Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1 / 4

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.03.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231753643

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Kontakt: xxx, tl xxx

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on xxx esitatud kahtlustus

KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 3.oktoobril 2024 kella 12:00 paiku Tallinnas, xxx Põhikoolis

kehalise kasvatuse tunni ajal kasutas füüsilist vägivalda alaealise xxx’i suhtes, olles löönud

kannatanut poksikäpaga jõuliselt kõhtu ning tirides kannatanut kõrvast läbi terve spordisaali,

tekitades oma tegevuse läbi kannatanule füüsilist valu.

Kahtlustatavana ülekuulatud xxx end süüdi ei tunnista. Tema selgituste kohaselt andis ta tol päeval

poksitrenni, kus üks poiss käitus sõnakuulmatult. Ta läks poisi juurde, kutsus sõnaliselt korrale, ja

tegi lapse rinnapiirkonna pihta enda käeseljaga laksu. See oli tähelepanu tõmbamiseks. Poiss kukkus

näitlikult maha aga ei nutnud. Peale seda astus poiss teistega rivvi ja tund lõppes. Selle juhtumini on

ta töötanud seal koolis 3 aastat, mõni eelnev 1. klass on olnud palju ohjeldamatum ja raskem, aga

tema pole kunagi füüsilist vägivalda laste suhtes kasutanud ja üleastumisi pole olnud.

Tunnistajate sõnul lõi õpetaja xxx poksis löökide viimistlemiseks mõeldud asjakesega täie jõuga

vastu kõhtu, kuna käitus halvasti ja ei teinud harjutusi. Samuti nähti, et õpetaja tiris xxx kõrvast ja

xxx nuttis.

Koolidirektori sõnul tehti sarnane avaldus xxx suhtes ka 2022 aasta lõpus. Siis tehti otsus, et xxx

enam xxx Põhikooli trenne andma määrata. Kahjuks seoses mitme huvijuhi vahetusega koolis ei

suudetud jälgida, et nimetatud treenerit enam xxx Põhikooli ei jaotataks.

Prokurör, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et xxx pani sellise käitumisega toime KarS § 121 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku kehalise väärkohtlemise valu tekitamisega.

Siiski, prokurör, olles tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega, analüüsinud kuriteo

toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo

olulisust ja raskusasted, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetluse

lõpetamine KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2 / 4

KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alamäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.

KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-

aastane vangistus. KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt on tegemist teise astme kuriteoga, kui karistusena on

ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Järelikult on käesoleval juhul

kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära ja kriminaalmenetluse võib lõpetada prokuratuur.

Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole

sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga

kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanud tsiviilhagi ei esitanud. Lisaks kahju hüvitamise

ja menetluskulude hüvitamise kohustusele võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse

lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus KrMS § 202 lg 2 järgi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

kaalutlusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes

siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise xxx poolt. Kuigi isik pani toime kehalise väärkohtlemise võõra alaealise

lapse suhtes, siis kahtlustatava hukkamõistetava käitumise kolle paikneb puudulikes emotsiooni

regulatsioonis. Sestap puudub alus arvata, et kriminaalkorras karistamine oleks sobiv meede isikut

õiguskuulekale teele suunamiseks.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on

niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava

õiguskuulekale teele tagasi.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et

kriminaalkorras karistamise vajadus puudub.

3 / 4

Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753643 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada xxx tasuma kindla summa – 350 eurot heategevuseks ( laste

hüvanguks).

Maksekorralduse saab edastada e-posti aadressile [email protected]

Kriminaalmenetluse kulud ( kaitsjatasu ) kokku summas 512,40 eurot

Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 27.09.2025.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: asuvad toimiku tagakaanel ja

jätta KrMS § 126 lg 3 alusel kriminaalasja materjalide juurde:

• 1 DVD-R plaat xxx videoülekuulamisega;

• 1 DVD-R plaat xxx Põhikooli videoülekuulamistega.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: xxx riigi õigusabi korras määratud kaitsja Dmitri Školjar’i tasu

summas 234,24 + 219,60 + 58,56 eurot

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanu seaduslikule esindajale, kahtlustatavale ja tema kaitsjale

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda

eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Annika Vanatoa

4 / 4

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuse

mittetäitmise tagajärgi. Olen kätte saanud määruse koopia:

………………………………….. ………………………………….

Kahtlustatav xxx juures viibis kaitsja Dmitri Školjar