatori

soetamisega käeolevast toetusmeetmest või juba olemasoleva mobiilse generaatori

transpordiks. Haagise soetamine käesoleva toetusmeetme raames täidab seatud eesmärki, kui

haagis soetatakse, kas koos mobiilse generaatoriga või juba olemasoleva generaatori

transpordiks. Seega võib käesoleva toetusmeetme raames taotleda haagise soetamist ka

mobiilsele generaatorile, mille KOV on juba varasemalt omale soetanud. Siinkohal ei ole

oluline, kas mobiilne generaator on soetatud mõnest varasemast toetusmeetmest või KOV-i oma

eelarvelistest vahenditest.

Eelnõu § 8 reguleerib kulu abikõlblikkust.

Lõikes 1 tuuakse välja, mis on abikõlblik kulu. Abikõlblik on kulu, mis on tehtud toetuse saaja

poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab projekti eesmärgile ja on vajalik,

põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks

lugemise üldpõhimõttega.

Lõike 2 kohaselt on abikõlblik käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevuste

elluviimiseks juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt vajaliku teenuse või eseme

soetamise kulu. Abikõlblik on seega kulu, mis on seotud mobiilse või statsionaarse generaatori

soetamise ning avariitoite väljaehitamise ja sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja

projekteerimistöödega. Näiteks on abikõlblik ehitustöö projekteerimiskulu ja ehitustööde eest

töö tegijale makstav tasu (milles sisaldub ka ehitusmaterjali kulu) ja omanikujärelevalve kulu.

Abikõlbliku kulu all mõeldakse teenuse või eseme soetamise kulu (sh käibemaks), mis on

otseselt vajalik projekti elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks.

Lõike 3 kohaselt kehtivad abikõlbliku kulu kohta järgmised üldtingimused:

1) projekti kulu peab olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt – sularahas kaetud kulud

loetakse abikõlbmatuks;

2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet

tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;

3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti

finantsaruandluse standardile;

4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil;

5

5) kulu on tekkinud riigihangete seadust järgides.

Lõikega 4 kehtestatakse abikõlbmatute kulude nimekiri. Abikõlbmatute kulude osas on

valdavalt tegemist toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate kuludega.

Taotleja jaoks on mõistlik ja oluline sellised kulud toetusvahendite ebaotstarbeka kasutamise

vältimiseks välistada. Välistatud on samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste

saavutamise topelt finantseerimine. Toetust ei ole lubatud taotleda ka kulule, millele on toetust

juba eraldatud.

Abikõlbmatud on eelnõu kohaselt järgmised kulud:

1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;

2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;

3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;

4) kulu projekti raamatupidamisele;

5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;

6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;

7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;

8) vaide- ja kohtukulu;

9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

10) püsikulu, sealhulgas töötasu;

11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui

see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;

12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;

13) kinnisasja soetamise, üürimise, rentimise ja renoveerimise kulu;

14) ehitise üürimise või rentimise kulu;

15) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu.

Eelnõu §-s 9 reguleeritakse abikõlblikkuse perioodi.

Lõike 1 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamisest ja lõppeb kõige hiljem 31.

detsembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.

Lõike 2 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi

ja tekivad projekti kulud. Perioodi sisse ei arvestata tagasiulatuvalt hüvitatavate projekti

ettevalmistamisega seotud kulusid. Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodi

jooksul. See tähendab, et kui toetust antakse näiteks generaatori soetamiseks ja selle

ühendamiseks evakuatsioonikoha elektripaigaldisele, tuleb abikõlblikkuse perioodi jooksul

teha vastavad ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööd ning soetada vastav seade.

Samuti tuleb tasuda kõik teenuse tellimusega kaasnevad kulud.

Lõike 3 kohaselt on võimalik mõjuval põhjusel abikõlblikkuse perioodi pikendada. Üheks

selliseks mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks tarneraskused generaatorite soetamisel.

Eelduseks on, et pikendamist vajavad asjaolud ei ole tingitud toetuse saaja enda tegevusest või

tegevusetusest. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlust menetleb RTK.

Eelnõu § 10 sätestab taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäära.

Lõike 1 kohaselt kujuneb toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve vastavalt

riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve

kinnitab Päästeamet. Päästeamet eraldab toetust nendest vahenditest, mida saadakse iga-

6

aastaselt eelarvelistest vahenditest või väljaspool eelarvet ühekordselt sihtotstarbeliselt

eraldatud vahenditest.

Lõike 2 kohaselt on toetuse ülemmäär 40 000 eurot toetuse saaja kohta. Toetuse määr on 100%

projekti toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest ja taotletav toetus saab olla maksimaalselt

40 000 eurot. Seega, kui projekti elluviimiseks kulub suurem summa, tuleb arvestada sellega,

et ülemmäärast suuremat summat kinni ei maksta.

Eelnõu kolmandas peatükis tuuakse välja nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu § 11 kohaselt peab taotleja olema hoone omanik või tal peab olema kasutusõigus

vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast. Taotlejaks saab eelnõu § 3 kohaselt

olla kohaliku omavalitsuse üksus.

Eelnõu §-s 12 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega.

Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab RTK-l

kontrollida taotluse vastavust eelnõus toodud nõuetele.

Lõikes 2 tuuakse välja, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.

Taotlus peab sisaldama taotleja nime ja registrikoodi (punkt 1). Lisaks peaks kirjas olema

taotleja kontaktisik ja tema telefoni number ja e-posti aadress (punkt 2). Taotluses peab kirjas

olema ka projekti nimi ja eesmärk (punkt 3), mida soovitakse toetuse abil saavutada. Punkti 4

kohaselt tuleb välja tuua planeeritavate tegevuste kirjeldus ja punkti 5 kohaselt peab kirjas

olema projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa.

Punkti 6 kohaselt peab taotluse juures olema hoone kasutusõigust tõendav dokument, kui hoone

ei ole taotleja omanduses. Hoone omandiõigust on võimalik RTK-l kontrollida

kinnistusraamatust, kuid kasutusõigust mitte.

Punkti 7 kohaselt tuleb esitada teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal

ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest.

Eelnõu neljandas peatükis reguleeritakse taotluse esitamist ja menetlemist ning taotluse

kohta otsuse tegemist.

Eelnõu §-s 13 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.

Lõike 1 järgi kuulutab RTK taotlusvooru välja oma veebisaidil. Seejuures avaldatakse ka

taotlemise algusaeg ja taotlusvooru eelarve.

Lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus ja selle lisadokumendid RTK e-toetuse keskkonnas taotleja

esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

Eelnõu § 14 reguleerib taotluse menetlemist.

Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse

kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

7

Lõike 2 kohaselt menetleb RTK taotlusi nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru

eelarve ammendumiseni.

Eelnõu § 15 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

Lõike 1 kohaselt kontrollib RTK esitatud taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja

vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Lõikes 2 märgitakse, et kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke

andmeid, teavitab RTK sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks. RTK

määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõikest 2, mis

sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui

taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib

haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esinevad puudused või ebaõiged

andmed, tuleb taotlejal etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale

edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat

selgitamist või täiendamist, ning tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei ole antud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, tehakse tema taotluse osas taotluse rahuldamata jätmise

otsus (vt ka eelnõu § 16).

Eelnõu §-s 16 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

Lõike 1 kohaselt teeb RTK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva

jooksul taotluse esitamisest arvates. RTK-l on kohustus enne otsuste tegemist kontrollida

taotleja ja taotluse vastavust eelnõus sätestatud nõuetele. Ühtlasi peab RTK kontrollima esitatud

andmeid, näiteks kinnistusraamatust. Otsuste tegemiseks ette nähtud aeg on vähim, mille

jooksul jõuab taotlusi menetleda.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad

eelnõus nimetatud nõuetele.

Lõige 3 sätestab taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsuses tuleb välja tuua:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;

5) toetuse väljamaksmise tingimused;

6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõikes 4 tuuakse välja juhud, kui tuleb teha taotluse rahuldamata jätmise otsus. Punkti 1

kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse

nõuetele ja puudust ei ole võimalik RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldada. Taotlust ei rahuldata

ka juhul, kui taotluse menetlemise käigus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või

mittetäielikke andmeid ning puudused on RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldamata (punkt 2).

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka siis kui taotlusvoorus ei jätku taotlus

rahuldamiseks rahalisi vahendeid (punkt 3).

8

Lõige 5 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse

rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõike 6 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Eelnõu § 17 kohaselt sulgeb RTK taotlusvooru, kui toetuste jagamiseks määratud eelarve

ulatuses on toetuste rahuldamise otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse RTK

veebisaidil.

Eelnõu viiendas peatükis reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.

Eelnõu § 18 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ettemaksuna 100% ulatuses

taotletud summast toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel 10 tööpäeva jooksul. See

tähendab, et toetuse saaja saab toetuse summa ettemaksuna, et saaks katta toetatavate

tegevustega seotud kulud.

Eelnõu § 19 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja

esitama RTK-le põhjendatud muutmistaotluse.

RTK peab seejuures iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib

teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusega. Muutmine

toimub toetuse saaja algatusel – näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta

projekti (muuta tuleb toetatavat tegevust või selle ulatust või lisatakse täiendav tegevus; näiteks

hinnapakkumuses nimetatud generaatori tarneaeg on väljaspool abikõlblikkuse perioodi ja tuleb

soetada teise võimsusega generaator ja teha vajalikud ehitustöö muudatused jne) või kui toetuse

saaja soovib loobuda taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatavast tegevusest.

Oluline on märkida, et kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti

tegevusi abikõlblikkuse perioodil teinud, siis RTK aruannet ei kinnita (§ 21 lõige 5) ja aruande

mitte kinnitamisega kaasneb toetuse tagasinõudmine (§ 22 lõike 1 punkt 4). Toetuse

tagasinõudmise suurus sõltub rikkumise raskusest ja on RTK kaalutlusõiguse alusel tehtav

otsus.

Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse

saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud

igal juhul ja alati nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist kinnihoidmist.

Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada enne projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppkuupäeva ja muudatus peab olema teostatav jooksva aasta 31. detsembriks.

9

Haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni,

kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse

täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni

abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lõike 3 kohaselt on RTK-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus:

1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse

saavutamise abikõlblikkuse perioodil;

2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;

3) ei ole põhjendatud.

RTK võib seega näiteks keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud

asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse

korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul muutmistaotlust ei

rahuldata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks (vt § 20 lõike 1 punkt 2).

Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise RTK viie tööpäeva jooksul

muutmistaotluse saamisest arvates. Muutmistaotluse esitamisel tuleb RTK-l läbi töötada

dokumendid ja vajadusel küsida täiendavat infot taotlejalt ning hinnata, kas võivad esineda

käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.

Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotlust esitamata

muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu

teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses

sätestatuga. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.

Eelnõu §-s 20 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata;

3) toetuse saaja esitab taotluse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

Eelnõu §-s 21 kehtestatakse aruande esitamise ja kinnitamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti elluviimise aruande esitamise kohustus läbi e-

toetuse keskkonna. Toetuse saaja peab esitama e-toetuse keskkonna kaudu RTK-le

esindusõigusliku isiku poolt projekti elluviimise aruande koos abikõlblike kulusid tõendavate

dokumentidega. Aruanne tuleb täita vastavalt etteantud vormile. Aruandes on oluline välja tuua

teostatud projekti tegevused.

Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud ehk kaup on kätte saadud või

teenus osutatud ja seda kinnitab vastav dokument. Reeglina on selleks tööde või asja

üleandmise-vastuvõtmise akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab teavet

üleandmise kohta. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu § 7 lõikes 2.

10

E-toetuse keskkonnas tuleb täita kuludokumentide read, mida RTK kontrollib.

Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgneva

kalendriaasta 15. jaanuariks.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb RTK ettepaneku

kõrvaldada puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse

summa, saadab RTK toetuse saajale info kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja

peab kasutamata toetuse jäägi RTK määratud tähtpäevaks tagastama. Ehk kui pärast toetuse

rahuldamise otsuse alusel ettemakse saamist selgub, et tegelik projekti elluviimise kulu ehk

maksumus on väljamakstud toetuse summast (projekti eelarvest, mis märgiti taotluses)

väiksem, siis peab toetuse saaja kasutamata toetuse jäägi tagastama.

Lõikes 5 sätestatakse, et RTK ei kinnita aruannet, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud

otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

Lõikes 6 sätestatakse, et RTK kinnitab aruande 10 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonda

esitamisest arvates.

Eelnõu §-s 22 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse

saamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui esineb toetuse

tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga

haldusmenetluse seaduse tähenduses.

Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.

Punkti 1 kohaselt nõuab RTK toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille

korral oleks jäetud taotlus rahuldamata. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui selgub, et

taotlus või taotleja ei vasta määruses esitatud nõuetele ja taotlus oleks jäetud nende asjaolude

teadmisel rahuldamata.

Punkti 2 alusel nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud

määruse nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi. Selline olukord võib

tekkida näiteks juhul, kui toetuse saaja pole järginud abikõlbliku kulu tingimusi.

Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi ka siis, kui taotluse menetlemise, projekti

elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke

andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil

(punkt 3).

Punkti 4 kohaselt nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi ka juhul, kui RTK eelnõu § 21

lõike 5 kohaselt aruannet ei kinnita.

11

Lõike 2 kohaselt tuleb RTK-l põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise või

osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutusõigusega ja

selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav.

Lõige 3 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed.

Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja registreerimisnumber;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse määr;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõike 4 kohaselt saadab RTK tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale

elektrooniliselt. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse

§ 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes

haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha

menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks

või seda muudetakse.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtajaks. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus

asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast

menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja RTK on

saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõikes 5 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise

ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse

saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise

otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus

ja soovitud ajatamise kava.

Lõike 6 kohaselt teeb RTK ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja

määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest

arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra,

teavitades sellest toetuse saajat.

Eelnõu kuues peatükk reguleerib poolte õigusi ja kohustusi.

Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõikes 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada RTK-lt lisateavet ja selgitusi taotluse

rahuldamise otsuse ja toetuse kasutamise kohta. Toetuse saaja võib seega pöörduda RTK poole

saamaks juhiseid nii tehtud otsuste kohta kui ka muude toetuse kasutamist puudutavate

küsimuste osas. Antud punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse saaja

kohustustega.

12

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada RTK-le taotlus, et teha projekti tegevustes või

eelarves põhjendatud muudatusi (nt hinnapakkumuses nimetatud generaatori tarneaeg on

väljaspool projekti ja tuleb soetada teise võimsusega generaator ja sellest tulenevalt vajavad

avariitoite ehitustööd ümberprojekteerimist vms).

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda või see tagastada. Toetuse

saaja võib otsustada toetuse kasutamisest loobuda nii pärast toetuse taotluse rahuldamist kui

juba projekti käigus. Kui toetuse saaja loobub projekti käigus toetuse kasutamisest, siis tuleb

toetus täies ulatuses tagastada.

Lõike 2 punktides 1-12 loetletakse toetuse saaja kohustused, mida tuleb järgima hakata pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja järgima hanke läbiviimisel riigihangete seadust, kuna KOV

on riigihangete seaduse mõistes hankija.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse osaliselt või täielikult, kui esineb eelnõu

§ 22 lõikes 1 nimetatud olukord ja RTK esitab toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või

osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda

tagasimaksmise ajatamist.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja esitama RTK-le ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud

teabe. See nõue hõlmab sisuliselt arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete

ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.

Punktide 4 ja 5 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid

muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt ning katma kõik projekti

abikõlblikud kulud toetuse saaja pangakontolt.

Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa RTK kontrolltegevusele. Toetuse saaja peab

võimaldama RTK-l kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet, eset ja

teostatud tööd, sealhulgas võimaldama kontrolli läbiviijale juurdepääsu projektiga seotud

ehitisse, selle osasse ja territooriumile. Toetuse saaja peab säilitama taotluse ja projekti

elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt (punkt 7).

Toetuse saaja on kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või

paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja

pangadokumendid, et veenda RTK-d, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega.

Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et

kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Projekti finantsandmed, st

projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,

millised neist on käsitletavad abikõlblikena.

Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama RTK-d, kui toetuse saaja esitatud andmed on

muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse

täitmist. RTK-d tuleb teavitada ka sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või

vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas

13

(punkt 9). Mõlemal juhul tuleb RTK-d teavitada viivitamata ja kirjalikult. RTK hindab saadud

teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi liigutakse.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest

võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja tagama viie aasta jooksul projekti lõppkuupäevast arvates

hoone projekti eesmärgipärase kasutamise. Käesoleva toetusmeetme eesmärk on suurendada

KOV-ide toimepidevust kriisiolukorrast. Seda tagab, kui KOV-i hooned on kriisiolukorras

toimepidevad. Selle eesmärgi tagamiseks peavad riigieelarvest toetatud hooned mõistlikuks

ajaks ka KOV-i valdusse jääma ning olema eesmärgipäraselt kasutatavad.

Punkti 12 kohaselt peab toetuse saaja tegema ka muid eelnõus sätestatud toiminguid.

Eelnõu §-ga 24 kehtestatakse RTK õigused ja kohustused.

Lõike 1 punktides 1–3 sätestatakse RTK õigused. RTK-l on õigus:

1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti

tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;

2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet või eset

ja tehtud töid;

3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui esineb eelnõus toodud alus.

Lisaks sellele, et RTK-l on õigus kontrollida projekti elluviimist ja nõuda asjakohaste andmete

esitamist, on RTK-l õigus teha abikõlblike kulude kontrolli ka toetuse saaja juures kohapeal.

Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas

projekti tegevuste toimumist ja edenemist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise

olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus on

võimalik kontrollida ka abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile.

Lõike 2 punktide 1–5 kehtestatakse RTK kohustused. RTK peab:

1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;

2) edastama taotlejale ja Päästeametile taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või taotluse

muutmise otsuse;

3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;

4) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle;

5) tegema muid eelnõus sätestatud toiminguid.

Punkti 2 kohaselt peab RTK edastama otsused ka Päästeametile. Kuivõrd Päästeamet on toetuse

rahastaja, peab tal olema ülevaade ja andmed, et kontrollida RTK poolt tehtud otsuste alusel

väljamakstud toetuste, tagasinõutud toetuste või muutmise otsuste tõttu toetuse summasid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023)

ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).

14

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: KOV-id ja nende elanikud. Eestis on kokku 79 KOV, kus elab ligi 1,4 miljonit

inimest3.

Avalduv mõju ja mõju olulisus: Eelnõu rakendamine omab positiivset mõju KOV-ide

kriisivalmidusele, kuna läbi toetatavate tegevuste on võimalik suurendada kriisi ajal oluliste

hoonete kriisikindlust. Generaatorite soetamisega vähendatakse evakuatsioonikohtade,

kerksuskeskuste ning koolieelsete lasteasutuste sõltuvust elektrivõrgust, võimaldades nendes

luua sobivad viibimistingimused ka elektrikatkestuste ajaks.

KOV-ide parem kriisivalmidus tagab ka nende elanike parema toimetuleku kriisis.

Järeldus mõju olulisuse kohta: eelnõuga kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest suureneb

KOV-ide kriisivalmidus, mis tagab ka nende elanike parema toimetuleku kriisis.

4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm I: KOV-id.

Avalduv mõju ja mõju olulisus: Seoses toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega kaasneb

mõningane töökoormuse kasv KOV-idel, kuid võrreldes KOV-ide kõigi ülesannetega on mõju

vähene. Projekti elluviimine omafinantseeringu olemasolu ei eelda. Taotlusvooruga luuakse

KOV-idele võimalus kindla eesmärgi jaoks taotleda täiendavaid rahalisi vahendeid,

taotlusvooru avamine ei too KOV-idele kaasa lisakohustusi, kui nad selles osaleda ei soovi.

Taotlusvoorus osalemine ei ole KOV-ile kohustuslik.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.

Sihtrühm II: Päästeamet.

Avalduv mõju ja mõju olulisus: Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu,

kuna toetuse andmisega seotud tegevusi teeb kokkuleppe alusel RTK. Päästeameti roll piirdub

taotlusvooru eelarve kinnitamisega ja muude omavahel kokkulepitud tegevuste sooritamises.

Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju ulatus seega väike – erilisi muutusi ei kaasne

ja puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus

on eelduslikult väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.

Sihtrühm III: RTK

Avalduv mõju ja mõju olulisus: Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv,

kuid kuna taotluste menetlemine ei ole RTK jaoks uus tegevus, ei teki otsest tarvidust

muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks ja vajadust lisatöökohtade järele. RTK teeb

määruse kohaselt toetuse andmisega seotud tegevusi, st menetleb taotlusi Päästeametiga

3 2025. aasta seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Statistikaamet. Rahvaarv.

15

sõlmitud kokkuleppe alusel. Mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ja

oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse. Negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed – taotluste

menetlemine tähendab küll teatud töökoormuse kasvu, kuid sisuliselt uusi ülesandeid asutusele

ei lisandu. Võimalik negatiivne mõju oleneb ka sellest, kui palju taotlusi menetlema peab.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Taotlusi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse

rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK. Päästeamet tellib RTK-lt

eelnimetatud teenuse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei

kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Päästeametile, RTK-le ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

27.03.2025 nr 1-6/3083-2

Siseministri määruse "Kohaliku omavalitsuse

üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse

andmise ning selle kasutamise tingimused ja

kord" eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse "Kohaliku omavalitsuse

üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja

kord" eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused esitada 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 8-l lehel;

2) seletuskiri 15-l lehel.

Arvamuse avaldamiseks:

Päästeamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kadi Parmas

[email protected]